Vesi pinnamoe

kujundajana

Kairi Jaaksaar

Vee tegevus

Uuristav, uhtuv, tegevus - erosioon

Kuhjav tegevus

Ojaga uhtorg Mordovas Maasäär

Uhtorg e jäärak on järsuveeruline uurdeorg, mis on tekkinud ajutise vooluvee kulutava tegevuse tagajärjel.

Mordova uhtorg

Vooluvee tegevus

Kui jõgi voolab liigestatud reljeefiga alal, või üle erineva kulumiskindlusega kivimite tekivad kärestikud, kosed ja joad.

Kosk voolab järsust astangust alla.

Kärestik on kivise ja ebatasase põhjaga

voolusäng.

Juga järsust astangust alla kukkuv vesi.

Joad on iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele nt: Jägala, Narva, Valaste juga (21,7m).

Maailma kõrgeim, Venezuelas asuv Angeli juga on üle 1000 meetri kõrge.

Victoria juga Aafrikas Sambia ja Zimbabwe piiril on maailma kõige laiem juga (1,7 km).

Delta on jõesuudme tüüp, kus kuhjunud setete tõttu on jõesuue jagunenud mitmeks haruks.

Niiluse delta

Nigeri jõe delta

Põhjavee tegevusVesi uuristab lahustuvatesse kivimitesse käike ning koopaid, sellist nähtust nimetatakse karstiksKarstilehter – vesi neeldub maa alla

Vesi voolab maa-alustes tunnelites salajõgedena edasi

savikiht lubjakivikoobas

Tilkekivid

• Tilkekivid on mineraalsed moodustised, mille on tekitanud tilkuv vesi.

• Stalaktiit on tilkekivi karstikoopa laesnagu jääpurikas

• Maast ulatuvad talle vastu stalagmiidid.

Maalihe

Maalihe ohustab piirkondi, kus vihmasaju või lumesulamise tagajärjel muutub pinnas liigniiskeks ning seetõttu raskeks. Metsa raiumine nõlvadelt suurendab maalihete riski. Mets seob niiskust ja hoiab pinnast paigal.

Eesti suurim maalihe on olnud Sauga jõel, Nurme silla juures

Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel.

Meri rannikute kujundaja

Lainete kulutava tegevuse tagajärjel tekkivad pangad.

Pakri pankrannik (u 25m kõrge) on aktiivses kujunemisjärgus, s.t. murdub ning üpris tihti. Paldiski pankrannik talvel

Mere kuhjava tegevuse tagajärjel tekivad:

Rannavallid, lainetega randa jõudnud materjalist

Poolsaarte ja neemede tipus tekivad setete kuhjumisel merre maasääred.

Kasutatud allikad:• http://www.dh.lv/veloturisms/6_diena.htm• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Klibuvall_Kassari.jpg• http://www.hot.ee/pakri/pankrannik.htm• http://geograafia10b.pbworks.com/Maalihked• http://daveslandslideblog.blogspot.com/2008/11/brazil-landslide-disaster-videos.html• http://et.wikipedia.org/wiki/Maalihe• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Khao_Binn_2.jpg• http://www.keskkonnaamet.ee/viktoriin/• http://science.yourdictionary.com/karst-topography• http://et.wikipedia.org/wiki/Deltarannik• http://www.unitedijawstates.com/maps.html• http://sellinemaailm.wordpress.com/2008/11/02/victoria-juga/• http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Salto_Angel_from_Raton.JPG• http://www.looduseomnibuss.ee/gallery2/main.php/key/Maastikud?g2_itemId=28926• http://www.rebala.ee/?Huviv%E4%E4rsused:N%E4itused:J%E4gala_juga• http://www.panoraam.ee/eesti/e_sisu.html?id=22• http://ida-virumaa.blogspot.com/2009/04/valaste-juga-2003.html• http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm