VNT märts 2013

Hind 0,2 € nr 02 (172) märts 2013 Projektikonkurss

aanteeameti liiklusohutuse osakond kuulutab

liikluskasvatusalase tegevuse toetamiseks välja avaliku idee/ projektikonkursi. 2013. aasta projektikonkurss toimub kolmes etapis. Projektikonkursil osalemiseks taotluste esitamise tähtajad on: 15. märts; 15. august ja 15. detsember. Projektikonkursi eesmärk on aidata kaasa liikluskultuuri paranemisele ja liikluskasvatusalaste kodanikualgatuste kasvule Eestis, leida koostöökontakte nii kodanikuühenduste, seltside kui MTÜ-dega, kaasata kohalikke omavalitsusi liiklusohutusalase teabe levitamisse, leida uusi loomingulisi viise liiklus -kasvatusalaste tegevuste läbiviimiseks ning lõimida liiklustemaatikat paikkonna ettevõtmistesse. Täpsem info Maanteeameti kodulehel adressil: http://www.mnt.ee/liikluskasvatus

SPORDIUUDISED 10. veebruaril toimus Viru-Nigula VIII karikasari lauatennises, paarismängude võitjateks Reelica Hanson ja Kert Räis. Pekka Laidinen ja Jüri Kalnins saavutasid III koha. Viru-Nigula parimaks mängisid Ain Tiivas ja Ervins Veitsurs.

* * * 16. veebruaril saavutas Raivo Ruberg Novus koroonas I koha. Lääne-Virumaa meistriks kiirmales krooniti Kalev Pagar. Tallinnas toimunud Eesti meistrivõistlustel mõttemängudes saavutasid hõbemedalid Kalev Pagar ja Ervins Veitsurs.

* * * 27. veebruaril tähistasime spordiklubi 12-ndat sünnipäeva Vasta tiigil “Jäätralli” nime all. Kui kümmekond aastat tagasi lugesime jäälolijate rekordarvuks 44, siis sel aastal sai kokku üle 70. Teistmoodi oli seegi, et trall algas koos pimeduse ja DJ Martin Leppiku mõnusa muusikaga. Kokku olid tulnud nii spordiklubi asutajad liikmed kui ka noored pered, kätt saime suruda ka 2013. aasta Lääne-Virumaa meistrivõistluste hõbedastel jäähokimängijatel. Kohal olid Peekide pere esindajad, samuti Olev Oras ja Raido Tetto. “Tubli” tuli öelda Eva Maria Stina Peegile, kes sel aastal sai hakkama vastasväravasse löömisega ja punktilisa kirja. Tubli töö ! Ja mis pidu see ilma Alarita on ! Temaga koos sai 2001. aasta 27. veebruaril ( vallavanemaks oli siis Riho Tell) spordiklubile hing sisse puhutud. Ikka rõõmu ja tegutsemislusti järgnevateks aastateks ! Tiia-Haida JÄRVE

M

VALLAVALITSUSES 11. veebruaril Ühiselamu üüri maksmine Maksta Rakvere Ametikooli õpilase veebruarikuu ühiselamu üür vastavalt esitatud arvele. Lasteaiatoidu maksumuse kompenseerimine Kompenseerida lasteaiatoidu maksumus kuni 31. augustini s.a. kahele lapsele. Projekteerimistingimuste saamise taotluse läbivaatamine Väljastada Eesti Energia Võrguehitus AS-ile projekteerimistingimused Kuuseneeme mü elektrivõrguga liitumise ehitusprojekti koostamiseks Mahu külas. Proj. tingimused väljastada Eesti Energia Võrguehitus AS-i nimele. Väikehanke algatamine Viia läbi väikehange “Viru-Nigula – Vasta kergliiklustee ehitustööde

omanikujärelvalve teostamine” Moodustada hankekomisjon alljärgnevas koosseisus: Esimees: Raido Tetto Liikmed: Guido Reimer Ervins Veitsurs MTÜ-dele tegevustoetuste määramine Toetada Viru-Nigula vallas tegutsevaid MTÜ-sid alljärgnevalt: MTÜ Viru-Nigula Spordiklubi 1) Tegevustoetuseks – 320 € 2) Projektide toetamine – 860€ MTÜ Kunda Külaselts

1) 320 € 2) 150 €

MTÜ Selja Külaselts 1) 320 € 2) 881 €

MTÜ Mahu Külaselts 1) 320 € 2) 1160 €

Viru-Nigula Hariduse Selts 1) 320 € 2) 362 €

MTÜ A&M Partners 1) 320 €

MTÜ Viru-Nigula Jahtkond 1) 320 €

21. veebruaril Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 725.37 € eest seitsmele avaldajale. Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 455.65 € eest seitsmele avaldajale. Kompenseerida Vasta Kooli pikapäevarühma toidu maksumus ühele õpilasele. Lääne-Virumaa Pensionäride Ühingu avaldus Eraldada Lääne-Virumaa Pensionäride Ühingule ürituse “Aktiivne igas eas” korraldamiseks 30 eurot. Lähiaadressi muutmine Muuta Viru-Nigula vallas asuva katastriüksuse lähiaadressi alljärgnevalt: kat. üksuse vana lähiaadress Kunda metskond 113, uus lähiaadress Pangametsa

KOILA (Kokael, Gogkele)

uur, iidne kunagise 40. adramaaga sumbküla, millest voolab läbi Pada jõgi. Märgitud Taani hindamisraamatus 1241.

aastal. Oli läänistatud Albern de Kokaelile. “13. sajandi algul kaks jõukat feodaali Hildelemb ja Albern de Osila tundusid peaaegu kehvikutena A. de Kokaeli ehk Koila Pardi kõrval, kes oma 89. adramaaga oli Valdemar II kõige rikkam vasall Põhja-Eestis.” (L. Meri “Hõbevalge”)

Keskajal olid küla maad jagatud Malla, Kalvi ja Aseri mõisate vahel. 1744. aastal oli külas 33 talu. Koila külakool asutati 1843. aastal ühte Kalvi vallale kuuluvasse viletsasse majja, mis täitis ka vallamaja ülesandeid ja kus toimusid vallakohtu istungid. Kirikuõpetaja G. Hasselblatt oma 1847. – 1849. a aruandes annab teada, et siin õpetas Tomas Nortmann. Kool seisis vahepeal ühe aasta, siis tuli Jaan Rentik. 1853. a kool suletakse ja õppetöö algab uuesti alles 13. aasta pärast Jürri Trambergiga, kes õpetas

S

Viru-Nigula Teataja 2

1872. aastani. Uueks õpetajaks tuli 23. aastane Joseph Water. Koolist põhjuseta puudujaid trahviti raha või ihunuhtlusega, vaesus ja haigus päästsid karistusest. 1890. a ehitas Kalvi vald uue koolimaja, Eesti Vabariigi ajal tegutses seal 2. klassiline algkool. J. Water suri 1894. a. Tööd jätkas 1891. a. abiks tulnud Johannes Klaus. Klausil oli talukoht, mis nõudis aega, tema äraolekul andis tunde J. Wateri ema ehk nn “koolimamma”. Mamma pani lapsed mitmehäälselt laulma ja õpetas piiblilugu. Peale Klausi tuli zooloogiliste huvidega õpetaja Aaver, kes katsetas nutriate kasvatatamist ja tõi jõe luhta kaevatud tiiki kogremaimusid. Viimane õpetaja oli Jenny Karm. Kool suleti 1963. a. Koila koolis õppis peale 1920-ndaid muusikaprofessor, konservatooriumi õppejõud Artur Vahter ( on kirjutanud mälestusi üles - “Kapellmeistri päevik” jne ) Koila on üks paremini säilinud külasid. Siit pärit Kutsari talu esindab Eesti Vabaõhumuuseumis tüüpilist ostutalu Põhja-Eestist 19. sajandi lõpul. Talul on 4 hoonet, rehielamu, ait, laut ja saun. Õue peal oli kooguga kaev. Kutsari talu hakati muuseumi territooriumile rajama 1960. a. Rehielamu on ehitatud 1891. a ( see oli Sistoki Antoni maja). Hoones on esik, köök, eeskamber, tagakamber, rehetuba, kaks sahvrit, aganik ja rehealune. Kutsari talu saun oli ka Koila külast, Kuid Punga talust. Saunas oli saunaruum ja väike kamber, kus sai elada mõni maata kehvik. Saunaruumi nurgas oli pisike korstnaga kerisahi, mille leel sai ka toitu valmistada. Kambris oli säng, laud, vokk, paar pinki ja tool. Ait on viidud muuseumisse 1961. a Vihula külast, Uhe talust ja laut pärineb Kõrbse külast Ojapere talust. Nii, et kaks hoonet Kutsari talus on meie Koilast ja kaks mujalt. Külas oli Kalvi mõisa poolt ehitatud veski, see töötas vähesel määral veel 1960. aastatel.

Koila küla Koka talu rehemaja Foto: Eesti

Vabaõhumuuseum On imekspandav kui andekas on inimene. Igas külas olid meistrid igasuguste tööde-tegemiste peale. H. Elstrok tegi intervjuu Koila külast pärit pimeda muusiku, Kaarel Tiimusega. Kaarel jutustas: “Vend tegi kandle 1904. a oma mõistuse järgi. Talu metsa arssinahalgudest valis sanglepa, see oli nii jäme, et sai kolm ja pool akordi vahet. Meil oli neljahäälne perekonna ansambel. Olin 5-aastane, koolimaja oli üle tee, jooksin siis orelilt häält tooma. Vanem vend tegigi kandle, et ma ei peaks jooksma. Ta oli siis 17 aastat vana, kuskilt kannelt ei olnud näinud kui ainult pildi peal Vanemuise süles. Koila koolis oli J. Klausi ajal 100 – 110 last ühes ruumis neljas jaos. Eeftid (vihikud) tulid 1900 aasta ümber.” Puuass-vankri tegemine vanasti käis Kaarli jutu järgi nii: “ ... puu kasvas. Mees läks metsa, märsis silk-leib ja tööriistad. Oli nädal aega ära, tuli vankriga koju. Nii need taadid siin rääkisid ...” Enne kui Koila küla maad jagati talukohtadeks, oli siin olnud vabatküla. Kalvi mõis andis renditalud kõigepealt oma teenritele – kilterile, kupjale, kutsarile, kokale. Nende ametinimedest kujunesid talude nimed. Näiteks Kärneri ehk Varsavare talu rentnik oli Kalvi mõisa aednik Jaan Blumer. Niisiis on Blumerite suguvõsal kindlad sidemed Viru-Nigula kihelkonnaga, selle suguvõsa kuulus esindaja on misjonär Leonhard Blumer. Koila osales ka sõjas. Väino Tiimus kirjutas 2011 a Virumaa Teatajas: “Enne teist maailmasõda oli Koilas 100 inimest,


talude keskmine suurus 30 ha. Peekon läks Inglismaale, kartul Lääne-Euroopasse. Kui 1941 a algas sõda, aeti juulikuus Vihula ja Palmse rahvas Koilasse, meie omad aga saadeti Purtse tankitõrjekraavi kaevama. 8. augusti hommikul algas Saksa vägede rünnak, lahing kestis külas umbes tund aega, venelased taganesid. Põles vanaisa maja, ka Koila sild oli hävituspataljoni poolt põlema pandud. Sakslased tõid uue silla osad ja monteerisid need kahe tunniga kokku. Koila-Tüükri lahingus langes vene poolel 48 ja saksa poolel 12 meest. Sõjas osales 11 Koila meest, 4 neist langes ... “ Koilast on pärit 12-kordne maailmameister laskmises Gustav Lokotar (1899 – 1969). Rutja lennuväljal peeti 23.10.2012 a neljandad G. Lokotari mälestusvõistlused lahingrelvadest laskmises. Seekordne üldvõit tuli koju Viru malevale. Külaga on seotud tõstesportlane Peeter Vaater ( 1876 – 1960), kes oli ka kirjamees ja toimetas kohapeal spordilehte. Koila mees oli ka Nulli Jaan, kes juhtis 1816. aastal Koila ja ümbruskonna talumeeste rahutust. Jaani peksti 28.01.1817. a kirikutulbas, talle põletati sunnitöölise märk selga ja saadeti Siberisse. 1985. a arheoloogiliste mälestiste inventuuri järel selgus, et Koila ületab muinasobjektide arvukuselt kõik teised valla külad. Helmut Joonuks kirjutas 1969. a: “Mahu – Viru-Nigula vahelise tee äärde jääb Koila küla, mis arheoloogiliste objektide rohkuselt ületab vist küll kõik teised Eestimaa külad ... “ Riikliku kaitse all on ohvriallikad, Linnamäe ja Lähteoru tervendava allikaveega kasteti silmi ja neiud rindasid.

Siin on muistsed kivikalmeid, kultusekive (1985. a vastavalt 25 ja 13). Eks traktor on neid osalt juba segi keeranud, sest varasemal ajal oli rohkem. Koila kivirohkusest räägib ka asjaolu, et Juhan Lokotar omal ajal lõhkas enda põllult 420 kivi ja ehitas neist vägeva hoone. Koila Linnamägi arvatakse kuuluvat I aastatuhande viimastesse sajanditesse e.m.a. ja ta oli kasutusel ka järgmise aastatuhande esimesel poolel. Umbes pooltuhat aastat teatud vaheaegadega tarbiti linnust kaitseotstarbeks, põhjapoolset valli kasutati 15. – 16. saj. matmispaigana. 6. aprillil 1949. a loodi kolhoos “Koila”, esimeheks valiti Hinno Madi. Kolhoosi läks 18 peret. Kauni jõekalda ja linnamäe varjus asuvas Koilas oli 2011 a 64 elanikku. Külas elavad abivallavanem Guido Reimer, perekond Saaremägi, kes annab koolilastele suviti tööd oma talupõldudel ja kõik teised külainimesed, kes võivad nina püsti ajada kaheksa sajandi tagusest H. De Lohde plaanist Koilasse linn ehitada. Muuseumile on teavet andnud Helene ja Anna Lemendik, Erna Sepa, perekond Tõnissoo, Maie Takjas jt. Uskumatu, aga tõsi – 2012. a kevadel leiti Aarik, Urve hoovist hüljes. Haruldane külaline viidi ettevaatlikult merre tagasi. Kasutatud Koržjukov “Eesti Vabaõhumuuseumid” 1970 ja E. Rajari, H. Joonuksi, H. Elstroki kirjutisi. Heili TARJAN

VALLAVOLIKOGUS 28. veebruaril toimus Viru-Nigula Vallavolikogu seitsmenda koosseisu XXXIII istung Istungist võtsid osa: Juta Ait, Raivo Heinmets, Pille Kajar, Olav Kreen, Agu

Lepisto, Meelis Parijõgi, Alar Peek, Ainar Sepnik, Maire Sepp Viru-Nigula valla ametiasutuse palgajuhend Kehtestada vallavolikogu määrus nr 1 “Viru-Nigula valla ametiasutuse palgajuhend”

Vallavanemale töötasu määramine Määrata vallavanema töötasuks 1342,14 eurot kuus Viru-Nigula valla 2013. aasta eelarve Kehtestada vallavolikogu määrus nr 2 “Viru-Nigula valla 2013. a eelarve”


Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2013. a. (Eelarvega saab tutvuda vallavalitsuses ja V-Nigula kodulehel) Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Kehtestada Vallavolikogu määrus nr 3 “Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetuleku -toetuse määramisel” Vallavara võõrandamine Korraldada Viru-Nigula vallale kuuluva sõiduauto Nissan Almera 4D A/C, registrimärgiga 229 MFX, võõrandamiseks avalik suuline enampakkumine. Määrata sõiduauto enampakkumise alghinnaks 2500 eurot.

Peremeheta ehitise hindamine ja arvele võtmine Võtta peremehetu ehitisena arvele laut-küün Paaskülas (ehitisregistri kood 108037448), hinnaga 4000 eurot ja taotleda munitsipaalomandisse . Hoonet teenindav maa 0,5 ha. Hoone viimane omanik oli AS Lagnes. Kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmine Viru-Nigula valla kasuks Sõlmida tehnorajatise (survekanalisatsiooni -torustiku) talumiseks Viru-Nigula valla kasuks isikliku kasutusõiguse leping Rutt Kotkega ( 2 objekti) Isiklik kasutusõigus seatakse tehnorajatisele, mille kaitsevööndi laius on 2,0 m, kogupinnaga 254 m² * * * Isiklik kasutus seatakse tehnorajatisele, mille

kaitsevööndi laius on 2,0 m, kogupindalaga 350 m². Mõlema objekti puhul isiklik kasutusõigus on tähtajatu ja tasuta. Nõusoleku andmine Paerahva kinnistu jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Paerahva kinnistu, reg nr 709831 jagamiseks kolmeks kinnistuks alljärgnevalt: Paerahva – 1,9 ha, sihtotstarve elamumaa Paepõllu – 14,3 ha, maatulundusmaa Paemetsa – 16,5 ha, maatulundusmaa. Asukoht Marinu küla. Vallavanem Ervins Veitsursi puhkusele lubamine Lubada vallavanem E. Veitsurs puhkusele alates 4. märtsist – 17. märtsini 2013.

Viru-Nigula meistrivõistlused

lauatennises 2. märtsil toimusid spordisaalis Viru-Nigula I meistrivõistlused lauatennises. Täiskasvanute arvestuses sai I koha Tarmo Treimann, II koht Magnus Hain ja II koht Indrek Treimann. Vanaisa Maidu Treimanni 75. juubeliks lastelastelt ilus üllatuskingitus. Palju õnne, juubilar ! Laste nooremas vanuseklassis võitis Carl Henrig Järvepere, II loht Reimo Luhaste, III koht Andris Tauer. Vanemas vanusegrupis oli vaid Hendrik Peek, kes sai ka võidukarika. Meespaarismängude võitjaks tulid Ervins Veitsurs ja Indrek Treimann.

Seekord osales 8 täiskasvanut ja 6 õpilast.

* * * 17. veebruaril võitsid meie noored Keit Kivaste ja Siim Tiivas Jõhvis V sulgpalli seeriavõistlustel meeste paarismängudes I koha. Keit mängis 16. võistleja hulgast individuaalselt 5. kohale. Tiia-Haida JÄRVE


Maamaksud hilinevad Sel aastal saavad meie valla maaomanikud maamaksud kätte hiljem. Tehnilistel põhjustel ei saanud Maksu- ja Tolliamet kätte meie valla maamakse ning selle tagajärjel maamaksuteated hilinevad. Maksuinfot saab: Marit Laast 32 29 631

Viru-Nigula tantsutruppide

Felicitas ja Pillerpalli tegemistest

03.veebruaril toimus Viru-Nigula tantsutruppide Felicitas ja Pillerpalli jaoks selle aasta esimene ja ka tähtsaim sündmus – üle-Eestiline festival Koolitants. Festivali Lääne-Virumaa maakondlik voor toimus Rakvere Teatris. Ettevalmistused Koolitantsuks algasid tegelikult juba oktoobris ning trennid intensiivistusid vahetult enne festivali. Tantsutrupid kogunesid kolmandal veebruaril juba kell pool kümme Viru-Nigula rahvamajja Koolitantsuks trenne ja ettevalmistusi tegema. Kõikidele tantsijatele tehti kaunid soengud endise Viru-Nigula tantsutrupi Gaudium tantsijanna Katre poolt. Kuna Pillerpalli koosseis täienes sellel hooajal lausa 8 tantsija võrra, siis võttis soengute tegemine üsna kaua aega. Soengud valmis, trenn tehtud, suundutigi Rakvere Teatrisse. Tantsutrupp Felicitas esitas kaks tantsu, millest ühel oli esmaesitus ning Pillerpall ühe tantsu. Hoolimata pisikesest kostümeerimisega seotud äpardusest, mis tantsutrupil Felicitas juhtus, olid tantsijad siiski rõõmsad ja nautisid tantsimist. Mul on hea meel, et Koolitants on saanud üheks iga-aastaseks traditsiooniks, mida tantsijad pingsalt ootavad ning millel osalemine on neile väga

Pillerpall koos oma juhendaja Gretega. Foto: Ervin Lember oluline. Koolitantsul käidud, saavad tantsijad pisut puhkust ning aprillis hakkab pihta järgmine kiire aeg. Aprillis on plaanis esineda Lehtse Väikekoolide Muusikapäeval, Viru-Nigula valla väikelaste päeval, Kalevi tantsu- ja liikumisfestivalil, mais Viru-Nigula vallapäevadel, VUPSS laulu- ja tantsupäeval, tantsufestivalil „Kuldne karikas“ ja juunis Viru-Nigula valla perepäeval. Millalgi on plaanis minna ka Põhjakeskusesse esinema, ent kuupäev on veel selgitamisel. Loomulikult on oodatud kõik esinemiste pakkumised, millest heameelega osa võtame. Tantsutruppide tegemisi saate jälgida internetist www.virunigulatantsijad.weebly.com. Tänan kõiki sõpru-perekonnaliikmeid-tuttavaid, kes Koolitantsu festivalile omadele pöialt hoidma tulid ja loodan Teid näha ka järgmistel esinemistel! Grete SALK Viru-Nigulas uus söögikoht 7. märtsil avas ettevõtja Maie Maiboroda Viru-Nigulas uue söögikoha. Söögikoht nimega “Söögikoht” asub Kalvi tee 2 (endine kolhoosi kontor). Soojadest roogadest pakutakse: hamburgerit, pelmeene, grillvorsti, friikartuleid, erinevaid praade ja suppe. Söögikoht on avatud T – L kell 10.00 – 18.00 Avatud on ka Habeme baar Koila külas reedeti ja laupäeviti kell 21.00 – 02.00. Maie Maiboroda tänab kogu südamest Viru-Nigula valla rahvast abi eest ruumide korrastamisel. Erilised tänud Guido Reimerile ja Alari Preisile !


Soovitused Elioni poolt, mida silmas pidada kaevetööde tegemisel

Saabumas on kevad ja kinnistu omanikel ning majavaldajatel tekib taas võimalus alustada töödega oma aias või maavaldustes. Tehakse ehitustöid, kaevatakse kraave, paigaldatakse aiaposte, juuritakse puid või põõsaid jne. Selliste kaevetööde käigus on aegajalt vigastatud sidekaableid, mistõttu on tummaks jäänud telefonid või on kadunud telepilt. Antud olukord põhjustab palju pahameelt nii kaevetööde tegijale kui ka tema naabritele. Naabrid pahandavad erinevate teenuste puudumise pärast ja kaabli lõhkuja peab hüvitama kaabli taastamiskulud ning kahjunõuded. Selliste olukordade vältimiseks kirjutan siinkohal lahti, mida peaks silmas pidama enne kaevetöödega alustamist. Võtke ühendust Elioni spetsialistiga ja uurige välja, kus kaablid paiknevad Paljud kaablid on paigaldatud kinnistutele aastakümneid tagasi ja nende kohta puudub kohalikul omavalitsusel ja maaomanikel täpne informatsioon. Sageli on kinnistu mitmeid kordi omanikke vahetanud ja seonduvad dokumendid kaotsi läinud või jäänud vormistamata. Kaablite vigastuste vältimiseks soovitan uurida enne töödega alustamist, kas ja kus paiknevad kinnistul Elioni maa-alused kaablid. Kui selgub, et kinnistul leidub sidekaableid ning maaomanik soovib nende asukohta teada saada, siis tuleb kohale kutsuda Elioni järelevalve spetsialist. Esmakordne kaablite asukoha fikseerimine on maaomanikele tasuta. Igal kinnistu omanikul ja ettevõtjal on võimalik tutvuda sidekaabli (liinirajatise) kaitsevööndis tegutsemise ja lubade taotlemise tingimustega ka Elioni kodulehel www.elion.ee, alajaotuses „Ärikliendid“ � „Arendajale“ � „Liinirajatiste järelevalve“ (http://arikliendid.elion.ee/arendajale/liinirajatiste-jarelevalve). Seaduslik taust Liinirajatise kaitsevöönd ulatub maismaal 2 meetrit mõlemale poole kaablit ning liinirajatise kaitsevööndi ulatuses on mitmed tegevused, s.h. mullatööd sügavamal kui 30 cm, seadusega keelatud või lubatud ainult liinirajatise omaniku loal. Seega tuleb liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda järelevalve spetsialistilt tegutsemisluba. Seda ka juhul, kui liinirajatis asub kodutalu õuealal, sissesõiduteel või läbib erametsi, põlde ja heinamaid (vt. Elektroonilise side seaduse 11.ptk „Liinirajatis“). Sidekaabli vigastuse korral teavita Elioni Sidekaabli vigastamise, kahjustamise ohu, varguskatse kahtluse või varguse toimumise korral palun helistada Elioni klienditeeninduse lühinumbril 165. Liinirajatiste paiknemise kohta saab oma küsimused edastada Elioni järelevalve spetsialistile e-postiga või telefonitsi. Kontakt: Helmut Kurvits (tel: 51 34 387; e-post: [email protected]


Viru-Nigula valla märtsikuu Kultuurisündmused

13. märtsil kell 20.00 Viru-Nigula rahvamajas Haljala rahvamaja näiteringi külalisetendus Neil Simoni komöödia

“Külaline Philadelphiast” Lavastaja Martti Sammolberg Pilet 2 eurot

* * *

15. märtsil kell 13.00 Viru-Nigula rahvamajas

V FACTOR (Kui sa arvad, et sulle on antud mingi anne või sa oskad midagi huvitavat teha, siis tule ja näita seda kõigile)

Noorte projekt * * *

17. märtsil kell 12.00 Viru-Nigula

rahvamajas Viru-Nigula valla eakate Kevadpidu.

Külas Juhan Kangru Rakverest

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Valllavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29 631


Teeme Ära 2013 talgupäev hakkab lume alt välja sulama

Teema Ära talgupäeva Lääne-Virumaa koordinaator Mati Ulm tuletab meelde, et taas on avatud talgukeskkond teemeara.ee uuteks talguteks ja juba on meie maakonnas esimesed talgud üles laetud. Koordinaator kutsub sel aastal inimesi üles mitte ainult talgutel osalema vaid ka neid ise rohkem korraldama. Talguliste abiga saab sel aastal neljandal maikuu päeval veelgi rohkem tehtud meie oma kodukohtades.

Talgutelt leiab igaüks midagi !

Viru-Nigula Pensionäride Klubi “Maarjahein” õnnitleb märtsikuus: AIME AAVIKSAAR – 70 JOHANNA NÄÄR – 86 Palju õnne !

VNT märts 2013

Documents

Transcript of VNT märts 2013