VNT mai 2013

Hind 0,2 € nr 05 (174) mai 2013

Puu toetub juurtele, inimene oma minevikule

Viru-Nigula Muuseum alustas

uut hooaega laadapäeval, 11.

mail, kahe uue näitusega.

Vasta ohtlike jäätmete varumispunkti on

aegade jooksul sattunud palju põnevat.

Seekordne näitus tutvustab just sealt leitud ja

tallele pandud raadioid. Kindlasti on

avastamisrõõmu, kui külastaja leiab

näituseriiulilt oma kunagise kaaslase.

Viru-Nigula Hariduse Selts korraldas

käesoleva aasta algul koolituse “Vana aja

puutöö“. Koolituse raames said osalejad

rassida metsatööl 1930-ndate aastate stiilis,

külastada Avinurme elulaadikeskust, punuda

laastukorve, ning aprillis kahel

nädalavahetusel õppida vitspunutiste

valmistamist. Usinamate punujate töid on

võimalik vaadata näitusel Tõllakuuris koos

Selja Küla Seltsi liikmete valmistatud

lapitekkidega.

Lisaks uutele näitustele on värskema ilme

saanud ka püsiekspositsioon, mis pidevalt

täieneb.

Siinkohal tänan väga kõiki talguhunte, kes 3.

mail Viru-Nigula valla ja Viru-Nigula

Hariduse Seltsi ühistel talgutel aitasid

korrastada muuseumi ning selle ümbrust.

Eriline tänu Eha Samelile ja Helju Noormaale,

kes vanu raadioid läikima lüüa aitasid, ning

Ene Ehrenpreisile ja Andres Lepikule abi eest

muuseumitubade ümberpaigutamisel.

Sel suvel on kavas avada veel üks nätus –

sedakorda siis muuseumi keldris- erinevatest

püünistest. Seoses sellega kutsun üles kodudes

ringi vaatama ning väljapaneku tarbeks

muuseumi tooma põnevaid hiirelõkse,

rotilõkse, erinevaid püüniseid. Samuti on

oodatud teemasse puutuvad lõbusad lood ja

mälestused kunagistest püügitehnikatest. Infot

saada ja jagada saab telefonil 5098265 ja

elektronposti aadressil [email protected].

Raadiote näitus on avatud muuseumi

saalis, vitspunutiste ja lapitekkide

väljapanek tõllakuuris.

Toredate kohtumisteni Viru-Nigula

Muuseumis!

Tekst ja foto: Pille Kajar

VALLAVALITSUSES

4. aprillil

Katastriüksuse jagamine,

sihtotstarbe määramine ja

katastriüksuse nime

muutmine Nõustuda Veikko Võsule

kuuluva Ületee

katastriüksusest (kat. tunnus

90201:001:0226) kahe eraldi

katastriüksuse

moodustamisega.

Moodustada Ületee

katastriüksus suurusega 26,59

ha, maa sihtotstsrve

maatulundusmaa.

Moodustada Rahumäe

katastriüksus suurusega 3,04

ha, sihtotstarve elamumaa.

Maatükid asuvad Ojakülas.

Maa munitsipaliseerimisel

katastriüksuse piiride,

pindala ja

maksustamishinna

kinnitamine, koha-aadressi

ja sihtotstarbe määramine.

Kinnitada Lautri

katastriüksuse piirid ja

pindala: asukoht Mahu küla,

pindala 3,7 ha, sihtotstarve

üldkasutatav maa,

maksustamishind 9593 €.

Projekteerimistingimuste

saamise taotluse

läbivaatamine

Väljastada Viru-Nigula

Vallavalitsusele

projekteerimistingimused

Viru-Nigula aleviku

kaugküttevõrgu

renoveerimise ehitusprojekti

koostamiseks Viru-Nigula

alevikus.

Projekteerimistingimused

väljastada Viru-Nigula

Vallavalitsuse nimele.

Täiendava sotsiaaltoetuse

maksmine

Maksta avaldajale täiendavat

sotsiaaltoetust bussipiletite

eest.

22. aprillil

Toimetulekutoetuse ja

täiendava sotsiaaltoetuse

maksmine Maksta toimetulekutoetust

974,07 € eest 9-le avaldajale.

* * *

Maksta täiendavat

sotsiaaltoetust vastavalt

esitatud avaldustele 124. 14-

€ eest kuuele avaldajale.

* * *

Ei rahuldatud ühte avaldust

põhjusel, et avaldaja ei ole

madala sissetulekuga.

MTÜ Virumaa Poistekoori

avaldus

Vastavalt Eesti

Kultuurkapitaliga sõlmitud

sihtstipendiumi lepingule,

kanda MTÜ Virumaa

Poistekoori arvelduskontole

200 €.

12. – 18. juunini 2013 toimub

Krakowis rahvusvaheline

konkurss/ festival.

Hajaasustuse

veeprogrammi III vooru

toetuse kasutamise aruande

kinnitamine (Gerd Mölder)

Kinnitada taotleja Gerd

Mölder´i toetuse kasutamise

aruanne, registreeritud

16.04.2013. a, projekti

maksumus 4981,27 €, toetuse

summa 3320,91 €.

Töölepingu lõpetamine

Lõpetada Viru-Nigula

Koduloomuuseumi

juhatajaga tööleping 16.

aprillist 2013 vastavalt

esitatud avaldusele.

Alus: Töölepingu seadus § 79

Ehitusloa väljastamine

Anda välja ehitusluba OÜ

Elektrilevile Kuuseneeme mü

elektriliitumiseks Mahu

külas.

Ehitusluba väljastada OÜ

Elektrilevi nimele.

Kasutuslubade

väljastamine

Väljastada kasutusload

alljärgnevatele ehitistele:

1. Tuulik T-1 ( eh. registri

kood: 220600171)

2. Tuulik T-2 ( eh. registri

kood: 220600174)

3. Tuulik T-3 (eh. registri

kood: 220600175)

4. Tuuliku T-1

juurdepääsutee

5. Tuulikute T-2 ja T-3

juurdepääsutee

6. Tuulik T-1 montaažiplats



9. Ojaküla tuulepargi 6 kV

ja kiudoptilised

ühenduskaablid.

Kasutusload väljastada

Oceanside OÜ (reg. kood

11087990) nimele.

Viru-Nigula Teataja 2

AASUKALDA

ilisem küla, asub Viru-Nigula ja

Tüükri vahel, kuulus omal ajal Vasta

mõisale.

Küla on moodustunud Tüükri karjamõisa

maadel asunud asundustaludest koosneva

Aasukalda ja Vasta mõisast 1907. a. ostetud

Kalda küla põlistalude liitmisel.

Kalda talud olid Lassi, Lassi-Uuetoa, Aso,

Linnamäe, Koila. Poolitamise teel pärijate

vahel tuli 1921. a üks talukoht juurde, kiriku

maadest eraldati Jõekalda talu ning valdade

reformiga liideti Kalda külale veel kaks

Vanaveski talu (Alumine ja Ülemine), mis

varem kuulusid Pada külasse.

Kokku jäi Aasukaldasse 10 talu.

Jõekalda talu krundil Vanaveski kaldal asus

Vennastekoguduse palvemaja. Kohalikus

kõnepruugis nimetati seda hooneks.

Leopold Uhlbergi mälestustes tegutses

palvemaja tavaliselt peale kirikut, vahel ka

vara hommikul. Lugejaks oli mõni auväärne

peremees või “vend”, kas siis kohalik või

kaugemalt. Praost Hunnius olnud

Vennastekogudusele vaenulik, õpetaja Krause

seevastu käis ka ise seal teenistust pidamas.

Maja oli ühekordne ümarpalkidest lihtne

hoone, ühes otsas palveruum, teises

majahoidja korter. Hoone tegutses ka

vaestemajana. Seal elas alaliselt kaks vanemat

naist, kes elatasid end käsitööga ja said vallast

abi. Suurte pühade ajal viidi taludest neile

paremat toitu. Ühte neist naistest kutsuti

Hoone Maarjaks.

1930.-tel viidi laguneva palvela palgid Viru-

Nigulasse ja ehitati uuesti üles (Telliskivi ja

Kalmuse vahel).

Hiljem kolhoos kohaldas maja korteriteks.

1985. a jaanuaris põles hoone täielikult maha.

Vanaveski talude kohal asusid Pada mõisale

kuulunud jahuveskid (Alt- ja Pealtveskid).

Kalda küla rehielamud on rekonstrueerituna

mõnes talus kasutusel veel praegugi. Mõlema

küla talukrunte piirasid kiviaiad. Karjamaad

asusid jõe luhaniitudel, mis iga-aastase

suurvee ajal olid üle ujutatud. Rahvas nimetas

neid aasudeks.

Aasukaldas on laialt levinud hulgalehine

lupiin, millest kolhoosi ajal tehti haljassilo.

Küla maadel Tallinn-Narva maanteest põhja

poole asub nn Viikingiasula. Muinasala ulatus

lõuna suunas Pada I linnamäeni.

Väljakaevamistel on leitud 8. – 10. saj. pärit

elamukohti ja ahjusäilmeid. Külas on 3

kivikalmet ja ka kultusekive.

Aasukalda üheks kauniks paigaks on sügav

org Vanaveskil, mille tee ääres laiutab võimas

looduskaitsealune mänd, tema all on silt

“Padaoru mänd” (mis tegelikult asub

Padaorus). Siin loobib teele turris käbisid ikka

Vanaveski kaunitar.

Aasukaldas olid nii jahu- kui lauaveski. Mitte

kumbki pole säilinud, viimase veskiomaniku

pere küüditati 1949. a. Tagasi tulles neid enam

kodutallu elama ei lubatud. Algul asus seal

1948. aastal loodud kolhoosi “Bolševik”

kontor (esimees Jakob Linde), hiljem erinevad

üürnikud.

Kui ma õigesti aru sain, siis oli see talu kunagi

(1892 – 1902) Vasta kauaaegse õpetaja Jakob

Puusepa valduses.

Enne teist ilmasõda oli ümbruskonna

peopaigaks Aso (Aasu) talu jõekäär. Suviti oli

seal 4 – 5 pidu, milliseid korraldasid V-Nigula

vabatahtlik Tuletõrje- ja Maanaiste Selts.

Käisid külalisesinejad, näiteks 1934. a Eesti

Vabakunsti Rändtrupp maailmameistri Saul

Hallopiga (pildil).

Koosseisus olid veel žonglöör, mustkunstnik,

universaalartist ja assistent.

H


Mängis

orkester, tehti

näitemängu,

naised

valmistasid

peale muude

hõrgutiste ka

jäätist.

Kõrgete

kallaste kohal

hõljus köistee

turnimiseks.

Pidude organiseerijad asusid üleval Asu talus

(Lass, praegu Samel), kus perenaiseks oli

aktiivne Maanaiste Seltsi liige Liisa Lass.

Selles talus valmistati suupisteid ja majutati

külalisi.

Liisa oli lugupeetud inimene, hea suhtleja ja

oodatud pulmades-varrudel.

Tolleaegsed saksad – pastor, köster, apteeker

jne, olid sagedased vihtlejad Asu saunas.

Pärast aeti juttu samovarist teed juues.

Rahvainimene oli ka Maali Viller, kupulaskja

Vanaveski talust. Ta käis Pada, Härjapea, Aru,

Toomiku, Aasukalda külades haigeid ravimas.

Teda nähti sageli teedel arstiriistade kott

seljas. Maali oli kirikus eeslauljaks kuni oreli

saamiseni. Tal oli seal kohe omaette pink, kus

ta igal pühapäeval istus. Tema poja- ja

tütretütar õppisid arstideks, tütrepoeg aga

päris vanaema muusikaande ja laulis Estonia

teatris.

Aasukaldas oli igal perel oma tuttav

“saaremees”, kellega kaubeldi. Tütarsaarelt

pärit kareda häälega Johannes Sürjela oli Lassi

pere “sepra”. 1939. a sügisel käidi viimast

korda, sest nad pidid mujale kolima. Sürjelad

läksid Soome läänerannikule.

Mustveest käis kala toomas kaupmees, keda

kutsuti Timoskaks.

Asu talus olid kaubitsejad lausa majasõbrad ja

oodatud ööbijad. Eliska magas sohval,

Timoska sohva ees maas kotil.

Alates 1965. aastast korraldas spordiselts

“Kalev” Aseri Spordiklubi motosektsioon

Padaorus Matti Napa (05.05. 1938 – 05.05.

1964) mälestusvõistlusi. Motokrossis osalejaid

oli ka välismaalt.

1970-tel rajati Vanaveskile krossibaas koos

kohtunike paviljoniga ja sellest ajast hakkasid

maikuus võistlused toimuma siin. Meie

meestest on krossi sõitnud Vello Kupp Jakob

Sistokiga, Vello ja Lembit Rootsid, Arne

Gordejev, Arvo Noormaa, Kalju Venski.

Julgeid krossimehi oli teisigi, keda ma ei tea.

Hilisemad tublid motosportlased on Gert

Gordejev ja Keit Kivaste.

Kõik see lõppes koos paviljoni

lammutamisega paarkümmend aastat tagasi

taasiseseisvumisega kaasnevate muudatuste

tõttu.

Aasukalda Linnamäe talust pärit Takjaste

järeltulijad Jüri Takjas ja Peep Pihlak on

muusikud Rakveres. Käesoleva aasta 20.

veebr. otsustas Rakvere Linnavalitsus anda

linna teenetemärgi “Rakvere Kroonimärk”

kolmele tegusale inimesele. Üks neist oli

Rakvere Muusikakooli õpetaja,

professionaalne pillimees ja orkestrite looja

Jüri Takjas. Teine autasustatu oli meie vallas,

Padaorus elav Rakvere korvpalliklubi

“Tarvas” peatreener Andres Sõber.

Vanaveski talust pärit Vilude järeltulijad on

korduvalt esinenud Viru-Nigula kirikus.

Meie kirikus on juhtunud ka igasuguseid asju.

1900. a suvisel ajal muldas Vanaveski sulane

Musteni Toomas kartuleid. Lõunatunniks pani

ta parmude ja palavuse käes vaevleva hobuse

põllupeenrale sööma. Kui mees tagasi tuli, oli

loom kadunud. See oli laupäevane päev. Et

pühapäeval peeti esimene jumalateenistus

sakstele, siis oli õpetaja Hunnius käskinud

kirikut hästi õhutada. Varju otsinud hobune oli

jõudnud Nigula vahele kirikaeda ja sealt

astunud läbi avatud uste pühakoja müüride

jahedusse. Vahepeal pandi kirikuuksed kinni.

Küla mehed otsisid hobust igalt poolt – mitte

kusagil ! Õhtul kuulsid kõrval elavad

Voibergid kirikus kolinat ja trampimist. Kirik

kajas vastu, kabjarauad kõlksusid

kivipõrandal. Kohale tuli teisigi naabreid.

“Mida vaim voib sial olla ?” Mindi

õpetajahärralt küsima.


Vahel oli

tal kaasas

naine

Eliska.

(pildil).

Siin ja

ümbruse

külades

müüsid nad

sudakat

(koha) ja

ahvenat

Hunnius tuli, kõik kuulatasid ukse taga. Siis

õpetaja teatas, et kurat on kirikusse läinud. Ta

läks oma tuppa tagasi, tuli uuesti talaaris ja

piibel käes. Kutsus veel köstri ja käskis teda

kui vanemat meest ees minna. Uks keerati

lukust lahti ja ei saanud kaugemale minnagi,

sest Vanaveski tubli künniloom tuli puhanult

vastu. Hiljem pandi õhutamise ajaks varbsein

ukse ette. (Selle loo jutustas Marie Kõrvek).

Aasukalda mäeveerul elas Pauliine Tauer

(1891 – 1989), ladusa jutuga

murdekeeletundja, kes pea 30 aastat tagasi

rääkis veel meie esivanemate “kova kanget

pohjaranna kielt”

“Mina kudusin angerja rüsade maa-aedasi.

Kakskümmend viis silma korge, viis ja

rohkem sülda pikk. Niit oli kaluse ümber,

käbiga kuoti kaluse piale. Rüsa kered olid

tihist tehtud . Luogad olid puust. Kui paulule

sai panna siis mina paulutasin. Kaks nielu oli.

Angerjas läks jo savaga ies menema.

Tagurpidi ta tagasi ei osand tulla. Nenast oli ta

õrn, nenast sai täda tappada ... “. (Pauliinet

intervjueeris Helmut Elstrok).

Pauli poeg Julius on pärinud emalt sorava

jutuoskuse. Tema teise poja poeg Kalev Tauer

samast külast omab lüpsikarja “Aasukalda

Farm OÜ”, kus on 50 lehma ja ca 30

noorlooma.

Vanaveski kõrged kaldad on talvel

rõõmupaigaks, kus saab teha pika liu ja

vastlasõitu.

Veidi üle 20. aasta tagasi toimusid suvel, all

jõe ääres idapoolsel platsil jaanipeod köieveo,

kotijooksu ja igasuguste trikkidega. 2010. a

aprillis oli siin suurvee üleujutus nii, et silm

silda ei seletanud.

2011 a oli külas 25 elanikku, peresid

kümmekond. Muuseumile andsid külast

andmeid Enn Samel, Pauliine Tauer, Ennu

tütred Urve ja Eha tõid tänuväärset lisateavet.

Nende vend Nigulas Samel on Tallinna

Tehnikaülikooli professor. Samelite talukoht

on olnud konkursi “Kaunis kodu” võitja ja

alati heakorrastatud.

Aasukalda tegid eripäraseks veskid,

palvemaja, motokross. Siiani on ajatuultes

püsima jäänud vana kaitsealune mänd. Üle

kõige neist on aga emotsionaalses mõttes

Vanaveski org, mis (kes) meelitab suveööl

jõeudus suplevate haldjate, toomeõite uimas

hõiskavate ööbikute ja kukulindudega kohale

romantikuid. See aeg on käes.

Kasutatud E. Rajari “Omane ja armas”

Heili TARJAN

Ida päästekeskus annab nõu, kuidas teha lõket ja ohutult

grillida

ätte on jõudnud kevadine aeg, mil

inimesed asuvad oma koduümbrust

korrastama, süüdatakse lõkked ja

talvekorterisse viidud grillid tuuakse

välja. Lõkke tegemisel on tähtis, et tuleb täita

kõiki ohutusnõudeid: piirata lõkkease mittesüttiva

pinnasega, hoida käepärast esmased

kustutusvahendid ning lõket valvata. Järelevalveta

jäetud kustutamata lõkkest saab sageli alguse

ulatuslik kulu- või metsapõleng, mida päästjatel

tuleb kustutada tunde, päevi või halvemal juhul

nädalaid. Täiesti ohutut tuletegemist ei ole olemas ning

seetõttu tuleb alati valvas olla ja hoida tulel silm

peal. Ainult nii saab õnnetuse juhtudes

ise põlengu kiirelt ära kustutada ning suurem

kahju jääb tekkimata.

Ohutu lõkke tegemine Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku

omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla

lõkke tegemine keelatud või siis on määratud,

mida lõkkes põletada tohib. Lõket tohib teha ainult nõrga tuulega ning ohutus

kauguses metsast ja hoonetest, sealhulgas kütte-

või põlevmaterjali hoiukohtadest. Lahtist tuld ei

tohi teha, kui tuule kiirus ületab 5,4 meetrit

sekundis. Ohutu kaugus väikese, alla meetrise

läbimõõduga lõkke puhul on vähemalt 8 meetrit

hoonetest ja 10 meetrit metsast. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte

hetkeks, laske sel lõpuni põleda, kustutage veega

või summutage näiteks liivaga.

Ohutu grillimine

Soojad kevadilmad on meelitanud inimesi ka

õue, et oma grillid taaskord üles seada. Liha

grillides või näiteks kala suitsutades tuleb

samuti tähelepanelik olla, et lõbusast

K


Ajaviitmisest midagi tõsisemat välja ei kujuneks. Põlevat grilli, suitsuahju või lõket ei tohiks mitte

mingil juhul jätta järelevalveta – see on

tuleohutusnõuete rikkumine, lõke ja grill tuleb

enne lahkumist hoolikalt kustutada. Grillimisel on

nõutud kaugus hoonest eelvalmistatud söe puhul 2

meetrit, aga ise sütt põletades 5 meetrit. Lõkketegemise reegleid ja tuleohutusnõudeid

tuleb kindlasti järgida – nende rikkujat saab

karistada kuni 800-eurose trahviga. Juriidilise

isiku puhul on trahvisuuruseks isegi kuni 3200

eurot.

Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb valvata ning

loomulikult viimane kustutab tule! Rohkem infot tuleohutusnõuete kohta saate

päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti

kodulehelt www.rescue.ee/303. Merit KALJUS Päästeamet Ida päästekeskuse pressiesindaja Tel 339 1912 Päringud: Mob 533 08 795

Gustv Lokotari V

mälestusvõistlused

Tänavused vallapäevad avasid

laskesportlased, kes juba

viiendat aastat järjest

mälestavad valla läbi aegade

parimat spordimeest, laskurit-

maailmameistrit, Gustav

Lokotari, mälestusvõistlusega.

Laupäeva, 6.mai, hommikul

kogunesid Rutja lasketiiru

üheksa laskuritekvartetti, kes

kõik elukoha või tegevuse

kaudu Viru-Nigula vallaga

seotud. Võistlust oli

korraldamas Kaitseliidu Viru

maleva instruktor Alger Nurk,

ilm oli korraldajate poolt

tellitud suurepärane. Meeldivalt

arvuka võistlejaskonna seas

olid naiskodukaitsjad,

koolinoored, head naabrid KL

Kalvi rühmast, moto- ja

jahimehed ning spordiklubi.

Väljakutsujaks oli kohalik

Kaitseliidu rühm koguni kolme

võistkonnaga. Vallavalitsus oli

parimatele välja pannud

medalid ja auhinnad.

Võisteldi harjutuses 3x10 lasku

kolmest asendist. Taas

rõõmustasid laskurid

korraldajaid suurepäraste

tulemusega, alla KL I Küti-

klassi medaleid välja ei jagatud.

Kolm parimat olid kaitseliitlased Andres Aarik, Jaak Lepik

ja Raul Järvi. Meeskondliku võidu võttis taas KL Viru-

Nigula rühma I võistkond, edestades Viru-Nigula Jahtkonda

ja motoklubi Maholm. Parima tulemuse eest osaharjutuses

10 lasku lamades hoolitses V.-N. Spordiklubi esindaja Kalle

Selder (Rühmaülema karikas), parim noor oli Avo-Karlis

Laineste, parim naislaskur oli Marit Laast.

Kuna toimunu oli juba viies võistlus, on siinkohal hea meel

tänada inimesi, kelle kaasabil kõik suured ja pisemad

korraldusmured on lahenduse saanud. Täname Ervins

Veitsursit ja Raido Tettot vallavalitsusest, Tiia Järvet

spordiklubist, Alger Nurka ja Andres Lepikut Kaitseliidust.

Suur tänu Kaitseliidu Viru malevale, kus meile võistluseks

vahendeid ei keelata. Täname kõikide võistkondade

kokkupanijaid ja esindajaid, täname kõiki tublisid

võistlejaid. Jätkugu teil ikka tahtmist ja jaksu laskesporti au

sees hoida, meie oma Ilmameister on seda väärt. Tekst Jaak Lepik, foto Kalev Lepik


http://www.rescue.ee/303

Esmakordselt on võimalik kõiki pindalatoetusi taotleda e-PRIAs

Mai alguses jõuab kätte 2013. aasta

pindalatoetuste taotlusperiood ja seega on taas

käes viimane aeg hakata mõtlema pindalatoetuste

taotlemise peale. Juba alates 2008. aastast on

olnud pindalatoetuste taotlejatel võimalik

toetustaotlus esitada e-PRIA portaali vahendusel,

kuid käesoleva aastani oli poollooduslike

koosluste hooldamise toetuse taotlejatel vaja enda

koosluste kaardid Keskkonnaametiga

kooskõlastada paberkujul ja seetõttu ei olnud neil

võimalik kõiki vajalikke vorme e-PRIA kaudu

esitada. Aprilli algusest on e-PRIA kasutajatele

avatud uus teenus „Minu niidud“, mis on mõeldud

just poollooduslike koosluste alade aastaringseks

haldamiseks ja elektrooniliseks kooskõlastamiseks

Keskkonnaametiga.

PLK toetuse taotlemine muutus mugavamaks

Nii käesolevaks aastaks valminud teenus „Minu

niidud“, kui e-PRIA teenus nimega „Minu põllud“

on avatud aastaringselt ja seal on võimalik enda

maa-alasid digitaalselt e-PRIAsse joonistada kas

või ööpäev läbi. Teenuste ülesehitus ja loogika on

sarnased. Kahe teenuse erinevuseks ongi eelkõige

see, et kui muude pindalatoetuste puhul on tarvis

vaid põllud digitaalselt süsteemi sisestada ja

taotlusperioodil taotlusele lisada, siis

poollooduslike koosluste hooldamise toetuse

(PLK) taotlemisel tuleb taotlusalused alad enne

toetuse taotlemist kooskõlastada ka

Keskkonnaametiga. „Minu niidud“ teenuse puhul

ongi tegemist kahe ametkonna ühise e-teenusega,

kus kinnitamist vajavad alad jõuavad läbi e-

teenuse automaatselt kooskõlastamisele ja need on

pärast kinnituse saamist võimalik ka samast kohast

taotlusele lisada.

Valmistuge taotlusperioodiks juba praegu

Enda poollooduslike koosluste alasid on klientidel

võimalik Keskkonnaametile kinnitamiseks saata

alates 1. aprillist ja alade e-PRIAsse joonistamine

ning nende haldamine on võimalik aastaringselt.

Kui teil on palju põlde, võtab esimesel korral

põldude joonistamine kindlasti rohkem aega, kuid

edaspidiseks jäävad põldude piirid e-PRIAsse alles

ning tulevatel aastatel piisab teil vaid vahepeal

tekkinud muudatuste sisseviimisest.

Tutvuge kindlasti ka „Minu põllud“ ja „Minu

niidud“ teenuste videojuhenditega, mis juhatavad

teid samm-sammult läbi e-teenuse ja aitavad saada

ülevaate teenusest juba enne e-PRIAsse

sisenemist. Juhendid on leitavad PRIA kodulehel

aadressil www.pria.ee/et/ePRIA/Juhendid ning e-

PRIAs vastava teenuse juures.

e-PRIA kasutamine

e-PRIA teenuste kasutamiseks tuleb teil esmalt

saada e-PRIA kliendiks. Eraisikul piisab selleks

ID-kaardiga, Mobiil-IDga või pangaparoolidega e-

PRIAsse sisse logimisest. Kohe kuvatakse teile e-

PRIA kasutamise leping, mis tuleb pärast

läbilugemist lihtsalt kinnitada ja oletegi e-PRIA

kasutaja.

Juriidilistel isikutel sõltub e-PRIA kaudu lepingu

sõlmimise võimalus sellest, kas lepingut sõlmida

sooviv inimene on kantud äriregistri B kaardile või

mitte. e-PRIA kasutamise lepingu sõlmimise kohta

leiate rohkem infot PRIA kodulehelt aadressil

www.pria.ee/et/ePRIA/Leping.

Kui soovite põldude joonistamisel juhendamist,

siis pöörduge julgesti meie teenindusbüroodesse.

Probleemide korral helistage PRIA pindalatoetuste

infotelefonil 7377 679 või pöörduge e-posti

aadressil [email protected].

Head e-PRIA kasutamist!

Siret Varblane

Teabeosakonna peaspetsialist


http://www.pria.ee/et/ePRIA/Juhendid

http://www.pria.ee/et/ePRIA/Leping

mailto:[email protected]

Aprillikuu spordist

7. aprillil võistlesid Kalev Pagar, Tiit Järve ja

Ervins Veitsurs Koerus ESVL 2013- lauamängude

mitmevõistluses, kuhu kuuluvad male, kabe,

lauatennis ja koroona. Üldse osales 38 võistlejat

kaheksast maakonnast.Meie võistlejatele oma

vanuseklassis 6, 7 ja 8 koht.

* * *

Viru-Nigula VI karikasari Novus- koroonas

lõppes meie valda sissekirjutatud Heinar Vallaste

võiduga.Teisele kohale jäi Raivo Ruberg ja

kolmandaks mängis Tauno Jõgiste Rakverest.

* * *

Viru-Nigulas toimusid Lääne-Virumaa

meistrivõistlused lauatennises, kus osales 16

mängijat meilt ja võideti 10 medalit.Tütarlaste

klassis sai II koha Renate Johanson.

Noormehed 2002 ja nooremad klassis võitis Carl-

Henrig Järvepere II koha, järgnesid Vasta koolist

Dmitri Kuznetsov, Andris Tauer, Olger Tauer ja

Mairon Nukk.

Noormehed 1996 ja nooremad klassis jäi Reimo

Luhaste 7-ks ja Hendrik Peek 8-ks.

Meesteklassi näitas Pekka Laidinen, saavutades

kuldmedali.

Naispaaride kolmandaks mängisid meie õpetaja

Anu Laidinen ja Ljudmilla Russakova.

Meespaarismängudes võidutsesid Pekka Laidinen

ja Kristjan Saluvee Kadrinast.

Segapaarismägude hõbedased medalid said Anu

Laidinen-Pekka Laidinen.

* * *

Viru-Nigula VIII karikasari lauatennises sai

lõppakordi 14.aprillil.Osalejaid oli 31. Üldse

kokku osales 70 võistlejat.Meie Vasta Kooli

parima mängija tiitli sai Carl-Henrig

Järvepere, II koht Reimo Luhaste ja III Dmitri

Kuznetsov .

Parim Viru -Nigula mängija: Tiit Järve, II koht

Ervins Veitsurs ja kolmas Ain Tiivas.

Üldkokkuvõttes saavutas AS Eesti Flexa tööline

Juris Kalninš juba teist hooaega esikoha.

Kõige noorem osaleja oli 6-aastane Olger Tauer.

Tiia-Haida Järve

24. mail kell 18.00 Viru-Nigula

rahvamajas suur Hooajalõpu

Kevadkontsert

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29 631


Viru-Nigula Vallavalitsus teatab:

15. mail kell 14.00 toimub Viru-Nigula

Vallavalitsuses ( Kirikaia 2, Viru-Nigula)

Kaasiku kinnistu detailplaneeringu avalik

arutelu.

Kaasiku kinnistu ( 90202:006:0184) asub

Mahu külas, suurus 5,09 ha.

Eesmärk: maaüksuse 4. krundiks jagamine,

uute sihtotstarvete määramine (elamumaa/

ärimaa), ehitusõiguse, tehnovõrkude

paigutuse ja olulisemate arhitektuursete

tingimuste määramine.

DP lubab kolmele krundile ehitada eluhooned

kõrvalhoonetega, ühele krundile

majutushoone ja abihooned.

Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Pensionäride Klubi “Maarjahein”

õnnitleb maikuus:

LAINE SAAREMÄGI – 83

TIIA-HAIDA JÄRVE – 65

Palju õnne !

Turvalised tehingud metsa- ja

põllumaaga Maaturg.ee

Info: 53 44 36 10 - Mirko Metsaoru

50 82 796 – Urme Raadik

vaata ka: www.maaturg.ee

VNT mai 2013

Documents

Transcript of VNT mai 2013