KOOLINOORTE VAIMNE TERVIS
Kokkuvõte – raport
Tallinn 2015
© Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI), 2015
ERSI tänab kõiki SEYLE, WE-STAY ja SUPREME projektides osalenud koole, õpilasi, lapsevanemaid ning õpetajaid ja muud koolipersonali, samuti projektide meeskondadesse kuulunud inimesi, kelle pühendunud panust me kõrgelt väärtustame.
Kokkuvõtte – raporti koostajad:
Airi Värnik
Merike Sisask
Peeter Värnik
Lauraliisa Mark
Joosep Vaikma
Katariina Rebane
Airi Mitendorf
Administratiiv-tehniline abi:
Mare Raidla
Rita Pihl
Projektide rahastajad:Euroopa Komisjoni 7. raamprogramm (Lepingud nr 223091 ja 241542)Euroopa Komisjon, Rahvatervise programm 2008-2013 (Leping nr 20091219)
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
1
KOOLINOORTE VAIMNE TERVIS
1. Projektidetutvustusjakasutatudmõõdikud 2
1.1. SEYLE–SavingandEmpoweringYoungLivesinEurope(Säästameja
võimestamenoorielusidEuroopas) 2
1.3. SUPREME–SuicidePreventionbyInternetandMediaBasedMental
HealthPromotion(Suitsiidideennetamineinternetiabiljameedial
põhinevvaimseterviseedendamine) 6
1.2. WE-STAY–WorkinginEuropetoStopTruancyAmongYouth
(KoolipuudumistevähendamineEuroopanoortehulgas) 10
1.4. Testidjaskaaladvaimseterviseseisundihindamiseks 15
2. Riskikäitumiseolemusningskriinimisejasekkumisevajalikkus 20
3. Suitsidaalsusjamittesuitsidaalsedtahtlikudenesevigastused(TEV) 42
4. Noortevaimnetervisjakäitumineperekonnakontekstis 54
5. Internetikasutusjasellesttulenevadohud 63
6. Koolistpuuduminejaselleseosvaimsetervisega 78
7. Vaimnetervisjaeluviis 83
8. Noortevabaajakasutusjahoiakud 91
9. Õpetajatevaimsetervisealanekirjaoskus 102
10. Sekkumisprogrammidvaimseterviseedendamiseksjakaitseks–
mõjuhindamine 109
Koostamiselkasutatudkirjandusallikad 120
2
1. PROjEKTIdE TuTVuSTuS jA KASuTATud MõõdIKud
1.1 SEYLE –
Saving and Empowering Young Lives in Europe
(Säästame ja võimestame noori elusid Euroopas)
Euroopa Komisjoni 7.raamprogrammi projekt
EC FP7, HEALTH-F2-2009; Grant Agreement No 223091
www.seyle.eu
Keskus: NASP, Karolinska Instituut, Stockholm (Rootsi); andmebaasi haldamine ja ma-nageerimine: ERSI
Superviisor: Prof dr danuta Wasserman
Projekti koordinaator Eestis: Prof dr Airi Värnik
Projektijuhid: Mari jushkin (sekkumine), Merike Sisask (administratiiv- ja finantsas-jad), Peeter Värnik (andmebaasi haldus)
Läbiviimise aeg: 2009-2011
Rahastajad: Euroopa Komisjoni 7. raamprogramm (Leping nr 223091), Sotsiaalminis-teerium
Kokkuvõte
Projekti„SäästamejavõimestamenoorielusidEuroopas“(edaspidiSEYLE)onEuroopateis-melistekoolilastetervistedendavprogramm,milleüldeesmärgiksonteismelistetervisepa-randamine läbi riski- ja suitsidaalse käitumise vähendamise, erinevate preventsiooniprog-rammide tulemuslikkuse hindamine ning Euroopa riikides teismeliste tervist edendavateprogrammiderakendamisekskultuuriliseltkohandatudsoovitusteväljatöötamine.
SEYLEprojektikäigustestitavadpreventsiooniprogrammidehksekkumismudelidon:
1)Üldineterviseedendamineläbikooliõpilasteenditeadlikkusetõstmise(Awareness)
2)Õpetajatejmkoolipersonalikoolitamine(QPR:Question,Persuade&Refer)
3)Riskigruppikuuluvatelasteväljaselgitaminejavaimsetervisespetsialistijuurdekonsul-tatsioonilesuunamine(ProfScreen)
4)Infovoldikkontrollgrupile(Information)
3
Eesmärk
SEYLE(edaspidiSEYLE)põhieesmärgiksoliteismelistekooliõpilasteterviseedendamineningriski,vägivaldsejasuitsidaalsekäitumisevähendamine.SEYLEalaeesmärgidolid:
a)kogudaEuroopakooliõpilastekohtaanonüümseankeetküsitlusekauduandmeidne-ndevaimsetervisejaheaolukohta,moodustadaandmebaas,millessisalduksid:
–demograafilisednäitajadjapsühhosotsiaalsedandmed
–elustiiljaväärtushinnangud(ntalkoholijtuimastitekasutamine,vägivaldsusjariskivsõitmine)ningselleseostervisenäitajatega,mõõdetunaheaolu,depressiooni,suit-sidaalsusejtindikaatoritega
–tajujahoiakudterviseedendusejariskikäitumisevältimisesuhtes
–riskikäitumiseerinevadliigid
b)töötadaväljakolmsekkumismudelit:
1.õpetajate jmkoolipersonalikoolitaminesuunamakstähelepanuriskigruppikuulu-vateleõpilastele
2.õpilaseendatervistedendavateadlikkusetõstmine
3.õpilaste vaimse tervise skriinimine ja riskigruppi kuuluvatele õpilaste suunamineprofessionalaseabisaamiseks
4.minimaalsesekkumisegakontrollgrupp
c)keskendudariskijasuitsidaalsekäitumisevähendamiselejavaimseterviseedendamisele.
d)hinnatasekkumistetulemusitervisesuhtessotsiaalses,psühholoogilisesjamajandusli-kusperspektiivisvõrreldeskontrollgrupiga.
e)hinnatariskigrupimoodustanudõpilasteravijasotsiaalsetoetusetulemusi
f )Levitadatõenduspõhistkooliõpilastelesuunatudjakultuuriliseltadapteeritudpreven-tsiooniprogrammijatõstaantudalateadlikkustpoliitikute,spetsialistidejaelanikkon-nahulgaskasutadesinternetti,meediat,tervisedendusekonverentse,noorteüritusijne
uuringu disain ja valim
Koordineerivkeskus–KarolinskaInstituut,NASP,Rootsi–kutsusosalematöögrupid11Euroo-pariigiteadus-jaarendusasutustest:Austria,Eesti,Hispaania,Iirimaa,Israel,Itaalia,Prantsus-maa,Rumeenia,Saksamaa,SloveeniajaUngari.EestitesindasEesti-RootsiVaimseTervisejaSuitsidoloogiaInstituut(edaspidiERSI),EestiuurimispiirkondoliTallinn.EdaspidionTallinnakoolidestkogutudandmeidnimetatudEestiandmeteks.
SEYLE kestus oli 36 kuud (01.01.2009 kuni 31.12.2011). Kaasfinantseerimise Eestile tagasSotsiaalministeerium.
4
SEYLEsihtrühmasuuruseksigaluuringustosavõtvalmaaloliplaneeritud1000kooliõpilast,seegakogu uuringuks vähemalt 11 000 kooliõpilast.Igariigiuurimispiirkonnasvalitiüld-hariduslikudkoolidkindlatestreeglitestlähtuvalt.Keskuselesaadetipiirkonnakõikideüldha-riduslikeeestikeelsetekoolidenimistu,millesolideristatudsuuredjaväikesedkoolidsellejär-gi,kasõpilastearvkoolisoliväiksemvõisuurempiirkonnakoolideõpilastearvumediaanist.Igastkoolistvalitiklassid,millesenamus õpilasi oli 15-aastased (7-9klass) jamillessamasooesindajaideiolnudvähemkui40%.Uuringussevõetikoolidjuhuvalikualusel, õpilasedkaasatiklassidekaupa, Tallinnas osales 19 kooli 1038 õpilasega.Etteolidnähtudasendusereeglid,kuimõnikoolidesteinõustunuduuringusosalema.
Pedagoogidesthõlmatineedõpetajad,kelleõpilasiskriiniti,lapsevanematesthõlmatiskrii-nitudlastevanemad.Muukoolipersonalihulgastkaasatitervishoiu-jasotsiaaltöötajadnen-destkoolidest,misolidvalimis.
Edasi jaotati koolid juhuslikkuse alusel nelja gruppi selleks,et rakendada igasgrupisühtkolmestsekkumismudelist, lisakskoolid,missattusidkontrolligrupiks. Igassegruppioliettenähtudvähemalt250õpilast,igalekooligrupilemääratikoordinaator,kesoliväljaõpeta-tudkureerimaainultsellekooligrupisekkumismudelit.Kooligrupideiteadnud,etteistsugusesekkumismudeligaprojektidviiakseläbiteisteskoolides,etvältidainfoülekandumistjatule-musehägustumistnnnakkusetõttu.
Kõikideõpilastehulgasviidiläbibaasuuringstruktureeritudankeetküsitlusenaklassiruu-mis,sellelejärgnesidsamalaadsedküsitlusedkolmeja12kuupärast,etsedastadasekkumis-järgseidmuutusihoiakutes,elustiilis,käitumisesvaimsesseisundis jasuitsidaalsuses.Tule-muslikkust ja jätkusuutlikkust hinnati igasekkumismudelisuhteseraldijavõrreldikont-rollgrupiga.Lisaksanalüüsitisekkumisteprotsessi.ProjektitulemvõimaldasandasoovitusiEuroopariikidesteismelistetervistedendavateprogrammidekoostamiseksjarakendamisekskultuuriliseltkohandatudvormis.
UuringregistreeritikoodigaDRKS00000214SaksaKliinilisteKatseteRegistris(inglisekeelnenimetus:GermanClinicalTrialsRegister).ERSItaotlesjasaikohalikuloauuringuläbiviimiseksTallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt. Nii õpilase enda kui vanema nõusolek uurin-guksolivältimatu.Küsitlusolianonüümnejavastavusesisikuandmetekaitsenõueteganingeetilisteprintsiipidega.Igaõpilanesaipersonaalsekoodi,midateadisvaidERSIintervjueerijajamidasäilitatiAKInõuetelevastavaltERSIs.Kunaküsimusedpuudutasidkaõpilastevõima-likkesuitsidaalseidmõtteidningsuitsiidikatseid,misvõivadtekitadatugevaidtundeidnoor-tes,kesonsuitsiidiprobleemidegalähedaltkokkupuutunud,siisküsimustikutäitminetoimusisiku järelvalve all, kellel oli tervisealane kompetents, et vajadusel luua õpilastega kontakt,hinnatanendeseisunditjavajaduselabistada.Uurimusedonnäidanud,etküsitlusuuringudeikujutaohtusuitsidaalsekäitumiseesilekutsumises.
Saadud andmete registreerimine ja delikaatsete isikuandmete töötlemine toimus ERSIpoolt,misonAKIpooltregistreeritud(01.03.2007nr2.2-3/07/56r).KõikideprojektipartneriteandmedkoondatiERSIsse,kusteostatikvaliteedikontrollselleksväljatöötatudprotseduuridealuseljaarvutatikasutuselolnudtestidenumbrilisedväärtusedniiüksikuteuuritavatejariiki-delõikeskuikasummaarseltkoondandmebaasis.
5
SEYLE projekti ankeetküsimustik oli ulatuslik, selle alusel moodustati epidemioloogilineandmebaas,missisaldasandmeidkooliõpilastetervise-jariskikäitumise,vaimsetervisesei-sundi,elustiilivalikutejahoiakutekohta:narkootikumidejaalkoholitarvitamine,vägivaldnekäitumine, liikluskäitumine, suhete iseloom, toitumine, kehaline tegevus, jms. Küsimustikualuselsaimõõtaseoseidnimetatudindikaatoritejavaimsetervise(heaolu,depressioon,äre-vus, suitsidaalsus) vahel ning välja tuua muutusi sekkumiste järgselt. Instrumentidena ka-sututi:GlobalSchool-BasedStudentHealthSurvey(GSHS),WHOWell-beingscale(WHO-5),BeckDepressionInventory(BDI),PaykelSuicideScale(PSS)jaStrenghtsandDifficultiesQues-tionnaire(SDQ),ZungSelf-ratedAnxietyScale(Z-SAS),DeliberateSelf-harmInventory(DSHI).
Õpetajatehulgasviidisamutiläbiküsitlusuuring,etväljaselgitadanendehoiakudjateadmisedvaimsetervisesuhtes.
Erinevateskoolidesviidiläbijatestitierinevaidallpoolnimetatudsekkumismudeleid:
1.üldineterviseedendaminetõsteskooliõpilasteendateadlikkust(awareness,spetsiaalneinfomaterjaltervislikuelustiilijaabivõimalustekohta);
2.õpetajatejmkoolipersonalininglapsevanematekoolitamine(QPR:Question,Persuade&Refer,www.qprinstitute.com);
3. skriinimine ja riskigruppi kuuluvate teismeliste psühholoogilised või psühhiaatrilisedkonsultatsioonidningvajaduselravi(TeenScreen,www.teenscreen.com);
4.kontrollgrupp,kussekkumisiläbieiviidud,kuidõpilasedsaidasjakohasteinfovoldiku.
Lisakskooliõpilasteleolidsekkumistesihtrühmakslapsevanemad,õpetajadjamuukooli-personal.
6
Hinnag läbiviidud projektile
Oodatav tulemus, indikaatorid:
• Programmikaasatudteismeliste(14-15a)koolilastehulgasonvähenenudriski-jasuit-sidaalnekäitumineningonparanenudnendevaimseterviseseisundjapsühholoogilineheaolu
• Muutunudonprogrammikaasatudõpetajatejamuukoolipersonalininglastegatege-levatetervishoiuspetsialistideteadlikkusjahoiakudsuitsidaalsekäitumisejavaimseter-visesuhtes,küsitlusuuringennesekkumistning3kuudja12kuudpärastsekkumist
• Kaasatudõpetajate,koolipersonalijatervishoiuspetsialistidearv
• Väljaontöötatudefektiivne,teadus-põhinejakultuuriliseltadapteeritudvaimseterviseedendamisejariskikäitumiseennetamisemudelrakendamiseksEestis(jasamutiteistesEuroopamaades)
• Projektijaselletulemustekohtaonlevitatudteavetläbiprojektiveebilehe,meediasningkonverentsidel(shSEYLEkonverentsEestis)
• ProjektitulemusionpublitseeritudEestiteadusjmajakirjades/ajalehtedesningrahvus-vahelistesteadusajakirjades
1.2. SuPREME
Suicide Prevention by Internet and Media Based Mental Health Promotion (Suitsiidide ennetamine Interneti abil ja meedial põhinev vaimse tervise edendamine)
Euroopa Komisjoni Rahvatervise programmi projekt
Grant Agreement nr 20091219
www.supreme-project.org; sekkumisprogramm - Supremebook.org
Keskus: NASP, Karolinska Instituut, Stockholm (Rootsi)
Superviisor: Prof dr danuta Wasserman
Projekti koordinaator Eestis: Prof dr Airi Värnik
Projektijuhid: Airi Mitendorf (alates 2011), Lauraliisa Mark (2010-2011)
Läbiviimise aeg: 2010-2013
Rahastajad: Euroopa Komisjon, Rahvatervise programm 2008-2013 (), Sotsiaalminis-teerium
7
Kokkuvõte
SUPREMEüldineeesmärkonorganiseeridaekspert-organisatsioonidevahelistpartnerlustselleks,et arendada interneti- ja meediapõhist, mitmekeelset, kultuuriliselt kohandatud sekkumistege-vustvaimseterviseedendamiseksjasuitsiidideennetamiseks.Sekkuminehõlmabendasinterak-tiivsetveebilehtejameediakampaaniat,misonsuunatudteismelistelejanoortelevanuses14-24.Veebilehtelesuunamisekaheerinevavariandiefektiivsustmõõdetakse.Tulemustepõhjalantakseväljajuhisedparimapraktikakohtainternetijameediakasutamisestvaimseterviseedendamisesekkumistegevusteläbiviimisel.
Eesmärk
SUPREMEprojektonüle-EuroopaliseTerviseprogrammiprojekt,milleüldineeesmärkonväljatöötadainternetipõhine sekkumismudelvaimseterviseedendamiseksjasuitsiidideenne-tamiseksteismelistejanoortehulgas(vanuses14-24).Projektiteisekseesmärgiksonhinnatainternetikeskkonnakasutamistpropageerivakaheerinevasekkumismeetoditõhusust: ühel juhul suunavad õpilasi internetikeskkonda kasutama eakaaslased, teisel juhul vaimse tervise spetsialistid.
uuringu disain ja valimSUPREMEveebileheparemakskavandamiseksviidiläbi fookusgrupi intervjuudKarolinskaInstituudiskahegrupiteismelistega.Esimesegrupimoodustasid juhuvalmipõhimõttelva-litud kooliõpilased.Teise grupi moodustasid psühhiaatriakliiniku patsiendid. Grupiliikmetekeskminevanusoli17eluaastat.Fookusgrupiintervjuudviidimõlemasgrupisläbisamadelpõhimõtetelningsamadelteemadel.Fookusgrupiintervjuudestsaadudtulemusikasutatak-seprojektiveebileheväljatöötamisel.
SUPREMEveebilehe erinevad komponendidkeskenduvadjärgmisteleaspektidele:
• ebatervislikekäitumisviisidevähendamine,
• vaimseterviseteemadetutvustamine,
• vaimsetervisejasuitsiiditeemadegaseotudsuhtumistemuutminejastigmavähenda-mine,
• suitsidaalsekäitumisejavaimseterviseprobleemideennetaminejulgustadesosalejaidkasutamakohaseidtoimetulekustrateegiaid,
• vaimsetervisespetsialistidepooltpakutavtoetusreaalajas,
• vestlusgrupid.
Peamisedhüpoteesid,midauuringuraamestestitakseon:
1.Internetipõhisesekkumisetulemusenavähenebosalejatedepressiivsus,ärevusjasuitsi-daalsusvõrreldeskontrollgrupiga.Lisaksparanevadosalejateteadmisedvaimsesttervi-sestningabiotsimisevõimalustestvaimseterviseprobleemideilmnemisel.
8
2.Oluliselterinebeakaaslastejavaimsetervisespetsialistidepooltinternetikeskkondasuu-namisetõhusus.
Uuring viiakse läbi 7 Euroopa riigis: Eesti, Ungari, Itaalia, Hispaania, Inglismaa, Leedu jaRootsi.Mõlemahüpoteesikontrolliminetoimubkõikideprojektisosalevateriikidekontekstis.Materjalidtõlgitaksevastavariigikeeldeningkohandataksekultuuriliseltsobivaks(interneti-keskkond,seminaridematerjalid,küsimustikudjms).
Uuringusosalevatenoortekeskminevanuson15eluaastat.Juhuvalimipõhimõttelvalitudkoolides moodustatakse klastrid lähtuvalt õpilaste vanusest ning uuringu üldkogumiks onvalitudkoolideõpilasedvanuses14-16eluaastat.Uuringuvalimimoodustavadkõikõpilased,kesonandnudnõusolekuningkellevanemadonandnudinformeeritudnõusolekuuuringusosalemiseks.Uuringusosalevatenoortegaviiakseläbiniibaashindaminekuijärelhindamineennejapärastinternetipõhistsekkumist.
Sihtrühma kirjeldus ja suurus:
1.SUPREMEsihtrühmasuuruseksonminimaalselt300kooliõpilastvanuses14-16eluaastatkolmest
erinevastkoolist.
2.Koolidevaliktoimubjärgmistepõhimõtetealusel:
• Koolijuhtkondonandnudnõusolekuosalemiseks
• Tegemistonavalik-õiguslikekoolidega
• Koolisõpibvähemalt150lastvanuses14-16eluaastat
• Koolisonrohkemkuikaksõpetajat,kesõpetavadlapsivanuses15eluaastat
• Mitterohkemkui60%õpilastestonühestsoost
• Õpilasteltjanendevanemateltonsaadudinformeeritudnõusolek
ÕpilastebaasihindamisejajärelhindamisteläbiviimisekskasutataksekodeeritudSUPREMEküsimustikku,miskäsitlebandmeidõpilastedepressiooni,ärevuse,stressi,internetikasutami-se,abi-otsimiseoskusteningvaimsetervisealasteteadmistejahoiakutekohta.Küsimustikutäitminetoimubinternetis.SUPREMEprojektiraamestoimubõpilastehindaminekolmelkor-ral:baashindamineennesekkumist,järelhindaminesekkumisest2kuuja6kuumöödudes.
Sekkumiste protseduur:
1. KoolidevalikvastavaltSUPREMEprojektivalimimoodustamisepõhimõtetele
Pealekoolideväljaselgitamisttoimubkooliderandomiseeritudjaotuskontrollgrupiksjakahekssekkumisgrupiks.Valitudkoolidosalevadkolmesttegevusestühes:
a) Kontrollgrupp(minimaalnesekkumine),
b) Täielikosaluspealeedasisuunamisteakaaslastepoolt
c) Täielikosaluspealeedasisuunamistvaimsetervisespetsialistidepoolt
9
2. Kontrollgrupi jasekkumisgruppidebaashindamine (internetipõhineküsimustikõpi-lastele)enneinternetipõhistsekkumist.
3. Informatiivsedkohtumised,milleraameseakaaslasedvõivaimsetervisespetsialistidsuunavadõpilasisekkumisgruppidesSUPREMEveebilehekülgekasutama.
a) Eakaaslastepoolsetsuunamistviivadläbikakskooliõpilastvanuses15eluaastat.
b) Spetsialistidepoolsetsuunamistviivadläbivaimsetervisespetsialistidvanuses35eluaastatjarohkem.
Kooliõpilasi juhendavadmeeskonnaliikmedvalmistatakseetteprojektiSUPREMEraames.Informatiivsed kohtumised õpilastega viiakse läbi klassiruumis ning tutvustatakse lühidaltSUPREMEeesmärkening internetipõhisesekkumiseveebilehekülge. Igaõpilanesaabano-nüümseidentifitseerimisenumbri(IDnr),midakasutatakseinternetikeskkondasisenemiselningküsimustikutäitmisel.AnonüümseIDnrabilsaavadnooredturvaliseltsuheldaprojektimeeskonnaliikmetejateisteosalejategaSUPREMEveebilehel.
4. Noortevaimseheaolupõhjalikumanalüüsviiakseläbivaimseheaoluküsimustikukor-duvtäitmiseteel(2ja6kuumöödudessekkumisest)niikontrollgrupisjasekkumisgrup-pides.SekkumisteefektiivsustmõõdetakseDASSskaalal(Lovibond&Lovibond,1995)ningselgitatakseväljaosalejatedepressiooni,ärevusejastressiväheneminevõrreldeskontrollgrupiga. SUPREME spetsiifilise küsimustikuga mõõdetakse osalejate internetikasutamist,suitsidaalsetjariskikäitumist,abiotsimiseoskusi,hoiakuidjateadmisivaim-sesttervisest.
5. Psühhomeetrilisteinstrumentidekasutamine,noortenõustamineveebikeskkonnas.
6. Internetikasutamisesagedusejainternetilevabaligipääsuganoortearvuintegreeri-minesekkumisetulemustegaefektiivsusehindamiseks.
7. Veebilehekülastatavusejaveebilehelsooritatudtegevusteanalüüshindamakserine-vatesuunamiste(nooreltnoorele;vaimsetervisespetsialistiltnoorele)efektiivsust.
8. Baashindamise ja järelhindamiste läbiviimisel tagatakse õpilaste anonüümsus. Igaõpilane saab personaalse ID numbri, mida säilitatakse AKI nõuetele vastavalt ERSI-s.Käesolevauuringuläbiviimisekspalutaksenõusolekutlapsevanematelt.
10
SUPREMEprojektitegevusteraameskaardistasERSIolemasolevadeestikeelsedveebilehe-küljed,misavanesidsellistelemärksõnadelenagusuitsiid,enesetapp,stress,depressioonjaärevus. Märksõnad sisestati Google Chrome veebilehitsejale, mis on sagedamini kasutatavkeskkondinformatsiooniotsimisel.Andmedkogutiajavahemikul21-25märts2011.a.Otsin-gutulemusenatoodivälja30esimesenaavanenudveebilehekülge.Põhjalikumaltanalüüsitimärksõnadelesuitsiidjaenesetappavanenudlehekülgi.Analüüsitulemusenaselgus,etsa-gedaminiavanesidnendelemärksõnadeleleheküljed,missisaldasidstigmatiseerivatjasuit-siidideleõhutavatinformatsiooni.Väheoliväljatoodudprofessionaalseteabistajatekontaktejatelefoninumbreid.AnalüüsitulemustetutvustamiseksonERSI-lvalminudartikkel“Suitsii-diteemakajastamineinternetis:suitsiidimõtetegainimesteabistamine”,milleautoridonAiriMitendorf,MerikeSisask,LauraliisaMark jaAiriVärnik.Artikkelonavaldatudajakirjas„Sot-siaaltöö“.
1.3. WE-STAY
WE-STAY,EK7RPprojekt
„KoolipuudumistevähendamineEuroopanoortehulgas“
(WorkinginEuropetoStopTruancyAmongYouth–WE-STAY)
EuroopaKomisjoni7.raamprogrammiprojekt
ECFP7,HEALTH-2010;GrantAgreementNo241542
www.we-stay.eu
11
Keskus:NASP,KarolinskaInstituut,Stockholm(Rootsi)
Superviisor:ProfDrDanutaWasserman
ProjektikoordinaatorEestis:ProfDrAiriVärnik
Projektijuht:MariJushkin(sekkumine),MerikeSisask(administratiiv-jafinantsasjad),PeeterVärnik(andmebaasihaldus)
Läbiviimiseaeg:2010-2013
Rahastajad:EuroopaKomisjoni7.raamprogramm(Lepingnr241542),Sotsiaalministeerium
Kokkuvõte
uuring käsitleb ulatuslikult õpilaste õpilaste elustiili, pere- ja koolielu, tervislikku sei-sundit, suhteid, riskikäitumist, sh suitsidaalset käitumist ja lingib seda koolist puudu-misega. Baasandmete kogumise järgselt rakendatakse kolme erinevat sekkumismude-lit, analüüsitakse nende efektiivsust 1 kuu, 6 kuu ning kolme aasta pärast ning esitatak-se meetmed koolipuudumiste vähendamiseks.
Eesmärk
WE-STAYonEuroopateismelistevaimsettervistedendavprogramm,milleüldeesmärgiksonkoolistpõhjusetapuudumistevähendamineläbiriski-jasuitsidaalsekäitumisevähendami-ne, erinevate preventsiooniprogrammide tulemuslikkuse hindamine ning Euroopa riikidesteismelistevaimsettervistedendavateprogrammiderakendamiseksningpõhjusetapuudu-mistevähendamisekskultuuriliseltkohandatudsoovitusteväljatöötamine.
1. KogudainfotkoolipuudumistekohtaEuroopateismelistehulgas
2. Rakendada3erinevatkoolipõhistteismelistesekkumisprogrammieesmärgigavähenda-dakoolipuudumisijaparandadaõpilastevaimsettervist
3. Hinnata sekkumiste tulemuslikkust võrrelduna kontrollgrupiga multidistsiplinaarsesperspektiivis,shsotsiaalseid,psühholoogilisijamajanduslikkeaspekte
4. Soovitadaefektiivseidjakultuuriliseltkohandatudmudeleidkoolipuudumiseennetami-seksjavaimseterviseedendamiseksteismelistehulgaserinevatesEuroopamaades.
Alaeesmärgid:
1. KogudaandmeidEuroopateismelistekoolistpõhjusetapuudumistekohta,shmoodus-tadaepidemioloogilineandmebaas,missisaldab:
a) andmeidkooliõpilastekoolistpõhjusetapuudumistekohtajanendeseosedvaimsetervisegamõõdetudheaolu,depressiooni,suitsidaalsusejneindikaatoritega.
b) andmeidkoolijaperekonnahoiakutestkooliõpilastekoolistpõhjusetapuudumistekohta.
12
2. Rakendadasekkumisiteismelistevaimseterviseparandamiseksningkoolistpõhjusetapuudumisevähendamiseks.Kolmesekkumismudelivõrdlus:
a) üldineteadlikkusetõstmineläbiõpilaste,õpetajatejmkoolipersonalininglapseva-nematekoolitamise.
b) riskigruppikuuluvateteismelistegategeleminevaimsetervisespetsialistidepoolt.
c) kombineeritudsekkumine,mishõlmabniiüldistteadlikkusetõstmistkuiriskigruppikuuluvateteismelistegategelemistvaimsetervisespetsialistidepoolt.
3. Hinnatateismelistelesuunatudsekkumistetulemuslikkustmultidistiplinaarsesperspek-tiivis(sotsiaalne,psühholoogilinejamajanduslikaspekt)ningvõrreldunakontrollgrupi-ga
a) hinnatakolmetestitudsekkumismudelitulemuslikkust;
b) hinnata,millisedsekkumisekomponendidonkõigeefektiivsemad;
c) hinnatasekkumiseprotsessi;
d) hinnatasekkumisejätkusuutlikkust;
e) hinnatasekkumisekulu-efektiivsust.
4. Töötadaväljaefektiivsedkultuuriliseltkohandatudsekkumismudelidteismelistevaimsetervise edendamiseks ja koolist põhjuseta puudumiste vähendamiseks erinevates Eu-roopariikides:
a) anda infot tõenduspõhiste teismeliste koolist põhjuseta puudumistele suunatudpreventsiooni¬programmideväljatöötamisekserinevateskultuurides;
b) tõstapoliitikakujundajate,spetsialistidejalaiaavalikkuseteadlikkustkoolistpõhju-setapuudumiseningsellepsühholoogilistejasotsiaalsetemõjudekohta;
c) levitadaprojektitulemusiprojektikodulehe,meedia,terviseteemalistekonverentsi-dejateismelistelesuunatudüritustekaudu.
Sihtrühma kirjeldus ja suurus:
1. WE-STAYsihtrühmasuurusekson1600kooliõpilastvanuses13-16eluaastat(7.-9.klass)24erinevastkoolist.Nendepealtestitaksealljärgnevaidsekkumismudeleid:
a) üldinevaimseterviseedendaminetõsteskooliõpilaste,õpetajatejmkoolipersonalininglapsevanemateteadlikkust(400õpilast);
b) riskigruppi kuuluvate teismeliste väljaselgitamine ja nendega tegelemine vaimsetervisespetsialistidepoolt(400õpilast);
c) kombineeritudsekkumine–üldineteadlikkusetõstminekoosriskigruppikuuluvateteismelistega tegelemisega vaimse tervise spetsialistide poolt (400 õpilast, ca 10-20%nendestsaabtäiendavatpsühholoogilistja/võipsühhiaatrilistabi);
d) kontrollgrupp(400õpilast).
2. Lisakskooliõpilasteleonsihtrühmaks
13
a) lapsevanemad(vähemalt500inimest);
b) õpetajad(vähemalt300inimest);
c) muukoolipersonal(vähemalt200inimest).
3. Haridus-jatervisepoliitikakujundajad,teadlaskond.
4. Koolid,kellelelevitatakseprojektitulemustelpõhinevaidkoolitus-jainfomaterjale.
Värbamisviisi kirjeldus:
TeostataksejuhuvalikTallinna,HarjumaajaRaplamaaeestikeelsetekoolidehulgasselliselt,etkaasatudoleksidniisuuredkuiväikesedkoolid.Õpilasedkaasatakseklassidekaupa.Erine-vateskoolidesviiakseläbierinevaideelpoolnimetatudsekkumismooduleid:a)vaimsetervi-seedendamineõpilaste,õpetajatejmkoolipersonalininglapsevanemateteadlikkuseparan-damiseteel;b)riskigruppikuuluvateteismelistegategeleminevaimsetervisespetsialistidepoolt;c)üldineteadlikkusetõstminekoosriskigruppikuuluvateteismelistegategelemisegavaimsetervisespetsialistidepoolt;d)kontrollgrupp.
Pedagoogidesthõlmatakseuurimusesosalevatekoolideõpetajad,kesannavadtunde7.-9.klassidele.Lapsevanematesthõlmatakseuurimusesosalevatelastevanemad.Muukooliper-sonalihulgastkaasatakseselleksvalimisolevatekoolidetöötajad,keseioleõpetajad.
Õpilaseosalemiseksuurimusesküsitakseõpilaseltendaltjatemavanemaltinformeeritudkirjaliknõusolek.Lapsevanemaltküsitakseuuringusosalemisekssamutikirjaliknõusolek.
uurimismetoodika
Õpilasteskriinimisekskasutataksekodeeritudküsimustikku,miskäsitlebandmeidõpilasekoolistpõhjusetapuudumise,tervise-jariskikäitumise,elustiili,valikutekohta(narkootikumi-de,alkoholitarvitamine,vägivaldnejariskikäitumine)janendeseostvaimsetervisegamõõ-detunaheaolu,depressiooni,suitsidaalsusejneindikaatoritega.Küsimustikutäitminetoimubkoolitundideajal.Kunauurijadonhuvitatudõpilaseseisundistka1kuuja6kuuningaastapärast,soovitakseõpilaseltteadakorduvakontaktivõimalustjubaesimeselküsitlusel.
Sekkumismudelite testimine:
1. Baasihindamine:
a) kõigilkolmelsekkumismudeliljakontrollgrupilonküsitlusanonüümnejavastavusesisikuandmetekaitsenõueteganingeetilisteprintsiipidega;
b) instrumentidenaonkasutuselGlobalSchool-BasedPupilHealthSurvey(GSHS),WHOWell-being scale (WHO-5), Beck Depression Inventory (BDI), Paykel Suicide Scale(PSS),StrengthsandDifficultiesQuestionnaire(SDQ),EuropeanValuesStudyQues-tionnaire(EVS),DeliberateSelfHarmInventory(DSHI),Young’sDiagnosticQuestion-naire(YDQ),SchoolRefusalAssessmentScale-Revised(Children)(SRAS-R),AntisocialBeliefsandAttitudesScale(ABAS),Children’sPerceivedSelf-Efficacy(CPSE);
14
c) hinnatakseõpilasepuudumisikoolist,sellepõhjuseid,õpilasetegevusikoolistpõh-jusetapuudumiseajal,hoiakuidkooliskäimisesuhtes;
d) hinnatakseõpilastetoimetulekumehhanisme,midanadkasutavadprobleemidela-hendamiseks.
e) koolist küsitakse uurimuses osalevate õpilaste kohta andmed nende puudumistekohtaeelnevaaastajooksul,etsaadakaobjektiivsedandmed.
2. Esimenesekkumine(algab1nädalpärastbaasihindamist)
Testitavadsekkumismudelidon:
a) üldineterviseedendamineläbikooliõpilaste,õpetajatejmkoolipersonalininglapse-vanemateenditeadlikkusetõstmise(Truancy-Aware);
b) skriiniminejavaimsetervisespetsialistijuurderavilesuunamine(Truancy-Screen);
c) kombineeritudsekkumine:üldineterviseedendaminejaskriinimine(Truancy-Com-bined).
e) Enneteistsekkumistonkaardistatudolemasolevadpsühhiaatrilise,psühholoogilisejakriisiabivõimalused,kuhuriskigruppikuuluvadkooliõpilasedsuunata.
3. Teinesekkumine:
Esimesesekkumisekäigusväljaselgitatudriskigruppikuuluvadkooliõpilasedsuunataksekonsultatsioonileja/võiravilevaimsetervisespetsialistijuurde.
4. Tulemusehindamine(1ja6kuudning3aastatpärastesimestsekkumist):
Samametoodika(instrumendid,indikaatorid),misbaasihindamiseks.
uuringus järgitud eetilised printsiibid
UuringviiakseläbiarvestadesEuroopaLiiduskehtivatebaasilisteeetilisteprintsiipideganingjärgidesEuroopaLiiduningEestiVabariigivastavasisulisiõigusakte.
Skriinimiseljäävadõpilasedanonüümseks.Igaõpilanesaabpersonaalsekoodi,milleannabõpilaseleklassiruumismidateabvaidERSIintervjueerijaningmidahiljemonõigusnimegalinkidavaidprojektijuhil.ÕpilastenimedjakoodidjamidasäilitatakseAKInõuetelevastavaltERSIs.Käesolevauuringuläbiviimisekspalutakselapsevanematenõusolekut.Saadudandme-teregistreeriminejadelikaatseteisikuandmetetöötleminetoimubERSIpoolt.
Täielikuanonüümsusenõudestonuuringuläbiviijalõigustaganedaainultjuhul,kuiküsit-lusetulemusenaselgub,etskriinitudlapsonakuutseltsuitsidaalneningvõibiseendaeluleohtukujutada.Skriinitudriskigrupilapsieijäetatähelepanuta,vaidnadsuunataksespetsia-listi(psühhiaatri,psühholoogi)juurdeabisaamiseks.Selleksvärvatakseprojektiheakstöölevastavakvalifikatsiooniga(kooli)psühholoogidningsõlmitaksekoostöölepingTallinnaLaste-haiglaga,etoleksvajaduseltagatudriskilastekiirepsühhiaatrilineläbivaatus.Kontrollgruppikuuluvadlapsedsaavadinfovoldiku.
WE-STAYuuringkeskenduberinevatele teemadele:õpilasteelustiil,pere- jakoolielu, ter-vislik seisund (kehalised kaebused), omavaheline läbisaamine, koolist puudumine, riskikäi-
15
tumine. Lisaks puudutavad küsimused ka õpilaste võimalikke suitsidaalseid mõtteid ningsuitsiidikatseid,misvõivadtekitadatugevaidtundeidnoortes,kesonsuitsiidiprobleemidegalähedalt kokku puutunud. Küsimustiku täitmine toimub isiku järelvalve all, kes on otseseltseotudõpilastetervisealasetööga,etvajaduselluuaõpilastegakontaktninghinnatanendetervislikkuseisundit.Uuringonnäidanud,etküsitlusuuringudeikujutaohtusuitsidaalsekäi-tumiseesilekutsumises.
1.4. Testid ja skaalad vaimse tervise seisundi hindamiseks
Kolmeseelkirjeldatuduuringusonosalejatevaimsetervisejasellegapotentsiaalseltseotudasjaoludehindamisekskasutatudarvukaltrahvusvaheliselttunnustatudmõõdikuid.
Originaalkeelnenimetus:WHO-FiveWell-beingIndex(WHO-5)
Kasutataveestikeelnevaste:WHO-5heaoluindeks
Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:WHO-5heaoluindeks(WHO-5)töötativäl-jaMaailmaTerviseorganisatsioonivaimsetervisekoostöökeskusesTaanis (asutusenimetusinglisekeeles:PsychiatricResearchUnit,MentalHealthCentreNorthZealand).Projektieest-vedajaoliprofessorPerBech.Praeguneversioonvalmis1998.aastal.www.who-5.org
Kasutamiseeesmärk:WHO-5mõõdabvaimsetheaoluningonseeläbidepressiooniskriini-misevahendiks.
Olemus:WHO-5koosnebviiest lihtsastpositiivseltsõnastatudküsimusest,milleleuuritavviimase2nädalaenesehinnangustlähtudesvastabkuuepalliselLikertskaalal(0–5).
Tulemustearvestamine:Kõikvastustenumbrilisedväärtusedliidetakse.Minimaalsekssum-makson0,misväljendabheaolu täielikkupuudumist, jamaksimaalseks25,misväljendabtäielikkuheaolu.
Tulemusteinterpreteerimine:Kuiarvutatudskooron12võivähem,siisontegemistväheseheaoluganingsoovitatakseläbiviiamõnikliinilistdepressioonimõõtevtest.Samasoovitusonjuhuks,kuiükskõikmillineküsimusonvastatudväärtusega0või1.Võimalikeheaolumuu-tusteväljaselgitamisekskasutatakse100punktiliseleskaalaleüleviidud (stneljagakorruta-tud)skoori.Üle10%muutusloetakseoluliseks.
Originaalkeelnenimetus:BeckDepressionInventoryII(BDI-II)
Kasutataveestikeelnevaste:Beckidepressiooniküsimustik
Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:BDI-IItöötasväljaAaronBeckkooskollee-gidega1996.aastalningseebaseerubsamateadlasejuhtimisel1961.aastalväljapakutudBDIküsimustikul.
BeckAT,SteerRAandBrownGK(1996)"ManualfortheBeckDepressionInventory-II".SanAntonio,TX:PsychologicalCorporation
16
BeckAT,WardCH,MendelsonM,MockJ,ErbaughJ(June1961)."Aninventoryformeasuringdepression".Arch.Gen.Psychiatry4(6):561–71.
Kasutamiseeesmärk:BDI-IIkasutataksedepressioonidiagnoosimiseksjaselleraskusastmemõõtmiseks.
Olemus:BDI-IIkoosneb21küsimusest,millest igaüheleon4tekstilistvastust(söömisejamagamisegaseotudküsimustel7),millevaheltuuritavvalibviimasekahenädalapõhjaltemaseisukohaltkõigesobilikuma.Neilevastusteleonomistatudskooridvahemikus0–3.
Tulemustearvestamine:Kõikvastustenumbrilisedväärtusedliidetakse.Minimaalsekssum-makson0jamaksimaalseks63.
Tulemusteinterpreteerimine:Skoor14-19viitabkergeledepressiivsusele,20-28keskmiseledepressiivsuselejaüle29raskeledepressiivsusele.
Originaalkeelnenimetus:StrengthsandDifficultiesQuestionnaire(SDQ)
Kasutataveestikeelnevaste:Tugevustejaraskusteküsimustik
Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:SDQtöötasväljaRobertGoodman1997.aastal.www.sdqinfo.org
GoodmanR(1997)TheStrengthsandDifficultiesQuestionnaire:AResearchNote.JournalofChildPsychologyandPsychiatry,38,581-586.
Kasutamiseeesmärk:SDQonkasutusellastekäitumisemõõtmiseks.
Olemus:SDQkoosneb25väitest,misontemaatiliseltjaotatavadviiderühma:emotsionaa-lsedprobleemid,käitumisprobleemid,hüperaktiivsus,eakaaslastegaseeotudprobleemidjaprosotsiaalsus,igaühes5väidet.Vastajasaabigalpuhulvalidakolmevastusevariandivahel:kindlasti,mõningalmääral jaüldsemitte.Küsimustikkukohaldatakse lastelevanuses4-17,kusjuuresküsimustikuvõibtäitaniilaps,vanemkuiõpetaja.
Tulemustearvestamine:Igavastuseväärtusekson0,1või2punkti.Skooreonvõimalikvaa-deldaniiteemadekaupakuitervikuna,üldskooriarvutamiselprosotsiaalsuseskooriarvesseeivõeta.Minimaalneskooronseega0jamaksimaalne40.
Tulemuste interpreteerimine: Sõltuvalt sellest, kas küsimustiku täitja on laps, vanem võiõpetaja,ontulemustetekstilisetõlgenduseskoorivahemikudmõnevõrraerinevad.Eneseko-hasevastamisepuhulonnormaalnevahemik0–15,piiripealne16–19jakõrgeüle20.
Originaalkeelnenimetus:PaykelSuicideScale(PSS)
Kasutataveestikeelnevaste:Paykelisuitsiidiskaala
Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:PSStöötasväljaEugenePaykelkooskol-leegidega1974.aastal.
PaykelES,MayersJK,LindenthalJJ&TannerJ.(1974)Suicidalfeelingsinthegeneralpopu-lation:Aprevalencestudy.BritishJournalofPsychiatry,124,460-469.
17
Kasutamiseeesmärk:PSSeesmärkonhinnatauuritavasuitsiidimõtteid ja -kavatsusiningselleläbimääratasuitsiidirisk.
Olemus:PSSkoosnebviiestraskusastmepõhjaljärjestatudküsimusestsuitsiidimõteteole-masolustkunisuitsiidkatsesooritamiseniviimasekahenädalajooksul.Uuritavsaabesinemis-sagedusekohtavastataviiepalliselLikertskaalal(0–4).
Tulemusteinterpreteerimine:Eritähelepanutulebkohaldadanendele,keskaheleviimaseleküsimuselevastavadsuuremaväärtusegakui0.
Originaalkeelnenimetus:DeliberateSelfHarmInventory(DSHI)
Kasutataveestikeelnevaste:Tahtlikeenesevigastuste(TEV)küsimustik
Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:DSHItöötasväljaKimGratz2001.aastal.
GratzKL(2001)Measurementofdeliberateself-harm:PreliminarydataontheDeliberateSelf-HarmInventory.JournalofPsychopathologyandBehavioralAssessment, 23,253-263.
Kasutamiseeesmärk:DSHIvõimaldabväga täpselt teadasaadauuritavaenesevigastustesagedusejaliikidekohta.
Olemus:Originaalversioonison17küsimustTEVliikidekaupa,millelesaabuuritavvastata,kastemapuhulsedaonesinenudvõiei.Täpsustadaonvõimaliksagedust,kestust,hospitali-seerimisevajadust.Lasteüldiseskriinimiseinstrumendiksonküsimustikliigamahukas,kuidkasutadaonvõimaliklühematversiooniDSHI-9võiveelgilühendatudvarianti.
Tulemusteinterpreteerimine:Saadudvastuseidvõibvaadeldainformatiivsena,kuidvõibkarakendadapiirmäära,milleületamiselontegemistenesevigastuslikukäitumisega,misvajaberalditähelepanu.Sõltuvaltküsimustikupikkusestonpiirmääraderinevad.Kuivigastustelii-gidonkoondatudviiderühma,siisloetaksepiirmääraületavaksenesevigastaminekahelvõienamalmoel.
Originaalkeelnenimetus:ZungSelf-ratingAnxietyScale(Z-SAS)
Kasutataveestikeelnevaste:Zungiärevuseskaala
Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:Z-SAStöötasväljaWilliamZung1971.aastal
ZungWWK(1971)Aratinginstrumentforanxiety.Psychosomatics,12,371-379
Kasutamiseeesmärk:Z-SASvõimaldabkliiniliseltmõõtaärevusetaset(ärevushäireolemasolu)
Olemus:Z-SASkoosneb20väitestenesetundekohta,milleesinemissagedustviimasenäda-lavõikahenädalajooksuluuritavhindabneljapalliselLikertskaalal(1–4).
Tulemustearvestamine:Vastustenumbrilisedväärtusedliidetakse,kusjuurestulebtähelepanna,etviieküsimusepuhulonskaalaümberpööratud.Summaminimaalneväärtuson20jamaksimaalne80.
Tulemusteinterpreteerimine:Skoor20-44viitabnormaalseleärevustasemele,45-59kerge-lekunikeskmiseleärevustasemele,60-74raskeleärevustasemeleja75-80ekstreemseleäre-vustasemele.
18
Originaalkeelnenimetus:DepressionAnxietyStressScales(DASS)
Kasutataveestikeelnevaste:Depressiooni,ärevusejastressiskaala
Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:DASStöötasidväljaSydneyjaPeterLovi-bond1995.aastal.http://www2.psy.unsw.edu.au/groups/dass/
LovibondSH&LovibondPF(1995)ManualfortheDepressionAnxietyStressScales.(2nd.Ed.)Sydney:PsychologyFoundation.
LovibondPF&LovibondSH(1995)Thestructureofnegativeemotionalstates:ComparisonoftheDepressionAnxietyStressScales(DASS)withtheBeckDepressionandAnxietyInven-tories.BehaviourResearchandTherapy,33,335-343.
Kasutamiseeesmärk:DASSvõimaldabmõõtakolmeomavahelseotudnegatiivsetemotsio-naalsetseisundit:depressioon,ärevusjastress.
Olemus:DASSküsimustikkoosneb42väitest,midavastajapeabhindamaendaarvamusestlähtuvalt4palliselLikertskaalal,kus0tähendab,etväideeikehtiüldse,ja3tähendab,etväidekehtibvägapaljuvõienamuseajastviimasenädalajooksul.Kolmalaskaalat,igaühekohta14väidet,mõõdavadvastavaltdepressiooni,ärevustjastressi.Küsimustikustonarendatudkapoolelühemversioon,missisaldab21väidet.Uuritavatesoovituslikvanuson12eluaastatjarohkem.
Tulemustearvestamine:Vastustenumbrilisedväärtusedliidetaksealaskaaladekaupa.Mi-nimaalneskooron0jamaksimaalne42.Lühemaskaalakasutamiselpeabvastusteväärtustesummadkorrutamakahega.
Tulemusteinterpreteerimine:Skooridetõlgendusedonalljärgnevastabelis.
Raskusaste Depressioon Ärevus Stress
Normaalne 0-9 0-7 0-14
Kerge 10-13 8-9 15-18
Keskmine 14-20 10-14 19-25
Raske 21-27 15-19 26-33
Vägaraske 28+ 20+ 34+
Olulineonkliiniliseltjälgidasamaaegseltkõrgeidalaskaaladeskoore.
Originaalkeelnenimetus:Young’sDiagnosticQuestionnaire(YDQ)forinternetdependence
Kasutataveestikeelnevaste:Young’iinternetisõltuvuseküsimustik
Väljatöötajajamuudolulisedasjaoludvõiviited:YDQtöötasväljaKimberelyYoung1998.aastal.
YoungKS(1998)Internetaddiction:theemergenceofanewclinicaldisorder.CyberPsycho-logy&Behavior,1,237-244
Kasutamiseeesmärk:YDQvõimaldablihtsalviisilmõõtainternetisõltuvusetaset,shpato-loogilistinternetisõltuvust.Täpsemaksuurimiseksvõibpärastkasutadakomplitseeritumaidmõõtevahendeid.
19
Olemus:YDQkoostamiselolilähtekohakspatoloogilisemängurlusekohtavarasemaltvälja-töötatudtest.Uuritavvastabjaatavaltvõieitavaltkaheksaleküsimuseleendainternetikäitu-misekohtaviimasekuuekuujooksul.Samaautoronväljatöötanudkaküsimustiku20väite-ga,millelesaabvastataviiepalliselLikertskaalal–InternetAddictionTest(IAT)
Tulemustearvestamine:LoetaksekokkuJah-vastused.Minimaalneskooron0jamaksimaa-lne8.
Tulemusteinterpreteerimine:Skoor0–2tähendabinternetisõltuvusepuudumist,3–4mõ-ningastinternetisõltuvustningüle5patoloogilistinternetisõltuvust.
20
2. RISKIKäITuMISE OLEMuS NING SKRIINIMISE jA SEKKuMISE VAjALIKKuS
Noorukidvõivadühelhetkelollavägagitäiskasvanulikud,järgmiselhetkelagauskumatultebaküpsed.
Vastavaltprobleemkäitumiseteoorialevõibriskikäitumiseallmõistakäitumisviise,misohus-tavadnoorukifüüsilistvõipsühhosotsiaalsetarengut.Needonkäitumisviisid,miskutsuvadreeglinaesilemingijõulise(näiteksarest)võivähemjõulise(näitekshukkamõist)sotsiaalsekontrollireaktsiooni.Riskikäitumiseavaldumisviiseonvägaerinevaid:suitsetamine,alkoholitarvitamine,narkootikumidetarvitamine,varasedja/võikaitsmataseksuaalvahekorrad,koo-likohustusemittetäitmine,agressiivsus,erinevatesõiduvahenditegaohtlikliiklemisviisjms.
Probleemkäitumiseteooriakohaseltmääravadkäitumisekolmsüsteemi,misomaloomultjapoolusestsõltuvaltetendavadkasriskikäitumisekaitse-võiriskifaktorirolli.Tasakaalnendesüsteemidesiseseltjasüsteemidevahelmäärabäranoorepotentsiaaliriskivaltvõiprobleem-seltkäituda.Needsüsteemidon:
• keskkonnataju(sotsiaalnekontroll,rollimudelid,toetus)• isiksus(väärtused,ootused,uskumused,hoiakud,suhtumineiseendassejaühiskonda)• käitumine(sotsiaalseltaktsepteeritud/hukkamõistetudkäitumisviisid)
Probleemkäitumise teooria on kinnitust leidnud mitmetes ristläbilõikelistes ja longitudi-naalsetesuurimustes.Onleitud,etriskikäitumiseleoniseloomulikmuutuminenii-öeldariski-käitumisesündroomiks:erinevadriskikäitumiseviisidmitteainulteikipukumuleeruma,vaidonnegatiivseltseotudkaprosotsiaalsetekäitumistega(näitekstervislikulttoitumisega).
Põhjused,miksriskikäitumineonsedavõrdlevinudjustnoortehulgas,onpaelunudpalju-sidteadlasi.Stereotüüp,etnooredon irratsionaalsedegatajuadekvaatseltomakäitumisevõimalikketagajärgi,eioleenamjaoltteaduslikkukinnitustleidnud.Vastupidi–onleitud,etnoorteloogilinearutluskäikjariskitunnetusonsarnanetäiskasvanuteomale.Sellesttulene-valtonuurijad järeldanud,etnoorte teadlikkuserinevatekäitumisviiside riskidestonväik-sem,kuidparakueioleloodetudefektisaavutanudkasekkumised,millefookusesonolnudnoorteteadlikkuse,hoiakutejauskumustekorrigeerimine.
Riskikäitumisepõhjuseidonpüütudseletadaläbinoorepeaajuarengu,millekohaseltmää-rabriskikäitumisenooreloogilinearutluskäikjapsühholoogilisedfaktorid.Erinevaltloogili-sestarutluskäigust,mison15-aastaseltenamvähemsamaltasemelnagutäiskasvanutel,esi-nebnoorteljatäiskasvanutelolulisierinevusipsühholoogilistevõimeteosas(impulsikontroll,emotsioonidereguleerimine,naudingutundeedasilükkamine,vastuseiskaaslastesurvele).
Seetõttu võibki väita, et riskikäitumise põhjused peituvad aju sotsiaalemotsionaalse võr-gustiku (eriti tundliksotsiaalsetele jaemotsionaalsetelestiimulitele) jakognitiivsekontrollivõrgustiku(milleülesanneteksonplaneerimine,ettemõtlemine,eneseregulatsioon)inter-aktsioonis. Et sotsiaalemotsionaalne võrgustik modelleeritakse hormonaalsete muutuste
21
pooltjubavarajasesnoorukieas,kuidkognitiivsekontrollivõrgustikküpsebkuninooretäis-kasvanueani,nähakseriskikäitumistpaljuskivõitlusenanendekahevõrgustikuvahel.
Seejuuresonolulinesilmaspidada,etsotsiaalemotsionaalnevõrgustikeiolekoguaegkõr-gendatudaktiivsusega.Emotsionaalsemitteerutatusekorral(näiteksüksiolles)onkognitiiv-sekontrollivõrgustikpiisavalttugevkontrollimaksnooreimpulssejariskikäitumist.Sotsiaalsejaemotsionaalsestiimulitoimelaktiveeruvadnoortelagaajupiirkonnad,misonmuuhulgastundlikudtasule(näitekskaaslasteheakskiit).Seearvatakseseletavat,miksniipaljuriskikäitu-mistleiabasetjustgrupis–nooredveedavadpaljuaegakoossõpradega,kusjuuresainuüksisõpradekohalolekmuudabtasuletundlikuajupiirkonnaaktiivseks.
Noorukieariskikäitumineonotseseltseotudnoorteheaoluga,akadeemiliseedukuse,tervi-se,vanem-lapssuhtekvaliteedi,erinevateriskikäitumistesamaaegseesinemisega,vägivald-susejaelugarahulolugaüldiselt.Lisadessellelefakti,etriskikäitumisedkipuvadkumuleeru-ma,onvajadusnoorteriskikäitumisegategelemiseksilmselge.
Kuigi noorukiea riskikäitumine on„normaalne“ ja bioloogiliselt determineeritud nähtus,ei viita see kindlasti efektiivsete sekkumiste võimatusele ega asjaolule, justkui sekkuda eiolekskivaja.Lisakslaiemaavalikkuseteadlikkusetõstmiseletulekssenisestenamkeskendu-daebaküpsete jariskantseteotsustevastuvõtmisevõimalustepiiramisele,nooresotsiaalsekompetentsi tõstmisele ning vaimse tervise ja teiste nõustamisteenuste kergesti kättesaa-davuse tõhustamisele. Mõnuainete kõrged hinnad ja müügipiirangud, noore toetamine jatunnustamine (puudustele fokusseerituse asemel), enesekehtestamise ja –analüüsi oskusearendamine,asjakohanejakiireabivõibnoorteheaolumärkimisväärseltparandada.
Alkoholi tarvitamise mustrid
Alkoholitarvitamineonükstuntumaidjavägalevinudriskikäitumiseviise.Ühtlasionseekaüksolulisemaidrahvaterviseriske.MaailmaTerviseorganisatsiooniandmetelseondubliignealkoholitarvitaminerohkemkui200erinevahaigusejaebasoovitavaterviseseisundiganingvanusgrupis20-39onalkoholseotudumbes25%surmajuhtumitega.
Alkoholitarvitamisegaseonduvadkahjudsuurenevadjärsultvanuses12-20.Onleitud,etvarajasesnoorukieasalkoholitarvitaminemõjubebasoodsaltajuarengule,loobsoodsapin-nasehilisemaalkoholisõltuvusetekkeksjasuurendabvaegurluseriski.Keskmisesnoorukieas(vanuses15–17),milsagenebkorragasuurteskogustesalkoholitarvitamine,seostatakseal-koholitarvitamistkaitsmataseksuaalvahekordade,avalikukorrarikkumise(shkriminaalsedteod), vigastuste, enesetappude ja tahtlike enesevigastuste, joobes sõidukijuhtimise (võiteadlikultsõitmineautos,millejuhtonjoobes),alkoholimürgistustejaõnnetussurmadega.
Onleitud,etjoobesoldudkordadearvenne16.-ndateluaastatontäiskasvanueaalkoholi-probleemidetugevennustaja.MaailmaTerviseorganisatsiooniandmetelonEuroopakeskmi-nealkoholisõltuvusenäitajaon4,0%,kuidEestimeeste(vanuses15+)hulgasonalkoholisõlt-lasi9,9%ningnaistehulgas(vanuses15+)1,7%.SamutikuulubEestikümneriigihulka,kusesinebkõigerohkemalkoholigaseotudsurmajuhtumeid.
22
AlljärgnevalttutvustatakseSEYLEuurimuseandmetepõhjalEestijaEuroopanoortealkoho-litarvitamisemustreid.Tabelis1ontoodudEuroopakooliõpilastevastustejaotusküsimusele:„kuisageliSajoodmõnealkohoolsejoogi?Näiteks0,33lõluvõisiidri;pokaaliveinivõi4clkan-getalkoholi.“Andmetestselgub,etalkoholimittetarvitanudEestipoiste(29,0%)jatüdrukute(31,5%)osakaalonüsnatagasihoidlik.AlkoholitarvitanuteseasmoodustavadenamuseneedEestipoisid(35,9%)jatüdrukud(39,2%),kestarvitavadalkohoolseidjookekordkuusvõihar-vem.Seejuures21Eestipoissi(4,4%)ja4(0,7%)tüdrukutvastasid,ettarvitavadalkohoolseidjooke4kordanädalasvõisagedamini.Ontähelepanuväärne,etalkoholitarvitamisemusterEestipoisteljatüdrukutelonüsnasarnane.
Tabel 1. Alkoholi tarvitamise sagedus Euroopa noorete hulgas
Aus
tria
Eest
i
Pran
tsus
maa
Saks
a-m
aa
Ung
ari
Iirim
aa*
Iisra
el
Itaa
lia
Rum
eeni
a
Slov
eeni
a
His
paa
nia
POISS:
Mitte
kunagi
80
22,9%
138
29,0%
91
28,9%
180
26,2%
96
23,2%
421
72,1%
337
34,6%
88
23,3%
146
37,1%
75
21,7%
215
40,6%
Kordkuus/
harvem
91
26,1%
171
35,9%
114
36,2%
218
31,7%
178
42,9%
120
20,5%
300
30,8%
93
24,5%
143
36,3%
111
32,2%
127
24,0%
2-4korda
kuus
113
32,4%
117
24,6%
93
29,5%
201
29,4%
111
26,7%
33
5,7%
224
23,0%
119
31,4%
77
19,5%
99
28,7%
124
23,4%
2-3korda
nädalas
53
15,2%
29
6,1%
14
4,4%
75
10,9%
26
6,3%
3
0,5%
77
7,9%
48
12,7%
22
5,6%
42
12,2%
55
10,4%
Enamus
päevadel**
12
3,4%
21
4,4%
3
1,0%
13
1,8%
4
0,9%
7
1,2%
37
3,7%
31
8,1%
6
1,5%
18
5,2%
8
1,6%
TÜdRuK:
Mitte
kunagi
121
20,3%
176
31,5%
232
34,1%
227
30,2%
145
24,5%
372
75,5%
133
58,1%
302
37,4%
434
58,6%
209
25,5%
184
37,3%
Kordkuus/
harvem
173
29,0%
219
39,2%
329
48,4%
279
37,2%
272
45,9%
85
17,2%
47
20,5%
269
33,4%
227
30,7%
330
40,2%
142
28,8%
2-4korda
kuus
215
36,0%
128
22,9%
99
14,5%
201
26,8%
148
25,0%
28
5,7%%
35
15,3%
167
20,7%
61
8,3%
242
29,5%
128
26,0%
2-3korda
nädalas
83
13,9%
32
5,7%
17
2,5%
36
4,8%
26
4,3%
7
1,4%
9
3,9%
54
6,7%
17
2,3%
36
4,4%
36
7,3%
Enamus
päevadel**
5
0,8%
4
0,7%
4
0,5%
8
1,0%
2
0,3%
1
0,2%
5
2,2%
15
1,8%
1
0,1%
4
0,4%
3
0,6%
Keskmine
vanus
15,1
±0,77
14,2
±0,51
15,2
±0,76
14,7
±0,81
15,1
±0,79
13,7
±0,68
15,9
±0,76
15,3
±0,66
15,0
±0,37
15,2
±0,72
14,5
±0,70
*IirimaaluuritudnoortekeskminevanusonEuroopanoortekeskmisestvanusestoluliseltväiksem,miskajastubkaalko-holitarvitanudnoortearvus.
**Nädalas4kordavõirohkem
23
joonis 1. Alkohoolsete jookide tarvitamise kogus tavapärasel tarbimise korral Eesti kooliõpilaste hulgas
Joonisel1ontoodudalkohoolsetejookidetarvitamisekogustavapäraseltarbimisekorralEestipoistejatüdrukutehulgas(nendeõpilasteseas,keskinnitasidalkoholitarvitamist).Õpi-lasteltküsiti:„selpäeval,kuiSatarbidalkoholi,siismitualkohoolsetjookiSatavaliseltjood?Selgus, et kõige sagedamini tarbivad nii Eesti poisid (71,5%; N=236) kui tüdrukud (73,7%;N=283)1kuni2drinkikorraga(1drink=0,33lõluvõisiidrit,12clveinivõi4clkangetalkoho-li).Rohkemkui6dringitarbijaidoliEestipoistehulgas4,5%(N=15)jatüdrukutehulgas0,8%(N=3).
Joonisel2onkujutatudalkoholitarvitavateEestikooliõpilastepurjusolemisejapohmellikogemisekordadearvu.Purjusolemisthinnatiküsimuseabil:„mitukordaomaelu jooksuloledalkoholitarvitamisestpurjujäänud?“ningpohmellikogemistküsimusega:„mitukordaomaelujooksuloledalkoholitarvitamisetõttuolnudpohmellisvõitundnudennasthaigla-selt?“Selgus,etalkoholitarvitavatestEestipoistest17,8%(N=84)jatüdrukutest10,7%(N=60)onolnudelujooksulpurjus10kordavõirohkem.Pohmellion10kordavõirohkemkogenudvastavalt6,1%(N=29)poistestja3,2%(N=18)tüdrukutest.
17,6%
71,5%
POISId
6,4%4,5%
20,8%
73,7%
TÜdRuKud
4,7% 0,8%
1kuni2drinki
3kuni4drinki
5kuni6drinki
7võirohkemdrinki
eiolekogenud
Poisid
45,2
19,2 20,0
24,9 24,2
7,5
3,2
8,76,1
16,5
10,7
17,817,8
52,8
60,3
65,1
Purjusoldudkordadearv Pohmellikogemisekordadearv
PoisidTüdrukud Tüdrukud
1-2korda
3-9korda
≥10korda
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
joonis 2. Purjus olemise ja pohmelli kogemise kordade arv Eesti alkoholi tarvitanud kooliõpilaste hulgas
24
Tulemustestselgub,etEestikooliõpilastealkoholitarvitamisemusteronmurettekitav.Roh-kemkuikolmandikpoistest(35,1%;N=167)japeakolmandiktüdrukutest(29,3%;N=164)on14.eluaastaks(õpilastemediaanvanusuurimusehetkel)kujunenudregulaarseteksalkoholitarvitajateks(alkoholitarvitaminevähemalt2-4kordakuus).Kuigialkoholitarvitamistpee-taksepoistehulgasenamlevinuks,onalkoholitarvitamisesagedusEestipoistejatüdrukutehulgasüsnasarnaneningtüdrukudeijääpaljuallakatarbitudalkoholikoguse,purjujoomisejapohmellikogemisemõttes.VõrreldesteisteSEYLEuurimusesosalenudEuroopariikidega,onEestikooliõpilasedsagedastepurjujoomistepoolestselgelesikohal(joonis3).
joonis 3. Purju joomise sagedus end purju joonud poiste ja tüdrukute hulgas 11 Euroopa riigis
Purjujoominejapurjujoomisesagedusonomakordaselgeltseotudkavaimsetervisega(depressiivsusega). Tabelis 2 on esitatud multinominaalne regressioonanalüüs, kus purjujoomisesagedusepõhjalennustataksepoistejatüdrukutešanssedepressioonikogemiseks.Tabelistonnäha,etpurjujoomine10kordavõisagedaminiseondubpoistel3kordasuure-matešanssidegaraskejamõõdukadepressioonikogemiseks;tüdrukutelvastavaltligi5kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseksjaligi3kordasuurematešanssidegamõõdukadepressioonikogemiseks(võrreldesalkoholitarvitanudnoortega,keseiolnudendpurju joonud).Statistiliseltmitteolulineseos ilmnesniipoistel jatüdrukutelvaid1-2kordapurjujoomisejaraskedepressioonikogemisevahel,küllagasuurendas1-2kordapurjujoo-minešanssemõõdukajakergedepressioonikogemiseks.
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
15,0%
39,3%
45,7%
32,4%
39,3%
35,2%
9,4%
29,7%
60,9%
13,6%
33,2%
53,2%
5,0%
21,9%
73,1%
16,2%
20,3%
63,5%
22,1%
22,6%
55,3%
10,5%
25,9%
63,6%
14,1%
25,2%
60,7%
13,0%
30,5%
56,5%
10,8%
12,3%
76,9%
10,7%
29,1%
60,2%
22,7%
34,9%
42,4%
3,8%
25,4%
70,8%
11,1%
31,1%
57,8%
5,5%
20,9%
73,6%
8,5%
22,0%
69,5%
13,4%
23,9%
62,7%
5,9%
16,1%
78,0%
2,3%
19,5%
78,2%
6,2%
30,7%
63,1%
2,1%
17,6%
80,3% ≥103kuni91kuni2
25
Tabel 2. Purju joomise sagedus ja depressiooni kogemise šansid poiste ja tüdrukute hulgas
POISS TÜDRUK
OR 95%CI OR 95%CI
raskedepressioonA purjus≥10korda 3,00* 1,42-6,33 4,68* 2,72-8,05
vs purjus3-9korda 3,07* 1,70-5,55 3,16* 2,14-4,65
depressioonipuudumine purjus1-2korda - - - -
eioleolnudpurjus 1,00r 1,00r
mõõdukasdepressioonA purjus≥10korda 3,07* 1,92-4,90 2,91* 1,86-4,57
vs purjus3-9korda 1,80* 1,15-2,82 3,04* 2,32-3,97
depressioonipuudumine purjus1-2korda 1,65* 1,16-2,36 1,85* 1,49-2,30
eioleolnudpurjus 1,00r 1,00r
kergedepressioonA purjus≥10korda 2,64* 1,84-3,78 2,01* 1,35-2,99
vs purjus3-9korda 1,46* 1,03-2,07 1,68* 1,31-2,16
depressioonipuudumine purjus1-2korda 1,64* 1,27-2,12 1,48* 1,25-1,76
eioleolnudpurjus 1,00r 1,00r
*p<0,05;-näitabstatistiliseltmitteolulistseost;rviitabkategooriale,millesuhtesvõrreldakseAdepressiooniraskusastetonhinnatudBeckidepressiooniindeksi(BDI)abil
KuigiSEYLEuurimuseandmetepõhjaleiolevõimaliköelda,kasalkoholitarbimineondep-ressioonipõhjusvõitagajärg,onsagedanepurjujoominealarmeerivmärknoortepuudulikuvaimseheaoluningsekkumisvajadusekohta.
Eitamataeakaaslastetähtsust(grupisurve,rollimudelid),onnoortealkoholitarvitamisehar-jumustekujunemiselmääravakskalapsevanemateeeskujujajubalapseeastpäritalkoholi-gaseonduvadmälupildid.Midarohkemnäebnooromavanemaidalkoholitarvitamas/endpurjujoomasningmidapositiivsemadonalkoholigaseonduvadmälupildid,sedasuuremontõenäosus,etalkoholi(liig)tarvitamahakkabkanoor.Riigivõimusesonreguleeridaalkoho-likättesaadavustjavähendadaalkoholigaseonduvatemälupiltidetekkimist(reklaam),kuidriikeisaareguleeridaseda,midanäevadlapsedjanooredkoduseintevahel.Kuiperekondliktraditsioononigattähtpäevavõiolulistsündmustvastuvõttaalkoholiga,hakkabsuuretõe-näosusegaalkoholi(liig)tarvitamakanoor.
26
Tubaka tarvitamise mustrid
Sigarettidesuitsetamineonsamutiükslevinumaidriskikäitumiseviise,hoolimataseadusegakehtestatudpiirangutestkanoortehulgas.Rääkimatasuitsetamisegakaasnevatestfüüsiliseterviseriskidest,onsigarettidesuitsetamineseotudkapuudulikuvaimseheaoluga.Onlei-tud,etsigarettidesuitsetaminenoorukieasonseotuddepressiooni,häirunudsöömiskäitumi-se,alkoholitarvitamisejarohkesigarettidesuitsetamisegatäiskasvanueas.Ühtlasionleitud,etsigarettidesuitsemineonseotudkanepisuitsetamisega,mispaljudeljuhtudelleiabasetsamaaegseltningvõibedasiarenedateistenarkootilisteainetetarvitamiseks.
Joonisel4onkajastatudnendenoorteosakaal,kesonsuitsetanudsigarette(hinnatudküsi-musega:„kasSaoledsuitsetanudsigarette?“).Selgub,etEestipoisidon11Euroopariigivõrd-luseskõigesagedaminisigarettesuitsetanud(63,8%;N=301).Eestitüdrukutestonsigarettesuitsetanud 53,2% (N=298), mis on samuti väga kõrge näitaja, sest mõnevõrra rohkem onsigarettesuitsetanudtüdrukuidvaidAustrias(57,3%)jaSloveenias(55,1%).
joonis 4. Sigarette suitsetanud poiste ja tüdrukute osakaal Euroopas.
Joonisel5onesitatudkooliõpilastevastusedküsimusele:„kuivanaSaolid,kuiesimestkor-dasigaretteproovisid?“Selgub,etkõigesagedaminisuitsetavadEestipoisid(36,6%;N=109)jatüdrukud(44,0%;N=131)esimesesigaretivanuses12-13eluaastat.Ehmatavaltsageliagaka7-aastaseltvõivarem:11EuroopariigivõrdlusesonEestipoiste(14,4%;N=43)jatüdrukute(7,0%;N=21)hulgas7-aastaseltesimesesigaretisuitsetanuteosakaalkõigesuurem.
57,3
53,2
63,8
51,7 52,3
39,6
47,541,5
20,6
20,2
61,5
51,1
50,6
43,3
34,0
34,9
55,1
49,1
29,7
poiss
tüdruk
51,5
51,1
27
joonis 5. Sigarette suitsetanud Euroopa poiste ja tüdrukute vanus esimese sigareti suitsetamisel.
Ühtlasi uuriti küsimuse„mitu sigaretti Sa viimase 6 kuu jooksul päevas suitsetasid?“ abilseda,kuipaljusigarettenooredsuitsetavad.Selgus,etEestinoortestoliviimase6kuujooksulenamkuipoolpoistest(51,0%;N=243)jatüdrukutest(57,7%;N=323)suitsetanudvähemaltpoolpakkisigarettepäevas(joonis6).Vaid26,4%(N=126)sigarettesuitsetanudEestipoistestja19,6%(N=110)sigarettesuitsetanudEestitüdrukutesteiolnudviimase6kuujooksulregu-laarseltsigarettesuitsetanud.
joonis 6.Viimase 6 kuu jooksul päevas suitsetatud sigarettide arv Eesti noorte hulgas
Multinominaalneregressioonanalüüsnäitas,etregulaarnesigarettidesuitsetamineonseo-tuddepressiooniga(tabel3).Analüüsikäigusprognoositiviimase6kuujooksulsuitsetatudsigarettidearvupõhjalšanssekergekuniraskedepressioonikogemiseks.Tabelistonnäha,et10võienamasigaretisuitsetaminepäevasseondubpoistelligi7kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseks(jaligi6kordasuurematešanssidegamõõdukadepressioonikogemiseks),tüdrukutelvastavaltligi5kordasuurematešanssidegaraskedepressiooniko-
14,4 15,1 25,2 36,6 8,7 7,013,8 21,8 36,6 13,4
26,4
13,8
8,8
19,6
13,8
8,9
28
gemiseksning2kordasuurematešanssidegamõõdukadepressioonikogemiseks(võrreldesnendesigarettesuitsetanudnoortega,keseiolnudviimase6kuujooksulregulaarseltsiga-rettesuitsetanud).Ka1-2sigareti igapäevanesuitsetamineseondustütarlastepuhul (ligi2korda)suurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseks;poistelilmnesstatistiliseltolu-lineseosvaid1-2sigareti regulaarsesuitsetamise jakergedepressioonivahel (ligi2kordasuuremadšansidkergedepressioonikogemiseks).
Tabel 3. Suitsetatud sigarettide arv päevas ja šansid depressiooni kogemiseks Euroopa noorte hulgas
POISS TÜDRUK
OR 95%CI OR 95%CI
raskedepressioonA 10võirohkemsigarettipäevas 6,72* 2,26-20,26 4,82* 2,75-8,43
vs 3-9sigarettipäevas 3,78* 1,20-11,97 2,31* 1,33-4,01
depressiooni 1-2sigarettipäevas - - 1,83* 1,07-3,15
puudumine mitteühtegi 1,00r 1,00r
mõõdukasdepressioonA 10võirohkemsigarettipäevas 5,71* 2,78-11,71 2,16* 1,47-3,15
vs 3-9sigarettipäevas 3,85* 1,85-8,02 - -
depressiooni 1-2sigarettipäevas - - - -
puudumine mitteühtegi 1,00r 1,00r
kergedepressioonA 10võirohkemsigarettipäevas 1,77* 1,12-2,79 - -
vs 3-9sigarettipäevas 1,66* 1,06-2,58 - -
depressiooni 1-2sigarettipäevas 1,76* 1,15-2,70 - -
puudumine mitteühtegi 1,00r 1,00r
*p<0,05;-näitabstatistiliseltmitteolulistseost;rviitabkategooriale,millegavõrreldakseAdepressiooniraskusastetonhinnatudBeckidepressiooniindeksi(BDI)abil
Etsigarettidesuitsetamistonseostatudkaalkoholitarvitamisega,onjoonisel7omavahelseostatudsigarettidesuitsetaminejatarbitudalkoholikogustavapäraseltarvitamisekorral.Ilmnebselgetendents,etalkoholitarvitavatenoorteseasonrohkemkasigarettesuitsetanudnoori.Midasuuremondrinkidearvtavapäraselalkoholitarvitamisekorral,sedaväiksemakskahanebsigarettemittesuitsetanuteosakaal.Et7võienamadringitarvitajaidonsuhteliseltvähe,onjooniselkajastatudõpilasteabsoluutarvud.
Sigarettidesuitsetamisejamarihuaanatarvitamisevahelilmnebsarnanetendentsnagusi-garettidesuitsetamisejaalkoholitarvitamisevahel(joonis8).Marihuaanattarvitanudnoortehulgasonpeakõikkasigarettesuitsetanud.
29
joonis 7. Alkoholi kogus tavapärasel tarvitamisel ja sigarettide suitsetamine Eesti noorte hulgas
joonis 8.Marihuaana tarvitamine ja sigarettide suitsetamine Eesti noorte hulgas
Kuigisuitsetamineonsotsiaalseltükskõigeenamaktsepteeritudriskikäitumiseviise(midatehaksekavarjamatulttänaval),eioletegemistsuguginiisüütukäitumisviisiga.Sigarettidesuitsetamineonseotudteisteriskikäitumiseviisidega,puudulikuvaimseheaoluganingfüü-siliseterviseriskidega.
Kuigikäesolevastanalüüsisteiselgu,millineonpõhjus-tagajärgseosdepressioonijasiga-rettidesuitsetamisevahel,onvarasematesuurimustesleitudmõlemasuunalistseost.Üheltpooltennustavadnooredepressioonisümptomidpeatsetsuitsetamahakkamist,teiseltpooltagaennustabsuitsetaminedepressioonisümptomite ilmnemist.Seejuuresonleitud,etniidepressiooni sümptomid kui ka sigarettide suitsetamine prognoosib suitsetavate sõpradearvukasvu–seevõibollatingitudasjaolust,etdepressiivnenoorontulenevaltsuurenenudtunnustusvajadusestvähemsuutlikvastuseismasuitsetavateeakaaslastesurvele,kuikasel-lest, et sigarette suitsetavad noored valivad endale teadlikult kaaslasi, kellega samastuda(ningkoossuitsetamaskäia).
TÜDRUK
suitsetanud
eiolesuitsetanud
200
180
160
140
120
100
80
60
40
20
00 0
189
71
108
175
143
31
1-2drinki3-4drinki5-6drinki≥27drinkieitarvitaalkoholi
POISS
eitarvitaalkoholi
37
98
173200
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
6350
721
014
1
1-2drinki3-4drinki5-6drinki≥27drinki
250
200
150
100
50
0
300
250
200
150
100
50
0tarvitanudmarihuaanat tarvitanudmarihuaanateioletarvitanud
marihuaanateioletarvitanud
marihuaanat
suitsetanudsigarette
eiolesuitsetanudsigarette
58
1
233
163
29
254 253
1
30
Narkootikumide tarvitamise mustrid
Niinagulegaalseteuimastitekasutamine(alkohol,tubakas),seondubkaillegaalseteuimas-titeehknnnarkootikumidekasutaminemitmetevaimsejafüüsiliseterviseriskidega(Brook,Saar,Zhangetal.2009).Kõiknarkootikumidvõivadtekitadasõltuvust–enamkuipooledTal-linnajaKohtla-Järvesüstivatestnarkomaanidestalustasiduimastitetarvitamistmingilmuulviisilkuisüstimineningsuurosaneistalustasnarkootikumidetarvitamistjubaennetäisikkajõudmist.Seegaeisaakunagikindelolla,millenilihtsaltuudishimustkatsetaminevõibviia.
Uimastitemõjulvõibinimesekäituminemuutudaettearvamatuks.Enamuskuritegusidontoimepandudmõneuimastimõjuallningkapaljudõnnetusedonjuhtunudjustnarkootili-seainemõjuallolles.Narkootikumidetarvitaminenõuabpaljuaegajaraha,mistähendab,etnarkootikumidetarvitaminehakkabnegatiivseltmõjutamanoorekooli-võitööelu.Tekki-davõibhulganistiprobleeme–täitmatalubadusedjakohustused,võlad,masendusjavale-tamine, tõsisedtülid lähedastega,sekeldusedpolitseiga jne.Negatiivsete tagajärgederiskisuurendaboluliseltseegi,etmistahesillegaalseuimastitarbimisel(shkanep)eiteakunagi,midaseetegelikultsisaldabjakuidasselleleorganismreageerib.Uimasteidsegatakseteis-teaineteganiiklientuurikasvatamise(kiiresõltuvusetekitamiseks)kuikauimastiomahinnaalandamiseeesmärgil.
Tabelis4ontoodudEuroopakoolinoortevastusedküsimusele:„mitukordaomaelujook-suloledkasutanuduimasteid(amfetamiin,kanep,hašiš,LSD,heroiinjms)?“Vastustejaotu-sestselgub,etnarkootikumidekasutamineonEestinoortehulgasmuuEuroopagavõrreldesüsnalevinud.VaidSloveeniasjaPrantsusmaalonnarkootikumetarvitanudpoisserohkemkuiEestis;narkootikumetarvitanudtüdrukuidonEestigavõrreldesrohkemSloveenias,Prantsus-maal,IisraelisjaHispaanias.Elujooksul1-2kordanarkootikumetarvitanudpoisseonEestis10,2%,tüdrukuidvastavalt7,7%;10kordavõirohkemnarkootikumetarvitanuidEestipoisseon3,0%jatüdrukuid1,3%.
joonis 9. Kasutatud uimastid Eesti poiste ja tüdrukute hulgas.
31
A
ustr
iaEe
sti
Pran
tsus
maa
Saks
amaa
Ung
ari
Iirim
aaIis
rael
Itaa
liaRu
mee
nia
Slov
eeni
aH
isp
aani
a
POIS
S:
Mitt
e29
738
824
058
737
555
983
733
937
724
945
4
kuna
gi85
,6%
81,9
%76
,7%
85,1
%91
,1%
94,3
%87
,6%
89,1
%96
,1%
72,6
%85
,6%
1-2
kord
a32
4931
5221
2486
2013
4539
9,2%
10,2
%9,
9%7,
5%5,
1%4,
0%9,
0%5,
2%3,
3%13
,1%
7,4%
3-9
kord
a9
2321
258
412
101
2312
2,6%
4,9%
6,7%
3,6%
1,9%
0,7%
1,3%
2,6%
0,3%
6,7%
2,3%
10k
orda
või
rohk
em9
1421
258
620
121
2625
2,6%
3,0%
6,7%
3,6%
1,9%
1,0%
2,1%
3,1%
0,3%
7,6%
4,7%
TÜD
RUK:
Mitt
e54
049
956
569
953
147
819
575
772
966
443
2
kuna
gi90
,8%
89,2
%84
,5%
93,1
%89
,4%
97,0
%86
,3%
93,5
%98
,2%
82,3
%87
,3%
1-2
kord
a45
4359
3540
1122
2613
7541
7,6%
7,7%
8,8%
4,7%
6,7%
2,2%
9,7%
3,2%
1,7%
9,3%
8,3%
3-9
kord
a3
1020
1018
27
131
279
0,5%
1,8%
3,0%
1,3%
3,0%
0,4%
3,1%
1,6%
0,1%
3,3%
1,8%
10k
orda
või
rohk
em7
725
75
22
14.
4113
1,2%
1,3%
3,7%
0,9%
0,9%
0,4%
0,9%
1,7%
.5,
1%2,
6%
Kesk
min
eva
nus
15,1
14,2
15,2
14,7
15,1
13,7
15,9
15,3
1515
,214
,5
±0,
77±
0,51
±0,
76±
0,81
±0,
79±
0,68
±0,
76±
0,66
±0,
37±
0,72
±0,
70
Tab
el 4
. Nar
koo
tiku
mid
e ta
rvit
amis
e ko
rdad
e ar
v Eu
roo
pa
no
ort
e h
ulg
as
32
Noortelpalutikatäpsustada,milliseiduimasteidnadonkasutanud(küsimus:kuiSaoledtarvitanuduimasteid,siismilliseiduimasteidSakasutasid?“).Kuigipaljudeelistasidkasutatuduimastitäpsustamatajätta,onjoonisel9väljatoodudkasutatuduimastitenimedjanendenimetamisesagedusabsoluutarvudes.Jooniseltselgub,etkaneponkõigesagedaminika-sutatud uimasti (eriti poiste puhul). Mõnevõrra üllatava tulemusena selgus, et tütarlapsednimetasidsagedaminiLSDjaecstasykasutamistningtõidväljakaheroiinijapoppersikasu-tamise,midapoisideinimetanudkordagi.
Joonisel10onkajastatudhašiši/marihuaanatarvitamist(küsimus:„kasSaoledkunagitar-vitanudhašišitvõimarihuaanat?“)nendenoortehulgas,keskinnitasidnarkootikumideka-sutamist.Nagu jooniselnäha,onkanepi tarvitaminepoisteseasüldjuhulpopulaarsemkuitüdrukute seas. Ainsaks erandiks on uurimuses osalenud riikide hulgas Iisrael, kus kanepittarvitanudtüdrukuidolirohkemkuipoisse.
Jooniseltonnäha,et50-98%narkootikumetarvitanudnoortestonkasutanudkahašišit/marihuaanat. Narkootikume kasutanud poiste hulgas on hašišit/marihuaanat kasutanuidrohkemkuitüdrukutehulgas(v.a.Iisraelis),mistähendab,ettütarlapsedkasutavadvõialus-tavaduimastitekasutamistsagedaminimõnestteisestuimastist. Iseäranisväikeonhašišit/marihuaanatkasutanudnoorteosakaalEestitüdrukutehulgas.
joonis 10. Hašiši/marihuaana kasutamine Euroopa noorte hulgas, kes on tarvitanud narkootikume.
Tabelis5ontoodudmultinominaalseregressioonanalüüsitulemused,kusnarkootikumidekasutamisepõhjalprognoositaksešanssekergekuniraskedepressioonikogemiseks.Selgub,etnarkootikumidekasutamisekogemussuurendabpoistešansseraskedepressioonikoge-miseksligi4kordaningtütarlastelnatukeüle4korra(võrreldesnendega,kesnarkootikumekasutanudeiole).Narkootikumidekasutaminesuurendabpoistekuitüdrukutešanssemõõ-dukadepressioonikogemiseksligi3kordaningkergedepressioonikogemisekspoistelüle2korraningtütarlastelligi2korda(võrreldesnendega,kesnarkootikumekasutanudeiole).
98,0
94,581.7
50,0
61,5
71,2
91,2
97,394,1
97,693,3
91,586,8
76,2
71,4
82,779,4
93,3 90,3
69,5
81,1
91,6
33
Tabel 5. Narkootikumide kasutamise kogemus ja šansid depressiivsuse kogemiseks
POISS TÜDRUK
OR 95%CI OR 95%CI
raskedepressioonA jah 3,89* 2,38-6,34 4,34* 3,13-6,02
vsdepressioonipuudumine ei 1,00r 1,00r
mõõdukasdepressioonA jah 2,90* 2,09-4,03 2,74* 2,14-3,51
vsdepressioonipuudumine ei 1,00r 1,00r
kergedepressioonA jah 2,37* 1,83-3,07 1,70* 1,36-2,15
vsdepressioonipuudumine ei 1,00r 1,00r
*p<0,05;depressiooniraskusastetonhinnatudBackidepressiooniindeksi(BDI)abil
rviitabkategooriale,millesuhtesvõrreldakse.
Mitmeduurijadonpüüdnudseletada,kuidasnarkootikumide(kuri)tarvitamineninghilisemsõltuvusalgabjaareneb.Onleitudfaktoreid,miseristavadnarkootikumetõenäolisemaltku-ritarvitamahakkavatnoort:agressiivnekäitumine(shlapseeaagressiivsus),vähenevanemlikkontroll,teistenarkootilisteainetetarvitamine,narkootikumidekättesaadavus,vaesusjms.
Teadusuuringutelbaseeruvatesoovitustekohaselttulebnarkomaanialevikutõkestamiseksalustadaennetusprogrammidegavarakultningneedpeaksidennekõikekeskendumakait-sefaktorite (noore implusikontroll, vanemlik kontroll, akadeemiline vilumus, narkootikumi-devastasedpoliitikad,tugevkogukondliksidusus)tugevdamisele.Samutionolulinesilmaspidada seda, et sekkumine oleks eakohane. Lapseeas on suurimaks mõjutajaks perekond,teismeeas aga kaaslased. Ennetusprogrammid peaksid keskenduma kogu laiale uimastitespektrile: illegaalsete ja legaalseteuimastitele,ravimiteleningerinevatele inhaleeritavateleainetele.
Kiusamine
Kiusamineonagressiivnekäituminegrupivõiüksikindiviidipoolt,milleleoniseloomulikkor-duvus jaebavõrdnevõimujaotus.Kiusamineontahtlik tegevus,mille tulemusenakiusatavtunnebendhalvasti,väärtusetunavõihäbistatunaningseevõib lõppedavägakurvalt.Niitraditsioonilinekiusaminekuiküberkiusamine(kiusamineelektroonilisteseadmeteabil,misontänapäevalseosesinternetijanutitelefonidelaialdaselevikugaüharohkemlevinud)onseotudvaimseterviseprobleemidega,sealhulgaskõrgenenudenesetapuriskiga.Kiusamiseohvridvõivadkergeminilangedakaväärkohtlemiseohvriks.Sedapõhjusel,etvajakaolevatlähedust,mõistmistjatunnustustvõidakseotsidainternetist,mismuudabnoorepotentsiaa-lselekurjategijaleüsnakergekssaagiks.Kiusamiselevimustnoortehulgas(kiusatav,kiusaja,kiusatav-kiusaja roll) on hinnatud vahemikku 20-35%, mis tähendab, et tegemist on laialtlevinudprobleemiga.
34
Tabelis 6 on esitatud andmed selle kohta, kui suur osa SEYLE uurimuses osalenud kooli-noortestkinnitasviimase12kuujooksulerinevatekiusamiseviisidekogemist.EtkõrvutionesitatudEuroopa(kõikriigidkokku)jaEestiandmed,onselgeltnäha,etkiusamineonEestikoolidesoluliseltsuuremprobleemkuiEuroopaskeskmiselt.EestipoistejatüdrukutehulgasoliEuroopakeskmisegavõrreldes5kordarohkemneid,kesütlesid,etteisedonneidviima-se12kuujooksultihtisundinudkellegiteisetöödtegema.Rohkemkui2kordasagedaminikinnitasid Eesti poisid ja tüdrukud Euroopa poiste ja tüdrukutega võrreldes ka tõukamist/löömist/togimist,ühistesttegevustestväljajätmist,isiklikeesemeteäravõtmist,püüdumõju-tada/kontrollida,haigettegemist.
Tabel 6. Tihti kogetud kiusamise viisid viimase 12 kuu jooksul Euroopas ja Eestis.
Kas viimase 12 kuu jooksul on teisted tihti…Euroopa Eesti
poiss tüdruk poiss tüdruk
Sindtõuganud,löönudvõtoginudN 699 429 129 89
% 13,2 6,4 27,7 15,9
levitanudSinukohtakuulujutteN 845 1805 85 113
% 15,9 26,9 18,2 20,3
SindnarrinudN 1333 1444 79 78
% 25,1 21,5 17,0 14,0
SindühistesttegevustestteadlikultväljajätnudN 226 337 47 70
% 4,3 5,0 10,1 12,5
võtnudSinulekuuluvadesemeid(raha,toitujne)N 188 193 39 42
% 3,5 2,9 8,4 7,5
SindsõimanudN 1096 1200 126 120
% 20,6 17,9 27,0 21,5
SinuvälimusevõijutuülehalvustavaltnaernudN 656 928 81 129
% 12,3 13,8 17,4 23,1
sundinudSindkellegiteisetöödtegemaN 45 72 20 29
% 0,8 1,1 4,3 5,2
suhtunudsinusselugupidamatultN 698 964 96 105
% 13,1 14,4 20,6 18,8
SindpaksunahalisemaksmuutnudN 427 665 20 57
% 8,0 9,9 4,3 10,2
SindmingilviisilärakasutanudN 304 756 39 92
% 5,7 11,3 8,4 16,5
püüdnudSindkontrollida/mõjutadaN 233 537 79 118
% 4,4 8,0 17,0 21,1
teinudSullehaigetN 341 777 52 127
% 6,4 11,6 11,2 22,8
35
Ettegemistoliküsimusega,kusnoorsaivastatajaatavaltmitmeleküsimuselekorraga,loodikiusamiseindeks,kusvastavalt„ei“või„jah“vastusteletekkisidkategooriad:(1)kiusatud7-13erinevalviisil(N
Eesti=59;5,8%),kiusatud3-6erinevalviisil(N
Eesti=266;26,0%),kiusatud1-2eri-
nevalviisil(NEesti
=325;31,7%)jaeiolekiusatud(NEesti
=374;36,5%)(joonis11).Selgub,etnendeEestipoiste(38,4%)jatüdrukute(34,9%)osakaal,kedaeiolekiusatudühelginimetatudviisil,onüsnatagasihoidlik.Koguni5,2%poistestja6,3%tüdrukutestkinnitasviimase12kuujook-sul7-13erinevakiusamiseviisikogemist.
joonis 11. Kogetud kiusamisviiside kumulatiivsus Eesti kooliõpilaste hulgas
Tabelis7onesitatudmultinominaalseregressioonanalüüsitulemused,kuskiusamiskoge-musekumulatiivsusepõhjalprognoositaksešanssekergejamõõdukakuniraskedepressioo-nikogemiseks.Statistilisejaotuseparandamiseks(raskedepressioonisümptomitegaja7-13erinevalviisilkiusatudõpilasteväikeabsoluutarv)onBeckidepressiooniindeksist(BDI)loo-dud2kategooriat:kergedepressioonjamõõdukaskuniraskedepressioon.
Tabel 7. Kiusamisviiside kumulatiivsus ja depressiivsuse kogemise šansid Eesti kooliõpilaste
hulgas
POISS TÜDRUK
OR 95%CI OR 95%CI
mõõdukaskuniraskedep-
ressioonA
vsdepressiooni
puudmine
≥7erinevalviisil 10,12* 1,34-76,45 73,20* 14,98-357,81
3-6erinevalviisil 7,48* 1,56-35,95 19,03* 4,37-82,79
1-2erinevalviisil - - 9,02* 2,02-40,34
eiolekiusatud 1,00r 1,00r
kergedepressioonA
vsdepressiooni
puudumine
≥7erinevalviisil 10,12* 2,32-44,13 10,68* 3,40-33,47
3-6erinevalviisil 6,54* 2,09-20,45 5,89* 2,57-13,49
1-2erinevalviisil - - 3,38* 1,46-7,86
eiolekiusatud 1,00r 1,0r
*p<0,05; rviitabkategooriale,millegavõrreldakse; Adepressiooni raskusastetonhinnatudBeckidepressiooni
indeksi(BDI)abil;-statistiliseltmitteolulineseos.
5,2
24,9
31,5
kiusatud 7-13 erineval viisil
kiusatud 3-6 erineval viisil
kiusatud 1-2 erineval viisil
ei ole kiusatud
6,3
26,9
31,9
100%
80%
60%
40%
20%
0%poiss tüdruk
36
Multinominaalseregressioonanalüüsitulemusedonlausaehmatavad–tütarlastel,kedaonkiusatudeelnimetatudviisidest7-13erinevalmoel,on73kordasuuremadšansidraskekunimõõdukadepressioonikogemiseks,võrreldesnendetütarlastega,kedakiusatudeiole.Pois-tešansidonvastavalt10kordasuuremad.Kolmekunikuueerinevakiusamisviisikogemineseondubtütarlastel19kordasuurmatešanssidegajapoistel7,5kordasuurematešanssidegamõõdukakuniraskedepressioonikogemiseks.Viimase12kuujooksul1-2erinevakiusamis-viisikogeminepoistešanssemõõdukakuniraskedepressioonikogemiseksstatistiliseltoluli-selmääraleitõstnud,kuidtütarlastelonka1-2erinevakiusamisviisikogemineseotud9kordasuurematešanssidegamõõdukakuniraskedepressioonikogemiseks.
Kiusamisekogemussuurendabkakergedepressioonikogemisetõenäosust.Poistepuhulonkiusamiskogemusekorralšansidkergevõimõõdukakuniraksedepressioonikogemiseksüsnasarnased;tütarlastepuhultulebagaselgeltvälja,etkiusamiskogemusonseotudsuure-matešanssidegamõõdukakuniraskedepressioonikogemiseks(9-73kordasuuremadšansidsõltuvaltkiusamiseulatusest)kuikergedepressioonikogemiseks(3-11kordasuuremadšan-sidsõltuvaltkiusamiseulatusest).
Mitmeerinevakiusamisviisikumuleerumineonvägasuurrisknoorevaimseletervisele.Kiu-samisviisidekumuleeruminesuurendabpoistejatüdrukutešanssedepressioonikogemiseksmärkimisväärseltrohkemkuiüksikudkiusamiseviisideraldivaadatuna(Tabel8).Onäärmi-selttähtis,etsenisestjõulisemalttegeletakskoolikiusamiseennetamisejavähendamisega.
37
Tabel 8. Üksikud kKiusamisviisid ja depressiivsuse kogemise šansid Eesti kooliõpilaste hulgas
POISS TÜDRUK
OR 95%CI OR 95%CI
raskekuni
mõõdukas
depressioonA
vsdepressioon
puudub
Sindtõuganud,löönudvõitoginud 2,85* 1,04-7,78 2,49* 1,27-4,90
levitanudSinukohtakuulujutte 3,09* 1,09-8,79 3,72* 2,00-6,90
Sindnarrinud 3,52* 1,23-10,04 3,13* 1,58-6,21
Sindühistesttegevustestteadlikultvälja
jätnud5,22* 1,71-15,93 3,26* 1,61-6,60
võtnudSinulekuuluvaidesemeid - - 3,72* 1,56-8,87
Sindsõimanud 3,96* 1,44-10,90 5,00* 2,71-9,25
Sinuvälimusevõijutuülehalvustavalt
naernud3,32* 1,17-9,47 3,99* 2,17-7,36
sundinudSindkellegiteisetöödtegema - - 4,87* 1,98-11,96
suhtunudSinusselugupidamatult - - 3,08* 1,63-5,80
Sindpaksunahaliseksmuutnud - - 2,64* 1,23-5,70
Sindmingilviisilärakasutanud 4,57* 1,38-15,1 3,58* 1,87-6,86
püüdnudSindkontrollida/mõjutada - - 4,11* 2,22-7,61
teinudSullehaiget - - 3,41* 1,85-6,29
kerge
depressioonA
vsdepressioon
puudub
Sindtõuganud,löönudvõitoginud - - - -
levitanudSinukohtakuulujutte - - - -
Sindnarrinud 2,93* 1,31-6,57 2,08* 1,05-4,09
Sindühistesttegevustestteadlikultvälja
jätnud4,18* 1,73-10,11 2,39* 1,21-4,75
võtnudSinulekuuluvaidesemeid 4,17* 1,65-10,57 4,11* 1,88-8,96
Sindsõimanud 2,36* 1,11-5,02 3,52* 2,00-6,21
Sinuvälimusevõijutuülehalvustavalt
naernud3,21* 1,46-7,06 2,66* 1,51-4,70
sundinudSindkellegiteisetöödtegema - - - -
suhtunudSinusselugupidamatult 4,00* 1,87-8,55 - -
Sindpaksunahaliseksmuutnud - - - -
Sindmingilviisilärakasutanud 3,43* 1,30-9,08 2,55* 1,36-4,75
püüdnudSindkontrollida/mõjutada 2,72* 1,22-6,08 2,40* 1,33-4,33
teinudSullehaiget - - 1,85* 1,03-3,34
*p<0,05;AdepressiooniraskusastetonhinnatudBeckidepressiooniindeksi(BDI)abil;-statistiliseltmitteoluline
seos.
38
Näitajaid teiste riskikäitumiste kohta
Alljärgnevas tabelis (tabel 9) on toodud erinevate riskikäitumiste (seksuaalvahekorras ole-mine,koolistpõhjusetapuudumine,kaklustesosalemine,endatahtlikvigastamine,suitsiidi-katse)esinemiseosakaaludpoistejatüdrukuteningBeckidepressiooniindeksi(BDI)skoori(mõõdukaskuniraskedepressioon,kergedepressioon,eioledepressiooni)lõikes.Valdavaltosutusidniisootunnuselkuidepressiooniraskusastmelbaseeruvadgruppidevahelisederine-vusedstatistiliseltolulisteks(erandidonmärgitudtabeliallmärkustes).
Tabel 9. Erinevaid riskikäitumisi ja depressiooni raskusastme Eesti poiste ja tüdrukute lõikes.
p
oiss
tüdr
uk
kokk
u mõõdukas
kuniraske
depressioon
kerge
depressioon
eiole
depressiooni
olnudseksuaalvahekorras N 87 63 150 19 15 115
% 18,6 11,3 14,6 28,8 16,5 13,4viimase2nädalajooksulkoolist
põhjuseta
puudunud
N 135 112 247 27 36 179
% 28,5 20,0 23,9 40,9 39,1 20,8
viimase12kuujooksulosalenud
füüsiliseskakluses*
N 195 52 247 19 23 202
% 41,3 9,3 24,0 29,2 25,0 23,5
tahtlikultendvigastanud/torganud
teravateesemetega
N 45 130 175 34 32 106
% 9,5 23,4 17,0 53,1 34,8 12,3
tahtlikultkriimustanud,põhjusta-
desverejooksu/arme
N 59 119 178 32 24 119
% 12,4 21,4 17,2 49,2 26,1 13,8
tahtlikultendpõletanudpõleva
sigareti,tikuvms-ga**
N 31 22 53 14 10 28
% 6,5 4,0 5,1 21,9 10,9 3,3
tahtlikultlöönudomapead,
tekitadessinikaid**
N 50 64 114 20 23 70
% 10,5 11,5 11,1 31,7 25,0 8,1
tahtlikuvigastamisetagajärjelvaja-
nudmeditsiinilistabi**
N 6 11 17 6 1 9
% 1,3 2,0 1,7 9,7 1,1 1,0
teinudsuitsiidikatse N 4 29 33 14 7 12
% 0,9 5,2 3,2 21,5 7,6 1,4
*depressiooniraskusastmelpõhinevaderinevused(BDI)eiolestatistiliseltolulised(p>0,05)
**sootunnuselpõhinevaderinevusedeiolestatistiliseltolulised(p>0,05)
Tabelisonnäha,etdepressioonisümptomaatikaganoortehulgasesineberinevatriskikäi-tumist sagedamini kui nende noorte hulgas, kellel depressiooni sümptomaatika puudub.IseäranissuurederinevusedBDIskooristlähtuvaltilmnevadtahtlikeenesevigastustejaeel-nevasuitsiidikatsepuhul.Mõõdukakuniraskedepressiooniganoortehulgasonligi4-10kor-darohkemennasttahtlikultvigastavaidnoorikuinendenoortehulgas,kelleldepressioonisümptomaatika puudub. Varasemat suitsiidikatset kinnitasid mõõduka kuni raske depres-sioonisümptomaatikaganoored15kordasagedaminikuineednoored,kellelvastavaltBDIskooriledepressioonpuudus.
39
Soospetsiifilisteerisustenasaabväljatuua,ettahtlikultenesevigastamistningsuitsiidikat-seidesinebsagedaminitütarlastehulgas.Seksuaalvahekorrasolemist,koolistpõhjusetapuu-dumistningkaklustesosalemistagapoistehulgas.
Olulineonmeelespidada,etriskikäitumisedkipuvadkumuleeruma.Seoseidriskikäitumisekumuleerumiseningriskikäitumisejavaimseterviseprobleemidevahelonleitudmitmeid.Näiteksonleitud,etmidanooremaseaspoisidjatüdrukudseksuaalvahekordakogevad,sedarohkemesinebnendehulgaskasuitsetamist,alkoholitarvitamist,purjujoomist,füüsilisikak-lusi,teistekiusamist,halbaenesehinnangulisttervistningsuitsiidimõtteid.Jamidarohkemriskikäitumisinoorelesineb,sedasuuremonvaimseterviseprobleemiderisk.Kinnitustonleidnudseegi,etriskivaltkäituvatenoortesõpradelesinebsamutiriskikäitumistenam.
Kokkuvõte
RiskikäitumineonEestipoistejatüdrukutehulgasüsnalevinud.Alkoholioli14-aastaselttar-vitanud71%poistestja69%tüdrukutest,kusjuures29%alkoholitarvitanudpoistestja26%alkoholitarvitanudtüdrukutesttarvitasidtavapäraselalkoholitarvitamisekorralvähemalt3drinkikorraga.Suurosaalkoholi tarvitanudpoistest (55%) ja tüdrukutest (47%)olidolnudpurjusningkogenudpohmelli(vastavalt40%ja35%).
Sigaretteolisuitsetanud64%Eestipoistestja53%Eestitüdrukutest.Suurosasigarettesuit-setanudpoistest(54,7%)jatüdrukutest(42,6%)suitsetasidomaesimesesigareti11-aastaseltvõi varem. Sigarette suitsetanud poistest (51%) ja tüdrukutest (58%) veidi üle poole moo-dustasidneednoored,kesviimase6kuu jooksulregulaarseltvähemalt10sigarettipäevassuitsetasid.Sigarettidesuitsetamineseondusselgeltkaalkoholijamarihuaanatarvitamisega–sigarettesuitsetanutehulgasolialkoholijamarihuaana/hašišitarvitajaidoluliseltrohkemkuisigarettemittesuitsetanutehulgas.
Narkootikumeolitarvitanud18%Eestipoistestja11%Eestitüdrukutest.Kõigesagedaminikasutatudillegaalneuimastiolikanep,midaolitarvitanud50%narkootikumekasutanudtüd-rukutest ja82%narkootikumekasutanudpoistest.Tütarlapsedtõidagapoistegavõrreldessagedaminiväljaamfetamiini,LSD,ecstasy,heroiinijapoppersikasutamise.
Viimase12kuujooksulolikiusamistkogenud62%Eestipoistestja65%Eestitüdrukutest.Seejuuresolisuurosapoistestjatüdrukutestkiusamistkogenudmitmelerinevalviisil–30%poistestja33%tüdrukutestvähemalt3erinevalmoel.Euroopakeskmisegavõrreldesonkiu-samineEestiõpilastehulgassuurprobleem.Eestinoored kinnitavadEuroopakeskmisegavõrreldesmitukordasagedamini,etneidonsunnitudkellegiteisetöödtegema,neidontõu-gatud/löödud/togitud,ühistesttegevustestväljajäetud,äravõetudisiklikkeesemeid,püü-tudkontrollida/mõjutada,tehtudhaiget.
Nii alkoholi tarvitamine, sigarettide suitsetamine, narkootikumide kasutamine kui kiusa-mineseondusidsuurematešanssideganoorukieadepressioonikogemiseks.Nooreheaolu-lemõjuseritilaastavaltjustkiusamine–sõltuvaltkiusamiseintensiivsusestjaulatusestolidkiusatudtüdrukutešansidmõõduka/raskedepressioonikogemisekskuni73kordasuuremad(võrreldestüdrukutega,kedaeikiusatud).Kiusatudpoistelagamittekiusatudpoistegavõr-
40
reldeskuni10kordasuuremadšansidmõõduka/raskedepressioonikogemiseks.Narkooti-kumide tarvitamise kogemus seondus narkootikume mittetarvitanutega võrreldes poistelja tüdrukutel4kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseks;10võienamasigareti suitsetaminepäevas (regulaarseltmittesuitsetajategavõrreldes)poistel7korda jatüdrukutel5kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseksningvähemalt10korraltõeliseltpurjusolemisekogemus(võrreldesnendealkoholitarbinudnoortega,kespur-jusolnudeiole)poistel3kordasuurematešanssideganingtüdrukutel5kordasuurematešanssidegaraskedepressioonikogemiseks.
Noorukieariskikäitumisejapsühholoogilisteprobleemidevahelistseostonesiletõstetudmitmetesvarasematesuurimustes.Onleitud,etnoorukieariskikäituminesillutabteedsuitsi-daalsekäitumisenijatäiskasvanueapsühhiaatrilistehäireteni.Seegaeipuudutanooreriski-käituminevaidtemapraegustheaolu,vaidmõjutabkoguedasistkäekäiku.
Et noor on bioloogiliselt riskikäitumisele altim, peab efektiivne ennetustöö algama vara,olemajärjepidev,eakohanejasoospetsiifilineninghõlmamakeskkondi,kusnoorsuuremaosaomaajastviibib.Potentsiaalsetesttagajärgedestteavitamisekõrvalonvägaolulinepiira-tariskikäitumisevõimalusi(mõnuainetekõrgedhinnad,müügipiirangud),tõstalastejanoor-teenesetõhusustningsotsiaalsetkompetentsi,tagadanõustamisteenustekergestikättesaa-davusningkorrigeeridanoortehoiakuid.Ethoiakudkujunevadsuurestisotsiaalseõppimiseteel,tähendabseeparatamatultkaläbimõeldudeeskujumeediapildis,linnatänavalningpe-rekonnas.
Riskikäitumiselesuunatudennetustööljasekkumistelonsuurpotentsiaalvähendadajär-jestsüvenevatsõltuvusteprobleemiühiskonnas.Samutionsellelpotentsiaalvähendadaala-ealistevastusuunatudkuritegusid,sestsõltuvusprobleemidejapaljuderiskikäitumisteühekskandvamaksjõuksonsoovendhästitunda.Seetõttuvõibkikergestijuhtuda,etnoor,kellelonprobleemidkoolis/kodus,võibhakatalohutustjaparematenesetunnetotsimaainetevõimõnetegevusekaudu.Sellegaomakordakaasnebagariskjäädapolitseihuviorbiiti,ollavä-heedukaskoolisvõi langedavõltsaustust, -lähedust ja -tunnustustpakkuvatekurjategijateküüsi(näiteksinternetivahendusel).
41
Mida me teada saime?• EestisonvõrreldesteisteEuroopariikidegaomalastegakooselavate•
Noorteriskikäitumineonsagelivaimseheaolupuudumiseindikaator
• Noorevaimseleheaolulemõjubiseäranislaastavaltkiusamine,eritisellepikaajalinejaerinevaidkiusamiseviisesisaldavvorm
• Riskikäitumiselonkalduvuskujunedanöriskikäitumisesündroomiks,kuserinevadriskikäitumisedkumuleeruvadjavõimendavadüksteisemõjuvaimseletervisele
Kuidas teadmist rakendada?• Noortevaimseheaoluedendamisekspeabriskikäitumiseennetamine
algamavarakultningolemajärjepidev
• Lisaksteavitustööletulebpiiratariskikäitumisevõimalusikeskkonnakujundamisekaudu,tõstanoorteenesetõhusustjasotsiaalsetkompetentsiningtagadanõustamisteenustekiirekättesaadavus
• Nooreeneseteostusetoetaminetervistedendavatelviisidelningadekvaatneeeskujumikro-jamakrotasandilonmääravatähtsusega
42
3. SuITSIdAALSuS jA MITTESuITSIdAALSEd TAHTLIKud ENESEVIGASTuSEd (TEV)
Kooliõpilaste suitsidaalsus
SEYLEuuringusspetsiaalseltsuitsidaalsusteiuuritud,suitsidaalsusseostusteisteteemadeganingkokkuvõtvaltoliesindatudjärgmisteküsimustegapsühhooloogilistetestideBDI,WHO5,ZUNGjaSDQskooridealusel(vtpt1.4.Projektidetutvustusjakasutatudmõõdikud-Testidjaskaaladvaimsetevriseseisundihindamiseks),kustvõetiväljajärgmisedküsimused:
- Minutuleviktundubmulletume
- Elueioleelamistväärt(viimase2nädalajooksul)
- Soovisin,etoleksidsurnud(viimase2nädalajooksul)
- Mõtlesinendalteluvõtmisele(viimase2nädalajooksul)
- Tõsiseltkaalusinendaelultvõtmist(viimase2nädalajooksul)
- Olenendaltproovinudeluvõtta
Tabel 1. Suitsidaalsusele viitavate vastuste osakaal psühholoogilistes testides
Tulevik
tundubtume
Elueiole
elamistväärt
Soovisin,et
oleksin
surnud
Mõtlesinenda
eluvõtmisele
Tõsiselt
kaalusinenda
eluvõtmist
Olenendalt
proovinudelu
võtta
Austria 3,6% 24,3% 14,6% 17,4% 6,3% 1,4%
Eesti 8,9% 21,8% 15,2% 12,2% 4,7% 3,2%
Prantsusmaa 17,6% 32,2% 21,2% 20,5% 11,4% 7,6%
Saksamaa 6,8% 35,5% 23,1% 24,4% 12,7% 6,6%
Ungari 5,8% 18,8% 12,3% 9,9% 2,7% 2,3%
Iirimaa 5,9% 19,1% 11,9% 12,6% 6,8% 3,4%
Israel 13,7% 30,0% 19,9% 14,2% 9,4% 9,2%
Itaalia 11,5% 23,3% 17,2% 18,8% 5,6% 1,3%
Rumeenia 6,4% 24,4% 14,5% 8,8% 4,3% 2,1%
Sloveenia 8,0% 28,3% 23,7% 18,9% 6,8% 3,2%
Hispaania 9,9% 28,1% 18,8% 15,8% 6,0% 2,9%
Kokku 8,9% 26,3% 17,7% 16,1% 7,2% 4,1%
Tabelist1nähtubriikidevahelineküllaltsuurerinevus,EestieieristudrastilisletEuroopakeskmisest,
kuidalarmeerivon,etviiendikõpilastesttunneb,etelueioleelamistväärtningtõsiseidsurmamõt-
teidonkokkuülekolmandikuõpilastehulgas.
43
Kooliõpilaste tahtlikud enesevigastused
Tahtlik mittesuitsidaalne EneseVigastus on vabatahtlikult oma keha kudede otsene vigas-tamine, moonutamine ja valu tekitamine ilma teadliku suitsiidi soovita. See on pikaajalisestressiäärmuslikväljund,emotsioonideväljendamise/ventileerimisemoodus,pingetemaa-ndamisevorm,seeonmeeleheitlikpüüdkontrollidaseesmisthirmu,segadust,ümbritsevastkeskkonnastpäritülejõukäivatprobleemi,misvõibtekitadatõsiseid,kaeluohtlikketagajärgijavõibkujunedasõltuvuseks.
Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid termineid ja definitsioone tähistamaks tahtlik-keenesevigastusi.Kõigeenamkasutatavneiston„Mitte-suitsidaalnetahtlikenesevigastus”(NSSI-Non-suicidalself-injury;AmericanPsychiatricAssociation,2013,DSM-5),misiseloo-mustub vigastuste tekitamisega oma keha pinnale.Teine sagedamini kasutatav termin on„Tahtlikenesevigastus”(DSH-Deliberateselh-harm),millessuitsiiditahtluseiolekindlaltpii-ritletud.Seeühtibkaenampraktikaga,sestpaljudel juhtudeloninimeneambivalentne,eioskaendalegiaruandaomatahtlusest,sedaenam,kuitegemistonnooreinimesega.Käes-olevasuuringusonuurimisobjektikstahtlikenesevigastus,edaspidiTEV.
Kehapinnavigastusitekitataksejustomarandmetelejakäsivartele,agakakõhulejamuu-delekehaosadele.Vigastusteliikideksonlõikamine,torkamineteravateesemetega(nõelad,kudumisvardad,kirjaklambridjne);põletaminesigareti,tulemasinavõitikuga;teravaeseme-ga sõnade või muude märkide kritseldamine kehale; kriimustamine/kratsimine nii, et selletagajärjeksonolnudarmidvõiverejooks;omahaavadeparanemisetakistamine;endaham-mustamineviisil,milletagajärjeksonverejooks;omapeavõimuukehaosalööminemillegivastunii,etseeonverevalumeidtekitanud.
Kõige üldisemal tasandil võib ennastvigastava või ennastkahjustava käitumisena mõistakõike,midasooritataksetahtlikultjateadmisega,etselletulemusekson/võibollateatudfüü-silinevõipsüühilinevigastusvõikahjustusendale.
Uuringutestselgub,etnoorteenesevigastused ilmnevadpeamiseltvanuses10-20aastatjaetsellistkäitumistonotstarbekasjaotadalühiajaliseksjajuhtumiteks,kusenesevigatami-nevõtabkroonilisekulu.Viimasedonseotudmitmesugustepsühholoogilistejasotsiaal-de-mograafilisteprobleemidega,kusjuuresperekonnafaktoridjanoorteomavahelisedsuhtedmängivadolulistrolli.Teadaonkasee,etenesevigastusitekitavadnooredonsamasaltidkateisteriskikäitumistesuhtes(suitsetamine,alkoholijateisteuimastitekasutamine)ningneilvõibollavaimsetervisehäireid(depressioon,ärevus,käitumishäired,suitsidaalsus).
Varasemaduuringudsiiskieiannavõrreldavatpilti,kunakasutatudontahtlikeenesevigas-tusteerinevaiddefinitsioone,kultuurilisederinevusedsegavad,uuritutehulkjageograafilinekaetusonväike.SEYLEuuringupositiivseksküljeksonsuurearvulinerepresentatiivnevalim11Euroopariigist,kusjuuresuuringumetoodikaolikõkjaltäpseltühesugune.SEYLEuuringuprotokollikirjeldusonäratoodudpt.1.
44
uuringu eesmärk
Uuringueesmärkoli(a)kaardistadaühtsemetoodikaalusel11EuroopariigiskokkujariigitivõrdlevaltelujooksulsooritatudTEVilevik(jaotatultjuhuslikuksTEV-ksjakorduvaksTEVks)jasellekskasutatudmeetodid(lõikumine,põletamine,hammustamine,löömine,nahamuulviisilkahjustamisejt)ning(b)leidaTEViseoseidreapsühhosotsiaalseteteguriteganagusugu,leibkonnastruktuur,peresuhtedjasuhetedeakaaslastega,kaasuvadriskikäitumisedjavaim-seterviseprobleemidning(c)võrreldaEestiandmeidteisteuuringusosalenudriikudega.
Instrument ja andmebaasid
Käesolevas uuringus oli ankeetküsimustiku ammendavalt täitnud 12,068 õpilast (N/M:6,717/5,351; keskmine vanus14.9).TEVi hinnati modifitseeritud 6 küsimusega ankeedi abil,mispõhinesvaremaltkasutatudsihilikuennastkahjustavakäitumiseküsimustikuversiooni-del.Lisakshinnatiarvukaiddemograafilisi,sotsiaalseidjapsühholoogilisitegureid.
SEYLEenesevigastusteküsimustik:
1. KasSaoledkunagitahtlikultvigastanudomarandmeid,käsivarsivõimuidkehaosi;taht-likult torganud ennast teravate esemetega (nõelte, kudumisvarraste, kirjaklambritegajne)(JÄTAARVESTAMATAtätoveeringud,kõrvadeningmuudekehaosadeaugustamine,uimastidesüstimine)?
2. KasSaoledkunagitahtlikultpõletanudendpõlevasigareti,tulemasinavõitikuga?
3. Kas Sa oled kunagi tahtlikult oma kehale terava esemega kritseldanud sõnu, pilte võimuidmärke;tahtlikultkriimustanud/kratsinudendviisil,milletagajärjeksonolnudar-midvõiverejooks?
4. KasSaoledkunagitahtlikulttakistanudomahaavadeparanemist;tahtlikultennastham-mustanudviisil,milletagajärjeksonolnudverejooks?
5. KasSaoledkunagitahtlikultomapeadlöönudmillegivastuvõiennastniikõvastilöö-nud,etseeonverevalumiedtekitanud?
6. Kas Sa oled kunagi tahtlikult ennast nii tõsiselt vigastanud (võttes arvesse ka eelpoolnimetatuid),etoledselletagajärjelsattunudhaiglassevõivajanudmeditsiinilistabi?
UuritavadonTEViesinemissagedusejärgijaotatudjuhuslikekselühiajalisekestusegaene-sevigastajateks(1-4episoodielujooksul)jakorduvateenesevigastusegajuhtumiteks(viisvõienamepisoodielujooksul).Sotsiaal-demograafilistenäitajategaküsimustealuselsaadudtu-lemusedonjaotatudkaheksvastavaltkonkreetsehindamisskaalalõikepunktijärgi.
45
Tulemused
Tabelist2onnäha,etuuringusosalenudriikideõpilastehulgasolielujooksulTEVesoorita-nud 3327 õpilast, so 27,6%, kõikudes riigiti vahemikus 17,1% kuni 38,6%. Eesti osakaal onEuroopa keskmisest suurem (32,9%), so kolmandik õpilasi on ennast tahtlikult vigastanud.SeenäitajaolisuuremvaidPrantsusmaaljaSaksamaal,Israeligaolemevõrdseltasandil.Elujooksul sooritatudTEVi levimus oli riigiti kõige madalam Ungaris (17.1%) ja kõige kõrgemPrantsusmaal38.6%.
JuhuslikuTEVilevimusEuroopaskeskmiseltoli19,7%(n=2,381)jakorduvaTEVilevimus7,8%(n=945),seegaesinebjuhuslikkuTEVikaksjapoolkordaenam,kuikorduvat.JuhuslikujakorduvaTEVisuhtarvoliEestissarnaneEuroopakeskmisega.Ülevaatlikkusemõttesonli-satudkaJoonis1.
Tabel 2. Tahtlike enesevigastuste (TEV) levik riigiti
Ei ole TEV juhuslik TEV Korduv TEV TEV kokku
Riik n % n % n % n %
Austria 687 73,1 188 20,0 65 6,9 253 26,9
Eesti 692 67,1 245 23,8 94 9,1 339 32,9
Hispaania 725 71,1 218 21,4 77 7,6 295 28,9
Iirimaa 837 79,6 160 15,2 55 5,2 215 20,4
Israel 785 67,4 262 22,5 117 10,1 379 32,6
Itaalia 942 79,1 193 16,2 56 4,7 249 20,9
Prantsusmaa 617 61,4 257 25,6 131 13,0 388 38,6
Rumeenia 887 79,4 200 17,9 30 2,7 230 20,6
Saksamaa 927 64,9 327 22,9 175 12,3 502 35,1
Sloveenia 815 72,7 206 18,4 100 8,9 306 27,3
Ungari 828 82,9 125 12,5 46 4,6 171 17,1
Kokku 8,742 72,6 2,381 19,73 946 7,84 3,327 27,57
Tabelist3nähtub,ettüdrukuteelujooksulsooritatudTEViülekaalesineskõikidesuuritudmaades,vaIirimaa,ItaaliajaRumeenia,olleseritisilmatorkavSaksamaal(1,8kordaenamkuipoistel)jaPrantsusmaal(1,5korda).SuhteliseltväheneolielujooksulsooritatudTEVniitüd-rukutekuipoistehulgasUngaris.EestisolielujooksulTEVisooritanud209tüdrukut(37,7%),poisseolivähem-27,4%,suhtarvvastavalt1,4.
46
joonis 1 näitab TEVi liikide levikut Eestis võrrelduna Euroopaga.
Tabel 3. Elu jooksul sooritatud TEV sugude lõikes
ElujooksulsooritatudTEVTüdrukud Poisid Kokku T/P
Riik n % n % n %
Austria 177 30,1 73 21,2 250 26,8 1,4
Eesti 209 37,7 130 27,4 339 32,9 1,4
Hispaania 160 32,7 134 25,7 294 29,1 1,3
Iirimaa 91 18,8 125 22,4 216 20,7 0,8
Israel 79 35,3 300 32,4 379 32,9 1,1
Itaalia 171 21,1 80 21,0 251 21,1 1,0
Prantsusmaa 295 43,1 90 28,5 385 38,5 1,5
Rumeenia 144 19,9 87 22,9 231 20,9 0,9
Saksamaa 333 44,7 170 25,1 503 35,4 1,8
Sloveenia 233 29,5 71 22,0 304 27,3 1,3
Ungari 112 19,0 61 15,0 173 17,4 1,3
Kokku 2004 30,0 1321 24,9 3325 27,7 1,2
Joonis 2 esitab ülevaatlikult elu jooksul sooritatudTEVid nii poistel kui tüdrukutel eraldivõetuna(riigidjärjestatudpoisteTEVide%aluselalanevalt).Samalpõhimõttelonkostatudjoonis3korduvateTEVidenäitlikustamiseks.
Tahtlikeenesevigastuste(TEV)levikEuroopakooliõpilastel
Euroopa keskmine (TEV) %Korduv
8%
Juhuslik20% Juhuslik
24%
Ei ole72%
Ei ole67%
Eesti (TEV) %Korduv
9%
47
ElujooksulsooritatudTEV,%,sooti
KorduvTEV,%,sooti
joonis 2.
joonis 3.
48
Nagu tabelist 4 nähtub on juhuslikkeTEVe esinenud tervelt viiendikul uuritud õpilastest,kõikudesriigitivahemikus12,5%kuni25.6%.Enamusesmaadestonülekaalusjusttüdruku-teTEV.JuhuslikeTEVideosakaalupoolestniipoistekuitüdrukutehulgaskuulubEestikõrgeTEVigamaadehulkanaguSaksamaa,PrantsusmaajaIsrael.KõigevähemolijuhuslikkeTEVeUngaripoistejatüdrukutehulgas.EuroopariikideskeskmisenaolijuhuslikuTEVisooritanudtüdrukutearv1,2kordapoistestsuurem.KõigesuuremtüdrukuteülekaaloliSaksamaaljaHis-paanias,suhtarvvastavalt1,6ja1,5;IirimaaljaRumeeniasoliTEVerohkemjustpoistehulgas.
Tabel 4. juhuslik TEV sugude lõikes
JuhuslikTEV
Tüdrukud Poisid KokkuT/P
Riik n % n % n %
Eesti 146 26,3 102 21,5 248 24,1 1,2
Hispaania 126 25,8 91 17,4 217 21,5 1,5
Iirimaa 68 14,0 96 17,2 164 15,8 0,8
Israel 59 26,3 211 22,8 270 23,5 1,2
Itaalia 142 17,6 55 14,4 197 16,6 1,2
Prantsusmaa 194 28,4 64 20,3 258 25,8 1,4
Rumeenia 128 17,7 76 20,0 204 18,5 0,9
Saksamaa 213 28,6 121 17,9 334 23,5 1,6
Sloveenia 158 20,0 52 16,1 210 18,9 1,2
Ungari 79 13,4 53 13,0 132 13,2 1,0
Kokku 1447 21,7 977 18,4 2424 20,2 1,2
KorduvadTEVidonerititõsineprobleem(tabel5).KorduvaidTEVeoliEuroopariikideõpi-lastehulgas8,7%tüdrukutestja6,8%poistest,kusjuureslevikusagedusmees-janaissoostõpilastevaheloliriigitivägaerinevkõikudestüdrukutepuhulvahemikus16,8%(Saksamaa)ja2,3%(Rumeenia).TüdrukuteosakaalEestisolisamutisuur–11,7%.PoistekorduvateTEVideosakaaloli suur Israelis,Prantsusmaal jaHispaanias.EestisolipoistekorduvaidTEVenapiltvähem,kuiEuroopaskeskmiselt.TüdrukutejapoistesuhtarvolisuurimUngarisjaSaksamaal,järgnesidEestijaPrantsusmaa.
49
Tabel 5. Korduv TEV sugude lõikes.
RiikTüdrukud Poisid Kokku T/P
N % n % n %
Austria 47 7,9 18 5,2 65 6,9 1,5
Eesti 65 11,7 29 6,1 94 9,1 1,9
Hispaania 34 6,9 43 8,1 77 7,6 0,9
Iirimaa 24 4,9 31 5,5 55 5,2 0,9
Israel 20 8,8 97 10,4 117 10,1 0,8
Itaalia 29 3,6 27 7,1 56 4,7 0,5
Prantsusmaa 104 15,2 26 8,2 130 13 1,9
Rumeenia 17 2,3 13 3,4 30 2,7 0,7
Saksamaa 126 16,8 49 7,2 175 12,3 2,3
Sloveenia 78 9,8 22 6,8 100 8,9 1,4
Ungari 37 6,3 9 2,2 46 4,6 2,9
Kokku 581 8,7 364 6,8 945 7,8 1,3
Soolisteerinevustepõhjusedeioleselged.Onväidetud,etsedavõibpõhjustadasuuremdepressioonijaärevuseesinemissagedustüdrukutehulgas,kuidmõlemasoopuhulonlei-tudseostemotsionaalsetejakäitumisprobleemidega.Nooremateleagruppidelonsamasu-gusehulgapsühhosotsiaalseteriskiteguritepuhulsuuremriskennastvigastada,vananedesTEViriskväheneb.
EnesevigastusteliikikajastabTabel6,millestnähtub,etsoolisierinevusileitikõikidemeeto-ditepuhul.Tüdrukudlõikasidennastpoistestsagedamini,kuidenesepõletamineja-löömineolivähemlevinud. Eestisoli seetendentseritiesindatud.Poistehulgasolienselõikamine,-lööminejapõletamineenam-vähemvõrdseltasemel.Mõlemasoopuhulolisagenahakah-justaminemitmesugusteerinevatemeetoditega.
Tabel.6. Tahtlike enesevigastuste meetodid
Meetodid*
Meetodisagedus(%)
Euroopariigid Eesti
Tüdrukud Poisid Kokku Tüdrukud Poisid Kokku
Lõikamine 54,5 34,2 46,4 61,9 34,6 51,5
Löömine 15,8 33,4 22,8 10,5 23,8 15,6
Põletamine 25,1 34 28,6 30,5 38,5 33,5
Nahakahjustamine** 68,8 59,1 65 65,7 56,2 62,1
*Märkidavõismitumeetodit
**Kraapimine,kujunditekritseldamine,hammustaminevõihaavadeparanemisetakistamine
50
TEVi psühhosotsiaalsed tegurid
Tugevamadtahtlikkuennastvigastavatkäitumistennustavadmuutujadolidjärgmised(jär-jestatud vastavalt mõju suurusele): suitsidaalsus, ärevuse ja depressiooni sümptomid, nar-kootikumide tarbimine, eakaaslaste poolt osaks saanud kiusamine, elamuste otsimine jaõigusrikkumised, suitsetamine, alkoholitarbimine,„vanemad ei mõista õpilase probleeme”,„vanemadeipööraõpilaseletähelepanu”javanematetöötus(tabel7).
Tabel 7. Ennastvigastavat käitumist ennustavad muutujad
Eiole Elujooksul Juhuslik Korduv Kokku
Keskminevanus(SD) 14.95(.891) 15.04(.901) 15.02(.889) 15.09(.933) 14.97(.895)
Naissugu;n(%) 4332(54.0) 1795(59.9) 1301(59.6) 494(60.8) 6127(55.6)
Religioossus;n(%) 3873(48.3) 1161(38.8) 901(41.3) 260(32.0) 5034(45.7)
Vanematetöötus;n(%) 622(7.8) 393(13.1) 258(11.8) 135(16.6) 1015(9.2)
Eielakoosbioloogilistevanematega;n(%) 119(1.5) 63(2.1) 41(1.9) 22(2.7) 182(1.7)
Vanemadeimõistalasteprobleeme;n(%) 3144(39.2) 1756(58.6) 1209(55.4) 547(67.3) 4900(44.5)
Vanemadeipööralasteletähelepanu;n(%) 2722(33.9) 1529(51.1) 1063(48.7) 466(57.3) 4251(38.6)
Üksindus/suhteprobleemid;n(%) 231(2.9) 348(11.6) 181(8.3) 167(20.5) 579(5.3)
Kiusatav;n(%) 500(6.2) 357(11.9) 208(9.5) 149(18.3) 857(7.8)
Depressioon;n(%) 860(10.7) 1110(37.1) 640(29.3) 470(57.8) 1970(17.9)
Ärevus;n(%) 285(3.6) 543(18.1) 267(12.2) 276(33.9) 828(7.5)
Suitsidaalsus;n(%) 724(9.0) 1030(34.4) 591(27.1) 439(54.0) 1754(15.9)
Sensatsioonijanujaõigusrikkumised;n(%) 329(4.1) 345(11.5) 212(9.7) 133(16.4) 674(6.1)
Tubakas;n(%) 1289(16.1) 1079(36.0) 721(33.0) 358(44.0) 2368(21.5)
Alkohol;n(%) 2072(25.8) 1284(42.9) 873(40.0) 411(50.6) 3356(30.5)
Uimastid;n(%) 211(2.6) 274(9.1) 145(6.6) 129(15.9) 485(4.4)
Põhjusetakoolistpuudumine;n(%) 212(2.6) 196(6.5) 125(5.7) 71(8.7) 408(3.7)
Kuivaadeldapsühhosotsiaalsetefaktoriteseoseideraldijuhuslikujakorduvaennastvigas-tavakäitumisepuhul,siiskorduvateTEVisepuhulolidseosedtugevamadjajuhuslikudTEVideiseostunudnarkootikumidetarbimisegajaüksilduse/omaealistegasuhtlemiseprobleemi-dega.ErinevaltjuhuslikustTEVisteileitudstatistiliseltolulistseostkorduvaennastvigastavakäitumisejasoovahel.
Enesevigastuste tekitamise psühholoogilist tausta on püütud lahti mõtestada mitmeti.Olulisedonisiksusejooned,peregaseotudteguridnaguvähenevanemliktähelepanuagasamuti vanemate töötus,inimestevaheliste suhete kvaliteet, soov vältida karitust või saadatähelepanu. Käesolevas uuringus olid seosed psühholoogiliste muutujate TEV vahel oluli-selt tugevamad korduvaTEV puhul võrreldes juhuslikuTEVga. Sellegipoolest näitasid kõikpsühholoogilisedmuutujadkaolulisiseoseidjuhuslikuTEVga.Arvestadessuurtvalimittuleb
51
statitilistolulisusttõlgendadaerititähelepanelikult.Kuikõrgejuhtuderiskisuhtegamuutu-jadnagusuitsidaalsus,ärevusjadepressioonisümptomid(kõigilOR>3)näivadomavatsuurtmõjujapaljudeljuhtudelkakliinilisijärelmeid,siisteised,madalamariskisuhtegamuutujad(näit vanemate töötus, vanemate tähelepanu) avaldavad vähest mõju, kuid võivad indivi-duaalsetejuhtumitepuhulollakliiniliseltolulised.
Käesolevas uuringus tuvastati soolist vastasmõju muutujatega, mis on seotud vanematekaasatusegajaalkoholiningmõnuainetetarvitamisega.TugevamseosvanematetähelepanupuudumisejaTEVvahelnaissoostosalejatepuhullaseboletadasoospetsiifilisthaavatavusthoolitsusepuudumisevõihalvaläbisaamisesuhtesvanematega.Samutinäibalkoholijamõ-nuainetetarvitaminetüdrukutepuhulkujutavatsuurematTEVriskivõrreldesmeessoostea-kaalsastega.Ollesasetanudkõikpsühhosotsiaalsedmuutujadmitmemõõtmelissemudelisse,jäimeessuguoluliseltnegatiivsemaksennustusväärtuseksTEVle.
Olulinepsühhosotsiaalseteteguritejasoovastasmõjuavastatijärgmistemuutujatepuhul:„vanemadeimõistaõpilaseprobleeme”,tubakatarbimine,alkoholitarbiminejanarkootiku-midetarbimine.NendepsühhosotsiaalseteteguritepuhuloliTEVirisknaisõpilasteseasoluli-seltkõrgemkuimeesõpilastehulgas.
Märkimisväärnepsühhosotsiaalseteteguritejariigiseosavastatimitmeteguripuhul(tabel5).„Õpilaneeielakoosbioloogilisevanemaga/sugulasega”,ärevus,suitsetamine,narkootiku-midetarbiminejakoolistpuudumineeinäidanudriigitiarvestatavaterinevust.
Käesolevuuringtoobväljaasjaolu,etmitmedTEVipsühhosotsiaalsedriskifaktoridomavadkõrgetkultuuridevahelistvariatiivsustjaonkohatiraskestitõlgendatavad,kuidmidapeaksarvestama preventatiivses tegevuses ja kliinilises sekkumises ennast vigastavate noorukitehulgas.NäiteksSaksamaalonperekondlikukeskkonnagaseotudmuutujatelTEVilvägasuurmõju,samaskuiIirimaalomasidsuurimatmõjuriskikäituminejapsühhopatoloogia.Rumee-nias oli psühhopatoloogial ja riskikäitumiselTEVile vaid marginaalne mõju ning Itaalias eiomanudvanemategaseotudmuutujadpeaaegumingitmõju.
Kooskõlaseelnevateuuringutegatuvastatiolulisiseoseiddepressioonisümptomitejaäre-vushäireteganoorukiteseas,kestegelesidTEVga.Sellisedtulemusednäitavad,etTEVosutabjapsühhiaatrilisteleprobleemidele,misnõuavadasjakohasttähelepanu.Käesolevuuringnäi-tastugevatseostTEVjasuitsidaalsusevahel(enesetapumõttedjakatsed),midaontuvasta-nudkavarasemaduuringud.Seeseosnõuabedasisiuuringuidkäimasolevadebatitaustal,kuspüütakseleidavastustküsimusele,kasTEVitulekspidadasuitsidaalsestkäitumisesteral-diseisvaks nähtuseks või enesekahjustamise kontiinumi osaks, kus otsene ennastkahjustavkäitumine on tihedas seoses tulevaste enesetapukatsetega. Lisaks sellele võibTEV viidatateistele riski- jaenesehävituslikukäitumise ilmingutele (mõnuainete tarvitamine,elamusteotsimine ja kuritegelikkäitumine). Järgnevateuuringute jaoks jääbülesküsimus,kas riski-käitumine täidab samu funktsioone kuiTEV (intensiivse negatiivse emotsionaalse seisundireguleerimine). Noorukite enesehävituslikkuse kontiinumi mudel on tõstatanud küsimuse,kasTEV(nteneselõikumine)jakaudneennastkahjustavkäitumine(ntuimastitetarvitamine)peaksidkuulumaenesekahjustamisekontiinumisse.
52
Tahtlike enesevigastuste järgne meditsiiniline ravi
Käesolevauuringutulemusedlubavadväita,etniikorduvkuijuhuslikTEVnõuabprofessio-naalsettähelepanu,kuidseeeitähenda,etkõikjuhuslikuTEVigategelevadnooredvajaksidtingimata psühholoogilist või psühhiaatrilist ravi ning ennastvigastav käitumine taandubsoodsatekeskkonnatingimustepuhullühikeseajajooksul.Siiski,ennastkahjustavakäitumi-se ajalugu on oluline kliiniline näitaja järgneva enesetapukatse või muu tervisekahjustusepuhul.SeegatulekskajuhuslikuTEViganootevaimseterviseseisunditjälgida.TEVionraskemärgata,kunaenesevigastajadvarjavadosavalttekitatudvigastusijaarme.Vajalikudoleksidedasisedlongituuduuringud,misaitaksidavastadariskikäitumiseganoori,kesvajaksidravivõiennetavatsekkumist.
Vaidvähesedmeieuuritavatestvastasid,etnadonsaanudTEVijärgsetmeditsiinilistravi,misonkooskõlasmitmetevarasematepopulatsioonipõhisteuuringutega(tabel7).Põhjuseksvõibollasee,etTEVkehalisedkahjustusedvõivadollaväikesedjamahavaikitud,kunaen-nastkahjustanudnoorleiablohutustteisteltennastkahjustavatelteakaaslastelt.Nimetatudasjaolu kujutab endast meditsiinisüsteemile suurt väljakutset selliste noorte tuvastamisel.Meieuuringusvaadeldudsoolisederinevusedlubavadarvata,etmeessoostuuritavadtekita-vadendaletõenäoliselttõsisemaidvigastusijasaavadseetõttukarohkemmeditsiinilistravi.Soospetsiifilinemuster,kusmeessoostenesevigastajatejuhtumidonharvemad,kuidtõsise-mad,onhästituntudilming,mispõhinebnoorukiteenesetapukatsetejuhtumitel.
Tabel 7. Meditsiinilist abi saanud õpilaste osakaal TEVi sooritanud uuritutest
Meditsiinilineabi(%)
Riik Tüdrukud Poisid Kokku
Austria 1,4 0,6 1,1
Eesti 1,8 1,1 1,5
Hispaania 1,5 0,6 1,2
Iirimaa 2,8 3,7 3,2
Israel 1,0 0,7 0,9
Itaalia 0,4 2,3 1,4
Prantsusmaa 4,0 6,1 5,7
Rumeenia 0,4 1,6 0,8
Saksamaa 0,7 1,0 0,8
Sloveenia 1,5 2,8 1,9
Ungari 0,8 3,8 2,4
Kokku 1,3 2,7 2,0
Tabel7toobväljaTEVjärgsetmeditsiinilistravisaanudõpilasteosakaalusootiTEVisoorita-nudõpilastehulgas.Variatiivsusriigitiongtaassuur.Valimistervikunaolidmeessoostõpila-sedsagedaminipealetahtlikkeenesevigastusiravisaanud.IsraelisoliTEVijärgneravikõigetavapärasem,Prantsusmaalkõigeharvaesinevam.EestisoliravisaanuteosakaalteisteEuroo-pariikidekeskmisestsuuremtüdrukute,kuidtunduvaltväiksempoistepuhul.
53
Mida me teada saime?• Viiendikõpilastesttunneb,etelueioleelamistväärtningtõsiseid
surmamõtteidonkokkuülekolmandikuõpilastehulgas.
• EestiolielujooksulsooritatudTEVidepoolestriikidelõikeskolmandalkohal(32,9%)
• Naisõpilastestkolmandikjameesõpilastestveerandolielujooksulennasttahtlikultvigastanud.TüdrukutelesinessuuremalmääraljuhuslikkuTEVi,kusjuureseelistatakseeneselõikamist.
• TEV-gaolitugevseossuitsidaalsusel,kamuudliikipsühhopatoloogiatel,riskikäitumistel,pereprobleemideljahooletussejätmiselningeakaaslastepooltosakssaanudtõrjumisel/kiusamisel.
• Ainultväikeosa(1,5%)õpilastestolisaanudravi.
Kuidas teadmist rakendada?• Abistamineonmitmemõõtmeline(pere,kooleakaaslased,keskkond,
eneseabi)
• Tõstaõpetajatejavanemateteadlikkustenesehävituslikukäitumisevarasemärkamisejaesmaabisuhtes
• SpetsialistiabiTEVijasuistiidikatsetepuhuleitohipiirdudavigastuseraviga,obligatoorneonpsüühilinekompleksravi
• RegistreeridajaravidameditsiiniasutustesrutiinseltsuitsiidikatseidjaTEVeningkohaldadaravimitteüksnesvigastuseliigi,vaidenesevigastamisepõhjusesuhtes
54
4. NOORTE VAIMNE TERVIS jA KäITuMINE PEREKONNA KONTEKSTIS
Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Ini-mene vajab perekonda, ehkki erinevatel eluperioodidel eri moodi. Perekonda võib pidadakesksekselamisevormiks–enamikinimesisünnibperekondajaloobmingileluperioodilomaperekonna.Perekondaonmõistetuderinevalt,agajustperekonnast,kuhuinimenesünnib,onoluliselmääralsõltunudsee,kellekstasaab,kestedaelustoetab,millisedontemakohus-tusedningõigused. Jasedamitteainult lapsena,vaidka täiseas. Igapäevaelu rutiinisvõibinimeneunustada,kuivõrdolulineperekondikkagion,midapakubjamidanõuab,etkodusvalitseksharmoonilineõhkkond.
Rääkideslastestmängivadvägaolulistrolliemajaisa.Vanemateperekonnaseis,haridusjategevusalamääravadsuuresosasperekonnaüldisesotsiaalsetaustaninglasteheaolu.SellespeatükispresenteerimeSEYLEprojektipõhjalperekonnastruktuurininglapsevaimsetervisejasotsiaalsekäitumiseandmeidEestikohtavõrdlusesülejäänudkümneuuringusosalenudEuroopariigikeskmisega(edaspidi:Euroopakeskmine).
Euroopajaläänekultuuridestontraditsiooniliseltmõistetudperekondakuiisikutekooslust,kedaühendabesmaltkasabieluvõipõlvnemine.Perekonnasiseseltjagatakseomavahelkodu,ressursse,ühiseidväärtusi,vastutustüksteisesuhtesjaeesmärke.Kunaelameperekonnasjasuhtlemeinimestega,kessamutikuuluvadperekondadesse,peaksimehästiteadma,misonperekond–ometiseeniipole.Perekonnamõistemääratlemineonäärmiseltraske,sedaerititänapäevamitmekesisesjamuutuvasmaailmas.Argipäevaseltkasutadessõnaperekondmõt-lemesellesttänapäevaEestikontekstis,kuidperekondonmuutuvajasjakultuuris.
Perekondonajaspidevasmuutusesningomaberinevatkujujatähendustigaskultuuris.Traditsioonilinearusaamperekonnastonaastakümnetejooksul(eritiEuroopasjateisteslää-nekultuurides)oluliseltlaialivalgunudjamitmekesistunudmitmetelpõhjustelnagusoolinejaealineiseseisvumine,väärtustejaeesmärkidepluralism,linnastumine,heaolujaindividua-lismitõus,infoajastuvõimalusedjne.
Pikkaaegaonargiteadvusesperekondkoosnenudabielusolevastheteroseksuaalsestme-hest ja naisest ning mõnest lapsest. Rahvastikuteaduses viitab perekonna struktuur erine-vateleperetüüpidele,näiteksabieluskahevanemagaperekondkooslastegavõiilmalaste-ta,kooselavadpered,üksikvanemad,kasuvanemategaperekonnadjne.Koosperevormidemitmekesisusesuurenemisegaonmitmekesistunudkakooseluvormid.Eelnevasajandilõpusvaadeldiregistreerimatakooselutavaliseltabieluettevalmistavafaasina.Nüüdseksontavali-ne,etsellinekooseluvormkestabaastaidningonõigemnimetadasedavabaabieluks.Ühis-konnahoiakkaheinimeseseadustamatakoosellujaväljaspoolabielusündinudlastesseonmuutunudsallivaks.Ennelapsesündisõlmitudabielueioleenamtähtis.Kuigienamiklastestsünnivadtänapäevalperre,kusvanemadeioleseaduslikultabielus,sünnibsuuremosaneistsiiskiperekonda,kusneilonniiemakuikaisa.
55
Tabel 1. Vanemate keskmine arv ning ema ja isa olemasolu peres
Mituvanematsulon? Kassaeladomaemaga? Kassaeladomaisaga?
Keskmine Jah% Jah%
Eesti 1.78 96.5% 62.2%
Euroopakeskmine 1.84 96.2% 81.3%
Eestisonolnudüksikvanemateosakaalühiskonnassuurjubaeelnevatepõlvkondadejook-sul,kusjuuresenamikEestiüksikvanematestonüksikemad.Alatestaasiseseisvumisestsuure-nesEestisvallassündidearv,kussündinudlapseemaeioleeivaba-egaseaduslikusabielus,9%-ilt kuni 17%-ini aastal 2000, kuid uuel sajandil on see number pidevalt langenud ningaastal2008oliseekoguni7%.Perekondasündinudlapsedvõivadkaotadaühevanemavane-matelahkuminekuvõisurmaläbi.Üksikvanemadeitarvitsejäädaüksikuks,kordusabieludjauuedkooseludmuudavadsamutiolukorda.
Edaspidise arutelu ja uurimise hõlbustamiseks defineerime järgnevad perekonna tüübid.Traditsiooniliseks pereksloemesellistperekonda,kuslapselabkoosemajaisagavõtmataarvessevanematekooseluvormi.Kasuvanemaga pereallmõtlemeedaspidiperet,kuslapselonvähemaltükskasuvanem,sinnaallakuuluvadkapered,kusjagatudhooldusõigusegakas-vatatakselastülesmitmesleibkonnas,kuidmitteneedpered,kuslastkasvatabkasuvanemüksi.Kolmandaksdefineerimeüksikvanemaga pere,loemeselleksperekonda,kuslapselonainultüksvanemningsiinmeeieristavanemaidkasuvanematest.SEYLEandmestikustnen-delekolmelekategoorialevastavaidlapsisaamekokku12154(Eestist1028),miserinebkoguandmestikust254(Eestis10)juhtumivõrra,millest157(Eestist8)onlapsedkesmärkisid,etnad ei ela koos vanemate ega kasuvanematega ning ülejäänud 97 (Eestist 2) noore kohtaandmedpuuduvad.
Tabel 2. Perestruktuur
Perestruktuur
Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem
n % n % n %
Eesti 609 59.2% 228 22.2% 191 18.6%
Euroopakeskmine 8868 79.7% 1571 14.1% 687 6.2%
Austria 766 80.1% 133 13.9% 57 6.0%
France 782 78.4% 110 11.0% 105 10.5%
Germany 1043 72.9% 257 18.0% 130 9.1%
Hungary 700 69.7% 184 18.3% 120 12.0%
Ireland 910 83.9% 133 12.3% 42 3.9%
Israel 888 74.4% 259 21.7% 47 3.9%
Italy 1092 92.1% 71 6.0% 23 1.9%
Romania 956 87.0% 103 9.4% 40 3.6%
Slovenia 968 83.2% 136 11.7% 59 5.1%
Spain 763 75.4% 185 18.3% 64 6.3%
Kõikkokku 9477 78.0% 1799 14.8% 878 7.2%
56
Tabelist2näeme,etEestisontraditsioonilisteperekondadeosakaaloluliseltmadalamkuiteistesEuroopariikides.Eestismoodustasidtraditsioonilisedperedkõigistperestruktuuridest59,2%,misonviiendikuvõrraväiksemkuiteistesriikides(79,2%).Sellesttulenevaltonoluli-seltsuuremosakaalkasuvanemagajaüksikvanemagaperedel,täpsemaltmoodustavadEes-tisjustsellisedperedkõigistperestruktuuridestühiskonnassuuremaosakuimistahesteisesküsitluselosalenudEuroopariigis.Tabelipõhjalvõiböelda,etküsitlusesosalenudriikidesterinebEestiperekonnastruktuuripõhjalteistestoluliselt.
Tabel 3. Ema ja isa olemasolu, asendamine kasuvanemaga või nende puudumine peres
Ema? Isa?
Ema Kasuema Poleema Isa Kasuisa Poleisa
% % % % % %
Eesti 96.5% 1.7% 1.8% 61.9% 15.9% 22.2%
Euroopakeskmine 96.2% 0.7% 3.0% 81.2% 5.1% 13.7%
Austria 98.1% 0.1% 1.8% 81.7% 5.2% 13.1%
Prantsusmaa 95.8% 1.8% 2.4% 82.1% 8.2% 9.8%
Saksamaa 95.9% 1.1% 3.0% 76.1% 7.2% 16.7%
Ungari 97.2% 0.7% 2.1% 72.6% 10.3% 17.1%
Iirimaa 96.3% 0.8% 2.8% 85.5% 3.0% 11.5%
Iisrael 92.7% 0.9% 6.4% 75.4% 3.6% 21.0%
Itaalia 98.2% 0.8% 1.0% 93.0% 1.0% 6.0%
Rumeenia 94.7% 0.2% 5.1% 85.1% 3.1% 11.7%
Sloveenia 97.3% 0.6% 2.1% 84.7% 4.2% 11.1%
Hispaania 96.4% 0.4% 3.2% 76.2% 5.6% 18.2%
Kõikkokku 96.2% 0.8% 2.9% 79.6% 6.0% 14.4%
Tabel3annabselgitusijavõrdlebvägahästiEestiolukordaEuroopataustal.Kuiteistesriiki-deselavadkoosisaga81,2%lastest,siisEestisonseenumberkõigest61,9%.TulenevaltsellestonEestiperemudeliskolmkordasuuremosakaalkasuisadel,täpsemalt15,9%Eestinoortestelavadkooskasuisaga,teistesriikideskeskmiseltonseenumber5,1%.Eestis22,2%ehkligiveerandjateistesriikides13,7%vastanutesteielakoosisaga.KuigiEestispuuduvadperedestisadoluliseltrohkemkuimujalEuroopas,siisemadepoolestolemepigemülekeskmise.Noo-ri,kesvastasid,etelavadkoosemaga,onEestispraktiliseltsamaprotsentkuimujalEuroopas,vastavalt96,5%ja96,2%.SamasEestis1,8%-iljaEuroopas3,0%-ilvastanuteperedestpuudusema.SelleerinevusevõrraoliEestisagarohkemkasuvanemaidkuiteistesriikideskeskmiselt,täpsemalt1,7%ja0,7%.Lapsed,keseielakoosühegivanemaga,eikajastusellestabelis.
Kassiis laps,kellelpoleemavõi isa,erinebteistest?Kuidasmõjutavaderinevadperetüü-bidpereskasvavatelastevaimsettervist?Kasonvõimalikleidaseoseidperekonnastruktuurijanoorevaimsetervisevahel?Lapsejatemavanemavahelinekiindumussuheonsotsiaalsearengualuseksningtundekasvatus jubaesimeseleluaastal.Usalduseväljakujunemiseks javastastikuselähedusetekkimiseksonvajalikperekonnasemotsionaalneheaolu,mistäidabperekonnaskaterapeutilistfunktsiooni.
57
Uuringudonnäidanud,etnoortel,keseikasvaülesomabioloogilistevanematega,esinebsuurematõenäosusegaemotsionaalseid,psühholoogilisijakäitumisprobleeme.Käitumusli-kejaemotsionaalsetekõrvalekalletehulkonmadalaimlastel,keselavadkoosomamõlemabioloogilisevanemaga.Kasuvanemategajaüksikvanemategalastekasvukeskkondoneba-soodsamnoorekognitiivse,emotsionaalsejakäitumuslikuarengusuhtes.
Perekondpoleolulineainultindiviidijaoks,vaidmängibvägaolulistrollikaühiskonnasei-sukohalt.Perekondonjustseeosaühiskonnast,misannabesmaseidväärtusiedasipõlvkon-nalt põlvkonnale ning laps saab perekonnas kogeda, kuidas ja mil viisil mees ja naine elunäevadningsündmustelereageerivad.Tänapäevaelukestvaltõppivaleühiskonnaleomaseltarenevadperekonnasniilapsedkuikalapsevanemadise.Vanemaidjälgidesjamatkides,nen-deheakskiitujapahameelttajudesomandablapseluksvajalikudväärtused.Lapssaabko-geda,millineonkellegirollniiperekonnasüksteisttoetadesjatäiendadeskuikaühiskonnaslaiemalt.Niikasvabkijustkodusarusaaminemehelikkusestjanaiselikkusest,harjutadeslastvastavateühiskonnatavadeganingvalmistadestedaettetulevastekskooseludeks.Lastümb-ritsevperetoimibkuifilter,vahendadeslapselemaailmastoimuvatningsedatalleselgitades.Sealjuuresonperekondtavaliseltkeskkond,kuslapsõpibarvestamajatajumaseksuaalsust.
Tabel 4. Noore lahkuminek poiss- või tüdruksõbrast ja seksuaalkogemused – seos perestruk-
tuuriga
Perestruktuur
Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem
% % %
Läksidlahkupoiss-/tüdruksõbrastvii-maseaastajooksul
Eesti 23.6% 26.8% 41.6%
Euroopakeskmine
32.0% 37.3% 39.5%
OledolnudseksuaalsesvahekorrasEesti 11.0% 16.7% 22.5%
Euroopakeskmine
20.7% 31.2% 31.8%
Tabel 4 kinnitab seda, et lapsed, kes elavad ema ja isaga, suudavad juba noores eas ollasuhetesstabiilsemad.ErinevusEestistraditsioonilisejakasuvanemagaperevahelonpeaka-hekordne,23,6%traditsiooniliseperegaja41,6%kasuvanemaganoortestonviimaseaastajooksulläinudlahkuomapoiss-võitüdruksõbrast.Samutitundub,ettraditsioonilisespere-konnasedasiantudseksuaalsedväärtusedmõjutavadlast,sellistesperedesonoluliseltvä-hemlapsiolnudseksuaalsesvahekorras(meenutagemsiinkohal,ettegemiston14-15-aas-tastenoortega).SiinonEestistraditsioonilisejakasuvanemagaerinevusveelsuurem,nimelttraditsioonilistesperedeston11,0%noortestolnudseksuaalsesvahekorras,üksikvanematekorral16,7%jakasuvanemategaperedes22,5%.Tabelistsaamejäreldada,etvõrreldesülejää-nudEuroopagaonEestisnoortesuhtedtagasihoidlikumad,esinebvähemseksuaalsuhteidjakavähemlõhenenudsuhtedkõikideperestruktuuridekorral.
Kuiginoorukieasvähenebemotsionaalneseotusvanemategajakasvabeakaaslasteheaks-kiidutähtsus,onsiiskileitud,etvanemadmõjutavadnoorearengutüldiseltjakaväärtushin-nangutearenemistkunitäiskasvanukssaamiseni.
58
Tabel 5. Koolipuudumised – seos perestruktuuriga
Perestruktuur
Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem
% % %
Koolistpõhjusetapuudunud
2nädalajooksul?
Eesti 21.9% 24.1% 30.4%Euroopa
keskmine14.7% 20.4% 16.0%
Perekond mängib väga olulist rolli ka hariduses. Hariduse tähtsuse väärtustamine ja selleedasiandmine järglastelemõjutabotseseltmeietulevastepõlvkondadeedukust.Tabelist5näeme,kuidaskoolistpõhjusetapuudumineonmadalaimjusttraditsioonilisesperekonnas.Huvitavonkatähelepanna,etkõigesuurempõhjusetapuudujateosakaalonEestiskasuva-nemategalasteseas,kuidteistesriikidesonseeüksikvanemategalasteseas.Nooreseasoman-datudkohusetunneendajaühiskonnaeesonvägaolulisedtööriistad,misaitavadnoortelusedaspidi.Uuringudnäitavad,etnölõhutudperekondadelastelonebasoodsamadvõimalusedharidusesjanadonsotsiaalselthalvemasolukorrasvõrreldesteistega.Sedavõibseletadasis-setulekuerinevustega,ajalistepiirangutegajalapseheaolulepühendumisemääraga.
Üleminekuetapis täiskasvanuikka kaasnevad noorukil bioloogilised, psühholoogilised jasotsiaalsedmuutusedelus.Osamuutustestontingitudümbritsevatetäiskasvanutekäitumi-se,emotsioonidejamõtteprotsessideimiteerimisest.Niiongitihtijustkodunekeskkondsee,misvoolibsuureosanoorukipsüühikastjakäitumisest.Perekonnastruktuurvõibhõlbustadavõipiirataviise,kuidasvanemadsaavadpositiivseltmõjutadaomalastetulevikuväljavaateid.
Tabel 6. Noorte alkoholi tarvitamine ja suitsetamine – seos perestruktuuriga
Perestruktuur
Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem
% % %
EiolealkoholitarvitanudEesti 34.3% 26.3% 22.5%
Euroopakeskmine 38.5% 29.3% 26.7%
KordkuusvõivähemEesti 39.7% 36.0% 33.5%
Euroopakeskmine 32.2% 34.0% 35.5%
2-4kordakuusEesti 19.3% 28.9% 31.9%
Euroopakeskmine 21.6% 26.4% 26.4%
RohkemEesti 6.8% 8.8% 12.0%
Euroopakeskmine 7.6% 10.4% 11.3%
SuitsetanudEesti 53.5% 59.5% 70.4%
Euroopakeskmine 42.3% 55.2% 58.3%
Keskmine Keskmine Keskmine
MitusuitsupäevasEesti 2.2 2.9 3.6
Euroopakeskmine 4.8 6.9 6.5
59
Kuigieelnevaltnägime,etEestisonnooredseksuaalselttagasihoidlikumadkuiEuroopas,siisniieioleseealkoholitarvitamisega.Suuremalkoholitarvitaminenoorteseasonseotudkasuurematarvitamisegatäiskasvanute(shlapsevanemate)seas.PerekonnaskasvadesnäebEestilapsrohkemalkoholitarvitamistkuikeskmineEuroopalaps.Olulistrollialkoholitarvita-miselmängibperekonnastruktuur.Näeme,ettraditsiooniliseperekonnalastekakssuurematgruppiolid„eiolealkoholitarvitanud“ja„kordkuusvõivähem“niiEestis(vastavalt34,3%ja39,7%) kuikaEuroopas (vastavalt38,5% ja32,2%).Üksikvanemaga jakasuvanemagaEestinoortelonalkoholitarvitamisesagedusejaotuserinevvõrreldestraditsioonilisestperestpäritnoortega.Euroopasmuutubkülltarvitamisesagedusekategooriatejärjekord,kuidesimesedkaksvastusevarianti jäävadsiiskidomineerima.ÜksikvanemaganoorteseasolidEestispo-pulaarsemadvastused„kordkuusvõivähem“(36,0%)ja„2-4kordakuus“(28,9%).Euroopasjäävadkahekssuuremaksgrupiks„eiolealkoholitarvitanud“(29,3%)ja„kordkuusvõivähem“(34,0%).Kõigerohkemalkoholitarvitavadkasuvanemategalapsed.Kolmandiknendestvas-tas„kordkuusvõivähem“(Eestis33,5%,Euroopas35,5%)ningrohkemkuineljandikmärkis„2-4kordakuus“(Eestis31,9%,Euroopas26,4%).
Sarnaselt alkoholi tarvitamisele suureneb ka suitsetamine perekonnastruktuuride lõikes.KuiEestis rohkemkuipooled(53,5%)traditsioonilisteperede lastest jaEuroopas42,3%onsuitsetanud,siisüksikvanemategalastestonneedmõlemadarvudülepoole(59,5%ja55,2%).Nagualkoholitarvitamisepuhul,onkasuitsetamistproovinudnoorteosakaalkõigesuuremjustkasuvanemategaperedes,Eestisküündibseearvlausa70,4%-inijaEuroopas58,3%-ini.Huvitavonagasee,etkuigiEestisonsuitsuteinudsuuremhulknoori,siisnendepoolttarvita-tavkeskminekogusonumbeskakskordaväiksemvõrreldesteisteEuroopariigikeskmistega.Näeme,etperekonnastruktuureimängirollimitteainultsuitsetamiseproovimises,vaidkaedaspidisesuitsetamiseharjumuseväljakujunemisel.
Perekondonnooreleelementaarsehoolitsuseallikas,siinarendatakseühtekuuluvustunnetjapereliikmedõpivadarvestamaüksteisearvamustega.Perekonnassaadaksekogemusteisteeesthoolitsemisestjahoolitsetudolemisestningvõetakseeeskujuvanemateomavahelisesthoolitsussuhtest.
Tabel 7. Vanemate hoolitsust väljendavad tegevused – seos perestruktuuriga
Perestruktuur
Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem
% % %
Vanemadeiaitasulotsuseid
teha
Eesti 11.4% 11.0% 17.8%
Euroopakeskmine 9.6% 16.1% 15.1%
Vanemadeivõtaaegasinuga
rääkimiseks
Eesti 10.9% 11.0% 12.1%
Euroopakeskmine 14.0% 17.4% 16.3%
Vanemadeikäisinuesinemisi
vaatamas
Eesti 18.5% 25.3% 26.5%
Euroopakeskmine 14.6% 22.9% 23.0%
Vanemadeikuulasinu
arvamust
Eesti 4.6% 5.7% 7.4%
Euroopakeskmine 6.2% 8.6% 8.8%
60
Tabel7näitabmeile,kuidasvanematevaimnejaajalineinvesteeringmuutubperekonnastruktuuridelõikes.Kuigisiinpoleerinevusedmitmekordsed,näemesiiskikindlattendentsi,etüksikvanemagajakasuvanemagaperedesonneidlapsirohkem,keseisaaomavanemateltvajalikkutähelepanu.Teisteriikidegavõrreldesnäeme,etkõigesuuremerinevusonüksikva-nemategalasteseas–reeglinasuudabEestisüksikvanemrohkemomalapsegategeledakuiteistesküsitlusesosalenudriikides.
Arvatavastiüksalgupäraseimperekonnaülesanneonkaitstaselleliikmeidvälismaailmaoh-tudeeest.Kuigivarasemadmetsinimeseohudonasendunuduutejamoodsamateohtudega,suhtutaksevälismaailmaikkagiohutundega.Seeonolulinekoduseturvatundeloomisel,sü-vendamiseljakindlustamisel.Turvatundegakäibkäsikäesstabiilsusningarenevlapsvajabkistabiilsetjaturvalistkeskkonda.Kuidlapsedpolealatikaomakoduskaitstud.Kodunevägi-valdõõnestabperekonnaühtsustjaturvatunnetningrikubstabiilsust.
Tabel 8. Noore kogemus rünnakuga lapsevanema poolt – seos perestruktuuriga
Perestruktuur
Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem
% % %
LapsevanemonsindrünnanudEesti 6.0% 14.3% 18.9%
Euroopakeskmine 10.9% 8.8% 16.9%
Tabelist8näeme,kuidaskasuvanemategaperedehulgaskodusevägivallaosakaalonkolmkordasuuremtraditsioonilisestperest,seetõusebnimelt6,0%pealt18,9%pealeEestis,teisteriikidekeskminemuutub10,9%pealt16,9%peale.Tabelist8tulebsamutiväljaEestiüksikva-nemateeripära.Teistesriikidesonkõigeväiksemkodusevägivallaosakaaljustüksikvanema-tegaperedes(8,8%), ligikakskordaväiksemkuikasuvanemategaperedes.Eestis langevadtraditsiooniliseperekonna lapsedkõigevähemkodusevägivallaohvriks,üksikvanemateganoortehulgasonosakaalkakskordakõrgem(14,3%)jakasuvanemategaperestruktuurislau-sakolmkorda.
Teoreetilisimehhanisme,misvõiksidseletadaperekonnastruktuurijalapsevaimseterviseomavahelistsuhet,onpalju,sestvanematemõjuomalasteleonmitmekülgnejakeeruline.Kindlatpõhjuslikkumehhanismi,millekauduperekonnastruktuurmõjutablast,eioleteada.Kuigi juhuslikud eksperimendid pakuvad parimaid tõendeid põhjuslikeks suheteks, ei sobineed aga perekonna struktuuri uurimiseks. Neli peamist kirjanduses arutatud põhjuslikkumehhanismion:majanduslikstaatus,vanematesotsialiseerumine,lapsepõlvestressjaemapsühholoogilineheaolu.Needmehhanismideiolekindlastieksklusiivsedegaammendavadningmitmederinevadmehhanismidvõivadtoimudaüheaegseltvõiinteraktiivselt.
61
Tabel 9. Enesevigastamine ja depressioon – seos perestruktuuriga
Perestruktuur
Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem
% % %
OledennastvigastanudEesti 30.1% 33.6% 41.4%
Euroopakeskmine 25.3% 33.6% 36.3%
DepressioonEesti 13.3% 18.1% 18.1%
Euroopakeskmine 16.5% 23.5% 26.5%
Teadmata, mis mehhanism ja kuidas täpselt selle seose puhul toimib, on tabelist 9 siiskiselgelt näha, kuidas perestruktuur mängib olulist rolli noore lapse vaimset tervise seisun-dipuhul.Tahtlikeenesevigastuse jadepressiooniosakaalutõusetendentsonperekondadestruktuuridelõikessilmnähtav–mittetraditsioonilisespereselavlapsonsuurematõenäosu-segaennastelujooksulvigastanudningsamutisuurematõenäosusegalangebtemaBeckidepressiooniindeksallakriitilisepiiri.KuivõrreldaEestitteisteEuroopariikidega,siisnäeme,etEestisonEuroopavõrdlusesrohkemennastvigastavaid,kuidvähemdepressiivseidnoori.
Tabel 10. Enesetapukatse sooritamine – seos perestruktuuriga
Perestruktuur
Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem
% % %
Oledproovinudomaeluvõtta?
Eesti 2.2% 2.7% 6.9%
Euroopa
keskmine3.5% 7.5% 7.7%
Kuigi riigiti enesetapukatse teinud noorte osakaal on erinev, siis perekonnastruktuuridevahelisedsuhtedjäävad.KuiEestison3,2%noortestonteinudenesetapukatsejaEuroopaskeskmiselt4,4%,siistraditsioonilisteperedehulgasonneednumbridmadalamad,vastavalt2,2%ja3,5%.Kõikidestvastanutestkasvabmittetraditsiooniliseperestruktuuriganoortelrisktehaenesetapukatserohkemkuikakskorda.Kasuvanemagapereskasvavate lasteseasonEestisüritanudomaeluvõtta6,9%jaEuroopas7,7%.Erandinajärjekordselteristuvadülejää-nudEuroopaüksikvanemagaperedEestiomadest,nimeltonEestilapsed,kedakasvatavadülesüksikvanemad,oluliseltväiksemariskigagruppvõrreldesEuroopakeskmisega–enese-tapukatseidtegidüksikvanemateganoortestEestis2,7%jaEuroopaskeskmiselt7,5%.
Perekonnakontekstisavaldavadnoortevaimseleterviselejakäitumiselemõjusellisedpereomadusednagustruktuur,sotsiaalsedjamajanduslikudressursid.Seejuuresontähelepanu-väärne,etpelgaltperestruktuurontänapäevamuutuvasjamitmekesisesmaailmasniivõrdolulisemõjuga–traditsioonilineperestruktuur,kusnoorelabjakasvabkaheomaendavane-magaperes,onigatisoodneniikäitumisvalikute,sotsiaalseteressurssidekättesaadavusekuikavaimseterviseseisukohast.
62
OlukorraparandamiseksEestistuleksjätkuvaltsuunatatähelepanuvallassündidearvuvä-hendamisele.Samutitulekslõhutudperedenoortelepakkudaprofessionaalsetnõustamistjatuge.Stabiilseperekuiväärtusetähtsustaminepeaksalgamajubakoolipingistningsamutituleks rõhutada pereplaneerimise tähtsust, et oleks vähem katkiseid perekondi ja rohkemvaimseltterveidnoori.
Mida me teada saime?• EestisonvõrreldesteisteEuroopariikidegaomalastegakooselavate
lapsevanematearvmadalaim
• Traditsioonilinekahevanemagapereonvõrreldeskatkiseperega(üksikvanem,kasuvanemagapere)noorelesoodsaimkeskkond–noorelesinebvähemriskikäitumistjavaimseterviseprobleeme
• Katkistesperedesonvanemateltsaadavtähelepanuväiksemningkodusevägivallaohtsuurem
Kuidas teadmist rakendada?• Traditsiooniliseperejätkuvväärtustamine,isarollirõhutamine
• Teavitustöönoorte,lapsevanematejavaimsetervisespetsialistidehulgas–millesseisnebperestruktuurigaseonduvriskjakuidassedamaandada
63
5. INTERNETIKASuTuS jA SELLEST TuLENEVAd OHud
Internet – sõber või vaenlane
Internetisünnipäevaseioleülemaailmseltkokkuleppelejõutud,agaenamastiollakseühelmeelel,etinternetisündtoimusmillalgi80ndatealgusesvõikeskpaigas.Tänaseksoninternetomaca30eluaastajooksulinimesteelusolulisekohahaaranudningmuutunudigapäevaelupraktikaks. Internetikättesaadavusjasellegaseonduvaltkakasutusühakasvabningprae-guseksoninternetilmaailmasumbes2miljarditkasutajat.Suurosanendestkasutajatestonnoored,kesonüleskasvanuddigitaalselajastulningkellejaoksvirtuaalnereaalsusjareaalsuseiolekakserinevatentiteeti,vaidonomavahelpõimunud.Internetonparadoksaalnefeno-men: kuigi tehnoloogia liigtarvitamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed, ei saa eitada, etinternetavadabmaailmataju,onloovuse,hariduse,koos-loomejmpositiivsetevõimalustejaalgatusteallikaks.
Eisaamärkimatajätta,etinternetonolulisetähtsusegameediumjaressurssvaimsetervi-sealase info janõustamisteenustekättesaadavakstegemiselniiajaskui ruumispraktiliseltpiiramatult jasamaskulu-efektiivseltningsedaeritinooremate inimestepuhul.ERSIpooltEestis läbiviidudSUPREMEprojektisväitsidnoored,etmeelsaminiotsivadnadabi Interne-tistkuipöörduvadotsespetsialistipoole.Veebipõhisedlahendusedvaimseterviseheaksvä-hendavadkoormusttervishoiusüsteemileningparandavadeneseabioskusi.Onväidetud,etveebipõhistenõustamisteefektiivsusjainimesterahulolusellegaonleitudolevatvähemaltsamaväärnesilmast-silmanõustamisteenusegavõiisegiparem.
Kuigiinternetigaonseotudridaohtusidnaguveebisõltuvusetekkimine,reaalseelusotsiaa-lsetekontaktidenõrgenemine,suitsiidileõhutavateveebilehtedelesattumine
Üheltpooltkaasaegneeludikteeribjaväärtustabigapäevaseinternetikasutust,teisaltvõibinterneti liigkasutus mõjuda halvasti nii meie vaimsele kui ka kehalisele tervisele, noorteemotsionaalselejakäitumuslikulearengule.Näiteksonleitud,etlasteülekaalulisuseühekspõhjuseksvõibollasuurenenudmeediatarbimine.Internettivõibvõrreldaerinevatesõltu-vusttekitavateainetega(tubakas,alkohol,narkootikumid)võikategevustega(hasartmän-gud,seks),midainimesedkipuvadkuritarvitama.Vaatamatasellele,etinternetpakubsuht-lemisekspaljuerinevaidvõimalusi(sotsiaalvõrgustikud,jututoadjm)võibseeinimesthoopisüha enam isolatsiooni viia ning kärpida suhtlemisoskusi reaalses elus. On välja toodud, etülemäärane internetikasutusvõibmõjutadaerinevaidaspektenooretoimimisesnaguhin-netehalveneminekoolis, isegikoolistvälja langemine,eelnevatehobidehülgamine,psüh-holoogilisedprobleemidnagudepressioon,ärevus,madalenesehinnangjasellesttulenevaltisolatsioonningsuurenenudpingedperekonnas.
Sõltuvuslikulekäitumiselelisaksvõivadesinedainternetikasutamiselnegatiivsedsotsiaa-lsed interaktsioonid nagu küberkiusamine ja seksuaalsele kõlvatusele ahvatlemine, samutimateriaalsedkaotusedtulenevalthasartmängumängimisestvõimuulmoelpettasaamisest,agakalasteväärtustelejaarengulekahjulikuinformatsioonipealetungina.
64
Seoses ülaltoodud negatiivsete ilmingutega on läinud käibele termin internetisõltuvus,midaseostatikorduva,kompulssiivsejakontrollimatutehnoloogiakasutusega.Patoloogilineinternetisõltuvus(PathologicalInternetUse-PIU)eioletänapäevalveelametlikulthaigusteklassifikatsioonideskasutusejadefineeritud,mistõttumeeileiasedaRahvusvahelisehaigus-teklassifikatsioonipraegukehtivaskümnendasversioonis,kuidpeatseltvalmivaspeamiseltteadustöösjaAmeerikaÜhendriikideskasutuselolevasDiagnosticandStatisticalManualofMentalDisorders(DSM)viiendasväljaandesoninternetisõltuvustõenäoliseltomaettediag-noosinadefineeritudvõivähemaltlisassesisseviidudkuiuurimistvajavfenomeen.
Läbiviiduduuringudtuvastavad,etinternetiülemääraselkasutamiselvõivadväljaarenedasümptomid,misonomasedsõltuvushäiretele.Osateoreetikuidräägivadkiinternetisõltuvu-sest(ing:Internetaddiction),teisedinternetikäitumuslikustsõltuvusest(ing:Internetaddic-tivebehavior),kolmandadprobleemsest(ing:Problematicinternetaddiction)võipatoloogi-lisest(ing:Pathologicalinternetuse)internetikasutusest.Suurosauurijatestonarvamusel,etinternetisõltuvusonlähedanehasartmängusõltuvusele.
Patoloogiliselinternetikasutuselongisõltuvushäireteleiseloomulikkejooninagu(a)tugev,sagelivastupandamatutungvõilausasundmõteviibidaonline,(b)võimetuskontrollidaaja-kasutustvaatamatasellele,eteelnevaltonkavatsetudendvaoshoida,(c)internetisteemal-olekultekivad(intensiivne)pahurus,konfliktsusvõidepressioonisümptomid,miskaovad,kuitaasinternettinaastakse,(d)muudetegevusteringjareaalnesuhtlusjääbtahaplaanile,(e)arusaamomaseisunditkuihäirestenamastipuudub.
Samasonka leitud,etpatoloogiline internetikasutus (PIU)on laiemterminkui internetisõltuvusningeikõnetamitteainultkliinilisi juhtumeid,vaidkaerinevaidsituatsioone,kusinternetikasutustiseloomustabkontrollipuuduminejanegatiivsedtagajärjedkasutajatele.Hetkeleioletäitselgustantudsõltuvusepõhjustest:internetisõltuvusviitabüheltpooltsel-lele,etindiviididsatuvadsõltuvusseinternetistkuimeediumist,teisaltnäitavaduuringud,etsõltuvusttekitavadpigemkindladtegevused,midainternetistehakse.
SEYLE interneti-uuringu rakenduse lühiülevaade
Rahvusvaheliseprojekti„Noorukiteterviseedendamineläbiennasthävitavajariskikäitumiseennetamise”(„SavingandEmpoweringYoungLivesinEurope-SEYLE)”uuringuinterneti-lõi-gu eesmärgiks oli teha kindlaks internetisõltuvuse ulatus 11 maa 15-aastaste kooliõpilasteseas, leidavõimalikkeseoseid,misannaksidvõimalusepreventsiooniksjavõrreldatulemu-siuuringusosalenudriikidevahel.Käesolevaspeatükis,niinaguteisteski,vaadeldakseEestiandmeideraldijavõrdlevaltteisteriikideandmetega.Siinon2alapeatükki,kusühesneist,mispuudutabpataloogiliseinternetikasutusedemograafilisijasotsiaalseidfaktoreid,onam-mendavaltvastavateleküsimustelevastanudõpilasiüldvalimis11956(Eestis???)jateine,kusteemaksonvaimsedhäireid–11357(Eestis???)õpilast.TäpsemaltprojektiSEYLEeesmärki-de,tegevusteninguuringumetodoloogia,kohtasaablugedaantudkogumikusissejuhatu-seslk???.
Projektikäigusläbiviiduduuringsellesosas,miskäsitlesinternetikasutust,jaotatiuurita-vadõpilaseddiagnostilise instrumendi„Noorte internetisõltuvuseküsimustik” (ing:Young’s
65
DiagnosticQuestionnaireforInternetAddiction;edaspidiYDQ)abilkolmegruppi:mõõdukadinternetikasutajad(adaptiveuse),ülemääraseltinternetikasutajad(maladaptiveinternetuse–MIU)japatoloogilisedinternetikasutajad(pathologicalIntenetuse–PIU).
Seoseseelpoolnimetatudsegadustelepatoloogiliseinternetikasutuse(PIU)piiritlemiselonerinevates uuringutes ilmnenud küllaltki suured tulemuste erinevused. SEYLE uuringus onkõikprojektipartneridkasutanudühtsetmetoodikat,mistõttusaadudandmedonprojektisosalenudriikidevahelvõrreldavad.
YDQ on struktureeritud küsimustik, mis on välja arendatud DSM-IV patoloogilise hasart-mängudiagnoosikriteeriumidest,seejuuresonskaalatmodifitseeritudvastavaltpatoloogili-seinternetikasutuse(PIU)olemusele.Skaalaoneelnevatesuuringutesvalideeritud.Diagnoosbaseerub viimase kuue kuu interneti kasutuse mustril, mis näitab kas ja millisel määral in-ternetonsekkunuduuritavaigapäevaellutekitadesprobleemevõikahjustusi.Antudkritee-riumimõõdetaksekaheksaleküsimusele“Ja”või“Ei”vastusekauduningpunktevõibsaadavahemikus0-8(vaataLisa1).Vastavaltpunktisummaletekivadkolmerinevaraskusastmegaalamkategooriat:mõõdukaskasutaja0-2punkti,ülemääranekasutaja(MIU)3-4punktijapa-toloogilinekasutaja(PIU)≥5punkti.
„Noorteinternetisõltuvuseküsimustik“(ing:Young’sDiagnosticQuestionnaireforInternetAddiction–YDQ)koosnebjärgmistestküsimustest:
1.KasSatunnedendpidevaltmõtetegainternetisolevat(mõtledvarasemaonlineaktiivsu-sepealevõiootadjärgmistonlinesessiooni)?
2.KasSatunnedvajadustkulutadarohkemaegainternetis,etsaavutadarahulolu?
3.KasSaoledkorduvaltteinudebaõnnestunudkatseidselleks,etkontrollida,vähendadavõilõpetadainternetikasutamist?
4.KasSaoledrahutu,tujukas,depressioonisvõiärritatudkuipüüadvähendadavõilõpeta-daomainternetikasutust?
5.KasSajäädinternettikauemaks,kuialgseltplaneerisid?
6.KasSaoledinternetitõttuohtuseadnudvõiriskinudtähtsainimsuhte,töövõihariduslikuvõimalusega?
7.KasSaoledvaletanudpereliikmetele,terapeudilevõikellelegiteiseleselleks,etvarjataomainternetikasutuseulatust?
8.KasSakasutadinternettiselleks,etpõgenedaprobleemideeestvõileevendadapahuratmeeleolu(näiteks:abitusetunne,süütunne,ärevusvõidepressioon)?
KahejärgmisealapeatükilõpulontoodudSEYLEinternettikäsitlevauuringutulemusedjalühidaltkokkuvõte(midameteadasaime?)jasoovitusedtegevuskavaks(kuidasteadmistra-kendada?)
66
Patoloogilise ja ülemäärase internetikasutuse levik ning seonduvad de-mograafilised ja sotsiaalsed aspektid
Uuringueesmärgiksolikaardistadakooliõpilasteinternetikasutusemustrid11Euroopariigiskeskmiselt jariigitiningotsidaseoseidvõimalikemõjuriteganaguinternetikättesaadavus,internetisviibitudaeg,suhtedvanemate jaeakaaslastega,vanematetöötus ja religioossusningsoolisederinevused.EraldionväljatoodudEestigaseonduv.Küsimusteleinternetika-sutamisestandisanketeerimiselammendavavastuse11956õpilast(N/M:6731/5225)ühe-teistkümneEuroopariigi juhuvalimigasaadudüldhariduslikustkoolist. Vastanuteprotsentoli88,kunaküsitluseläbiviimisepäevalpuuduskoolist1720õpilastning439vastajat jäetiväljapuudulikuinformatsioonitõttu.Uuritavatekeskminevanusoli15aastat(14.9±0.9).
Instrument ja andmebaasid
Nooredjagatisoojainternetikasutamiseharjumusepõhjalkolmegruppi:mõõdukadetava-kasutajad(ing:adaptiveusers),ülemäärasedkasutajad(ing:maladaptiveusers)japatoloogili-sedkasutajad(ing:pathologicalusers).AntudjaotusbaseerubNoortediagnostikaküsimus-tikule internetisõltuvusekohta (ing:Young’sDiagnosticQuestionnairefor InternetAddiction;edaspidiYDQ),midalaialdaseltkasutatakseinternetisõltuvuseuuringutes.
YDQ on struktureeritud küsimustik, mis on välja arendatud DSM-IV patoloogilise hasart-mängudiagnoosikriteeriumidest,seejuuresonskaalatmodifitseeritudvastavaltPIUolemu-sele.Skaalaoneelnevatesuuringutesvalideeritud.YDQdiagnoosbaseerubviimasekuuekuuinternetikasutusemustril,misviibkliinilisesümptomaatikahalvenemisevõiprobleemide/kahjustustetekkimiseni.Antudkriteeriumitmõõdetaksekaheksa“Ja”või“Ei”küsimusekauduningpunktevõibsaadavahemikus0-8.Vastavaltpunktisummaletekivadkolmerinevaras-kusastmegaalamkategooriat:mõõdukaskasutaja0-2punkti,ülemääranekasutaja3-4punktijapatoloogilinekasutaja≥5punkti.IDQküsimusedonäratoodudpeatükialguses.
Seoste leidmiseks koguti demograafilisi andmeid, andmeid leibkonna, sünnikoha, vane-matepoolse kaasatuse, sõprussuhete, vanemate tööstaatuse ja religiooni kohta kasutadesküsimusi Global School-Based Pupil Health Survey (GSHS) ja EuropeanValues Study (EVS)küsimustikest.AndmedinternetikättesaadavusekohtariigitisaadiEurostatiandmebaasist.Kogutudinformatsioonihulgasolikakeskminetundidearv,misinternetisveedetijamilliseidtegevusiharrastati.
PIu ja MIu levimus
Tabel1onülesehitatudnõnda,etsaaksimeülevaate11riigikeskmistesttulemustestkõigikolmeerinevainternetikasutusemustrigarühmakohta(KOKKU1).KuidkunameidhuvitabjustEestiasenduuritavateriikidehulgas,siisarvutusedontehtudka10riigipeale(Eestiväljaarvatud),etEestivõrdlusteisteriikidegaoleksarvutuslikultkorrektne(KOKKU2).uuringust nähtub, et 10 uuritava riigi peale kokku esines PIu 4,3% juhtudest, Eestis aga 5,3%, so tervelt 1% enam. Üheteistkümne riigi noortel on väljakujunenud PIu kõrgem poiste puhul (5.2% vs. 3.6%), kuid Eestis on poiste PIu madalam - 4,6% ja tüdrukutel kõrgem
67
- 5,9%.KõigekõrgemadnäitajadniipoistekuitüdrukuteseasolidIisraelis,kuspatoloogilisiinternetikasutajaidoli11,8%(M13,2%jaN6,1%)jakõigemadalamItaalias1,2%(M1,6%jaN1.0%).PealeEestiesinebsuuremPIUprotsenttüdrukutelveelneljasriigis:Austrias,Prant-susmaal,SloveeniasjaHispaanias.Saksamaalolipoistejatüdrukuteosakaalvõrdne.Seega,kuigiPIUkeskmine%uuritudmaadesonkõrgempoisteseas,siisriigitiesinebpooltesuuritudriikidessiiskikõrgeminternetisõltuvustüdrukuteseas.
Ülemäärastinternetikasutust(MIU)esines10riigiõpilastehulgas13,1%(tüdrukud13,7%japoisid12,4%), Eestis oli MIu osakaal suurem - 17,0%, eriti just tüdrukute puhul (20,6%). PoisteMIUlevimusolisarnane10riigikeskmisega(12,8%).MIUolipoistepuhulsuuremkuitüdrukutelainultkolmesriigis-Austria,IisraeljaRumeenianingvõrdneprotsentoliUngaris.
Mõõdukaid interneti kasutajaid on Eestis uuritud riikide keskmisest vähem (77,7% vs 82,6%),EestistväikemoliseenäitajavaidIisraelis-70,0.
ÜlevaatekolmesterinevastintenetikasutajategrupistsootiüheteistkümnesEuroopariigiskeskmiseltabsoluutarvudesYDQskaalaaluselannabjoonis1.
joonis 1. Kolm internetikasutuse gruppi poiste ja tüdrukute lõikes 11 Euroopa riigis keskmiselt absoluutaarvudes
Patoloogilinekasutaja
Ülemääranekasutaja
Mõõdukaskasutaja
6000
5000
4000
3000
2000
1000
01000
2000
3000
4000
5000
6000
MeesNaine
68
TABEL 1. Interneti kasutus 11 Euroopa riigi kooliõpilaste hulgas
Riik
Mõõdukas kasutamineÜlemäärane
kasutamine - MIuPatoloogiline kasutamine
M N Kokku M N Kokku M N Kokku
n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%)
Austria289
(82.8)495
(83.3)784
(83.1)50
(14.3)80
(13.5)130
(13.8)10
(2.9)19
(3.2)29
(3.1)
Hispaania452(85.4)
392(79.2)
844(82.4)
58(11.0)
78(15.8)
136(13.3)
19(3.6)
25(5.1)
44(4.3)
Iirimaa506
(87.2)417
(85.6)923
(86.5)47
(8.1)57
(11.7)104(9.7)
27(4.7)
13(2.7)
40(3.7)
Iisrael513
(67.9)153
(78.1)666
(70.0)142
(18.8)31
(15.8)173
(18.2)100
(13.2)12
(6.1)112
(11.8)
Itaalia341
(89.7)729
(90.2)1,070(90.1)
33(8.7)
71(8.8)
104(8.8)
6(1.6)
8(1.0)
14(1.2)
Prantsusmaa281
(88.4)558
(81.5)839
(83.6)30
(9.4)108
(15.8)138
(13.8)7
(2.2)19
(2.8)26
(2.6)
Rumeenia303
(77.3)629
(84.5)932
(82.0)69
(17.6)83
(11.2)152
(13.4)20
(5.1)32
(4.3)52
(4.6)
Saksamaa573
(83.4)588
(78.3)1,161(80.7)
81(11.8)
127(16.9)
208(14.5)
33(4.8)
36(4.8)
69(4.8)
Sloveenia288
(83.5)611
(74.6)899
(77.2)41
(11.9)156
(19.0)197
(16.9)16
(4.6)52
(6.3)68
(5.8)
Ungari369
(88.9)533
(89.9)902
(89.5)37
(8.9)53
(8.9)90
(8.9)9
(2.2)7
(1.2)16
(1.6)
Kokku 13,915(82.4)
5,105(82.7)
9,020(82.6)
588(12.4)
844(13.7)
1,432(13.1)
247(5.2)
223(3.6)
470(4.3)
Eesti392
(82.5)411
(73.5)803
(77.7)61
(12.8)115
(20.6)176
(17.0)22
(4.6)33
(5.9)55
(5.3)
Kokku 24269(82.4)
5488(81.9)
9793(82.1)
642(12.4)
954(14.2)
1610(13.5)
268(5.2)
256(3.8)
528(4.4)
Online-tegevused
Tabelis2ja3onnäha,etkõige populaarsemad online-tegevusedkõigeskolmesinternetikasutust iseloomustavas rühmas nii 10 Euroopa riigi keskmisena kui Eestis olid sarnased:videote vaatamine, sotsiaalvõrgustike külastamine ning muusika ja videote allalaadi-mine.Eesti õpilasederistusidpositiivsenasellepoolest,ethuvidolidteiseriikideõpilastegavõrreldesintellektuaalsemad,näitekskõrgmalpositsioonilolilugemine/postitamine/disku-teeriminejakodutöödetegemineinternetis.Jututubadekülastamine,misoliküllaltpopulaa-rneteistesriikides,jäiEestisviimaselekohale.Samutivõibväljatuua,etkui10riigilõikesvõismärgata,etmidasuuremaksläksinternetisõltuvussedaenamlangeskodutöödeosakaal,siisEestipuhulsellistseaduspäraeiolnud.Oluliseerinevusenasugudevahelilmnes,ettüdrukud veetsid enam aega sotsiaalvõrgustikes ja poisid mängisid enam arvutimänge, kusjuuresarvutimängudemängimineoliligikakskordasuurempatoloogilisekasutajapuhulvõrreldesmõõdukainternetikasutajaga.
69
TAB
EL 2
: Eu
roo
pa
10 r
iigi n
oo
rte
levi
nu
mad
onl
ine-
teg
evu
sed
Mõõ
duka
ska
suta
jaÜ
lem
äära
nek
asut
aja
Pato
loog
iline
kas
utaj
a
MN
Kokk
uM
NKo
kku
MN
Kokk
u
n%
N%
n%
n%
n%
n%
n%
n%
n%
Vide
ote
vaat
amin
e
(You
Tub
e,e
tc.)
2361
69,9
%33
4268
,0%
5703
68,8
%37
184
,9%
685
84,7
%10
5684
,8%
120
82,8
%18
487
,6%
304
85,6
%
Sots
iaal
võrg
ustik
ud
(Fac
eboo
k,e
tc.)
2173
63,9
%36
3373
,9%
5806
69,8
%31
370
,7%
718
88,4
%10
3182
,2%
104
71,2
%17
986
,1%
283
79,9
%
Muu
sika
jav
ideo
te
alla
laad
imin
e23
2560
,1%
2753
54,4
%50
7856
,9%
409
70,2
%57
768
,6%
986
69,2
%17
371
,5%
170
76,2
%34
373
,8%
Jutu
toad
1873
48,4
%24
5748
,7%
4330
48,6
%36
763
,4%
560
66,7
%92
765
,3%
165
67,9
%15
971
,9%
324
69,8
%
E-m
ail
1857
47,9
%27
1253
,6%
4569
51,2
%31
253
,7%
505
60,2
%81
757
,5%
134
54,9
%13
359
,6%
267
57,2
%
Kool
itööd
1112
28,6
%20
8040
,9%
3192
35,6
%14
524
,9%
290
34,4
%43
530
,5%
5422
,1%
7232
,3%
126
27,0
%
Luge
min
e/p
ostit
amin
e/
arut
amin
egr
upp
ides
973
25,1
%11
6523
,1%
2138
24,0
%17
630
,4%
255
30,3
%43
130
,3%
6727
,6%
8036
,2%
147
31,7
%
Ühe
kas
utaj
a
onlin
em
ängu
d12
0031
,0%
584
11,5
%17
8419
,9%
274
47,2
%11
814
,1%
392
27,7
%12
550
,8%
3616
,2%
161
34,4
%
Mitm
eka
suta
ja
onlin
em
ängu
d10
7131
,8%
244
5,0%
1315
15,9
%22
450
,6%
637,
8%28
722
,9%
8860
,7%
2512
,0%
113
31,9
%
70
Tab
el 3
. Ees
ti n
oo
rte
levi
nu
mad
onl
ine-
teg
evu
sed
Mõ
õd
uka
s ka
suta
jaÜ
lem
äära
ne
kasu
taja
Pato
loo
gili
ne
kasu
taja
MN
Ko
kku
MN
Ko
kku
MN
Ko
kku
n%
n%
n%
n%
n%
n%
n%
n%
n%
Vide
ote
vaat
amin
e(Y
ouTu
be,
etc
.)33
586
,3%
315
77,4
%65
081
,8%
5693
,3%
102
88,7
%15
890
,3%
2090
,9%
3310
0,0%
5396
,4%
Muu
sika
jav
ideo
tea
llala
adim
ine
287
73,4
%29
271
,7%
579
72,6
%49
80,3
%88
76,5
%13
777
,8%
1777
,3%
2784
,4%
4481
,5%
Sots
iaal
võrg
ustik
ud(F
aceb
ook,
etc
.)17
845
,6%
307
75,4
%48
560
,9%
2845
,9%
9986
,1%
127
72,2
%9
42,9
%27
81,8
%36
66,7
%
E-m
ail
188
48,1
%22
955
,7%
417
52,0
%32
52,5
%56
48,7
%88
50,0
%10
47,6
%20
60,6
%30
55,6
%
Luge
min
e/p
ostit
amin
e/ar
utam
ine
grup
pid
es19
750
,4%
175
42,7
%37
246
,4%
2845
,9%
4942
,6%
7743
,8%
1361
,9%
1545
,5%
2851
,9%
Kool
itööd
142
36,2
%15
237
,0%
294
36,6
%16
26,2
%41
36,0
%57
32,6
%5
23,8
%18
54,5
%23
42,6
%
Mitm
eka
suta
jao
nlin
em
ängu
d15
038
,5%
174,
1%16
720
,9%
2947
,5%
1210
,5%
4123
,4%
1466
,7%
26,
3%16
30,2
%
Ühe
kas
utaj
aon
line
män
gud
6416
,4%
5513
,5%
119
14,9
%20
32,8
%19
16,5
%39
22,2
%7
33,3
%9
27,3
%16
29,6
%
Jutu
toad
6416
,5%
4811
,7%
112
14,1
%15
24,6
%21
18,4
%36
20,6
%4
19,0
%6
18,2
%10
18,5
%
71
Internetis veedetud aeg
Tabelis4näeme,etkeskmiselt veetis ülemäärane interneti kasutaja igapäev internetis 2,9 tundi ning patoloogiline kasutaja 3,7 tundi.Mõõdukajapatoloogilisekasutajategrupivahelolipeaaegukahekordnevaheinternetisveedetudajas:mõõdukasgruppveetiskesk-miselt2,0tundionline-isjaPIUgrupp3,7tundi.Mõneljuhululatustundidearvpäevas11-ni.Need tulemusedviitavadsõltuvuseastme ja internetisveedetudajavaheliseleseosele.Samutionnäha,etpoisidveedavadonline rohkemaegakuitüdrukudningsellinesoolineerinevusesineskõigeskolmesinternetikasutusegrupis.
Tabel 4: Online-is veedetud aeg tundides, Eesti ja 10 Euroopa riigi keskmine
Eesti Teised10riiki Kokku
KeskmineMin-Max
Standard-hälve
KeskmineMin-Max
Standard-hälve
KeskmineStandard-
hälve
Internetimõõdukas
kasutamine
Mees 2.6 0-8 1.5 2.1 0-12 1.7 2.1 1.7
Naine 2.4 0-10 1.5 1.8 0-12 1.4 1.9 1.4
Kokku 2.5 0-10 1.5 1.9 0-12 1.5 2.0 1.5
Internetiülemääranekasutamine
Mees 3.8 1-10 2.0 3.2 0-12 2.5 3.3 2.4
Naine 3.5 1-10 1.9 2.8 0-12 1.8 2.8 1.8
Kokku 3.6 1-10 1.9 2.9 0-12 2.1 3.0 2.1
Patoloogilineinterneti
kasutamine
Mees 3.4 1-8 1.9 3.9 0-12 2.6 3.9 2.6
Naine 4.3 1-11 2.6 3.5 0-12 2.5 3.6 2.5
Kokku 3.9 1-11 2.3 3.7 0-12 2.6 3.8 2.6
Nagutabelis4esitatudandmetestvõibnähaveedavad Eesti noored võrreldes Euroopa kümne riigi keskmisega internetis rohkem aega. Seetendentsesinebkõigiinternetikasu-tajategruppidepuhul.KuiPIUgrupipuhuleioletegemistvägasuureerinevusega(Euroopariikidekeskmine3,7vsEestikeskmine3,9),siismõõduka jaülemäärase internetikasutajategrupipuhulontegemistsuuremaerinevusega.ÜlemääraneinternetikasutajaEestisveedabigapäevkeskmiselt3,6tundiinternetis,samalajalkuikümneEuroopariigikeskminenäitajaon2,9tundi.MõõdukagrupipuhuloliEestiõpilatseinternetisviibimiseaeg2,5tundivs1,9tunditeisteriikidekeskmine.
Internetisveedetavataegaonpeetudüheksoluliseksmäärajakssõltuvuseastmemõõtmi-selningnagukaantudtulemustestnäeme,veedabPIUgrupponlinesenamaegakuiteisedinternetikasutajad.Seearvamuseiolesiiskivaldav.Onolukordi,millekohaseltinternetisvii-bitudaegeioletingimata internetisõltuvusekriteeriumiksvaidonenesearendusemõtteskvaliteetaeg. Mängude mängimine virtuaalmaailmas või jututubades vestlemine on leitudolevatpotentsiaalsedsõltuvusttekitavadtegevused.
72
demograafilised ja sotsiaalsed tegurid
Uuringukäigustuvastati(Tabel5)MIUjaPIUriskiseoseidmõnededemograafilistejasotsiaal-seteteguritega.Üheksolulisemaksfaktorikspatoloogiliseinternetikasutuseväljakujunemiselonvanemate vähene osalus noorukite elus.Õpilased,keseielanudomabioloogilisteva-nemategakoos,kellevanemadeitegelenudnendegapiisvaltvõikellevanemadolitöötud,näitasidkõigekõrgematriskiniiMIUkuiPIUväljakujunemisel.Kõrgemriskolikaõpilastel,kesleidsidetnendevanemad„eimõistaneid”,“eitea,midanoorukteebomavabalajal”ja“eipööranoorukiletähelepanu“.
Tavaliseltesinebnoorteriskikäitumineväljaspoolkoduningonenamastivanemateletead-mata,samalajalkuiPIUkujunebväljajustkodusjavanemadonsellestteadlikud.Seegaarvtikui„lapsehoidja“võibollavanemateleküllmugav,kuidkätkebenadaohtulapsevaimselekuifüüsiliseletervisele.
Tabel 5. Valik demograafillisi ja sotsiaalseid faktoreid seoses PIu ja MIuga 11 Euroopa riigis.
Demograafilisedjasotsiaalsedfaktorid
Ülemääranekasutus(n=1,608)
Patoloogilinekasutus(n=525)
RRR* 95%CI** P*** RRR 95%CI P
Vanus 1,03 0.95-1.10 0,494 1,06 0.94-1.20 0,327
Meessugu 0,83 0.73-0.95 0,005 1,21 0.97-1.50 0,086
Juurdepääsinternetile
1,00 1.00-1.01 0,151 1,01 0.99-1.02 0,288
Elablinnas 1,20 1.04-1.37 0,010 1,29 1.03-1.63 0,030
Majapidamiskooslus
Õpilaneeielabioloogilisevanemavõisugulasejuures
1,98 1.28-3.06 0,002 2,60 1.42-4.74 0,002
Õpilaseleiolesugulasi 1,15 0.98-1.35 0,093 1,29 0.98-1.70 0,065
Sündinudvälisriigis
Õpilaseisaolisündinudmujalriigis 1,42 1.14-1.76 0,002 1,09 0.75-1.60 0,639
Õpilaseemaolisündinudmujalriigis 1,11 0.88-1.39 0,380 1,30 0.89-1.89 0,178
Õpilaneolisündinudmujalriigis 0,93 0.70-1.22 0,600 0,92 0.58-1.46 0,739
Vanematekaasatus
Vanemadeimõistaõpilaseprobleeme 1,64 1.42-1.89 <.001 2,36 1.82-3.05 <.001
Vanemadeitea,midaõpilaneteebvabalajal
1,92 1.68-2.20 <.001 1,98 1.57-2.49 <.001
Vanemadeipööraõpilaseletähelepanu 1,44 1.26-1.65 <.001 2,04 1.61-2.59 <.001
SõprussuhtedÕpilaselontüdruksõber/poiss-sõber 1,20 1.04-1.38 0,014 1,53 1.22-1.93 <.001
Õpilaseleiolelähedasisõpru 1,15 0.70-1.90 0,581 1,16 0.53-2.57 0,708
Vanematetöötus
Õpilasevanem/hooldajaontöötu 1,19 0.97-1.45 0,094 1,90 1.42-2.54 <.001
Religioon Õpilanepeabennastusklikuks 1,15 1.01-1.30 0,038 1,19 0.95-1.48 0,132
RRR*–relativeriskratioCI**-confidenceinterval
P***–rasvaseskirjasnäidatud,millisedseosedPIUjaMIUpuhulolidstatistiliselttõenäosed
73
Nooredsuhtlevadomavahelvägapaljujustarvutivahendusel.Siinilmneskakstendentsi.Üksildasejaisoleeritudlapse,kellesuhtlusmaailmagaujedusetõttupiirdubinternetiga,võibarvutiviiareaalsestsuhtlusestveelgikaugemalejaliialtsidudaintenetiga.Teiseltpooltilm-nes,etneed,kellelolipüsivnetisuhtluspartner,olidkasuuremaMIUvõiPIUriskiga.
NiiMIUkuiPIU levimuseseiolnudolulisteks faktoriteksreligioon, juurdepääs internetile,sünnikohtjavanematepäritolu.
Mida me teada saime?• NoorteinternetikasutusEestisonproblemaatiline.EestisoliPIUleviku
poolest(5,3%õpilastest)kolmandalkohal,MIUsuhtesteiselkohal(17,3%).VastupidiseltEuroopanoorteleoliniiPIUkuiMIUEestistüdrukutelkõrgem.
• Eestiõpilastevalikudinternetisonintellektuaalsemad(lugemine/postitamine/diskuteeriminejakodutöödetegemine).PoistePIUpuhulkulusaegjustarvutimängudele.
• PIUjaMIUolidenamväljaarenenudnendellastel,keseielanudkoosbioloogilistevanematega,kuivanemateleiolnudpiisavalthuvilastetegevustesuhtesjakuivanemadolidtöötud.
Kuidas teadmist rakendada?• Hoidatähelepanualllasteinternetikasutusekestustjategevusi.
• Tõstavanematejaõpetajateteadmisiinternetiohtudest
• Toetadajaväärtustadaperekonda
• Sõltuvuskahtluseilmnemiselpöördudaspetsialistipoole.
74
Vaimsed häired patoloogilise internetikasutuse puhul
Viimastel aastatel on uurijate tähelepnu pälvinud üksikud lõigud noorte internetikasutuseningpsühhopatoloogiashennasthävitavakäitumiseseostest,samutipatoloogiliseinterneti-kasutusejaerinevateriskikäitumiseseostest.EuroopaKomisjoniprojektiSEYLE(„SavingandEmpoweringYoungLivesinEurope“)uuringhõlmabnimetatudteemalaiaspektri(Tabel1).Uuringustvõttisosaesinduslikvalim11Euroopamaast -11,356õpilast (M/N:4,856/6,500;keskminevanus:14.9).Käesolevasalapeatükisonkirjeldatudtulemusikolmesõpilastegrupislähtudesinternetikasutusemustrist(analoogiliselteelnevaalapeatükiga):PIU–patoloogili-neinternetikasutus(ing:pathologicalinternetuse),MIU–ülemääraneinternetikasutus(ing:maladaptiveinternetuse)jamõõdukasinternetikasutus(ing:adaptiveinternetuse-AIU).
Mõõdikutena kasutati järgmisi skaalasid: interneti kasutuse intensiivsust mõõdeti Noor-tediagnostiliseskaalaga(Young’sDiagnosticQuestionnaire–YDQ),vaimsetseisunditBeck’idepressiooniskaalaga(BeckDepressionInventory-II),Zungienesehinnanguliseärevuseskaa-laga(ZungSelf-RatingAnxietyScale)jaTugevusteStrengthsandDifficultiesQuestionnaire.Suitsidaalsust mõõdeti Deliberate Self-Harm Inventory ja Paykeli suitsiidiskaalaga (PaykelSuicideScale)(lähemaltpt.Projektidetutvustusjakasutatudmõõdikud)
Kuivaadatakümneriigikoondtulemusi,siisMIUgrupiõpilstehulgas(n=1342)esineskergetdepressiooni 19,0 %, mõõdukat 12,7% ning rasket 4,8%. PIU grupis tuvastati depressioonikõikiraskusastnmeidenam(Tabel6).Tabelitedasijälgidesveendume,etsamamusteronkaärevuse,emotsionaalsetesümptomite,hüperaktiivsuse/tähelepanuhäirejakäitumisproblee-midepuhulniiEuroopariikideskuiEestis–psühhopatoloogiaosakaalsuureneblineaarseltmõõdukateinternetikasutajategrupistpatoloogiliseinternetikasutajatesuunas.
Tabelis6toodudandmetestnähtub,etteistemaadekeskmisednäitajadjaEestiandmedonküllaltkisarnased.PIUgrupisonligemale60%lastestdepressioonileviitavaidsümptomeid(erinevaddepressiooniraskusastmedliidetult)ningpeaaegupooltelonkashüperaktiivsus/tähelepanuhäirevõikäitumisprobeemid.Kõigevähemonesindatudärevusjasuhteproblee-mid.Siiski,justmõõdukatärevustonleitudEurooopariikideõpilastelPIUgrupisküllaltsageli(23,1%),Eestisvähem(15,%).AlarmeerivEestiandmeteston11,3%rasketdepressiooniPIUgrupis,21,8%raskeidemotsionaalseidhäireid,25,5%rasket
Tabel 6. Psühhopatoloogia ja interneti kasutamise seos Eesti ja 10 Euroopa riigi kooliõpilastel
JaotusYDQskaalaalusel
mõõdukadkasutajad ülemääraseltkasutajadPatoloogilisedinternetikasu-
tajad
n % n % n %
Depression
Eest
i
Puudub 717 90.5% 122 70.9% 23 43.4%
Kerge 46 5.8% 30 17.4% 13 24.5%
Mõõdukas 24 3.0% 15 8.7% 11 20.8%
Raske 5 .6% 5 2.9% 6 11.3%
75
Kõik
Puudub 8464 87.1% 1014 63.5% 247 48.0%
Kerge 763 7.8% 304 19.0% 100 19.4%
Mõõdukas 361 3.7% 202 12.7% 106 20.6%
Raske 133 1.4% 76 4.8% 62 12.0%
Ärevus
Eest
i Puudub 778 98.0% 151 88.3% 43 81.1%
Mõõdukas 15 1.9% 19 11.1% 8 15.1%
Raske 1 .1% 1 .6% 2 3.8%
Kõik
Puudub 9062 95.0% 1299 83.3% 366 72.8%
Mõõdukas 458 4.8% 245 15.7% 116 23.1%
Raske 23 .2% 16 1.0% 21 4.2%
Emotsionaalsedsümptomid
Eest
i Normaalne 742 92.8% 148 84.1% 35 63.6%
Piiripealne 32 4.0% 12 6.8% 8 14.5%
Raske 26 3.3% 16 9.1% 12 21.8%
Kõik
Normaalne 8717 89.1% 1228 76.5% 364 69.7%
Piiripealne 478 4.9% 163 10.2% 58 11.1%
Raske 584 6.0% 214 13.3% 100 19.2%
Hüperaktiivsuse/tähelepanuhäire
Eest
i Normaalne 690 86.3% 129 73.3% 31 56.4%
Piiripealne 62 7.8% 23 13.1% 10 18.2%
Raske 48 6.0% 24 13.6% 14 25.5%
Kõik
Normaalne 8311 85.0% 1142 71.2% 330 63.0%
Piiripealne 727 7.4% 201 12.5% 81 15.5%
Raske 744 7.6% 261 16.3% 113 21.6%
Käitumisprobleemid
Eest
i Normaalne 653 81.6% 119 67.6% 31 56.4%
Piiripealne 90 11.3% 27 15.3% 11 20.0%
Raske 57 7.1% 30 17.0% 13 23.6%
Kõik
Normaalne 8060 82.4% 1088 67.8% 304 58.2%
Piiripealne 960 9.8% 226 14.1% 86 16.5%
Raske 758 7.8% 291 18.1% 132 25.3%
Suhteprobleemid
Eest
i Normaalne 707 88.4% 141 80.1% 44 80.0%
Piiripealne 78 9.8% 24 13.6% 6 10.9%
Raske 15 1.9% 11 6.3% 5 9.1%
Kõik
Normaalne 8532 87.3% 1248 77.8% 356 68.1%
Piiripealne 1003 10.3% 261 16.3% 118 22.6%
Raske 242 2.5% 95 5.9% 49 9.4%
Pro-sotsiaalnekäitumine
Eest
i Normaalne 628 78.5% 138 78.4% 40 72.7%
Piiripealne 107 13.4% 22 12.5% 8 14.5%
Raske 65 8.1% 16 9.1% 7 12.7%
Kõik
Normaalne 8366 85.5% 1312 81.7% 388 74.5%
Piiripealne 824 8.4% 148 9.2% 61 11.7%
Raske 590 6.0% 145 9.0% 72 13.8%
76
Tahtlikku enesevigastamist esines peaaegu kolm korda enam MIUde puhul ja viis kordaenammPIUdepuhulvõrreldesmõõduka internetikasutajaga.Tabelis2esitatudtulemusednäitavad,et32,0%EuroopaPIUgrupija41,5%MIUgrupiõpilastestväljendasidmingisvormissuitsiidistmõtlemist,EestisPIUhulgasisegi49,1%.Suitsiidikatseidolisooritanud3,6%Eestiõpilastestja3,4%Euroopaskeskmiselt.PIUdeseasolisuurhulknoori(Euroopas17,5%jaEes-tis17,0%),kesolidennastvarasemalttahtlikultvigastanud.Täpsemaltpeatükis’Suitsidaalsusjamittesuitsidaalsedtahtlikudenesevigastused(TEV)’
Tabel 7. Ennastkahjustava käitumise ja interneti kasutamise seos Eesti ja 10 Euroopa riigi koo-
liõpilastel
JaotusYDQskaalaalusel
mõõdukadkasutajad ülemääraseltkasutajadPatoloogilisedinternetikasu-
tajad
n % n % n %
Tahtlikenesevigastamine
Eest
i Ei 777 97.6% 158 91.3% 44 83.0%
Jah 19 2.4% 15 8.7% 9 17.0%
Kõik Ei 9403 97.5% 1449 92.1% 415 82.5%
Jah 238 2.5% 125 7.9% 88 17.5%
Suitsidaalsus
Eest
i Eiesine 738 92.3% 134 76.1% 26 47.3%
Suitsiidistmõtlemine 60 7.5% 41 23.3% 27 49.1%
Suitsiidikatsed 2 .3% 1 .6% 2 3.6%
Kõik
Eiesine 8528 87.1% 1076 66.8% 291 55.1%
Suitsiidistmõtlemine 1238 12.6% 515 32.0% 219 41.5%
Suitsiidikatsed 27 .3% 19 1.2% 18 3.4%
Kokkuvõtvalt,käesolevonesimesemahukamüleeuroopaline(11Euroopariiki)uuring,misvõttisvaatluseallajatuvastaspsühhopatoloogiajaenesehävituslikukäitumiseningMIUjaPIUvahelisedseosed.Noortel,keskuulusidMIUsseesinesvõrreldesmõõdukateinternetika-sutajategasuurenenudriskkomorbiidselepsühhopatoloogiale.Kuidkõigeraskemakujulisemkomorbiidnepsühhopatoloogiaesinespatoloogilisteinternetikasutajatehulgas.SeeviitabvõimaluselevarajaseksennetuseksjasekkumiseksennekuiPIUeioleveelväljakujunenud.Niinaguuuringutesüldse,niikasiinonrasketehajäreldust,misonpõhjus,mistagajärg,sokasvaimsedhäiredoneeltingimuseks,etlapssatubinternetisõltuvussevõitekitabülemääraneinternetikasutusvaimseidhäireid.Onvõimalik,etõpilased,kellelilmnebpsühhopatoloogiajasuitsidiaalsekäitumisesümptomeidkasutavadinternettiselleksetpõgenedaomapsühho-loogilisevalujaprobleemideeest.Internetikasutaminevõibseljuhulollahakkamasaamisestrateegia.Kuidseeeioleainusvõimalus.Samutivõiboletada,etõpilastelvõivadilmnedaägedadpsühhopatoloogiasümptomidja/võisuitsidaalnekäituminevirtuaalsestmaailmastsaadudkogemusetõttu.Näiteksnoorukidvõivad langedaküberkiusamiseohvriks.Proble-maatilinekäitumineteisteseluvaldkondadesjamadalperekondlikfunktsioneerimine–neidnähakse samuti interneti sõltuvuse ennustajateks. Risk suureneb online mängurite puhul.NäiteksIda-Aasiariikidestonteada,etpoisidonsuuremariskialltõenäoliseltonlinemängu-
77
desuurepopulaarsusetõõtunendesriikides,misreeglinaonatraktiivsedpigempoistelekuitüdrukutele.
Sugudevahelist erinevust näitab ka see, et meessoost õpilased, kes kogesid depressiooni,ärevustjaprobleemesõpradega,langesidenamPIUkategooriassekuitüdrukud.Meieuurin-gutulemustejärgiontüdrukud,kellelesinevadkäitumisprobleemidvõihüperaktiivsus/tähe-lepanematus,tõenäolisemaltpatoloogilisteinternetikasutajategrupiskuipoisid.Tavapäraseltesinevad hüperaktiivsus/tähelepanematus ja käitumisprobleemid sagedamini poiste seas,seegavõiboletada,etomasoolemittetüüpilisteprobleemideallkannatamineseostubPIUga.
Noorukid,kellelonkäitumisprobleemidjahüperaktiivsus/tähelepanematusontihtiimpul-siivsedningimpulsiivsustomakordaseostataksesuitsidaalsekäitumisega.Patoloogilistinter-netikasutustpeetakseimpulsikontrollihäireks,seegaeeldatakse,etseisundid,midaseosta-takseimpulsiivsusega,ilmnevadkaPIUpuhulningantudoletusttoetavadkameieuuringutulemused.PIUsümptomaatikasarnanebnoorteriskikäitumisega,näiteksainetekuritarvita-misega,midaseostataksesamutitugevaltpsühhopatoloogia,suitsidaalsekäitumisejaimpul-siivsusega.Kunaimpulsiivsustseostatakseomakordatemperamendijaisiklikuarenguga,siisvõivadneedomadusedollaolulisedfaktoridPIUkujunemisel.Seevõibollaüheksseletuseksleitudseosteleimpulsiivsusegaseotudemotsionaalsetejakäitumuslikeprobleemide,suitsi-daalsekäitumisejaPIUvahel.Edasisedisikuomadusteuuringuidoleksid
Mida me teada saime?• Psühhopatoloogialjaennasthävitavalkäitumiselontugevlineaarne
seosinternetikasutusemustriga
• KõigesagedaminionPIUgrupisväljendatuddepressiivsetsümptomaatikat.Seoskäitumisprobleemide,hüperaktiivsuse/tähelepanuprobleemidejaPIUvahelolitugevaimnaissoohulgas;seosedPIUjadepressiooni,ärevusejasuhteprobleemidevahelolitugevammeessoopuhul
• Suitsidaalsuselonvägatugevseospatoloogiliseinternetikasutusega
Kuidas teadmist rakendada?• Hoidatähelepanualllasteinternetikasutusekestustjategevusi.
• Tõstavanemate,õpetajatejaõpilasteteadmisivaimsesttervisestjainternetiohtudest
• Märgatasõltuvuseriskivarakultjaleidalastelealternatiivsettegevust
• Sõltuvuskahtluseilmnemiselpöördudaspetsialistipoole.
78
6. KOOLIST PuuduMINE jA SELLE SEOS VAIMSE TERVISEGA
WE-STAYprojektikeskseosanaviidiläbiuuringõpilastekoolistpuudumisekohtaningselleseostestvaimsetervise,riskikäitumise,hoiakutega.
Eestisosales1636õpilast,sealhulgas790poissija837tüdrukut.Üheksaosalejateiavalda-nudküsimustikusomasugu.Osalejatekeskminevanusbaasuuringuajaloli14,4aastat.
Koguprojektibaasküsitlusesosales11186õpilastkuuestriigistningnendekeskminevanusoli15,1aastat.EdaspidionesitatudEestitpuudutavadandmed,kuieiolemärgitudteisiti.
joonis 1. WE-STAY uuringus osalenud õpilaste arv soo ja vanuse lõikes.
Koolistpuudumisekohtaoliõpilastelvõimalusvastatakolmeleküsimusele.
A)Kuukeskmisena,möödunudõppeaastal,mitmelpäevalpuudusidsakoolistvanema-tevõiõpetajanõusolekuta?
B)Kuukeskmisena,möödunudõppeaastal,mitmesttunnistpuudusidsakoolistvane-matevõiõpetajanõusolekuta?
C)Kuukeskmisena,möödunudõppeaastal,mitmelpäevalpuudusidsakoolistvanema-tevõiõpetajanõusolekul(haigus,esineminespordi-võikultuurivallas)?
Põhjusegapuudumineühekuujooksulolisedavõrdulatuslik,etmittepuudunuidolivaid7%.
joonis 2. Põhjusega koolist puu-
dunud õpilaste osakaal puudutud
päevade lõikes ühe kuu jooksul.
79
PõhjustakoolistpuudumisekohtaonkõikõpilastepooltavaldatudenesekohasedandmedkoondatudTabelisse1.27osalejatneidandmeideiavaldanud.
Tabel 1. Põhjuseta koolist puudunud õpilaste osakaal päevade ja üksikute tundide lõikes ühe
kuu jooksul.
Päevadearv,milonpuudutudüksikuidtunde
0 1 2 3-4 5-6 7-10 11+ Kokku
Puudutudpäevadearv
0 40.8% 6.3% 3.7% 2.1% .6% .2% .4% 54.1%
1 4.6% 4.0% 1.4% 1.7% .4% .1% .1% 12.3%
2 3.2% 2.1% 2.5% 1.4% 1.0% .3% .1% 10.7%
3-4 2.8% 1.5% 1.7% 2.2% 1.0% .3% .3% 9.9%
5-6 1.0% .4% .9% .9% .7% .5% .2% 4.7%
7-10 .8% .3% .6% .4% .6% .2% .4% 3.4%
11+ .7% .5% .3% .8% .3% .4% 2.0% 5.0%
Kokku 53.9% 15.2% 11.2% 9.6% 4.6% 1.9% 3.6% 100.0%
Tabelistnähtub,eterinevusedkahelviisilmõõdetudpõhjusetapuudumisevahelonväi-kesed. Edasiselt on aluseks võetud põhjuseta puudutud tervikpäevad kui tõsisem normistkõrvalekaldeilming.KuiEestisolineidõpilasi,kespõhjusetaeipuudunud54,1%,siiskõikidesuuringusosalnudriikidesoliselliseidõpilasi59,8%.
joonis 3. Põhjuseta koolist puudunud õpilaste osakaal puudutud päevade lõikes ning dihhoto-
miseerituna ühe kuu jooksul.
Õpilastel oli küsitluses toodud valikvastuseid märkides võimalik kirjeldada oma tegevusikoolistpuudumiseajal.Igavastajavõistehaniipaljuvalikuidkuiõigekspidas.Silmatorkavaltvastasligi2/3Eestiõpilastest,etmagavadkoolistpuudumiseajal.Teiseksjakolmandaksplat-seerunudtegevused– internetikasutamine jaüksindakodusolemine–polesamutiselts-kondlikuiseloomuga.Kõikideuuringusosalenudriikidehulgasonesikohalsõpradegahän-gimine.
80
joonis 4. Tegevused koolist puudumise ajal, järjestatud Eesti sageduse alusel (sinised tulbad),
võrrelduna kõigi uurigus osalenud riikidega (punased tulbad).
Kokkuvõtvaltasemelonkõikvaimsetervisenäitajadkoolistpõhjusetapuudunutelhalve-madkuimittepuudunutel.Jätku-uuringuandmetestnähtub,etsekkumistejärelkõikvaimsetervisenäitajadparanesid.
Tabel 2. õpilaste vaimse tervise indikaatorite keskmised väärtused koolist põhjuseta puudumi-
se lõikes baasuuringu ja jätku-uuringu andmetel.
UuringulaineNõusolekutapuudumine
Vaimseterviseindikaator
WHO-5 SDQ BDI-II DSHI PSS YDQ(internet)
BaasuuringEipuudunud 16.5 11.1 7.8 0.5 0.8 1.9
Puudusid 15.8 12.5 9.7 1.0 1.4 2.5
JätkuuuringEipuudunud 16.9 10.4 7.1 0.5 0.7 1.8
Puudusid 16.3 11.8 8.0 0.8 1.1 2.1
*Indikaatoritekohtatäpsemaltvtpeatükis1.4.Projektidetutvustusjakasutatudmõõdikud.
Sarnasedtulemusedonkateistesuuringusosalenudriikides.Eestinäitajadonpisutkehve-madkõigiindikaatoriteosasväljaarvatudWHO-5heaoluindeks.
Tabel 3. Kõigi uuringus osalenud riikide õpilaste vaimse tervise indikaatorite keskmised väär-
tused koolist põhjuseta puudumise lõikes baasuuringu ja jätku-uuringu andmetel.
UuringulaineNõusolekutapuudumine
Vaimseterviseindikaator
WHO-5 SDQ BDI-II DSHI PSS YDQ(internet)
BaasuuringEipuudunud 15.5 10.0 6.0 0.4 0.7 1.4
Puudusid 15.0 12.0 8.7 0.9 1.3 2.1
JätkuuuringEipuudunud 15.9 9.5 5.4 0.3 0.6 1.4
Puudusid 15.6 11.2 7.1 0.6 1.0 1.8
81
TeistestriikidestmõnevõrrarohkemeristuvadEestisdepressiivsusjainternetisõltuvus.
Depressiivsust on koolist põhjusta puudujate hulgas rohkem, eriti rasket depressiivsust,midaonligipoolerohkemkuimittepuudujatehulgas(2,4%ja4,2%vastavateõpilasteseast).
joonis 5. depressivsuse esinemine ja raskusaste lähtuvalt BdI-II mõõtetulemustest koolist põh-
justa puudumise lõikes.
Internetisõltuvus on koolist põhjuseta puudujatel oluliselt rohkem esindatud. YDQ abilmõõdetudpatoloogilistsõltuvustonneilkakskordarohkem(7,8%ja15,7%vastavateõpilas-teseast).
joonis 6. Internetisõltuvuse es esinemine ja raskusaste lähtuvalt YdQ mõõtetulemustest koo-
list põhjusta puudumise lõikes.
Alkoholitarvitamineonoluliseltsagedasemkoolistpõhjustapuudujatehulgas.Nädalas2-3kordavõirohkemjoovad(4,5%ja10,8%vastavateõpilasteseast).Samutitarvitavadkoolistpõhjusetapuudujadrohkemnarkootikumejasuitsetavadsigarette.
82
joonis 7. Alkoholi tarvitamise sagedus koolist põhjusta puudumise lõikes
joonis 8. Narkootikumide tarvitamine ja suitsetamine elu jooksul koolist põhjusta puudumise
lõikes.
Mida me teada saime?• KoolistnõusolekutapuudumineonEestispõhjendamatultkõrge–
46%õpilastestpuudubvähemaltühepäevakuus
• Koolistnõusolekutapuudumineonseotudkehvematevaimsetervisenäitajatega
• Koolistnõusolekutapuudumineonveelgirohkemseotudriskikäitumisega
Kuidas teadmist rakendada?• Tegeleminekoolistnõusolekutapuudumisevähendamisegavõib
positiivseltmõjutadaõpilastevaimsettervist
83
7. VAIMNE TERVIS jA ELuVIIS
Väsimus ja ebapiisav uni on koolinoortel seotud mitmete psühho-sotsiaalsete ja tervise-probleemidega nagu näiteks meeleolu langus, tähelepanu ja mälu nõrgenemine, kontrollivähenemineomakäitumiseüle,elukvaliteedilangus.Seetõttuonolulineväljaselgitadaneedpotentsiaalselt muudetavad tegurid, mis suurendavad koolinoorte võimalust olla päevaselajal puhanum ja värskem ning seeläbi parema funktsioneerimisvõimega ja akadeemiliseltedukam.
Adekvaatneunionhädavajalikheaterviseningoptimaalsefüüsilisejakognitiivsetoimimi-sejaoks.Ebapiisavunieimõjutamitteainultelukvaliteetijaüldistheaolu,vaidseevõibohus-tadainimesetervist.Väheneunivõibmõjutadanegatiivseltmeeleolujakrooniliselthäiritudunivõibsuurendadameeleoluhäiretetekkimiseriski.Eritiselgeltonilmnenudseosärevusejauneprobleemidevaheljasedamõlematpidi–kehvunisuurendabärevushäiretetekkimiseriskiningüldineärevuspõhjustabunetust.Unegaseotudkaebusedonsagedasemadsuitsi-daalsetepatsientidehulgas,kuidkadepressioonijamuudepsühhopatoloogilisteseisunditepuhul,misonseotudsuuremasuitsiidiriskiga.
Kalasteljanoortelonuneprobleemidküllaltkisagedased.Uuringudonnäidanudteismeeasolulisimuutusiunestruktuuris,sealhulgasvajadustpikemaunejärgi.Muutusedtulevadsissekaööpäevarütmis,teismelisedeelistavadmagamaminnaningsamutiärgatasuhteliselthil-ja.Vaatamatafüsioloogiliselevajaduselemagadavähemalt8-9tundiigalööl,magavadteis-melisedööjooksulkeskmiselt7tundi.Seejuuresenamastieikorvaargipäevastestvähestestunetundidest tekkinud kahjusid ei järgi magamine nädalavahetusel ega lõunauinak. Kuidolulisemtäpsest tundidearvuston lihtne fakt,etnoor inimenemagabvähem,kui tasedavajab.Kooliõpilastepuhulkujutabväsimusjakroonilineunepuudustõsistohtunendeaka-deemiliseleedukusele.
Varasematesuuringutesteismelisteunemustritekohtaonväljatoodudterveridategureid,miskõiksoodustavadkroonilistunepuudust–elektroonilisemeediakasutamine(eritiõhtu-seljaöiselajalningmitmeseadmekasutamineüheaegselt),onlinevalmisoleksuheldasot-siaalvõrgustikes,kofeiinisisaldavatejookidetarvitamine,vähenevanemlikkontrolljareeglitepuudumine õhtuse magamamineku suhtes jne.Vajalikust lühema une põhjusena on väljatoodudkateismelistepäevaplaanipooltesitatavaidväljakutseid,millessepeavadmahtumaniiõppimine,hobid,osaliseajagatöötaminekuikaperekondjasõbrad.
Koolipäeva algust pisut hilisemal ajal peetakse ülemaailmselt üheks universaalsemaks jalihtsaminimuudetavakskeskkonnateguriksteismelisteunisusevähendamisel.Seejuuresonleitud, et koolipäeva alguse nihutamine näiteks 1 tunni võrra hilisemaks ei tingi enamastisamavõrrahilisematmagamaminekut,vaidnooredreaalseltsaavadkimagadaargipäevadelühelisatunnirohkem.Seeparandaboluliseltnendeakadeemilistedukust(niikooliskäimistüldiseltkuikaõppeedukust).
84
Igapäevane väsimustunne ja sellega seonduvad tegurid SEYLE uuringu põhjal
KuiSEYLEuuringusüvaintervjuudeläbiviijadpeegeldasidomavahetuidmuljeidsellest,misonriskikäitumisekünniseületanudjaseetõttuintervjuulekutsutudkoolilastepeamineprob-leem,siisesimesenanimetati–koolilapsedkurdavadväsimust.SEYLEuuringusesitatikoo-liõpilasteleküsimus„Kui sageli tunnedhommikutiennekooliminekutväsimust?”.Vastusednäitasidtõepoolest,et38,4%oliväsinudigalhommikul,27,1%sageli(3-4hommikulnädalas)ning 24,8% mõnikord (1-2 hommikul nädalas). Ainult 9,7% vastanutest olid vaid harva võimittekunagihommikutikooliminnesväsinud.
Hommikune väsimus enne kooli minekut on oluliselt seotud öiste unetundide keskmisearvugaargipäevadel(esmaspäevastreedeni).KuikeskmiseltmagasEestiteismelinekoolilapsöösel7,36(±1,18)tundi(poisid7,46tundi,tüdrukud7,27tundi),siisennekooliigalhommi-kulväsinudolnudõpilasedmagasid7,00(±1,27)tundi,sageliväsinudmagasid7,40(±1,11)tundi,harvaväsinud7,69(±1,01)tundiningväsimustmittekurtnud7,81(±1,05)tundi(vtjoonis1).
joonis 1. Kooliõpilaste hommikuse väsimustunde (%) ja öiste unetundide keskmise arvu seos
VäsimushommikulennekooliminekutoliEestiteismelistelkooliõpilastelseotudenamikuvaimsettervistiseloomustavatetunnustega–depressiivsus,ärevus,tahtlikudenesevigastu-sed,suitsidaalsus.
VäsimusesuurlevimustorkassilmakasubjektiivseheaoluskaalalWHO-5üksikkomponen-tidevõrdlemisel(vtjoonis2).Vastusedheaoluskaalaneljaleväitele(„Matunnenendrõõm-sajaheatujulisena“,Matunnenendrahulikunajapingevabana“,„Matunnenendaktiivsejaenergilisena“,„Mu igapäevaelu on täidetud mind huvitavate asjadega”) andsid suhteliseltsarnasetulemuse–valdavenamusõpilastest(39,3–58,2%)valisvastusevariandi„enamuseajast”ninggraafikontugevastikaldukõrgemaskooripoole.Vastusedagaväitele„Maärkanvärske ja puhanuna” andsid hoopis teistsuguse tulemuse –„enamuse ajast” vastusevarian-di valis 23,7% õpilastest, kõige suurem osa vastajatest valis variandi„enam kui pool ajast“(28,0%),kuidpaljudvastasidka„mittekunagi“(5,0%),„vahete-vahel“(15,0%)ja„vähemkui
45
40
35
30
25
20
10
5
0
8,0
7,8
7,6
7,4
7,2
7,0
6,8
6,6
une
pik
kus
ühel
ööl
(tun
di)
%
Igalhommikul Sageli Mõnikord Harvamittekunagi
Tunnenhommikulväsimust
85
pooleajast”(22,2%)ningselleväitevastustepõhjalkujundatudgraafikonsuhteliseltühtlanenormaaljaotusekõver.
joonis 2. Subjektiivse heaolu skaala (WHO-5) üksikkomponentide keskmiste skooride jaotus
(0=mitte kunagi; 1=vahete-vahel; 2=vähem kui poole ajast; 3=enam kui pool ajast; 4= enamuse
ajast; 5=kogu aeg)
Tähelepanuväärivonkaunetundidekeskmisearvujasubjektiivseheaoluindeksikogus-kooriomavahelineseos.Nagunähajooniselt3,onkõigekõrgemheaoluskoor(18<)nendelõpilastel, kes magavad öösel keskmiselt 8-10 tundi. Alla kriitilise piiri (<13) langeb heaoluskoornendelõpilastel,kesmagavadööselkeskmiseltvaid4tundiningkriitilisepiirilähedalonskoornendel,kesmagavad5-6ja12tundi.
joonis 3. Öiste unetundide arvu seos subjektiivse heaolu skaala (WHO-5) keskmise skooriga
60
50
40
30
20
10
0
%
0 1 2 3 4 5
Rõõmusjaheatujuline
Rahulikjapingevaba
Aktiivnejaenergiline
Värskejapuhand
Päevtäishuvitavat
12
11
10
9
8
7
6
5
4
Unetundeöö kohta
WHO-5 keskmine skoor
10 12 14 16 18 20
15,517,0
18,918,7
18,116,9
15,514,2
12,3
86
Väsimustunde seos eluviisi valikute ja vaimse tervise seisundiga
SEYLEuuringuandmeteletuginedestestitikoguEuroopakooliõpilastevalimipealseda,mil-liselmääraligapäevaneenesehinnangulineväsimustunneonseotudnendeeluviisivalikutejavaimseterviseseisundiga.Sellekskoostatikõigilekäesolevaanalüüsijaoksvaimseterviseseisundit jaeluviisivalikuid iseloomustavateleküsimustelevastanudEuroopakooliõpilaste(n=10010)andmetepõhjallogistiliseregressioonimudel.Mudelisolivaatluseall,kuidasonmõjutatudsubjektiivseheaoluskaalaWHO-5väsimustpuudutavväide(„Maärkanvärskejapuhanuna“)niisugustenäitajatepooltnagualkoholitarvitamine,üldinehinnangomatervi-seseisundile, stressis olemise sagedus, hommikueine söömine enne kooli, unetundide arv,kehalineaktiivsus,depressiivsus(BDIskoor).Heaoluskaalaväsimustpuudutavaleväitelean-tud vastused jaotati kaheks – enam kui pool ajast (vastusevariandid„kogu aeg”,„enamuseajast”,„enamkuipoolajast”)ningvähemkuipoolajast(vastusevariandid„vähemkuipooleajast”,„vahete-vahel”,„mittekunagi”).
Pooled(50%)kooliõpilastesteiärkahommikutivärskejapuhanuna.Kuidmissiismõjutabseda,kui sagelikooliõpilaneendvärske japuhanuna tunneb?Ühte logistilise regressioonimudelissepandianalüüsikskõikeelpoolnimetatudeluviisivalikuidjavaimseterviseseisun-ditiseloomustavadtunnused.Niisuguneanalüüsvõtabarvessekõigitunnustemõjukorraga,mitteeivaataseoseidpaarikaupa.Arvutatakseväljakonkreetsesttunnusesttulenevadšansidollarohkemkuipooltelhommikutestväsinud,võttessamalajalarvessekõigiteistemudelissekaasatud tunnuste mõju. Näiteks on hästi teada varasematest uuringutest, et väsimusel jadepressioonilontugevseosningsagelivõibkiväsimusollamitteomaetteseisund,vaiddep-ressioonitunnus.Seegaonkindlastiolulinedepressioonitunnusekaasaminemudelisseningkuivaatamatadepressioonimõjuarvessevõtmiseleonväsimuseseosnendemuudetervistjaeluviisikirjeldavatetunnustegaoluline,siisvõibjäreldada,etainultdepressioonigaeisaaväsimustäraseletada.
Ootuspäraseltsuurendasdepressioonstatistiliseltoluliseltšansseollarohkemkuipooltelhommikutestväsinud(OR=1.07).Kuiõpilasedhindasidomaterviseseisunditviimastelpäeva-delhalvaks(vastusevariandid„rahuldav”,„vilets”,„vägavilets”),suurenesidšansidollaväsinudülekahekorra(OR=2.19)ningkuiõpilasedvastasid,ettunnevadstressisageli(vähemaltkordnädalas),suurenesidsamutišansidollarohkemkuipooltelhommikutestväsinud(OR=1,73).Kaalkoholitarvitamineolioluliseltunemustrigaseotud–tarvitadesalkoholi2võienamkor-danädalassuurenesidšansidolla rohkemkuipooltelhommikutestväsinud (OR=1.69).Sa-mutitulivälja,etkuihommikusöökieisöödavõisüüakseharva,siisolidšansidväsimusekssuuremad(OR=1.23).
Kaitseteguritenajäiolulisetulemusenasõelalesee,etükstundlisaundargipäevitiööselvä-hendabšansseollarohkemkuipooltelhommikutestväsinud(OR=0.78).Kehaliselaktiivsuselolisamutipositiivneefekt.Näiteksolleskehaliseltaktiivne6päevalviimase2nädalajooksul(misolivalimikeskmine),vähenesidšansidollaväsinud(OR=0.98).
87
Halb unemuster ning selle seos vaimse tervise probleemide ja suitsidaal-susega
SEYLEuuringuükseesmärkidestoliuuridaunetundidearvumõjuemotsionaalsetelejakäi-tumuslikeleprobleemideleteismelistehulgas.UnetundidearvumõõtmisekskasutatiSEYLEküsimustikusjärgmistküsimust:Keskmiseltvõttes,mitutundiSaüheööjooksulmagad(es-maspäev-reede,vastatundides)?.Analüüsisvaadatiunetundidearvuseosterinevatepsüh-holoogilisteskaaladeskooridega:Zungiärevuseskaala (Z-SAS),Paykelisuitsiidiskaala (PSS)ningtugevustejaraskusteskaalal(SDQ).
Kokkuvastasküsimuseleunetundidekohta11788Euroopakooliõpilast.ÕpilasedmagasidEuroopaskeskmiselt7,7±1,3tundiöö jooksul (esmaspäev-reede).Erinevusedmaadevahelolidmõõdukad,EestikoolilapsedmagavadööjooksulpisutvähemkuiEuroopariikideskesk-miselt.Unetundidearvööselnäitasvanusekasvadeskergetvähenemisetendentsiningtüd-rukudmagasidkeskmiseltvähemkuipoisid.
UnetundidearvolinegatiivseskorrelatsioonisSDQtugevustejaraskustealaskaaladeskoo-ridega–midavähemunetundeööjooksul,sedakõrgemskooremotsionaalsetesümptomite,käitumisprobleemidejaeakaaslastegaprobleemidealaskaalal.KaüldineSDQskoorolikesk-miseltkõrgem,kuiunetundeööjooksulolivähem.Lisakskorreleerusväiksemaunetundidearvugakõrgemärevus(Z-SASskoor)jasuitsidaalsus(PSSskoor).Kuikõikeelpoolnimetatudomavahelkorreleeruvadtunnusedpandiühteregressioonimudelisse,misvõttisarvessekanendekoosmõju,jäiunetundidearvoluliseltseotuksjärgmistetunnustega–vanus,emotsio-naalsedsümptomidjaprobleemideakaaslastega,suitsidaalnemõtlemine.
SEYLEuuringustunemustri javaimsetervisenäitajateseostekohta jäikõlamatulemus–väiksem unetundide arv öö jooksul argipäeviti on teismeliste kooliõpilaste puhul seotudemotsionaalseteprobleemideningsuurenenudsuitsidaalsemõtlemiseriskiga.Vähenenudunetunnid olid teismelistel seotud ka käitumisprobleemidega ning eakaaslaste vahelistesuhteprobleemidega.Kunategemistoliristläbilõikeliseuuringuga,siiseisaamidagikindlaltväitaseosesuunakohta–kasvähenenudunetundidearvpõhjustabemotsionaalseidhäireidvõitulenebvähenenudunetundidearvemotsionaalsetesthäiretest,jääbmeilselleuuringuraamesväljaselgitamata.Varasematestuuringutestonteada,etseeseosvõibkiollamõlema-suunaline–kehvunisuurendabtulevikusemotsionaalsetehäireteriskiningväljakujunenudemotsionaalsedprobleemidsuurendavadtulevikusunetuseriski.
Muidugivõibväita,etväiksematunetundidearvuvõibseletadakaigasugustemuudepõh-justega nagu näiteks unetus, tervisehäiretest tulenevad unehäired, perekonna ja indiviidieluviis,normaalneerinevusunevajaduseosas.Neidtunnuseidkäesolevasuuringuspolnudvõimalikarvessevõtta.Siiskionalustarvata,etniisuurevalimipõhjalüldistustteheseiomakstäiendavadtunnusedsaadudtulemuseleolulistmõju.
Kunaprobleemidunegaonsellesvanusestavalised,siispeaksidniilapsevanemadkuiteis-melistegategelevadspetsialistidkäsitlemauneprobleemekuivägaolulistvaimsettervistjaheaolumõjutavatteguritningelluviimasekkumisi,misaitavadteismelistelkujundadatervis-likkeharjumusiningtehatervislikkeeluviisivalikuid.Seejuureseitohiunustadasedalihtsattõsiasja,etpelgaltadekvaatneunetundidearvööselonäärmiseltolulisemõjuga.
88
Tervislike ja ebatervislike käitumisviiside pingerida – koolinoorte teadmi-sed ja hoiakud
SEYLEuuringusantiosalejateleetteloetelutervislikestkäitumisviisidestningebatervislikestkäitumisviisidest.Needkäitumisviisidpalutireastadaalateskõigetervislikumast(võivasta-valtebatervislikumast)ninglõpetadesõpilasejaoksvähemtervisliku(võiebatervisliku)käitu-misviisiga.Kõigetervislikum(võiebatervislikum)käitumisviistähistatinumbriga„1”jakõigevähemtervislik(võiebatervislik)käitumisviisnumbriga„10”.Eestikooliõpilastepooltantudvastustetulemusedonantudjoonistes4ja5.
Eesti lastele tundub olevat hästi tehtud tervisekasvatuse tööd selles osas, mis puudutabhammastejakätepesemist,regulaarseliikumise,kehaliseaktiivsusejaspordigategelemiseolulisust,vajadustkorralikuunejärele(8tundivõirohkem)ningerinevatestsõltuvusainetesthoidumist(tubakas,alkohol,uimastid).Vähemtähtsakstervislikekäitumisviisidehulgaspee-taksetervislikkutoitumist(puu-jajuurviljadesöömist5kordapäevasvõienam)ningriskikäi-tumiseennetusmeetmeid (turvavöö jakiivrikasutamistningrasestumisvastastevahenditekasutamist)(vtjoonis4).
joonis 4. Loetelu tervislikest käitumisviisidest, mis paluti kooliõpilastel reastada alates kõige
tervislikumast (koht 1 üleval) kuni kõige vähemtervislikumani (koht 10 all)
Eestilastekeskmistepõhjalkoostatudebatervislikekäitumisviisidepingereasonkõrgeima-telkohtadelerinevadainetetarvitamisegaseotudkäitumisviisidnaguuimastitekasutamine,alkoholitarvitamine,joomatuuridjaalkoholijoobesjuhtiminevõisellisejuhigakaasasõitmi-ne, suitsetamine. Vähem ebatervislikeks peetakse seksuaalvahekorra ajal kaitsevahenditemittekasutamistningkehakaalu langetamisevõisäilitamiseeesmärgilkõhnumistablettide,-pulbrite või -vedelike kasutamist ning oksendamist või lahtistite kasutamist. Ebatervislike
Kohtpingereaskeskmiselt
Hammastejakätepesu
Regulaarneliikumine
Eiuimastitele
Korralikuni8+tundi
Sportimine
Eisuitsetamisele
Eialkoholile
Puu-jajuurviljadesöömine
Turvavöö,kiivrikasutamine
Rasestumisvastasedvahendid
012345678910
89
käitumisviisidepingereasveelgitahapoolepaigutasidõpilasedrelvakaasaskandmisejakak-lustesosalemise.Erilistebatervislikkusteinäinudteismelisedteleviisorivaatamisesja/võiar-vutikasutamisesüle3tunnipäevas(vtjoonis5).Viimatimainitudtulemusnäitaberitiselgeltteadlikkusetõstmisevajadust,kunamitmetesteisteskäeolevakogumikupeatükkidestulebväljajustnimeltliigseekraanieesistumisenegatiivnemõju.
joonis 5. Loetelu ebatervislikest käitumisviisidest, mis paluti kooliõpilastel reastada alates kõi-
ge ebatervislikumast (koht 1 üleval) kuni kõige vähem ebatervislikumani (koht 10 all)
Kokkuvõtteksvõiböelda,etvaldavväsimustunnejamadalpsühholoogilineheaolukooli-noortehulgasonseotudööselargipäevitimagatudunetundidevähesearvuganingebater-vislike eluviisi valikutega, mis mõlemad on kõrgema teadlikkuse, häid valikuid soodustavakeskkonnajatugevasisemisemotivatsioonikorralmuudetavadsuhteliseltkergesti,nõudma-taseejuuresolulisilisaressursse.
Kohtpingereaskeskmiselt
Uimastitetarvitamine
Alkoholijoobesjuhtimine
Alkoholitarvitamine
Seksilmakaitsevahendita
Kõhnumistsoodustavadained
Suitsetamine
Oksendaminejalahtistid
Relvakaasaskandmine
Kaklustesosalemine
TVjaarvuti3+tundi
012345678910
90
Mida me teada saime?• Õpilastest2/3onkoolipäevitiväsinudkasigalhommikulvõisageli
ningvaid1/10poleüldseväsinudvõionsedaharva
• Unetundidearvjaväsimustunneonseotudvaimsettervistiseloomustavatetunnustega
• Hommikustväsimustunnetmõjutavadoluliseltniiunetundidearv,üldineterviseseisund,stressikogemisesageduskuikaeluviislaiemalt
Kuidas teadmist rakendada?• Vajalikonnoorteenditeadlikkusetõstmineerinevateeluviisivalikute
mõjustnende(vaimsele)terviselejaakadeemiliseleedukuseleningmotivatsioonisuurendamineomakäitumisvalikutemuutmiseks
• Vajalikonvanemlikkontrolljakaspetsialistidetähelepanuteismeliste„unehügieeni“suhtes(näiteksmagamaminekuaeg,ekraanieesistumine)
• Keskkondakujundavategurinavõikskaaludakoolipäevaalgusenihutamisthilisemaks
91
8. NOORTE VABA AjA KASuTuS jA HOIAKud
Lühendid:SEYLE–EuroopaKomisjonijaSotsiaalministeeriumikaasfinantseeritudprojekt„Sa-vingandEmpoweringYoungLivesinEurope“;KMI–Kehamassiindeks–BodyMassIndex;M–poisid,N–tüdrukud;
Nooredkirjeldavadjamääratlevadennasttihtijustläbivabaajategevuste–olensee,mille-gategelen.Kuigimeieuuringutulemusedeiannavõimalustmääratledauuritudnoorteiden-titeeti, saame siiski veidike piiluda nende sisemaailma.Võimalus vaba aega meelepäraseltveetajasedasisustadaennastarendavatejalõõgastavatetegevustegaonolulineosanoorteelust.Vägapaljuskipannaksenooreseasalusomaedasiseleelule,mismuidugieitähenda,etmõtlemis–jakäitumismustridhilisemaselusenameimuutuks.Hobidestjaharrastustestvõibväljakasvadateadmine,midahiljemedasiõppidaningmillistelukutsethilisemaselusomandada.Noortevabaajaveetmiseviispeegeldabüheltpooltnoorteväärtushinnanguid,teiseltpooltagaolemasolevaidvõimalusi.Seegaontaoliseduuringudjaülevaatedolulisederinevateteenustepakkujatejaarendajatejaokskuikaüldisemaülevaatesaamiseksnoortesuhtumistestjaelufilosoofiast.
Vabaaegeioleüheseltmõistetav,kuidüldiseltonseekohustuslikesttegevustestülejäävaeg,midainimenesaabsisustadaendalemeelepärastetegevustega.Valdavaksvabaajade-finitsiooniks kooliõpilaste seas on kas kodus olles või sõpradega koos veedetud aeg, miseihõlmaorganiseeritudja juhendatudtegevusi.Seeonaeg,milnoorsaabisevalidamidajakuidastateeb,miltasaabollavabaltselline,millinetaon.Paljuonhakatudrääkimannmagamistoakultuurist,kunaühaenamomavabastajastveedavadnooredomatoastarbi-deserinevatsortimeediat.Nendetubaonnendeprivaatsfäärningkuivarasemaltkogunesperekondõhtulpealetöödjakoolikoosteleviisoriette,siistänapäevalonsedaühavähem.Noored,kellelonomatoasarvutijamuudmeediatarbimisevahendideelistavadmeediattar-bidaomaettevõisõpradega.
Antuduuringuskäsitletinoortemeediatarbimist,sportlikkeeluviise,kultuuritarbimistningsuhtumisi/hoiakuid.Andmedkogutipool-struktureeritudanonüümseküsimustikuabil.Tööpõhineb rahvusvahelise projekti„Saving and EmpoweringYoung Lives in Europe (SEYLE)”raamesläbiviiduduuringuandmetel.Täpsemaltprojektieesmärkide,tegevusteninguuringumetodoloogiakohtasaablugedaantudkogumikuesimesespeatükis.
Televiisori ja arvuti kasutus
Meieuuringutulemusednäitavad,etarvutikasutaminekasmängimiseksvõinetissurfami-seksningteleviisorivaatamineontüüpilinenoortevabaajaveetmiseviis.Küsitlusespalutinoortel hinnata, kui palju tunde nad veedavad päevas kas televiisorit vaadetes või arvutismängides/surfates.Tabelist1nähtub,etsuuremosaEuroopanoorijäiomameediakasutuselt1-2tunni(41,6%)või2-3tunnijuurde(32,2%)päevas.Marginaalseksjäidnoored,keskasu-tasidarvutitvõivaatasidteleviisoritenamkui8tundipäevas(1,4%)janeed,kestegidsedavähemkuitunnipäevas(15,7%).KuivaadataeraldiEestinoori,siis32,2%vaatasidteleviisorit/kasutasidarvutit1-2tundipäevasja45%vaatasteleviisorit/kasutasarvutit3-4tundiigapäev.
92
KeskmiseltkasutasidEestinooredinternettipäevas2,8tundi,11riigikeskmineoli2,2tundipäevas. Selgub, et 79,5% Eesti noortest kasutavad internetti igapäevaselt, Euroopa noortekeskmineoli61,4%.Vaidmõnedkorradnädalaskasutasinternetti25,4%kõigiuuritudriikidenoortestja18%Eestinoortest.Neid,kesüldseinternettieikasutanudolialla1%.
Tabel1: Televiisori/arvuti kasutamine Euroopa noorte seas
Riik
Aegakulunudteleviisorivaatamiskes,arvutismängimiseksvõinetissurfamiskespäevas
Vähemkui1
tund1-2tundi 3–4tundi 5-6tundi 7-8tundi
Rohekmkui8
tundiKokku
n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n(%) n
Austria 158(16.6%) 477(50.2%) 273(28.7%) 36(3.8%) 4(.4%) 3(.3%) 951
Eesti 57(5.5%) 332(32.2%) 464(45.0%) 140(13.6%) 28(2.7%) 11(1.1%) 1032
Prantsusmaa 235(23.8%) 480(48.6%) 219(22.2%) 41(4.1%) 7(.7%) 6(.6%) 988
Saksamaa 135(9.4%) 537(37.2%) 543(37.6%) 151(10.5%) 39(2.7%) 38(2.6%) 1443
Ungaru 173(17.3%) 433(43.2%) 328(32.7%) 56(5.6%) 9(.9%) 3(.3%) 1002
Iirimaa 294(27.2%) 521(48.2%) 217(20.1%) 38(3.5%) 6(.6%) 6(.6%) 1082
Iisrael 165(16.8%) 295(29.9%) 307(31.2%) 102(10.4%) 41(4.2%) 75(7.6%) 985
Itaalia 166(13.9%) 515(43.2%) 405(33.9%) 88(7.4%) 13(1.1%) 6(.5%) 1193
Rumeenia 151(13.3%) 393(34.7%) 442(39.0%) 118(10.4%) 25(2.2%) 5(.4%) 1134
Sloveenia 174(14.9%) 519(44.5%) 391(33.5%) 69(5.9%) 6(.5%) 7(.6%) 1166
Hispaania 181(17.6%) 487(47.5%) 280(27.3%) 61(5.9%) 10(1.0%) 7(.7%) 1026
Kokku 1889(15.7%) 4989(41.6%) 3869(32.2%) 900(7.5%) 188(1.6%) 167(1.4%) 12002
Seegavõiböelda,etkuigiEestinoortemeediatarbimineonkõrgemteisteuuritudriikidekeskmisest, ei ole erinevus väga suur. Noorte tegevustest internetis saab lähemalt lugedapeatükist„Internetikasutusjasellesttulenevadohud“.Siinvõikslisada,etniiarvutitkuiinter-nettikasutataksekafilmidejaseriaalidevaatamiseksningkasõpradegasuhtlemiseks.See-gaeipruugikajastudakogusõpradegaveedetudaegnönäost-näkkukohtumisteall,vaidsuhtleminetoimubkavirtuaalseskeskkonnas.Niisiis,noortevabaajategevusonmuutunudprivaatsemaks, enameipruugikülastadavõi istudakoosperega televiisoriees. Internet jaarvuti/tahvelarvuti/nutitelefon on vähemalt osaliselt asendanud raamatukogu, kino, väljasmängimise(arvutimängud!),vahetusuhtlemisejaveelpaljuteisifunktsiooneinimelus.
SEYLEuuriskapatoloogilistinternetikasutust(loelähemaltpeatükist„Internetikasutusjasellesttulenevadohud“)ningantuduuringutulemustepõhjalvõiböelda,etuuritudüheteist-kümnesriigiskuulubinternetisõltuvuseriskirühma(ülemääraneinternetikasutus)13,4%uu-ritudnoortestningsõltuvusonjubaväljakujunenud4,4%noortest.VaadateseraldiEestitonantudnäitajadkõrgemad:riskirühmakuulub17%noortestningsõltuvusonväljakujunenud5,3%noortest.Seegakuigiarvutijainternetikasutuselonpaljupositiivseidomadusienese-arendamisejmnäol,tulebvanematelsiiskikaenamtähelepanupööratainternetivõimalikelekahjulikelemõjudelenoortevaimsetervisesuhtes.
93
Samauuringukohaseltonkõigepopulaarsematekstegevusteksinternetisvideotevaatami-ne(youtube,vimeojms),sotsiaalmeedia(Facebook)jamuusikaningvideoteallalaadimine,miskinnitabeelnevaltväidetut,etnooredkasutavadinternettiomavahelisesuhtluskanalinakuikannkinoaseainena.Siinvõibühepõhjusenanähakaelukallidust.Filmiallalaadimineonpõhimõtteliselttasuta,samalajalkuikinopileton3-8eurot,samakäibkontsertide,CD-dejmskohta
Kehaline aktiivsus
SEYLEuuringselgitas,kuipaljuoliviimasekahenädalajooksulonolnudpäevi,milnooredtegidsportivähemaltühetunnijooksul.Keskminetulemus11riigipealeoli6,5,Eestinoortekeskmineaga7,8tundi,mistähendab,etnooredteevadsportikeskmiseltülepäeva.KõigesagedaminitegelesidspordigaSloveenianoored–kahenädalajooksulkeskmiselt8,4päevaningkõigevähemItaalianoored–3,8päeva.
Viimasekuuekuujooksuloliregulaarseltsportiteinud69,5%uuritudriikidenoortest.Eestisoliantudnäitaja75,3%.Kõigemadalamregulaarsesportimiseprotsent-52,4%oliRumeeniasningkõigekõrgemIirimaal-86,2%.Eestiolidteiselkohal.Üldiseltvõiböelda,etkõigisriikidesolid tulemusedküllaltkihead–ülepooltenoortest tegeleb regulaarselt spordiga.LemmikspordialadeksEestinoorteseasolidtantsimine,jalgpall,kergejõustik,tennis,korvpall,ujumi-ne,jooksminejajõusaaliskäimine.Mitmednooredtegelesidkabädmintoni,jalgrattaspordijavõrkpalliga.
Kuivaadatasoolisierinevusi,siistüdrukudteevadvähemsportikuipoisid.SEYLEandmetepõhjal näeme, et keskmiselt on tüdrukud kahe nädala jooksul teinud vähemalt ühe tunnitrenni5,9päevaljaposid7,2päeval.
Kehamassiindeks
Kehamassiindeks(KMI-BodyMassIndex)ontihedasseosesinimesekehaliseaktiivsusegajanäitabinimesekaalujapikkusesuhet.Sedakasutatakserasvumisemääramiseksningsüda-me-veresoonkonnahaigustessehaigestumiseriskihindamiseks.KMImääradtöötas1985aväljaMaailmaTerviseorganisatsioon(Kehamassiindeks.com)jasedaarvutataksejagadesini-mesekehakaalukilogrammidespikkuse(märgitunameetris,mittesentimeetrites)ruuduga.Normaalkaaluvahemikon19-24,9.
KehamassindeksijärgiolienamuselEuroopanoortestnormaalnekehakaal,kuidülekaaluli-susontänapäevalnoortehulgassuuremprobleemkuialakaalulisus.Ülekaalulisioliuuringuskeskmiselt17,5%(M-23,1%,N-13,0%),Eestisülekaalulisiisegi11,9%(15,4%poisseja9%tüdrukud). Alakaalulisi oli uuringus keskmiselt 1,8% (2,5% poisse ja 1,3% tüdrukud), Eestisolidvastavalt2%(2,2%poisse ja1,8%tüdrukud).Nendeleandmeteletoetudeseioleano-reksia,dieedipidaminejmsõnneksnoorteseaseritisuure levikuga,samasonülekaalulisushilisemsüdamejaveresoonkonnahaiguseningdiabeedirisk.
KuiseostadaKMIjafüüsiliseaktiivsusetasetsiisnäeme,etalakaalulisedtüdrukudtreeni-vad kõige enam, mida kõrgem on KMI seda vähem trenni tehakse. Kõige enam spordivadnormaalkaaluspoisid,seejäreltulevadalakaalulisedningkõigevähemtreenivadülekaaluli-sedpoisid.Lisakskäivadalakaalulisedtüdrukudkõigerohkeminternetisningneilonkõige
94
rohkemseksuaalpartnereid,poistelagavastupidi– justülekaalulisedkäivadkõigerohkeminternetisningneilonkõigeaktiivsemseksuaalelu.Lisakstorkassilma,etalakaalulisedtüdru-kudkaklevadvõrreldesteistegarohkem.Stressinäitajadonsuurimadekstreemsematekeha-kaaludepuhul:tüdrukutestressinäitajadonsuurimadülekaalulistetüdrukutepuhul,poistelvastupidi–alakaalulistepuhul.
joonis 1. Becki depressiooni skaala seos kehamassi indeksiga
ÕpilastekehamassiindeksijadepressiivsesümptomaatikaseosmõõdetunaBeckidepres-siooniskaalaganäitab,etnormaalkaalusõpilastelleitivähemdepressioonisümptomaatikat.Ekstreemseülekaalugatüdrukutelondepressiivnesümtomaatikakõigekõrgem(Joonis1).
14.0
12.0
10.0
8.0
6.0
4.0
2.0
0.0Ekstreemne
alakaalEkstreemne
ülekaal
Tüdrukud Poisid
Alakaal Normaalkaal Ülekaal
95
Lugemus, filmid ja muusika
SEYLEuuringuraamesküsitinoortekäestnendeviimatiloetudraamatute,vaadatudfilmideningmuusikapaladekohta.Tabelis2onväljatoodudtopkümmeEuroopajaEestinoortevii-matiloetudraamatut.
Tabel 2. Viimased loetud raamatud.
Euroopa TOPLugejate
arvEesti TOP
Lugejate
arv
1 Videvik 901 KolmMusketäri 201
2 HarryPotter 563 VäikePrints 103
3 Noorkuu 500 Videvik 96
4 Päikesevarjutus 348 Päikesevarjutus 86
5 Mara 243 Noorkuu 81
6 Koidukuma 157 OliverTwistiSeiklused 55
7 Kolmmusketäri 209 KõrbojaPeremees 54
8 Amore14 130 Libahunt 52
9 VäikePrints 108 KärbesteJumal 49
10 Poisstriibulisespidžaamas 104 Kalevipoeg 40
Antudülevaatestselgub,etnoorteraamatutevalikudtulenevadsuurelmääralpopkultuu-ristningonseotudsamanimelistefilmihittideganaguVidevikusaagajaHarryPotterijärjefil-mid(Tabel3).Koidukuma(2008),Päikesevarjutus(2007),Noorkuu(2006)jaVidevik(2005)onkõikteismelisteromantilisedseiklusdraamad,millestkõigistonkakinosjooksnudfilmid.An-tudküsitlusonläbiviidudaastal2009-2010,samaskõigepopulaarsemraamatnoorteseasoli2005.aastalilmunud„Videvik“,miseiolnudtoonaenamuudiskirjandus.Kuiagaarvessevõtta,etfilmantudraamatupõhjaltuliväljaaastal2008võibarvata,etnooredjõudsidantudraa-matuniallespealefilmivaatamist.Samatendentsivõibnähateistepopulaarseteraamatutepuhul:HarryPotterisarjast,JohnBoyne„Poisstriibulisespidžaamas“ningkaItaalianovellist„Amore14“oliküsitluseleeelnenudja/võisamalaastalfilmkinnojõudnud.„KolmMusketäri“ja„VäikePrints“onilmseltkoolikohustuslikukirjanduseraamesläbiloetud.Siitvõibjäreldada,etnooredloevadraamatuid,misonolnudaluseksneilemeeldinudfilmidelevõikohustuslikukirjandusenaläbiloetud.Seegafilmtundubolevatesimenemeedium,mitteraamat,millestjäreldame,etvisuaalnekultuuronnoortehulgasolulisem.
Tabel 3. Viimased vaadatud filmid
96
Euroopa TOP Vaatajate arv Eesti TOP Vaatajate arv
1 Avatar(2009) 1211 Videvik(2005) 115
2 Videvik(2008) 942 Orb(2009) 92
3 Noorkuu(2009) 646 InetuTõde(2009) 86
4 Pohmakas(2009) 507 Pohmakas(2009) 82
5 2012(2009) 462 TereTulemastZombimaale(2009) 73
6 HarryPotter(2009,2010) 388 Transformerid(2007) 63
7 Titanic(1997) 348 Lõpp-Punkt4(2009) 57
8 Kuumpirukas(1999) 245 Riskikuller(2008) 47
9 Üles(2009) 228 Hr.JaPr.Smith(2005) 44
10 SherlockHolmes(2009) 181 Ettepanek(2009) 34
Sarnaseltraamatutevalikugafigureerivadfilmidenimekirjassamadnimed:taaskordnäemeVidevikujaHarryPotterisaagasid,misküsitlusekorraldatudajalolidjustfilmidegaväljatul-nud(Tabelid3ja4).KõigepopulaarsemadehkTOPkümnessejõudnudfilmidonilmselgelthiljutisedkinohitid,vaidkaksfilmitopkümneseioleäsjakinosjooksnud:„Titanic“(1997)ja„Kuumpirukas“(1999).Tegemistonpeaasjalikultameerikakinoga,seetunduberinevaterii-kidenoorteühinemaitseehksee,midaigalpoolvaadatakse.Siineioleagategemistainultnoorte sihtrühmaga, 1970nendatest alates on USA filmid hõivanud umbes 50% eetriajasttänu väga heale turundusele , samal ajal kui nende filmitoodang jääb maailmamastaabisvaidligi5%juurde.Antudsituatsiooneioletänasekssuurestimuutunud.NooredmainivadkaEuroopakinojaomariigifilme,kuidnendevaatajaskondvõrreldesAmeerikakinogaonmärkimisväärseltväiksem.
KuivaadataainultEestinoortefilmieelistusi,siisnäeme,etsarnaseltteisteriikidenoortegaonkõigepopulaarsemadHollywoodikinohitidningraamatuvalikpeegeldabennistkirjelda-tut – menukad onVideviku saaga filmist raamatuni või kohustusliku kirjanduse raamatud.KogunimekirjaulatusessattusnendesekkaväheselmääralkaEuroopakinoshEestifilme.Eestifilmidestmainisidnoored:„Minaolinsiin“(2008;režissöörReneVilbre),„Kevade“(1969;režissöörArveKruusement),„Klass“ (2007;režissöör IlmarRaag),„KuhuPõgenevadhinged“(2007,režissöörRainerSarnet),„Ruudi“(2006,režissöörKatrinLaur),„JanUuspõldlähebTar-tusse“(2007,režissööridAndresMaimikjaRainTolk),„Kuldrannake“(2006,režissöörJüriSil-lart),„PühaTõnukiusamine“(2009,režissöörVeikoÕunpuu),„Kunksmoor“(1977,1978režis-söörHeinoPars),„Diskojatuumasõda“(2009,režissöörJaakKlimi)ningUSAjaEestiühisfilm„Laulevrevolutsioon“(2006,režissööridJamesTusty,MaureenCastleTusty).Kuianalüüsidaantudfilmidevalikut,siissiinleidubniinoorteleomasematjateemakohasematvalikutnagu„Klass“,„Kuhupõgenevadhinged“või„JanUuspõldlähebTartusse“,kuikafilmiklassikat,misvõibollaseotudkaskoolikohustuslikukirjandusevmkoolinõuetega,agakasoovigaEestifilmiajaloogatutvusttehanagu„Kevade“,„Kunksmoor“võikadokumentaalfilmLaulvastre-
97
volutsioonist.Teisalttorkabsilmanäiteks„PühaTõnukiusamine“,misomaolemuseltonraske-minimõistetav,eksistentsiaalneningkindlastimittepeavoolumeelelahutus.
VaadatesEestinoortefilmieelistusižanritejärginäeme(Joonis1),etkõigepopulaarsemadolidpoisteseaskomöödiad,märulidjaseiklusfilmid,tüdrukutetopkolmeksolidkomöödia,draamajaseiklusfilmid.Tüdrukudvaatasidmärkimisväärseltenamromantilisifilme,fantaasiafilmejathrillereid.Poisidvaatasidtüdrukutegavõrreldespaljuenammäruleidjakrimifilme.Õudusfilmid(horrorkategooria)olidüpristasavägiseltesindatudmõlemasoopuhul.Ootus-päraseltolivähemainituddokumentaalfilme,muusikafilmejmspetsiifilisemaidžanre,kuidreaalsuseslinastubantudfilmekakinodesvähemningsamutieinäidataneidniipaljutele-viisorist.Teisalt,tänapäevalonomalemmikžanrejafilmenoortelvägalihtneleidajahankida,seegatulebarvata,etsiinnetulemuspeegeldabnoortetegelikkefilmieelistusi.
joonis 2. Eesti noorte lemmikžanrid
Noorte poolt väljatoodud filmide hulgas oli ka mõningaid huvitavaid pärleid. NimekirjasleidsidmainimistnäiteksTaanivastuolulisesuurmeistriLarsvonTrieri„Tantsijapimeduses“(2000),misräägibüheüksikemaunistustestjakurvastsaatusestja„Antikristus“(2009).VäljavõibtuuaveelautismiteematpuudutavaAustraaliafilmi„BlackBalloon“,filmiklassika„Break-fastatTiffanies“(1961)ja„Birds“(1963),Geijalesbiteemalise„Transameerika“(2005)ja„Thelastyear“(2002),Prantsuseajaloolisefilmi„Moliere“(2007),Soomeajaloolisedraama„Talvesõ-da“(1989),Hispaaniamüstilisehorror-draama„TheNameless“(2000),RomanPolanski„NinthGate“(1999)võinäiteksJimJarmouschi„Kohvijasigaretid“(2003).Valikusseolidsattunudka mõned dokumentaalfilmid näiteks 70-80ndate psühhedeelsest rokkbändist Pink Floyd(2004),Lätisvändatud„Nõukogudelugu“(2008)ningfilm20nendasajandiesimeselpoolelelanudprantsusekuulsastlauljannastEdithPiafist(2007).
Kunakõikmeidümbritsevavaldabparatamatultmeilemingilmääralmõju,siisarvatakse,etvägivaldsetefilmide,mängudejmsülemääranetarbiminegenereeribnoortesagressiivsust.
800
700
600
500
400
300
200
100
0
Tüdrukud
Komöödia/P
erefilm
id
Draama
Seiklus
Märul
Fantaasia
/Ulm
e
Horror
Krimi/M
üsteeria
Triller
Romantik
a
Animatsi
oon
Muusika/M
uusikalid
Dokumentaal/A
jalugu
Poisid
98
Antudmatejalialuselstatistiliselttõenäolistkinnitustmeselleleväiteleeisaanud,kunauu-ritavadrühmadjäidvägaväikesearvulisteks.Samutionraskeotsustada,kassuitsidaalsekal-duvudegavõiagressiivsednooredeelistavadvägivallasugemetegafilmevõisellisedfilmidgenereerivadnoortesvägivaldsust.
Muusikaosasvõiböelda,ettopkümnessejõudsidsarnaseltfilmidegapopkultuurijaklubihitidnagu„SexyBitch“või„StereoLove“ningjällegiUSAmuusikamaastikusuurnimednaguLadyGaga,Rihanne,LinkinPark,Beyoncejpt(Tabel4).
Tabel 4: Eesti noorte enim kuulatud muusikapalad
Nr Muusikapala Kuulajate arv
1 DAVIDGUETTAFTAKON-SEXYBITCH 71
2 EDWARDMAYA-STEREOLOVE 37
3 BLACKEYEDPEAS-IGOTTAFEELING 19
4 LINKINPARK-NEWDIVIDE 18
5 LADYGAGA-BADROMANCE 17
6 BEYONCE-SWEETDREAMS 16
7 PITBULL-HOTELROOMSERVICE 16
8 BLACKEYEDPEAS-MEETMEHALFWAY 14
9 RIHANNA-RUSSIANROULETTE 14
10 SIDNEYSAMSON-RIVERSIDE 14
Noortemuusikamaitseolimõnetilaiahaardelisemfilmidevalikust.Mainitiigihaljaidmuusi-kapaluEltonJohnilt,BobMarlylt,LedZepplinilt,biitlitelt,MichealJacksonilt,ABBAltkuikavä-heselmääralklassikalistmuusikatChopin,Beethovenilt,Debussy´lt.Popjapop-rokkmuusikaseasesinesüprispaljukaraksemakoelisematmuusikatniilegendaarseltMaetaalicalt,AC/DC-lt,JudasPreist´ltkuikatänapäevasemaidlugusidKornilt,Rammsteinilt,Slipknotilt,RiseAga-instilt,Nightwishiltjateistelt.LisakskuulavadEestinooredEestimuusikatpaljuenamkuinadvaatavadEestifilme–Noorkuu,Kreisiraadio,OttLepland,Ruja,MeieMees,Smilers,Metsatöll,VaikoEplik jaEliit,LiisiKoikson,Kruuv,JaanTätte,Terminaator,Mari-Liis,UrbanSymphony,JaakJoala,Dagö,Nexus,IvoLinna,JMKE,Vennaskondningveelpaljuteisileidusnoorukiteviimatikuulatudlugudeseas.NagunähaontegemistniiEestivanategijatekuiuutetulijateganingmuusikažanridonsamakirjudkuivälismaisemuusikapuhul.Seegavõiböelda,etkuifil-mideeelistustundusnoorukitelolevatüksluisemaltHollywoodikeskneningraamatunimekirisuuresosaskoolikohutuslikukirjandusesttulenev,siismuusikavalikolikõigemitmekülgsem.
99
Hoiakud: gruppi kuulumine, pere, sõbrad, töö, religioon, poliitika
Noortekäestküsitikuivõrdnadtunnevad,etkuuluvadmingissegruppi:kaspeaaegumitteüldse,vahetevahelvõitihti.Ühtekuulumistunneonenamusenoortejaoksvägaoluline,seetagabteatudturvatundeningväldibisolatsioonijatõrjutust.Muidugiolenevaltinimtüübiston kuulumine mõne jaoks oluline, mõni aga eelistab olla väljaspool kindlaid gruppe ningtunnevadennastpareminimaailmaüksindaavastades.Teatudühtekuuluvustningomaeluteistegajagamistpeetakseagaenamastioluliseksjustiseendatundmaõppimiseseisukohalt.
Tabelist5näeme,etuuritudriikides63,7%noortesttundis,etnadkuuluvadkoguaegvõitihtigruppi;26,2%tundissedavahetevahelning10,1%leidis,etnadeikuulupeaaeguüldsemingissegruppi.Gruppikuulumise tunneolikõigekõrgemSloveenianoorteseas -84,3%ningkõigemadalamPrantsusmaanoortepuhul,kusainult42,6%noortestleidis,etnadkuu-luvadgruppikoguaeg.Prantsusmaalolikakõigesuuremprotsentvastanuist,kesleidsid,etnadpeaaegukunagigruppieikuulu–19,2%.Eestinoortestleidis63,7%ehksamamis11riigikeskmine,etnadkuuluvadgruppikoguaegvõitihti;29,5%leidis,etnadkuuluvadgruppivahetevahelning6,8%vastas,etnadeitunnegruppikuuluvustpeaaegukunagi.
Tabel 5. Noorte hinnang enda gruppikuuluvusele
Kassatunned,etsakuuludgruppi?
Harvavõimitteüldse Vahetevahel Tihtivõikoguaeg
Arv % Arv % Arv %
Austria 95 10,1% 208 22,2% 633 67,6%
Eesti 70 6,8% 304 29,5% 657 63,7%
Prantsusmaa 192 19,2% 381 38,1% 426 42,6%
Saksamaa 149 10,4% 406 28,3% 882 61,4%
Ungari 58 5,9% 176 17,8% 756 76,4%
Iirimaa 57 5,6% 248 24,5% 707 69,9%
Israel 134 11,5% 347 29,8% 685 58,7%
Itaalia 120 10,1% 317 26,7% 749 63,2%
Rumeenia 129 11,4% 336 29,6% 671 59,1%
Sloveenia 30 2,6% 153 13,1% 984 84,3%
Hispaania 185 18,0% 287 28,0% 553 54,0%
Kokku 1219 10,1% 3163 26,2% 7703 63,7%
100
joonis 3. Gruppi kuuluvuse tunne
Uuritud Euroopa riikide noorte käest küsiti ka nende hoiakuid: kui oluliseks peavad nadomaelusperekonda,sõpru/tuttavaid, tööd, religiooni japoliitikat.Kõigeolulisemakspeetiperekonda(79,5%),millelejärgnessõpruskond(72%).Töödpidasvägaoluliseks42%noor-test,religiooni15,2%japoliitikat5,2%(Joonis4).
joonis 4. Euroopa ja Eesti õpilaste hoiakuid
64% 64%
26% 29%
7%10%
Euroopa Eesti
Kuulunvahetevahelgruppi
Eikuulukunagigruppi
Kuulungruppikoguaeg/tihti
Euroopa
80%75% 72% 71%
42% 44%
15%
5%4% 3%
Perekond Sõbrad Töö Religioon Poliitika
Eesti
101
Eestinoortepuhulolidnäitajadsarnased:74,5%leidis,etperekondonvägatähtis,71,2%etsõbradonvägaolulised,töödhindasvägaoluliseks44,1%ja2,9%poliitikatja4,1%religiooni.Kuivaadatariikeeraldi,siistöödhindasidkõigekõrgemaltIsraelijaItaalianoored,samalajalkuiIirimaalleidiskoguni5,4%noortest,ettööeioleüldseoluline.PerehindasidkõigeenamRumeenianoored(92%)ningkõigeenamnoorioli Iisraelis,kesleidsid,et perekondeioleüldseoluline (2,6%).Sõprussuhteidhindasidkõigeenam Iirinoored (80,9%),13,6% Iisraelinoortestagaleidis,etsõbradjatuttavadeioleüldseolulised.
Iisraelinooredhindasidsilmatorkavaltpaljuolulisekspoliitikat.Koguni27,4%noortestlei-dis,etpoliitikaonvägaoluline,samalajalkui11riigikeskmineoli5,2%ningnäiteksEestinäitajaoli2,9%.VaadatesagaIsraelikeerulistpoliitilistajalugujahetkeolukordatundubseeloogiline.42,7%Rumeenianoortestleidis,etreligioononnendeelusvägaoluliselkohal,sa-malajalkuikõigeenamnoorioliPrantsusmaal,kesleidsid,etreligiooneioleüldseoluline-56,9%.Eestiolisiinteiselkohal55,3%nooripidasreligioonimitteoluliseks.Jällegitulebar-vessevõttariikideerinevaidkontekste.Eestieioleparakueritireligioosneriikningseegaonkaantudtulemusarusaadav.
Mida me teada saime?• Nooredfüüsiliseltaktiivsed–sportendiseltpopulaarnevabaaja
veetmisvorm
• Midaenamveedetakseaegaerinevateekraanidetaga,sedakõrgemondepressioonitase
• Füüsilineaktiivsusjakehakaalonstressigaseotud.Stressinäitajadonsuurimadekstreemsetekehakaaludepuhul:poistelalakaalupuhuljatüdrukutelülekaalupuhul
• Nooredtarbivadenamastiameerikapopkultuuri,sedaeritifilmidepuhul.Muusikamaitseonmitmekesisem
• Suuremosanooritunnebgrupikuuluvust.Kõigeenamväärtustavadnooredperekonda,seejärelsõpruningtööd
Kuidas teadmist rakendada?• Lapsevanemadjaõpetajadpeaksidrohkemhuvitumanoortevabaaja
tegevustest,etnendegaseeläbiparematkontaktisaavutada
• Lapsevanemadpeaksidjälgimanoorteliigsetekraanieesviibimistningvajaduselsuunamaalternatiivtegevustejuurde
• Ekstreemsekehakaaluganooredonriskirühm,kesvajablapsevanematejaõpetajatetähelepanu
102
9. õPETAjATE VAIMSE TERVISE ALANE KIRjAOSKuS
Kuna noorte vaimse tervise probleemid on aktuaalsed nii meil kui mujal Euroopas, siis ontungivvajadusotsidajaleidateidolukorraparandamiseks.Koolonkindlastiüksinstitutsioo-nidest,kusonvõimalikjavajalikteadmistejagamisekõrvaltähelepanupööratakaõpilastetervisele,niivaimselekuikehaliseleterviseleningmuidugiheaseistakaselleeest,etõpeta-jaidendidstresseimurraks.
Euroopa Komisjoni projektis SEYLE („Saving and Empowering Young Lives in Europe“ –„SäästamejavõimestamenoorielusidEuroopas”,täpsemaltpt1.„Projektidetutvustusjaka-sutatudmõõdikud”)olifookuses14-15aastasteüldhariduslikekoolideõpilastetervisjaris-kikäitumine11Euroopamaal,sealhulgaskaEestis.Koolidvalitikõikideleuurimiskeskusteleühisespetsiaalsemetoodikaga,Eestissattusvalimisse19kooliningväikeosaprojektistoliseotudkanendekoolide8.ja9.klassideõpetajatega.ProjektiEesti-poolnepartneroliEesti-RootsivaimsetervisejasuitsidoloogiaInstituut(ERSI).
Õpetajatelpalutielektrooniliselttäitaküsimustik,millespuudutatiõpetajateteadmisi,hoia-kuidjaoskusivaimsetervisealalkuikanendeendivaimsettervist.Võlgnemetänu325õpe-tajale,kesnendelesaadetudküsimustikulevastasid.Uuringusosalenudõpetajatestoli271nais-ja54meessoost,vanusvahemik21-78(keskmine44,7).Kõigistprojektigaseotudmaa-desttulivastuseidkokkuüle3000.
AlltoodudülevaadetulemustestlubabEestisuhtesvaidorienteeruvaidjäreldusiteha,kunametoodikaeivõimaldanudrepresentatiivsetvalimit.LühidusemõttesonsiinnimetatudEu-roopa keskmiseks 11 maa tulemust, mis tegelikult ei ole ju Euroopa keskmine kõikide Eu-roopariikideulatusesningpartnermaadeskioliuuringuvalimvaidteatudpiirkonnast,EestisosalesiduuringusTallinnaeestikeelsedüldhariduslikudkoolid.
joonis 1. Kas see on väga tõsine probleem?
Tahtlikenesevigastamine
Sageliõnnetu,muserdatudvõinutune
Tunne,ettahakssurra
KergestiärrituvningvägavihaneEsinebsagelipea-võikõhuvalu,
millepõhjuseksonhirm,murevõikurbus
Pidevaltkaklustessesattumine
Keskendumisraskused
Esinebmitmeidhirme,kergeonhirmutada
Asjadenägeminevõikuulmine,midateisedinimesedeinäevõieikuule
Halbadesündmustemeenutaminevõinendelepidevaltmõtlemine
Õudusunenäodhalbadestsündmustest,misonasetleidnud
Pidevrahutus,eisuudaühekohapealpüsida
0102030405060708090100
EuroopaEesti%
103
Õpetajatelesaadetudankeedisoli32küsimusedjavastusedonalljärgnevad.Joonis1ka-jastabvastuseidküsimustele,kusonnimetatudvaimseterviseprobleemidvõisümptomidonraskedhäired.Vastusedonkokkuvõtvaltesitatudprotsendina,somitu%vastanudõpeta-jatestpidasnimetatudhäirettõsiseksvaimseterviseprobleemiks.ParalleelseltonkujutatudEesti jaEuroopaandmeid.Erinevaidankeedis loetletudhäireidtõsisekshäireksnimetanudõpetajateprotsentjääbEestisEuroopakeskmisestallaenamusesümptomitepuhul.Vaidkes-kendumisraskused(easilydistracted)onteistemaadegavõrreldessilmatorkavaltpaljudeTal-linnaõpetajatepoolttõsiseksvaimseterviseprobleemiksarvatud.Hämmastamapaneb,etüle15%eestiõpetajatesteipeatahtlikkeenesevigastusijasurmasooviraskeksvaimsetervisehäireksjanadeiarva,etsellistesümptomitegaõpilasineilon(joonis2).Prantsusmaal,His-paaniasjaSaksamaallähenebtõeseltvastanutearv100%-le.
Edasiküsitiõpetajatelt,kasnendeõpilasteseasonankeedisnimetatudvaimsetehäiretegaõpilasi (joonis2).Euroopakeskmisegavõrreldesarvassuhteliseltväikeosaküsitluselevas-tanudõpetajatestEestis,samutikaHispaanias,SloveeniasjaRumeenias,etnendeõpilastelonnimetatudvaimsetervisehäiretesümptomeid.VastupidiselteelnevaleoliAustriastähele-panuväärseltpaljuneidõpetajaid,kesleidsid,etnendeõpilastelesinebniivõiteistsuguseidankeedisloetletudvaimsetervisehäireid.
Järgmises küsimuste blokis paluti anda hinnang oma oskustele abi andmise suhtes, sotoimetulekuksõpilastevaimseterviseprobleemidega(joonis3).Eestiõpetajatest82%tun-nistas,etnadeioleteemagapiisavaltkursis ja86%,etnadsooviksidteadarohkem.Kõigekriitilisemad enese suhtes olid Iirimaa ja Hispaania õpetajad, kõige enesekindlamad IsraelijaSaksamaaõpetajad.SamasvastasveeranduuringusosalenudTallinnaõpetajatest,etnadsuudavadkenastitoimetullaõpilastekriisiseisunditega.Saksamaaolisellessuhteskadesta-misväärseltheaspositsioonis(71%).PooledEestiõpetajatestvastasid,etneileiolekogemustkriisiseisundissesekkumisegajanadeiteeseda.
joonis 2 Kas paljudel lastel esineb seda probleemi?
Keskendumisraskused
Pidevrahutus,eisuudaühekohapealpüsida
Kergestiärrituvningvägavihane
Esinebsagelipea-võikõhuvalu,millepõhjuseksonhirm,murevõikurbus
Esinebmitmeidhirme,kergeonhirmutada
Pidevaltkaklustessesattumine
Sageliõnnetu,muserdatudvõinutune
Halbadesündmustemeenutaminevõinendelepidevaltmõtlemine
Õudusunenäodhalbadestsündmustest,misonasetleidnud
Tunne,ettahakssurra
Asjadenägeminevõikuulmine,midateisedinimesedeinäevõieikuule
Tahtlikenesevigastamine
01020304050607080
EuroopaEesti%
104
Joonisel4toodudküsimuspüüabväljaselgitada,kuidasõpetajadinterpreteerivadvaimsetevrisehäireid.HaigekskvalifitseerituidonkahetsusväärseltväheniiEestiskuiEuroopas.
joonis 3 Kui lapsel on “vaimse tervise probleemid”, siis mida see Teie arvates tähendab?
joonis 4. Mis on Teie arvates kõige tõenäolisem põhjus, kui laps on pidevalt vihane, õnnetu või muretsev või ei suuda teistega läbi saada?
Takannatabningvajababi
Talonprobleemeomatunnetega
Talonkäitumisprobleemid
Talonprobleememõtlemisega
Tateesklebhaigettähelepanusaavutamiseks
Talonajuhaigus
Taonhull
Taonnõrk
Taonlaisk
Eioskaöelda/puudubarvamus
01020304050607080
EuroopaEesti%
Temagaonmidagihalbajuhtunud
Taonhaige
Eioskaöelda/puudubarvamus
Taonpärithalvastperekonnast
Taonhalbinimene
020406080100
EuroopaEesti%
105
Joonise5küsmuselevastavadõpetajadgradatsioonisspetsialist,vanemjaõpetaja,misonpõhimõttteöiseöttõige,kuidõpetaja5%niiEuroopaskuiEestisjutustabvõib-oollasellest,etvajakajääbniipädevusestkuiajast.
joonis 5. Kui lapsel on probleeme, siis mis oleks Teie arvates kõige parem lahendus problee-mist vabanemiseks?
Rääkidaprobleemistspetsialistile,nagunäitekspsühholoogile,sotsiaaltöötajalevõiarstile
Rääkidaprobleemistvanematele
Rääkidaprobleemistõpetajale
Rääkidaprobleemistsõbrale
Rääkidaprobleemistkellegileteisele(näitekspolitseile,naabrilejne)
Mitteliigseltmuretseda;probleemlahenebiseenesest
Rääkidaprobleemistvaimulikule
Probleemistmitterääkida;onparem,kuikeegieiteasellestmidagi
01020304050607080
EuroopaEesti%
joonis 6. õpetajate hinnang oma teamistele ja oskustele seoses vaimse tervisega
KasTeilhetkelonõpilasi,kellelonvaimseterviseprobleemid?
KasTeõpetajanaoletekunagirääkinudõpilastegadepressioonist,suitsiidistja/
võivaimsesttervisehäiretest?
KasTeiearvate,etteatepiisavalt“lapsevaimsesttervisest”?
KasTesooviksiterohkemteada“lapsevaimsesttervisest”?
0102030405060708090100
EuroopaEesti%
Küsimuselejoonisel6onrõõmustavadvastused,eritiEestisuhhttes.Õpetajadtunnetavad,etonvaimsetervisehäiregalapsi,etdepressioonistjasuitsiidistonräägitudningkõõigeolu-lisem–mõistetakse,etonvajaenamteadmisi.
Joonis7jutustabsellest,etomavõimekuselekriisiseisundisnoortegatoimetullaondiame-traalseltvastupidiseidarvamusi,negatiivsevarjundigakogemuusionsiiskitunduvaltrohkem.
106
Joonisest8ilmneb,etEestisoneritisuuruskvanematerolli.Samakinnnitavadkalastevas-tused,kusnadväärtustavadkõrgeltsuhteidvanematega(vtpt9„Noortevabaajakasutusjahoiakud”).5%vastustest–hoiakisnendateadaviitabilmseltläbipõlemisle.
Õpilasevanematepoole
Koolitervishoiutöötajapoole
Midagimuud
Psühhiaatripoole
Kolleegipoole
Hoiaksinendateada
Täiskasvanudinimesepooleväljaspooltkooli
Eioskaöelda
Eikommenteeri
010203040506070
EuroopaEesti%
joonis 7. Kuidas Te hindate oma võimeid aitamaks/ravimaks kriisis olevaid noori?
joonis 8. Kui õpilane räägib Teile, et ta ei tunne ennast vaimselt hästi, kuhu/kelle poole Te pöörduksite?
Mulonolnudmõningaidkogemusi
Maeioleharjunudsellegategelema
Mulpuuduvadsellesvallaskogemused
Masuudansellisteolukordadegaüsnahästitoimetulla
Masaansellistesolukordadesvägahästihakkama
Eikommenteeri
Mulonsellesvallaspaljukogemusi
Maeisuudasellisteolukordadegaüldsetoimetulla
0102030405060
EuroopaEesti%
Küsimusele,kaskoolilonolemasplaan,midapealehakatasuitsiidijuhtumipuhul, ilmnesvastustest,et9%õpetajatestteabselliseplaaniolemasoluja80%eitea,kassellineplaanonkoolilolemas.Teistemaadeõpetajatevastusedvastavategutsemisjuhiseolemasolusuhteskõiguvad28%(Iirimaa)ja88%(Prantsusmaa)vahel.
Rida küsimusi andis vastuse sellele, kuidas õpetajad ise enda seisundit hindavad. Instru-mendinaolikasutusel lühike ja informatiivneWHO-5HeaoluKüsimustik,kusvastustevari-andidvõivadkõikuda0 ja25vahel.Kuiskooronallapoolevõimalikestpunktidest, siisonpõhjustedasiminnatäpsemauuringuga,ettäpsustatadavõimalikdepressioon.
107
WHO-5 heaolu indeks:
Palunmärkigeäraigajärgnevaväitejuures,millineneistonlähimTeieenesetundelekahe vii-mase nädala jooksul.Tehkeainultüksmärgeigaväitekohta.Pangetähele,etsuuremadnumb-ridtähendavadparematheaolu.
5=Koguaeg;4=Enamuseajast;3=Enamkuipoolajast;2=Vähemkuipoolajast;1=Va-hete-vahel;0=Mittekunagi
Matunnenendrõõmsajaheatujulisena 5 4 3 2 1 0
Matunnenendrahulikunajapingevabana 5 4 3 2 1 0
Matunnenendaktiivsejaenergilisena 5 4 3 2 1 0
Matunnenendvärskenajapuhanuna 5 4 3 2 1 0
Muigapäevaeluonpakubmullehuvi 5 4 3 2 1 0
Kahetsusväärseltoli16%Eestiõpetajatehulgasneid,kellesuhtesvõisjäädakahtlus,etnen-devaimneterviseiküüniheaolutasemeni,etnadvajaksidkonsultatsioonijavõib-ollaisegiterapeutilistsekkumist.VaidAustriasolivastavprotsent18jaItaalias15,kõigisteistesmaa-destunduvaltmadalam,sokõrgemheaolutunne.KolmandikõpetajatestEestishindasomaseisunditkõrgeheaolutasemelolevaks,misoliEuroopakeskmisegapeaaeguvõrdne.
Kokkuvõttekstasubrõhutadatõdemust,etõpetajadtunnetavad,etneilonvajakavaimsetervisekohtakäivatestteadmistest,nadsoovivadvastavaidteadmisiomandada,nadmärka-vadvaimsetervisehäiretegalapsijateavad,etneidlapsitulebabistada.Õpetajatesubjektiiv-nehinnangomavaimseheaolutundeletekitabmõningastmurelikkust,sestaidatasaabsee,kesiseonheasvormis.TallinnaÕpetajaterahulolukoolikeskkonnagaonenam-vähemsamaltasemelEuroopakeskmisega.
108
Mida me teada saime?• Õpetajatevaimsetervisealanekirjaoskuseirahulda
• Õpetajadteavadsedajasoovivadvõimalusiomateadmisisuurendada
• Õpetajateendiheaolutunnekogusummasvõiksollaparem
Kuidas teadmist rakendada?• Vaimsetervisealaseidteadmisionvajakoguda
• Vaimsetervisealasedõppusedvõiksidollarutiinsed
• Rakendadateadmisiiseeneseheaolutundeparandamiseks,õpilasteprobleemidevaraseksmärkamiseksjaabistamiseksningproaktiivseltvaimseterviseedendamiseks
• Koolilpeaksolemavaimsetervisetemaatikatvaldavspetsialistjasuitsiidijuhtumikstegevuskava
109
10. SEKKuMISPROGRAMMId VAIMSE TERVISE EdENdAMISEKS jA KAITSEKS – Mõju HINdAMINENoorteloneluskolmpeamisttugisammast–kodu,kooljasõbrad.Kuigikodujaperekonnatoetusetähtsusteitohisugugialahinnata,peetakseteismelistevaimseterviseedendamiseloluliseksjustkoolipõhiseidsekkumisprogramme.Miks?Koolonkindelkoht,kuserinevatessesekkumistegevustessesaabkorragakaasatapaljunoori.Koolonkeskkond–niifüüsilinekuipsühho-sotsiaalnekeskkond–kusnoorveedabsuuremaosaomapäevast,misontäisõppi-mistjasuhtlemist.Koolipõhistesekkumisprogrammidepuudusenaonväljatoodud,etnadjätavadkõrvaletõeliseltkõrgeriskiganoored–need,kesonjubakoolistväljalangenudvõikespuuduvadpaljukasilmapõhjusetavõihaigusetõttu.Niisugustenoortenijõudminevajabhoopisteistsugustlähenemist.Siiskionseniseduuringudnäidanud,etkoolipõhiseidsekku-misprogrammidvaimseterviseheaksonpaljulubavadningrõhutatudonjätkuvatvajadustneidrakendadajahinnataselleks,etselgitadaväljatõenduspõhisedkomponendid.
Koolipõhiseidsekkumisprogrammeon rakendatuderinevaid.Needvõivadolla suunatudõpilasteenditeadlikkusetõstmiselejaoskustearendamisele,tugevdadesseeläbinendetoi-metulekuvõimetjavaimsettervist.Needvõivadollakaskriiningprogrammid,etselgitadaväl-jahaavatavadõpilased(indikaatoriteksnäitekserinevadriskikäitumisedvõidepressioon)jategeledaaktiivseltneileabipakkumisejaedasisuunamisega.Lisaksselleleonolulinetreeni-daõpetajaidjamuudkoolipersonaliriskirühmakuuluvaidõpilasimärkama,nendegavaimseterviseteemadelvestlema(arendadavaimsetervisealast„kirjaoskust“)ningvajaduselpsüh-holoogilisevõipsühhiaatriliseabi juurdeedasisuunama.SEYLE,WE-STAYjaSUPREMEpro-jektide käigus testiti erinevaid sekkumisprogramme, mille sisu ja tulemusi on alljärgnevalttutvustatud.
SEYLE sekkumisprogrammi kirjeldus ja tulemused
SEYLEprojektisekkumisprogrammirakendamisepeamisekseesmärgiksolikoolinoortevaim-se tervise parandamine läbi riski- ja suitsidaalse käitumise vähendamise. SEYLE sekkumis-programmoli juht-kontrolluuring,millekäigus rakendatikontrollgrupiga (CONTROL)võrd-luseskolmeerinevatsekkumismudelit–QPR,AWARENESS jaProfScreen.Sekkumisperioodalgaspealebaasuuringuküsitlusuuringulõppemistjakestiskokku4nädalat.Baasuuringugasarnaseidandmeidkogutipärastsekkumistegevusteläbiviimistkahejäreluuringukäigus–3kuuja12kuumöödudes(vtjoonis1).
MudEL I – QPR.EsimenesekkumismudelpärinebAmeerikaÜhendriikidestjaonmaailmaslaialt levinudningtunnustustleidnud.Seekannabnime„QPR–Question,Persuade,Refer“(eestikeeles:„KVS–küsi,veena,suuna“).Sekkumudelolisuunatudõpetajatejamuukooliper-sonaliteadlikkusesuurendamisele.Kogemustegakoolitajapooltviidiläbiloengjakogukoo-lipersonalsaiendalebrošüüri,missisaldasjärgmisiteemasid:misonKVS,keson„väravavaht“,ohumärgidjavihjedsuitsiidile,kuidasküsidainimeseltsuitsiidimõtetekohta,kuidasveendainimestabiotsima,kuidasjakuhusuunatainimestabisaama.
110
MudEL II – AWARENESS.Teinesekkumismudelolisuunatudüldiseletervisedenduseleläbikooliõpilasteenditeadlikkusetõstmise.SeeolispetsiaalseltkomponeeritudSEYLEprogram-mijaoksningseekestiskokkunelinädalatningkandispealkirja„Sasaadmõjutadajaparan-dadaomaenesetunnet“.Õpilasteleviidikogemustegasuhtlemistreeneritepooltläbi:
• Avaloeng(kognitiivseteprotsessidestimuleerimiseks)
• Kolmeerinevasisugarollimängud(emotsionaalseksõppimiseks)
• Teadlikkusvalikutestigapäevaelusningsellemotiividest
• Teadlikkusomatunnetestningkuidastoimetullastressijakriisidega
• Teadlikkusdepressioonistjasuitsidaalsetestmõtetest
• Lõpuloeng(positiivnekokkuvõtejaõpitureflekteerimine)
Loengudtoimusidkoguklassile,rollimängudviidiläbiväikestesgruppides(kuni12õpilast).Lisaksjagatikooliõpilastelebrošüür,missisaldasjärgmisiteemasid:vaimnetervis,eneseabinõuanded, stress ja kriis, depressioon ja suitsidaalsed mõtted, hädasoleva sõbra aitamine,nõuandesaamineehkkellegakontakteeruda.Needsamadteemadolidkajastatudkaloengu-tejarollimängudeajalklassiruumisülesriputatudplakatitel.
MudEL III – ProfSceen.Kolmassekkumismudeloliriskisnoorteskriiniminejavaimsetervi-sespetsialistijuurdesuunamine.Töötativäljametoodika,millekohaseltselgitatibaasuuringuandmetepõhjalväljariskisnoored,kesseejärelskriiningintervjuulekutsuti.Tunnused,midariskisnooreväljaselgitamiselarvessevõeti,olidjärgmised:depressioon,ärevus,suitsidaalnetendents, mittesuitsidaalsed enesevigastused, kehamassiindeks, sensatsiooni otsimine jadelikventnekäitumine,ainetekuritarvitamine,meediamõju,sotsiaalsedsuhted,kiusamine,koolipuudumine.Vaimsetervisespetsialistviisväljaskriinitudnoortegaläbisüvaintervjuud.Kuiintervjuukäigusselgus,etolulisiriskitegureidnooreleiole,antitallevaidtervislikueluviisisoovitusi.Kuiagaintervjuukäigusselgus,etnoorelonolulisiriskitegureidjatavajababi,siis
joonis 1. SEYLE sekkumismudel
Baasuuring
Mudel IV: Minimaalne sekkumineCOnTROl
N=250
Mudel III: Riskikäitumise skriiningProfScreen
N=250
SEYlEkoolide juhuvalim
(40-48 klassi)
Mudel II: Õpilaste teadlikkusAWAREnESS
N=250
Mudel I: Koolipersonali koolitusQPR
N=250
Sekkumine (4 nädalat) Jareluuring: 3 kuud
Nmaa=1000
Nkokku=11000
12 kuud
111
suunatitaedasipsühhiaatrikonsultatsioonile.Eelnevaltoli raviasutusegakokkulepitud,etSEYLEprojektisosalenudnooredpääsevadpsühhiaatrikonsultatsioonile5tööpäevajooksul.
MudEL IV – CONTROL. Neljas sekkumismudel oli kontrollgrupp, mis eetilistel kaalutlus-telsiiskieitohtinudolla„puhas“kontrollgrupp,vaidneilerakendatiminimaalsetsekkumist–kõiksellesosalenudõpilasedsaidinfovoldiku,millelolilühidaltkäsitletudneidsamuteema-sid,misAWARENESSsekkumismudelibrožüürisjaplakatitel,ningkusolidkirjaskontaktand-med,kuhunadvõivadsoovikorralabisaamisekspöörduda.Siiskieitoimunudsellesgrupisaktiivsetteavitustöödegaedasisuunamist.
SEYLEsekkumisprogrammitulemustemõõdikutenakasutatikolmeindikaatorit–depres-siivsus, suitsiidikatsed ja subjektiivne psühholoogiline heaolu. Et tulemustel oleks rohkemusaldusväärsust javõrreldavadgrupidei jääks liigaväikeseks,kasutatianalüüsikskoguEu-roopaühendatudandmebaasi.
Üle-Euroopalisevalimitulemused(vtjoonis2)näitasid,etdepressioonisümptomidmõõ-detunaBeckidepressiooniskaalal(BDI-II)vähenesidoluliseltkõigissekkumismudelites3kuujäreluuringusjaveelsellelejärgnevolulinelangusolijälgitavka12kuujäreluuringus.Depres-sioonivähenemineoliolulineniipoistelkuitüdrukutel,kuidmärgatavamtüdrukutehulgas.Väiksem,kuidstatistiliseltsiiskiolulinelangusolimõõdetavkakontrollgrupis,miseiolnud„puhas“kontrollgrupp,vaidsisaldaseetilistelkaalutlustelminimaalsetsekkumistteadlikkusetõstmisekomponentidega.
joonis 2. SEYLE sekkumismudeli efektiivsus mõõdetuna depressiooni vähenemisega
Järeluuringus, kus hindamine toimus 12 kuu möödudes, oli sekkumismudelites (AWARE-NESS,QPR,ProfScreen)märgataolulinelangusnendekooliõpilastearvus,kesolidteinudsuit-siidikatseviimasekahenädalajooksul(vtjoonis3).Kontrollgrupisolulistlangusteiolnud.Jä-reluuringus,misviidiläbi3kuumöödudes,oliolulinelangussuitsiidikatsesooritanutearvusainultAWARENESSsekkumismudelis,kuidmitteteistessekkumismudelites(QPR,ProfScreen)egakontollgrupis.
Baasuuring 3 kuud
Depressioon (BDI-II)
12 kuud
QPR
Awareness
ProfScreen
Control
29,5
29
28,5
28
27,5
27
26,5
26
25,5
25
112
joonis 3. SEYLE sekkumismudeli efektiivsus mõõdetuna suitsiidikatsete vähenemisega
SubjektiivnepsühholoogilineheaolumõõdetunaWHO-5skaalalolioluliseltkõrgemvõr-reldesbaasuuringutulemustegaAWARENESS jaProfScreensekkumismudelitesnii3kuika12kuumöödudespärastsekkumisteläbiviimist(vtjoonis4).QPRsekkumismudelisjakont-rollgrupisolisubjektiivsepsühholoogiliseheaolustatistiliseltoluliseltkõrgemtasevõrreldesbaasuuringugamõõdetav3kuujäreluuringus,kuidmitte12kuujäreluuringus.
joonis 4. SEYLE sekkumismudeli efektiivsus mõõdetuna subjektiivse psühholoogilise heaolu
suurenemisega
Baasuuring 3 kuud
Suitsiidikatsed
12 kuud
30
25
20
15
10
5
0
16,6
16,4
16,2
16
15,8
15,6
15,4
15,2
15
QPR
Awareness
ProfScreen
Control group
QPR
Awareness
ProfScreen
Control group
Baasuuring 3 kuud
Heaolu (WHO-5)
12 kuud
113
WE-STAY sekkumisprogrammi kirjeldus ja tulemused
WE-STAYprojektisekkumisprogrammirakendamisepeamisekseesmärgiksolikoolistpõhju-setapuudumistevähendamineläbiriski- jasuitsidaalsekäitumiseennetamiseningvaimsetervise edendamise.WE-STAY sekkumisprogrammil oli mitmeid sarnasusi SEYLE sekkumis-programmiga.Seeolisamutijuht-kontrolluuring,millekäigusrakendatikontrollgrupigavõrd-luseskolmesekkumisprogrammi,kuidWE-STAYsekkumismudeliterakendamiselsaiarvessevõttajubaSEYLEprojektikäigussaadudõppetundeningpõhifookusolikoolipuudumistel.WE-STAYprojektistestiti järgmisisekkumismudeleid–TRUANCY-AWARE,TRUANCY-SCREENjaTRUANCY-COMBINED.Sekkumistegevustetulemustehindamisekskogutinoorteküsitluseandmedbaasuuringuning12kuujäreluuringukäigus(vtjoonis5).
joonis 5. WE-STAY sekkumismudel
MudEL I – TRuANCY CONTROL.Kontrollgrupp,misnaguSEYLEprojektiskieitohtinudee-tilistel kaalutlustel olla„puhas“ kontrollgrupp. Neile rakendatud minimaalne sekkumine si-saldasvaimsetervisealaseteabegainfovoldikut,millelolidkirjaskakontaktandmed,kuhuvajaduselabisaamisekspöörduda.
MudEL II – TRuANCY-AWARE.Üldinevaimsetervisealaseteadlikkusetõstmineõpilastel,õpetajateljmkoolipersonalilninglapsevanematel.SekkumismudeliüldinekompositsioonolisamamisAWARENESSsekkumismudelilSEYLEprojektis,kuidtemaatikatolilaiendatudkoo-lipuudumistele.Lisaksolidsekkumissekaasatudkogukoolipersonaljalapsevanemad–neilesaadetielektroonilineversioonbrošüürist„Sasaadmõjutadajaparandadaomaenesetunnet“ühessoovituseganendelteemadelnoortegarääkida.
MudEL III – TRuANCY-SCREEN. Riskiga noortega tegelemine vaimse tervise spetsialistipoolt.WE-STAYprojektisoliriskiganooredefineerimisejasüvaintervjuulekutsumisekritee-riumiks ülemäärane põhjuseta puudumiste hulk. Süvaintervjuule järgnevad protseduuridolidsarnasedSEYLEprojektiProfScreensekkumismudeliga.
Baasuuring
WE-STAY sekkumine
Järeluuring (12 kuud)
Mudel IV: Kombineeritud sekkumineTRUAnCY-COMBInED
N=400
Mudel III: Puudumiste skriiningTRUAnCY-SCREEn
N=400
Mudel II: Üldine sekkumineTRUAnCY-AWARE
N=400
Mudel I: Minimaalne sekkumineTRUAnCY-COnTROl
N=400
Nmaa=1600
Nkokku=9600
114
MudEL IV – TRuANCY-COMBINEd. Kahe eelneva sekkumismudeli (TRUANCY-AWARE jaTRUANCY-SCREEN)samaaegnerakendamine.
WE-STAYsekkumisprogrammidemõjuhindamiseindikaatoriksoli ilmamõjuvapõhjusetavõiõpetaja/vanemanõusolekutapuudumistehulkkeskmiseltüheskuusviimasekooliaastavältel.Tegemistolinoorteendihinnangugaküsitlustulemustepõhjal.Joonisel6onkujutatudnendenoorteosakaal,kesväitsid,etnadeioleilmamõjuvapõhjusetapuudunud.Vasakpool-selgraafikulneed,kespolepuudunudmitteühtegitundiilmamõjuvapõhjusetajaparem-poolselneed,kespolepuudunudmitteühtegipäevailmamõjuvapõhjuseta.Nagunäha,onkõigesuuremmuutusehkpõhjusetapuudumistevähenemine(üle10protsendipunkti)toi-munudsekkumismudelisTRUANCY-SCREEN,kusülemäärapaljupõhjusetapuudunudnoo-redväljaskriinitiningvestluselekutsutijavajaduseltäiendavaabisaamiseksedasisuunati.Sellestvõibjäreldada,etpõhjusetapuudumisteennetamiselonüksolulisemaidkomponentekontrolljaprobleemiletähelepanupööramine.
joonis 6. WE-STAY sekkumismudelite efektiivsus puudumiste ennetamisel (puudunud ilma
põhjuseta)
SuPREME sekkumisprogrammi kirjeldus ja tulemused
SUPREMEprojektikäigustöötativäljaveebipõhinesekkumismudelvaimseterviseedendami-seksjasuitsiidideennetamiseksteismelistejanoortehulgas(sihtrühmvanuses14-24).Pro-jektitulemuslikkusthinnatikooliõpilastehulgaslähtuvaltkahestpeamisestaspektist:
• Hinnatiinternetikeskkonnakasutamistpropageerivakaheerinevasekkumismeetoditõhu-sustvõrdluseskontrollgrupiga–üheljuhulsuunasidõpilasiveebikeskkondakasutamaea-kaaslased(noorelt-noorele),teiseljuhultäiskasvanud(vaimsetervisespetsialistilt-noorele)
• Hinnativeebipõhisessekkumisesosalenudõpilastedepressiivsust,ärevust,stressijasuit-sidaalsustvõrreldeskontrollgrupiga(keseetilistestkaalutlustestlähtuvaltsaisiiskimini-maalset informatsioonivaimsetervisekohta,kuidkedaeisuunatudaktiivseltedasiSU-PREMEveebikeskkonda)
60%
55%
50%
45%
40%
60%
55%
50%
45%
40%
Kokku
Truancy-Screen
Truancy-Aware
Truancy-Combined
Truancy-Control
Kokku
Truancy-Screen
Truancy-Aware
Truancy-Combined
Truancy-Control
Baasuuring JäreluuringBaasuuring Järeluuring
Keskmiselt ma ei puudunud ühes kuus mitte ühtegi TUnDI mõjuva põhjuseta
Keskmiselt ma ei puudunud ühes kuus mitte ühtegi PÃEVA mõjuva põhjuseta
115
Sekkumisperioodijooksuloliveebilehtavatudvaidsekkumismudelissekaasatudnoortele,kuidmittekontrollgrupileegaavalikkusele.Tulemuslikkuseindikaatoreidhinnatiküsitlusuu-ringugakolmelerinevalajahetkel–ennesekkumistealgustning2kuuja4kuumöödudessekkumistealgusest(vtjoonis7).
joonis 7. SuPREME sekkumismudel
SUPREME sekkumistegevusi ehk aktiivset suunamist veebipõhise sekkumismudeli juurdeviisidläbinnSUPREMEsaadikud.Eestisolivärvatudkaks„noorelt-noorele“sekkumismudelisaadikut(noormeesjaneiu)ningüks„spetsialistilt-noorele“sekkumismudelisaadik.Saadiku-televiidiläbieelnevtreeningjasaadikuteprofiiloliuuringuprotokolligarangeltmääratletud:
• „Noorelt-noorele“saadik–vanuses18-24,„noortepärase“välimusega,käitumis-jasuhtle-misviisiltatraktiivnenoorteauditooriumile.Nendeülesandeksolitekitadanoorestunne,ettaon„üksomadeseast“ning„kunataonminumoodijatemalemeeldibseeveebikesk-kond,siisküllapmeeldibseekaminule“
• „Spetsialistilt-noorele“saadik–vaimsetervisespetsialistvanusesumbes40eluaastat,kesonniivälimuseltkuikakäitumis-jasuhtlemisviisiltformaalne.Temaülesandeksolimõju-daomateadmistejaautoriteediganingtekitadanoorestunne,et„taonükstarkinimene,kesteabneidasju,temasoovitusonoluline,mapeaksilmseltsedaveebikeskkondakülas-tama“
• Kontrollgrupisminimaalseinfoedastamiseleiolnudsaadikuprofiiltähtis,kunaveebilehtekülastamaneideisuunatud
SUPREME uuringu üldine ülesehitus
Koolidevalik
Kontrollgrupp
N=700 N=700
N=700
N=700
N=1400
Baashindamine Randomiseeritudjaotuskontrolljasekkumisgrupp
Randomiseeritudjaotuseakaaslastejaspetsialistidepoolseksedasisuunamiseks
Järelhindamine Järelhindamine6kuumöödudes
Sekkumine
Minimaalnesekkumine
Internetipõhinesekkuminepealeedasisuunamist
eakaaslastepoolt
Internetipõhinesekkuminepealeedasisuunamist
spetsialistidepoolt
116
SUPREME sekkumismudel põhines veebilehel (www.supremebook.org), mille peamisekseesmärgiksontõsta teadlikkustvaimsest tervisest.Veebilehtsisaldabnii staatilisi (teks-tilisi)kui interaktiivseidkomponente.Veebileheinformatiivneosaoli (jaonpraeguseni)avatudkõigilekülastajatele,kuidinteraktiivsedmoodulidolidaktiivsedvaidprojektisek-kumisperioodi jooksulningnendekasutamisekspidi loomaanonüümsekasutajakonto.Veebileheerinevadkomponendidkeskendusidjärgmisteleteemadele:
• ebatervislikekäitumisviisidevähendamine
• vaimseterviseteemadetutvustamine
• vaimsetervisejasuitsiiditeemadegaseotudsuhtumistemuutminejamärgistatussevä-hendamine
• suitsidaalsekäitumise javaimseterviseprobleemideennetamine, julgustadesosalejaidkasutamakohaseidtoimetulekustrateegiaid
• vaimsetervisespetsialistidepooltpakutavtoetusreaalajas
• vestlusgrupid(foorum)
• ideelaegas(positiivsetemõtetekogu)
Internetikeskkonnakasutamistpropageerivakaheerinevasekkumismeetodimõjuhinnatilongituudandmeteanalüüsitulemustepõhjal:„noorelt-noorele“võrdluses„spetsialistiltnoo-rele“suunamismeetodiganingveebikeskkonna(onlinesekkumise)kasutajadvõrdlusesmit-tekasutajatega.Analüüsiolikaasatudkokku830Euroopakooliõpilast.
Tulemusednäitasid,et18,2%kooliõpilastestsekkumismudelis„noorelt-noorele“ ja21,6%sekkumismudelis„spetsialistilt-noorele“külastasidveebilehte(kokku19,9%).Seeerinevusolistatistiliseltmitteoluline.
Peaminehuvihindamiselolisekkumisemõjuhindaminemitmesugustevaimsetervisein-dikaatoritealusel(depressiivsus,ärevus,stressjasuitsidaalsus).Pärastsekkumisteläbiviimisttoimusolulinelanguskõigisvaimsettervistiseloomustavateindikaatoriteskoorides,stvaim-setervisenäitajadparanesid(vtjoonis8).Langusjätkuskaesimesejateisejäreluuringuvahel.Langus näis olevat märgatavam nendes gruppides, kellele rakendati sekkumisprogramme,kuidkakontrollgrupistoimuslangus,tõenäoliseltseetõttu,etsealsiiskirakendatiminimaal-setsekkumist.
117
joonis 8. SuPREME valimi hulgas vaimse tervise näitajate muutus (Eesti andmete põhjal)
Veebipõhiste sekkumisprogrammide kavandamisel ja rakendamisel SUPREME projektikäigussaadimitmeidvajalikkeõppetundeedaspidiseks.Õpilasedonvalmisveebipõhiseidvaimseterviseinfoallikaidjaabivahendeidkasutamasõltumatasoovitajastjuhulkui:
• Veebikeskkondasiseneminejakasutajakontoloomineontehtudnoorelevõimalikultmu-gavaks
• Õpilanesaabjäädaveebikeskkonnateenuseidkasutadesanonüümseks
• Informatsioonveebilehelonnoorejaoksarusaadavaskeelekasutuses,kuidsamalajalpro-fessionaalne
• Veebipõhisedvaimseterviseteenused(näitekse-nõustamine)onkättesaadavadööpäe-varingselt
Alarmjuhtumite käsitlemine
Kõigiskolmesprojektis–SEYLE,WE-STAY,SUPREME–olivägaolulineväljaselgitadaalarm-juhtumidehkneedõpilased,kellelolikõrgenenudrisktoimepannasuitsiidikatse.Kunakõigikolmeprojektiküsimustikudsisaldasidküsimusisensitiivsetevaimseterviseteemadekohta(näiteksvõimalikudsuitsidaalsedmõttedjasuitsiidikatsed),siistuliarvestadavõimalusega,etneedvõivadhaavatavatesjateemagalähedaltkokkupuutunudnoortestekitadatugevaidtundeid,millegaonrasketoimetullaningmisvõivadkäivitadasenipeidusolnudprotsessid.Ehkkivarasemaduuringudonnäidanud,etküsitlusuuringudotseselteikutsuesilesuitsidaa-lsetkäitumistegatekitasuitsiidimõtteid,eitohiselliseidriskiganoorijättatähelepanuta,vaidneidpeabaktiivseltedasisuunamavaimsetervisespetsialisti(psühhiaatri,psühholoogi)juur-deabisaamiseks.
AlarmjuhtumeidehkkõrgenenudsuitsiidiriskiganoorioliSEYLEbaasuuringuküsimustikuandmetepõhjal2.2% (ehk23õpilast1038hulgast;vt joonis9).WE-STAY jaSUPREMEpro-jektidesoliseeproportsioonsarnane.Kõikalarmjuhtumidkutsutivaimsetervisespetsialisti
Baasuuring
10
9
8
7
6
5
41. järeluuring 2. järeluuring
DASSärevus
DASSdepressioon
DASSstress
Paykelsuitsiidiskaala
9.408.99
8.63
7.516.96
6.517.316.81
6.53
5.84 5.705.33
118
pooltsüvaintervjuule,etvestlusekäiguskogudatäiendavaidandmeidjaselgitadavälja,kuisuuronnendesuitsiidirisktegelikult.Vestlustekäigusselgus,et9õpilast23-stolidvale„posi-tiivsed“ehknadtegelikultakuutseltsuitsidaaalsedeiolnud.Neileantitervislikueluviisisoo-vitusiningkontaktandmed,kuhunadvajadusetekkimiselsaavadabisaamisekspöörduda.Tõelisialarmjuhtumeidolikokku14(1.4%kõigistuuringussekaasatudnoortest)ningnemadsuunatiedasipsühhiaatrilisekonsultatsioonisaamiseks.Kahjukspeabtõdema,etkõikalarm-juhtumidpsühhiaatrikonsultatsioonileeisoostunudminema(võieisoovinudsedalapseva-nemad),ehkkiseeolineilevägalihtsaksjakättesaadavakstehtud:vastuvõtuajaleppiskokkusüvaintervjuuteinudvaimsetervisespetsialistningeelnevakokkuleppealuselraviasutuse-gaolivõimaluspääsedavastuvõtule5tööpäevajooksul.Sedavastupanutingibtõenäoliseltvaimsetervisetemaatikaliignemärgistatuses.
Nagu eelpool kirjeldatud tulemustest näha, oli SEYLE jaWE-STAY projekti sekkumisprog-rammiderakendamiselpositiivnemõjuvaimseleterviselejapõhjusetapuudumistevähenda-misele.SUPREMEprojektisekkumisprogrammimõjukohtalõplikkejäreldusitehaeisaa,kuidarvestadeskaasaegseidsuundumusionveebipõhisedsekkumisprogrammidvaimsetervisevaldkonnasmuutunudvägaoluliseksjaneileesitataksesuuriootusi.SeetõttuonSUPREMEkäigussaadudõppetunnidväärtuslikudedaspidisteveebipõhistesekkumistegevustekavan-damisel.
Koolipõhistesekkumisprogrammidepuhultulebmeelespidadaseda,ettegemisteiolela-borieksperimendiga,millekäigusonvõimaliksegavadasjaoludmiinimuminiviia.Koolidesviiakseprogrammeläbiloomulikuskeskkonnas,mistõttutulebarvessetuleksvõttakamuidvõimalikke„segavaid“tegureid,näitekslasteloomulikuarenguprotsessi(vanemakssaamise)mõju,peresuhetejalapsevanematemõju,üldisekoolikeskkonnamõjuningkoolistoimuvatemuudeprojektidejasekkumistekaasmõju.
joonis 9. SEYLE uuringu akuutselt suitsidaalsed alarmjuhtumid
Vale„positiivne” Alarmjuhtum
Absoluutarv
9 14
0510152025
119
Mida me teada saime?• Psühho-sotsiaalsetlaadikoolipõhisedsekkumisprogrammidmõjuvad
vaimseleterviselepositiivselt–paranebsubjektiivnepsühholoogilineheaolu,vähenebdepressiivsusjasuitsidaalsus
• Lootustandvaimonkoolinoorteleendilesuunatudmitmekesinesekkumisprogrammteadlikkusetõstmiseksvaimsesttervisest(AWARENESS)
• Mõjuvapõhjusetakoolistpuudumisiaitaskõigetulemuslikumaltennetadasekkumismudel,kuspõhjusetapuudumistehulgapõhjaltoimusidriskisnoortegaskriining-intervjuudjavajaduseledasisuunamine
• Veebipõhiseidsekkumisprogrammeonvajatäiendavalttestidajahinnata
Kuidas teadmist rakendada?• EestikoolidesvõiksrutiinseltrakendadaAWARENESSprogrammi,mis
sisaldabintensiivseidrollimängenoortele,kuidkainfomaterjalejateavitusüritusinoorteleendile,koolipersonalilejalapsevanematele
• AWARENESSprogrammilaiaulatuslikuksrakendamiseksonvajalikkoolitajatevõrgustikuloomineningkoolitajate-koolitajatesüsteemisisseviimine,etõpetajadjatugipersonalsaaksidkoolidesisesedasekkumisprogrammirakendada
120
Koostamisel kasutatud kirjandusallikad
1. AfifiTO,CoxBJ,KatzLY(2007).Theassociationsbetweenhealthriskbehavioursandsuicidalideationandattemptsinanationallyrepresentativesampleofyoungadolescents.CanJPsychiatry,52,666-674.
2. Audrain-McGovernJ,RodriguezD,KasselJD(2009).Adolescentsmokinganddepression:evidenceforself-medicationandpeersmokingmediation.Addiction,104,1743-1756.
3. Balazs,J.;Miklósi,M.;Keresztény,A.;Hoven,CW.;Carli,V.;Wasserman,C.;Apter,A.;Bobes,J.;Brunner,R.;Cos-man,D.;Cotter,P.;Haring,C.;Iosue,M.;Kaess,M.;Kahn,JP.;Keeley,H.;Marusic,D.;Postuvan,V.;Resch,F.;Saiz,PA.;Sisask,M.;Snir,A.;Tubiana,A.;Värnik,A.;Sarchiapone,M.;Wasserman,D.(2013).Adolescentsubthres-hold-depressionandanxiety:psychopathology,functionalimpairmentandincreasedsuiciderisk.JournalofChildPsychologyandPsychiatry,54(6),670-677.
4. BanninkR,BroerenS,vandeLooijPM,etal.(2014).CyberandTraditonalBullyingVictimizationasaRiskFac-torforMentalHealthProbemsandSuicidalIdeationinAdolescents.Plosone,9(4),e94026.
5. Berger,Wagnerjt2005Eichenberg2008
6. BrenerND,GrunbaumJA,KannL,etal.(2004).AssessingHealthRiskBehaviorsamongAdolescents:Theef-fectofquestionwordingandAppealsforHonesty.JournalofAdolescentHealth,35,91-100.
7. Brook,JS,SaarN,ZhangC,etal.(2009).Psychosocialantecedentsandadversehealthconsequencesrelatedofsubstanceuse.AmericanJournalofPublicHealth,99,563-568.
8. Brunner,Romuald;Kaess,Michael;Parzer,Peter;Fischer,Gloria;Carli,Vladimir;Hoven,ChristinaW;Wasser-man,Camilla;Sarchiapone,Marco;Resch,Franz;Apter,Alan;Balazs,Judith;Barzilay,Shira;Bobes,Julio;Corco-ran,Paul;Cosmanm,Doina;Haring,Christian; Iosuec,Miriam;Kahn, Jean-Pierre;Keeley,Helen;Meszaros,Gergely;Nemes,Bogdan;Podlogar,Tina;Postuvan,Vita;Saiz,PilarA;Sisask,Merike;Tubiana,Alexandra;Vär-nik,Airi;Wasserman,Danuta.(2014).Life-timeprevalenceandpsychosocialcorrelatesofadolescentdirectself-injuriousbehavior:Acomparativestudyoffindingsin11Europeancountries.JournalofChildPsycholo-gyandPsychiatry,55(4),337-348.
9. BrunsteinKlomekA,SouranderA,GouldM(2010).Theassociationofsuicideandbullyinginchildhoodtoyoungadulthood:areviewofcross-sectionalandlongitudinalresearchfindings.CanJPsychiatry55:282–288.
10.BuksteinO,KaminerY(1994).Thenosologyofadolescentsubstance-abuse.AmericanJournalofAddiction,3,1-13.
11.Carli,V.;Hoven,C.W.;Wasserman,C.;Chiesa,F.;Guffanti,G.;Sarchiapone,M.;Apter,A.;Balazs,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Haring,C.;Iosue,M.;Kaess,M.;Kahn,J.P.;Keeley,H.;Postuvan,V;Saiz,P.;Värnik,A.;Wasserman,D.(2014).Anewlyidentifiedgroupofadolescentsat"invisible"riskforpsychopathologyandsuicidalbehavior:findingsfromtheSEYLEstudy.WorldPsychiatry,13(1),78-86.
12.Carli,V.;Wasserman,C.;Wasserman,D.;Sarchiapone,M.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Guillemin,F.;Haring,C.;Kaess,M.;Kahn,JP.;Keeley,H.;Keresztény,A.;Iosue,M.;Mars,U.;Musa,G.;Nemes,B.;Postuvan,V.;Reiter-Theil,S.;Saiz,P.;Varnik,P.;Varnik,A.;Hoven,CW. (2013).Thesavingandempoweringyoung lives inEurope (SEYLE) randomizedcontrolledtrial (RCT):methodological issuesandparticipantcharacteristics.BMCPublicHealth,13(1),479
13.Carlson,M.J.,&Corcoran,M.E.(2001).Familystructureandchildren'sbehavioralandcognitiveoutcomes.JournalofMarriageandFamily,63(3),779-792.
14.ClapperRL,BukaSL,GoldfieldEC,etal.(1995).AdolescentProblemBehaviorsasPredictorsofAdultAlcoholDiagnoses.SubstanceUseMisuse,30,507-523.
121
15.ColemanC,WileytoEP,LenhartCM,etal.(2014).MultipleHealthRiskBehaviorsinAdolescents:AnExamina-tionofYouthRiskBehaviorSurveyData.AmericanJournalofHealthEducation,45(5),271-278.
16.Cotter,P.;Kaess,M.;Corcoran,P.;Parzer,P.;Brunner,R.;Keeley,H.;Carli,V.;Wasserman,C.;Hoven,C.;Sarchia-pone,M.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Cosman,D.;Haring,C.;Kahn,J-P.;Resch,F.;Postuvan,V.;Värnik,A.;Was-serman,D.(2015).Help-seekingbehaviourfollowingschool-basedscreeningforcurrentsuicidalityamongEuropeanadolescents.SocialPsychiatryandPsychiatricEpidemiology,50(6),973-982.
17.Crawford,S.;Caltabiano,N.J.Theschoolprofessionals'roleinidentificationofyouthatriskofsuicide.Aust-ralianJournalofTeacherEducation2009,34,28-39.
18.DawsonDA,GoldsteinRB,ChouSP,etal.(2008).Ageatfirstdrinkandthefirstincidenceofadult-onsetDSM-IValcoholusedisorders.Alcoholism:ClinicalandExperimentalResearch,32,2149-60.
19.DicksteinDP,PuziaME,CushmanGK,WeissmanAB,WegbreitE,KimKL,NockMK,SpiritoASelf-injuriousimp-licitattitudesamongadolescentsuicideattemptersversusthoseengagedinnonsuicidalself-injury.JChildPsycholPsychiatry.2015Feb11.doi:10.1111/jcpp.12385.[Epubaheadofprint]
20.Dreier,Metal(2013)ThedevelopmentofadaptiveandmaladaptivepatternsofInternetuseamongEuro-peanadolescentsatriskforInternetAddictiveBehaviours:AGroundedTheoryinquiry.https://www.unime-dizin-mainz.de/fileadmin/kliniken/verhalten/Dokumente/EU_NET_ADB_Qualitative_Report_final.
21.DrevetsWC, Raichle ME (1998). Reciprocal suppression of regional cerebral blood flow during emotionalversushighercognitiveprocesses:Implicationsforinteractionsbetweenemotionandcognition.CognitionandEmotion,12,353–385.
22.Durkee,T.;Kaess,M.;Carli,V.;Parzer,P.;Wasserman,C.;Floderus,B.;Apter,A.;Balazs,J.;Barzilay,S.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Cotter,P.;Despalins,R.;Graber,N.;Guillemin,F.;Haring,C.;Kahn,J.P.;Mandelli,L.;Marusic,D.;Mész?ros,G.;Musa,G.J.;Postuvan,V.;Resch,F.;Saiz,PA.;Sisask,M.;Varnik,A.;Sarchia-pone,M.;Hoven,C.W.;Wasserman,D.(2012).PrevalenceofpathologicalInternetuseamongadolescentsinEurope:demographicandsocialfactors.Addiction,107(12),2210-22.
23.GalvanA,HareT,DavidsonM,etal.(2005).Theroleofventralfrontostriatalcircuitryinreward-basedlearninginhumans.JournalofNeuroscience,25,8650–8656.
24.Gatekeepersofadolescentsindistress?SuicideLife-Threat.Behav.2002,32,67-79.
25.GreggoJ,JonesSE,KannL(2005).PopulationDensityandAlcohol-RelatedRiskBehaviorsamongUSHighSchoolStudents.JournalofHealthEducation,36:148-154.
26.HawtonK,JamesA.Suicideanddeliberateselfharminyoungpeople.BMJ.2005Apr16;330(7496):891-4.Review.
27.HeidmetsL,SammA,SisaskM,etal.(2010).Sexualbehavior,depressivefeelings,andsuicidalityamongEs-tonianschoolchildrenaged13to15years.Crisis:TheJournalofCrisisInterventionandSuicidePrevention,31(3),128-136.
28.HibbellB,GuttormssonU,AhlstromS,etal.(2007).The2007ESPADReport:SubstanceUseamongStudentsin35EuropeanCountries.Stockholm:EuropeanSchoolsSurveyProjectonAlcoholandOtherDrugs.
29.HibellB,GuttormssonU,AhlstromS,etal.(2011).SubstanceUseAmongStudentsin36Europeancountries.Stockholm:EuropeanSchoolsSurveyProjectonAlcoholandOtherDrugs.
30.http://www.colorado.edu/ibs/jessor/pb_theory.html
31.Iacovou,M.,&Skew,A.(2010).HouseholdStructureintheEU
32.JessorR(2007).Problembehaviourtheory:abriefoverview.
33.Jorm,A.F.Mentalhealthliteracypublicknowledgeandbeliefsaboutmentaldisorders.Br.J.Psychiatry2000,177,396-401.
122
34.Kaess,M.;Brunner,R.;Parzer,P.;Carli,V.;Apter,A.;Balazs,JA.;Bobes,J.;Coman,HG.;Cosman,D.;Cotter,P.;Durkee,T.;Farkas,L.;Feldman,D.;Haring,C.;Iosue,M.;Kahn,J-P.;Keeley,H.;Podlogar,T.;Postuvan,V.;Resch,F.; S?iz, PA.; Sisask, M.;Tubiana, A.;Värnik, P.; Sarchiapone, M.; Hoven, CW.;Wasserman, D. (2014). Risk-be-haviourscreeningforidentifyingadolescentswithmentalhealthproblemsinEurope.EuropeanChildandAdolescentPsychiatry,23(7),611-620.
35.Kaess,M.;Durkee,T.;Brunner,R.;Carli,V.;Parzer,P.;Wasserman,C.;Sarchiapone,M.;Hoven,C.;Apte,A.;Balazs,J.;Balint,M.;Bobes,J.;Cohen,R.;Cosman,D.;Cotter,P.;Fischer,G.;Floderus,B.;Iosue,M.;Haring,C.;Kahn,J-P.;Musa,G.J.;Nemes,B.;Postuvan,V.;Resch,F.;Saiz,P.A.;Sisask,M.;Snir,A.;Varnik,A.;Žiberna,J.;Wasserman,D.(2014).PathologicalInternetuseamongEuropeanadolescents:psychopathologyandself-destructivebeha-viours.EuropeanChildandAdolescentPsychiatry,23,1093-1102.
36.KaiserFamilyFoundation.(2004).Theroleofmediainchildhoodobesity.http://www.netzwerk-gesundheits-kommunikation.de/texte/The-Role-Of-Media-in-Childhood-Obesity.pdf.
37.KatonW,RichardsonL,RussoJ,etal.(2010).Depressivesymptomsinadolescence:theassociationwithmul-tiplehealthriskbehaviours.GeneralHospitalPsychiatry,32,233–239.
38.Kidger, J.;Gunnell,D.;Biddle,L.;Campbell,R.;Donovan, J.Partandparcelof teaching?Secondaryschoolstaff'sviewsonsupportingstudentemotionalhealthandwellbeing.BritEducResJ2010,36,919-935.
39.King,K.A.;Smith,J.ProjectSOAR:Atrainingprogramtoincreaseschoolcounselors'knowledgeandconfi-denceregardingsuicidepreventionandintervention.JSchHealth2000,70,402-407.
40.LevyN,CortesiS,CrowleyE,etal.(2012)BullyinginaNetworkedEra:ALiteratureReview.HarvardUniversity:BerkmanCenterResearchPublication.
41.LõhmusL,RüütelK,Abel-OlloK,etal.(2008).HIV-nakkuseningteisteinfektsioonidejariskikäitumiselevimussüstivatenarkomaanideseasTallinnasjaKohtla-Järvel.Uurimusekokkuvõte.TerviseArenguInstituut,TartuÜlikoolitervishoiuinstituut:Tallinn.
42.MacDonaldJM,PiqueroAR,ValoisRF,etal. (2005).TheRelationshipbetweenLifeSatisfaction,Risk-TakingBehaviors,andYouthViolence.JournalofInterpersonalViolence,20(11),1495-1518.
43.Maloney,J.;Pfuhlmann,B.;Arensman,E.;Coffey,C.;Gusm?o,R.;Poštuvan,V;Scheerder,G.;Sisask,M;VanderFeltz-Cornelis,C.M.;Hegerl,U.&Schmidtke,A.(2014).HowtoAdjustMediaRecommendationsonReportingSuicidalBehaviortoNewMediaDevelopments.ArchivesofSuicideResearch,18(2),156-169.
44.MarkL,SammA,ToodingL.-M,etal.(2013).Suicidalideation,riskfactors,andcommunicationwithparents:AnHBSCstudyonschoolchildreninEstonia,Lithuania,andLuxembourg.Crisis:TheJournalofCrisisInter-ventionandSuicidePrevention,34(1),3-12.
45.McCloudA,BarnabyB,OmuN,etal.(2004).Relationshipbetweenalcoholusedisordersandsuicidalityinapsychiatricpopulation—in-patientprevalencestudy.BritishJournalofPsychiatry,184,439-45.
46.McGueM,IaconoWG,KrugerR(2006).Theassociatioonofearlyadolescentproblembehaviourandadultpsychopathology:amultivariatebehaviouralgeneticperspective.BehavGenet,36,591-602.
47.MichaelKaess„PathologicalInternetuseamongEuropeanadolescents:psychopathologyandself-destruc-tivebehaviors“
48.Mitendorf,Airi;Sisask,Merike;Mark,Lauraliisa;Värnik,Airi(2012).Suitsiiditeemakajastamineinternetis:ene-setapumõtetegainimestemärkaminejaabistamine.Sotsiaaltöö,2,19-24.
49.NationalInstituteonDrugAbuse(2003).PreventingDrugUseamongChildrenandAdolescents:Aresearch-basedguideforparents,educators,andcommunityleaders.U.S.DepartmentofHealthandHumanServices:Maryland.
50.NelsonE,LeibenluftE,McClureE,etal.(2005).Thesocialre-orientationofadolescence:Aneurosciencepers-pectiveontheprocessanditsrelationtopsychopathology.PsychologicalMedicine,35,163–174.
123
51.Nelson,F.L.Evaluationofayouthsuicidepreventionschoolprogram.Adolescence1987,22,813-825.
52.NHSInformationCentre.(2008).StatisticsonAlcohol:England:London
53.Noorteseireaastaraamat2009:Noortemonitor
54.Ofori-AdjeiD,CasswellS,DrummondDC(2007).WorldHealthOrganisationExpertCommitteeonProblemsRelatedtoAlcoholConsumption,SecondReport:Geneva.
55.OlweusD(1993)Bullyingatschool:Whatweknowandwhatwecando.Cambridge,MA:Wiley-Blackwell.
56.OrlandoM,TuckerJS,EllicksonPL,etal.(2005).Concurrentuseofalcoholandcigarettesfromadolescencetoyoungadulthood:anexaminationofdevelopmentaltrajectoriesandoutcomes.SubstanceUseandMisuse,40,1051-1069.
57.Owens,J.,Au,R.,Carskadon,M.,Millman,R.,Wolfson,A.,Braverman,P.K.,...O'Brien,R.F.(2014).Insufficientsleep inadolescentsandyoungadults:Anupdateoncausesandconsequences.Pediatrics,134(3),e921-e932.doi:10.1542/peds.2014-1696
58.PisetskyEM,ChaoY,DierkerLC,etal.(2008).Disorderedeatingandsubstanceuseinhighschoolstudents:resultsfromtheyouthriskbehaviorsurveillancesystem.InternationalJournalofEatingDisorders,41,464-470.
59.RehmJ,RoomR,MonteiroM,etal.(2003).Alcoholasariskfactorforglobalburdenofdisease.EuropeanAddictionResearch,9,157-64.
60.ReynaV,FarleyF(2006).Riskandrationalityinadolescentdecision-making:Implicationsfortheory,practice,andpublicpolicy.PsychologicalScienceinthePublicInterest,7,1–44.
61.Riskandprotectivefactorsthatdistinguishadolescentswhoattemptsuicidefromthosewhoonlyconsidersuicideinthepastyear.SuicideLifeThreatBehav.2014Feb;44(1):6-22.doi:10.1111/sltb.12046.Epub2013Jul15
62.Rothi,D.M.;Leavey,G.;Best,R.Onthefront-line:Teachersasactiveobserversofpupils'mentalhealth.TeachTeachEduc2008,24,1217-1231.
63.RüütelE,SisaskM,VärnikP,etal.(2014).Alcoholconsumptionpatternsamongadolescentsarerelatedtofa-milystructureandexposuretodrunkennesswithinthefamily:ResultsfromtheSEYLEproject.Int.J.Environ.Res.PublicHealth2014,11,12700-12715;doi:10.3390/ijerph111212700
64.Rüütel, E.; Sisask, M.;Värnik, A.;Värnik, P.; Carli,V.;Wasserman, C.; Hoven, C.W.; Sarchiapone, M.; Apter, A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Haring,C.;Iosue,M.;Kaess,M.;Kahn,J-P.;Poštuvan,V.;S?iz,P.A.;Wasserman,D.(2014).AlcoholConsumptionPatternsamongAdolescentsareRelatedtoFamilyStructureandExposuretoDrunkennesswithintheFamily:ResultsfromtheSEYLEProject.InternationalJour-nalofEnvironmentalResearchandPublicHealth,11,12700-12715.
65.Sarchiapone,M.;Mandelli,L.;Carli,V.;Iosue,M.;Wasserman,C.;Hadlaczky,G.;Hoven,C.W.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Haring,C.;Kaess,M.;Keeley,H.;Keresztény,A.;Kahn,J-P.;Postuvan,V.;Mars,U.;Saiz,P.A.;Varnik,P.;Sisask,M.;Wasserman,D.(2014).Hoursofsleepinadolescentsanditsassociationwithanxiety,emotionalconcerns,andsuicidalideation.SleepMedicine,15(2),248-254.
66.Schneider,B.,Atteberry,A.,&Owens,A.(2005).Familymatters:FamilystructureandchildoutcomesAlabamaPolicyInstitute
67.Scouller,K.M.;Smith,D.I.Preventionofyouthsuicide:HowwellinformedarethepotentialgWHOPreven-tingSuicide:AResourceforTeachers&OtherSchoolStaff.;Geneva:WorldHealthOrganization(http://www.who.int/mental_health/media/en/62.pdf ),2000.
68.SidorchukA,HemmingssonT,RomelsjoA,etal.(2012).Alcoholuseinadolescenceandriskofdisabilitypen-sion:a39yearfollow-upofapopulation-basedconscriptionsurvey.PLOSOne,7,e42083.
124
69.Sisask,M.;Värnik,P.;Värnik,A.;Apter,A.;Balazs,J.;Balint,M.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Feldman,D.;Haring,C.;Kahn,J.-P.;Poštuvan,V.;Tubiana,A.;Sarchiapone,M.;Wasserman,C.;Carli,V.;Hoven,C.V.;Wasserman,D.(2014).Teachersatisfactionwithschoolandpsychologicalwell-beingaffectstheirreadi-nesstohelpchildrenwithmentalhealthproblems.HealthEducationJournal,73(4),382-393.
70.SnellS.(2014,4.dets).Ettekannekonverentsil„kuilapssaabkodushaiget“http://116000.ee/et/konverents
71.SongE-Y,SmilerAP,ChampionH,etal.(2012).Everyonesaysit’sOK:Adolescents’perceptionsofpeer,parent,andcommunitynorms,alcoholconsequences,andalcoholrelatedconsequences.SubstanceUse&Misuse,47,86–98.
72.SteaTH,KnutsenT,TorstveitMK(2014).Associationbetweenshortbedtimeinbed,health-riskbehaviorsandpooracademicachievementamongNorwegianadolescents,SleepMedicine,15(6),666-672.
73.Steele,M.M.,&Doey,T.(2007).Suicidalbehaviourinchildrenandadolescentspart1:Etiologyandriskfac-tors.CanadianJournalofPsychiatry,52(6),21S.
74.SteinbergL(2004).Risk-takinginadolescence:Whatchanges,andwhy?AnnalsoftheNewYorkAcademyofSciences,1021,51–58.
75.SteinbergL(2007).RiskTakinginAdolscence:NewPerspectivesFromBrainandBehavioralScience,CurrentDirectionsinPsychologicalSciecne,16(2),55-59.
76.Suicideanddeliberateselfharminyoungpeople.
77.SuzukiK,AsagaR,SouranderA,etal.(2012).Cyberbullyingandadolescentmentalhealth.IntJAdolescMedHealth24:27–35.
78.ZeiglerDW,WangCC,YoastRA,etal.(2005).Theneurocognitiveeffectsofalcoholonadolescentsandcollegestudents.PreventiveMedicine,40,23-32
79.TaliaferroLA,MuehlenkampJJ.
80.TerviseArenguInstituut.Kasutamisekuupäev:08.12.2014,allikasnarko.ee:http://www.narko.ee/
81.ThunstromM(1988).Thealcoholintoxicatedchildanditsprognosis.ActaPaediatricaScandinavica77,3-9.
82.TimberlakeDS,HaberstickBC,HopferCJ,etal.(2007).ProgressionfrommarijuanausetodailysmokingandnicotinedependenceinanationalsampleofUSadolescents.DrugandAlcoholDependence,88,272-281.
83.TuckerJS,EllicksonPL,OrlandoM,etal.(2005).Substanceusetrajectoriesfromearlyadolescencetoemer-gingadulthood:acomparisonofsmoking,bingedrinking,andmarijuanause.JournalofDrugIssues,35,307-332.
84.VanDerVorstH,KrankM,EngelsR,etal.(2012).Themediatingroleofalcohol-relatedmemoryassociationsontherelationbetweenperceivedparentaldrinkingandtheonsetofadolescents´alcoholuse.Addiction,108,526-533.
85.VanSpijkerBA,vanStratenA,KerkhofAJ.Effectivenessofonlineself-helpforsuicidalthoughts:resultsofarandomisedcontrolledtrial.PLoSOne.2014Feb27;9(2):e90118.doi:10.1371/journal.pone.0090118.eCol-lection2014.
86.Wasserman,C.;Hoven,C.;Wasserman,D.;Carli,V.;Al-Halabi,S.;Apter,A.;Bobes,J.;Balazs,J.;Cosman,D.;Far-kas,L.;Feldman,L.;Fischer,G.;Graber,N.;Haring,C.;Herta,D.;Iosue,M.;Kahn,JP.;Keeley,H.;Klug,K.;McCart-hy,J.;Värnik,A.;Värnik,P.;Tubiana,A.;Ziberna,J.;Sarchiapone,M.;Postuvan,V.(2012).Suicidepreventionforyouth-amentalhealthawarenessprogram:lessonslearnedfromtheSavingandEmpoweringYoungLivesinEurope(SEYLE)interventionstudy.BMCPublicHealth,12(1),776
87.Wasserman,D.;Carli,V.;Wasserman,C.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brakale,R.;Brunner,R.;Bursztein-Lipsicas,C.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Durkee,T.;Feldman,D.;Gadoros,J.;Guillemin,F.;Haring,C.;Kahn,J.P.;Kaess,M.;Keeley,H.;Marusic,D.;Nemes,B.;Postuvan,V.;Reiter-Theil,S.;Resch,F.;Saiz,P.;Sarchiapone,M.;Sisask,M.;
125
Varnik,A.;Hoven,C.W.(2010).SavingandEmpoweringYoungLivesinEurope(SEYLE):arandomizedcontrol-ledtrial.BMCPublicHealth,10(1),192
88.Wasserman,D.;Hoven,CW.;Wasserman,C.;Wall,M.;Eisenberg,R.;Hadlaczky,G.;Kelleher,I.;Sarchiapone,M.;Apter,A.;Balazs,J.;Bobes,J.;Brunner,R.;Corcoran,P.;Cosman,D.;Guillemin,F.;Haring,C.;Iosue,M.;Kaess,M.;Kahn,JP.;Keeley,H.;Musa,GJ.;Nemes,B.;Postuvan,V.;Saiz,P.;Reiter-Theil,S.;Värnik,A.;Värnik,P.;Carli,V.(2015).School-basedsuicidepreventionprogrammes:theSEYLEcluster-randomised,controlledtrial.Lancet,385,1536-1544.
89.VeronikaKalmus,etal. (2014). InternetandChildWell-Being. InF.C.AsherBen-Arieh,HandbookofChildWell-Being.Theories,MethodsandPoliciesinGlobalPerspective.(lk.2093-2133).Springer
90.WHO(2014).Globalstatusreportonalcoholandhealth2014.Kasutamisekuupäev10.12.2014,allikashttp://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/en/
91.WilsonCJ,DeaneFP.Briefreport:Needforautonomyandotherperceivedbarriersrelatingtoadolescents'intentions to seek professional mental health care. J Adolesc. 2012 Feb;35(1):233-7. doi: 10.1016/j.adolescence.2010.06.011.Epub2010Jul21.
92.WorldLifeExpectancy(2011).AlcoholDeathRatePer100000.Kasutamisekuupäev10.12.2014,allikashttp://www.worldlifeexpectancy.com/cause-of-death/alcohol/by-country/
93.Wu,Z.,Hou,F.,&Schimmele,C.M.(2008).Familystructureandchildren'spsychosocialoutcomes.JournalofFamilyIssues
94.Wyman,P.A.;Brown,C.H.;Inman,J.;Cross,W.;Schmeelk-Cone,K.;Guo,J.;Pena,J.B.Randomizedtrialofagatekeeperprogramforsuicideprevention:1-yearimpactonsecondaryschoolstaff.JConsultClinPsychol2008,76,104-115.
© Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI), 2015
ERSI tänab kõiki SEYLE, WE-STAY ja SUPREME projektides osalenud koole, õpilasi, lapsevanemaid ning õpetajaid ja muud koolipersonali, samuti projektide meeskondadesse kuulunud inimesi, kelle pühendunud panust me kõrgelt väärtustame.
Kokkuvõtte – raporti koostajad:
Airi Värnik
Merike Sisask
Peeter Värnik
Lauraliisa Mark
Joosep Vaikma
Katariina Rebane
Airi Mitendorf
Administratiiv-tehniline abi:
Mare Raidla
Rita Pihl
Projektide rahastajad:Euroopa Komisjoni 7. raamprogramm (Lepingud nr 223091 ja 241542)Euroopa Komisjon, Rahvatervise programm 2008-2013 (Leping nr 20091219)
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
KOOLINOORTE VAIMNE TERVIS
Kokkuvõte – raport
Tallinn 2015
Top Related