EESTI TENNIS 100 (märts 2013)

3tippmängijat, Kaia Kanepi,

Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp

pakuvad emotsioone

85lastetennise-

turniiri peetakse aastas

Üle 5000

mängu peetakse

erinevates liigades

170turniiri toimub

eri liigades

106turniiri aastas peavad noored

Üle 4000

kohtumise toimub aastas

noorte seas

Foto

: AFP

/ Sc

anpi

x

295väljakul

mängitakse Eestis tennist

BABOLAT ESINDAJA EESTIS: AS AVALLONE Kauge tee 3, Tallinn 6 828 800

[email protected] | www.avallone.ee

TenniseliiT

Allar Hint Eesti Tennise Liidu peasekretär

Tennis rikastab!

Eesti tennis 100

Maailmas elab üle saja miljoni inimese, keda ühendab kirg tennise vastu. Eesti tennis elab

praegu huvitavat aega, sest algas juubeliaasta – 100 aastat tagasi peeti esimene turniir, mis pani alguse ten-nise arengule Eesti pinnal.

Viimastel hooaegadel on Eesti olnud pildil ka tipp-tennises. Jürgen Zopp tõusis mullu maailma esisajasse, Kaia Kanepi on esisajas olnud juba kaua ning tema eel-mise aasta kaks WTA turniirivõitu näitavad kuulumist naiste tennise paremikku. Anett Kontaveit hakkab noor-teklassist välja astuma ning kuigi ta ei võitnud juunio-ride Grand Slami, näitas ta neil turniiridel oma stabiil-sust ja võimekust. Nüüd on huvitav jälgida, kuidas ja millal realiseeruvad Anetti unistused naisteklassis.

Kuid tennis ei ole vaid tippsport. Tennisekeskus-tes käib vilgas sagimine, väljakutel harjutavad mängi-jad varahommikust hilisõhtuni. Heameelt teeb, et män-gimas võib näha eri vanuses eri tasemega mängijaid – lapsi, noorsportlasi, harrastajaid, tippsportlasi, see-

niore, ratastoolitennisiste. Tennis on kolinud isegi ran-da, kus mängitakse rannatennist. See näitab, et tennis on tõesti sport igale vanusele ja igale tasemele.

Samuti ei saa väita, et tennis on ainult rikaste ini-meste mäng. Küll aga on tennis mäng, mis rikastab – sellega tegeleja saab rohkem sõpru ja parema tervise. Nagu öeldud, on tenniseelu Eestis vilgas, julgen arvata, et igal aastal toimub meil ligi 500 turniiri nii lastetenni-ses, noortetennises, liigatennises, seeniortennises kui ka klubitennises. Tennis on mäng, kus üks võistlus on väärt kolme treeningut.

Loodan, et leiate käesolevast tennise erinumbrist enda jaoks huvitavat lugemist nii tipptennisest kui ka harrastustennisest, saate ülevaate tennise 100 aastast ja tennisetegevusest väljaspool Tallinna.

Head lugemist ja kohtumiseni tenniseväljakul!

Lk 4–8 | TähtmängijaKaia Kanepi räägib oma viimase poole aasta tegemistest, sellest, mida ta arvab Eesti parima sportlase valimisest ja dopingukontrollist.

Lk 10–11 | Presidendi mõttedTenniseliidu president Urmas Sõõrumaa vaatab tulevikku. Kas ka helge pilguga?

Lk 11 | Mis tulekul? Pikemalt Alexela Mastersi turniirist

Lk 12-13 | FännidMis oleks üks spordiala fännideta. Toetajate üks suuremaid eestvedajaid Riho Kallus meenutab värvikamaid hetki, sõna sekka ütleb ka meeste esireket Jürgen Zopp.

Lk 14-15 | KlubitennisOma rõõmudest ja muredest räägivad 90 aastat vana Rakvere tenniseklubi ja üheksa aasta eest loodud Tondiraba tennisekeskuse juhid ja treenerid.

Lk 18 | Kuidas käituda?Mida teha, kui kodus on andekas laps: millal ta trenni viia ja mida arvestada?

Lk 20 | Tennis maakonnasJärjest enam pingutavad maakonnakeskused selle nimel, et ala juurutada. Tartu on eeskujulik näide.

Lk 22–23 | LiigatennisNaised mängivad kolmes ja mehed neljas liigas. Mis koondab eri erialade ja huvidega inimesi?

Lk 25–30 | Tennise ajaluguJaak Ulman kirjutab Eesti tenniseajaloo huvitavatest keerdkäikudest ja toob esile säravad mängijad, kes on sajale aastale näo kujundanud.

Eesti Ajalehed ja Eesti Tennise Liit tänavad ettevõtteid, kes aitasid reklaamiga kaasa väljaande ilmumisele: Amserv Grupp, Anželika

Catering, Avallone, Haapsalu Linna Spordibaasid, If P&C Insurance, Kafo, Malverg Invest, Paf-Eesti, SEB Pank, Sportland Eesti, Status Club, Tallink

Grupp, USS Security, Värska Vesi ja Yonex Fort Sport.

Toimetaja: Kristi Kirsberg, [email protected],

tel 680 4471Reklaam: Nele Laev, [email protected],

tel 5307 6994, Ken Leinus, [email protected],

tel 521 5874EE lisade juht: Piret Tamm,

[email protected]

Kujundus: Kristina SaanKorrektuur: Maris Makko

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

Trükk: AS Printall

Haapsalu kesklinnas, kaubanduskeskuse ja bussijaama läheduses asub paljude sportimisvõimalustega Haapsalu spordikeskus. Spordikeskuse tennisehallis on kaks vaipkattega väljakut ning üks universaalse kattega väljak. Lisaks tennisehallile on võimalik mängida samas kompleksis asuval kahel kunstmurukattega väliväljakul.

Kaugemalt tulijatele pakub soodsat majutust samas keskuses 69 VOODIKOHAGA SPORDIKESKUSE HOSTEL (www.spordibaasid.ee/?id=338).

Peale tenniseväljakute asub kompleksis ka HAAPSALU VEEKESKUS, SPORDIKESKUSE JÕUSAAL, SAUNAKOMPLEKS, SPORDISAALID ja STAADION.

Haapsalu Spordikeskuse Tennisehall

Lihula mnt 1090507 Haapsalu

tel 472 [email protected]

www.spordibaasid.ee/?id=313

Avatud iga päev 8–22

Tutvu meie võimalustega meie veebilehel

www.spordibaasid.ee

LAAGRIDPakume tenniselaagri korraldamise võimalust. Spordilaagri paketid sisaldavad majutust, toitlustamist ja spordiväljakute kasutamist kaks korda päevas. Laagripäeva hinnad alates 20 eurost/in.

Tenniseliit 100

TenniseliiT

Kaia Kanepi:

TippTegija

üks parima sportlase Kristjan tunneb end üksikuna

—Kaia, mis sulle praegu, kui sa taas-tud veel kannalõikusest, kõige rohkem jõudu annab? Minu jaoks on tegelikult praegu väga huvitav periood, sest küsimusi on kaks: esiteks, kas ma saan kannad terveks, ja teiseks, kuidas mul õnnestub tippten-nisesse tagasi tulla.

—Kas oled viimastel kuudel teinud midagi sellist, milleks tavaolukorras, kus üks turniir järgneb teisele, aega ei jää? Jah, olen viimasel ajal hakanud süüa tegema. Varem oli ikka nii, et tellisin

toidu mõnest restoranist kaasa ning ei teinud ise kodus midagi. Nüüd oskan ikka enamikku tavalisi asju juba teha. Eriti meeldib mulle omatehtud omlett ja banaanileib tuleb ka hästi välja.

—Kui palju sa näiteks raamatuid loed?Lugemine pole minu jaoks uus, sest lugeda on mulle alati meeldinud. Ole-neb muidugi perioodidest, vahel loen neli raamatut kuus ja siis ei jõua jälle üld-se. Põhiliselt on minu lemmikud õpetli-kud psühholoogiaraamatud. Elulood ei ole minu jaoks praegu veel huvitavad,

Eesti tennise säravaim täht Kaia Kanepi, kes on ligi pool aastat võistluspausi pidanud ja oktoobri lõpus kandadeoperatsioonil käi-nud, valmistub kevadeks, et naasta tippseltskonda.Taastumise ajal on ta ta õppinud süüa tegema ja nautinud häid raamatuid. Kristi [email protected]

Ühel 1967. aasta kevadpäeval alustati geoloog Vladimir

Tassa eest vedamisel Värska lahe lõunasopis Õrsava järve kaldal

puurimistöödega, mille eesmärk oli jõuda haruldase maa-aluse

veekoguni. Terve suve väldanud puurimisega jõutigi lõpuks

470 meetri sügavusele. Just sellel sügavusel pidi geoloogide

luureandmetel Värska lahe all asetsema suur looduslik kivikauss,

mille sügavam veehorisont oli tekkinud juba 500 miljonit

aastat tagasi. Seal peituv kristallpuhas vesi pidi olema kivimitest

miljonite aastate jooksul omandanud vajalikke mineraale. Seda

naturaalsel moel ja just parajal määral. Geoloogide ennustus

osutuski täpseks. Õnneks leidus seda haruldast vett piisavalt ja

mõned aastad hiljem rajati puuraugu juurde ka tehas, kus hakati

villima naturaalset mineraalvett, mis sai tuntuks kui Värska vesi.

Et traditsioonid jätkuks, villime sedasama kristallpuhast Värska

Originaali, millel on vanust just parasjagu 500 miljonit aastat,

taas tema väärilisse KLAASPUDELISSE.

astast 500 000 000 e.m.aA

Eesti tennis 100

TippTegija

võtsin, kuid tegelikult langetasin otsu-se kohe, kui arsti juurest välja tulin. Kui operatsioonipäev kätte jõudis, pabista-sin kõvasti. Ma ei olnud üldnarkoosis, olin üleval, kuid rahustit arst mulle siiski andis. Küll aga pani mind imestama kii-rus, millega arst töötas: mõlemad jalad lõikas ta 40 minutiga.

—Kas taastumine läks plaanipäraselt? Arst ütles kohe, et taastumiseks läheb kolm kuud, ja nii ka läks. Detsembris võt-sin reketi kätte ja mängisin koha pealt, veebruaris sain juba tennist mängida, nii et kõik on läinud väga sujuvalt.

—Kas tagantjärele näib õige, et operat-siooniga ootasid?Ega kohe ju operatsioonilauale torma, kui midagi valutama hakkab. Saan öel-da, et tegin kõik, mis võimalik, kuid sel juhul see ei aidanud mind ja siis oli juba operatsioon ainuõige lahendus.

—Kas selline kannavigastus, nagu sinul oli, on tennisistide seas levinud?Ma ei ole kuulnud, et see oleks olnud ühelgi teisel tennisistil peale enda. Küll aga on see vigastus mitmetel Eesti sport-lastel. Tennisistidel on probleeme pigem kõõlustega, mitte kandadega.

—Kui paljud inimesed aja jooksul su ümber vahetunud on? Üldiselt on kahte liiki sportlasi: ühed vajavad vaheldust ja teised stabiilsust. Juhendajaid on sul küll mitmeid olnud. Treenereid olengi kõige rohkem vahe-tanud. Ülejäänud abilistest on füüsili-se ettevalmistuse treener neljandat aas-

tat, massööriga olen töötanud viis aas-tat ja kiropraktikuga poolteist aastat. Aga nendega ma ei ole ka iga päev ninapi-di koos, mis võimaldab meil vabamalt suhelda. Treeneriga peab aga klapp ole-ma ideaalne, sest temaga peab väga pal-ju aega koos veetma.

—Mis seisus on praegu sinu treene-riotsingud?Praegu juhendab mind Eestis olles And-rei Luzgin. Aga eks paistab, kuidas ma võistlustel käima hakkan. Treenerit on siiski vaja, just seda inimest, kes pide-valt kõrvalt jälgib ja head nõu annab. Tihtipeale ei pane ise mitmeid detaile tähelegi.

Lennupiletite broneerimisega tege-leb ikka isa, kui aga on lühikesed siselen-nud, saan ise vaadata. Niisugune tööjao-tus sobib mulle palju rohkem, kui peak-sin eraldi kogu aeg sel teemal suhtlema. Ja eks ma olen natukene selline inimene ka, et pean kõike ise tegema, siis tean, et asjad on kontrolli all.

—Oled öelnud, üle kolme-nelja aasta sa enam tipptennist ei mängi. Kas oled juba teinud plaane, mida pärast seda oma eluga peale hakkad?Ilmselt tahan siiski tennisega seotuks jää-da, et oma kogemusi edasi anda ja ära kasutada. Samas, päris treener ma olla ei taha. Eks ma olen ka ise sellele mõel-nud, et mida edasi teha, kuid päris sel-gusele ei olegi jõudnud.

—Ütlesid, et loed psühholoogiaraa-matuid. Äkki köidab sind hoopis spor-dipsühholoogia?

pigem tahan rohkem ennast arendada kui teistest lugeda.

—Kui sa võrdled oma pikemaid vigastu-sepause – pärast Ateena olümpiat 2004. aastal ja nüüd –, siis kui erinevad need on olnud ja kuivõrd erinevalt sina neis-se suhtud?Kindlasti elasin varem palju rohkem üle. Mäletan, et olin Kanaaridel, kui Austra-lian Open käis, ja ma muudkui kihelesin. Praegu enam nii ei ole. Muidugi tahan nüüdki taas tennist mängida, kuid saan aru, et hetkel ei ole see võimalik, ning püüan teha kõik, et saada taas nii tuge-vaks, kui olin.

— Kuivõrd oled sa praegu, aktiivse võistluspausi ajal tippsportlane? Kas režiim ja toitumine on endiselt sama-sugune kui turniiride ajal?Kui ma trenni ei tee, pole mul kaaluga mingeid probleeme. Võin kõike süüa, ilma et peaksin muretsema ja end hoid-ma. Olen jõulisem just siis, kui pidevalt sporti teen. Trennivabamal ajal ei taha ma ka eriti süüa ja samuti ei ole orga-nism nii suures stressis kui intensiivsel perioodil.

—Millal sa lõplikult operatsiooni kasuks otsuse tegid?Kui käisin Soomes arstil. Doktor Saka-ri Orava ütles, et võime veel pool aastat vaadata, kuidas jalad reageerivad. Aga ma arvasin, et mida siin enam vaada-ta, olen seda juba pool aastat teinud. Ta andis mulle mõtlemisaega, mida ma ka

Eesti tennis 100

Eriti meeldib mulle omatehtud omlett ja

banaanileib tuleb ka hästi välja.

Ilmselt tahan siiski tennisega seotuks

jääda, et oma kogemusi edasi anda ja ära kasutada.

Kaia KanepiEESTi TENNiSiST

• Sündinud 10. juunil1985• Kõrgeim koht maailma edetabe-lis: 15. (august 2012)• Auhinnaraha: 2 863 791 dollarit

Saavutused• Kolm WTA turniirivõitu: 2010 Palermo, 2012 Brisbane, 2012 Estoril• Neli WTA turniiri finaalikoh-ta: 2006 Hasselt, 2008 Tokyo, 2011 Moskva, 2012 Sŏul• Seitse WTA turniiri poolfinaali-kohta: 2005 Kolkata, 2006 Praha, 2007 Bad Gastein, 2008 Acapulco ja Sŏul, 2009 Dubai, 2011 PariisVõitnud kaheksa ITF-i turniiri• Jõudnud suure slämmi turniiri-del neljal korral 1/4-finaali: 2008 Roland Garros, 2010 Wimbledon ja US Open, 2012 Roland Garros. • Juuniorina võitnud French Ope-ni (2001). • 2008 Eesti parim naissportlane, 2009, 2010, 2011 ja 2012 teine koht

Treenerid • Kuni 2003 Tiit Kivistik• 2003–2007 Andrei Luzgin, pea-le tema abilised Thomas Högstedt ja Rikard Allgurin• 2007–2008 Magnus Larsson, turniiridel saatis Fredrik Lovén• 2008 veebruarist septembrini Pablo Giacopelli• 2008 novembrist 2009 juulini Luca Appino• 2009 novembrist 2010 veeb-ruarini Mait Künnap• 2010 aprillist 2012 aprillini Sil-ver Karjus• Praegu abistab Eestis treenides Andrei Luzgin

Stiilne ja mugav Itaalia tennisebränd TTK lastele, naistele, meestele

Esinduskauplused: Audentese tennisepood, Tere TennisekeskusEdasimüüjad: Tartus Tennise- ja sulgpallipood, Pärnus Tennisekeskuse tennisepood, Saaremaal Kuressaare tennisehall

www.tennisteknology.com

Eesti Tennise Liidu ametlik riidesponsor aastatel 2010–2011.

YONEX FORT SPORTTallinn, Punane 50 Euromekka kaubandus keskusA-korpus, boks 5tel 5695 [email protected]

Tartu, Ülikooli 12II korrustel 5666 [email protected]

YONEX FORT SPORT

Eesti tennis 100

Tegelikult pakub mulle veelgi suuremat huvi toitumine. See teema on väga huvi-tav, pealegi iga inimene puutub toitumi-sega kokku. Tennistreenerit läheb palju vähematel vaja. (Naerab)

—Kas kavatsed Eestisse jääda?Jah, praeguse seisuga küll. Nii vähe, kui mul ka häid sõpru ja tuttavaid on, nemad elavad kõik Eestis. Arvan, et minna kuskile mujale ja luua otsast peale uusi tutvusi ei ole väga kerge. Mis aga ei tähen-da, nagu ma välistaks välismaale mineku.

Kui ikkagi tuleb väga hea pak-kumine, kaalun seda kindlasti. Minus ei ole mingit kinnisideed, et pean kindlasti Eestis elama.

—Kuidas sa üldse suurde väljarändes-se suhtud? Kolmandik eestlasi, Tallinna linna jagu rahvast on mõelnud, et kolib minema. Sa oled palju käinud ja näi-nud, kas Eestis on tõesti nii kehv elada?Minu tutvusringkonnast on vähesed välismaale läinud. viimasest ajast ei tea ma kedagi.

—Möödunud aastal võitsid kaks WTA turniiri ja jõudsid kolmandas finaali. Riik andis sulle aasta spordipreemia. Kuid parimaks naissportlaseks vali-ti ujuja Triin Aljand. Kas aasta sport-lase tiitlist ilmajäämine valmistas sul-le pettumuse?Jah, niisugune otsus oli minu jaoks ülla-tus. Huvitav on see, et ülemöödunud aas-tal, kui mul ei läinudki väga hästi, valis rahvas mu parimaks. Kuid eelmine aasta oli mul märksa edukam ja siis jättis rah-vas mu teiseks.

Eks ma muidugi olin pettunud. Üks Kristjan mul kodus on, ta tunneb ennast seal üksikuna, nii et teine oleks sinna kõr-vale kenasti sobinud. Kindlasti on tei-siti ka see, et tavaliselt olen parimate sportlaste ürituse ajal Eestist ära ja siis need sündmused mind väga ei puuduta. Kuid seekord olin kodus, melu oli suur ja eks ma ikka mõtlesin, et oleks tore võita.

—Eesti tennis saab tänavu sada aastat vanaks. Kui sa vaatad noortetööd, siis kas see on piisav, et ala saaks ka järg-misel sajandil õilmitseda? Kas meil on piisavalt treenerid, kes suudavad are-neva maailmaga kaasas käia? Tegelikult ei oska ma seda kommentee-rida, sest olen ikkagi suurema osa aega Eestist ära. Samuti ei tööta ma treeneri-na, et oskaksin olusid hinnata. Küll aga tean, et tennis läheb järjest populaarse-maks, just noore seas.

—Kas oskad oma kogemusest öel-da, kui kõrgel peab sportlane maail-

ma edetabelis olema, et ta võiks rahu-meeli ära elada ja tulevikuks ka raha tallele panna?Eelkõige oleneb see kindlasti sponso-rite olemasolust. Kui sponsoreid ei ole, pead kuuluma maailma esikümnesse, et vaid auhinnarahadest midagi kõrvale panna. Samas, kui sul on toetajad, võid ka sajas tennisist olla ja ikka kenasti hak-kama saada.

—Kui tihti sinu toetajad praegu helista-vad ja uurivad, kuidas sul läheb?Kogu aeg räägime omavahel, kuidas mul seis on.

—Kui mõtled praegu eelseisvatele turniiridele, siis kus sa kõige rohkem tahaksid mängida?Pariisis. French Open on kindlasti üks minu lemmikturniire maailmas. Olen liiva peal üles kasvanud, nii et see tur-niir on mulle alati väga lähedane olnud.

—Kui palju kutsutakse sind koolidesse või muidu avalikele üritustele esinema ja kuidas sa sellesse suhtud?Mulle ei meeldi kohe üldse esineda ja ega mind ka väga palju kutsuta. Ma ei taha minna ja hakata loengut pidama. (Naerab ) Haapsalus käisin, andsin las-tele trenni ja siis vastasin ka nende küsi-mustele. Kui päevas on ikkagi kaks tren-ni, ei viitsi enam kuskile minna. Vahel tõepoolest peab, kuid pigem võtan selli-seid kohustusi siis, kui ei ole intensiivne aeg.

Kaia Kanepit abistab treeningutel ka Märten Tamla. Fotod ilmar Saabas

—Pressiga suhtlemine käib sportlase töö juurde. Mida sina oma vestluspart-neris kõige rohkem hindad: on see ten-nisetundmine või midagi muud?Ajas on olukord paremaks läinud. Kuid üks erinevus Eesti ja muu maail-ma ajakirjanike vahel siiski on: eestla-sed tahavad alati analüüsida just seda, mis on kehvasti läinud. Kui näiteks serv välja ei tule, siis ikka küsitakse, et miks nii.

—Aga kuidas välismaalased oma tööd teevad?Neile selgitan ära, et mäng ei tul-nud seekord välja, ja nad lepi-vad sellega. Keegi ei küsi edasi, et mida sa siis eelmisel päeval sõid või kas magasid kehvasti, et

halvasti läks. Ideaalset tennist näeb väga harva ja nad teavad seda.

—Kui palju dopinguproove oled elus andnud? Umbes kord kuus, paar korda aastas käi-vad nad kodus, kuid enamik proove võe-takse turniiridelt.

—Kui tüütu on täita seda ADAMS-i programmi tabelit, kus pead näitama oma käimisi?Täiesti tüütu. Olen mitu korda unusta-nud seda täita. Panen kirja, et olen kodus, kuid siis tuleb midagi vahele ja unustan, et peaksin ka seal programmis oma asu-kohta vahetama. Nii et tegelikult on mul väga vedanud, et sel ajal ei ole keegi käi-nud mind otsimas.

—Roger Federer kutsus hiljuti dopingu-kontrolle ka tennisesse tõsisemalt suh-tuma ja rohkem proove tegema. Oled sa temaga nõus?Minu arvates võiks meil olla verepilt, nii nagu jalgratturitel, mis näitab selgelt, mis seis kellelgi on.

Seekord olin parima sportlase valimise ajal kodus, melu oli

suur, mõtlesin, et oleks tore võita

TippTegija

TenniseliiT

Urmas Sõõrumaa: kümnendi saavutus on naiste edu maailmaliigasEesti Tennise Liidu pre-sident Urmas Sõõrumaa tõdeb, et kuigi kõik pole läi-nud soovide kohaselt, on ten-nis olnud viimastel aastatel edukas.

—Urmas, olete 2007. aastast Eesti tenni-seliidu president. Kui palju on ala selle ajaga muutunud?Oleme tennise jaganud neljaks: sportla-sed, baasid, treenerid ja klubid. Klubid on tenniseliidu alus: mida tugevamad nad on, seda tugevam on ka liit. Võtsime seitse aastat tagasi töösse arengukava, mis nägi ette kahekordistada kõiki eelnimetatud kategooriaid.

Mis seal salata, eesmärgid olid kõrge-mad, kui oleme saavutanud. Majandus-lik virelemine on jätnud meie ambitsioo-nikatesse plaanidesse jälje. Ometi ole-me olnud edukad. Näiteks mängis meie naiskond üleminekuturniiril maailma

kaheksa parema naiskonna sekka. Ajalugu ei tunne nii väikse riigi

võistkonda nii kõrgel tase-mel. Ühelt poolt olid

meil Kaia Kanepi ja Maret Ani sugu-

sed tippmän-

gijad, kuid ka õnnel oli oma osa: teel teisest liigast üleminekumängudele saime kümnest mängust üheksa pida-da kodus. Naiste edu loengi kümnendi saavutuseks.

Kui ma ise 12 aastat tagasi tennisereke-ti kätte võtsin, ehitati Corali 15 väljakuga halli. Olin nende hulgas, kes küsisid, et no kes seal mängima hakkab. Pärast seda on ainuüksi minu osalusel valminud 26–27 väljakut ja need kõik on mängijaid täis. Tennist mängivate inimeste arv on mit-mekordistunud. Baasid ja keskused, mis on viimase kümne aasta jooksul rajatud, annavad platvormi ka uute tippude pea-lekasvamiseks. —Kui rahul te olete tennise edusammu-dega väljaspool Tallinna?Alati võiks olla paremini. Minu unistus on, et igas regioonis oleks piirkonnapõhised organisatsioonid, kes kohalikku elu juhiks. Ei ole vaid Tallinna mure, et Pärnus tuleks tenniseväljakuid juurde, vaid ka Pärnu ja kogu Lääne-Eesti mure. Tartus ponnista-takse ehitada uusi halle, Saaremaal ava-ti Vjatšeslav Leedo eestvedamisel uus baas.

Üldiselt ütlen nii, et Pärnu on heas sei-sus, Tallinn päris heas seisus, Lõuna-Ees-ti võiks vähe paremas olukorras olla ja Ida-Virumaa on nukras seisus. Sinna olen teinud detailplaneeringu, mis ootab täi-deviimist. Tublid entusiastid on ka Rakve-res. Olen kindel, et sinna kerkib lähiaas-tatel ka hall, sest kohas, kus lapsi treenib Maret Ani, peab seda ära kasutama. —Mis on Eesti tenniseelu peami-sed mured?Isiklikult teeb mulle muret see, et tenni-seliit on ühiskondlik organisatsioon, mis peab teenima oma liikmete huve, kuid mille tegevuse peaksid liikmed ka kinni maksma. Praegu on meil veidi nõukaaeg-ne arusaam, et raha peab tulema ülevalt ja jõudma klubideni. Minu unistus on, et liikmed, nii klubid kui ka tennisemängi-jad, peaksid maksma kinni alaliidu admi-nistreerimise ning kõik avaliku sektori ja sponsorite rahad peaksid olema projek-tipõhised ja minema konkreetsele noo-rele, koondisele, turniirile. Praegu me ei ole seda tööle saanud, pigem valitakse juhatuse liikmeid selle alusel, kes raha sisse tooks. —Sarnaselt golfiga on ka tennisest jää-nud elitaarse mängu mulje. Kas see kuvand on muutunud?

Kristi [email protected]

Foto: erakogu

Eesti tennis 100

TenniseliiT Golf ja tennis ongi elitaarsemad män-gud. Kui jooksmiseks läheb vaja jook-sususse, siis tennise mängimiseks tuleb hall ehitada. Seega pole mõtet väita, et tegemist on ühe ja sellesama spordihar-rastusega. Teine teema on avaliku sek-tori suhtumine. Paljude jõukate riikide enamik spordirajatisi on ehitatud ava-liku sektori raha eest ja antud klubile hallata. Nii saab ka teenus olla rohke-matele kättesaadav. Meie riigis toimub see suuresti kommertsalustel. Lõpuks ongi turg see, mis kõik paika paneb, inimese taskust saab võtta nii palju, kui seal on.—Missugust rolli etendab tenniseliit Eesti tippmängijate elus?Ka tippmängija on kuskilt alustanud, nende jaoks on saalid, treenerid, koo-litus avaliku ja sponsorite raha eest. Hiljem, ja seda ka maailmas, tunne-vad nad, et neid ei hinnata piisavalt. Kuid tenniseliit on ühiskondlik orga-nisatsioon. Toon alati paralleeli: riik saab pakkuda bussiteenust, et kõik koju saaksid. Kes tahab paremat, sõi-dab taksoga või ostab auto. Nii on ka tennises.

Maailma esimängijatel on isiklikus tii-mis neli–viis abilist. Ükski tenniseliit ei maksa seda kinni. Väikses riigis on alati raskem ka sponsoreid leida. Näiteks ei ütle Austraalias Tere Piima logo pealtvaa-tajale midagi. Tallinkist juba mingi osa Euroopast saab aru, Coca-Cola on aga kõigile tuttav. Seetõttu müts maha Enn Pandi ja Tallinki ning BLRT ja Fjodor Ber-mani ees. Kui tulin presidendiks, oli üks meie esimesi tegevusi poiste BLRT tiimi asutamine. Audentesest oli välja kasva-nud hea poistekamp, kes said käia har-jutamas Hispaanias ja Tšehhis. Kuigi alguses, 2007 oli toetuse lubajaid küm-mekond, jäi lõpuks ainult Berman. Selle tiimi otsene tulem on Jürgen Zopp, kes oskab tänulik olla ja annab head taga-sisidet. —Kas te kandideerite kevadel taas pre-sidendiks?Ma ei tea. Pean mõtlema. Niisama tiit-li omamine ei ole mulle tähtis. Kui ten-niserahvas soovib mind jätkuvalt näha, pean ka midagi ära tegema. Kuid oldud seitse aastat tundub väga pikk aeg. Tõsi küll, kui käisin 2007. aastal maa-ilma tenniseliidu aastakoosolekul, oli seal Tuneesia president, kes oli ametis olnud 55 aastat. —Mis on tennises sellist, et ole-te sinna 12 aastat oma raha ja aega panustanud?

Mulle meeldib tennis. Olen tähtku-jult Ambur, mulle meeldib tõestada, et teen midagi ära – näiteks kasvõi Tere tennisekeskuse ehitamine, mis jääb pärast mind tennisistide valdusesse veel mitmeks põlvkonnaks.

Alexela Masterstoob Eesti tennisetipud kokku

Alexela Mastersi viimane võitja Vladimir Ivanov ja suurtoetaja Heiti Hääl

Kuigi Eesti tennisistide aastalõputur-niiri ehk Mastersit hakati pidama juba ammu, on see Alexela Mastersi nime kandnud alles kolm aastat.

„Ma isegi täpselt ei mäleta, millal Mas-tersi traditsioon alguse sai, kuid vahe-peal teda ei peetud. Mina hakkasin seda korraldama 2007. aastast, kui Masters sai nii-öelda taaselustatud ja mängijatele toetusturniirina välja mõeldud,” ütles turniiri direktor Riho Kallus. Alexela on olnud Eesti tennise liidu koostööpart-ner pikka aega, aga siis pandi õlg alla ka Mastersile. „Masters on väga kompakt-ne võistlus, kus kahe päeva jooksul peaks nägema mängimas kõiki Eesti parimaid ning sedakaudu saab tennist tutvustada ka alaga vähem kursis olevatele inimeste-le,” kinnitas Alexela Grupi juht Heiti Hääl.

Kallus lisas, et kuna suvised Eesti meistrivõistlused toimuvad Wimbledo-ni turniiri ajal ning Kaia Kanepi, Jürgen Zopp ja Anett Kontaveit pole seal viima-sel ajal mängida saanud, siis on Alexela Masters parimate koondamiseks ainus võimalus.

Ladus korraldusNäiteks 2010. aastal, mil Masters sai Alexela nime, peeti eriti huvitav naiste-turniir Kaia Kanepi, Anett Kontaveidi, Margit Rüütli ja Anett Schuttingu osa-võtul. Kuna Kanepi mängis kaasa haige käega, tasakaalustas see pisut olukor-da ja keegi ei jäänud võiduta ega kao-tuseta. Kanepi sai kahe võiduga esiko-ha, sest oli omavahelises mängus Kon-taveidi alistanud.

Kahel viimasel aastal pole Eestis kasu-tatud alagrupisüsteemi, mis on ka maail-ma tennises aastalõputurniiril ainulaad-

ne. „Mängijate taseme vahe on ikka nii suur, et pole mõtet näiteks Jürgen Zopile suruda peale kolme alagrupimängu, kus ta eriti pingutama ei pea,” selgitas Kallus

Alexela Masters on ka Eesti tennise GP-sarja finaal. Osalejad pääsevad võist-lusele sarja edetabelipunktide järgi, mis teeb ka põhihooaja heitluse haaravamaks ja mängijatele tähtsamaks. Tõsi, need Eesti tennisistid, kes kuuluvad maailma edetabelisse, pääsevad Alexela Mastersile ATP või WTA punktide põhjal. Peale sel-le võib korraldaja jagada ka wild card’e.

Siiski ei pääse mööda sellest, et osa-võtjate tase on pärast 2010. aastat lange-nud. Zopp mängis veel tunamullu kaasa, kuid sel talvel oli ta vigastatud. „Praegu oleks kõigil huvitav näha Kaia ja Anet-ti kohtumist, aga ilmselt mängiksid nad kaasa ainult siis, kui mõlemad on nõus osalema. Zopi ja Vladimir Ivanovi finaal oli 2011. aastal ka väga põnev, kahjuks see nüüd enam ei kordunud,” nentis Kallus.

Hääle sõnadest võib mõista, et hooli-mata taseme langusest toetab Alexela tur-niiri edasi. „Mastersi korraldus on olnud ladus. Soovida on jätnud tippude osale-mine, kuid sellel on olnud mitmeid objek-tiivseid põhjusi. Publikuhuvi ja meedia-kajastus on otseses sõltuvuses osaleja-test ning eks seal on olnud mõningaid tagasilööke. Usume, et Eesti tennise juu-beliaastal on kõik meie parimad Master-sil väljakul,” lootis Hääl. Ants Põldoja

Foto: Viktor Burkivski

Eesti tennis 100

fännid

Eesti tennisistid fännide puudumise üle kurta ei saaTennisefänlus on peen kunst. Omasid õigel ajal ergutades on võimalik vastane endast välja viia.

kelle kontol on nüüdseks juba kaheksa French Openit, kaks Australian Openit ja üks US Open.

Kui Austraaliasse ja USA-sse sõidetakse riskivabalt terveks turniiriks, siis Prantsusmaa reise üritatakse raha kokkuhoiu mõttes teha võimalikult ökonoomselt. Põhiline on kohale jõu-da Kaia Kanepi kõige tähtsamateks mängudeks. Selle kohta on Kallusel rääkida üks naljakas lugu:

„Rasked ajad olid. Me eeldasime, et Kaia oma esimese män-gu võidab, ja plaanisime läbi Rootsi laeva ja autoga jõuda koha-le järgmiseks mänguks. Kuna olime võidus nii kindlad, panus-tasime ülejäänud reisiraha Kaia võidule. Kui Paldiski sadama torne hakkasime nägema, saime teada, et ta kaotas, ning nii kujuneski sellest vaid üks tore Rootsi kruiis.”

Kõige meeleolukamaks reisiks ei pea Kallus aga hoopis-ki mõnda suure slämmi turniiri, vaid Fed Cupi maailmaliiga matši Belgiaga võõrsil, kus eestlannade vastasteks olid selli-sed maailmatähed nagu Henin ja Kim Clijsters.

„Ma mäletan, et meedia oli meie tüdrukute lootused kohe maha matnud. Kuskil oli isegi protsentuaalselt toodud Eesti võidu tõenäosus – see oli null,” meenutab Kallus. Ometi esi-

Kaia Kanepi toetusgrupp 2010. aastal Tondi tennisehallis Fed Cupi mängul Argentina vastu. Autor: ilmar Saabas

Gunnar [email protected]

Olete te kunagi French Openit vaadates kuulnud taamal keda-gi hõikamas „Go, Kaia!” ja näinud telepildis vilksatamas sini-mustvalgeks värvitud nägudega tegelasi, kes isegi Eurospor-di kommentaatori kergelt muigama panevad? Need on Eesti tennisefännid, kelle koondamisel on suur roll tenniseakti-vist Riho Kallusel.

Esimest korda sattus Kallus koos kahe sõbraga Prantsus-maa lahtistele 2006. aastal, kui Maret Ani mängis peaväljakul Justine Heniniga. „Istusime tribüüni viimasel korrusel hästi kõrgel ja väljakust hästi kaugel. Lehvitasime Eesti lippu ja üri-tasime laineid teha. Kõik naersid meie üle,” meenutab Kallus,

Eesti tennis 100

tasid eestlannad südi partii: Maret hakkas tublisti vastu Clijstersile ja Kaia sai Heninilt suisa võidu kätte. Eesti või-tis ka paarismängu, kuid kaotas matši kokkuvõttes 2 : 3.

Azarenka läks närviKõige eredamalt on Kallusel meeles Kaia Kanepi 2009. aas-ta matš Viktoria Azarenkaga Fed Cupi üleminekumängu raames Rocca al Mare tennisehallis. „Kaia oli jäänud kao-tusseisu 1 : 6, 0 : 3 ning tuli väga raskest seisust välja. Seal oli väga palju publiku kaasaelamisest abi,” ütleb Kallus. Kaia võitiski 2 : 6, 6 : 3, 6 : 1 ja toonane maailma 14. reket lõi palli matši lõppedes vihaselt Eesti fännide poole.

Midagi üleliigset ega lubamatut Kalluse sõnul Azarenka närvi ajamiseks ei tehtud, toetati vaid Kaiat õigel hetkel.

„Närvi ajamine peab olema viisakas ja lubatu piiril. Tennis on psühholoogiline mäng. Sa pead tunnetama, kui kaalukauss hakkab kellegi poole kalduma, kuigi seis võib olla hoopis teistpidine. Nendel, kes on tennist ise män-ginud, on ka lihtsam kaasa elada. Sa tead, millal omasid toetada, nii et see oleks vastasele valus ja raske,” õpe-tab Kallus.

Asjatundmatu kaasaelamisega on teinekord võimalik oma soosiku mängu hoopis lõhkuda. „Kaia näiteks ei vaja toetust siis, kui tal läheb hästi, vaid siis, kui tal on raske. Tihtipeale lähevad inimesed käima alles siis, kui omadel mäng hästi välja tuleb. Vahel on kodupublikus inimene, kes pole nii palju tennist vaatamas käinud ja mõtleb, et tahab head teha, ja karjub näiteks „jalad tööle!” ja hak-kab raskel hetkel õpetama. See võib mängijat närvi ajada küll,” tunnistab Kallus.

Jürgen Zopil oli Helsingis kord üks juhtum, kui veidi napsitanud Eesti fänn teda endast välja ajas.

„Ta hakkas raskel hetkel Jürgeni selja taga käima juhen-damas. Just siis, kui tal mäng välja ei tulnud. Jürgen võt-tis mängu ajal sõna ja ütles talle, et mul on niigi raske, sa teed asja veelgi raskemaks,” meenutab Kallus ja soovitab tennist vaatama minnes seltskonda võtta mõni sõber, kes on tennist rohkem jälginud.

Arvamus

Jürgen Zopp: fännidest on mul väga palju abi Jürgen ZoppEesti meeste esireket

Just tennisefännid ongi need, kes teevad tenni-sest nii kihvti ala, nagu ta on. Ühelegi mängijale ei meeldi ju tühjade tribüünide ees mängida. Mul-le meeldib väga, kui publiku hulgas on sõpru või lähedasi suisa perekonnast või suguvõsast.

Mäletan, et Austraalias oli mul Eesti väiksest fänniklubist suur abi ja suuresti tänu nendele ma kvalifikatsioonist läbi jõudsingi. Imestan, et olen väiksest Eestist ja kui palju jõuavad nad minuga kaasas käia. Väga lahe, et nad olemas on.

Eestis on veel erilisem mängida. Siis on 99% publikust sinu poolt, ükskõik kui palju neid on – paarsada või paar tuhat.

Millal sa viimati nautisid roogi kohvikus, kus toidud valmivad kohvikujuhi enda talus

kasvanud puu- ja juurviljadest ning kosutavad teed tema aia taimesegudest?

Juba lapsepõlves oma söögikohast unistanud Anzelika Gomozova hubane Cafe Anzelika seda just pakubki – Tallinnas Kristiine linnaosa piiril Tere Tennisekeskuses.

Viis aastat Inglismaal elanud Anzelika aitas seal käima lükata restorani Oakwood – � e Park. Bathi linnakese lähedal asuv söögikoht on pär-jatud kahe Michelini tärniga! Tänu kauaaegse koostööpartneri Urmas Sõõrumaa toetusele peab Anzelika omanimelist kohvikut ja catering-äri nüüd Eestis. Võrumaa juurtega Anzelikale on olu-line, et tema kohvikus oleks sõbralik teenindus, maitsev ja tervislik toit ning mõnus atmosfäär.

Menüüst leidub salateid-suppe, pastasid, kala- ja liharoogi ning hooajalist kehakinnitust. Hommiku sööki võib tellida kasvõi päev läbi.

Või kaasa osta vrappe, võileibu, pirukaid, kooke, kohvi jm!

Tellides aga catering-teenuse, pole vahet, kas soovid kostitada suurt või väikest seltskonda – Anzelika hakkaja meeskond hoolitseb ühtmoodi professionaalselt kõigi eest!

Cafe & Catering AnzelikaAvatud: E–R 8–21, L–P 9–21

Tallinn, Sõjakooli 10tel 600 9990, 5810 6058

Rohkem infot: www.cafeanzelika.ee

Cafe Anzelika – täitunud unistu

s

Eesti tennis 100

klubiTennis

Maret Ani kasvatab Rakveres järeltulijaidKunagi varem ei ole Rak-veres olnud nii palju ten-nisehuvilisi kui praegu: reklaami pole mõtet teha, sest inimesed ei mahu väljakutele ära.Jaan Jü[email protected]

Eestis on üle 40 tenniseklubi ja -kooli, millest Rakvere oma kuulub auväärse-te ja eakate sekka. Tänavu 90. aastapäe-va tähistav Rakvere tenniseklubi hingab uues rütmis.

„Rakvere klubi – meie murutennise klubi asutati 18. juulil 1923! – ühendab 75 mängijat, noori on 80 ringis. Nii arvu-kalt tennisemängijaid pole meie linnas kunagi olnud,” tähendab Rakvere ten-niseelu korraldaja Aare Kongi.

Kuidas küll selline mängijatevägi kolmele välis- ja ühele siseväljakule ära mahub? Liiati ei kuulu need väljakud klubile, vaid Rakvere spordikeskusele.

„Me ei tee tennisele mingit propa-gandat, sest mänguruumi lihtsalt pole. Rakveres on 40 peret, kus vähemalt kaks inimest tennist mängib,” sõnab spor-dikooli treener Mari Ani. Oma tütre Mareti maailmaklassi jõudmist näinud Ani töötab nüüd neljandat aastat ten-nisetreenerina, kuigi on eluaeg olnud võrkpallitreener.

Väljakud ei rohtuRakvere võib hoobelda, et neilt on võr-sunud paremail päevil maailma esisaja hulka kuulunud Andres Võsand. Ja sel-lega, et Rakveres alustas mängu prae-gune Davise karikameeskonna mängi-ja Marek Marksoo. Või hoopis sellega, et teine esisaja mängija Maret Ani töö-

tab pärast tippmängija karjääri lõppu ise Rakveres treenerina. Kumb on raskem, kas mängija või treeneri amet? „Mängija. Aga mul on ka praegu mõnikord pikka-del päevadel õhtuks võhm väljas,” nae-rab Maret Ani. „Tegelikult ei saa neid kah-te ametit võrrelda.”

Ani hoolealustest on praegu suuri-mad lootused seotud 16-aastase Hend-rik Innoga. Eksmeister tahab avada Rak-veres oma tennisekooli, esialgu on sel-lest olemas MTÜ. „Aga sellel pole mõtet, enne kui kavandatav sisehall saab val-mis,” rõhutab Maret Ani.

Rakvere tennis on käinud üles ja alla. Kunagi oli siin legendaarne treener Olga Masing, seejärel tema poeg Donat, kes on nüüd juba eakas. Teatepulga on üle võtnud nooremad. Peaasi, et Rakvere tenniseelu on taas käima läinud. Aastas peetakse 12–14 turniiri. Nii juba välja-kud ei rohtu!

Maret Ani lõpetas karjääri poolteist aastat tagasi. Edaspidi tahab ta luua Rakverre oma tennisekooli. Foto : Siim Lõvi

Eesti tennis 100

klubiTennis

Tondiraba tennisekeskuse juhid õppisid SaksamaaltTaevas tipptennise kohal ei ole sugugi pilvitu, arvab Tondiraba tennisekes-kuse üks omanikke Alo Ojassalu.

Jaan Jü[email protected]

Tondiraba tennisekeskus on Rakvere murutenniseklubi kõrval nooruke, asuta-tud alles 2004. aastal. Omanikeringi kuu-luva ja ühtlasi omanimelist tennisekoo-li juhtiva Alo Ojassalu hinnangul on see Eestis vist ainus spordirajatis, mis töö-tab kasumiga.

Ojassalu oli 1990-ndate lõpus Liina Suurvariku ja Mait Künnapiga Saksamaal ning tegi tähelepanekuid.

„Tondiraba kolme väljakuga sisehallid on pea üks ühele Saksa malli järgi. Kogu meie majapidamise märksõna on otstar-bekus. Suuremad kulud on ainult elekter ja vesi, kõik muu on sisuliselt hooldus-vaba,” kinnitab noorem Ojassalu ven-nastest. Vanem ja mängijana tuntum veli Aivo töötab samas treenerina. Keskuses on kuus sise- ja neli kõvakattega välis-väljakut, suvel hakatakse ehitama sulg-pallihalli.

Töö sisulise poole pealt pole sakslas-test eeskuju võetud. Saksamaal pole ten-niseklubi ainult mänguvõimalus, vaid samavõrd suhtlemist, teenusi ja ajavii-det pakkuv asutus.

„Meie prioriteet on laste ja noorte ten-nis. Kaheksa treeneri hoole all harjutab üle 400 lapse. Meie ja Aita Põldma kool Evald Kree Spordimaailm anname suu-rema osa noorte järelkasvust, kolmas suur kool on Rene Buschi oma,” mär-gib Ojassalu.

„Kui võimalik, töötaksime ainult noortega. Kuid majandamise huvides peame päevas mõned tunnid väljakuid harrastajatele välja üürima, meil tegut-seb ka väike sõprade ringist koosnev pri-vaatklubi,” võtab Ojassalu kokku.

Asju laiemalt vaataval Ojassalul on üht-teist väga südamel. „Eesti tenni-se minevik ja tulevik on suurepära-

sed, olevik kahjuks kehvavõitu. Kui võt-ta ära Kaia Kanepi ja Jürgen Zopp, ehk ka Anett Kontaveit ja Vova Ivanov, mis jääb järele? Ainult tühjus, mida jätkub veel kuueks-seitsmeks aastaks,” teab Ojassalu.

Taevas pole pilvitu Eesti tennisekeskuste ja -klubide väl-jakute üürihinnad lähevad ülesmäge. Nii nagu kallineb kogu meid ümbritsev elu. „Tallinnas on siseväljakuid üle 40, Helsingis umbes 250. Hinnad on täies-ti võrreldavad. Meie siseväljakud on täis, sellepärast lähevad Eestis hinnad ikka üles. Kuni lõpuks südametunnistus vahele astub. Me küsime tunni eest roh-kem kui vanades Euroopa riikides. See ei saa nõnda kaua jätkuda,” muretseb Ojassalu.

Vahest ongi hea, et koduse tennise juubeliaastal pole taevas pilvitu. Kuna-gi oli vastupidi. Mäletame, et Eesti ten-nise kuldajal, 1960-ndatel, oli tippmän-

gijaid, kuid maakonnakeskuste tenni-seelu hakkas ära vajuma. Mõned neist, Haapsalu, Kuressaare ja Võru kadusidki tennisekaardilt.

Vahepeal ka Kaia Kanepit aidanud Aivo Ojassalu töötab Tondiraba tennisekeskuses treenerina. Foto: Tiit Blaat

Eesti tennis 100 6600 harrastajat spordikooli-des ja klubides (tennist mängib 10–12 000 inimest)• neist 5500 noorliiget• 860 ETL-i litsentsiga mängijat• 295 väljakut, millest 207 on

välisväljakud• üle 100 noorteturniiri aastas,

üle 4000 mängu • ligi 100 laste tenniseturniiri • 180 turniiri SEB/Tallinki lii-

gatennise sarjas, kokku üle 5000 mängu.

Allikas: ETL

SEB Tallink Tennis Teami juht Riho Kallus sõnab, et SEB Tallink Tennis Team on seadnud eesmärgiks kasva-tada maailmatasemel Eesti tennise-mängijaid – Kaiasid ja Jürgeneid, kes suudaksid püsida konkurentsis rahvus vahelisel tasemel.

„Tõsi ta on, et raha ei tee sportlast, kuid samas ei tohiks raha ja võimaluste puudumise tõttu jääda andekal noorel unistuste poole püüdlemata. Siinkohal püüame oma meeskonnaga appi tul-la. Pakume mänguhimulistele lastele võimalust tennisemänguga tutvuda ning juba tenniserütmis elavatele an-dekatele noortele võimalust areneda, osaleda ja püsida tennisemängu sees rahvusvahelisel tasemel,” selgitab Riho Kallus.

„Oleme nõu ja jõuga toeks ning elame iga päev kaasa Kaia Kanepi ja Jürgen Zoppi tegemistele ja murde-punktidele. Lisaks soovime, et Eestist sirguks tuleviku tarbeks veelgi enam tipp tasemel tennisiste, kes saaksid end juba täna konkurentsis püsimiseks ka-rastada maailmatasemel mängijatega võisteldes. Paraku ei ole noortel võima-lik tugevate vastastega piisavalt palju vastamisi minna. Siinkohal püüamegi meie SEB Tallink Tennis Teamiga aida-ta ja neile seda organiseerida,” selgitab Riho Kallus.

Alguste algusSEB Tallink Tennis Team loodi 2010. aastal ideega, et Eesti lapsed ja noored vajavad toetust ning Eesti ten-nis turgutust andeka järelkasvu maa-ilmaareenile jõudmiseks. Alustasime

2011. aasta septembri kolmandast nä-dalast tennise kuu raames lastele ten-nise tutvustamist. Nüüdseks on tegu koordineeritud üle-eestilise üritusega, kus 6–10aastased poisid ja tüdrukud saavad kuu aja vältel osaleda tasuta kaks korda nädalas kohaliku tennise-klubi treeningutel.

„Meie poolt on ürituse teavitustöö ja organiseerimine, samuti igakülg-ne abi varustuse osas, kuid suure töö teevad ära klubid, kes organiseerivad treeninguid ning annavad endast kõik, et lapsed saaksid tennist harjutada ta-

semel treenerite käe all. Huvi mängu vastu on suur: kui 2011. aastal osales tennisekuu treeningutel 690 last, siis 2012. aastal üle Eesti juba kaheküm-nes tennisekeskuses kokku u 800 last. Tagasiside on näidanud, et pärast tennisekuu lõppu jääb treeningutel edasi käima 165 last, mis on väga hea tulemus! Kindlasti leidub nende seas ka mõni tõeline tulevikutegija!” rõõ-mustab Riho Kallus.

Kindlasti ei saa tähelepanuta jät-ta noorte ea- ja ajakohast arengut. SEB Tallink Tennis Team on eesmär-

Andekad noored tennisistid tulevikutuultes

giks seadnud igakülgselt toetada an-dekate koondiseliikmete professio-naalset ettevalmistussüsteemi ning aidata kaasa rahvusvahelistel tur-niiridel osalemisele. Andekad tenni-semängijad komplekteeritakse tule-muste põhjal A-, B- ja C-koondisesse ning koondise peatreener Ain Suurt-hal paneb koostöös mängijate indi-viduaaltreeneritega paika aasta tege-vuskava ja ühistreeningute kalendri. Samuti paigutatakse plaanidesse va-jalikud rahvusvahelised turniirid, kus tahetakse osaleda.

„Meie tegevuskava näeb ette võistlus sõitude, majutuse, osavõtu-tasude kulude � nantseerimise vasta-valt osaleja A- või B-koondisesse kuu-luvuse järgi ning vastavalt SEB Tallink Tennis Teami kinnitatud mängijate � nantseerimise põhimõtetele. Igal aastal vaadatakse üle nii koondises osalejate tulemused kui ka edasised eesmärgid ja tehakse vajadusel muuda-tusi. Mängijate vanematega sõlmitakse leping, mis seab kohustused ja õigu-sed ning tähele panuta ei jää ka noorte tervislik seisund. Leping sätestab, et vähemalt kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, peab noor käima tervisekont-rollis. Sport on tähtis, kuid tervis veelgi tähtsam!” sõnab Riho Kallus.

„Pakume mängijatele peale põhi-treeningute ka täiendavaid treenimis-võimalusi: kaasame välistreenereid, viime läbi nii üldfüüsilisi kui ka men-taalseid treeninguid ning püüame la-hendada muresid, mis võiksid andekat noort tennisemängu juures takistada,” selgitab Riho Kallus, lisades, et Tallink

on omalt poolt pannud õla alla selle-le, et noored tennisemängijad saaksid sõita priilt Soomes-Rootsis toimuvate-le võistlustele ja treeningutele.

Suur töö tehtud, palju veel ees„Oleme püüdnud edendada rahvus-vaheliste turniiride pidamise tradit-siooni ka kodumaal. Kindlasti on üks tähtsündmusi noorte rahvusvaheline turniir SEB Tallink Open. Möödunud aastal korraldas SEB Tallink Tennis Team esimest korda Eestis ETA (Ten-nis Europe) rahvusvahelise turniiri kuni 12aastastele. Lisaks sellele toi-mus samal ajal turniir 14- ja 16aastas-tele. Üritame seda traditsiooni hoida ka edaspidi,” selgitab Riho Kallus, li-sades, et nagu igal aastal, toimub sel-lelgi korral Tere Tennisekeskuses SEB Tallink Openi turniir naistele.

„2013. aastal toimub SEB Tallink Open seitsmendat korda. „Eesti tennis 100” raames on see suurim rahvusva-heline tenniseturniir (25 000 dollarit), mis kunagi Eestis aset on leidnud. Kodu ne turniir annab meie noortele mängijatele hea võimaluse alustada täiskasvanute pro� tennisisti karjääri. Oma mängijad saavad kasutada Wild Cardi ehk vabapääsu turniirile,” sõ-nab Kallus, lisades, et Anett Kontaveit ja Eeva Paalma osalevad põhiturniiril ning teised mängijad kvali� katsiooni-turniiril.

SEB Tallink Tennis Team on ka Eesti liigatennise peasponsor. Täpse-malt saab meie meeskonna tegemis-tega ennast kursis hoida läbi veebilehe www.sebtallinktennis.ee.

SEB Tallink Tennis Team on võtnud oma südameasjaks toetada noori lootustandvaid tennisiste ning innustada tennist mängima üha rohkem poisse ja tüdrukuid.

Möödunud aasta SEB Tallink Openi rahvusvahelise noorteturniiri võitja ja SEB Tallinki A-koondise liige Mattias Siimar.

SEB Tallink Open 2012 võitja Anett Kontaveit.

Kaia Kanepi tennisekuu registreerimisel lastele autogramme jagamas.

Foto ajast, kui SEB Tallink Team alustas.

SEB Tallink Teami juht Riho Kallus ja SEB Tallink Openi peakohtunik Leedust – Jonas Dagys.

ReklaamTeksT

Eesti tennis 100

Eesti tennis 100

kuidas TaliTada?

Tennisetrenni võib minna juba viieaastaselt

Küllap on Kaia Kanepi, Jür-gen Zopi ja Anett Kontavei-di edu pannud mõnegi lap-sevanema mõtlema, kui-das saaks ka oma lapsele tenniseväljaku ääres kaa-sa elada. Millal tasuks selle-le mõtlema hakata: kas siis, kui laps on alles päris õrnas eas, või juba hiljem, kui tal on rohkem jõudu ja taipu tehnika jagamiseks?

Aet Sü[email protected]

Teenekas tennisetreener Aita Põldma, kes töötab vanemtreenerina Evald Kree Spordimaailmas, arvab, et kui tahetakse lapsest sportlast kasvatada, on igal juhul hea alustada võimalikult varakult.

Päris pisikeste laste puhul on nende alale sobivust ja ka võimalikku ande-kust muidugi raske hinnata, kuid vane-mad saavad laste arengule kindlasti ise kaasa aidata. „Kui on soovi, et lapsest

kesel üle jõu käima. Põldma tõrjub need hirmud kohe. „Tänapäeval on tennise algõpetus väga mänguline ja jõukohas-te pallide ja reketitega.”

Hilja pole kunagiSellegipoolest – kui laps on ka juba vanem kui viiene, ei pea pelgama, et õige aeg on maha magatud ja enam polegi mõtet teda tennisetrenni viia. Nagu Põld-ma ütleb: hilja pole kunagi. „Lihtsalt tipp-võistlussportlaseks saamine võtab aega, kui alustatakse vanemalt kui kümneaas-taselt. Kui lapsevanem tahab last trenni tuua, on mõistlik käia enne tennist vaa-tamas ja mõned proovitrennid teha ja siis koos lapsega otsustada. Kui kohe ei meel-di, võib aasta pärast uuesti proovida.”

Kas heaks tennisemängijaks saami-seks on vaja mingeid eeldusi? Põldma sõnul teeb laste puhul treeneritele eelkõi-ge heameelt, kui nad on osavad, julged ja kiired. Tavaliselt ihkavad oma võsukes-test tennisiste kasvatada just vanemad, kes on ka ise võistlusspordiga tegelenud. „Me üritame gruppidesse mahutada kõik soovijad vanuses viis kuni kaheksa aastat ja siis õppimise käigus selgub ka see, kel on eeldusi rohkem. Paljud tegurid nagu võistluspinge taluvus, õppimisvõime, suhtumine treeningutesse, võime õppi-da ja sportida üheaegselt hästi selguvad hoopis hiljem,” kinnitab Põldma, kuid rõhutab, et kõik need tegurid on noore võistlussportlase puhul tähtsad. „Lapse-vanemad ei tohi lastele võidu nimel lii-ga suuri pingeid peale panna!”

Lastele on tennisetreeningul kõige tähtsam mängulisus, nii õpivad nad ala armastama. Foto: Eesti Tennise Liit

Mis maksab lapse tennisetrenn? Kuu õppemaks (treeningud kaks korda nädalas):• Alo Ojassalu tennisekool:

55 eurot• Evald Kree Spordimaailm:

65–70 eurot• US Tenniseakadeemia:

65–80 eurot• Toomas Suursoo tennisekool:

80 eurot• Alta tennisekool: 60–115 eurot• Fredi Vöörmani tenniseaka-

deemia: 65–110 eurot• Rene Buschi tennisekool:

65–120 eurot

kasvaks just tennisist, siis on soovitav võimalikult palju erinevaid palle koju muretseda ja lapse osavusele ja koor-dinatsioonivõimele ise kaasa aidata,” räägib Põldma.

Tema sõnul on igatahes hea, kui lap-sed saavad palju liikuda, ronida ja joosta – mis ongi ju tegelikult pea kõikide väi-keste laste lemmiktegevused. „Lapsele tuleks leida võimalikult palju aktiivset tegevust koos õdede, vendade, sõprade, vanemate ja vanavanematega. Kui seda ise ei suudeta tagada, tuleks otsida mudi-laste spordirühmasid, kus erinevat sorti liikumisega tegeldakse – see ei pea sugu-gi olema tennis.”

Aita Põldma ütleb, et tema pikk prakti-ka näitab, et parim aeg laps tennisetrenni viia on viieaastaselt. „See ei ole kaugelt-ki reegel, sest juba selles eas on lapsed väga erineva arenguga. Kuid see on iga, kust alates treener saab peale kamanda-mise, organiseerimise ja ohutu liikumi-se tagamise pakkuda ka rohkem sport-likku tegevust reketiga.”

Muidugi pelgavad paljud vanemad, kas nende viieaastane laps ikka on val-mis raske reketiga jooksma ja palli tagu-ma ning kas tõsine treening ei hakka pisi-

TaRTu Tenniseelu

Kümmekond aastat taga-si ei saanud kindlasti rääki-da Tartust kui tennise-Me-kast. Nüüd suureneb Ema-jõe Ateenas noorte huviliste arv pidevalt ja soovijaid on kõvasti rohkem kui trenni-des kohti.

Pärt [email protected]

Nii Martin Karis MK tennisekoolist kui ka Alar Rikberg Tartu tennisekoolist kinni-tavad, et üks populaarsuse suurenemise põhjustaja on viis aastat tagasi Tähtveres avatud tennisekeskus, mis on harrasta-misvõimalusi märgatavalt avardanud – eriti just sisetingimustes.

„Tamme staadionil tõmmatakse kunstmurukattest väljakutele talveks kile peale, kunagi oli Ropkas üks auto-pood kohandatud tennisehalliks. Täht-vere oma kolme siseväljakuga on esime-ne kvaliteetne ja korralik hall, mille val-mimise järel huvi tennise vastu suurenes ligi kaks korda,” selgitas Rikberg.

Tema juhitavas Tartu tennisekoolis

Tähtvere keskuse avamine pani Tartu tenniseelu kihama

käib ligikaudu 230 last, üle poole kogu Emajõe Ateena noortest tennisemängija-test. Samal ajal on soovijaid siiski kõvas-ti rohkem kui kohti.

„Üle saja lapse oleks nõus kohe alusta-ma ja perspektiiv on, et koolis võikski olla 300–400 last,” ütles Rikberg. Sama mure-ga maadleb saavutusspordile orienteeri-tud MK tennisekool, kus mängutõdesid omandab ligikaudu 40 reketitaltsutajat.

„Viimase paari aastaga on soovijate arv päris jõudsalt suurenenud. Eks popu-laarsus on tõusnud tänu meie esinumb-rite Jürgen Zopi ja Kaia Kanepi tegemis-tele,” nimetas Karis veel ühe populaar-suse kasvu põhjuse.

Lisandub kolm väljakutLaste huvi ei ole suurendanud üliagar värbamistöö. Seda pole tenniseklubi-del seni vaja läinudki, sest kohad on nii-gi täitunud. „Olen ise üle kümne aasta tegutsenud ja inimestele on teada, mil-

lega tegelen, info on suust suhu levinud ja sedakaudu ongi lapsed klubisse jõud-nud,” ütles Karis.

Nii Tartu tennisekoolide kui ka väi-keste mängusõprade olukord peaks peagi paranema, sest Tähtvere keskus-se lisandub kolm siseväljakut. Ehiti-se vundament on juba valmis ja maast turritavad vaiadki. Pärast lume sulamist peaks ehitustegevus jätkuma ja tulemusi võiks loota juba tänavuse aasta lõpuks. „Siis võib-olla võtame eesmärgi ise lap-si meelitada. Sest praegu: mida sa neid kutsud, kui võimalusi treenida ei ole?” nentis Rikberg.

Ka Karis nentis, et siseväljakute lisan-dumine on olukorda küll märgatavalt parandanud, ent siiski vajaksid noored nädalas veelgi rohkem treeningutunde. „Võistlusspordile keskendumine vajab päris palju aega. Oleme hetkeseisuga kombineerinud, näiteks lapsed on mit-mekesi väljakul,” ütles Karis.

Pikemas perspektiivis on Tartul kavas saada veelgi võimsamaks tennise tõmbe-keskuseks, mis võiks hõlmata juba kogu Lõuna-Eestit. „Tartu eelis võiks olla siin-ne ülikool, kus kehakultuuriteaduskond koolitab treenereid. Tuleks meelitada noori ja aktiivseid inimesi siia ja loota, et nad jäävad Tartusse,” selgitas Rikberg.

MK tennisekoo-litrennides käivad

4–19-aastased lapsed.

Foto: Sven Začek

Pikemas perspektiivis on Tartul kavas saada

veelgi võimsamaks ten-nise tõmbekeskuseks.

Tennis on võlunud paljusid üle kogu maailma ning ala harrastajate arv on ajas üha kasvanud. Hetkest, mil sportlase tase jõuab rahvusvahelise areenini, tuleb mängu raha – maailmaklassi võistlustel osalemiseks ja professionaalseks treenimiseks ei piisa enamasti vaid vanemate ja kodu toetusest. If Kindlustus on üks neist ettevõtetest, kes on seadnud eesmärgiks meie maailmaklassi tennist toetada: koostöös tenniseliiduga spondeeritakse esireketit Jürgen Zoppi.

Miks just tennis?Varasemalt on If toetanud olümpialiikumist, viimastel aastatel tegelenud peamiselt kahjuennetusliku tegevuse toetamise ja kindlustusmuuseumi projekti eestvedamisega. Aastaks 2010 oli aeg haaret pisut laiendada ja nii otsustati panustada sporti.

„Tegime positiivse algatuse ja oleme otsustanud toetada Eesti tennise arengut. Teeme seda tenniseliidu kaudu, suunates toetuse meeste esireketile Jürgen Zoppile ja Eesti meistrivõistluste korraldamisele,” räägib If P&C Insurance’i turundus ja kommunikatsiooni osakonna juht Tambet Asi. „Tennis on üks maailma populaarsemaid spordialasid ja harrastatav igas vanuses. Samas tipptasemel on tegu väga tehnilise alaga, mis eeldab lisaks füüsilisele vormile ja võimekusele üsna tugevat vaimset ettevalmistust. Tennis on oma olemuselt intelligentne ja kuvandilt kvaliteetne, mistõttu näeme If Kindlustuse väärtuste ja lähenemistega palju sarnast,” jätkab Asi.

Jürgen Zoppi valik tulenes Asi sõnul asjaolust, et If vajas turuliidrina brän

di positsioneerigu seisukohalt oma ala liidrit, kelleks Eesti esireket Jürgen Zopp kindlasti on. „Meil tekkis hea võimalus toetada üht täiesti uut tähelendu. Kuna turunduslikult polnud Zopp ühegi konkureeriva brändiga seotud, saime võimaluse toetada andekat ja sihi kindlat sportlast.”

Asi sõnul pannakse sponsorlussuunad paika reeglina pikaajaliselt, lepingut pikendatakse aasta kaupa. „Individuaalses plaanis oleme Tallinkiga kaks suuremat Jürgeni toetajat,” märgib ta. Tenniseliitu laiemalt toetavad paljud tuntud firmad, nagu Tallink, US Invest, Merko, Tele2, BLRT jt.

Toetavad ka emotsionaalselt„Usun Jürgeni nõustuvat väitega, et lisaks sportlikule toetusele on meist vajalikku abi olnud kindlustuspakkujana. Jürgeni võistlusgraafik on tihe, ta reisib ja liigub palju… ning kes teeb, sellel juhtub,” lausub Asi.

Tennis on praegusel hetkel ainus spordiala, mida If Kindlustus Eestis toetab. Igal If grupi ettevõttel on Asi sõnul aga riigipõhised toetussuunad. „Näiteks Soomes toetab If kergejõustikku,” märgib Asi.

Asi sõnul toetatakse tennist ka grupi tasemel, nimelt rahvusvahelist turniiri If Stockholm Open (www.ifstockholmopen.se). „If Stockholm Openit spondeerib If alates 1999. aastast. See oli üldse esimene üritus ja koht, kus Ifi kehtivat logo avalikkusele presenteeriti. Tegu on kõrgetasemelise võistlusega, mille abil teostab If suhteturundust korporatiiv ja ärikliendi suunal,” täiendab Asi.

Usuvad Eesti tennise tulevikkuTänu edukale naiste tennisele on Eesti tennis teinud kvalitatiivse hüppe ning meedia huvi spordiala vastu on tublisti kasvanud. „See omakorda meelitab ligi vaatajaid ja uusi toetajaid. Rahvusvahelise tennise populaarsus on väga kõrge!”

Tambet Asi on kindel, et üleilmsed skandaalid ja dopingukahtlustega seotud temaatika sponsorlust puudutavaid otsuseid ei mõjuta. „Sponsorite tahe mingit valdkonda toetada on enamasti alati siiras, mistõttu sellisel tasandil toimuv üldiselt valikuid kallutada ei tohiks.”

Asi on seisukohal, et Eesti tennisel on rohkem tulevikku, kui praegu arvata osatakse. „Selleks et sirguks seesuguseid tippe nagu Kaia Kanepi, Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp, tuleb palju panustada järelkasvule. Meie väikeses Eestis on järjepidevus äärmiselt tähtis igal alal!”

Alanud aasta on kõigile spordihuvilistele märgilise tähendusega – tänavu tähistab Eesti tennis oma 100. tegutsemisaastat. Et tegu on tõepoolest suurejoonelise sündmusega, sellest annab aimu juubeli aasta puhul korraldatavate ürituste mastaapsus.

Eesti tennis väärib tõsiselt võetavaid toetajaid

2013. aasta hooaja sponsorlepingu allkirjastamine.

Eesti tennis 100

Eesti tennis 100

liigaTennis

Harrastajate koormustsaab võrrelda proffide võistlusgraafikugaEesti harrastustennis tun-neb end ka pärast masu aega hästi: neljas mees-te ja kolmes naiste liigas mängib kokku üle 800 ten-nisesõbra.

Jaan Jü[email protected]

Ole sa hea mängija, keskpärane harrasta-ja või alles algaja, võistelda tahavad kõik. Eduvajadus viib elu edasi, see motiiv on peamine spordiski. Ei ole siis ime, et ka harrastusmängijad sõidavad mööda Ees-tit ja osalevad hooaja – nii suvel kui ka talvel – vältel isegi kuni 25 turniiril. Olgu öeldud, see on kõvade proffide aastane võistluskoormus! Treeningukoormused on harrastajate puhul muidugi erinevad. On pühapäevamängijaid, on neid, kes mängivad üks-kaks korda nädalas. Kol-mandad teevad enne tähtsamaid võist-lusi trenni ka neli-viis korda nädalas.

Ka tennise-g a t e g e l e m i -se motiivid või-vad olla erinevad. Kes hindab sport-likku poolt, kes käib perega puh-kamas, kes ihkab a a t e k a a s l a s t e -ga suhelda, kes pidu panna. Kõigeks selleks kõlbab liigatennis imehästi. Eesti tenniseliidu juhatuse liige Toomas Kuum tegutseb liigatennise koordinaa-torina, kehaks tema kõrval on MTÜ Ees-ti Tenniseliigade Ühendus. Oma õla on viimastel aastatel alla pannub ka SEB ja Tallink.

„1988. aastal peeti Viljandis nn tei-se liiga turniir, mida võib pidada meie sünniks. 1992. aastal sugenes mõte viia asi kindla korraldusliku katuse alla: pan-na detailsemalt paika võistlussüsteem, kirjutada kokku juhend. Mina Viljandis

kohal polnud, kuid olen harrastusten-nise korralduse juures pea taasiseseis-vuse algusest peale,” lausub Kuum, kes ise kuulub tennisedünastiasse. Tooma-se isa Mati oli kunagi Eesti paremaid tennisenoori, ta töötas aastaid tennise-liidu peasekretärina. Majandusteadla-ne Leev Kuum on elu aeg tennise juures olnud. Suguvõsa turniiril osaleb kuni 20 inimest.

Ligi paarsada turniiri aastasToomas Kuum ei tea, kust pärineb väl-jend „teine liiga”. 1950-ndail ilmus turnii-rikalendrisse nn teise grupi turniir, mis oli mõeldud provintsitennise tippudele. Tallinna ässad ei tohtinud seal osaleda, see oli maakonnamängijate omavaheli-ne rabistamine. Esimeses Eesti vabarii-gis jagunesid mängijad klassidesse, mit-mel spordialal olid need kõige kõvemad liiduklassi mängijad.

„Tennises on taseme põhjal män-gijate reastamine tinglik,” selgitab Toomas Kuum. „Ent võistlustel on ülimalt vajalik, et kokku satuk-sid võrdsed. See annab pinget.”

Üle 800 harras-tusmängija on jao-tatud nelja liigasse,

naistel on paremusgruppe kolm. Neljas liiga lisandus hooajast 2011/12. Eelmisel hooajal peeti liigatennises 182 turniiri.

„Varem mängiti rohkem maakon-nakeskustes, ka väiksemates kohta-des. Näiteks väikeses Sindis valmis kaks imehead liivaväljakut,” soovitab Kuum. „Nüüd peetakse arvukalt turniire Tal-linnas, kuid ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Narva või Kures-saare on endiselt tennisekaardil. Pea-me liigatennises edetabeleid, paigas on liigast teise tõusmine või langemine,” selgitab Kuum.

Tarmo Uustalu hindab mõnusat ajaviidetTarmo Uustalu (40) lõhub mängi-da teises liigas. „Olen viis aastat mänginud, iseõppija. Uurin videoid ja vaatan tennist telest – seegi on kool. Mängin selleks, et vormis olla. Mõnus ajaviide,” leiab Uusta-lu ja arvab, et liigatennises toimuva kohta võiks öelda, et seal valitseb buum. „Lisandub mängijaid ja tase on tõusnud,” kinnitab ta.

Miks nad liigatennist mängivad?

Nüüd peetakse arvukalt turniire Tallinnas, kuid ka Tartu, Pärnu, Viljan-di, Rakvere, Haapsalu,

Narva või Kuressaare on endiselt tennisekaardil.

Naiste harrastajate liigas mängivad ka Kadri Kivistik ja Jane Taaber. Foto: Eesti Tennise Liit

Eesti tennis 100

liigaTennis

Euroopa tennise aastakoosolek toimub Tallinnas21.–24. märtsini peetakse Tallinnas Ten-nis Europe’i aastakoosolek, kuhu kogu-nevad kõigi Euroopa riikide tenniselii-tude presidendid ja peasekretärid ning külalisena on kohal ka rahvusvahelise tenniseföderatsiooni (ITF) president ja asepresident.

Selgituseks: Tennis Europe’i näol on tegemist Euroopa tenniseliiduga, mis varem kandis ETA nime. Tennis Euro-pe’i egiidi all toimuvad ka paljud noor-teturniirid kuni 16-aastastele mängijate-le ja näiteks Kenneth Raisma on juhtinud omavanuste Tennis Europe’i edetabelit.

Eesti tenniseliidu peasekretäri Allar Hindi sõnul on 21. märts saabumispäev, kuid Tennis Europe Juniori ja Tennis Europe Developmenti komitee peavad samal õhtul ka oma koosolekud. Täis-pikk aastakoosolek toimub 23. märtsil ning peamiselt on päevakorras üldise-mat laadi teemad, muu hulgas aastaaru-anne ja tulevaste sündmuste kohta info jagamine. „Kindlasti tutvustame küla-listele ka Tallinna, nii tennisekeskusi ja mänguvõimalusi kui ka turismiväärtu-si,” lisas Hint.

Suur koosolek peetakse Swissoteli konverentsisaalis ja sinna on koos Ees-ti tenniseinimestega oodata kuni 150 osavõtjat.

Hindi sõnul taotles Eesti ise aas-takoosoleku korraldamise võimalust. „Taotlesime tänavuse juubeli „Eesti ten-nis 100” raames Tennis Europe’i kõige kõrgema organi nõupidamist Eestile. Tegemist on Eesti arengu sihtasutuse toetatava projektiga,” sõnas Hint.

Kuigi Eesti tenniseliidule tähendab aastakoosoleku korraldamine kulutusi, toob see kindlasti meie tennisele ka palju tagasi. „Tallinna kogunevad Euroopa ten-nise juhtivad tegelased, kellele me saame reklaamida Eestit kui tennisemaad. Nad näevad, et ala mõistes ei ole tegemist ääre-maaga, vaid et siin on korralikud tennise-keskused ja väljakud, mis pakuvad võima-lusi rahvusvaheliste turniiride ja laagrite korraldamiseks või võimalusi euroop-lastele tulla koos perega siia sportima,” rõhutas Hint. ETL

Urmas Mardi tunneb end uue inimesena Igapäevaelus juristiametit pidav Urmas Mardi (42) ei ole iseõppi-ja. „Mängisin 8–13-aastasena ten-nist ja jõudsin ka noortekoon-disse. Siis tõmbas motokross, paarkümmend aastat ei võtnud reketit kätte. Kuulsin liigaten-nisest, proovisin, kohtasin seal mitut omaaegset tennisesõpra. Ent kolme aasta pärast tüdinesin ja pidasin jälle vahet,” tutvustab Mardi oma lugu.

Nüüd on ta tennise juures jäl-le tagasi ja ajakirja Tennis mul-luses suvenumbris näeme uhket pealkirja „Urmas Mardile esime-ne turniirivõit”. „Hea pikk mäng võrdse vastasega. Siis lõdvestav saun ja sa oled nagu uus inimene. Vaat see on mängu mõnu,” kiidab Mardi, kes kuulub esiliigas, kus on koos liigatennise kõige oskaja-mad mehed, kümne parema sek-ka. Tema mängib aastas kümme-kond turniiri, sealhulgas ka mõne rahvusvahelise alaliidu ITF-i vete-ranide turniiri.

Rainer Ivanov osaleb aastas veerandsajal turniirilRainer Ivanov (35) on üks nel-janda liiga tipptegijaid, kuigi on tennist mänginud alles kaks ja pool aastat. „Olin varem korv-pallifänn, aga vigastused hakka-sid liiga tegema. Hüppeliiges eri-ti. Tennisemängus pole vigastusi olnud,” ütleb Ivanov, kes harju-tab paar korda nädalas ja osaleb aastas 25 turniiril.

„Väga mõnus. Sageli võtan turniirile pere kaasa, läheb ka puhkuse eest. Osavõtumaks on 25 eurot, mille eest saad pallid ja vähemalt kaks mängu. Võist-lusmoment tõmbab, konku-rents on äge, sest igal turniiril on oma 30 meest väljas,” hindab mängumees.

Jana Kallas naudib põnevat teekonda Jana Kallas mängib naiste tei-ses liigas. „Varasemad kokkupuu-ted tennisega olid põgusad, tõsi-semalt alustasin seitse-kaheksa aastat tagasi. Mängisin kolm kor-da nädalas Kalevi treeneri Kaja Kirspuuga, kelle innustusel ka esimest korda võistlema läksin,” ütleb Kallas, kes „eraelus” jagab nõuandeid treeningute, toitumise ja kaalujälgimise kohta.

„Tennisetreeningud on ala-ti olnud oodatuim osa minu päe-vast. Saab emotsioone ja on väga hea kehaline treening. Võistlused panevad proovile omal moel, see on põnev teekond iseenda ja vas-taste sisemaailma,” eritleb Kal-las. „Liigatennise turniirid on alati hästi ja sujuvalt korraldatud. Eel-kõige tullakse mängukogemust ja head seltskonda nautima. Naiste jaoks toimub harrastajate võistlu-si märksa enam kui varasematel aastatel.”

Eesti tennis 100

ajalugu. eesTi Tennise väRvikamad heTked

T

tenniseajaloo alguspunktigaSegane lugu

Tänavu tähistame Ees-ti tennise saja aasta juu-belit. Ometi on teada, et Eestis mängiti seda sport-mängu juba tunduvalt varem. Tõepoolest, esime-sed tenniseväljakud ilmu-sid Eesti mõisate (Avandu-se, Kumna) juurde aastail 1890–1895. Jaak [email protected]

Tallinnas avati esimene ten-niseväljak Kadriorus Supeluse Salongi (Bade Salon) juures 1895. aastal. Selle kohta ilmus tolleaegses ajalehes Rewal-sche Zeitung 12. juunil 1895 ka vastav teade. Umbes samal ajal ilmusid tenni-seväljakud Narva-Jõesuus, tookordses Hungerburgis, Peterburi aadlike suvila-te juurde.

Esimene tenniseturniir, mis peeti juba All England Clubi reeglite järgi, toimus Kadriorus 1898. aastal ja ka selle kohta ilmus 24. augustil 1898 Rewalsche Zei-tungis uudisnupp, milles teatati ühtla-si, et turniiri finaalis võitis keegi J. Mül-ler kellegi R. Bädge 6 : 3, 11 : 9. Eesti esimene tenniseklubi avati 1909. aastal Narva-Jõesuus ja see kandis Hungerbur-gi Lawn-Tenniseklubi nime.

Seega on ajaloo alguspunkti mär-gistamiseks küllaga varasemaid mär-ke: esimene avalik tennisväljak (1895), esimene tenniseturniir (1898), esime-

ne tenniseklubi (1909). Ometi loetak-se Eesti tennise sünnidaatumiks 1913. aastat. Miks?

1913. aasta hilissuvel toimus Pirital, tookordsel spordiseltsi Kalev väljakul tenniseturniir, kus osalesid põhiliselt ees-ti soost mängijad ja mille finaalis võitis tsaariarmee ohvitser Otto Mamers Tal-linna ärimeest Voldemar Sellingut. 1963. aastal otsustas Eesti NSV tenniseföderat-siooni presiidium, et on õige aeg tähis-tada Eesti tennise 50 aasta juubelit. Lei-ti, et enne 1913. aastat mängisid tennist põhiliselt baltisaksa mõisnikud ja vene aristokraadid ning sellel ei olnud Eesti tennisega midagi ühist.

Mõistagi on see vaieldav. Mõnigi ten-nise asjatundja ja vaatleja arvab, et vähe-malt 15 aastat on Eesti tennise ajaloost maha vaikitud. Taasiseseisvunud Eesti tenniseliidu juhatus isegi arutas korra seda küsimust, kuid otsustati siiski jät-ta ajalugu ümber kirjutamata.

1913. aasta turniirist osavõtjad

Fotod: 6 x Jaak Ulmani arhiiv

Lennujaama ootesaalis ei hakka kunagi igav, sest värske Eesti Ekspressi digileht on alati käeulatuses. Kui tahad teada, millest kõik räägivad, loe digilehte tava- või tahvelarvutis.

Eesti Ekspressi digileht – lood, mis Sind puudutavad

DIGILEHT tava- ja tahvelarvutis: www.digilehed.ee

Alusta digilehe lugemist

aadressilt: www.digilehed.ee

Eesti tennis 100


A

ETeiseks andis enne meistrivõistlusi

kõneainet meeste üksikmänguga seo-tud intriig. 1934. aasta oli meeste tenni-se vaieldamatu liider Kristjan Lasn, kes enne seda oli võitnud juba viis meistritiit-lit üksikmängudes ning sama palju kokku paaris- ja segapaarismängudes. Seega oli Lasn suurfavoriit ka Viljandis. Samal ajal oli Eesti tennisetaevasse kerkinud uus täht, noor baltisakslane Heinz Rosenb-ladt, kes oli juba võitnud Eesti noorte-meistri tiitli ja aasta varem tulnud koos Elisabeth Baghiga Eesti meistriks ka täis-kasvanute segapaarismängus.

Oli see nüüd noormängija suu-rusehullustus või ettekavatsetud psüh-holoogiline rünnak Lasna vastu, igata-hes vahetult enne meistrivõistlusi kuu-lutas Rosenbladt tenniseringkondades, et sel aastal võidab ta meistrivõistluste finaalis Lasna.

Selle peale olla Lasn, kes oli üldiselt tuntud terava keele poolest, lausunud ajaloolised sõnad: „Eesti tennises olen kõigepealt mina, siis on tükk tühja maad, siis tulevad mõned s..ahunnikud ja alles siis oled sina, Rosenbladt.”

See ajas tenniserahva kihama ja Vil-jandi meeste finaali tuldi spetsiaalselt vaatama üle Eesti. Finaalis pani Lasn vahekorrad paika ja võitis noort hoop-lejat hõlpsalt kolmes setis. Pärast seda ei jõudnud Rosenbladt Eesti meistrivõist-lustel enam kordagi isegi poolfinaali, ei üksikmängus ega paarismängudes.

esti 1934. aasta ten-nisemeistrivõistlused eristu-sid kõigist sõjaeelsetest. Esi-teks toimusid need esmakord-selt väljaspool Tallinna. Üldse on vaid kahel korral peetud meistrivõistlusi väljaspool Tal-linna, korra veel Tartus.

Kuid 1934. aastal toimu-sid need Viljandis. Väikelinna jaoks oli see suursündmus, mida kohalik ajaleht Sakala reklaamis juba nädal enne turniiri ja vahendas muljeid mitmes numbris pärast seda. Kohalikud tenniseaktivistid eesotsas tollase Viljandi ten-nise- ja veespordiklubi pre-sidendi Evald Konnoga said turniiri korraldamisega suu-repäraselt hakkama ja ka Mulgimaa kohalikud män-gijad võitsid neil meistri-võistlustel esmakordselt medaleid.

Irene Alver ja tollane Eesti naiste esireket Vee-ra Nõmmik võitsid tiit-li naiste paarismängus ning hõbemedali said kohalikud daamid Mee-ta Kerge ja Hilja Riet. Ker-ge jõudis poolfinaali ka

üksikmängus.

Intriig Viljandis:

Kristjan Lasn lausus ajaloolised sõnad

Võimas võit ehk Eesti tõusis kuuendiku planeedi valitsejaks

jal, kui Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu, peeti NSV Liidu tennise-meistrivõistlusi mitte ainult individuaal-selt, vaid ka võistkondlikult. 1960-nda-tel kuulusid võistkonda nii täiskasvanud kui ka juuniorid (neli naist, kuus meest, kaks neidu ja kolm noormeest). Seega oli tegemist suurte võistkondadega, mis

pidi just nagu andma eelise suurtele lii-duvabariikidele.

Ometi juhtus 1961. aastal Thbilisis suur sensatsioon: NSV Liidu parimaks võistkonnaks krooniti Eesti NSV. Võist-konna moodustasid Helgi Ustav, Vel-ve Tamm, Maila Tõruke, Made Lindre, Toomas Leius, Jaak Parmas, Eerik Kedars,

Heldur Hiop, Peeter Randmer, Jüri Lamp, Maria Kull, Tiiu Kivi, Peeter Lamp, Ants Juhvelt ja Jaak Vahter.

Enne turniiri toimusid mängija-te totrad kehalised katsed, mille mit-tetäitjaid turniirile ei lubatud. Ees-ti mängijatest langes ohvriks Lindre. Tõe huvides tuleb öelda, et ka mõned

Status Club on Tallinnas Rocca al Mares Paldiski mnt 96 paiknev elegantne tervisespordi- ja vaba aja veetmise klubi.

Tegu on Eesti esimese eraklubiga, mis on avatud ainult oma liikmetele. Oled siin oodatud ja tunned, et just selliseid hetki Sa väärid.

Paldiski mnt 96, TallinnAvatud E–R 7–23, L 9–19, P 10–22

Tasuta proovitreeningu ankeedi ja täpsemat infot klubi kohta saad vaadata kodulehelt www.statusclub.ee

Super pakkumine!Kingime Sulle 12kuulise paketi ostuga tasuta kaasa 5 personaaltreeningut või 5 korra tasuta kaardi.

Kaart annab hea võimaluse kutsuda Status Clubi tasuta sportima oma hea sõber või pereliige.

Sinu privileegid:privaatsus

personaalne treeningu- ja toitumiskonsultatsioonmitmekülgsed treeninguvõimalused

lummav merevaade ja meeldiv seltskond

Küsi pakkumist: tel 656 3911 või [email protected], märgusõna „Tennis 100”Pakkumine kehtib kuni 30.04.2013.

Eesti tennis 100


F

teised võistkonnad kaotasid niimoodi võistlejaid.

Turniiri esimeses ringis ei olnud meie tennisistidel raskusi Kasahstani alista-misega. Tänapäeval on see suur nafta- ja gaasiriik esindatud mitme mängija-ga maailma esisajas, kuid 54 aastat taga-si olid nad tennises alles õpipoiste rollis ja Eesti võitis 16 : 0.

Veerandfinaalis tuli vastaseks juba suurte tennisetraditsioonidega vastane Ukraina. Võistlus kulgeski väga tasavägi-selt ja lõpliku võidu kindlustasid Eestile alles paarismängud. Lõppseisuks ukrain-lastega jäi 12 : 8.

Poolfinaalis sai meie võistkond vastas-teks kodustaadioni tuge nautiva Gruu-sia. Pärast üksikmänge juhtis Eesti kõi-ge napimalt 8 : 7, seejuures võitis Tamm raskes kolmesetilises mängus tookordset NSV Liidu neljandat reketit Irina Rjaza-

öderatsiooni karikasari on riiki-devaheline naiskondade tennisevõistlus, mida peetakse alates 1963. aastast, kui tähistati rahvusvahelise tenniseföderat-siooni 50 aasta juubelit. Sellest tuleb ka sarja nimetus. Iga-aastane võistlus, mil-les praegu osaleb sada riiki, toimub kol-mes piirkondlikus tugevusgrupis (liigas) ja maailmagrupis (16 tugevamat nais-konda). Esmakordselt sarjaga liituvad rii-gid peavad alustama loomulikult kõige madalamast ehk kolmandast liigast.

Maailmagrupis on läbi aastate män-ginud üksnes suured tennisemaad. Selle grupi kõige väiksema rahvaarvuga riigid olid enne 2009. aastat Slovakkia ja Iisrael. Eesti naiskond on sarjas aastatega visalt aina kõrgemale tõusnud ja 2009. aastaks jõuti I gruppi.

Aastail 2009–2010 tegi Eesti naiste-

novat. Üldvõiduks vajaliku 12 punk-ti tõid võistkonnale noortepaar Kull–Lamp. Üldseisuga 12 : 9 jõudis Eesti finaali Vene Föderatsiooni vastu, kes olid üllatuslikult võitnud Moskva võistkonda 12 : 11.

Finaaliks valmistuti erilise hoole-ga. Matši eelõhtul koostati strateegili-ne plaan. Guido Taft, kes oli võistkonna teine treener ja suurim strateeg, pidas hommikul mängijatele sütitava kõne, mis kõlas lühendatult nii: „Sõbrad, kandu-gem õige mõtetes tänasesse Tallinna. Eile õhtul kuulsid teie abikaasad, vanemad, treenerid ja mängukaaslased, kõik teie sõbrad ja lähedased inimesed raadiost, et Eesti tennisekoondis alistas poolfinaalis Gruusia ja mängib esmakordselt Nõuko-gude tennise ajaloos NSV Liidu tennise-meistrivõistluste finaalis. Nad lülitavad sisse raadiod, nad ootavad rõõmusõnu-

koondis föderatsioonikarika sarjas tõe-list ajalugu.

2009. aasta Euro-Aafrika tsooni I grupi turniir toimus kodus, Rocca al Mare ten-nisekeskuses. Eesti naiskond koosseisus Kaia Kanepi, Maret Ani, Margit Rüütel ja Anett Schutting võitis alagrupis Horvaa-tia 2 : 1 ja Bulgaaria 3 : 0 ning otsusta-vas matšis ka Valgevene 2 : 0, kusjuures Kanepi alistas hilisema maailma esireketi Viktoria Azarenka ja Ani Olga Govortsova.

Sellega oli tee lahti ülemineku-matšiks maailmaliigasse, kust Iisraeli naiskond oli üleminekumängudele lan-genud. Seegi matš toimus Tallinnas ja kujunes äärmiselt pingeliseks, vastaste esireket Shahar Peer oli maailma reitin-gus tipp-20 mängija, Tzipora Obziler aga veel hiljuti kuulunud esisajasse. Kane-

mit, teadet meie võidust. Andkem siis endast kõik võidu heaks, et raadio võiks meie kodustele kuulutada meie ja nen-de ühist võitu!”

Õhtul raadio seda tegigi. Ent matš algas äärmiselt pingeliselt, Leius võitis NSV Liidu valitseva tšempioni Rudolf Sivohhini 6 : 4, 4 :6, 3 : 6, 6 : 1, 6 : 1 ja Par-mas venelaste teise reketi Viktor Anissi-movi samuti viies setis. Tõruke oli otsus-tavas setis 0 : 3 taga, kuid suutis mängu enda kasuks pöörata. Oma üksikmängud võitsid ka Ustav, Kivi ja Hiop.

Ülejäänud punktid tulid paarismän-gudes ja lõpptulemuseks kujunes 12 : 7 Eestile. Üldse said sel turniiril just paaris-mängud Eestile edukamateks. Üht põh-just nähti ka asjaolus, et Eestis oli tol ajal ainult üks siseväljak Kadriorus ja halli efektiivsemaks ärakasutamiseks treeni-ti talvel palju paarismängu.

pi võitis mõlemad vastased, Ani kaotas mõlemale ja otsustavaks sai paaris-mäng, mille Kanepi–Ani võitsid. Lõpp-tulemusega 3 : 2 jõudis Eesti naiskond maailmaliigasse ehk maailma 16 tuge-vama naiskonna sekka.

See saavutus on tähelepanuväärne vähemalt kahest aspektist: kunagi varem ei ole nii väikese rahvaarvuga riik maa-ilmaliigasse jõudnud ja ükski Eesti pal-limänguvõistkond ei ole jõudnud maa-ilma 16 parema sekka.

Eesti naistennisistide saavutusele lisab väärtust seegi, et ka järgmisel, 2010. aastal, säilitati koht selles auväärses selts-konnas, sest Argentina naiskond alistati 4 :1 ja tugevale Belgia naiskonnale jäädi alla kõige napima skooriga 2 : 3.

Tennisenaiskonna imeline teekond maailmaliigasse

Foto: Arno Mikkor

Paf toetab mängu!

Eesti tennis 100


Eestis on olnud läbi aegade palju häid ja huvitavaid mängijaisiksusi, kelle seast kõige paremat esile tõsta on äärmiselt raske. Eri aegadel mänginud tennisiste on omavahel võimatu võrrelda – niivõrd erinevad on olnud tingimused, milles tennisistid oma pari-maid tagajärgi näitasid. Sellepärast ei ole otstarbekas neid pingeritta seada, pigem vaa-tame nende karjääri kronoloogilises järjekorras, millal nad särasid Eesti tennisetaevas.

Eesti parimad tennisistid: Lasnast Zopini

Kristjan Lasn (1908–1984)Eesti parim tennisist aastail 1926–1944 – aja-ni, kui ta kodumaalt jäädavalt lahkus. Selle aja jooksul võitis ta üksikmängus kaheksa ja paarismängudes 11 Eesti meistri tiitlit. Ees-ti lahtistel meistrivõistlustel, kus osalesid ka välismaalased, võitis ta kümnel korral. Ta oli ka Läti ja Soome meister, esines edukalt Sak-samaal ja Rootsis ning jõudis korra finaali ka inglismaal. Osavõtt Wimbledoni turniirist takerdus tolleaegsete tennisejuhtide saama-tusse asjaajamisse. Pärast esimest finaalivõi-tu 1926. aasta meistrivõistlustel kirjutas Ees-ti Spordileht tema kohta: „Kristjan Lasn oli võistluste silmapaisvaim kuju. Ta esitas seda moderni ameerika kooli, mille poole „Kalev” püüdleb. Lasna uus ameerika serv (american twist) oli täielikuks mürgiks Paulsoni muidu hoolsale tööle.”

üheksal korral paarismängudes. Üldse võitis ta N Liidu esivõistlustelt 30 medalit.

Leius oli aastaid NSV Liidu Davise karika meeskonna esimängija. See võistkond kuulus neil aastail mitu korda maailma nelja parema hulka. Leius võitis 1959. aastal Wimbledoni noorteturniiri ja hiljem hulganisti rahvusva-helisi turniire. Kuulsal Queens Clubi turniiril jõudis ta finaali. Prantsuse lahtistel mängis ta korra kaheksa parima hulgas, segapaaris-mängus aga koos Willie Shaw’ga finaalis. Ten-nise-Mekas Wimbledonis läbis Leius kolmel korral kaks ringi.

Tiiu Kivi-Parmas 1943–2011)Ta võitis Eesti üksikmängutiitli seitse korda, esmakordselt 1962. aastal ja viimast korda 1978. aastal. Paarismängudes võidutses ta 12 korral. Kokku sai Kivi-Parmas Eesti meist-rivõistlustelt 41 medalit. NSV Liidu tšempio-niks krooniti ta korra individuaalselt, kolmel korral kuulus ta Eesti võidukasse võistkonda. Tiiu Kivi esines edukalt ka rahvusvahelistel turniiridel. Ta võitis universiaadil üksikmän-gus ja Euroopa meistrivõistlustel paarismän-gus ning jõudis Prantsusmaa lahtistel korra kaheksandikfinaali.

Andres Võsand (snd 1966)Võsand tuli Eesti meistriks vaid korra, 1987. aastal, sest tema paremad aastad langesid juba profitennise perioodi, kuhu tal õnnes-tus NSV Liidu koondise kaudu pääseda. Enne koondisse pääsemist võitis ta segapaarismän-gus NSV Liidu meistri tiitli ja oli mitu korda üksikmängu pjedestaalil. Võsand esines edu-kalt rahvusvahelistel turniiridel, võites Tam-

peres ja Casablancas. Prantsusmaa lahtis-tel läbis ta 1988. aastal kolm ringi kvalifikat-siooniturniiril ja kaks ringi põhiturniiril, kuid vandus siis alla Andre Agassile. Esimese Ees-ti tennisistina jõudis Võsand maailma esisa-jasse, täpsemini 84. kohale.

Kaia Kanepi (snd 1985)Sai profitennisistiks taasiseseisvunud Eestis. Kanepi oli maailma parimate seas juba noor-teklassides. Ta on olnud U-14 edetabelijuht, U-16 Euroopa meister ja võitnud Pariisis tei-se Eesti tennisistina ka suure slämmi noor-teturniiri. Täiskasvanuna on Kanepi võitnud kaheksa väiksema auhinnafondiga iTF-i tur-niiri ja WTA turniirid Palermos, Brisbane’is ja Estorilis, olnud finaalis Hasseltis, Tokyos, Moskvas ja Sŏulis ning veerandfinaalis mit-mel suure slämmi turniiril. Teise Eesti naise-na jõudis Kanepi maailma esisaja mängijaks (esimene oli Maret Ani) ja oli pärast 2012. aas-ta turniirivõite mõnda aega kõrgel 15. kohal.

Jürgen Zopp (snd 1988)Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel neli üksikmängu ja seitse paarismängu tiitlit. On edukalt mänginud mitmel iTF-i turniiril. Zopp tegi kiire tõusu 2012. aastal, kui võitis Kaa-sanis Challengeri taseme turniiri. ATP tur-niiridel jõudis ta Tunises ja Luxembourg’is poolfinaali, Bordeaux’s, Nottinghamis ja Bas-tadis veerandfinaali ning suure slämmi tur-niiril põhiturniirile. US Openil tuli ka esimene põhiturniiri võit, millega Zopp tõusis reitin-guga maailmas 73. kohale, ületades Võsan-di saavutuse.

Veera Nõmmik (1906–2002)Eesti naiste tennise vaieldamatu liider aastail 1929–1944. Kuigi Nõmmik hakkas tennist män-gima suhteliselt hilja, saavutas ta legendaar-se Kalevi treeneri Eduard Hiiopi juhendamisel harjutades varsti suurt edu. Nõmmik võitis Eesti meistrivõistlustel üheksa tiitlit üksik- ja kümme paarismängudes ja hulgaliselt Ees-ti lahtisi meistrivõistlusi. Ka tema oli Läti ja Soome meister. Pärast sõda töötas ta põge-nikuna Rootsi tenniseklubis, pärast abikaasa Mihkel Nõmmiku surma abiellus aga amee-riklase Farrandiga ja elas elu lõpuni USA-s. Tennist olla mänginud veel 80-aastaseltki.

Toomas Leius (snd 1941)Ta tõusis Eesti esireketiks juba 16-aastasena ja võitis Eesti meistrivõistlustel üheksa tiitlit üksik- ja 14 paarismängudes. NSV Liidu meist-riks krooniti Leius neljal korral üksikmängus ja

Tiiu Kivi-

Parmas

Toomas Leius

Andres Võsand

Veera Nõmmik

www.amserv.ee

Amserv –Eesti tenniseametlik autopartner

EESTI TENNIS 100 (märts 2013)

Documents

Transcript of EESTI TENNIS 100 (märts 2013)