Euroopa Liidu FP7 raamkava projekt PROFILES · Soovitused materjali esitajale: - Katsu rääkida...

1

Euroopa Liidu FP7 raamkava projekt

PROFILES

II koolitus

Tartu Ülikooli LoTe Loodusteadusliku hariduse keskus

2

PROFILES on suunatud loodusainete õpetajate uurimusliku õppe läbiviimise kompetentsuse kujundamisele

Korraldaja: Tartu Ülikool LoTe Loodusteadusliku hariduse keskus

Sihtgrupp: loodusainete õpetajad

Koht: Tartu

Aeg: 24.‐25. oktoober 2011

Seminari läbiviijad: Miia Rannikmäe, Klaara Kask, Urmas Kokassaar, Anne Laius, Katrin Vaino, Ana Valdmann

Välisekspert ja külalisvaatleja: Jack Holbrook (ICASE) ja Bulent Cavas

Seminari sekretariaat: Regina Soobard, Aveliis Post, Moonika Teppo

PROFILES partnerid: Austria, Eesti, Hispaania, Holland, Iisrael, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Läti, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Türgi.

3

SISUKORD

Seminari ajakava ...........................................................................................................................................4

LÕHNAD – KAS AINULT KOSMEETIKA? .........................................................................................................5

Üldinfo...........................................................................................................................................................5

Õpilase tööleht..............................................................................................................................................6

Juhised õpetajale ........................................................................................................................................10

PIIMA HOIA KÜLMKAPIS .............................................................................................................................12

Üldinfo.........................................................................................................................................................12

Õpilase tööleht............................................................................................................................................15


TOIDULISANDID: KAS POOLT VÕI VASTU....................................................................................................24

Üldinfo.........................................................................................................................................................24

Õpilase tööleht 1.........................................................................................................................................27

Õpilase tööleht 2.........................................................................................................................................29

Õpilase tööleht 3.........................................................................................................................................31

MÜRGISED AINED – KUI PALJU MAKSAB LUKSUS?.....................................................................................32

Üldinfo.........................................................................................................................................................32

Õpilase tööleht............................................................................................................................................33


Lisamaterjal õpetajale.................................................................................................................................38

4

Seminari ajakava

24. oktoober

10.15‐10.30 Tervituskohv ja registreerimine, küsitlus „Ideaalne õpetajakoolitus“

10.00‐12.00 Kersti Türk (loeng motivatsioonist)

12.00‐14.00 Arutelu rühmades (Moodul, mida katsetasin – minu emotsioonid ja kordaminekud)

14.00 ‐14.45 Lõuna

14.45‐15.00 Uute moodulite tutvustamine

15.00‐16.45 Uute moodulite katsetamine

16.45 ‐17.00 Kohvipaus

17.00‐18.30 Töö jätkub uue mooduliga

18.30 ‐18.50 Kokkuvõtete tegemine

19.00 Õhtusöök kohvikus „Anna Edasi“ Tähe 20

25. oktoober AHHAA keskuses Sadama tn 1

09.00 ‐9.10 Kuidas edasi? Millised on meiepoolsed ootused?

9.10 ‐ 10.10 Õpetajate ettekanded katsetatud moodulitest

Glaidi Aasrand „Ma armastan komme aga mul keeltakse neid süüa“, Evi Piirsalu, Külli Liblik, Siret

Lepasaar „Jõusaal versus jooksmine“, Inge Post ja Ilona Lille „ Nafta – maailma kuningas või Achilleuse

kand“

10.10‐11.00 Ave Vitsut „Minu kogemused uurimuslikust õppest“

11.00 ‐11.20 Õpilaste tagasiside küsitluse arutelu

11.20 ‐11.30 Kohvipaus

11.30 ‐13.45 Uute moodulite arutelu

13.35 – 14.00 Tagasiside koolitusele

14.00 ‐15.00 Lõuna

15.00‐16.30 prof. Tanel Tenson „Antibiootikumid“ (loeng)

Moodulid valmivad TeaMe programmi raames Programm TeaMe tööversioon, palume materjale mitte levitada ja paljundada

5

LÕHNAD – KAS AINULT KOSMEETIKA?

Üldinfo

Klass: 7.‐11.klass

Eesmärgid/pädevused

Õpilased on võimelised:

Teadvustama lõhnaainete olulisust meie ümber ning lõhnatundmist kui evolutsioonilist kohastumust

Koguma infot erinevatest allikatest looduslike lõhnaainete koostise, saamise ning kasutuse kohta

Tutvuma inimese lõhna tajumise mehhanismi puudutavate teooriatega

Disainima veeaurudestillatsiooni seadme ning läbi viima katse

Tegema rühmas tõhusat koostööd planeerides ning viies läbi katse ning tõlgendades selle tulemusi

Mõistma, et teaduslikud teooriad on ajas muutuvad

Võrdlema sünteetiliste ning looduslike lõhnade omadusi ning rolli

Osalema aktiivselt aruteludes esitades põhjendatud seisukohti

Mõistma teadustöö panust uute lõhnade disainimisel

Seosed õppekavaga

Keemia (loodusõpetuse) ainesisu: Alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, estrid, estri hüdrolüüs, ainete eraldamine segudest, lahustumine, hüdrofoobne aine, hüdrofiilne aine, lahusti, lahus.

Lõimumine bioloogia ainekavaga: Haistmismeelega seotud organite ehitus ja talitlus, närvirakk, retseptor.

Õppekava läbivad teemad: Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus,

teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus.

Üldpädevuste arendamine: Sotsiaalse pädevuse arendamine dilemmade lahendamise kaudu ja sotsiaalteaduslike otsustuste tegemise protsessis. Õpilased omandavad oskuse leida olulist infot, hinnata selle tõepärasust, sõnastada probleeme, planeerida ning läbi viia katset ning analüüsida ning tõlgendada tulemusi. Suhtluspädevust arendatakse oma seisukohtade kirjaliku ja suulise esitamise kaudu pöörates erilist tähelepanu loodusteadusliku keele korrektsele kasutamisele.

Aeg: 4‐5 tundi


6

Õpilase tööleht

Lõhnad – kas ainult kosmeetika?

Stsenaarium Piiripunktis rutiinsel otsingul haistis politseikoer ühel reisijal mingit kahtlast lõhna. Mees võeti kaasa ning otsiti läbi. Kahtlaseks objektiks osutus klaaspudel, millele oli kirjutatud „Mango distillate“ ja „Hand‐made product“. Kahtlustatav väitis, et ostis selle pudeli ühest Egiptuse poekesest. Toode pidavat väga hästi mõjuma stressi vastu. Vedelikku analüüsiti laboris gaaskromatograafi ja mass‐spektromeetri abil. Proovis tuvastati järgmised ained: metüülbensoaat, isoamüülatsetaat, etüülpropionaat, limoneen, kuid tegemist polnud kindlasti mango destillaadiga. Reisija vabastati, kuna analüüs ei tuvastanud ka ühtegi keelatud ainet. Selgituseks ütles politsei, et koeri õpetatakse treeningute käigus reageerima metüülbensoaadile, mis oli antud segus üheks komponendiks.

Ülesanded õpilastele

Arutelu klassis

Milliseid mõtteid ning küsimusi antud tekst tekitab? Pange pinginaabriga järgnevalt kirja nii palju

mõtteid, küsimusi, kommentaare, kui oskate!

Iseseisev töö

Tutvu põhjalikult Sulle antud tekstiga. Püüa loetust aru saada, vajadusel küsi abi. Loetu põhjal koosta

lühikokkuvõte esitamiseks rühmakaaslastele. Sinu panusest sõltub rühma edasise töö edukus!

Vastastikune õpetamine rühmas

Oma teema tutvustamist alustab see, kelle sünnikuupäev on aasta alguses, siis see, kellel on sünnipäev

järgmisena jne.

Soovitused materjali esitajale:

- Katsu rääkida selge häälega, ära kiirusta

- Proovi keskenduda peamisele

- Vajadusel näitlikusta oma esitust kasutades jooniseid

Soovitused ülejäänud rühmaliikmetele:

- Ole aktiivne kuulaja, katsu saada esitatust aru

- Ebaselgete mõtete korral esita täpsustavaid küsimusi

- Iga esineja materjalist koosta mõnelauseline kokkuvõte ja/või tee joonis/skeem


7

1.

2.

3.

4.

Millistele mooduli alguses püstitatud küsimustele saite rühmatöö käigus vastused? Millised jäid

vastamata?

Eksperimentaalne töö

Järgnevalt on Sinu rühm kutsutud valmistama taimmaterjalist eeterlikku õli valides selleks kohase

meetodi ning katsedisaini.

1. Otsige andmebaasidest (Näit. http://www.bojensen.net/index.html) infot taimes sisalduvate

eeterlike õlide koostise kohta. Leidke eeterlikus õlis sisalduvad enamlevinud keemilised ühendid,

määrake nende aineklassid ning andke hinnang hüdrofiilsuse/hüdrofoobsuse vaatepunktist.

Taimenimede tõlkimisel on abiks andmebaas http://www.ut.ee/taimenimed/, kust saab lihtsa

vaevaga leida ladinakeelse taimenimetuse.


8

2.

3. Selgitage välja, kuidas eeterlik õli on antud taimes jaotunud või kuhu kogunenud. Teatavasti

leidub seda kõigis taimeosades, kuid sisaldus on taimeositi erinev. Enamasti on see taime

erilistes õlirikastes rakkudes, vastavates mahutites või kanalites, mida kõige rohkem on taime

lehtedes, õites, viljades ja juurtes. Tehke taimest joonis ning näidake ära, millised on õlirikkamad

taimeosad.

4. Lähtuvalt kogutud infost valige sobiv meetod/meetodid [veeaurudestillatsioon, ekstraheerimine

erinevate lahustitega (etanool, heksaan, dietüüleeter), külmpressimine)] eeterliku õli

eraldamiseks. Lahustit valides pöörake tähelepanu eraldatavate ainete polaarsusele ning valige

sellele vastavalt sobiv lahusti (NB: sarnane lahustab sarnast!).

5. Veeaurudestillatsiooni kavandamisel mõelge välja sobiv katsedisain kasutades koduseid

vahendeid (NB! Mõelge veeaurudestillatsiooni olemusele: milliste tingimuste loomine on

oluline?). Tehke joonis! Pöörake tähelepanu katse ohutusele!

6. Kooskõlastage katse disain õpetajaga.

7. Viige läbi katse(d) ning fikseerige tulemused.


9

8. Andke hinnang produktile ning kasutatud meetodile.

Video vaatamine

Jälgige tähelepanelikult videolõiku. Videolõigu vaatamise järel püüa vastata järgmistele küsimustele:

Mis oli kuuldud ettekande peamine sõnum (idee, mõte)?

Milles nõustud ettekande autoriga? Kas ettekandes esines vasturääkivusi?

Kumba teooriat pooldad Sina? Miks

Kokkuvõtete tegemine: arutelu rühmas, rühmade ettekanded

Arutelu teemal: Kas me peaksime usaldama rohkem (lõhna)tooteid, mis on käsitsi valmistatud

looduslikku päritolu toorainest, mille koostis ei ole täpselt teada ning võib laiades piirides varieeruda,

mis võib sisaldada kahtlaseid aineid (pahaaimamatult, nagu meie esitatud stsenaariumis) või peaksime

me eelistama tööstuslikult toodetud ning sünteetilisi tooteid?

Tooge välja erinevate tootmisviiside plussid ja miinused (käsitsivalmistatud vs tööstuslikult

toodetud; looduslikust toorainest vs sünteetilised lõhnaained). Arutelu tulemused vormistage

plakatina. Kuidas võiks lõhnaainete tootmine toimuda tulevikus?


10

Juhised õpetajale

Lõhnad – kas ainult kosmeetika?

Antud moodul sobib kõige paremini rakendamiseks gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse lõpuosas,

kui eelnevalt on juba tutvutud aineklassidega. Siiski saab hea tahtmise korral materjali rakendada ka

nooremates klassides (7. lassi loodusõpetuse raames), kus rõhuasetus on pigem segude eraldamisel.

Mooduli sissejuhatuses pärast stsenaariumi esitamist on soovitatav lasta õpilastel genereerida

võimalikult palju küsimusi, väljendada mõtteid, esitada kahtlusi ning need tahvlile kirja panna. Eriti

oodatud oleksid küsimused, mis lasevad meil järgnevalt õppida keemia ainesisu, aga maha ei peaks

suruma ka õpilaste huvi asja sotsiaalsete aspektide vastu.

Näiteks võiks õpilastel tekkida järgnevaid küsimusi:

Miks koeri treenitakse metüülbensoaadiga tuvastamaks keelatud aineid, kui see tegelikult pole

keelatud ainete nimekirjas?

Kas politseikoeri võib usaldada ehk kas politseikoera nina võib lihtsalt „petta“?

Kuidas on võimalik üldse puuvilju destilleerida?

Mida tähendavad mõisted „kromatograafia“ ja „mass‐spektromeeter“ ehk kuidas aineid

tuvastatakse?

Kuidas inimesed, loomad lõhnu tajuvad?

Jne.

Järgnev rühmatöö (vastastikune õpetamine rühmades) peaks aitama vähemalt osaliselt vastata õpilaste

sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Loomulikult võib õpilastel tekkida küsimusi, mis keemia tunnist

kaugelt mööda lähevad, need võiks aga jätta siinkohal koduseks uurimiseks (Näiteks: kuidas koeri

treenitakse lõhnu tundma jms).

Vastuse küsimusele, miks koeri treenitakse metüülbensoaadiga, võib leida suhteliselt kerge vaevaga

Internetist kasutades märksõnu „methyl bensoate dog“ vms.

Taimede rida, mis sobivad eeterlike õlide saamiseks on väga pikk alates tsitruselistest, maitsetaimedest,

roosi ja liilia õielehtedest ning lõpetades kadaka või männiokstega. Kui võimalik, võiks paralleelselt

toimuda nii veeaurudestillatsioon korraliku laboriaparatuuriga kui ka omatehtud vahenditega. Sel juhul

on hea pärast võrrelda, mis on ühe või teise eelised/puudused. Omatehtud destillatsiooniseadme

loomisel on kindlasti abiks Youtube, kust võib otsisõnadega: „steam distillation essential oil“ leida

mitmeid koduseid „aparaate“.

Video biofüüsiku Luca Turini ettekandega võib leida aadressilt:

http://www.ted.com/talks/lang/eng/luca_turin_on_the_science_of_scent.html. Kuigi ettekande

loodusteaduslik sisu, so lõhna tajumise mehhanism, võib tunduda õpilastele veidi keeruline, on oluline

ka video ülejäänud sõnum: näidata, kuidas teadlased töötavad, et eksisteerivad võistlevad teooriad, et


11

ükski teooria pole lõplik tõde, vaid võidakse aja jooksul uute tulemuste valguses ümber lükata ning

teooria headuse mõõdupuuks on tihti see, kuidas ta praktikas „töötab“.

Kokkuvõtete tegemise formaat ‐ on see siis lihtsalt arutelu või plakat või Pwp esitlus, sõltub suuresti

õpetaja valikutest, ajareservist ning õpilaste huvidest.

Viiteid Paaver, U. (2006). Eestis kasvava nõmm‐liivatee eeterliku õli keemilise koostise analüüs ja droogi

(Serpylli herba) vastavus Euroopa farmakopöa nõuetele. (Magistritöö, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond) Tartu: Tartu Ülikool. Saadud 19.10.2011 aadressilt http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=389374/Paaver.pdf .

Raal, A. (2010). Farmakognoosia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Waggoner, L.P., Johnston, J.M., Williams, M., Jackson, J., Jones, M., Boussom, T., & Petrousky, J. A. (?).

Canine olfactory sensitivity to cocaine hydrochloride and methyl benzoate. Saadud 12.10.2011 aadressilt

http://k9.fgcu.edu/articles/WaggonerETAL.pdf


12

PIIMA HOIA KÜLMKAPIS

Üldinfo

Klass: 8. ja 11 klass

Aine: bioloogia

Eesmärgid/pädevused:

Uurimuslike ja koostööoskuste arendamine

Kommunikatiivsete oskuste arendamine

Teab piima tähtsust inimese erinevatel eluetappidel ja seostab seda tervisliku toitumisega

Piima koostise uurimine, tarbijainfo nõuetega tutvumine

Teab piimhappebakterite tähtsust ja käärimiseks vajalikke tingimusi (temperatuuri mõju hapnemisele)

Oskab selgitada, mis juhtub piimaga hapnemisel

Oskab valmistada märgpreparaati ja kasutada mikroskoopi

Teab erinevaid võimalusi pH määramiseks Seosed õppekavaga III kooliaste:Bakterite aeroobne ja anaeroobne eluviis. Käärimiseks vajalikud tingimused. Bakterite paljunemine ja levik. Bakterite osa looduses ja inimtegevuses. Gümnaasium: Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus. Käärimine kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus. Sisu: piimhappebakterid, piima hapendamine, piima koostis ja tähtsus Õpitegevused: Sotsiaalse suunitlusega loodusteadusliku stsenaariumiga tutvumine ja loodusteaduslike probleemide püstitamine. Katse planeerimine temperatuuri mõjust kõrgpastöriseeritud ja pastöriseeritud piima säilimisele. Poe külastus ja piimatoodete koostise uurimine. Jogurti valmistamisõpetuse koostamine. Erinevate hapupiimatoodete bakteriaalsed väljakülvid või märgpreparaadi valmistamine. Piima ja hapupiima pH määramine. Aeg: 4 tundi Tunnijaotus plaan

1. tund Stsenaarium ja arutelu. Sõidate suvel nädalaks sõpradega väikesele saarele. Peate plaani, millist toitu teha ja mida kaasa võtta. Selgub, et Mari tahab hommikuti piimaga keedetud putru. Sander tahab juua kohvi piimaga ning Kalle armastab süüa piima või jogurtiga maisihelbeid. Probleem on aga selles, et suvilas pole külmkappi, pood on saare teises otsas ja keegi ei ole nõus igapäev poes käima. Naabertalus 5 km kaugusel peetakse kitsi ja lehma. Mari väidab, et kitsepiim on hoopis teistsuguse maitsega kui lehmapiim ja tema seda ei joo. Pealegi läheb toorpiim hapuks enne kui koju jõuad.


13

Näited arutelu küsimustest: Kas peaks suvilasse ostma külmkapi või on piima säilitamiseks ka muid võimalusi? Millised on võimalused, et lapsed ei peaks loobuma oma hommikusöögi harjumustest? Miks on lehma ja kitse piim erinevate omadustega? Millised on piima loomulikud komponendid? Miks piim läheb hapuks? Millised piimatooted säilivad kauem? Millist piima jood sina ja miks? Kas sa oled kodus valmistanud hapupiima? Milliseid tingimusi on selleks vaja?

Kodune töö: poe külastamine ja erinevate piimatoodete koostise uurimine. Andmete kogumine ja vormistamine.

2.tund Rühmatöö. Kokkuvõtete tegemine piimatoodete koostise uurimisest. Arutage järgmiste küsimuste üle:

a) Milline peab olema pakendil tooteinfo?

b) Millised on piima loomulikud komponendid?

c) Miks lisatakse piimatoodetele lisaaineid?

d) Kas mõned teie poolt leitud lisaained võivad olla ka tervisele ohtlikud?

e) Mida tähendab kohvikoorelaadne toode?

f) Mille poolest erinevad pastöriseeritud ja kõrgpastöriseeritud piim?

g) Miks ei ole kõik piimatooted külmletis?

h) Kellele on mõeldud laktoosivaba piim?

i) Mille poolest erinevad lehma‐ ja kitsepiim?

j) Mille poolest erineb Nopi talu toorpiim teistest müügil olevatest piimadest?

Kodune töö: Planeeri katse ja teosta, mis tõestaks a) temperatuuri mõju piima säilimisele või b) pastöriseerimise ja keetmise mõju toorpiimale. 3. tund Praktiline uurimuslik töö ( vali üks töö): Katse planeerimine, mis tõestaks: a) hapnemisprotessi toimumist b) mikroorganismide olemasolu hapupiimas Kodune töö: planeeri ja teosta uurimuslik töö “ Erinevate juuretiste mõju piima hapnemisele“. Pööra tähelepanu hüpoteesi sõnastamisele ja katetulemuste ning järelduste vormistamisel.


14

4. tund Uurimuslikest töödest kokkuvõtete tegemine ja arutelu, milliseid piimatooteid ja miks saab kaasa võtta matkale. Võrdle pastöriseeritud piima ja jogurti koostist ja tähtsust toitumises. Milliseid piimatooteid saad kaasa võtta matkale ja miks? Koostage õpetus, kuidas valmistada kodustes tingimustes toorpiimast jogurtit.


15

Õpilase tööleht

Piima hoia külmkapis

Stsenaarium

Sõidate suvel nädalaks sõpradega väikesele saarele. Peate

plaani, millist toitu teha ja mida kaasa võtta. Selgub, et

Mari tahab hommikuti piimaga keedetud putru. Sander

tahab juua kohvi piimaga ning Kalle armastab süüa piima

või jogurtiga maisihelbeid. Probleem on aga selles, et

suvilas pole külmkappi, pood on saare teises otsas ja keegi

ei ole nõus igapäev poes käima. Naabertalus 5 km

kaugusel peetakse kitsi ja lehma. Mari väidab, et

kitsepiim on hoopis teistsuguse maitsega kui lehmapiim ja

tema seda ei joo. Pealegi läheb toorpiim hapuks enne kui

koju jõuad.

Kas Maril on õigus? Põhjenda oma arvamust.

Külasta toiduainetepoodi.Milliseid piimatooteid müüakse. Vali välja kolm erinevat piimatoodet

ja pane kirja nende koostis ning koht , kus neid poes hoitakse.

Moodustage 4‐6 liikmelised rühmad ja koostage kokkuvõttev tabel erinevate piimatoode kohta.

Arutage järgmiste küsimuste üle:

k) Milline peab olema pakendil tooteinfo?

l) Millised on piima loomulikud komponendid?

m) Miks lisatakse piimatoodetele lisaaineid?

n) Kas mõned teie poolt leitud lisaained võivad olla ka tervisele ohtlikud?

o) Mida tähendab kohvikoorelaadne toode?

p) Mille poolest erinevad pastöriseeritud ja kõrgpastöriseeritud piim?

q) Miks ei ole kõik piimatooted külmletis?

r) Kellele on mõeldud laktoosivaba piim?

s) Mille poolest erinevad lehma‐ ja kitsepiim?

t) Mille poolest erineb Nopi talu toorpiim teistest müügil olevatest piimadest?


16

Planeerige katse a) temperatuuri mõju piima säilimisele või b) pastöriseerimise ja keetmise

mõju toorpiimale. Esitage oma katseplaan õpetajale. Viige katse kodustes tingimustes läbi.

Pöörake tähelepanu uurimusküsimuse, hüpoteesi, katsetulemuste ja järelduste vormistamisele.

Hapnemisprotsessi iseloomustamine. Mõtle, kuidas oleks võimalik tõestada, et a) piima

hapendavad bakterid, b) hapnemise tulemusel tekib hape (piimhape), c) hape kalgendab

piimavalku. Viige koolis läbi vastavad katsed. Millise mahlaga valmistada piimakokteili?

Kasutades omandatud teadmisi piima hapendamisest ja piimahappebakterite elutegevusest

koosta jogurti valmistamise õpetus.

Kas oskad vastata järgmistele küsimustele? Kasuta tähistusi + oskan, ‐ ei oska, ! oskan osaliselt.

a) Milliseid piimatooteid saaks Mari, Kalle ja Sander kaasa võtta saarele?

b) Mille poolest erinevad pastöriseerimine, kõrgpastöriseerimine ja steriliseerimine?

Millised eelised ja puudused on kõrgpastöriseeritud piimal võrreldes pastöriseeritud

piimaga?

c) Kellele on mõeldud laktoosivaba piim? Miks lisatakse piimale D‐ vitamiini?

d) Mida näitab piima rasvaprotsent? Millist piima jood sina ja miks?

e) Miks ei soovitata juua rasvavaba (o,5%) piima?

f) Milliste piimatoodete valmistamisel kasutatakse piimhappebaktereid?

g) Kas inimene omastab paremini rõõska või hapnenud piima? Miks?

h) Kas toorpiima joomine võib ka tervisele ohtlik olla? Põhjenda.

i) Milliseid ühendeid piimhappebakterid piimas muudavad?

j) Miks ikkagi kõrgpastöriseeritud ja pastöriseeritud piim lõpuks riknevad?


17

Juhised õpetajale

Piima hoia külmkapis

Töö nr.1.Temperatuuri mõju uurimine piima säilivusele.

Ostke üks väike pakk värsket tavalise rasvasisaldusega piima või pakk kaua säilivat kõrgpastöriseeritud

piima. (üks pinginaaber ostab pastöriseeritud teine kõrgpastöriseeritud piima). Pane kirja piima “kõlblik

kuni” kuupäev.

Ava pakend ja jaga sisu ühekordsetesse plastiktopsidesse kolmeks enam‐vähem võrdseks osaks.

Nummerda topsid veekindla markeriga. Tops nr 1 jäta külmkappi, tops nr 2 jäta normaalse

toatemperatuuriga kohta (nt kuhugi köögis) ning tops nr 3 sooja kohta (nt talvel radiaatori lähedale). Igal

hommikul ja õhtul kontrolli kolme piimatopsi. Võta esimene tops piima, esmalt tõsta see oma nina

juurde ja nuusuta ning pane oma tähelepanukud ajaliselt kirja. Kui piim tundub normaalne, siis vala

väike osa sellest (mitte rohkem kui 10 ml) klaasi ja pane klaas umbes 15 sekundiks mikrolaineahju (palu

emalt mikrolaineahju kasutamisel abi). Peaksid nägema, et piim läheb keema. Pane oma tähelepanekud

kirja. Korda protsessi ka teiste piima proovidega.

Tähelepanu: mikrolaineahjus piima kuumutamiseks kasuta vaid klaasist nõud!

Võrrelge koolis oma tulemusi:

a) pastöriseeritud ja kõrgpastöriseeritud piima säilimist

b) ja temperatuuri mõju piima säilimisele.

Töö nr.2. Pastöriseerimise ja keetmise mõju toorpiimale

Töövahendid: kolm väikest puhast purki, mõõtsilinder, pastöriseerimata värske toorpiim (müügil turul),

paber, marker, termomeeter, elektripliit

Töö käik: Nummerdage purgid. Keetke 100ml piima 5‐10 minutit ja valage esimesse purki, katke

paberiga. Kuumutage 100 ml piima ligikaudu 5 minutit 60‐ 80 –kraadises temperatuuris, valage purki ja

katke paberiga. Kolmandasse purki valage lihtsalt 100ml piima ja katke see paberiga. Purke hoidke

ühesugustes tingimustes toatemperatuuril või külmkapis.

Tööülesanne : Jälgige iga päev purkides toimuvaid muutusi ühe nädala jooksul. Hinnake kultuuride

välimust, lõhna ja olekut. Tulemused kirjutage tabeliss


18

Küsimused:

1. Miks hapnes piim purkides erineva kiirusega?

2. Miks piima pastöriseeritakse?

3. Mille poolest erinevad pastöriseerimine, kõrgpastöriseerimine ja steriliseerimine? Millised

eelised ja puudused on kõrgpastöriseeritud piimal võrreldes pastöriseeritud piimaga?

4. Kas toorpiima joomine võib ka tervisele ohtlik olla? Põhjenda.

Töö nr. 3. Mikroorganismid hapupiimas

Töövahendid: mikroskoop, alusklaasid, katteklaasid, prepareerimisnõel, pintsetid, tindi vesilahus,

külvinõel, silmapipett, väike purk, rõõsk piim, teelusikas, hapukoor, paber.

Töö käik

Piimhappebakterite saamiseks kasutage juuretist. Võtke juuretiseks teelusikatäis hapukoort ja segage

hoolikalt ligikaudu 50 – 100ml toasooja rõõsa piimaga. Katke hapnemisnõu paberiga, et vältida õhus

leiduvate mikroobide sadenemist sellesse ning jätke toatemperatuuril hapnema. Kahe ööpäeva

möödudes on piim hapu ja selles on piisavalt mikroobe. Mikroobide elutegevuse tagajärjel tekib hape

ning piimavalgud denatureeruvad, mis väljendub valgu‐ ja vedelikukihi (vadak) eristumises, iseloomuliku

lõhna ja maitse tekkimises. Mikroorganismide vaatlemiseks võtke proov vedelikukihist ehk vadakust.

Tööülesanne

Valmistage hapupiimavedelikust kaks erinevat preparaati – esimene, mis on värvimata, ja teine, mis on

värvitud tindi vesilahusega. Selleks pange silmapipeti või külvinõela abil tilk hapupiimavedelikku

alusklaasile ja valmistage ajutine preparaat. Mikroskoopimisel kasutage suurendust 15x40 või 15x20.

Preparaadi vaatlemisel muutke valgustusintensiivsust (iirisdiafragma avamise ja sulgemisega või valguse

varjutamisel käega).

Küsimused

1.Milliste piimatoodete valmistamisel kasutatakse piimhappebaktereid?

2.Kas inimene omastab paremini rõõska või hapnenud piima?

3. Milliseid ühendeid piimhappebakterid piimas muudavad?


19

Töö nr.4. Hapnemisprotsess

Töövahendid: piim , hapupiim, universaalne pH indikaatorpaber, sidrunhape või äädikas, Petri tassid

tardsöötmega, külvinõel, marker.

Töö käik:

Selleks, et tõestada et piim hapneb bakterite mõjul , tehke väljakülvid piimast ja hapupiimast (jogurtist)

tardsöötmele. Selleks kastke külvinõel piimatootesse ja joonistage ettevaatlikult siksakk joon

tardsöötme pinnale. Petri tassi võite jagada sektoriteks, tähistage sektorid markeriga. Nii saate ühele

tassile külvata mitu erinevat proovi (piim, hapupiim, erinevad jogurtid). Petri tassid jätke

toatemperatuurile seisma põhi ülespidi.

Piimhappe teket määrake piima ja hapupiima pH järgi.

Valkude omaduseks on nende denaturatsioon kuumutamisel ja / või happe lisamisel. Et tekkinud

piimhappe toimel piimavalk denatureerub/kalgendub tõestage sidrunhappe lisamisega piimale. Lisage

piimale veidi hapet ja vaadake mis toimub.

Tööülesanne

Tõestage, et piima hapendavad bakterid. Piimhappebakterite elutegevuse tulemusel moodustub hape

(piimhape), mis kalgendab piimavalku.

Küsimused

1. Kuidas saab määrata pH? Milline on pH väärtus a) happelises keskkonnas, b) aluselises

keskkonnas?

2. Kuidas on võimalik tõestada valkusid?

3. Miks saavad laktoositalumatusega inimesed juua hapupiima tooteid?

4. Miks soovitatakse peale antibiootikumi kuuri tarvitada jogurteid?

Töö nr.5. Erinevate juuretiste mõju piima hapnemisele

Töövahendid: kuus väikest puhast purki, mõõtsilinder, teelusikad (6), paberid, kummirõngad,

markerpliiats, 1 l pastöriseeritud piima, erinevad juuretised: hapukoor, keefir, pett, jogurt, kohupiim.

Töö käik

Mõõtke mõõtsilindriga 50 ml piima igasse purki. Tähistage purgid ja lisage erinevatesse purkidesse üks

teelusikatäis erinevaid juuretisi. Segage purkide sisu hoolikalt. (Iga juuretise jaoks on oma lusikas või

loputage lusikat vahepeal hoolikalt). Katke purgid kummirõngaste abil paberitega. Jätke proovid

toatemperatuurile.


20

Tööülesanne

Iga 24 tunni järel jälgige kolbides toimunud muutusi. Vaadelge piimavalkude kalgendumist ja sadenemist

ning vadakukihi eristumist. Hinnake kultuuride välimust, aroomi, konsistentsi jne. Tulemused kirjutage

tabelisse.

Küsimused

a) Milline juuretis põhjustas piima hapnemise kõige kiiremini, milline aga kõige aeglasemalt?

b) Milliseid juuretisi kasutatakse tööstuses erinevate hapendatud piimatoodete tootmiseks?

c) Milliseks muutus piim kontrollvariandi kultuuris? Põhjenda.

Piima koostis ja liigid

Mõiste ’piim’ põhitoiduainena, ilma mingite lisanditeta, tähendab tavaliselt lehmapiima, mis on värske,

rasvane, pole läbinud kondenseerimist ja ei sisalda mingeid muid aineid. Kõigi teiste ’piimade’ kohta

peab pakendil olema vastav selgitus, nt:

Lambapiim, kitsepiim või nende segu

Pastöriseeritud, steriliseeritud, külmutatud

Näidatud peab olema rasvaprotsent kui piim pole täisrasvane

Kondenseeritud, kuivatatud (pulbri või tablettidena)

Suhkruga piim ja kakao/šokolaadipiim kui lisatud on suhkrut või kakaod

Viimastel aastatel on lettidele ilmunud uusi piimaliike, mis sisaldavad lisandeid nagu vitamiinid, kaltsium,

omega‐ 3 rasvhapped, erinevad puuviljad jne.


21

Müügiks kõlbulik piim on pärit vaid ühelt loomaliigilt (lehm, lammas, kits). Vaid lamba‐ ja kitsepiima võib

omavahel segada vahekorras 50:50. Järgnev tabel toob välja mõned andmed piimaliikide kohta.

Tabel 1

Päritolu Tihedus (150C juures) Rasvasus (%) Tahke aine sisaldus*

(%)

Lehm 1,030 3,5 8,46

Lammas 1,032 4,0 9,0

Kits 1,035 6,0 10,2

*tahke aines, v.a rasv

Värskeks nimetatakse piima, mis pole peale filtreerimise, jahtumise ning homogeniseerimise ühtegi

töötlemist läbi teinud. Selline piim peaks vastama järgnevatele tingimustele:

See ei tohiks keetes pakseneda.

Lisatud ei tohi olla mingeid värvaineid, looduslik värv ei tohi mikroobide sisalduse pärast olla

muutunud.

See ei tohi pärineda haigelt loomalt või loomalt, keda on rohtudega ravitud või söödetud

inimestele ohtlikke aineid sisaldava söödaga.

Mikroobide sisaldus ei tohi olla suur ning lisatud ei või olla säilitusaineid.

Värske piim pole tehtud piimapulbrist või –tablettidest ega kondenseeritud piimast.

See ei tohi sisaldada lisatud suhkrut ega olla kooritud või veega lahjendatud.

Pastöriseeritud piim on piim, mis on läbinud üldtuntud pastöriseerimise protsessi ja seda peaks säilitama

suletud pakis, pudelis või plastikpudelis, mille sildil on kirjas ’kõlblik kuni’ kuupäev ning soovitavalt ka

pakendamise kuupäev. Pastöriseerimine on piima kuumutamise protsess 62,8‐65,6oC juures poole tunni

jooksul või 71,7 o C juures 15 sekundit. Termin tuleb Luis Pasteur’i (1822‐1895) nimest, ta oli prantsuse

keemik ja bakterioloog, kes avastas, et piima ja alkoholi käärimist põhjustavad mikroorganismid. Peale

kuumutamist jahutatakse piim kohe vähemalt 10 o C juurde. Pastöriseerimine tapab 95‐99% baktereid.

Pastöriseeritud piim peaks olema eelpool nimetatud värske piima tunnustega ning seda peaks kuni

tarbimiseni hoidma külmkapis. Sellele iseloomulikud omadused ja andmed on samad, mis värske piima

puhul.


22

Steriliseeritud on piim, mida on kuumutatud vähemalt 100 o C juures, mis tapab kõik mikroorganismid,

ilma et toimuks kondenseerumine.

Külmutatud piim on läbinud kiire külmutamise ja hoitakse temperatuuril alla ‐150C. Juua tuleks seda

piima peale täielikku sulamist.

Kooritud piim on piim, mis jääb värskest piimast peale rasvade mehhaanilist eemaldamist (nt

tsentrifuugimine). Järelejäänud rasvaprotsent ei tohiks ületada 0,2% ja muu tahke osa peab olema alla

1,036% 15oC juures.

Väherasvane piim saadakse samasuguse protsessiga kuid selle rasvasisaldus on 1,5‐1,8%, mis peaks

pakendil ka selgelt nähtav olema.

Koostis

Piim koosneb peamiselt kolmest komponendist: vesi, rasv ja muu tahke osa. Orgaanilise osa

moodustavad peamiselt proteiinid (kaseiin, albumiin ja globuliin), laktoos, sidrunhape. Kaseiini leidub

ainult piimas ja see moodustab 78,5% piima proteiinkoostisest. Laktoos on samuti piimale iseloomulik

koostisosa. Kaalium ja kaltsium on metallid, mida leidub piimas märkimisväärses koguses.

Piim sisaldab ka vitamiine, peamiselt A vitamiini (tegelikult pro‐vitamiin Ad). See on kuumakindel kuid

kipub oksüdeeruma. Piim sisaldab ka D vitamiini, mis säilib pastöriseerimise ja steriliseerimise käigus.

Pro‐vitamiin D (peamiselt kolesterool) muudetakse suvise päikesevalguse toimel D vitamiiniks, mille

varusid talletatakse maksas pimeda aja tarvis. Piim sisaldab ka mitmeid ensüüme. Nii A kui D vitamiin on

rasvas lahustuvad, nii et nende sisaldus väheneb märgatavalt kooritud ja väherasvase piima puhul.

Tunnis oleks kasulik arutleda väherasvase piima kasulikkuse üle (nt meditsiinilistel kaalutlustel) kuid ka

selle miinuste üle.


23

Happelisus ja pH‐tase

Lehmapiim on kergelt happeline, selle pH‐tase on 6,4‐6,6. Värske piima üldine happelisus on tavaliselt

0,14 %. Happelisus tuleneb happelistest fosfori sooladest. Happelisust saab mõõta piima ja NaOH

lahusest.

Seistes happelisus tänu mikroorganismide tegevusele suureneb. Kui happelisus jõuab 0,3%ni siis

omandab piim hapu maitse. 0,4% happesuse juures on piim juba tugevalt hapu, 0,6% piim sadestub

toatemperatuuril. Hallitus tekib 0,9% juures. Lõpuks 2‐2,5 % juures piim hakkab lagunemine, happelisus

väheneb.

Piima sadestumine on tingitud kaseiini sadestumisest, mis toimub pH‐tasemel 4,6. Kaseiin sadestub ka

ensüümide lisamisel piimale (protsess, mida kasutatakse jogurti tegemisel piimast) või lisades

neutraalseid sooli.

Jogurt

Jogurt tekib piima hapnemisel teatud bakterite osavõtul. Bakterid on Sreptococcus thermophilus ja

Bactobacillus bulgaricus. Rasvast jogurtit saadakse värskest piimast. Selles ülesandes valmistavad

õpilased jogurtit kasutades poest ostetud jogurti baktereid.

Jogurti valmistamise juhendi juures tuleks välja tuua järgmised aspektid:

1) Piima peab kuumutama, et hävitada bakterid.

2) Piim tuleb jahutada 35‐45 o C, et juuretises olevad piimhappebakterid jääksid ellu

3) Juuretiseks saab kasutada ainult neid jogurteid, mida müüakse külmletis. Teised jogurdid on

peale valmimist pastöriseeritud, et pikendada nende säilimisaega. Pastöriseerimine tapab

piimhappebakterid.

4) Peale juuretise lisamist tuleb anum katta tekiga, et hoida temperatuuri. Bakterite eluks sobi

temperatuur on 35‐45o C . Segu hoitakse soojas paar‐kolm tundi.

5) Pannakse külmkappi 6‐7 tunniks hapnema


24

TOIDULISANDID: KAS POOLT VÕI VASTU

Üldinfo

Klass: 10.‐12. klass

Sisu: Antud moodul aitab noortel aru saada toidulisandite mõistest ning nende mõjust inimese

tervisele. Toidulisandite reklaamist ning müügist tulenevatest väärarusaamadest noorte seas. Põhirõhk

on valkude tähtsusel ja ainevahetusel.

Eesmärgid:

Uurimuslike ja koostöö oskuste arendamine (toiduainetes lahustuvate valkude määramine)

Info otsimine ja selle kriitiline hindamine (taastusjookide koostise võrdlemine)

Reklaami ja eakaaslaste mõju kriitiline hindamine (reklaami ja teaduspõhiste faktide võrdlemine)

Valkude ning aminohapete tähtsus ja ainevahetus

Valkude liigtarbimisest tulenevate terviseriskide hindamine

Täisväärtusliku tasakaalustatud segatoidu väärtustamine

Oskab määrata tarvitud valgu kogust päevas ja anda tarbimisele hinnang lähtudes valkude

ülesannetest ja ainevahetusest organismis, eluviisist ja energiavajadusest.

Moodul koosneb kolmest osast:

I – sotsiaalse suunitlusega loodusteaduslikke probleeme sisaldav stsenaarium

( igapäevaeluline probleem, mille lahendamiseks on vajalikud loodusteaduslikud teadmised) ja sellele

järgnev arutelu. Stsenaariumile järgneva arutelu tulemusel peaksid õpilased jõudma arusaamiseni, et

neil napib ainealaseid teadmisi valkude ainevahetusest.

II – uurimuslikul õppel põhinev uute loodusteaduslike teadmiste omandamine.

III – uute omandatud loodusteaduslike teadmiste kasutamine stsenaariumis esinenud sotsiaalse

probleemi lahendamiseks ( omandatud uute loodusteaduslike teadmiste rakendamine uues situatsioonis

väitluses)


25

Stsenaarium

Mart ja Jaanus käivad jõusaalis, kus on müügil mitmesugused toidulisandid. Ühel korral jäävad poisid leti

ette arutama, kas toidulisandid on ikka ohutud ja vajalikud. Mart ütleb, et tema perearst soovitas tal

enne Egiptusesse sõitmist tarvitada probiootikume kõhulahtisuse ennetamiseks. Jaanuse peres

kasutatakse talviti apteegist ostetud kalamaksaõli kapsleid ja Apoviti. Poisse hakab huvitama, milliseid

toidulisandeid ja miks müüakse jõusaalis? Oma küsimusega pöörduvad nad jõusaalitreeneri poole, kes

soovitab neile hoopiski internetist osta valgupreparaati Whey Overdrive 2. Treeneri selgituste järgi aitab

valgupreparaat kaasa lihaste taastumisele peale trenni ja suurendab lihasmassi.

Poisid uurivad treenerilt saadud pakendil olevat infot ega oska võtta seisukohta.Valgupreparaati Whey

Overdrive 2 : Pakendil olev info:Koostis: ultrafiltreeritud vadakuvalgu kontsentraat, hüdrolüüsitud

vadakuvalgu isolaat, emulgaator (sojaletsitiin), looduslik banaani lõhna‐ja maitseaine, värvaine,

magusaine (sukraloos). 100g/377kcal, valku 81g, süsivesikuid 4 g, rasva 3 g. Kasutamine: 20g lahustada

2 dl vees või piimas. Soovitused: päevadoosi ei tohi ületada, ei tohi kasutada mitmekesise toitumise

asendajana.

Samas meenub Mardile, et ta luges hiljuti internetist Eesti Veterinaar‐ ja Toiduameti teadaannet, et USA

Toidu‐ ja Ravimiamet (Food and Drug Administration) annab teada, et internetiaadressil:

www.bodybuilding.com müüdavatest sportlaste eritoitudest ja toidulisanditest 65 nimetust võivad

sisaldada steroide. Bodybuilding.com, LLC kutsub tooted rahvusvaheliselt ja USA turult vabatahtlikult

tagasi, et kindlaks teha, kas kahtlused on põhjendatud.

Näited arutelu küsimustest:

Kes võib soovitada ja müüa toidulisandeid? Keda usaldada toidulisandite soovitamisel (perearsti

või treenerit)? Millised ohud võivad kaasneda toidulisandite ostmisega internetist? Mis on

toidulisandid? Millal on toidulisandite tarvitamine õigustatud?

Mis võis tekitada poistes kahtlust kui nad uurisid pakendil olevat infot? Mida sisaldavad sportlastele

mõeldud toidulisandid? Mis on steroidid ja miks neid ei või taastusjoogid sisaldada? Mis on sukraloos.

Mida tähendab ultrafiltreeritud vadakuvalk ja hüdrolüüsitud vadakuvalgu isolaat? Miks ei tohi

päevadoosi ületada? (Millised on valkude liigtarbimise tagajärjed?) Kas sportlased vajad rohkem valke ja

miks? Kui palju vajab inimene valke päevas ja millest see sõltub? Kas sportlased vajad rohkem valke ja

miks? Millised on valkude ülesanded organismis? Arutage rühmas, milliseid toidulisandeid Teie ja Teie

pereliikmed kasutavad ja miks?


26

Näited võimalikest õpiülesannetest:

Erinevate taastusjookide koostise võrdlemine ja komponetide vajalikkuse analüüs. Reklaami

tõepärasuse hindamine; võrrelda reklaami ja teaduspõhised fakte. Valkude tähtsus spordis.

Kasuta lisamaterjali „Toidulisandid sportlastele“, “Peamised toitumisvajadused sportlastel“

Vahur Öpik.

Valkude ainevahetus ja tähtsus.Toitumissoovitused valkude tarbimisel. Valkude ala‐ ja

ületarbimisest tingitud terviseriskid. Analüüsi oma toitumist Tervise Arengu Instituudi

veebipõhise toitumisprogrammi nutridata abil www.nutridata.ee (oma kehamassi indeksi

arvutamine ja selle seostamine päevase tarvitatava kalorsusega). Lisamaterjal „Valkude ala‐ ja

ületarbest tingitud ohud tarbija tervisele“, „Toitumissoovitused valkude tarbimisel“ Maili Vaher.

Valgusisalduse tõestamine erinevates toiduainetes. Millised toidud on valgurikkad ja kuidas on

võimalik valke määrata toiduainetes? Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimismeetod.

Õpitud teadmiste kasutamine uues situatsioonis:

Väitlus Toidulisandid: poolt või vastu.

Moodustage 3 liikmelised võistkonnad. Tõmmake loosi, kas teie võistkond on toidulisandite poolt või

vastu. Valmistage rühmas ette sobilikud argumendid.

Väitlus – võistkonna esimesel liikmel on aega kolm minutid oma arumentide esitamiseks, siis saab sõna

vastasvõistkonna esimene liige kolmeks minutiks. Teistel liikmetel on aega 2 minutit ja kolmandatel 1

minut. Publik selgitab välja parima võistkonna.


27

Õpilase tööleht 1

Toidulisandid: kas poolt või vastu?

Valkude tähtsus spordis.

Kas sportlaste toitumisvajadused on teistsugused kui mittesportlastel? Põhjenda. Vajadusel tutvu

õpilase infolehega „Peamised toitumisvajadused sportlastel“ Vahur Öpik.

Sportlaste toitumisvajadused Mittesportlaste toitumisvajadused

Põhjendus:

_____________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________

Taastusjoogid .

Võrdle taastusjookide koostist ja anna hinnang reklaamide teaduspõhisusele. Vajadusel kasuta õpilase

lisamaterjali „Toidulisandid sportlastele“.

Reklaamtekstid.Fast HERA80 (Ultrafiltreeritud vadakuvalk erinevate maitsetega) Kiirendab taastumist

rasketest treeningutest . Sisaldab aminohappeid ja glutamiini. Sisaldab funktsionaalseid

mikrofraktsioone.Kellele: HERA80 on väga sobiv taastumiseks pärast raskeid treeninguid ja ka

lisaproteiinina sportlastele, kellel on suurenenud valguvajadus. Hera80 seguneb hästi vedelikes ja on

heamaitseline. Võib lisada ka putrudele või jogurtitele.Kasutamine: 30‐60g pulbrit segada paarisaja

milliliitri vee, mahla või piimaga, tarbida 1‐3 korda päevas. Treeningjärgse taastusjoogina kasutades

segada Dextro Või Malto6‐ga.Maitsed: Maasikas, Vaarikas, šokolaad, Vanilje, Ananass, šokolaadi‐

piparmündi, KaramelliPakend: 800 g Hind: 19,95 (312,15 eek)

Sisaldus 100 g Energiat 1700‐1760 kJ / 405‐420 kcal Valk 75‐80 g Süsivesikuid 5,7‐6,8 g Laktoosi 3,3‐5,7 g Rasv 8,5‐8,8 g Naatrium 200 mg Kaltsium 500 mg Kaalium 400 mg Magneesium 50 mg


28

MUSCLE+ on väljatöötatud taastusjook jõualade harrastajatele. Nagu raskustega treenijad teavad on kiire ja täielik taastumine lihaste ja jõu suurenemise eeltingimus. MUSCLE+ sisaldab kvaliteetset vadaku ja piimavalku, aminohappeid, süsivesikuid ja maailma puhtaimat UltraPure™kreatiini. Valkude ja süsivesikute suhe on 1:1 ehk MUSCLE+ erineb seega tavalistest massilisajatest kus see suhe on vahel isegi juba 1:5. Seega ei kogu MUSCLE+ üleliigset vett ja rasva organismi ja seda võib kasutada ka dieedil olles. Kasutamine: 1‐2 dl pulbrit 3‐5 dl vee või piimaga 1‐2 korda päevas. Tarbida vahetult peale treeningut ja tund enne koormust või kasutada toidukorra asendamiseks päeva vältel 100g Energiat 1530kJ/360 kcal Valk 41 g Süsivesikuid 42 g Laktoosi 1,3 g Rasv 3,3 g Kreatiin 7 g Glutamiin 6,5g Naatrium 76 mg Kaltsium 435 mg Kaalium 152 mg Magneesium 31 mg

Pakend 1,1 kg Hind: 26.95 €

Regener on pulbriline kontsentraat suhkruasendajatega.Üksikute toimeainete kombinatsioon ja vahekord koos vitamiinide, mineraalide ning liht‐ ja liitsahhariididega (OPTIMAL CARBOCOMPLEX) aitavad kaasa organismi energiaallikate kiirele taastumisele. Ühtlasi toimib Regener esmaabina lihasmassi degradeerumis‐ ja hävimisprotsesside kõrvaldamisel, mis tekivad iga füüsilise pingutuse juures. Kindlustab taastumisprotsesside maksimaalselt kiire käivitumise ja organismi ülemineku anaboolsesse faasi.

Koostis: BCAA, L‐glutamiin, L‐arginiin, L‐karnitiin, vitamiinid,mineraalid, Ginkgo Biloba, antioksüdandid.Pakend: 450 g Hind: 18,85€ Maitsed: punane apelsin, õun

Saransused:___________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________

Erinevused:_________________________________________________________________________

Hinnang reklaami teaduspõhisusele:

_____________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________________


29



Toitumissoovitused valkude tarbimisel.

Kui palju peaks inimene tarbima valke? Vajadusel tutvu õpilase infolehega „Toitumissoovitused

valkude tarbimisel“ Maili Vaher

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

Millised on valkude üle – ja alatarbimisest tingitud terviseriskid? Vajadusel tutvu õpilase

infolehega „ Valkude ala‐ ja ületarbest tingitud ohud tarbija tervisele“ Maili Vaher.

Ületarbimisest tingitud terviseriskid Alatarbimisest tingitud terviseriskid

Valkude ainevahetus.

Kuidas toimub valkude seedimine? Mis on valkude ainevahetuse lõpp‐produktideks? Kuidas

toimub valgusüntees rakkudes? Mis on transamiinimine ja selle tähtsus?

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________


30

Valkude tähtus.

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

Analüüsi oma toitumist Tervise Arengu Instituudi veebipõhise toitumisprogrammi nutridata

abil www.nutridata.ee (oma kehamassi indeksi arvutamine ja selle seostamine päevase

tarvitatava kalorsusega).

Minu kehamassi indeks.

Kehamassi indeksi tähtus.

Hinnang oma toitumisele koos põhjendustega.


31



Valgusisalduse tõestamine erinevates toiduainetes.

Püstitage hüpotees:

Planeerige katse valkude tõestamiseks erinevates toiduainetes. Pöörake tähelepanu katse

muutujatele.

Katse kirjeldus:

Millised piirangud valgusisalduse tõestamiseks toiduainetes antud meetodiga kaasnevad?

Katsevahendid:

Tulemused vormistage tabeli kujul.

Küsimusi aruteluks: Millised uuritud toiduainetest sisaldasid valke? Millistes toiduainetes oli

kõige vähem vesilahustuvaid valke? Kas oli erinevusi taimse ja loomse päritoluga toiduainete

vahel? Mis on täisväärtuslik valk? Milliseid valke kasutatakse Muscle+, Whey Overdrive 2 ....?

Miks?

Kas antud meetod, millega määrasid valke toiduainetes on kvalitatiivne või kvantitatiivne

meetod? Põhjenda


32

MÜRGISED AINED – KUI PALJU MAKSAB LUKSUS?

Üldinfo

Käesolev moodul sobib õpetamiseks 9. klassi keemias. Õppesisu: tarbekeemia saadused.

Olmekemikaalide kasutamise ohutusnõuded. Keemia ja elukeskkond.

Moodulit on võimalik kasutada ka 10. klassis estrite õpetamisel ning orgaaniliste ühendite nimetuste,

struktuurvalemite ning graafiliste kujutiste joonistamisel ja ühendite võimalike reaktsioonide

ennustamisel.

Eesmärgid:

Laiendada õpilaste teadmisi tarbekeemia toodetest ja nende ohutusest,

Kujundada õpilaste uurimuslikke oskusi,

Kujundada õpilaste sotsiaalseid ja personaalseid oskusi: kommunikatsioonioskused, info

otsimise ja kriitilise hindamise oskus jne,

Kujundada õpilaste väärtushinnanguid (keskkonnasäästlik eluviis, tolerantsus kaasinimeste vastu

jne)

Aeg: 4 tundi


33

Õpilase tööleht

Mürgised ained – kui palju maksab luksus?

Milliseid probleeme sisaldasid PP slaidid? Pane kirja Sinu arvates 4-5 olulisemat:

Hambapastat kasutad iga päev. Kas oled vaadanud, millest koosneb hambapasta? Täida lisatud tabeli vasakpoolne veerg.

Otsi internetist materjali nende koostisosade kohta ja täida tabelis nende koostisosade vajalikkuse, mõju tervisele, valem ja mõju keskkonnale lahtrid.

Tee otsus, kas neid komponente on vaja Sinu koostatud hambapastasse või ei. Pane kirja põhjendus, miks Sa nii otsustasid.

Koosta oma hambapasta, millesse valid vaid Sinu arvates vajalikud komponendid.

Pastas peaks olema kindlasti abrasiivne komponent, mis hõõrub hambakatu maha. Võid lisada ka aineid maitse (mitte suhkur, mis tekitab lagunemisel happeid ja seega mitte ei puhasta, vaid saastab hambaid) ja lõhna ning värvi parandamiseks.

Pane siia kirja oma hambapasta komponendid ja põhjendus, miks Sa just need valisid.

Sega kokku oma hambapasta ja võrdle seda tööstusliku pastaga.

Uurimisküsimus:

Katsetegevused:

Katsevahendid:

Tulemused:


34

Koostisosa otstarve mõju tervisele lisan/ei lisa oma hambapastasse

Põhjus Mõju keskkonnale Valem


35

Juhised õpetajale


I etapp – õpilaste motiveerimine

PP slaidide demonstratsioon. Selle järel peaks tekitama klassis diskussiooni, mille teemad võiksid olla:

Kas kõik ained on mürgised (keemia+bioloogia),

Milliseid tarbekeemia tooteid ma kasutan (sotsiaalne),

Miks sisaldavad tarbekeemia tooted mürgiseid aineid (keemia+bioloogia),

Milleks on lisaained vajalikud? Varem saadi ju nendeta läbi? (ainealane+sotsiaalne),

Minu kaks mina – enesemürgitamine (sotsiaalne),

Alkohol ja alkoholism (ainealane ja sotsiaalne),

Narkootikumid ja narkomaania (ainealane+sotsiaalne),

Kellel on õigus võtta teiselt inimeselt elu (sotsiaalne),

Milline surmanuhtluse viis oleks kõige humaansem (bioloogia+sotsiaalne),

Miks surmanuhtlus on vajalik (sotsiaalne).

Diskussioonist peaks välja tulema probleem: kui palju me maksame/maksaksime luksuse eest. Näitena käsitleme iga päev kasutatavat hambapastat. Vanasti puhastati hambaid lehtpuusöega ja kriidipulbriga. Tänapäeval sisaldab tööstuslik hambapasta mitmeid lisaaineid, mis on tervisele kahjulikud. Kas need lisaained on vajalikud? Hambapasta põhifunktsioon on ju hambaid puhastada.


36

Tegevused: kirjutada hambapasta pakendilt välja tööstusliku hambapasta koostisosad, interneti abil

leida nende funktsioon/vajalikkus ja mõju tervisele

Koostada tabel, kuhu märkida hambapasta pakendilt pasta koostisosad, nende ülesande/vajalikkuse ja

mõju tervisele ja keskkonnale. See võib olla ka kodune töö või töö arvutiklassis. Iga rühm otsustab, kas ta

peab vajalikuks seda koostisosa lisada oma pastasse ning põhjendab oma otsust.

Tabeli alusel koostab iga rühm oma hambapasta, arvestades et see peab kindlasti sisaldama abrasiivset

komponenti (kriidipulber või lehtpuusüsi). Lõhna‐, värvi‐ ja maitseained lisatakse kokkuleppel.

II etapp – uurimuslik töö

Uurimisküsimus võiks olla: kuidas erinevad tööstusliku ja enda koostatud hambapasta pesemisomadused?

Õpilased võrdlevad kaht pastat. Milliseid omadusi peetakse hambapasta juures tähtsaks:

Pesemisomadusi,

Värve,

Lõhna,

Maitset,

Pakendit jne.

Selle otsustavad õpilased ise. Pesemisomaduste testimiseks on vaja kaht sarnast kohvitassi, kuhu

tekitada värvilise toiduainega (punapeet, mustikas, mustsõstar, aroonia) või saiaga kiht. Selle

eemaldamisel hambaharjale kantud kahe erineva pastaga on testitud pesemisomadused.

Teine võimalik katse on välja selgitada kuivõrd baktereid tappev on bakteritsiidne seep. Sel juhul on vaja

teha 2 Petri tassi tehtud bakterikülv, kusjuures ühele lisada tavalise, teisele bakteritsiidse seebi liisakuid.

Nädala pärast hinnata kolooniate suurust ja selle alusel teha järeldus seepide efektiivsuse kohta.

III etapp – otsuse langetamine

Iga õpilane kirjutab essee teemal „Kas me maksame luksuse eest õiget hinda?” ja seega teeb otsuse

kasutades diskussioonist, katsest ja internetist saadud infot.


37

Koostisosa otstarve mõju tervisele lisan/ei lisa oma hamba-pastasse

Põhjus Mõju keskkonnale Valem

parabeenid takistavad bakterite, seente ja muude mikroobide vohamist

takistavad bakterite, seente ja muude mikroobide vohamist

ei Sest segan pastat iga nädal ja minu hambapasta ei pea poes riiulil seisma

SLS

Alumiiniumoksiid

Lõhnaained

Maitset andvad lisandid


38

Lisamaterjal õpetajale


20. sajandit nimetati ka keemia sajandiks, sest selle keskpaigas toimus oluline keemia võidukäik nii

tööstuses kui ka olmes. Kui kaugele see on jõudnud ja kas progress pole hakanud oma loojat/lapsi

hävitama? Kui tugev on meie „keemiasõltuvus”? Kui 1930 a. toodeti hinnanguliselt 1miljon tonni

kemikaale, siis tänapäeval on tootmine kasvanud 100 miljoni tonnini.

TERVIS ALGAB KODUST – OHTLIKUD PUHASTUSVAHENDID

Kodu on koht, kus saame ennast laadida, oma perega aega veeta, puhata ja kaotatud energia taastada.

Kodu võib olla ka koht, kus me ennast iga päev, kord suuremates, kord väksemates doosides end

mürgitame. Kõlab halvasti? (Uuringute tulemused näitavad, et üle 400 mürgise ühendi jäägi ‐ mis

kasutatud nii koduhooldusvahendites kui ka toidus‐ on leitud inimeste vereringest ning

rasvkoest).Tavaline on õigustus enesele, et kui puhastusvahendid tõesti nii ohtlikud oleks, siis neid ju ei

müüdaks. Või äkki ikka müüdaks?

1.Antibakteriaalsed puhastusvahendid

Hirm silmaga nähtamatute bakterite ja viiruste ees on inimestesse sisse kodeeritud. Ka suurfirmade

tootearendajad teavad seda. Seepärast mikroorganisme hävitavatel toodetel nii lai turg ongi. Tervise

seisukohast lähtudes on aga ohutum rinda pista bakterite kui neid tapvate puhastusvahenditega.

Enamus selliseid tavakasutuses olevaid puhastusvahendeid sisaldavad triklosaani, mis on üks dioksiini

vormidest.

TRIKLOSAAN

Hirm silmaga nähtamatute bakterite ja viiruste ees on inimestesse sisse kodeeritud. Ka suurfirmade

tootearendajad teavad seda. Seepärast mikroorganisme hävitavatel toodetel nii lai turg ongi. Triklosaan

on väga tõhus antibakteriaalne ja ‐mikroobne ühend, mille toimespekter hõlmab nii gram‐positiivseid

kui gram‐negatiivseid mikroorganisme. See toimib tõhusalt nende bakterite vastu, mis soodustavad

riknemist, ebameeldivat lõhna ja infektsiooni. mistõttu ühendit kasutatakse laialdaselt: hambapastas

halba hingeõhku parandavate omaduste tõttu, antibakteriaalse seebi, vedelseebi, hügieenisidemete,

nõudepesuvahendi, näovee, pesupulbri ning deodorandi valmistamisel. Seda lisatakse ka tekstiilidele ja


39

mänguasjadele toidusäilitusanumate, lõikelaudade ja titepõllede koostises. On välja töötatud ka uusi

ravimeid, mille koostises on trikosaan (metitsilliini resistentse Staphylococcus aureus MRSA raviks).

Triklosaani kasutus on suurenenud koguni 30‐35% võrra võrreldes 30 aasta taguse ajaga.

Toote pakenditel on triklosaan märgitud enamasti kas keemilise nimetuse 5‐chloro‐2‐ (2,4‐

dichlorophenoxy)‐phenol abil või sõnaga triclosan. Selle aine summaarne valem on C12H7Cl3O2 ning

molaarmass 289,54 g/mol. Tihedus on 1,49 g/cm3, sulamistemperatuur 55‐57◦ C ning

keemistemperatuur 120◦ C

Olek: valge tahke pulbriline aine nõrga aromaatse (fenooli) lõhnaga. On kloori sisaldav aromaatne

ühend, millel on nii eetri (R‐O‐R’) kui ka fenooli (benseeni tuumaga seotud üks või enam

hüdroksüülrühma) tunnused. Triklosaani baktereid hävitava omaduse võibki siduda viimasega, sest

fenoolid on tihti antibakteriaalsete omadustega.

Triklosaan lahustub halvasti vees, etanoolis, metanoolis, dietüüleetris hästi.

Negatiivne mõju

Nimetatud ühendit on leitud nii inimeste rinnapiimast kui ka verest. Rinnapiimaleiud tõestavad, et

ühendil on ligipääs ka vastsündinute organismidele. Seda on seostatud immuunsüsteemi nõrgenemise,

fertiilsuse languse, hormonaalsüsteemi häirete ning sünnidefektidega. Ameerika Haiguste Kontrolli ja

Preventsiooni Keskuse (Center for Disease Control and Prevention) andmetel leiti 75 % vanemate kui 5

aastaste ameeriklaste uriinist triklosaani.

Seebid, mis naha bakteritevabaks teha lubavad, tapavad ära ka naha loomuliku mikrofloora bakterid, kes

meid tavaolukorras tervena hoiavad. Ilma supertõhusate seepidetagi on inimese nahal endal tugev

bakteritsiidne toime – juhuslikud väliskeskkonnast nahale sattunud pisikud surevad 20‐30 minuti jooksul

(naha pH=5,5 on tingitud rasus sisalduvatest rasvhapetest). Antibakteriaalseid seepe kasutades loob

inimene ise soodsa pinnase patogeensetele mikroobidele.

Liigne hügieen ehk pisikute vähesus võib endaga kaasa tuua allergiliste haiguste sagenemise. Astma,

mida veel kolmkümmend aastat tagasi peeti haruldaseks, vaevab nüüd 20‐30% Suurbritannia ning

Austraalia elanikkonnast. Arenenud maades on sagenenud heinapalavik, ekseemid, insuliinsõltuv

diabeet ning reumatoidartriit. Seda hoolimata aina steriilsemast elustiilist. Põhjus on lihtne ‐ kui

ümbritsev keskkond on ülipuhas ja toit bakterivaba, asub inimese organism võitlema teiste teguritega,

mis põhjustabki allergiate teket.

Lisaks eelpool nimetatule soodustab triklosaani kasutamine nn superbakterite teket. Seda seetõttu, et

bakterid kohanduvad tasapisi ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate vahendite suhtes.

Reovee puhastamisel üks osa triklosaanist laguneb mikroorganismide või päikesevalguse mõjul

kloroformiks, klorofenoolideks (2,4‐diklorofenool) ja dioksiinideks (eriti 2,8‐dichlorodibenzo‐p‐dioksiini

(2,8‐DCDD) ja 2,4‐diklorofenool (2,4‐DCP). (Dioksiini loetakse kõige mürgisemaks aineks, mida inimkond


40

tunneb. Arvutused näitasid, et kui New Yorgi veevarustussüsteemi kallata 100 grammi seda ainet, siis

võib sellega hävitada kogu 8 miljonilise elanikkonna).

2) Hügieenitooted

Hambapesu on enamikule meist sama elementaarne kui söömine. Kui sööki suhu pistes mõtleb nii mõnigi, et mida võtta või mida jätta, siis hambapastat valides peaks toimima samamoodi. Iga aine, mis hambapastas on, imendub läbi suu limaskesta organismi ning mingi osa neelatakse ka alla. Kahjuks sisaldab hambapasta ka selliseid aineid, mis võivad tervist kahjustada. Metüülparabeen ja SLS (Sodium Lauryl Sulfate) seostuvad allergiate ja vähkkasvajatega.

Ka šampoonide koostise uurimisel võib olla üllatavaid leide nagu ftalaadid, SLS ja ASL (Ammonium Lauryl Sulfate), vähki tekitav DEA (dietüülamiin), mis soodustab vedeliku ja rasva segunemist ning mõjub puhastajana ja mineraalõli, mis küll lõhustab rasvu kuid on kantserogeense toimega.

PARABEENID

Möödunud sajandi 20‐ndatel aastatel tehti ettepanek kasutada parabeene toiduainete ja ravimite konservantidena. Põhjus, miks parabeene laialdaselt kasutatakse, on see, et nad on nii odavad ja efektiivsed. Parabeenide mikroobidevastane toime on seotud peamiselt nende võimega adsorbeeruda

mikroorganismide rakumembraanidel. Seejuures membraanide läbitavus väheneb ja membraanivalkude funktsioonid muutuvad. Looduslikult esineb mustikates, ploomides ja kaneelis. Parabeenid on hügieenitoodetes enimkasutatud säilitusained, mis takistavad bakterite, seente ja muude mikroobide vohamist vannitoa soojas ja niiskes keskkonnas. Parabeenid on para‐hüdrobensoehappe estrid vastava alkoholiga. Enimkasutatud on butüül‐, etüül‐, metüül‐, isobutüül‐ ja propüülparabeen. Neid sisaldavad 90% kosmeetikatoodetest alustades megieemaldusvahendist ning lõpetades kreemi, šampooni, habemejamisvahu ja hambapastaga. Lubatud kontsentratsioon kuni 1%. Metüül‐ ja propüülparabeeni kasutatakse muide paljudes maades toiduainete konserveerimiseks: Toidulisandite Assotsiatsiooni Direktiivide alusel on kummagi aine lubatud kontsentratsioon toiduaines kuni 0,1 %. Samuti

lisatakse parabeene toiduainetele lõhna ja värvi parandamiseks

Parabeene kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Meditsiinis nimetatakse metüül‐ ja propüülparabeeni vastavalt „Nipagin“ ja „Nipazol“. – mis tuleneb kompanii Nipa Hardwicke nimest, mis juurutas toostuslikku tootmisesse parabeenide saamise meetodi.

Ladinakeelne nimetus Nipagin, Nipazol

Farmakoloogiline grupp Antiseptikud ja desinfitseerivad ained

Koostis ja väljalaske vorm Alusaine ravimvormide valmistamiseks

Parabeene kasutatakse konserveerimaks selliseid tooteid, kui viirustevastane salv ATSUKLOVIIR, põletikuvastased ained (DICLOFENAK, KAPILAR), antiallergilised preparaadid HÜDROKORTISOON, taastavad ained KONDROKSIID, kohasiirup KODELAK.


41

Negatiivne mõju.

Readingi ülikooli onkoloogialektor ning biomolekulaarsete mehhanismide uurija Philippa Darbre avaldas 2004. aastal uurimuse, millest selgus, et 20 rinnavähibiopsiast sisaldab parabeene tervelt 18. See uurimus ei tõestanud, et parabeenid põhjustavad rinnavähki. «Oleme 25 aastat teadnud, et östrogeen mängib rinnavähi tekkes ja arengus tähtsat rolli. Ainuüksi sel põhjusel ravitakse rinnavähipatsiente tamoxifeniga ‐ sest see ravim takistab östrogeeniretseptorite tööd,» räägib Darbre. «Pole raske järeldada, et pikaajaline kumulatiivne östrogeeni jäljendavate kemikaalide kasutamine mängib haiguse kujunemisel oma rolli.»

SLS

Pantene šampoon tekitab juuste väljalangemist?

Postimees 15.02.2010 09:48

Noor inglanna nägi Pantene šampooni reklaami ja otsustas toodet ka ise proovida. Sophie Peppercorn ostiski šampooni, mis lubas «ilusad siidised ja kohevad juuksed kümne päevaga», kirjutab Daily Mail. Kuid 19‐aastane naine pidi pettuma, kui pärast selle šampooniga pesemist hakkasid tal juuksed välja langema, jättes suured kiilad alad. «Pesin Pantene šampooniga juuksed puhtaks. Esimesed märgid juuste väljalangemise kohta ilmnesid juba juukseid kuivatades. Vaatasin õudusega peeglisse ja nägin, et otsaesisel on juuksed lahti. Juukseotsad olid aga nagu ära kõrbenud. Olin nii meeleheitel, et puhkesin nutma,» meenutas inglanna.

Peppercorn helistas Pantene šampoonipudelil antud telefoninumbrile ning kurtis firma esindajale oma probleemi. Firma pakkus talle kahjutasuks kupongi, millega saab osta mõnda nende teist toodet.

«Uskumatu, nad arvasid, et ma ostan veel nende firma tooteid. Läksin Pantene puhul reklaami õnge, mis lubas ilusaid juukseid kiiresti,» lausus naine. Peppercorn leidis internetis Pantene toodete kohta uurides, et on veel teisi, kes selle šampooniga pestes sama kogesid. «Asjatundjate sõnul võib probleemi põhjuseks olla Pantene šampoonis leiduv naatriumlaurüülsulfaat,» selgitas kannatanu.

Sodium Lauryl Sulfate (SLS, naatrium dodetsüül sulfaat) – naatriumlaurüülsulfaat on tarbekaupades kasutatav sünteetiline kemikaal, mille kohta kehtivad taimemürke reguleerivad reeglid. Soodustab vahu tekkimist ning mõjub puhastava vahendina. Šampoonides, emulsioonides, vannivahtudes ning hambapastades vahtu tekitava ainena ja rasvaärastina.


42

Nii SLS kui SLES (Sodium Laureth Sulfate ehk Sodium Lauryl Esther Sulfate) on väävelhappe estrid. Naatriumlaurüülsulfaat on orgaaniline ühend summaarse valemiga CH3(CH2)11OSO3Na mida kasutatakse paljudes hügieeni‐ ja puhastusvahendites. Selle aine molekul koosneb pikast hüdrofoobsest osast (12 süsiniku aatomit) ja hüdrofiilsest sulfaadi osast, tagades nii detergendile vajalikud omadused. Mõlemaid aineid kasutatakse šampoonide, isegi lastešampoonide, hambapastade, seepide, pesugeelide ja dušigeelide, nõudepesuvahendite, ripsmetuššide, suuloputusvee, päikesekreemide, niisutavate kreemide valmistamisel. Ameerika Riiklik Tervise Instituudi (National Institutes of Health "Household Products Directory") kodukaupade nimekirjas on üle 80 SLS’i sisaldava toote.

Negatiivne mõju

Kuigi SLS'i sisaldavaid tooteid reklaamiteakse sageli lausega stiilis "terved ja säravad juuksed" või siis "puhas ja sile nahk", põhjustavad mõlemad muuhulgas otsest kahju karvanääpsudele ja ka nahale, põhjustades kõõma, kiiresti rasvuvaid juukseid, lõhenenud juukseotsi ja "surnud juukseid", kestendavat‐kuiva nahka jne, Tihe kasutamine võib lõppeda maksatoksikoosiga.

Uuringud on näidanud, et SLS võib põhjustada samasugust nahaärritust nagu kemikaalid: juba 0,5% konsentratsioon võib põhjustada erinevaid ärritusi, 10% võib tekitada juba söövituse. Samas on nii mõneski seebis on nende konsentratsioon kuni 30% ! Kas teile on kunagi läinud šampoon silma? See pole meeldiv. Kuid potentsiaalne SLS mõju kohta silmas on palju murettekitavam. 10% loomkatsetes põhjustas SLS ägeda silma sarvkesta kahjustuse. SLS imendub ka läbi naha ja võib põhjustada püsiva silmakahjustusi ka ilma otsese sattumiseta silma. Võiks eeldada, et lastele mõeldud tooteid oleksid SLS‐vabad. Kahjuks mitte, laste šampoonid sisaldavad sama palju SLS kui täiskasvanutele mõeldud tooted.

Samuti on täheldatud keha hormoonaaltasakaalu rikkumist ja valkude denatureerimist ning kantserogeenset toimet. SLS on tõenäoliselt oluliselt kaasa aidanud ka meeste viljakuse probleemidele tänu oma sarnasusele naissuguhormooni östrogeeniga. Inimese organism sisaldab tasakaalustatult nii mees‐ kui naissuguhormoone. SLS molekulid ründavad östrogeeni retseptoreid, keha kaotab kontrolli selle hormooni taseme üle ja tulemuseks on kaos. Meestel, kelle östrogeeni tase on tavaliselt väga madal, põhjustab selle tohutu kasv rindade suurenemise, meessuguhormooni taseme vähenemise ja spermatosoidide arvu ja spermatosoidide liikuvust langust. Naiste reproduktiivses süsteem, kus on tasakaal östrogeeni ja progesterooni vahel, läheb segamini põhjustades menstruaaltsükli probleeme, menopausi sümptomeid ja potentsiaalset viljatust. Teisalt on teada, et palju rinna‐ ja munasarjavähki haigestumised on otseselt seotud östrogeeni tasemega. Rinnavähi esinemissagedus on suurenenud viimase 50 aasta jooksul mitu korda nii naiste ja meeste puhul. Vastavalt American Cancer Society andmetel moodustavad mehed umbes 1% kõigist rinnavähi juhtudest.

SLS avaldab oma mõju valkudest moodustuvale keemilisele sillale rasvlahustuvate ja vees lahustuvate osade vahel. See häirib raku struktuuri säilitavaid hüdrofoobseid jõudusid, mille tulemuseks on nii olemasolevate kui ka valmistatavate valkude kahjustused. See omakorda võib viia nahavähi tekkeni.


43

FTALAADID

EuroparlTV video: A‐Ü: F nagu ftalaadid

Di‐isodecyl phthalate (DIDP)

Molecular formula C28H46O4

New Yorgis asuva Mount Sinai Meditsiinikeskuse arstid kinnitavad, et meie kehakaalu võivad lisaks toidule ja kehalisele aktiivsusele mõjutada ka tarbekosmeetikas sisalduvad ftalaadid. Need ühendid, mis kuuluvad umbes 70% šampoonide, kosmeetikavahendite (parfüümid, juuksevärvid jne) ja seepide koostisse, võivad kahjustada hormoonsüsteemi.

Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete meditsiinis kasutatavate limaskestade niisutajate ja lahustite tootmisel, neid leidub kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes. Ftalaatide tuntumad esindajad on dibutüül ftalaate (dibutyl phthalate ‐ DBP), di(2‐etüülheksüül) ftalaate (DEHP) ja butüül bensüül ftalaate (butyl benzyl phthalate BBP või BzBP). DBP ‐ sisaldub hügieeni‐ ja kosmeetikatoodetes, sealhulgas küünte poleerimisvahendites, deodorantides, parfüümides ja odekolonnides, aftershave vedelikes, šampoonides, juukse geelides ja näovetes. DEHP ‐ kasutatakse PVC (polüvinüülkloriid) plastis, sealhulgas mõnedes meditsiinilistes tooetes. BzBP ftalaati kasutatakse põrandakattematerjalide, auto‐ ja kosmeetika‐ ning hügieenitoodetes. DMP‐ kasutatakse putukatõrjevahendites, ning mõnede plastmasside ning samuti raketikütuste koostisosana. Negatiivne mõju Ksenoöstrogeenid on keskkonnas esinevad kemikaalid, mis toimivad organismis östrogeenide sarnaselt (naishormoonid). Ühendid kinnituvad organismis ERR‐γ‐östrogeeni retseptorite külge, mis mõjutab organismi hormoonsüsteemi. Suurenenud östrogeenide hulk teeb meestest vähem mehiseid inimesed ja see tendents on selgelt näha kogu ühiskonnas. Testosterooni tase on langenud 20% viimase sugupõlve ajal ja samaaegselt on langenud seemnerakkude hulk ja kvaliteet. Hiinas tehti 2001.a uuring, kus 85% üliõpilastest kannatasid steriilsuse käes. On võimalik, et suurenenud rinnavähki haigestumiste arv nii naistel kui meestel on seotud sünteetiliste östrogeenide hulgaga. DBP, DEHP ja BBP põhjustasid katseloomadel tõsiseid arengudefektide. Neid seostatakse ka enneaegse rindade arenguga tütarlastel. DBP, DEHP ja BBP võivad põhjustada sünnidefekte ka inimestel ning tekitada allergilisi haigusi (sh. on üks Põhjamaade uuring seostanud ftalaate astmaga). DBP võib põhjustada vähki ja sugurakkude vähesust.


44

Rochesteri ülikooli (USA) teadlased leidsid seose ftalaatide kasutuse ja poisslaste genitaalide arenguhälvete vahel. 134 poissi uurinud Rochesteri teadlaste rühm leidis, et neil emadel, kelle veres esines kõrgendatud ftalaatidega seonduvate kemikaalide kontsentratsioon, oli ka suurem tõenäosus sünnitada allalaskumata või väiksemate testistega või teiste sugulise arengu anomaaliatega poisslapsi.

http://www.natural‐health‐information‐centre.com/sodium‐lauryl‐sulfate.html

http://www.checnet.org/healthehouse/chemicals/chemicals‐detail.asp?Main_ID=264>

http://www.greenfacts.org/glossary/def/didp‐di‐isodecyl‐phthalate.htm

http://www.davidsuzuki.org/issues/health/science/toxics/chemicals‐in‐your‐cosmetics‐‐‐dibutyl‐

phthalate/

http://www.ewg.org/node/8173

Euroopa Liidu FP7 raamkava projekt PROFILES · Soovitused materjali esitajale: - Katsu rääkida...

Documents

Transcript of Euroopa Liidu FP7 raamkava projekt PROFILES · Soovitused materjali esitajale: - Katsu rääkida...