vormsikodulugu.weebly.comvormsikodulugu.weebly.com/uploads/1/5/5/6/1556484… · Web viewRootsi...
Transcript of vormsikodulugu.weebly.comvormsikodulugu.weebly.com/uploads/1/5/5/6/1556484… · Web viewRootsi...
Vormsi Lasteaed-Põhikool
SvibyUurimistöö
Koostaja: Lisete Kokk
VIII klass
Juhendaja: õp. Age Kõiveer
Vormsi 2012
0
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................................1
Küla looduslik asukoht.................................................................................................2
Küla nime tähendus.....................................................................................................2
Sviby pärast põlengut..................................................................................................3
Rootsi kuninga külaskäik.............................................................................................4
Sviby kool.................................................................................................................... 5
Eestlased Svibys.........................................................................................................5
Sviby talumuuseum.....................................................................................................5
Tänapäevased ettevõtmised........................................................................................6
Maria Murman..............................................................................................................7
Sviby sadam................................................................................................................8
Meeli Süsteri jutustus oma elust Svibys.....................................................................11
Kasutatud kirjandus...................................................................................................15
Kokkuvõte..................................................................................................................16
1
Sissejuhatus
See uurimistöö räägib Sviby külast läbi aegade. Töö annab ülevaate sellest, millega
seal külas vanasti tegeleti, mis sündmused selles külas aset leidsid, selle küla
eripärast, Vormsi elus tähtsat rolli mänginud Maria Murmanist, küla nime
tähendusest, tänapäevastest ettevõtmistest selles külas ja paljust muust huvitavast.
Käesolevat tööd illustreerivad erinevad Svibyt iseloomustavad fotod ja kaardid.
2
Küla looduslik asukoht
Vanasti jagati saar ida-ja läänevakuseks. Sviby asus igavakuses. Sviby küla seisis
vanasti üsna merekaldal, mida ka kaldasarnane kõrgustik küla juures veel praegugi
tunnistab. Nüüd on aga meri juba 1,5 versta (1,6 km) külast eemale jäänud. Endine
merepõhi ise on heinamaaks saanud ning osalt põllukski tehtud.
Sviby küla lähedal kaitstavad üksikobjektid. (www.maaamet.ee)
Sviby lahes on kaitse all järgnevad üksikobjektid: emaputk, randtiir, ristpart,
sõrmkäpp, käokeel, musträhn, rabakonn).
Küla nime tähendus
Sviby küla mainiti esmakordselt 700 aastat tagasi. Nimi tuletub ühe seletuse järgi
sõnast svedja – põletama, alet tegema, sellest Svedjeby , millest lühend Sviby ehk
3
aleküla. Teise seletusena nimi tuletatakse Rootsi ürgsest nimest Svea ehk Sviaby,
mis võiks viidata läänevakuse Rootsi päritolule.
Talusid oli 1565. aastal 21; 1598.aastal 17; 1688. aastal 29; 1701- 1712. aastal 28;
1726- 1795. aastal 30; 1811- 1816. aastal 33 ja 1834. aastast edasi 34 talu.
Elanikke oli 1782. aastal 139 meest ja 143 naist. Viimasel ajal oli suhteliselt suur osa
Sviby elanikest, erandina teistest Vormsi küladest, eestlased.
1939. aastal elas Svibys 338 inimest 56 talus. Neist kuues talus elasid eestlased
(Lahe, Silla, Kase, Uuetoa, Mägede ja Kaevandi talus).
2012. aasta jaanuari seisuga on Sviby külla end sisse registreerinud 43 inimest.
Sviby küla tänapäeval. (www.maaamet.ee)
Sviby pärast põlengut
Küla on kaks korda tulekahjus suures osas hävinud: 1825. aastal põles küla peaaegu
täielikult maha, 1932. aastal põles ära küla idaosa, 80 maja. Pärast viimast põlengut
ehitati majad üksteisest kaugemale
4
Rootsi kuninga külaskäik
Sama aasta suvel külastas Vormsi saart Rootsi kuningas Gustaf V. Kuna kaks
nädalat enne visiiti polnud tähtsa külalise ajakava veel täielikult paika pandud, siis
avaldas rannarootslaste ajaleht «Kustbon» («Randlane») oma 1932. aasta 16. Juuni
numbris lootust, et kroonprintsil jääb aega külastada ka rannarootsi alasid Lääne-
Eestis. Kõige tõenäolisem oli Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikooli külastamine
Noarootsis. Kroonprintsi Eesti-visiidi viimasel päeval saabutigi Haapsalusse, misjärel
sõideti Eesti välisministri Jaan Tõnissoni, haridusministri Jaan Hünersoni ning Rootsi
Hariduse Seltsi funktsionäride saatel side-mootorpaadil Vormsile. Kohale jõuti kell
10.45 ja siis sai prints rahvaga juba rootsi keeles vestelda. Vormsi meeslaulukoor
laulis rannal tervituseks ühe rootsi rahvalaulu. Vallavanem Andres Lilja pidas kõne,
lugedes seda mütsi pistetud paberilehelt. Ärevuses läks aga mehel kõnejärg segi.
Tekkis piinlik paus, mida aga prints osavasti lahendas, astudes kõneleja juure ja teda
tänades. Liljal jäigi pool kõnet «järgmiseks korraks». Seejärel sõitis kroonprints ühes
saatjatega vastutulnud vankritel Sviby külla. Prints astus sarabanist välja ja sammus
tulekahjus tekkinud varemete vahelt läbi. Teel vestles ta õnnetute ohvritega.
5
Sviby küla pärast põlengut.
Sviby kool
Österblomi ajal ja tema algatusel ehitati Vormsile kolm koolimaja. Hullosse, Svibysse
ja Kärrslätti. Sviby koolis oli õpetajaks J. Lindström. Sviby kool oli väike. Õpilaste arv
kõikus 20-30 vahel. Lastevanemate abiga suudeti korraldada traditsioonilisi
koolipidusid.
1897. aastal suure õigeusku pöördumise tõttu kool suleti, sest polnud enam vajalikul
arvul luteriusku õpilasi.
Eestlased Svibys
1934. aasta andmeil elas Vormsil eestlasi 114. Neist 68 elas Svibys, mis tegi Svibyst
eestlasterikkaima küla. Suurem arv eestlasi asus Vormsile elama 1840. aastal, mil
Rootsi põgenes mitu perekonda. Kokku 40 inimest. Stackelbergid tahtsid paigutada
tühjadesse taludesse pigem eestlasi, kui rootslasi, sest neil puudusid privileegid ja
vanad vabaduskirjad, millest ammutada jõudu vastuhakuks, seetõttu olid nad
taltsamad ja sõnakuulelikumad.
Eestlane erines rootslasest riietuse poolest. Ta ei kandnud Vormsi meeste värvikat
puna- valge- triibulist vesti, kuid sellest loobusid ka rootslased peagi. Rootslased
pidasid ennast eestlastest paremaks, kuna nad ei maganud parsil ega elanud talveti
koos loomadega.
Sviby eestlased jäid oma emakeelele truuks, kuna neid oli külas palju. Segaabielusid,
väljaarvutatud ühel juhul, ei sõlmitud. Rootsi keele omandamine oli eestlastele küllalt
raske. Oli ka neid, kes sellele vaatamata, et olid lapsest saadik elanud rootslaste
seas, ei suutnud ennast väljendada rootsi keeles.
6
Sviby talumuuseum
Vormsi Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu ja sellega kaasnev. Seda on
tehtud nii fotode ja kirjalike allikate abil kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi
põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. Rannarootsi alad säilitasid oma
eripära läbi pikkade sajandite. Kuigi ajad on muutunud ja meie igapäevaelus on
muutunud palju, jääb rannarootsi kultuur Vormsi Talumuuseumis endiselt kestma.
Sviby talumuuseum
Tänapäevased ettevõtmised
Endistes Sviby lautades toodetakse kaminapuid, mida eksporditakse
naaberriikidesse. Tööd jätkub hooajaliselt ühele kuni kolmele inimesele.
7
Aastatel 1995- 2000 töötas Svibys Laurase talu kohvi-ja söögituba. Perenaine Maris
Rinnak küpsetas speltajahust sepikut ja täistera jahust leiba, mida ta oma kohvikus
müüs ning mida sai ka suuremas koguses tellida. Tema küpsetised olid üsna
hinnatud ka linna suurtes toidukettides. Kohvikus müüdi ka kohalikku käsitööd.
Maria Murman
Maria sündis 1911. aastal Sviby külas. Ta kasvas üles suures perekonnas. Majas
elas 14 inimest. Marial oli seitse õde - venda. Vormsi talud olid küll üsna väikesed,
aga polnud ebatavaline, et ühes talus elas 10-15 inimest. Maria oli väga töökas. Ta
hakkas juba kuue 6-aastaselt ise käsitööd tegema. Maria oli 9- aastane, kui ta sai
endale Alexander Stenholmi poolt valmistatud tsitri. Ta oli puumees, kes ehitas palju
tsitreid ja kitarre. Juba 13- aastasena pidi Maria endale töökoha otsima, et raha
teenida.
Maria käis noorena palju Sviby külas tantsimas. Laupäeval käidi saunas ja
pühapäeval tantsiti. Tantsima koguneti Sviby ja Söderby vahelisse metsa. Ka Sviby
veskimäel tantsiti aeg-ajalt. Kuna polnud mingit põrandat, tantsiti rohul. Ka kiige
juures käidi tantsimas. Seal koguneti selleks, et kiikuda ja laulda. Svibys olid suured
kiiged, mis mahutasid 10 ja rohkem inimest. Alati lauldi kiikudes.
Maria kohtus enda abikaasa Johaniga tantsuplatsil. Pulmad toimusid nelja aasta
pärast, sest selleks puhuks oli enne vaja raha teenida. Johan käis Haapsalus
tislerikursustel ja hiljem temast sai hea tisler. Tüdrukud Johani külast arvasid, et ta
tegi halva valiku, abielludes Mariaga, sest Maria oli vaene ja tal ei olnud midagi hinge
taga. Maria ja Johan abiellusid 2. Juulil 1939.
Samal ajal, kui Johan ja Maria alustasid koos oma ühist elu, algas Teine
maailmasõda. Vormsist mobiliseeriti kokku 108 rootslast, kellest ainult 24 tagasi tuli.
Maria vanemad ja õed-vennad põgenesid Rootsi. Ka Maria oli teel Rootsi. pagas oli
8
valmis pandud koos tema riietega ja Maria oli minemas Haapsallu, et jõuda viimasele
laevale. Raske südamega jättis ta kodu. Johan oli sõjas ja väike lootus oli alles
jäänud, et ta kunagi tagasi tuleb. Aga Maria jaoks ei jätkunud paadil ruumi. Ta
lohutas end, et küll tuleb järgmine paat. Ta läks tagasi koju. Varsti avastas, et
viimane paat oli läinud.
Kõik mis sellele järgnes, oli õudne. Kõik inimesed olid lahkunud. Söderbys oligi alles
ainult Maria ja üks vanaproua. Kõik loomad jooksid mahajäetult ringi. Vähehaaval
hakkas inimesi siiski mandrilt Vormsile kolima. Nad käitusid halvasti. Raiusid ohtralt
puid, võtsid inimeste käest nende vara. Selleks ajaks oli ka Johan sõnast naasnud.
1950. aastal said Maria ja Johan endale poja Algoti.
Maria oli nõukogude ajal üks väheseid allesjäänud rootslasi, kes näitas vormsilaste
kultuuri, kandis seda edasi ja säilitas seda.
Maria Murman
Sviby sadam – pildid enne ja nüüd
1930ndate algul jõudis ülemaailmne majanduskriis ka Eestisse ning tööjõu tööturul
hoidmisega loodi abitööde programm. 1933. aastal ehitasid Vormsi mehed koos
saarlastega Sviby sadama.
Alguses oli ühendus Haapsalu
linnaga, hiljem loodi ühendus
Rohukülaga.
9
Kuna vesi ei olnud piisavalt sügav, ei olnud võimalik avada regulaarset
laevaühendust.1960ndatel aastatel viidi sadamas läbi süvendustöid.
Sadam kuulus peale Teist Maailmasõda Tallinna Merekaubasadamale.
1980ndatel ehitati uus sadamakai ja sellega kaasnesid võimalused
parvlaevaühenduse loomiseks Vormsiga.
Alates 1994.aastast haldab sadamat RAS Saarte Liinid. Enne 2004. Aastat teostas
ühendust Sviby ja Rohuküla vahel AS Saaremaa Laevakompanii ning alates 2004
aastast hoiab saarega ühendust AS Kihnu Veeteed.
Tänapäeval on Sviby sadama ülesanne võtta vastu liiniparvlaevu. Lisaks saavad
suveperioodil sadamas peatuda ka väikevaevad ja jahid. Sadamas on kai laevade
vastuvõtuks ja ujuvkai jahtidele. Sadam saab vastu võtta laevu pikkusega kuni 50 m
ja süvisega kuni 3,2 m.
11
Sviby mägi 1930-ndatel
Sviby 50ndatel (www.maaamet.ee)
Meeli Süsteri jutustus oma elust Svibys
Lõpetasin 1956. aasta augustis ENSV Sovhooside Ministeeriumi Mõdriku P/m
tehnikumi zootehnika erialal noorem – zootehniku kvalifikatsiooniga. Kuna Vormsi
sovhoos oli esitanud ministeeriumile nõude saata sovhoosi spetsialiste, suunati
12
Mõdrikult saarele kolm spetsialisti agronoomia erialalt, kolm zootehnika erialalt.
Saabusime saarele 1956. a septembri algul. Mind määrati Sviby osakonda
karjabrigadiriks. Üks agronoomidest sai põllubrigadiriks. Teised suunati teistesse
osakondadesse.
Sviby küla oli tihedalt asustatud sumbküla. Siin oli raamatukogu ja kauplus.
Raamatukogu viidi hiljem üle Hullosse. Kauplus töötas veel praeguse valitsuse ajal,
müüjaid on siit päris palju läbi käinud.
1943/1944 oli saar jäänud peaaegu inimtühjaks. Lahkusid saarepõliselanikud -
rannarootslased. Kuna Vormsi eestlased elasid peamiselt Sviby külas, siis oli neid ka
1956. aastal siin kõige rohkem. Rannarootslaste asemele olid tulnud inimesed
Venemaalt, nende seas olid enamus eestlased, kes rääkisid vabalt nii eesti kui vene
keelt. Aga oli ka umbvenelasi. Peresid oli 30 ringis, neid elanikke üle saja. 1949.
aastal asutati külla kolhoos „Võit“. Siis olevat olnud igas külas kolhoos.
Igatahes oli 1956. aastal Svibys Vormsi sovhoosi Sviby osakond. Siin oli osakonna
juhataja, põllu- ja karjabrigadir ning veterinaarvelsker.
Peale ülemuste oli terve hulk töölisi. Lüpsikari paiknes siis vanades talulautades. Töö
toimus kõik käsitsi. Vesi kanti õuest kaevust ämbritega loomadele ette. Lehmi oli igal
lüpsjal-karjatalitajal 15-17. Neid lüpsti kolm korda päevas. Käsitsi loomulikult. Elektrit
ei olnud. Töö toimus petroolilaterna valgel. Piim veeti hobuveokiga Norjase talu
juurde kokku. Seal oli (ja on praegu) suur kelder, kus piima jahutamiseks bassein.
Vesi piima jahutamiseks tuli basseini pumbata käsitsi. Piimanõud olid 40- liitrised.
Kõik tõsteti käsitsi, kaaluti iga lüpsja toodang väikese mesinduskaalu peal ja arvestus
toimus eraldi.
Selsamal s.o 1956. aasta sügisel valmis Svibys uus sajakohaline laut ja kõik loomad
üksiklautadest viidi sinna kokku. Tegelikult talitajad sinna minna ei tahtnud. Ja seda
õigusega. Töö pidi kergemaks minema, aga oli hoopis vastupidi. Vett, sõna otseses
mõttes, ei olnud. Keset lauta oli pumbakaev, kust korraga tuli vett umbes 75 ämbrit,
aga loomi lautades oli 104. Olukord lahendati nii: autotsisterniga toodi vesi kohale,
lasti voolikuga üles paakidesse ja sealt said juua loomad – automaatjootjad oli ju
olemas. Sealt saime vee piima jahutamiseks ja piimainventari pesemiseks. Oli ka
köök ja selles pliit, mida köeti puudega, et sooja vett saada.
13
Karjalaudas said tööd umbes kümme inimest: lüpsjad, karjakud, brigadir. Tühjaks
jäänud väikestesse lautadesse paigutati vasikad ja mullikad. Palju oli põllutöölisi.
Nemad vedasid hobustega lautade juurde sööda ja põllule sõnniku.
Elu läks edasi. Külasse toodi elekter. Lehmi hakati lüpsma masinatega. Oli väga
palju elektrikatkestusi. Kui oli veidi tugevam tuul, valitses külas pimedus ja lehmad
tuli ära lüpsta käsitsi. Kultuurikarjamaid ei olnud. Suvel karjatati lehmi endistel
metsakarjamaadel, mis olid võsastunud. Lehmadel esines palju puugihaigust.
Peaaegu kõik pered pidasid loomi. Lubatud oli üks lehm, üks siga, lambaid ja kanu.
Maad oli igal perel 0,15 hektarit. Seal kasvatati peamiselt kartulit ja juurvilja.
Mida külarahvas alati ühiselt tegi, see oli igakevadine karjamaaaia parandamine.
Kevadel, enne loomade väljalaskmist lepiti ühel päeval kokku, käidi ja vaadati aed
üle ning parandati. Alles siis lasti loomad karjamaale. Ehkki loomadel oli aed ümber,
oli juures ka karjane. Mäletan, et igal perel tuli teha keskmiselt üks karjapäev kuus.
Hein talveks loomadele tehti metsaheinamaadelt ja käsitsi. Piim, või ja munad, mis
oma perest üle jäi müüdi neile, kel omal loomi ei olnud. Hiljem viidi piim meiereisse.
Pood külas oli, sealt sai kindlalt leiba ja saia, aga muud toidukraami nappis. Olid
suhkru- ja jahusabad. Poemüüjateks olid Helgi Jäämees, Mägi Linda ja hiljem pidasid
poodi Taimi Õige ja Feliks Piirak. ja Hullos oli leivatööstus. Leib toodi kohale
hobusega.
Külas oli päris palju noori. Käidi õhtuti koos ja tantsiti. Hullus oli peale kino alati tants.
Ka Suuremõisa klubis käidi Svibyst tantsimas. Enamasti jalgsi. Korra käis ka Svibys
rändkino. Külanaised käisid pühapäeviti Rälby palvemajas, sest sel ajal kirik ei
töötanud.
Sviby külal oli Vormsi saarel küllalti suur tähtsus. Sviby sadama kaudu peeti
mandriga ühendust siis ja peetakse ka nüüd. Vahetunud on vaid laevad.
Rootsi keelt pole nõukogude ajal Svibys räägitud. Põliselanikud küll vormsi – rootsi
keelt rääkisid, aga seda ainult omavahel. Põhilises suhtlemiskeeleks oli eesti ja vene
keel. Oli mitu perekonda, kes elasid külas ja töötasid siin hulga aastaid, kuid ei
püüdnudki eesti keelt selgeks saada.
14
Inimesed vananesid, jäid pensionile, mis oli esialgu naeruväärselt väike. Näiteks: üks
vanainimene sai kuus 4 rubla ja 50 kopikat (kõige odavam leib maksis 12 kopikat).
Sviby ehitati uus karjalaut 200-le lehmale. Tööd oli, aga inimesed lahkusid saarelt.
Tulid uued ja lahkusid needki. Kõiki ei meenutagi enam. Ehitati ka viis
ühepereelamut, neistki on osa suvitajate käes.
1993. aasta sügisel surid ära Sviby küla kaks põliselanikku: Elfride Rank s. 1912 ja
Elisabeth Jäämees s. 1910.
Samal sügisel hukkus kauaaegne Sviby küla elanik ja Rälby baptistikoguduse Arvo
Kuusk, kes kunagi vabastati Vormsi sovhoosi peaagronoomi kohalt oma usulise
meelsuse pärast.
Kui 1956. aastal oli Sviby külas üle 30 pere ja üle saja inimese, siis nüüd 2012. aasta
algul on siin kümme peret 18 inimesega, kellest 11 on vanaduspensionärid.
Milliseks oleks Sviby küla kujunenud, kui poleks olnud viimast sõda ja sellega
kaasnenud väljarännet, ei oska vist keegi öelda. On kurb, kui mõtlen neile lüpsjaile,
kes sel „kuldsel“ nõukogude ajal sumasid põlvini lumes peale sadu ja tuisku, et jõuda
oma töökohta, et seal ränkrasket tööd teha.
Nüüd on lautades puidutöötlemine ja teed on korralikult lahti lükatud. Aga inimesi
enam külas ei ole.
Olen nüüdseks elanud Svibys üle 55 aasta. Ühes ja samas majas 54 aastat. Olen
siin vanaks saanud. Minuga koos on siin külas vananenud Mati Jäämees ja Helve
Karila – kohalike eestlaste järeltulijad ning Galina Kozevnikova ja Voldemar Süster
niinimetatud Venemaa eestlaste järeltulijad. Teised praegused elanikud on kõik
hiljem tulnud.
Kirja pandud veebruar 2012.
15
Kasutatud kirjandus
A. Lindström. Ormsö, Vormsist ja vormsilastest. Käsikiri, 1973.
E.J Dahl. Vormsi ajalugu, Eesti Rootsise asustuse ja selle tekkeprobleemide
osana. Käsikiri, 1973.
J.S Rotalia. Wormsi saar. Käsikiri, 19. saj. lõpp.
Maria Murman, vissångerskan på Ormsö, A.-M Häggman. Folk och musik, Finlands
svenska folkmusikinstitut, Vasa, 1992.
www.maaamet.ee
http://www.saarteliinid.ee/ports/sviby/
http://www.talumuuseum.vormsi.ee/
Intervjuu Meeli Süsteriga, veebruar 2012.
16
Kokkuvõte
See töö näitas ülevaatlikult Sviby tähtsamaid ajaloosündmusi. Nt põlengut ja Rootsi
kuninga külaskäiku. Oma elu Svibys meenutab üks selle küla püsielanikest Meeli
Süster. Juttu oli Vormsi elule suurt mõju avaldanud Maria Murmanist. Selles töös tuli
välja, millest tuleneb suure tõenäosusega küla nimi. Räägitud oli ka koolielust ja
Svibyst kui eestlasterikkaimast ja üldse suurima rahvaarvuga külast. Sviby on läbi
aegade ainuke sadamaküla ja seda tänini.
Uurimistöös sai aimu ka Sviby tänapäevastest tegemistest ja ettevõtmistest. Nt.
puiduettevõttest ja 2000. aastani töös olnud väiksest kohvikust, milles müüdi ühe
kohaliku valmistatud tunnustatud sepikuid ja muid küpsetisi.
17