Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega ......Uuring erinõuete maksumuse...
Transcript of Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega ......Uuring erinõuete maksumuse...
Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega tegevusaladel
Lõpparuanne
14.06.2016
1
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................. 1
Lühendid ............................................................................................................................................ 2
1. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
1.1 Analüüsi eesmärk ja ulatus ................................................................................................... 3
1.2 Metoodika ........................................................................................................................... 3
1.3 Töö piirangud ...................................................................................................................... 5
2. Ehituse majandustegevusteade .................................................................................................... 6
2.1 Kohustuse kirjeldus .............................................................................................................. 6
2.2 Kasutuslugu ........................................................................................................................ 7
2.3 Teate esitamise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 7
2.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale ......................................................................................... 9
3. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba ................................................................. 11
3.1 Kohustuse kirjeldus ............................................................................................................ 11
3.2 Kasutuslugu ...................................................................................................................... 12
3.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 12
3.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale ....................................................................................... 14
4. Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja lõhkematerjalilao käitamisluba ...................................... 15
4.1 Kohustuste kirjeldus .......................................................................................................... 15
4.1.1 Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ........................................................................ 15
4.1.2 Lõhkematerjalilao käitamisluba ................................................................................... 16
4.2 Kasutuslugu ...................................................................................................................... 17
4.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 17
4.3.1 Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ........................................................................ 17
4.3.2 Lõhkematerjalilao käitamisluba ................................................................................... 18
4.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale ....................................................................................... 20
5. Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusluba ................................................................................. 22
5.1 Kohustuse kirjeldus ............................................................................................................ 22
5.2 Kasutuslugu ...................................................................................................................... 22
5.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 23
5.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale ....................................................................................... 25
6. Autoveo tegevusluba ja ärakiri ................................................................................................... 26
6.1 Kohustuse kirjeldus ............................................................................................................ 26
6.2 Kasutuslugu ...................................................................................................................... 27
6.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 27
6.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale ....................................................................................... 29
7. Kokkuvõte................................................................................................................................. 30
8. LISAD ....................................................................................................................................... 33
2
Lühendid
AutoVS Autoveoseadus
EEEL Eesti Ehitusettevõtjate Liit
EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem
EKR Eesti Kvalifikatsiooniraamistik
EL Euroopa Liit
EMP Euroopa Majanduspiirkond
ERAA Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
FIE Füüsilisest isikust ettevõtja
HTM Haridus- ja Teadusministeerium
KemS Kemikaaliseadus
LmS Lõhkematerjaliseadus
LS Liiklusseadus
MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MsüS Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
MTR Majandustegevuse register
RdtS Raudteeseadus
SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus
TJA Tehnilise Järelevalve Amet
3
1. Sissejuhatus
1.1 Analüüsi eesmärk ja ulatus
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–20191 näeb ette, et ettevõtluskeskkonda puudutavate
seaduseelnõude menetlemisel analüüsitakse muudatuste mõju ettevõtjate halduskoormusele ja
ettevõtluskeskkonnale. See on seotud laiema eesmärgiga muuta ettevõtjatele riigiga suhtlemine vähem
koormavaks ning lihtsamaks. Sellest tulenevalt algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM) erinõuete maksumuse analüüsi loakohustusega tegevusaladel. Analüüsi viis läbi Ernst &
Young Baltic AS vahemikus mai–juuni 2016.
Uuringu eesmärgiks oli arvutada välja, millised kulutused kaasnevad ettevõtjale valitud erinõuete
täitmisega. Teatud tegevusaladel peab ettevõtja enne tegevusalal majandustegevuse alustamist omama
tegevusluba või olema esitanud registripidajale teate asjaomasel tegevusalal majandustegevuse
alustamise kohta.2 Antud töös analüüsiti konkreetse majandustegevusteate esitamise või tegevusloa
taotlemise protsessiga seotud aja- ja rahakulu, mis moodustavad ettevõtte jaoks kokku erinõude
maksumuse. Analüüsis võeti arvesse vaid seda kulu, mis kaasneb ettevõtjale konkreetse erinõude
täitmisega ning ei arvestatud tavapärase äritegevusega seotud kulutusi. Antud analüüs viidi läbi järgmiste
erinõuete osas:3
► ehitamise majandustegevusteade (koos ehitusjuhi kutse 6. taseme omandamisega);
► autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (ühenduse ärakiri);
► lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja lõhkematerjalilao käitamisluba;
► raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba;
► mootorsõiduki koolituste tegevusluba.
Tegemist oli eelkõige metoodika projektiga, mille eesmärgiks oli luua valitud erinõuete näitel alus
samalaadsete tegevuslubade või majandustegevusteadete maksumuse edaspidiseks hindamiseks.
Seetõttu viidi antud analüüs läbi juhtumiuuringute põhjal. See tähendab, et loakohustusega ettevõtetest ei
moodustatud esinduslikku valimit, vaid kirjeldati kulutusi valitud ettevõtete näitel. Iga analüüsitava
erinõude maksumuse hindamise aluseks oli üks ettevõte, kes oli viimase aasta jooksul tegevusluba
taotlenud või majandustegevusteate esitanud.
1.2 Metoodika
Erinõuete maksumusele hinnangu andmine koosnes järgmistest etappidest:
1. Erinõuete kirjeldamine ja erinõuete täitmise protsessi kirjeldamine
Koostati esialgne ülevaade konkreetse erinõude täitmisega seotud kohustustest õigusaktide ja
olemasolevate infomaterjalide põhjal (dokumendianalüüs). Erinõude täitmisega seotud nõuete ja
kulukomponentide täpsustamiseks viidi iga erinõude osas läbi 1–2 intervjuud loa taotlemise või
majandustegevusteate esitamisega seotud asutusega (vt tabel 1).
Dokumendianalüüsi ja intervjuude põhjal koostati esialgsed kirjalikud ülevaated tegevusloa täitmise või
majandustegevusteate esitamisega seotud nõuete kohta.
1 https://valitsus.ee/et/valitsuse-tegevusprogramm 2 MsüS § 14 ja 16 3 Analüüsitavate erinõuete valik tehti MKM-i poolt
4
Tabel 1. Intervjuud erinõuete menetlemisega seotud osapooltega
Tegevusluba või majandustegevusteade Intervjueeritud asutused
Ehitamise majandustegevusteade Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (ühenduse
ärakiri)
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsioon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja
lõhkematerjalilao käitamisluba Tehnilise Järelevalve Amet
Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi
tegevusluba Tehnilise Järelevalve Amet
Mootorsõiduki koolituste tegevusluba Maanteeamet
Haridus- ja Teadusministeerium
2. Kasutusloo koostamine ja hinnang kulukomponentidele
Konkreetse kasutusloo tuvastamiseks ning erinõuete maksumuse hindamiseks viidi läbi intervjuud
ettevõtjatega, kes on viimase aasta jooksul vastavat tegevusluba taotlenud või majandustegevusteate
esitanud. Iga erinõude kohta viidi läbi intervjuu ühe ettevõttega4, mille käigus käsitleti järgmisi
teemasid:
► erinõude täitmisega seotud tegevused ettevõtte jaoks;
► erinõude täitmisega seotud kulukomponendid (st aja- ja rahakulu);
► erinõude täitmisega kaasnevate kulukomponentide osas hinnangu andmine.
3. Erinõuete maksumuse arvutamine
Kogutud informatsiooni põhjal arvutati välja kogukulu ettevõtte jaoks ehk erinõude täitmise
maksumus. Selleks koostati kõigepealt mudelmetoodika maksumuse arvutamiseks (MS Exceli
formaadis), kuhu seejärel sisestati ettevõtjatelt kogutud andmed. Loodud mudeli metoodiliseks aluseks
on standardkulumudel metoodika (Standard Cost Model), mille kohandasime antud töö lähteülesandele
vastavaks. Mudelmetoodika sisaldab järgmisi komponente, millest arvutati alltoodud arvutuskäigu
alusel erinõude maksumus ettevõttele:
► tegevuste loetelu;
► tegevuste täitmisele kuluv aeg;
► tööjõukulu;
► muud rahalised kulutused (sh riigilõivud, investeeringukulud jne).
Tegevuste ajakulu on hinnatud tundides, mis on kõige sobilikum ühik arvestades analüüsi
detailsusastet. Käesolevas uuringus otsustati võtta tööjõukulu aluseks 2015. aasta keskmine
tööjõukulu tunni kohta, mis oli 8,71 €/h (Statistikaameti andmetel). Tööjõukulu hindamisel on võimalik
alternatiivina kasutada ka konkreetsete tegevusalade või ametikohtade keskmisi andmeid. Kuna antud
analüüs viidi läbi juhtumiuuringute põhjal, mille eesmärgiks ei olnud ära kaardistada, millised
ametikohad konkreetsete ülesannetega tegelevad, samuti ei võetud arvesse võimalikke regionaalseid
erisusi, siis otsustati antud töös jääda Eesti keskmise tööjõukulu tasemele.
Lisaks ajakulule kaasnevad taotlustega ka mitmed fikseeritud kulud, nt riigilõivud ja koolituste
maksumus, kohandustega seotud kulud. Taolised kulud on tabelites kajastatud lahtris „muud kulud“.
Kulutusi on kajastatud arvutustes koos käibemaksuga.
Kohustuse maksumus arvutatakse seega välja järgmise valemi järgi:
Erinõude maksumus = [ajakulu (h) x tööjõukulu (€/h)] + muud kulud
4 Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa puhul viidi läbi kaks intervjuud.
5
Antud arvutuskäik annab tulemuseks erinõude täitmise maksumuse ühe ettevõtte seisukohast. Selleks, et
hinnata loataotluste ning majandustegevusteate esitamisega seotud kogukulu ettevõtete jaoks, korrutati
leitud maksumus läbi 2015. aasta jooksul antud kohustust esmakordselt täitnud ettevõtete arvuga.
1.3 Töö piirangud
Analüüsiga tutvumisel ja selle tõlgendamisel tuleb silmas pidada järgmisi piiranguid:
► Antud töö keskendub ainult loa taotlemise või majandustegevusteate esitamise protsessile (mitte
hilisematele kulutustele). Samuti on kajastamist leidnud ainult need kulutused, mida tuleb täita
konkreetse erinõude täitmiseks, mitte tavapäraseks äritegevuseks. Näiteks ei ole arvesse võetud
õppesõiduautode soetamist, vaid ainult nende kohandamist nõuetega kooskõlla viimiseks. Arvesse
ei ole võetud ka ettevõtte asutamisega seotud tavapäraseid kulutusi (nt registreerimine
äriregistris).
► Analüüsiga hinnati, millised on nimetatud erinõuete täitmisega seotud kulutused ettevõtja
seisukohast. Analüüsis ei käsitletud seda, millised tegevused ja kulutused kaasnevad nende nõuete
menetlemisega muudele osapooltele (nt avalik sektor).
► Hinnang erinõuete maksumuse osas kajastab vaid konkreetse kasutuslooga seotud kulutusi
(kirjeldatud vastavates peatükkides). Kuna erinõude täitmise protsess võib ettevõtete lõikes olulisel
määral erineda, siis ei saa öelda, et maksumus kõikidele erinõuet täitvatele ettevõtetele oleks
sama.
► Hinnangud põhinevad intervjuude teel erinõuete täitmisega seotud osapooltelt laekunud
informatsioonil (eelkõige ettevõtted). Töö läbiviija ei ole teostanud mõõtmisi ega muul viisil
laekunud infot kontrollinud. Seega ei võta töö teostaja vastutust andmete korrektsuse eest, samuti
tuleb arvestada, et tegemist on hinnangulise informatsiooniga, mitte täpsete mõõtmistulemusega.
► Tulemuste laiendamine põhineb lihtsustusel, et ettevõtete summaarset kulu saab väljendada
kohustust täitvate ettevõtete arvu ja ühe näidisettevõtte kulutuste korrutisena. Intervjuude põhjal
on teada, et üksikute ettevõtete kulutused võivad erineda olulisel määral. Samas püüti
kasutuslugude koostamisel lähtuda kõige tüüpilisemast juhtumist, mistõttu võib sellist laiendust
adekvaatseks pidada. Siiski tuleb arvesse võtta, et tegemist on üldistuse ja lihtsustusega.
► Muud rahalised kulutused on arvutustes kajastatud käibemaksuga. Oluline on siinkohal märkida, et
ettevõtted saavad käibemaksu teatud olukordades tagasi taotleda, mistõttu kogukulu võib
ettevõttele olla sellevõrra madalam. Antud analüüsis seda arvesse ei võetud, kuna see oleks
eeldanud eraldi maksuregulatsioonide analüüsi.
6
2. Ehituse majandustegevusteade
Antud peatükk käsitleb ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasnevat protsessi ning sellega
seonduvaid kulutusi ehitusettevõtja seisukohast. Majandustegevusteate esitamise protsessi osana
käsitletakse ehitusjuhi, EKR 6. taseme kutse omandamist.
2.1 Kohustuse kirjeldus
MSüS-i kohaselt on ettevõtjal seaduses sätestatud juhul kohustus esitada enne majandustegevuse
alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta.5
Ehitusseadustiku järgi esitab ehitusloakohustuslik ettevõtja MTR-i majandustegevusteate, kui ta tegutseb
järgmistel tegevusaladel:6
1. ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine, v.a kui ettevõtja pädeva isiku töö ei hõlma teiste töö
juhtimist ja korraldamist;
2. ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimine;
3. omanikujärelevalve tegemine;
4. ehitusuuringu tegemine;
5. ehitusprojekti ekspertiisi tegemine;
6. ehitise auditi tegemine;7
7. avalikult kasutatavate teede korrashoid;
8. liikluskorralduse projektide tegemine.
Majandustegevusteates märgitakse järgmised andmed: 8
1. MsüS-i § 15 lg 1 sätestatud majandustegevuse üldandmed ettevõtja kohta (vt lisa 1);
2. tegevusala alaliik;9
3. ettevõtja pädeva isiku kohta MsüS § 15 lõikes 2 nimetatud andmed (vt lisa 1).
Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui MTR-is on olemas pädeva isiku kinnitus oma õigussuhte
kohta ettevõtjaga.10
Pädeva isiku kohta tuleb lisaks isiku- ja kontaktandmetele ning töökogemuse kirjeldusele esitada ka
andmed kutsetunnistuse kohta. Kutsetunnistuse nõue varieerub tegevusalade lõikes. Käesolevas
analüüsis käsitleme järgmise kutse omandamisega seotud nõudeid: Ehitusjuht, EKR tase 6 (isik töötab
ehitustööde korraldajana ja vastutava spetsialistina ehitusobjektidel). Nimetatud kutse andja on Eesti
Ehitusettevõtjate Liit (EEEL). Selle kutse andmist reguleerib ehitusjuhi kutse andmise kord11 ning
kompetentsusnõuded sätestab kutsestandard.12
Ehitusjuhi 6. taseme kutse taotleja peab kutse esmakordsel taotlemisel vastama ühele erinevatest
tingimuste pakettidest (vt eeltingimusi tabelist 2).
Tabel 2. Ehitusjuhi 6. taseme kutse eeltingimused
Sts Eeltingimus Lisatingimused
A Taotlejal on spetsialiseerumisele vastav ehitusalane kõrgharidus ja erialane töökogemus (nõutud mahus)
Lisatingimused puuduvad
5 MsüS § 14 6 Ehituseadustiku § 25, lg 1 7 v.a, kui ettevõtja on ehitise auditi toiminguteks akrediteerinud akrediteerimisasutus, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47) 8 Ehituseadustiku § 25, lg 2 9 Vastavalt majandus- ja taristuministri 06.08.2015 määrusele nr 108 (RT I, 07.08.2015, 16) 10 Ehituseadustiku § 25, lg 3 11http://www.eeel.ee/public/files/Kutse%20andmise%20korrad/Ehitusjuht_tase%206%20KA%20kord%2010.06.2015.pdf 12 http://www.eeel.ee/public/files/Standardid/ehitusjuht-tase-6.8.pdf
7
B Taotlejal on spetsialiseerumisele mittevastav ehitusalane kõrgharidus ja erialane töökogemus (nõutud mahus)
Spetsialiseerumisele vastava baaskoolituse läbimine ja kirjaliku eksami edukas sooritamine
C Taotlejal on teine tehniline kõrgharidus tehnika ja tootmise õppevaldkonnas ja erialane töökogemus (nõutud mahus)
Ehitusjuhi baaskoolituse läbiviimine ja kirjaliku eksami edukas sooritamine
Spetsialiseerumisele vastava baaskoolituse läbimine ja kirjaliku eksami edukas sooritamine
D Taotlejal on ehitustehniline keskeriharidus (ehitustehnik) ja erialane töökogemus (nõutud mahus)
Ehitusjuhi baaskoolituse läbiviimine ja kirjaliku eksami edukas sooritamine
Spetsialiseerumisele vastava baaskoolituse läbimine ja kirjaliku eksami edukas sooritamine
2.2 Kasutuslugu
Antud töös analüüsime ehitustegevuse majandustegevusteate esitamise protsessi, millele eelneb 6.
taseme ehitusjuhi kutsekvalifikatsiooni omandamine. Selle protsessi nn kasutuslugu on piiratud järgmiste
eeldustega:
1. Eeldused kutse taotlemise osas:
a) Ettevõtjal ei ole pädevat isikut, kes omab ehitusjuhi 6. taseme kutset – toimub kutse
taotlemine (mitte näiteks kutset omava isiku palkamine);
b) Toimub esmakordne ehitusjuhi 6. taseme kutse taotlemine;
c) Kutse taotlejal on teine tehniline kõrgharidus tehnika ja tootmise õppevaldkonnas või
ehitustehniku haridus ning töökogemus nõutud mahus. Lisatingimustena tuleb läbida
ehitusjuhi baaskoolitus ja spetsialiseerumisele vastav baaskoolitus ning sooritada vastavad
eksamid;
d) Taotletakse kutset ühe spetsialiseerumise osas13;
e) Kutse taotleja kompetentsuse hindamine dokumentide alusel (st ei toimu kutsealast
vestlust).
2. Ettevõtjaga ja teate esitamisega seotud eeldused:
a) Tegemist on ehitusalal tegevust alustava ettevõtjaga (juriidiline isik), kes on registreeritud
Eesti äriregistris;
b) Ehituse majandustegevusteade esitatakse läbi MTR-i;
c) Majandustegevust kavandatakse tähtajatult (st mitte ainult teatud tähtajani).
2.3 Teate esitamise protsessi kirjeldus
Joonisel 1 on kajastatud ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasnevat protsessi ettevõtte
seisukohast. Protsessi kirjelduses ei sisaldu muude osapoolte (nt ametiasutused) poolt tehtavad
tegevused (nt menetlustoimingud). Kuna ehituse majandustegevusteates tuleb esitada muuhulgas
andmed ettevõtja pädeva isiku kohta, siis algab protsess kutse taotlemisest (juhul, kui ettevõtjal ei ole
vastavat kutset omavat isikut või ei palgata seda väljast).
Kutse taotlemiseks tuleb täita 6. taseme ehitusjuhi kutse saamise tingimused ning esitada taotlus Eesti
Ehitusettevõtjate Liidule (EEEL). Antud kasutusloos eeldame, et kutse taotlejal tuleb lisaks hariduse- ja
töökogemuse nõuetele läbida ka ehitusjuhi baaskoolitus ja spetsialiseerumisele vastav baaskoolitus ning
sooritada edukalt eksamid. Vajalikke koolitusi viib läbi EEEL. Koolitustel osalemise ja eksamite
sooritamisega kaasneb ettevõttele nii aja- kui rahakulu. Koolitustel osalemine toob ettevõttele kaasa
mitmeid ettevalmistavaid tegevusi, sh info kogumine, võimalikud päringud, koolitusele registreerumine ja
avalduse koostamine. Taolised kulutused on käesoleva teate puhul ning hilisemate näidete puhul
13 Ühe taotlusega on võimalik taotleda kutset mitme spetsialiseerumise osas. Kutseandja käsitleb seda ühe taotlusena ilma täiendavat teenustasu küsimata. Antud kasutusloos aga käsitleme ühte spetsialiseerumist.
8
kajastatud tabelis tegevusena ’dokumentatsioon ja kirjavahetus’. Peale vastavate koolituste läbimist ja
eksamite sooritamist saab isik taotleda kutsekvalifikatsiooni.
Kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks tuleb EEEL-ile esitada:
► vormikohane avaldus, mis sisaldab MSüS §15 lg 1 määratletud andmeid ning tööalase
tegevuse kirjeldusi;
► koopia isikut tõendavast dokumendist;
► kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta;
► haridust tõendava dokumendi koopia;
► ehitusjuhtimisalase- ja spetsialiseerumisele vastava täiendõppe läbimist tõendava dokumendi
koopia (vajadusel).
Vastavalt kutse taotleja esitatud kutse taotluse avalduse ja sellele lisatud dokumentide sisule viiakse
kutse esmakordsel taotlemisel hindamine läbi järgmiste meetodite abil:
a) kompetentsuse hindamine dokumentide alusel;
b) suuline küsitlemine kutsekomisjonis ehk kutsealane vestlus (vajadus otsustatakse eelhindamise
käigus hindamiskomisjoni poolt).
Joonis 1. Ehituse majandustegevusteate esitamise protsess (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse taotlemisega)
9
Kuna enamasti toimub hindamine dokumentide alusel,14 siis on antud kasutusloos lähtutud selles, et
kutsealast vestlust ei toimu. Pärast hindamise läbiviimist teeb kutsekomisjon otsuse kutse andmise või
mitteandmise kohta. Kui pädeva isiku kutsetunnistus on omistatud, saab ettevõte esitada MTR-i kaudu
majandustegevusteate (vt ptk 2.1. nimetatud andmed).
2.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale
Antud kohustuse (ehituse majandustegevusteade koos 6. taseme ehitusjuhi kutse taotlemisega)
täitmisega seotud kulusid ettevõtte seisukohast hinnati eelnevates alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo
ja protsessikirjelduse põhjal.
Ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasneva halduskoormuse arvutamisel oli aluseks intervjuu
vastava protsessi läbinud ettevõtjaga. Ühe ehituse majandustegevusteate esitamise kogukulu on
alustavale ettevõtjale hinnanguliselt 1 414 eurot (vt tabel 3).
Tabel 3. Ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasnev kulu15
Kululiik Kulukomponent
Isikute arv
Ajakulu isiku kohta, h
Kulu, €
Ee
ltin
gim
ust
e t
äit
min
e
Kohustus: Ehitusjuhi (tase 6) baaskoolituse läbimine
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 1 9
Koolituse ajakulu (44 AT) 1 33 287
Muud kulud Koolituse õppemaks N/A N/A 360
Kokku: 656
Kohustus: Ehitusjuhi (tase 6) spetsialiseerumisalase baaskoolituse läbimine
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 1 9
Koolituse ajakulu (30 AT) 1 22,5 196
Muud kulud Koolituse õppemaks N/A N/A 230
Kokku: 435
Kohustus: Avalduse koostamine ja esitamine kutsetaotlemiseks
Ajakulu Taotluse ja vajalike dokumentide koostamine 1 4 35
Muud kulud EEEL-i teenustasu N/A N/A 271
Kokku: 306
Ma
jan
du
s-
teg
evu
ste
ate
e
sita
min
e Kohustus: Taotluse esitamine
Ajakulu Teate esitamine ja kinnitamine MTR-is 2 1 17
Muud kulud N/A N/A N/A N/A
Kokku: 17
Kogukulu: 1 414
Kõige suurema osa erinõude täitmisega seotud kulutustest moodustab kutse taotlemise eeltingimuste
täitmine (koolituste läbimine ja eksamite sooritamine). Tabelis 4 on toodud välja hinnang selle erinõude
täitmise maksumusele erinevate eeltingimuste korral.
14 Intervjuu EEEL-i esindajaga, 05.2016 15 Antud tabelis on kutse taotlemise tasud ja koolituse maksumused näidatud koos käibemaksuga. Reeglina tasuvad aga
kutsetaotlemise ja koolituse eest ettevõtted ja käibemaks küsitakse MTA-st tagasi.
10
Tabel 4. Ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasnev koormus erinevate eelduste korral
Sts Eeltingimus Erinõude maksumus (€)
A Taotlejal on spetsialiseerumisele vastav ehitusalane kõrgharidus ja erialane töökogemus (nõutud mahus) 323
B Taotlejal on spetsialiseerumisele mittevastav ehitusalane kõrgharidus ja erialane töökogemus (nõutud mahus) 758
C Taotlejal on teine tehniline kõrgharidus tehnika ja tootmise õppevaldkonnas ja erialane töökogemus (nõutud mahus) 1414
D Taotlejal on ehitustehniline keskeriharidus (ehitustehnik) ja erialane töökogemus (nõutud mahus) 1414
2015. aastal esitati MTR-i andmetel kokku 716 esmast ehituse majandustegevusteadet (koos
muudatustega 1513). Oluline on siinkohal märkida, et 2015. aastal ei kaasnenud iga ehitamise
majandustegevusteatega kutse omandamisega seonduvaid kulutusi, sest ehitamise valdkonnas on alles
toimumas üleminek kutsekvalifikatsiooni nõudele. Ehitusettevõtete pädev isik võib üleminekuperioodil
(ehitamise tegevusalal kuni 30. juunini 2018 ning projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve,
ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal kuni 30. juunini 2016) oma pädevust
jätkuvalt tõendada sobiva erialase kõrghariduse ja töökogemusega, kuid tulevikus on vajalik sobiva
kutsekvalifikatsiooniga töötaja olemasolu. Üleminekuperioodi jooksul on keeruline hinnata kogukulu
erasektorile, kuid kui võtta aluseks 2015. aasta numbrid, siis üleminekuperioodi lõppedes (2018. aastal)
võib esmakordse ehituse majandustegevusteatega kaasnev kogukulu ulatuda aastas kuni 1 012 424
euroni.
11
3. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba
Antud peatükk käsitleb raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemisega kaasnevat
protsessi ning seonduvaid kulutusi raudtee ettevõtja seisukohast.
3.1 Kohustuse kirjeldus
Raudteeseaduse kohaselt peab raudtee ettevõtjal olema tegevusluba avalikul raudteel kasutatava või
raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi teostamiseks16. Tegevusloale
märgitakse samuti tegevusloa lisatingimused, mis määravad lubatud tehnohoolde ja remondi liigi17.
Vastavalt RdtS § 11 lg 2-le antakse avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava
raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba ettevõtjale, kes vastab kõigile järgmistele
tingimustele:
1. FIE, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole
karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo,
töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe
käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo
kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele
väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära.
2. Kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud EMP lepingu riigi äriregistris.
3. FIE või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt
kas raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid teadmisi või
kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll.
4. Ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest
täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele.
5. Ettevõtja juhatus on kinnitanud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste
protsesside kirjeldused.
6. Ettevõtjal on olemas tootmispinnad ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes
ettenähtud tööde tegemiseks.
Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi
tegevusloa taotluse lahendab TJA. Tegevusloa taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:
1. MsüS-i § 19 lg 2 sätestatud tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed (vt lisa 2).
2. Äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles
märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht,
andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid
nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele.18
3. Ettevõtja juhatuse kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste
protsesside kirjeldused.19
4. Andmed vastutuskindluse olemasolu kohta oma kohustuste täitmata jätmisel või
mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks.20
16 RdtS § 10 lg 1 17 RdtS § 13 18 RdTS-i § 12 lg 3 p 1 19 RdTS-i § 12 lg 3 p 2 20 RdtS § 12 ei sätesta, kas ja milliseid andmeid tuleb vastutuskindlustuse olemasolu tõendamiseks esitada, kuid see on tegevusloa saamise eelduseks. RdtS §14 lõige 2 määrab kindlustussumma alampiiri, mis nii raudteeveeremi tehnohoolde kui ka raudteeveeremi remontimise korral on 639 116 eurot.
12
3.2 Kasutuslugu
Antud töös analüüsime raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemise protsessi. Selle
protsessi nn kasutuslugu on piiratud järgmiste eeldustega:
1. Ettevõtjaga seotud eeldused:
a) tegemist on raudteealal tegutseva ettevõtjaga (juriidiline isik), kes on registreeritud Eesti
äriregistris;
b) ettevõtja taotleb kahte eri protsessi (üks remondi ja üks tehnohoolde valdkonnas);
c) ettevõtjal puudub karistusregistri sissekanne (RdtS § 11 lg 2 sätestatud osas);
d) ettevõtjal on pädevad töötajad ning nõuetele vastavad tootmispinnad, millega ei kaasne
täiendavaid investeeringuid;
e) ettevõtjal on olemas tootjapoolsed tehnoloogiliste protsesside kirjeldused, kuid vajalikud on
kohandused ja tõlked (teostatakse tõlkebüroo poolt).
2. Tegevusloa taotlusega seotud eeldused:
a) tegevusloa taotlus esitatakse TJA-le e-posti teel;
b) menetluse käigus pole vaja esitada lisadokumente;
c) kontrollvisiidi tulemusena ei ole kohanduste tegemine vajalik.
3.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus
Joonisel 2 on kajastatud raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemisega kaasnevat
protsessi käesolevas kasutusloos esitatud ettevõtte seisukohast. Protsessi kirjelduses ei sisaldu muude
osapoolte (nt ametiasutused) tehtavad tegevused (nt menetlustoimingud). Samuti pole antud joonisel
kajastatud elemente, mis ei vasta meie kasutusloole (sh sobilike tootmispindade hankimine ja/või
kohandamine).
Protsess algab vajalike eeltingimuste täitmisega, milleks käesoleva kasutusloo puhul on
vastutuskindlustuse hankimine ja tehnoloogiliste protsesside kirjelduste ettevalmistamine. Antud
kasutusloo puhul ei kaasne muid eeltingimuste täitmisega seotud kohustusi, kuna eeldasime, et tegemist
on äriregistris registreeritud ettevõtjaga, kellel on olemas vajalikud tootmispinnad, seadmed ning
spetsialistid, samuti puuduvad raudteeseaduses sätestatud karistused (vt ptk 3.2).
Raudtee ettevõtjaga läbiviidud intervjuu andmetel koostab tehnoloogiliste protsesside kirjeldused
tavaliselt raudteeveeremi tootja. Raudtee tehnohoolde ja remondi tegevusluba taotlev ettevõtja saab
nõutud dokumendid enamasti tootjate käest. Samas võib olla vajalik, et konkreetse ettevõtte insenerid
peavad tehnoloogiliste protsesside kirjeldustesse tegema teatud kohandusi, et viia neis kajastatav info
vastavusse EL-i seaduste ja määrustega kehtestatud ootustega.21 Samuti võivad vajalikud olla tõlketööd,
kuna tehnoloogiliste protsesside kirjeldused on praktikas sageli venekeelsed ning tuleksid tõlkida
riigikeelde. TJA andmetel võetakse vastu ka venekeelseid tekste, kuid antud kasutusloos, mille aluseks on
konkreetse ettevõtte kogemus ja kaasnenud kulutused, oleme arvutuskäiku lisanud ka tõlkekulud.
Antud kasutusloos taotleb ettevõte luba nii remondi kui ka tehnohoolde protsessi teostamiseks, mistõttu
on tal vajalik tasuda riigilõivu kaks korda, sest tegemist on sisuliselt erinevate lubadega. Kui ettevõtja
taotleks luba kahe eri remondi protsessi valdkonnas, siis pole tal aga vajalik riigilõivu korduvalt tasuda,
sest neid menetletakse ühe taotluse raames22.
Täiendavalt on ettevõttel vaja ka vastutuskindlustus vajalikule kindlustussummale. Läbiviidud intervjuu
andmetel on tavapärane see, et antud vastutuskindlustuse näol on tegemist ühe täiendava
kindlustustootega, mis võetakse olemasoleva kindlustusmaakleri käest. Eeltingimuste täitmise korral
tasub ettevõte riigilõivu ning esitab TJA-le vajalikud andmed (vt ptk 3.1).
21 Raudtee ettevõtjaga läbiviidud intervjuu andmetel soetatakse Eestisse seadmeid valdavalt SRÜ riikidest. 22 Kirjavahetus TJA esindajaga, juuni 2016
13
Tegevusloa menetlemise protsessi käigus korraldab TJA kontrollvisiidi ettevõttesse, mille eesmärgiks on
veenduda, et ettevõtja vastab RdtS §11 lg 2 (vt lisa 2) kehtestatud tingimustele. Kontrollvisiidile
eelnevalt peab ettevõte valmistama ette remondiks või tehnohooldeks kasutatavad tööpinnad ja
dokumendid (sh personali puudutavad lepingud ja kutsetunnistused), mida ta hakkab TJA esindaja(te)le
tutvustama. Pärast kontrollvisiidi läbiviimist teeb komisjon otsuse tegevusloa andmise või mitteandmise
kohta.
Joonis 2. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemise protsess
14
3.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale
Antud kohustuse (raudteeveeremi tehnohoole ja remondi tegevusluba) täitmisega seotud kulusid
ettevõtte seisukohast hinnati eelnevates alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo ja protsessikirjelduse
põhjal.
Maksumus arvutati ühe ettevõtte näite baasil (intervjuu põhjal), mille kohaselt erinõuete täitmisega
kaasnenud kohustuse maksumus oli ettevõtjale 10 824 eurot (vt tabel 5). Kõige suurema osa tegevusloa
taotlemise protsessist moodustab siinkohal tehnoloogiliste protsesside kirjelduste tõlkimine eesti keelde.
TJA andmetel võetakse vastu ka venekeelseid tekste, mistõttu ei ole tõlkekulu nende hinnangul
kohustuslik. Käesolevas analüüsis on lähtutud konkreetsest juhtumisuuringust (ühe ettevõtte näitel). Kui
tõlkekulu mitte arvestada, siis oleks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemise
maksumus ettevõtjale 3824 eurot.
Tabel 5. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemisega kaasnev kulu
Kululiik Kulukomponent Isikute arv Ajakulu isiku
kohta, h Kulu, €
Ee
ltin
gim
ust
e t
äit
min
e
Kohustus: Vastutuskindlustus
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 1 9
Muud kulud Vastutuskindlustuse tasu N/A N/A 867
Kokku: 876
Kohustus: Tehnoloogiliste protsesside kirjelduste ettevalmistamine
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 2 17
Tehnoloogiliste protsesside kohandamine 1 180 1 568
Muud kulud Tõlkekulu (2 x 200lk) N/A N/A 7 000
Kokku: 8 585*
Ta
otl
use
esi
tam
ise
ku
lu
Kohustus: Tegevusloa taotluse koostamine ja esitamine
Ajakulu Dokumentide ettevalmistamine ja riigilõivu tasumine 1 1 9
Andmete sisestamine ja dokumentide üleslaadimine 1 0,5 4
Muud kulud Riigilõiv (2X, kahe eri protsessi eest) N/A N/A 1 280
Kokku: 1 293
Mu
ud
ku
lud
Kohustus: Kontrollvisiit
Ajakulu Kontrollvisiidiks vajalikud ettevalmistused 2 1 17
Kontrollvisiidi läbiviimine 2 3 52
Muud kulud N/A N/A N/A N/A
Kokku: 70
Kogukulu: 10 824*
* TJA andmetel võetakse vastu ka venekeelseid tekste, mistõttu ei ole tõlkekulu kohustuslik. Antud analüüsis
on tõlkekulu siiski arvestatud, kuna intervjueeritud ettevõte siiski need dokumendid tegevusloa taotluse jaoks
eesti keelde tõlkis.
2015. aastal esitati MTR-i andmetel kaks uut raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlust
(koos muudatustega 12) ning ettevõtjatele kaasnev halduskoormus Eestis oli kokku 21 648 eurot.
15
4. Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja lõhkematerjalilao
käitamisluba
Antud peatükk käsitleb kahte lõhkematerjali valdkonna luba23: lõhkematerjali käitleja tegevusluba ja
lõhkematerjalilao käitamisluba. Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba on eelduseks lõhkematerjalilao
käitamisloa taotlemisel. Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa osana vaadatakse ka lõhkematerjali
käitlemise korraldaja pädevustunnistuse omandamist.
4.1 Kohustuste kirjeldus
Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 kohaselt peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel
tegutsemiseks:
1. lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine;
2. lõhkematerjali hoidmine;
3. lõhkematerjali kasutamine.
Tegevusluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks, ning tegevusluba
lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks24.
Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui
selleks kulub vähem kui üks aasta25. Tegevusloa taotluse lahendab TJA juurde valitsusasutuste
esindajatest moodustatud komisjon26.
4.1.1 Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba
Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotluses esitatakse järgmised dokumendid:
1. MsüS-i §19 lg 2 sätestatud tegevusloa taotluseks vajalikud andmed (vt lisa 2);
2. LMS §15 lg 2 sätestatud andmed:
i. andmed isikute kohta, kellel on lähtuvalt varalisest osalusest või ametipositsioonist õigus
mõjutada ettevõtte tegevust (näiteks äriühingu nende osanike või aktsionäride nimekiri,
kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu
liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle
puudumise korral sünniaeg, ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja
äriregistrikood);
ii. ülevaade vajalikest tehnilistest lahendustest (sh hoiustamistingimused);
3. lõhkematerjali käitlemise korraldaja andmed27 ja tema pädevust tõendava dokumendi koopia.
TJA-le esitatakse taotlusega koos ka andmed soovitud tegevusala, tegevuskoha või –kohtade osas,
soovitud tegevusloa kehtivusaeg (kui see on lühem kui 5 aastat) ja riigilõivu koopia.
Tegevusluba antakse, kui on täidetud järgmised tingimused28:
1. taotlejal on sellel tegevusalal tegutsemiseks piisavalt tehnilisi võimalusi;
2. taotleja kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, riigivastase
süüteo või süüteo kohta, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona
või tulirelva kasutades;
23 Käesolevas uuringus ei käsitleta lõhkematerjale, mis on arvatud strateegilise kauba nimekirja. 24 LMS § 14 lg 2-3 25 LMS § 14 26 LMS § 15 27 Käitlemise korraldaja peab vastama LMS §62 kehtestatud nõuetele (vt lisa 3) 28 LMS § 16.
16
3. taotleja lõhkematerjali käitlemise korraldajad vastavad LMS-s §-s 62 sätestatud nõuetele (vt
lisa 3);
4. tegevusloa andmine ei kahjusta riigi julgeolekut.
Antud uuring käsitleb tegevusloa osana ka lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistuse
omandamist. Vastavalt LMS § 93 lg 4 täidab kutset andva organi puudumise korral LMS-is sätestatud
isikute hindamise ja tõendamise ülesandeid TJA. Isik, kes soovib saada lõhkematerjali käitlemise
korraldaja pädevustunnistust, esitab TJA-le vormikohase taotluse (avaldatud TJA veebilehel), mis
sisaldab järgmisi andmeid29:
1. taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2. taotleja aadress ja muud kontaktandmed;
3. millist pädevustunnistust taotletakse;
4. kinnitust taotletavale pädevusele LMS § 62 esitatud nõuete täidetuse kohta (tööraamatu
väljavõte, erialast ettevalmistust tõendava dokumendi koopia, karistusregistri väljavõte,
koopia isikut tõendavast dokumendist jms);
5. taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
6. riigilõivu tasumist tõendav dokument.
Taotluse esitab taotleja isiklikult kas digitaalselt või saadab postiga TJA-le. Kui taotleja vastab
pädevustunnistuse eeltingimustele, kuulutab TJA välja ja viib läbi lõhkematerjali käitlemise korraldaja
eksami, mille edukal läbimisel antakse taotlejale pädevustunnistus.
4.1.2 Lõhkematerjalilao käitamisluba
Lõhkematerjali võib hoida ainult lõhkematerjalilaos, mis LMS-i tähenduses on lõhkematerjali hoidmiseks
ettenähtud ehitis, ehitise osa või ehitiste kompleks30. LMS § 36 kehtestab lõhkematerjalilaole järgmised
nõuded:
1. lõhkematerjalilao asukohta planeerides tuleb arvestada, et võimaliku õnnetuse korral oleks
tagatud väljaspool ohuala asuvate inimeste, vara ja keskkonna ohutus;
2. lõhkematerjalilao kohta peab olema koostatud lõhkematerjalilao pass;
3. tagada tuleb lõhkematerjalilao valve.
Lõhkematerjalilao käitamisluba annab õiguse kasutada ehitist lõhkematerjalilaona31. Lõhkematerjalilao
projektile ja lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega32.
Lõhkematerjalilao käitamisloa taotlemisel esitatakse TJA-le järgmised dokumendid:
1. LMS §39 lg 3 sätestatud dokumendid:
a. lõhkematerjalilao pass;
b. ehitise omaniku kirjalik nõusolek ehitise kasutamise kohta lõhkematerjalilaona, kui
taotlust ei esita ehitise omanik;
c. KemS § 22 lg 2 kohaselt nõutavad dokumendid (vt lisa 3);
d. vastutuskindlustusleping33;
2. riigilõivu koopia.
TJA võib vajadusel nõuda lisadokumentide või -andmete esitamist.
Lõhkematerjalilao käitamisloa andmiseks moodustab TJA lao vastuvõtukomisjoni, kuhu kuuluvad
esindajad TJA-st, Kaitsepolitseiametist, Päästeametist ja Politsei- ja Piirivalveametist. Komisjon kontrollib
29 http://www.tja.ee/public/documents/Toostuohutus/Lohkematerjalid/LMS_padevuseksam_juhend_2011.doc 30 LMS § 34 lg 2 ja LMS § 35 31 LMS § 39 32 https://www.riigiteataja.ee/akt/110082012007 33 KemS § 25
17
lõhkematerjalilao vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas hindab lao ja selles töötavate
inimeste ja ladustatavate ohtlike ainete ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rakendatud abinõude piisavust.
4.2 Kasutuslugu
Käesolev töö analüüsib ettevõtet, kes taotleb esmajoones lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ning
hiljem soovib täiendavalt taotleda lõhkematerjalilao käitamisluba.
1. Eeldused käitlemise korraldaja pädevustunnistuse taotlemise osas:
a) ettevõtjal ei ole pädevat isikut, kes omab lõhkematerjali käitlemise korraldaja
pädevustunnistust;
b) samas on ettevõttes olemas töötaja, kes vastab pädevustunnistuse saamise eeltingimustele;
c) lõhkematerjali korraldaja pädevustunnistuse taotlemine toimub esimest korda;
d) ettevõtja tellib väliskoolitaja, kes aitab taotlejal pädevuseksamiks ette valmistuda.
2. Ettevõtjaga seotud eeldused lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlusega seonduvalt:
a) lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlemisel on ettevõtjal rendileping lõhkematerjaliladu
omava ettevõttega, kelle käest saab ta vajaliku dokumentatsiooni ruumidega seotud
tehniliste võimaluste kohta;
b) ettevõtjal on olemas nõuetele vastav sõiduk lõhkematerjalide transpordiks.
3. Ettevõtjaga seotud eeldused lõhkematerjalilao käitamisloaga seonduvalt:
a) ettevõtjal on olemas pädevad töötajad ja pinnad;
b) tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega;
c) dokumentide kooskõlastamisel Päästeameti ja TJA-ga ei ole vaja dokumente täiendada.
4.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus
4.3.1 Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba
Joonisel 3 on kajastatud lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlemisega kaasnevat protsessi ettevõtte
seisukohast. Protsessi kirjelduses ei sisaldu muude osapoolte (nt ametiasutused) tehtavad tegevused (nt
menetlustoimingud).
Kuna antud loa taotlemisel tuleb esitada muuhulgas andmed ettevõtja pädeva isiku kohta, siis algab
protsess lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistuse taotlemisest (juhul, kui ettevõtjal ei ole
vastavat pädevustunnistust omavat isikut või ei palgata teda väljast). Ettevõtjaga läbiviidud intervjuu
andmetel ei pakuta Eestis kursusi lõhkematerjalide käitlemise kohta, mistõttu võib ettevõtjal olla vajalik
tellida väliskoolitaja, et tagada ettevalmistus pädevuseksami sooritamiseks. Pädevuseksami korraldab
TJA, kellele tuleb tasuda enne eksami sooritamist riigilõiv. Kui pädevuseksam sooritatakse edukalt, siis
väljastab TJA lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistuse.
Enne loataotluse esitamist on vajalik koostada tehniliste võimaluste dokumentatsioon, kuhu tuleb lisada
andmed töötajate kohta ning lõhkematerjali veoks kasutatavate sõidukite ja lõhkeainelao rendileping.
Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlus vajalike dokumentidega (vt. ptk 4.1.1.) esitatakse TJA-le
kas e-posti teel või läbi MTR-i või posti teel. Tegevusloa andmise otsuse võtab vastu komisjon.
18
Joonis 3. Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlemise protsess
4.3.2 Lõhkematerjalilao käitamisluba
Lõhkematerjalilao käitamisloa protsessi on kajastatud joonisel 4. Antud kasutusloo puhul tuleb taotlusele
eelnevate eeltingimustena koostada ja kooskõlastada kemikaaliseadusest tulenevad kohustuslikud
dokumendid, koostada lõhkematerjalilao pass ning sõlmida vastutuskindlustusleping.
Kõige mahukam nõue on KemS-ist tulenevate dokumentide koostamine. A-kategooria suurõnnetuse
ohuga ettevõtte puhul on vajalik koostada teabeleht, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra
lahendamise plaan. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust.
Esmajoones tuleb antud dokumendid kooskõlastada ettevõtte siseselt juhatusega ning seejärel
asjakohaste ametiasutustega. KemS-i § 23 lg 2 kohaselt tulevad dokumendid kooskõlastada järgmiste
pädevate asutustega:
teabelehe ja ohutuse tagamise süsteemi korral TJA-ga;
ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani puhul Päästeametiga;
riskianalüüsi ja ohutusaruande puhul nii TJA kui ka Päästeametiga.
19
Antud kasutusloos käsitleme situatsiooni, kus kooskõlastuste raames ei kaasne olulisi muudatusi, sest
nendega kaasnevat aja- ja rahakulu on väga keeruline hinnata. Praktikas võivad kooskõlastustega
kaasnevad kulutused olla väga erinevas mahus: täiendavate dokumentide koostamisest mahukate
ehitustöödeni34.
Joonis 4. Lõhkematerjalilao käitamise loa taotlemise protsess
Täiendavalt tuleb koostada ka lõhkematerjalilao pass. Antud töös läbiviidud intervjuu andmetel ostetakse
see teenus tihti vastava valdkonna ekspertidelt sisse, kes koostavad vajalikud dokumendid. LmS § 36 lg 2
kehtestab, et lõhkematerjalilao pass on lõhkematerjalilao omaniku või valdaja poolt allkirjastatud
dokument, milles esitatakse lao kohta järgmised andmed:
1. aadress;
2. asukoha maa-ala plaan mõõtkavas 1:50000, millel nähtuvad ohuala ja ohualasse jäävad ehitised
ning nende otstarve;
3. lao plaan mõõtkavas 1:1000;
4. kõigi ehitiste plaanid mõõtkavas 1:100;
5. andmed hoidlate mahutavuse kohta ja üldmahutavus vastavalt lõhkematerjalide allklasside ja
sobivusrühmade järgi.
A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul on vajalik vastutuskindlustus, mille alampiir on
400 000 eurot35. Kui kõik eeltingimused on täidetud, siis esitab taotleja ptk 3.1.2 loetletud dokumendid
34 Intervjuud ettevõtetega, 05.2016 35 KemS § 133 lg 3
20
TJA-le. Käitamisloa andmist menetleb vastuvõtukomisjon (kuuluvad Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja
lõhkematerjalilao asukohajärgne politseiasutus), mille esimees on TJA esindaja. Kui ettevõtjale
otsustatakse anda lõhkematerjalilao käitamisluba, siis TJA informeerib sellest asjakohaseid ametiasutusi.
4.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale
Antud lubadega seotud kohustuste täitmisega kaasnevaid kulusid ettevõtte seisukohast hinnati
eelnevates alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo ja protsessikirjelduste põhjal. Lõhkematerjali käitlemise
tegevusloaga kaasnevad kulutused on välja toodud tabelis 6 ning lõhkematerjalilao käitamisloa maksumus
tabelis 7.
Maksumus arvutati kahe ettevõtte näite baasil (intervjuude põhjal). Esimesel ettevõttel oli käitlemisluba
ning teisel lisaks käitlemisloale ka lõhkematerjalilao käitamisluba. Lõhkematerjali käitlemisloa
kogumaksumus antud kasutusloo puhul oli 1 007 eurot (vt tabel 6). 2015. aastal taotleti Eestis kahte uut
lõhkematerjali käitlemisluba (pikenduste ja muudatustega 13 taotlust) ning antud loakohustuse
kogumaksumus erasektorile oli 2 014 eurot.
Lõhkematerjalilao käitamisloa kogumaksumus antud kasutusloo puhul oli 10 152 eurot (vt tabel 7).
2015. aastal seda luba ei taotletud.
Tabel 6. Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlemisega kaasnev kulu
Kululiik Kulukomponent Isikute
arv Ajakulu isiku
kohta, h Kulu, €
Ee
ltin
gim
ust
e
täit
min
e
Kohustus: Lõhkematerjali käitleja pädevustunnistuse saamine
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus (sh registreerimine) 1 1 9
Eksamiks valmistumine (iseseisev õpe ja koolituspäev) 1 24 209
Pädevuseksami sooritamine 1 4 35
Muud kulud Riigilõiv N/A N/A 130
Väliskoolitaja tellimine (1 päev) N/A N/A 300
Kokku: 683
Kohustus: Tehniliste võimaluste dokumentide koostamine
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 2 17
Muud kulud N/A N/A N/A N/A
Kokku: 17
Ta
otl
use
e
sita
mis
e k
ulu
Kohustus: Taotluse esitamine
Ajakulu Taotluse koostamine ja esitamine (sh riigilõivu tasumine) 1 2 17
Muud kulud Riigilõiv N/A N/A 290
Kokku: 307
Kogukulu: 1 007
21
Tabel 7. Lõhkematerjalilao käitamisoa taotlemisega kaasnev kulu
Kululiik Kulukomponent Isikute
arv Ajakulu isiku
kohta, h Kulu, €
Ee
ltin
gim
ust
e
täit
min
e
Kemikaaliseadusest tulenevate kohustuslike dokumentide koostamine ja kooskõlastamine
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 1 9
Ettevõtte teabelehe koostamine 1 10 87
Ohutusaruande koostamine (sh riskianalüüs ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus) 1 90 784
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani koostamine 1 40 348
Dokumentide kooskõlastamine ettevõtte siseselt 2 5 87
Dokumentide kooskõlastamine pädevate asutustega 1 3 26
Muud kulud N/A N/A N/A N/A
Kokku: 1 341
Kohustus: Lõhkematerjalilao passi koostamine
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 8 70
Muud kulud Skeemjooniste tellimine eksperdilt N/A N/A 200
Kokku: 270
Kohustus: Vastutuskindlustuse leping
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 1 9
Muud kulud Vastutuskindlustuse lepingutasu (sh maakleritasu) N/A N/A 8 000
Kokku: 8 009
Ta
otl
use
esi
tam
ise
ku
lu
Kohustus: Taotluse koostamine ja esitamine TJA-le
Ajakulu Taotluse koostamine ja esitamine (sh riigilõivu tasumine) 1 2 17
Muud kulud Riigilõiv N/A N/A 515
Kokku: 532
Kogukulu: 10 152
22
5. Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusluba
Käesolevas peatükis analüüsitakse mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa taotlemisega kaasnevat
protsessi ning sellega kaasnevaid kulutusi ettevõtte seisukohast.
5.1 Kohustuse kirjeldus
Liiklusseaduse § 111 sätestab, et mootorsõidukijuhi koolituseks peab olema tegevusluba. Tegevusloa
taotluse lahendab LS § 113 lg 1 kohaselt HTM. Tegevusloa taotluse esitamisele eelneb tegevusloa
kontrollieseme hindamine, millega tegeleb Maanteeamet, kes vormistab eelhaldusakti LS-i §-s 112
sätestatud nõuete täitmise kohta (vt lisa 4).
Tegevusloa taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1. koolituse tegevusloa taotlus;
2. MsüS-i § 19 lg 2 sätestatud andmed (vt. lisa 2)
3. LS § 112 lg 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite
olemasolu või kasutamisõigust tõendavad dokumendid;
4. LS § 112 lg 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppedokumentatsioon;
5. LS § 112 lg 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;
6. LS § 112 lg 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;
7. mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta LS §-s 118 esitatud nõuetele ja
kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks;
8. mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta LS §-s 119 esitatud
nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.
Nõuete sisu on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrustega, sh nõuded:
mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavale36 ja mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile
ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise kohta37; mootorsõidukijuhi
koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele38; ja mootorsõidukijuhi
esmaabikoolituse õppevahenditele ja –kavale39.
LS § 113 lg 11 sätestab, et tegevusloa taotluse esitab taotleja HTM-i EHIS-e kaudu. Põhjendatud
erandjuhtudel võtab HTM taotlusi vastu ka paberkandjal allkirjastatuna ja digitaalselt allkirjastatuna e-
posti teel40. Tegevusluba antakse, kui taotleja on täitnud LS §-s 112 sätestatud nõuded (vt lisa 4).
5.2 Kasutuslugu
Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa taotlemise protsessi kasutuslugu on piiratud järgmiste
eeldustega:
Ettevõtjaga seotud eeldused:
1. Ettevõtjal on olemas õpetaja, kellel on mootorsõidukijuhi õpetaja, 6. taseme kutse, ja kes on
andnud kirjaliku kinnituse tööleasumiseks.
2. Ettevõtjal on olemas esmaabikoolituse õpetaja, kes on andnud kirjaliku kinnituse
tööleasumiseks.
3. Ettevõtjal on olemas õpperuumidel ja õppesõiduväljakutel rendilepingud.
4. Ettevõtjal on olemas sõiduk, mis vajab täiendavaid kohandusi vastamaks õppesõiduki nõuetele
36 RT I, 22.04.2015, 11, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011039?leiaKehtiv 37 RT I, 09.10.2015, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/109102015001 38 RT I, 05.08.2014, 16, https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014016 39 RT I, 31.12.2010, 37https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010037 40 Kirjavahetus HTM-i esindajaga, juuni 2016
23
5. Ettevõtjal on vajalikud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud olemas.
6. Ettevõtja esmaabiõpetajal on olemas esmaabikoolituse õppevahendid.
7. Ettevõtjal on vaja koostada õppekava.
Tegevusloa taotlusega seotud eeldused:
1. Taotletakse B-kategooria mootorsõidukijuhi koolituste tegevusluba.
2. Dokumendid esitatakse ülevaatamiseks esmalt Maanteeametile ning seejärel tehakse taotlus
HTM-i.
3. Maanteeamet viib läbi kaks kontrollvisiiti.
4. Maanteeamet ei nõua täiendavaid kohandusi, muudatusi ega lisadokumente kontrollvisiidi
tulemusena.
5.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus
Joonis 5 käsitleb mootorsõidukijuhi koolituse tegevusloa taotlemise protsessi meie kasutusloos piiritletud
ettevõtte puhul. Antud kasutusloo puhul on koormavateks eeltingimusteks mootorsõidukite kohandamine
õppesõidukiteks, täiendav ülevaatus, õppekava koostamine ja õpetaja tervisetõendi saamine.
Mootorsõidukijuhi koolituse raames kasutatavate õppekavade tingimused ja kord on kehtestatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega41. Antud määruse § 32 lg 2 kohaselt peab koolitaja
koostatud ja taotlusega esitatav õppekava sisaldama järgmist informatsiooni:
► õpetamise korralduslikud alused;
► tegevused ja meetodid õpiväljundite saavutamiseks;
► hindamismeetodid ja nende kirjeldused (õpiväljundite saavutamise kontrollimine);
► hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused (nõuded õppetulemuste hindamisele);
► õppeainete läbimise ajaline plaan;
► õppeaine mahud;
► iseseisva töö sisu;
► kohustusliku kirjanduse loetelu;
► juhendaja roll ja võimalused juhendaja kaasamiseks juhi ettevalmistamisel täiendava
sõidupraktika saamiseks.
Sõiduki kohandamisel tuleb järgida majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusega42 kehtestatud
üldnõudeid õppesõidukitele:
► õppesõiduk ja juhi varustus peavad vastama LS§ 100 lg 7 alusel kehtestatud määruses
sätestatud eksamisõiduki ja juhi varustuse nõuetele43;
► õppesõiduk peab olema tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli;
► õppesõiduk peab olema puhas ja seal ei tohi olla ohtlikke või halvasti lõhnavaid aineid;
► õppesõidukil ei pea olema salvestusseadet.
Täiendavalt on vajalik ka mootorsõidukijuhi õpetaja tervisetõendi saamine. Erinevalt mootorsõiduki
tavajuhist on mootorsõidukijuhi õpetajal vaja läbida tervisekontroll iga 5 aasta järel.
Antud kasutusloo puhul esitab loa taotleja vajalike eeltingimuste täitmise järel vajalikud dokumendid (vt
ptk 5.1) Maanteeametile eelhaldusakti vormistamiseks. Maanteeamet viib läbi kontrollvisiidi, et hinnata
ruumide, õppevahendite, õppesõidukite jm vastavust nõuetele. Kui õppesõidukid ja õpperuumid asuvad
eri kohtades, siis võib olla vajalik mitme kontrollvisiidi läbiviimine44. Kontrollvisiidi edukal läbimisel
vormistab Maanteeamet eelhaldusakti, mis koosneb kontrollaktist ja kinnitusest, mis edastatakse nii
taotlejale kui ka HTM-le.
41 RT I, 22.04.2015, 11, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011039?leiaKehtiv 42 RT I, 05.08.2014, 16, https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014016 43 RT I, 20.05.2015, 7, https://www.riigiteataja.ee/akt/120052015007 44 Intervjuu ettevõtjaga, 05.2016
24
Joonis 5. Mootorsõidukijuhi koolituse tegevusloa taotlemise protsess antud kasutusloo puhul
Kui mootorsõidukijuhi koolituse loa taotleja alustas taotlusprotsessi läbi Maanteeameti, siis eelhaldusakti
vormistamise järgselt tuleb tal tasuda riigilõiv ning esitada taotlus HTM-i. HTM-is menetleb taotlust
vastava valdkonna komisjon, kes kohtub regulaarselt, et hinnata mootorsõidukijuhi koolituse
tegevuslubasid. Komisjon teeb kantslerile ettepaneku loa väljastamiseks või sellest keeldumiseks. Luba
väljastatakse kantsleri käskkirjaga. Komisjon teeb tavaliselt otsuse Maanteeameti eelhaldusakti põhjal,
milles on tuvastatud kontrolliese, ning HTM ei pea vajalikuks Maanteeameti poolt tuvastatut ise üle
kontrollida45. Kui komisjon on teinud kantslerile ettepaneku loa väljastamise kohta, teeb kantsler vastava
otsuse ning annab selle kohta käskkirja. Käskkiri edastatakse taotlejale elektrooniliselt ning tegevusluba
kantakse EHIS-esse. Enne koolitustegevusega alustamist on uuel loaomanikul vaja sõlmida
andmevahetuse leping Maanteeametiga.
45 Intervjuu HTM-i esindajaga, 05.2016
25
5.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale
Mootorsõidukijuhi koolituse loa taotlemisega seotud kulusid ettevõtte seisukohast hinnati eelnevates
alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo ja protsessikirjelduste põhjal ning maksumus on kajastatud tabelis
8.
Maksumus arvutati ühe ettevõtte näite baasil (intervjuu põhjal). Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa
kogumaksumus antud kasutusloo puhul oli 1 227 eurot (vt tabel 8). 2015. aastal taotleti Eestis 7 uut B-
kategooria mootorsõidukijuhi koolituse luba46 ning antud loakohustuse kogumaksumus erasektorile oli
8 589 eurot.
Tabel 8. Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa taotlemisega kaasnev kulu
Kululiik Kulukomponent Isikute
arv Ajakulu isiku
kohta, h Kulu, €
Ee
ltin
gim
ust
e t
äit
min
e
Kohustus: Sõidukite kohandamine õppesõidukiteks ja täiendav ülevaatus
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 1 9
Muud kulud Sõidukite kohandamine õppesõidukiteks N/A N/A 250
Täiendav tehnoülevaatus N/A N/A 50
Kokku: 309
Kohustus: Õppekava koostamine
Ajakulu Õppekava kohandamine 1 80 697
Muud kulud N/A N/A N/A N/A
Kokku: 697
Kohustus: Tehnoloogiliste protsesside kirjelduste ettevalmistamine
Ajakulu Arsti külastus (ajakulu) 1 4 35
Muud kulud Tervisetõend N/A N/A 50
Kokku: 85
Ta
otl
use
esi
tam
ise
ku
lu
Kohustus: Taotluse koostamine ja esitamine
Ajakulu Dokumentide ettevalmistamine ja edastamine MNT-le 1 2 17
Avalduse esitamine HTM-i 1 1 9
Andmevahetuse lepingu sõlmimine MNT-ga 1 1 9
Muud kulud Riigilõiv N/A N/A 100
Kokku: 135
Mu
ud
ku
lud
Kohustus: Maanteeameti kontrollvaatlus
Ajakulu Ettevalmistus kontrollvisiidiks 1 2 17
Kontrollvisiit õpperuumidega tutvumiseks (1) 1 2 17
Kontrollvisiit õppesõidukitega tutvumiseks (2) 1 2 17
Muud kulud N/A N/A N/A N/A
Kokku: 52
Kogukulu: 1 277
46 Maanteeameti andmetel
26
6. Autoveo tegevusluba ja ärakiri
Antud peatükk käsitleb veoseveo tegevusloa ja ärakirja taotlemise protsessi ning sellega seonduvaid
kulutusi ettevõtte seisukohast. Autoveo tegevusloa taotlemise osana käsitletakse ka veokorraldaja
pädevustunnistuse omandamist.
6.1 Kohustuse kirjeldus
Autoveoseaduse § 4 kehtestab, et tasulise veoseveo korraldamiseks auto või autorongiga, mille täismass
ületab 3500 kilogrammi, peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki
kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr
1072/2009 artikli 4 kohaselt on ühenduse tegevusluba dokument, mis tõendab selle omaja õigust
korraldada tasulist veosevedu ja ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri on dokument, mis tõendab
tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud registreerimisnumbriga
sõidukit tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol.
Veoseveole Eestis kehtivad EL-i määrusest nr 1071-2009 tulenevad autoveonduse põhinõuded:
1. asutamisnõue;
2. hea maine;
3. finantssuutlikkus;
4. pädeva veokorraldaja olemasolu (pädevustunnistus).
AutoVS kohaselt on täiendavalt vajalik teatada tegevusloa andjale enda aadress ning registreerida
vähemalt ühe sõiduki ärakirja taotlemine ja omandamine esimese kuue kuu jooksul peale tegevusloa
saamist. Ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja taotlejale esitatud nõuded on määratud AutoVS
§-is 5 (vt lisa 5).
AutoVS § 13 lg 1 kehtestab, et tegevusloa taotleja peab esitama järgmised dokumendid:
1. avaldus;47
2. veokorraldaja määramist kinnitav dokument, millele on kantud või lisatud veokorraldaja kirjalik
nõusolek veokorraldajaks määramise kohta;48
3. veokorraldaja ametipädevust tõendav dokument;
4. andmed veokorraldaja lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivuse kohta.49
Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja esitab AutoVS § 13 lg 2 kohaselt ärakirja andjale järgmised
dokumendid:
1. avaldus;
2. mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri;
3. sõiduki tehnonõuetele vastavust tõendav dokument (kui tegevusloa kinnitatud ärakirja
taotletakse mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis registreeritud mootorsõidukile);
4. finantssuutlikkust tõendav dokument (kui tõendavad andmed pole äriregistri teabesüsteemist
elektrooniliselt kättesaadavad);
5. mootorsõiduki kasutusleping (kui taotleja ei ole sõiduki omanik, mis korral kontrollitakse kasutaja
registreerimistunnistuse alusel).
47 Avalduses sisaldub lisaks taotleja asukoha aadressile ka see aadress Eestis, kus tegevusloa taotleja hoiab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a nimetatud dokumente, kui see aadress ei lange kokku taotleja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;
48 V.a juhul, kui veokorraldaja on füüsilisest isikust ettevõtja ise või äriühingu juhatuse liige, kelle esindusõigust ei ole äriregistri teabesüsteemi andmetel piiratud;
49 Kui isik on veokorraldajaks määratud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lõike 1 kohasel töölepingu alusel või sama määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt muu lepingulise suhte alusel, peavad veokorraldaja määramist kinnitavale dokumendile olema kantud või lisatud andmed sõlmitud lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivusaja kohta.
27
Ühenduse tegevusluba ja ärakirja menetlemise ning väljastamisega tegeleb ERAA50. Tegevusloa ning
ärakirja taotlemiseks vajalikud dokumendid võib esitada kas MTR-i kaudu, ERAA-le e-postiga digitaalselt
allkirjastatuna, faksi teel, posti teel või ERAA kontoris kohapeal.
Käesolevas analüüsis käsitleme autoveo tegevusloa taotlemise osana ka veokorraldaja pädevustunnistuse
omandamist. AutoVS § 7 lg 1 kohaselt on veokorraldaja hea mainega isik, kes on ametialaselt pädev
korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega
seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete
täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Antud isik peab olema läbinud
veokorraldaja koolituskursuse, sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami ja omab sellekohast
ametipädevuse tunnistust51. Veokorraldaja koolitusi viib läbi Tallinna Tehnikakõrgkool.
6.2 Kasutuslugu
Käesolev töö analüüsib ettevõtet, kes taotleb üheaegselt nii autoveo tegevusluba kui ka esimese sõiduki
ärakirja.
Ettevõtjaga seotud eeldused:
1. Tegemist on Eestis registreeritud ettevõttega.
2. Ettevõtjal ei ole pädevat veokorraldajat.
3. Ettevõtjal on olemas vajalik omakapital ning puudub maksuvõlg.
4. Ettevõtja omab sõidukit, millele ta taotleb ärakirja.
Tegevusloa taotlusega seotud eeldused:
1. Üheaegselt esitatakse tegevusloa ja ärakirja taotlused.
2. Taotlused esitatakse ERAA kontoris.
3. Teenustasude tasumine toimub üheaegselt tegevusloa ja ärakirja kättesaamisel.
6.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus
Joonisel 6 on kujutatud veoseveo tegevusloa ja ärakirja taotlemise protsessi valitud kasutusloo korral.
Veoseveole kehtivad EL-i määrusest nr 1071–2009 tulenevad autoveonduse põhinõuded: asutamisnõue,
hea maine, finantssuutlikkus ja pädevustunnistus. Intervjuude andmetel toob praktikas ettevõttele aga
kõige suuremaid kulutusi kaasa pädeva veokorraldaja leidmine või koolitamine. Muid nõudeid
kontrollitakse erinevate registrite kaudu ning nendega ei kaasne tavaliselt ettevõttele lisakulu52. Üheks
näiteks on hea maine kontrollimine karistusregistri kaudu, mille tulemusena pole ettevõtjal endal vaja
väljavõtet tuua.
Antud kasutusloos on kajastatud veokorraldaja koolituskursuse läbimist Tallinna Tehnikakõrgkoolis, mille
tulemusena isik saab veokorraldaja pädevustunnistuse. Tavapärane on see, et veokorraldaja koolituse
läbib ettevõtte juht, juhatuseliige või ettevõtte töötaja, sest rolliga kaasneb küll suur vastutus, kuid ei
pruugi alati kaasneda piisavalt töökohustusi, et õigustada täiendava veokorraldaja töökoha loomist
näiteks väikeettevõttesse53. Veokorraldaja koolituskursuseid viiakse läbi piiratud arv kordi aastas, mis
võib tuua kaasa olukorra, kus ettevõtja on sunnitud palkama ajutise veokorraldaja, kui autovedudega
soovitakse alustada varem kui on võimalik koolituskursust läbida54. Sarnaselt teiste koolituskursustega
toob antud nõue ettevõtjale kaasa ettevalmistavaid tegevusi, sh info kogumine, võimalikud päringud,
koolitusele registreerumine ja avalduse koostamine.
50 Ülesande täitja on valitud riigihanke korraldamise teel. 51 AutoVS §7 lg 3 52 Lisakulu kaasneb juhul kui register ei kajasta vajalikku infot ning ettevõte peab nõuetele vastavust ise tõendama; intervjuu MKM-i ja ERAA esindajatega, 05.2016. 53 Intervjuu ettevõtjaga, 05.2016 54 Intervjuu ettevõtjaga, 05.2016
28
Sõiduki ärakirja taotlemiseks on vajalik tõestada omakapitali olemasolu. Ettevõtjale kehtestatud
omakapitali nõuded ärakirja taotlemise korral on 9000 eurot esimese sõiduki ning 5000 eurot iga
järgmise sõiduki kohta. Tavaliselt kontrollib ERAA nendele nõuetele vastavust läbi äriregistri, kuid kui
omakapital vastavaid nõudeid sealsete andmete kohaselt ei kata, siis võib esitada kas vahebilansi või
sõlmida antud summale vastutuskindlustusleping55. Antud kasutusloos on ettevõtjal vajalik omakapital
olemas.
Kui ettevõtjal on sobilik sõiduk olemas ning vajalikud eeltingimused nii tegevusloa kui ka ärakirja
taotlemiseks täidetud, siis on tavapärane esitada tegevusloa ja ärakirja taotlused üheaegselt. Viimast
hakatakse aga menetlema alles peale seda kui ettevõtjale on tegevusluba antud. Mõlemad taotlused
esitatakse ERAA-le ning koosnevad alapeatükis 6.1 loetletud dokumentidest. Tasuliste autovedude
osutamise puhul on tihti oluline loasaamise kiirus, mistõttu valivad ettevõtjad kõige vähem venitusi
kaasatoovad lahendused. Seetõttu minnakse dokumentidega ERAA-sse kohale, et saada koheselt
kinnitus, et kõik vajalikud dokumendid on esitatud ning et poleks vaja raisata aega lisadokumentide
saatmisega56.
ERAA menetleb esimesena tegevusluba ning tegevusloa saamise järel ärakirja. Autoveo tegevusloa ja
ärakirja taotlusega ei kaasne riigilõivu, kuid mõlemal juhul tuleb tasuda ERAA teenustasu, mis tasutakse
tavaliselt dokumentide kättesaamisel ERAA kontorist. Kui dokumente soovitakse saada posti teel, siis
tuleb teenustasu tasuda ülekandega.
Joonis 6. Autoveo tegevusloa ja ärakirja taotlemise protsess
55 Vastutuskindlustuslepingut tunnistatakse aga pigem ühekordse võimalusena, et anda vedajale võimalus omakapital aasta jooksul seadusega vastavusse viia. Intervjuu ERAA esindajaga, 05.2016. 56 Intervjuu ettevõtjaga, 05.2016
29
6.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale
Autoveo tegevusloa ning kinnitatud ühenduse ärakirja taotlemisega seotud kulusid ettevõtte seisukohast
hinnati eelnevates alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo ja protsessikirjelduste põhjal ning kohustuse
maksumus on kajastatud tabelis 9.
Maksumus arvutati ühe ettevõtte näite baasil (intervjuu põhjal). Autoveo tegevusloa ning ärakirja
kogumaksumus antud kasutusloo puhul oli 1 470 eurot (vt tabel 9). 2015. aastal taotleti Eestis 313 uut
veoseveo tegevusluba (pikenduste ja muudatustega 514 taotlust) ning 4456 ärakirja, sh. esmakordse
tegevusloa saanutele 746. Kogumaksumuse aluseks võtame esmakordsete tegevuslubade arvu,
eeldusel, et AutoVS kohaselt on vajalik vähemalt ühe sõiduki ärakirja omandamine esimese kuue kuu
jooksul peale tegevusloa saamist. Antud loakohustuse kogumaksumus erasektorile oli hinnanguliselt 460
110 eurot.
Tabel 9. Autoveo tegevusluba ja ärakirja taotlemisega kaasnev kulu
Kululiik Kulukomponent Isikute arv Ajakulu isiku
kohta, h Kulu, €
Ee
ltin
gim
ust
e
täit
min
e
Kohustus: Veokorraldaja koolituskursuse läbimine ja eksami sooritamine
Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 1 9
Koolituskursuse ajakulu 1 88 766
Muud kulud Koolituse õppemaks N/A N/A 500
Kokku: 1 275
Ta
otl
use
esi
tam
ise
ku
lu
Kohustus: Taotluse koostamine ja esitamine
Ajakulu Dokumentide ettevalmistamine tegevusloa jaoks 1 1 9
Dokumentide ettevalmistamine ärakirja jaoks 1 1 9
Dokumentide esitamine ERAA-le 1 0,5 4
Muud kulud N/A N/A N/A N/A
Kokku: 22
Mu
ud
ku
lud
Kohustus: Tegevusloa ja ärakirja kättesaamine
Ajakulu Tegevusloa ja äraloa kättesaamine 1 0,5 4
Muud kulud
Tegevusloa teenustasu N/A N/A 153
Ärakirja teenustasu N/A N/A 15
Kokku: 173
Kogukulu: 1 470
30
7. Kokkuvõte
Analüüsi eesmärk ja ulatus
Ernst & Young Baltic AS viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi erinõuete
maksumuse analüüsi loakohustusega tegevusaladel. Analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, millised
kulutused kaasnevad ettevõtjatele järgmiste erinõuete täitmisega:
► ehitamise majandustegevusteade (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamisega);
► autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (ühenduse ärakiri);
► lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja lõhkematerjalilao käitamisluba;
► raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba;
► mootorsõiduki koolituste tegevusluba.
Töö käigus arvutati välja kõikide nimetatud erinõuete maksumus, mis koosneb majandustegevusteate
esitamise või tegevusloa taotlemisega seotud aja- ja rahakulust. Tegemist oli eelkõige metoodika
projektiga, mille eesmärgiks oli luua valitud erinõuete näitel alus samalaadsete tegevuslubade või
majandustegevusteadete maksumuse edaspidiseks hindamiseks.
Erinõuete maksumuse analüüsi alustati erinõuetega seotud tingimuste ja kulukomponentide
kaardistamisest dokumentide analüüsi ja intervjuudega (erinõuete menetlemisega seotud osapooltega)
kogutud info põhjal. Selle põhjal töötati välja esialgsed kasutuslood iga erinõude kohta, mida valideeriti ja
täpsustati ettevõtjatega intervjuudel. Ettevõtjatega läbiviidud intervjuudel koguti infot ka tegevustega
seotud aja- ja rahakulu kohta. Iga analüüsitava erinõude maksumuse hindamise aluseks oli üks ettevõtja,
kes oli viimase aasta jooksul tegevusluba taotlenud või majandustegevusteate esitanud. Kokku viidi
analüüsi käigus läbi 7 intervjuud erinõuete menetlemisega seotud osapooltega ning 6 intervjuud
ettevõtjatega. Analüüs viidi läbi ajavahemikus mai–juuni 2016.
Analüüsi tulemused
Antud projekti näol oli tegemist eelkõige metoodika loomise projektiga, mis viidi läbi juhtumiuuringute
põhjal, mistõttu ei saa sellest teha üldistavaid järeldusi teatamis- ja loakohustuste kohta. Samas ilmnes
analüüsist, et erinevate sektorite teatamis- ja loakohustustega kaasnevad aja- ja rahakulud võivad kõikuda
mitmekordselt. Antud analüüsis uuritud kasutuslugude põhjal väljaarvutatud maksumused jäid vahemikku
1 007 kuni 10 824 eurot ettevõtja kohta. Tabelis 10 on kajastatud uuringu tulemusena väljaarvutatud
erinõuete maksumused ettevõtjatele ning kogukulu erasektorile.
Ettevõtja seisukohast on analüüsitavatest erinõuetest kõige kulukamateks lõhkematerjalilao käitamisluba
ja raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemine. Samas erasektori kui terviku
seisukohast ei moodusta need väga suurt kulu, kuna tegemist on väga harva taotletavate lubadega.
Näiteks lõhkematerjalilao käitamisluba ei taotletud 2015. aastal üldse. Seetõttu ei saa öelda, et tegemist
oleks erasektorile tervikuna väga koormava nõudega, kuigi see võib nii olla ühe ettevõtja seisukohast.
Kui vaadata kogukulu erasektorile, siis selgub, et kõige koormavam erinõue on hoopis ehitamise
majandustegevusteate esitamine (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamisega), millega kaasnev
aastane kulu sektorile võib ulatuda 2018. aastal 1 miljoni euroni (vt seletust alapeatükist 2.4). Sellele
järgneb autoveo tegevusluba koos sõidukikaardiga (ühenduse ärakirjaga), mille kogukulu erasektorile on
460 110 eurot. Loakohustuse kehtestamisel on seega oluline võtta arvesse sektori eripärasid ning hinnata
kui paljusid ettevõtjaid antud nõue mõjutama hakkaks.
31
Tabel 10. Kokkuvõte erinõuete maksumuse kohta
Nr Analüüsitud erinõue Maksumus nõude kohta (€)
Esmakordseid taotlusi või teate esitamisi kokku
(2015, tk)
Kulu ettevõtetele kokku (2015, €)
1 ehitamise majandustegevusteade (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamisega);
1 414 716 1 012 42457
2 autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (ühenduse ärakiri);
1 470 31358 460 110
3a lõhkematerjali käitlemise tegevusluba;
1 007 2 2 014
3b lõhkematerjalilao käitamisluba 10 152 0 0
4 raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba;
10 82459 2 21 648
5 mootorsõiduki koolituste tegevusluba.
1 227 7 8 589
Ettepanekud metoodika osas edaspidiseks
Läbiviidud analüüsi tulemusel järeldati, et väljatöötatud metoodika alusel on võimalik erinõuete
maksumusele hinnanguid anda ning erinevaid kohustusi ka omavahel võrrelda. Selleks, et teha kõikidele
loakohustusega ettevõtjatele üldistatavaid ning usaldusväärseid järeldusi teeme metoodika
edasiarenduste osas järgmised ettepanekud:
► Sarnaste tööde läbiviimisel edaspidi tuleks alustada analüüsi eesmärgi kokku leppimisest. Antud
analüüsi fookus oli metoodika loomisel, mistõttu viidi töö läbi juhtumiuuringute põhjal. Selleks, et
teha erinõuete maksumuse osas üldistatud järeldusi kõikide loakohustusega ettevõtete kohta
soovitame koguda andmeid suuremalt hulgalt ettevõtjatelt. Selliselt on võimalik tuvastada
võimalikud erisused kasutuslugudes ning leida nö tüüpilise ettevõtja kulu. Selleks soovitame
kasutada intervjuusid, kuid laiema sihtrühma kaasamiseks võib kasutada ka küsitlusuuringut.
► Samas ei peaks erinõuete maksumuse väljaselgitamine olema eraldiseisev ülesanne, vaid
fokuseerima peaks tulemuste tõlgendamisele. Analüüs võiks aidata selgitada välja, kas ja
millised kohustused on ettevõtjatele ebamõistlikult koormavad ning milliseid muudatusi oleks
vaja regulatsioonidesse ja protsessidesse sisse viia. Seega soovitame analüüsitulemuste
tõlgendamiseks lisada analüüsi kvalitatiivne komponent. Lisaks teavitamis- ja loakohustuse
maksumusega seotud informatsiooni kogumisele soovitame ettevõtjatelt koguda ka hinnanguid
nende nõuetega seotud protsesside koormavuse osas ning võimalikke ettepanekuid nõuete
ümberkorraldamise osas. Samuti tasub tulemuste tõlgendamiseks tegevusloa või
majandustegevusteate koormavust hinnata võrdluses muude äritegevuse alustamisega ning
tegutsemisega seotud kulutustega. Teatud tegevusaladel võivad erinõuete täitmisega seotud
kulutused olla küll suhteliselt kõrgemad kui mõnel muul tegevusala, kuid need ei pruugi
moodustada suurt osa üldistest tegevuskuludest.
57 Hetkel pole ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamine veel kohustuslik, mistõttu ei peegelda see 2015. aasta tegelikku kulu. Samas on hetkel käsil üleminekuperiood ning 2018. aastaks muutub see kohustuslikuks eeltingimuseks. 58 Tegevuslubade arv, vt. 6.4 seletust 59 Antud kulust moodustab kõige suurema osa (7000 eurot) tehnoloogiliste protsesside kirjelduste tõlkimine eesti keelde.
TJA andmetel võetakse vastu ka venekeelseid tekste, mistõttu ei ole tõlkekulu nende hinnangul kohustuslik. Käesolevas
analüüsis on lähtutud konkreetsest juhtumisuuringust (ühe ettevõtte näitel). Kui tõlkekulu mitte arvestada, siis oleks
raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemise maksumus ettevõtjale 3824 eurot.
32
► Erinõuete maksumuse hindamisel on kriitilise tähtsusega nö kasutusloo piiritlemine. Sellega
määratletakse ära, milliseid kulutusi käsitletakse konkreetse teavitamis- ja loakohustusega
seotud kulustena ning milliseid üldise äritegevuse (alustamise) kuluna. Selle erisuse tegemine ei
ole alati üheselt käsitletav, mistõttu on vajalik see analüüsi alguses selgelt ära määratleda.
► Antud analüüsis kirjeldasime kasutuslood juhtumiuuringute põhjal ehk lähtusime ühest
konkreetsest juhuslikult valitud ettevõttest. Detailsema analüüsi läbiviimisel on võimalik kasutada
nn keskmist kasutuslugu (kõige tüüpilisema protsessi leidmine), mis eeldab piisavalt paljudelt
ettevõtjatelt info kogumist. Teine võimalus on kasutada nn äärmuslikke kasutuslugusid, kus
arvutakse minimaalne ja maksimaalne võimalik maksumus ettevõtjale. Seega on kasutuslugude
kirjeldamisel võimalik vastavalt töö eesmärgile valida vähemalt kolme erineva lähenemisviisi
vahel.
► Analüüsi alustamisel tuleks kokku leppida selles, millist detailsusastet soovitakse saavutada.
Antud analüüsist selgus, et erinõuetega pandud kohustustest tulenevate tegevuste maht võib
varieeruda olulisel määral. Näiteks võib tehnoloogiliste protsesside kirjelduste koostamine võtta
suurusjärgus kaks nädalat täistööajaga tööd. Samas kui dokumentide MTR-i üleslaadimine võib
võtta vaid 15 minutit. Seetõttu tuleb analüüsi alustamisel valida analüüsi eesmärkidega kokku
sobiv detailsusaste ehk leppida kokku, millises mahus üldistused on töös aktsepteeritavad. Antud
töös valisime just kulukomponentide mahukuse erisuste tõttu küllalt kõrge üldistatuse astme nii
ajakulu hindamisel kui ka tööjõukulu arvutamisel. Töös kasutati Eesti keskmist tööjõukulu, kuid
suurema detailsuse saamiseks võib kasutada ka andmeid erinevate sektorite, ametikohtade või
regioonide kohta.
► Antud töös analüüsisime erinõuetega kaasnevaid kulutusi ainult ettevõtja seisukohast. Juhul, kui
peaks ilmnema vajadus protsessi tervikmaksumuse hindamiseks, siis on võimalik seda metoodikat
laiendada selliseid, et hinnata saaks ka maksumust riigi seisukohast. See võimaldab kõrvutada
konkreetse erinõude kogumaksumust selle eesmärgiga ning teha otsuseid selle otstarbekuse
osas.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tuvastanud Eestis kokku 180 erineva nimetusega
tegevusluba ja 51 majandustegevuseteadet, kusjuures tegevusloa saamiseks või teate esitamiseks on
kokku kõigil tegevusaladel 1220 erinõuet ehk keskmiselt 5 nõuet iga loa/teate kohta. Loakohustused ja
nendega kaasnevad nõuded mängivad olulist rolli ühiskonna heaolu tagamisel (nt julgeoleku, rahvatervise
ja keskkonnakaitse eesmärgil), kuid periooditi on vajalik hinnata nendega kaasnevate nõuete asjakohasust
ning põhjendatust. Antud analüüsiga loodud metoodika loob aluse erinevate tegevuslubade ja
majandustegevusteadete maksumuse hindamiseks, kuid kindlasti peaks sellele analüüsile järgnema
asjakohane tulemuste tõlgendamine ja järelduste tegemine.
33
8. LISAD
Lisa 1
MsüS-i § 15 lg 1 kohaselt esitatakse majandustegevusteates järgmised ettevõtja majandustegevuse
üldandmed:
1. juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumisel asukohariigi asjakohane
identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon),
füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või sünniaeg
ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number;
2. ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress);
3. teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui see erineb postiaadressist;
4. tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori
kohane nimetus ja kood;
5. asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb majandustegevusteate
esitamise kuupäevast;
6. majandustegevuse lõpetamise kuupäev, kui majandustegevus on kavandatud teatud tähtajaks;
7. teatele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja e-aadress), juriidilise isiku puhul
ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus);
8. muud seaduses sätestatud andmed.
MsüS-i § 15 lg 2 kohaselt esitatakse majandustegevusteates järgmised isikulised majandustegevuse
üldandmed:
1. nõuetele vastava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
2. nõuetele vastava isiku kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress);
3. erialase töökogemuse nõude korral andmed töökogemuse kohta;
4. andmed hariduse kohta, eelkõige kutsetunnistuse nõude korral sellele kantud kutse ja kutsetase, kutse
andja, kutsetunnistuse või mõne teise standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse
või sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.
Lisa 2
MsüS-i § 19 lg 2 kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses järgmised ettevõtja majandustegevuse üldandmed:
1. käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–4 ja punktis 7 nimetatud andmed (vt lisa 1);
2. käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–5 nimetatud andmed asjaomaste tegevusloa kontrolliesemesse
kuuluvate nõuete olemasolu korral (vt lisa 1);
3. kui ettevõtja soovib, et talle antava tegevusloa kehtivusaega piirataks võrreldes seaduses
ettenähtuga, siis tegevusloa soovitud kehtivusaeg;
4. ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle esitamiseks käesoleva seaduse alusel
kohustatud;
5. kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, siis selle tütarettevõtja ärinimi,
registrikood ja asukoha aadress;
6. muud seaduses sätestatud andmed.
RdtS §11 lg 2 kohaselt antakse ettevõtjale raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba, kui ettevõtja
vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1. füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku
kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase
kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe
käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta
sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole
kehtestatud karistuse maksimummäära;
2. kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris;
3. füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes
vastutavad vastavalt kas raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid
teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;
34
4. ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest
täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele;
5. ettevõtja juhatus on kinnitanud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste
protsesside kirjeldused;
6. ettevõtjal on olemas tootmispinnad ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud
tööde tegemiseks.
Lisa 3
LMS-i § 62 lg 2 kohaselt peab lõhkematerjali käitlemise korraldaja vastama järgmistele nõuetele:
1. olema vähemalt 21-aastane;
2. omama erialast ettevalmistust ja vähemalt aastast praktilist töökogemust lõhketööde valdkonnas ;
3. tundma töövaldkonda reguleerivaid õigusakte;
4. vastama käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud nõuetele;
5. vastama pädevusnõuetele ning see peab olema hinnatud ja tõendatud käesoleva seaduse §-s 69 ja
selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.
LMS-i § 61 sätestab järgnevad nõuded lõhkematerjali vahetule käitlejale:
1. LMS-i § 61 lg 2 kehtestab, et lõhkematerjali vahetuks käitlejaks ei või olla isik, kes:
i. ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud
tervisenõuetele, välja arvatud lõhkematerjali käitlemise korraldaja, lõhkematerjalilao juhataja
ja lõhkematerjali väljastaja;
ii. on piiratud teovõimega;
iii. on karistatud esimese astme kuriteo eest;
iv. on karistusregistri andmetel karistatud riigi- või varavastase süüteo või süüteo eest, mis
pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades;
v. on tagaotsitav või on käesoleva lõike punktis 4 nimetatud süüteos kahtlustatav või
süüdistatav.
2. Lõhkematerjali vahetu käitleja peab läbima tervisekontrolli enne tööle asumist ja töötamise ajal
perioodiliselt, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus töötamiseks lõhkematerjali
vahetu käitlejana.
3. Lõhkematerjali vahetu käitleja terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele.
Terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele tõendab arsti väljastatud tervisetõend.
KemS-i § 22 lg 2 sätestab, et ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja peab koostama
järgmised dokumendid:
1. C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte puhul teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra
lahendamise plaani;
2. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabelehe, riskianalüüsi, ohutuse tagamise süsteemi
kirjelduse ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani;
3. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabelehe, ohutusaruande, ettevõtte hädaolukorra
lahendamise plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust.
KemS-i § 23 lg 2 kohaselt tuleb KemS-i § 22 lõikes 2 nimetatud dokumendid kooskõlastada pädeva asutusega.
Pädevaks asutuseks on:
1. teabelehe ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse puhul Tehnilise Järelevalve Amet;
2. ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani puhul Päästeamet;
3. riskianalüüsi ja ohutusaruande puhul Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga.
Lisa 4
LS § 112 lg 1 kohaselt antakse tegevusluba juhul, kui taotlejal on:
1. õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
2. õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3. õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
35
4. LS § 118 lg 1 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad ja §-s 119 sätestatud
nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajad;
5. LS § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuetele vastavad õpetatava kategooria õppekavad ja
õppedokumentatsioon;
6. õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;
7. õppekavades ettenähtud esmaabikoolituse õppevahendid.
LS § 113 kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1. koolitusloa taotlus;
2. LS § 112 lg 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite olemasolu või
kasutamisõigust tõendavad dokumendid;
3. LS § 112 lg 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppedokumentatsioon;
4. LS § 112 lg 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;
5. LS § 112 lg 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;
6. mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta LS §-s 118 esitatud nõuetele ja kirjalikud
nõusolekud tööle asumiseks;
7. mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta LS §-s 119 esitatud nõuetele ja
kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.
Lisa 5
AutoVS § 5 kehtestab järgmised nõuded ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja taotlejale ning selle
omajale:
1. Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja ja selle omaja finantssuutlikkus peab vastama Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõigetes 1 ja 3 või 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
2. Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad määrama vähemalt ühe veokorraldaja, kes vastab Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 ja käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud
nõuetele. Veokorraldaja võib olla ka füüsilisest isikust ettevõtja ise.
3. Veokorraldaja vahetumise korral peab tegevusloa omaja määrama uue, käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud nõuetele vastava veokorraldaja ja teavitama sellest tegevusloa andjat 28 kalendripäeva jooksul,
esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud dokumendid veokorraldaja
määramise, vedajaga sõlmitud lepingu ja ametipädevuse kohta.
4. Tegevusloa omaja võib ajutiselt, kuid mitte üle kuue kuu, tegutseda veokorraldajata, kui selle põhjus on
nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus, surm või tunnistamine hea maine nõudele mittevastavaks.
5. Tegevusloa taotleja ja selle omaja mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr
1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest
või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest, jäätmeseaduse §-s 1204 või 1205, liiklusseaduse
§-s 202, 204, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255, 2612 või 2613,
maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, tolliseaduse §-des 73–79, vedelkütuse
erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300 ja käesoleva seaduse §-s 311
sätestatud väärteo eest. Tegevusloa taotleja või selle omaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka
välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6
lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta.
6. Tegevusloa taotleja ja selle omaja hea maine nõue on täidetud ka juhul, kui neid on karistatud käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, kuid karistusandmed on karistusregistri seaduse
kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse
täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.
7. Tegevusloa taotleja ja selle omaja, keda on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr
1071/2009 artikli 6 lõike 2 punkti a teise ja kolmanda lõigu kohase menetluse tulemusel leitakse, et hea
maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne.
8. Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse.
36
9. Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad tegevusloa andjale teatama oma asukoha aadressi Eestis, kus
hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009
artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat
teavitama vähemalt 28 kalendripäeva jooksul andmete muutumisest arvates.
10. Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks sõiduk, mille tõendamiseks peab
vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest olema taotlenud ja saanud tegevusloa
kinnitatud ärakirja.
11. Tegevusloa kinnitatud ärakirja saab taotleda mootorsõidukile, mis on kehtestatud korras registreeritud
Eesti Vabariigis või mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis ja mis vastab kehtivatele tehnonõuetele.
Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki
registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel.