1

SISUKORD

SISSEJUHATUS......................................................2 KOKKUVÕTE ..........................................................5 1. EUROOPLASED JA ENERGIASÄÄST ....................6 1.1 Isiklik käitumine ..........................................6 1.2 Energiale tehtavate kulutuste vähendamise

meetmed.............................................................12 2. ENERGIAHINDADE MÕJU VAESUSE JA TÕRJUTUSEGA VÕITLEMISELE ............................18 3. EUROOPLASTE ARVAMUSED ÜHISE ENERGIAPOLIITIKA KOHTA ................................23 3.1 ELi eesmärk ...............................................23 3.2 Euroopa integreeritud energiavõrgu

peamised eelised ................................................26 3.3 Euroopa Energiaühenduse loomine ........... 30

KOKKUVÕTE ........................................................34

Eur

obar

omèt

re S

péci

al /

Vag

ue 7

5.1

2

SISSEJUHATUS Energial on Euroopa Liidu elus keskne roll, sest see mõjutab mitte ainult Euroopa

kodanike igapäevaelu ja heaolu, vaid ka Euroopa Liidu majandust tervikuna.

Vastavalt sellele on Euroopa institutsioonid otsustanud pöörata energiaga seotud

teemadele erilist tähelepanu ELi järgneva kümnendi majanduskasvu strateegias,

mis on tuntud „Euroopa 2020. aasta strateegia” nime all. See strateegia hõlmab

mitut energiaalast eesmärki1: riigisisene kasvuhoonegaaside vähendamise

eesmärk, ressursitõhusa majanduskasvu eesmärk ja energiatarbimise

vähendamise eesmärk.

Energiaküsimustega tegelemine on Euroopa Liidu ja selle 500 miljoni kodaniku

tuleviku seisukohalt ülimalt tähtis, seda enam et silmapiiril on ELi edasine

laienemine ja see süvendab ELi ees seisvaid energiaga seotud probleeme:

mõnede uute liikmete energeetika infrastruktuur pole mitte ainult iganenud, vaid

kogu nende energeetika on vähem konkurentsivõimeline.

Lisaks sellele tekitab olukord Lähis-Idas ja Maghrebi riikides probleeme Euroopa

Liidu energiatarnetele: näiteks Liibüa tarnib umbes 10% Euroopa Liidu naftast ja

3% gaasist, kuid 20% Itaalia naftast.

Selles olukorras tellis Euroopa Parlament käesoleva Eurobaromeetri uuringu, et

põhjalikult analüüsida Euroopa avalikku arvamust neis energiaga seotud

küsimustes.

Käesoleva Eurobaromeetri uuringu intervjuud viidi läbi 2011. aasta veebruari

teises ja märtsi esimeses pooles, enne Fukushima katastroofi. Uuringu tellis

Euroopa Parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraat. Küsitlused viis läbi TNS

Opinion & Social: uuringufirma TNS Opinion & Social võrgustiku küsitlejad

intervjueerisid isiklikult umbes 26 836 vähemalt 15-aastast Euroopa kodanikku

(küsitlused toimusid vastajate kodus). Kasutatud metoodika on Euroopa

Parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraadi (avaliku arvamuse jälgimise

üksus) Eurobaromeetri standarduuringutes kasutatav metoodika. Tehniline

märkus seoses uuringufirma TNS Opinion & Social võrgustiku asutuste läbi viidud

intervjuudega on lisatud sellele aruandele. Märkuses on täpsemalt esitatud

intervjuudes kasutatud meetod ja usaldusvahemikud.

1 http://www.europarl.europa.eu/oeil/file.jsp?id=5430242&noticeType=null&language=en.

3

Uuring hõlmab 27 liikmesriiki ja on osa EUROBAROMETER 75.1 lainest. See

koosneb uutest küsimustest, kuid sisaldab ka üht varem, 2006. aasta2 aprillis-

mais läbi viidud Eurobaromeetri uuringus esitatud küsimust, mis võimaldab meil

muutusi mõõta.

Üldine analüüs ja sotsiaaldemograafilised analüüsid tuginevad EL 27 tulemustele,

see tähendab kahekümne seitsme liikmesriigi tulemuste keskmisele. Seda

keskmist on kaalutud, nii et see kajastab iga liikmesriigi tegelikku elanikkonda.

Oleme lisanud ka lühikese selgituse selle kohta, kuidas vastused varieeruvad

vastanute eri sotsiaaldemograafiliste tunnuste (sugu, vanus jne) alusel, samuti

mõne muu näitaja alusel, näiteks vastanute raskused arvete tasumisel.

Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri uuringute veebileht asub järgmisel aadressil: http://www.europarl.europa.eu/parliament/expert/staticDisplay.do?language=EN&id=40

Soovime siinkohal kasutada võimalust tänada kõiki intervjueerituid kogu

Euroopas, kes käesolevale uuringule oma aega pühendasid. Ilma nende aktiivse osalemiseta ei oleks olnud käesoleva uuringu valmimine

võimalik.

2 http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_262_en.pdf

4

Märkus

Käesolevas aruandes viidatakse riikidele nende ametliku lühendiga.

LÜHENDID

EL 27 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki

DK Ei oska öelda

BE Belgia CZ Tšehhi Vabariik BG Bulgaaria DK Taani

DE Saksamaa

EE Eesti

EL Kreeka

ES Hispaania

FR Prantsusmaal IE Iirimaa

IT Itaalia CY Küprose Vabariik LT Leedu

LV Läti

LU Luksemburg HU Ungari

MT Malta NL Madalmaad

AT Austria

PL Poola PT Portugal RO Rumeenia

SI Sloveenia

SK Slovakkia

FI Soome

SE Rootsi

UK Ühendkuningriik

*****

5

KOKKUVÕTE Käesoleva Eurobaromeetri uuringu peamised tulemused on järgmised:

- Möödunud aastal muutis rohkem kui kaheksa eurooplast kümnest oma

käitumist selleks, et vähendada energia tarbimist. Ainult 17% ei

võtnud mingeid energiasäästu meetmeid, mis tähendab vähenemist 4

protsendipunkti võrra pärast 2006. aasta aprilli.

- Energia kokkuhoidmiseks eelistavad eurooplased selgelt

meetmeid, millega ei kaasne rahalist kulu: rohkem kui pool on

vähendanud valgustust ja koduste elektriseadmete kasutamist (55%) ja

rohkem kui neli kümnest on vähendanud kütmist ja/või õhu

konditsioneerimist (43%).

- Energiale tehtavate kulutuste vähendamiseks peetakse parimaks

viisiks arukate energiaarvestite ulatuslikku paigaldamist, seda

nimetas 47% eurooplastest. Muud meetmed, mida tõenäoliselt peetakse

energiale tehtavate kulutuste vähendamiseks sobivaks, on maksuerandid

inimestele, kes parandavad oma majapidamise energiatõhusust (40%),

millele järgnes tihedalt energiatarnijate konkurents (36%). Energiaarvete

lihtsamaks ja mõistetavamaks muutmist nimetati harvemini (23%).

- Rohkem kui kuus eurooplast kümnest on arvamusel, et energia hinna

langetamine raskustes olevatele inimestele võiks aidata vältida nende

inimeste langemist vaesusesse ja tõrjutusse (62%). Enamik vastanutest

27 liikmesriigist 23s usub, et madalamad energia hinnad mõjutaksid

vaesuse ja tõrjutusega võitlemist positiivselt.

- Kaheksa eurooplast kümnest soovivad, et eesmärk vähendada

2020. aastaks energia tarbimist 20% võrra muudetaks 27-le

Euroopa Liidu liikmesriigile kohustuslikuks. See arvamust jagab suur

enamus vastanutest kõikides liikmesriikides.

- Eurooplased on arvamusel, et tulevase Euroopa integreeritud

energiavõrgu, mida pooldab ka Euroopa Parlament, väljaarendamise

peamisteks eelisteks oleksid energiakulude vähenemine (59%) ja

erinevatest allikatest toodetud energia, näiteks taastuvenergia parem

kasutamine (47%).

- Rohkem kui kolmveerand eurooplastest nõustub, et Euroopa

Energiaühenduse loomine suurendaks energiaküsimustes Euroopa Liidu

rahvusvahelist mõju.

6

1. EUROOPLASED JA ENERGIASÄÄST

Euroopa 2020. aasta strateegia mõnede eesmärkide saavutamiseks, eriti selleks,

et vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20% võrra 1990. aasta

tasemega võrreldes, on vaja energia tarbimist vähendada ja siin võib avalikkusel

käitumise muutmise kaudu olla oma osa.

1.1 Isiklik käitumine [Küsimus nr 16]3

- Väga suur osa eurooplastest on võtnud meetmeid energia tarbimise

vähendamiseks -

Alustasime sellest, et küsisime eurooplastelt, mida nad isiklikult on teinud, et oma

energiatarbimist vähendada.

Möödunud aastal muutis rohkem kui kaheksa eurooplast kümnest oma käitumist,

et vähendada energiatarbimist. Ainult 17% ei võtnud mingeid energiasäästu

meetmeid.

- Energia säästmiseks eelistavad eurooplased selgelt meetmeid, millega ei

kaasne rahalist kulu: rohkem kui pool on vähendanud valgustust ja

koduste elektriseadmete kasutamist (55%) ning rohkem kui neli

kümnest on vähendanud kütmist ja/või õhu konditsioneerimist

(43%).

3 Küsimus nr 16: Kas te olete möödunud aastal teinud midagi järgmises loetelus toodust, selleks et energiat kokku hoida?

7

- Harvemini nimetati muid väljapakutud meetmeid, mis olid kulukamad

või nõudsid suuremat käitumise piiramist: 19% vastanutest on kodu

soojustanud, millega kaasneb kulu. Väike osa eurooplastest on muutnud

oma liikumisharjumusi: 19% on vähem autot kasutanud, 14% on

rohkem ühistransporti kasutanud ja 12% on hakanud autoga

aeglasemalt sõitma. Siiski on ainult 6% eurooplastest vahetanud oma

auto vähem kütust tarbiva mudeli vastu. Lõpuks, 7% eurooplastest

on teinud algatusi energia säästmiseks töökohal.

Pärast seda, kui kõnealust küsimust esimest korda 2006. aasta aprillis ja mais

küsiti, on toimunud mõned muutused, kuid üldiselt on andmed püsinud suhteliselt

stabiilsed. Kõige sagedamini nimetatud meetme, kütmise ja koduste

elektriseadmete kasutamise vähendamise osas on toimunud 7-

protsendipunktiline tõus, samas kui oluliselt on vähenenud nende vastanute

osakaal, kes on hakanud aeglasemalt sõitma (12%, 4 protsendipunkti võrra

vähem). Teine tähelepanuväärne muutus puudutab nende vastanute osakaalu

vähenemist, kes ei ole energia kokkuhoidmiseks midagi teinud (21%-lt 17%ni):

teadlikkus säästmise vajalikkusest näib olevat tõusnud.

Liikmesriikidevahelised erinevused

Esialgne analüüs riikide rühmade lõikes toob esile käitumise erinevused

ELi vanade liikmesriikide4 ja pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikide

vahel.5 Möödunud aastal on 46% vanade liikmesriikide vastajatest energia

säästmiseks vähendanud kütmist ja/või õhu konditsioneerimist, kuid nende

eeskuju on järginud ainult kolmandik uutes liikmesriikides intervjueeritutest

(33%). Lisaks sellele on vanades liikmesriikides rohkem kui üks viiest vastanust

vähendanud auto kasutamist (21%) võrreldes ainult 11%ga uutes

liikmesriikides. Siiski on veerand vastanutest 2004. või 2007. aastal ELiga

ühinenud riikides soojustanud oma kodu võrreldes 17%ga vastanutest vanades

liikmesriikides.

4 Enne 2004. aasta maid kuulusid ELi järgmised riigid: Belgia, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik. Käesolevas uuringus nimetatakse neid „vanadeks liikmesriikideks”. 5 2004. aasta mais või 2007. aasta jaanuaris said ELi uuteks liikmesriikideks Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Küprose Vabariik, Leedu, Läti, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia. Käesolevas uuringus nimetatakse neid „uuteks liikmesriikideks”.

8

Vaatamata teatud liikmesriikidevahelistele erinevustele, on kõigis riikides

vähemalt kolmveerand vastanutest võtnud meetmeid energiatarbimise

vähendamiseks. Maltal on peaaegu kõik elanikud rakendanud energiasäästu

meetmeid (97%). Väga suur osa vastanutest Luksemburgis (92%) ja Rootsis ning

Sloveenias (mõlemas 90%) on samuti rakendanud energiasäästu meetmeid.

Seevastu kõige väiksema tõenäosusega on energia säästmiseks midagi ette

võtnud vastanud Hispaanias (21%), Lätis (22%), Rumeenias (23%) ja Kreekas

(24%), mis kõik on tõsistes majandusraskustes olevad riigid.

Täpsemalt:

- Maltal (87%), Portugalis (76%), Sloveenias (70%) ja Küprosel (67%) on

rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest vähendanud valgustust ja

koduste elektriseadmete kasutamist võrreldes vähem kui pooltega

vastanutest Iirimaal, Itaalias, Prantsusmaal, Madalmaades, Slovakkias,

Tšehhi Vabariigis ja Belgias. Kokku 20 liikmesriigis on vastanute

absoluutne enamus vähendanud energia säästmiseks valgustust ja

koduste elektriseadmete kasutamist.

- Rohkem kui pool vastanutest on vähendanud kütmist ja/või õhu

konditsioneerimist Maltal (68%), Saksamaal (59%), Luksemburgis

(57%) ja Sloveenias (53%). Siiski, Balti riikides (Läti (8%), Leedu (10%)

ja Eesti (18%)) on selliseid piiranguid rakendanud vähem vastanuid.

- Luksemburgis, Saksamaal, Rootsis, Austrias ja Prantsusmaal on vähemalt

veerand vastanutest kasutanud energia säästmiseks vähem isiklikku

autot. Selles osas on ennast kõige vähem piiranud vastanud Bulgaarias,

Poolas ja Rumeenias.

- Tulemused ühistranspordi suurenenud kasutuse osas kajastavad auto

kasutamise suundumusi, mis on loogiline, sest esimene võib olla teise

tagajärg: nii olid suurema tõenäosusega ühistranspordi kasutust

suurendanud vastanud Luksemburgis ja Rootsis. Seevastu vastanud

Iirimaal, Portugalis ja Küprosel on kõige vähem tõenäoliselt oma käitumist

vastavalt muutnud.

9

Cut down on lighting and the use of domestic electrical

appliances

Cut down on heating or/ and air conditioning

Used your car lessInsulated your house (walls, windows, etc.)

Used public transport more

Reduced your driving speed

Took initiatives to save energy at work

Changed your car to another one which uses less fuel

None

EU27 55% 43% 19% 19% 14% 12% 7% 6% 17%

PRE-2004 54% 46% 21% 17% 15% 14% 8% 7% 17%

POST-2004/07 59% 33% 11% 25% 10% 5% 6% 4% 18%

BE 48% 50% 22% 29% 16% 18% 10% 11% 14%

BG 53% 46% 10% 19% 11% 2% 5% 2% 19%

CZ 45% 30% 14% 30% 14% 5% 5% 5% 20%

DK 64% 38% 19% 23% 12% 13% 13% 14% 17%

DE 64% 59% 26% 16% 15% 18% 8% 11% 15%

EE 55% 18% 17% 40% 17% 5% 10% 6% 12%

IE 51% 52% 24% 24% 10% 13% 9% 7% 18%

EL 56% 50% 22% 7% 10% 8% 4% 2% 24%

ES 58% 38% 16% 5% 15% 11% 6% 2% 21%

FR 46% 46% 25% 21% 13% 23% 7% 6% 16%

IT 49% 33% 14% 16% 10% 5% 6% 5% 20%

CY 67% 55% 20% 13% 3% 8% 6% 6% 19%

LV 61% 8% 11% 23% 12% 4% 6% 4% 22%

LT 62% 10% 12% 30% 14% 4% 8% 6% 18%

LU 62% 57% 30% 26% 30% 25% 13% 13% 8%

HU 65% 42% 13% 25% 12% 5% 4% 1% 11%

MT 87% 68% 15% 6% 15% 11% 19% 7% 3%

NL 46% 46% 20% 18% 16% 13% 9% 7% 16%

AT 50% 40% 25% 18% 18% 13% 10% 6% 18%

PL 65% 30% 9% 20% 9% 5% 6% 5% 15%

PT 76% 33% 11% 16% 4% 4% 5% 2% 12%

RO 54% 33% 9% 28% 10% 3% 6% 2% 23%

SI 70% 53% 22% 35% 15% 17% 10% 10% 10%

SK 45% 42% 11% 37% 7% 4% 8% 6% 18%

FI 53% 31% 24% 16% 16% 10% 4% 7% 19%

SE 63% 32% 26% 15% 29% 16% 13% 14% 10%

UK 50% 50% 24% 25% 21% 14% 10% 9% 16%

QA16 During the past year, have you done any of the following to save energy?- MULTIPLE ANSWERS POSSIBLE -

Highest percentage per countryHighest percentage by item

Lowest percentage per country

Lowest percentage by item

10

Sotsiaaldemograafiline analüüs

Uuringu tulemuste analüüs toob esile mitu sotsiaaldemograafilist erinevust:

- Soolised erinevused ei ole statistiliselt olulised, ehkki võrreldes

meestega on naiste puhul pisut suurem tõenäolisus, et nad on energia

säästmiseks mitte ainult vähendanud valgustust ja koduste

elektriseadmete kasutamist, vaid ka vähendanud kütmist ja/või õhu

konditsioneerimist. Siiski on mehed suurema tõenäosusega muutnud oma

liikumisharjumusi, eriti auto kasutamist.

- Vastanute vanus on tundlikum parameeter: noorimad vastanud,

vaatamata asjaolule, et nad on keskkonnateadlikkuses tihti esirinnas, on

kõige vähem tõenäoliselt oma käitumist muutnud, samas kui 40–54 aasta

vanused vastanud on kõige tõenäolisemalt rakendanud meetmeid oma

energiatarbimise vähendamiseks.

- Hariduslike erinevuste mõju on suhteliselt väike: märgime lihtsalt, et

vastanud, kes lahkusid koolist kõige varem, on kõige väiksema

tõenäosusega oma liikumisharjumusi muutnud.

- Lõpuks, vastanud, kes on kõige suuremates rahalistes raskustes, on

ühtlasi need, kes on kõige rohkem säästnud, seda nii kütmise ja

koduste elektriseadmete kasutamise kui ka kütmise ja/või õhu

konditsioneerimise vähendamise kaudu. See on üsna loogiline, sest see

energiasääst toob kaasa kohese rahalise säästu. Siiski on nad pisut

väiksema tõenäosusega muutnud oma liikumisharjumusi, võib-olla

sellepärast, et kasutavad autot tööga seoses.

11

Cut down on lighting and the use of

domestic electrical appliances

Cut down on heating or/ and air conditioning

Used your car less

Insulated your house (walls,

windows, etc.)

Used public transport more

Reduced your driving speed

Took initiatives to save energy

at work

Changed your car to another one

which uses less fuel

None

EU27 55% 43% 19% 19% 14% 12% 7% 6% 17%

Male 53% 41% 21% 20% 13% 14% 7% 7% 18%

Female 57% 44% 17% 18% 14% 10% 7% 6% 16%

15-24 44% 33% 12% 11% 21% 5% 5% 4% 27%

25-39 56% 43% 19% 18% 13% 13% 9% 8% 16%

40-54 58% 46% 21% 21% 12% 15% 11% 7% 15%

55 + 57% 44% 20% 21% 13% 11% 4% 6% 16%

15- 57% 43% 16% 16% 10% 9% 4% 4% 19%

16-19 55% 44% 20% 19% 11% 12% 7% 6% 17%

20+ 57% 46% 24% 24% 17% 16% 11% 9% 13%

Still studying 46% 32% 10% 11% 26% 5% 5% 3% 26%

Most of the time 58% 47% 15% 15% 12% 10% 4% 4% 19%

From time to time 55% 43% 17% 16% 13% 10% 6% 5% 18%

Almost never 55% 43% 21% 21% 14% 13% 8% 8% 16%

Difficulties paying bills

QA16 During the past year, have you done any of the following to save energy?- MULTIPLE ANSWERS POSSIBLE -

Gender

Age

Education (End of)

12

1.2 Energiale tehtavate kulutuste vähendamise meetmed

[Küsimus nr 18]6

- Energiale tehtavate kulutuste vähendamise kõige tõhusamaks

viisiks peetakse arukate energiaarvestite ulatuslikku paigaldamist

-

Lisaks meetmetele üksikisiku tasandil küsiti eurooplastelt, millised üldised

meetmed vähendaksid nende arvates kõige tõhusamalt nende energiaarvete

suurust. Neil paluti valida, millised kaks neljast Euroopa Parlamendi soovitatud

meetmest võimaldaksid nende energiaarveid vähendada.

Peaaegu pool eurooplastest (47%) usub, et arukate energiaarvestite ulatuslik

paigaldamine oleks tulemuslik viis energiale tehtavate kulutuste

vähendamiseks. Neli vastanut kümnest eelistasid maksuerandeid tarbijatele,

kes parandavad oma majapidamise energiatõhusust (40%), ja rohkem kui

kolmandik usub, et energiatarnijate konkurents aitaks samuti nende energiakulu

vähendada (36%). Lõpuks, vaid pisut üle veerandi eurooplastest on arvamusel, et

energiaarvete lihtsamaks ja mõistetavamaks muutmine aitaks neil kulutusi

energiale vähendada (23%).

6 Küsimus nr 18: Millised kaks järgnevatest meetmetest aitaksid teie kui energia tarbija arvates teil kulutusi energiale vähendada?

13

Liikmesriikidevahelised erinevused

Tulemuste analüüs Euroopa Liiduga ühinemise aja lõikes toob välja

mõned erinevused. Võrreldes uutega nimetavad vanade liikmesriikide vastajad

suurema tõenäosusega arukate energiaarvestite ulatuslikku paigaldamist ja

maksuerandeid (vastavalt 49% ja 41%, vs. 42% ja 35%). Seevastu vastanud

uutes liikmesriikides nimetavad tõenäolisemalt energiatarnijate konkurentsi

(40% vs 34%), mille nad seavad teisele kohale meetmete hulgas, millega

tõenäoliselt saab kulutusi energiale vähendada.

Muus osas on selle küsimuse vastused üsna hajusad ja erinevad riikide

lõikes. Siiski toetab oluline osa vastanutest nelja väljapakutud meedet.

Täpsemalt:

- Neljateistkümnes riigis eelistatakse arukate energiaarvestite

ulatuslikku paigaldamist, mis võimaldab majapidamistel kasutada

energiat siis, kui selle hind on odavam, ja oma energiatarbimist

reguleerida: seda meedet nimetati kõige sagedamini Itaalias, Rootsis,

Taanis, Austrias, Portugalis, Tšehhi Vabariigis, Iirimaal, Kreekas, Ungaris,

Ühendkuningriigis, Eestis (võrdselt energiatarnijate konkurentsiga), Poolas

ja Hispaanias. Ehkki see polnud kõige sagedamini nimetatud meede,

nimetasid rohkem kui 50% vastanutest arukate energiaarvestite

kasutamist Küprosel, Sloveenias ja Madalmaades.

- Seitsmes riigis oli kõige sagedamini nimetatud meetmeks maksuerandid

tarbijatele, kes parandavad oma majapidamise energiatõhusust (ja

seega piiravad üleliigset energiatarbimist): Küpros, Madalmaad, Malta,

Sloveenia, Soome, Luksemburg ja Prantsusmaa.

- Seitsmes liikmesriigis arvatakse, et energiatarnijate konkurents oleks

parim viis energiakulutuste vähendamiseks: Slovakkia, Leedu, Läti,

Saksamaa, Rumeenia, Belgia ja Eesti (võrdselt arukate energiaarvestite

ulatusliku paigaldamisega).

14

- Lõpuks näib, et energiaarvete keerukus on probleemiks Bulgaarias, kus

see oli kõige sagedamini nimetatud vastus. 45% vastanutest ütles, et

energiaarvete lihtsamaks ja mõistetavamaks muutmine aitaks

vähendada nende kulutusi energiale. Seevastu 27st liikmesriigist 24s oli

see meede viimasel kohal. Lisaks Bulgaariale ei olnud see meede viimasel

kohal veel vaid Austrias ja Ühendkuningriigis.

15

Widespread installation of “smart” energy meters in each household

Tax breaks for consumers who improve the energy efficiency of their household

Creating the conditions for different energy providers to compete

Making energy bills simpler and easier to understand

EU27 47% 40% 36% 23%

PRE-2004 49% 41% 34% 23%

POST-2004/07 42% 35% 40% 24%

BE 46% 40% 42% 32%

BG 41% 29% 42% 45%

CZ 51% 36% 41% 21%

DK 58% 55% 29% 27%

DE 47% 39% 49% 28%

EE 42% 27% 42% 21%

IE 49% 42% 36% 21%

EL 48% 41% 46% 27%

ES 40% 36% 36% 26%

FR 49% 53% 33% 14%

IT 59% 34% 29% 17%

CY 57% 64% 37% 19%

LV 33% 43% 52% 11%

LT 36% 37% 54% 16%

LU 47% 54% 32% 11%

HU 48% 43% 33% 23%

MT 37% 59% 36% 23%

NL 52% 59% 20% 18%

AT 54% 46% 29% 33%

PL 41% 34% 36% 22%

PT 52% 22% 42% 15%

RO 37% 32% 44% 24%

SI 54% 57% 35% 20%

SK 46% 30% 55% 19%

FI 45% 56% 39% 19%SE 59% 51% 37% 20%UK 44% 39% 20% 27%

Highest percentage per countryHighest percentage by item

Lowest percentage per country

Lowest percentage by item

QA18 According to you as an energy consumer, which two of the following measures would allow you to de crease your energy bills?- MAX. 2 ANSWERS -

16

Sotsiaaldemograafiline analüüs

Tulemuste sotsiaaldemograafiline analüüs toob esile elanikkonna rühmade

vahelised erinevused.

- Võrreldes naistega arvavad mehed pisut suurema tõenäosusega, et

maksuerandid ja energiatarnijate konkurents aitavad neil kulutusi

energiale vähendada. Üldiselt erinevad vastused sugude lõikes vähe.

- Ka vanuse mõju on suhteliselt piiratud, kuid vanuserühmade lõikes

on siiski mõned erinevused: vanemad inimesed arvavad keskmisest

väiksema tõenäosusega, et arukate energiaarvestite ulatuslik

paigaldamine, maksuerandid ja energiatarnijate konkurents vähendavad

nende kulutusi energiale. Siiski usuvad nad suurema tõenäosusega, et

arvete lihtsustamine võib aidata neid väiksemaks muuta: näib, et neil on

teiste vanuserühmadega võrreldes raskem oma energiaarveid mõista.

- Haridustase on tundlikum parameeter: sarnaselt vanemate inimestega

nimetavad kõige vähem haritud vastanud väiksema tõenäosusega

mitmesuguseid meetmeid, v.a energiaarvete lihtsustamine, mida nad

nimetavad suurema tõenäosusega.

- Ka rahalised raskused mõjutavad vastuseid, eriti mis puudutab

maksuerandeid inimestele, kes parandavad oma majapidamise

energiatõhusust: seda meedet nimetas 43% neist, kellel on enamasti

raskusi arvete tasumisega, võrreldes 32%ga neist, kellel peaaegu kunagi

selliseid raskusi pole.

17

Widespread installation of “smart” energy meters in each household

Tax breaks for consumers who improve the energy

efficiency of their household

Creating the conditions for different energy providers

to compete

Making energy bills simpler and easier to

understand

EU27 47% 40% 36% 23%

Male 47% 42% 37% 22%

Female 48% 38% 34% 24%

15-24 48% 38% 35% 20%

25-39 50% 43% 38% 20%

40-54 50% 42% 37% 22%

55 + 43% 36% 33% 27%

15- 42% 33% 32% 28%

16-19 48% 39% 37% 24%

20+ 51% 47% 37% 18%

Still studying 48% 39% 36% 19%

QA18 According to you as an energy consumer, which two of the following measures would allow you to de crease your energy bills?- MAX. 2 ANSWERS -

Age

Education (End of)

Gender

18

2. ENERGIAHINDADE MÕJU VAESUSE JA

TÕRJUTUSEGA VÕITLEMISELE

Mitu Euroopa Parlamendi tellimusel läbi viidud Eurobaromeetri uuringut on

näidanud, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemine on ülekaalukalt

peamine teema, millega Euroopa Parlament peaks eurooplaste soovi kohaselt

tegelema7; seega on huvitav näha, kas energia hinnaga seotud meetmetel võiks

olla positiivne mõju.

Seepärast paluti eurooplastel selles küsimuses oma seisukoht öelda. Esmalt

meenutati neile, et praegu on vaesusesse ja tõrjutusse sattumise ohus 116

miljonit Euroopa kodanikku8.

- Selge enamus eurooplasi on arvamusel, et konkreetselt energia hinnaga

seotud meetmed võivad aidata vaesuse ja tõrjutusega võidelda -

Rohkem kui kuus eurooplast kümnest on arvamusel, et spetsiifilised energia

hinnaga seotud meetmed võiksid aidata ära hoida haavatavate inimeste

sattumise vaesusesse ja tõrjutusse (62%, sh 24%, kes on selles kindlalt

veendunud ja vastasid „jah, kindlasti”).

Siiski on eurooplaste arvestatava suurusega vähemus skeptilisem: peaaegu

kolmandik ei arva, et energiahindade kohandamine hoiaks ära haavatavate

inimeste sattumise vaesusse ja tõrjutusse (32%).

7 Vt eriti: Eurooplased ja kriis: http://www.europarl.europa.eu/parliament/public/staticDisplay.do?language=EN&refreshCache=yes&pageRank=4&id=40 8 Küsimus nr 20: 116 miljonit Euroopa kodanikku (s.o peaaegu veerand kogu Euroopa elanikkonnast) on vaesusesse ja tõrjutusse sattumise ohus. Kas te arvate, et konkreetselt neile suunatud energia hinda puudutavad meetmed võivad aidata ära hoida nende inimeste sattumist vaesusse ja tõrjutusse?

19

Liikmesriikidevahelised erinevused

Selles küsimuses on liikmesriikidevahelised erinevused palju selgemad.

Tulemuste analüüs riikide rühmade lõikes toob esile üsna selged erinevused:

euroala riikides usub enamik vastanutest, et konkreetsed energia hinnaga

seotud meetmed võivad aidata vältida kõige haavatavamate inimeste vaesusse ja

tõrjutusse sattumist (58%), kuid oluline vähemus kahtleb sellise poliitika mõjus

(38%). Euroalalt välja jäävates riikides on arvamused palju selgemad (67%

arvab, et konkreetsed energia hinnaga seotud meetmed võivad aidata

haavatavaid inimesi kaitsta, samas kui 25% sellega ei nõustu). Arvamused selles

küsimuses erinevad liikmesriikide lõikes:

- Vastanute osakaal, kes on arvamusel, et spetsiifiline hinnapoliitika võib

aidata vältida inimeste vaesusse ja tõrjutusse sattumist, varieerub 83%st

Maltal kuni 36%ni Taanis. Vastuste skaala on seepärast üsna lai, isegi kui

enamik vastanutest ettepanekuga nõustub.

20

- 27st liikmesriigist 23s usub enamus, et madalamad energia hinnad võivad

vaesuse ja tõrjutusega võitlemist positiivselt mõjutada. Ainult neli riiki

erinevad sellest üldisest suundumusest: Taani (50% vastanutest vastas

„ei”), Soome (52%), Saksamaa (54%) ja Madalmaad (56%). Kõigis

kolmes Põhjamaas oldi kõige skeptilisemad spetsiifilise hinnapoliitika

positiivse mõju suhtes vaesuse ja tõrjutusega võitlemisel, kuid peale

nende kolme riigi ei ilmne muudes ELi riikides selget geograafilist

suundumust: näiteks on Beneluxi riikides saadud vastused suhteliselt

hajusad, samuti ka Balti riikides.

21

Huvitav on märkida, et tulemusi ei mõjuta SKP per capita kaudu väljendatud

riikide tegelik jõukus: SKP per capita tulemust peaaegu ei mõjuta. Malta kui riigi,

kus vastanud kõige tõenäolisemalt on arvamusel, et spetsiifilised energia hinnaga

seotud meetmed võivad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemist mõjutada

(83%), SKP per capita on alla Euroopa keskmist. Kuid Maltale järgneb selles

arvestuses Ühendkuningriik (78%), mille SKP per capita ületab Euroopa keskmist.

Skaala teises ääres, kus ollakse kõige vähem veendunud spetsiifiliste energia

hinda puudutavate meetmete tulemuslikkuses, on sellised riigid nagu Madalmaad

(41%), kus on kõrge SKP per capita (Euroopa Liidu suuruselt neljas) ja Eesti

(51%), mis asub SKP per capita poolest ELis 22. kohal. Seepärast on võimalik, et

selle küsimuse vastuseid mõjutab rohkem pigem energia hind vastavates riikides.

.

.

.

.

..

.

.

.

.

..

.

. .

.

.

.. . . .

.

..

.

. .

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

GD

P p

er

cap

ita (i

n th

ou

san

ds

of

eu

ros/

he

ad

)

% Yes

LU

DK

CZ

BE

FR

IEAT

SEFI

DE

NL

LV PL LTRO

PT

CY

MT

UK

SI

BG

HU

SK

EL

EU27ES

EE

IT

*SKP per capita: Eurostat 2008

22

Sotsiaaldemograafiline analüüs

Selles küsimuses on sotsiaaldemograafilised erinevused üsna

väikesed: kõigis kategooriates on valdav enamus vastanutest arvamusel, et

spetsiifiline energia hind võib aidata ära hoida haavatavate inimeste

vaesusesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse sattumist.

- Siiski näib mõjutavaks tunnuseks olevat vastanute elatustase.

Need, kellel on enamasti raskusi arvete tasumisega ja kes võivad sellisest

energia hinnast kõige otsesemalt kasu saada, on kõige suurema

tõenäosusega arvamusel, et selline meede võib aidata vältida kõige

haavatavamate inimeste vaesusesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse sattumist.

Vastanud, kellel ei ole peaaegu kunagi arvete tasumisega raskusi, usuvad

keskmisest pisut väiksema tõenäosusega, et spetsiifilised hinnad

kaitseksid haavatavaid inimesi vaesusesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse

sattumise eest.

Total 'Yes' Total 'No' Don't know

EU27 62% 32% 6%

Most of the time 67% 26% 7%

From time to time 65% 30% 5%

Almost never 59% 36% 5%

QA20 Do you think that specific energy tariff measures could contribute toavoiding these people falling into poverty and excl usion?

Difficulties paying bills

23

3. EUROOPLASTE ARVAMUSED ÜHISE ENERGIAPOLIITIKA KOHTA

3.1 Eli eesmärk

- Suur enamus eurooplasi nõustub, et eesmärk vähendada 2020. aastaks

energia tarbimist 20% võrra peaks olema kohustuslik kõigile ELi

liikmesriikidele -

Rohkem kui kaheksa eurooplast kümnest soovib, et Euroopa Liidu ja selle

liikmesriikide kinnitatud eesmärk vähendada 2020. aastaks energia tarbimist

20% võrra9, oleks kõigile ELi 27 liikmesriigile kohustuslik. Vastuste üksikasjalik

analüüs näitab, et peaaegu pool eurooplastest pooldab kindlalt selle eesmärgi

kohustuslikuks muutmist: 48% vastas „jah, kindlasti”, võrreldes 33%ga, kes

vastas „jah, tõenäoliselt”. Ainult 14% vastanutest ei soovi, et see eesmärk oleks

kõigile ELi riikidele kohustuslik (10% „ei, tõenäoliselt mitte” ja 4% „ei, kindlasti

mitte”).

9 Küsimus nr 17: EL ja selle liikmesriigid on seadnud eesmärgiks vähendada 2020. aastaks energia tarbimist 20% võrra. Kas selle saavutamiseks peaks teie arvates see eesmärk olema kohustuslik kõigis ELi liikmesriikides?

24

Liikmesriikidevahelised erinevused

Liikmesriikidevahelisi erinevusi on suhteliselt vähe: kõigis riikides usub

vähemalt seitse vastanut kümnest, et energiatarbimise vähendamise

eesmärk peaks olema kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Siiski varieerub selle

väite toetuse tugevus. Üks tegur on Euroopa Liiduga ühinemise aeg: rohkem kui

pool vanade liikmesriikide vastajatest usub kindlalt, et kõigile liikmesriikidele

peaks olema kohustuslik järgida ELi ja liikmesriikide seatud 20%-lise

energiasäästu eesmärki (51% vastas „jah, kindlasti”, samas kui 30% vastas „jah,

tõenäoliselt”). Uutes liikmesriikides on vastanud selles vähem kindlad: 37%

vastas „jah, kindlasti”, samas kui 42% vastas „jah, tõenäoliselt”. Liikmesriikide

vahel on erinevused veelgi suuremad:

- „Jah, kindlasti” vastuste osakaal varieerub liikmesriikide lõikes oluliselt.

Vähemalt kuus vastanut kümnest Rootsis (60% „jah, kindlasti” vastuseid),

Sloveenias (63%), Belgias (64%), Prantsusmaal (65%), Küprosel (66%)

ja, kõige silmatorkavamalt, Luksemburgis (74%) on veendunud, et

eesmärk vähendada 2020. aastaks energia tarbimist 20% võrra peaks

olema kohustuslik kõigile ELi liikmesriikidele.

- Seevastu ainult kolmandik või vähem vastanutest Austrias (32%), Iirimaal

(29%), Portugalis (28%) ja Tšehhi Vabariigis (26%) on selles kindlalt

veendunud. Vaatamata neile erinevustele toetuse tugevuses, jääb faktiks,

et väga suur enamus vastanutest usub, et kõiki riike tuleks kohustada

järgima eesmärki vähendada 2020. aastaks energia tarbimist.

25

Sotsiaaldemograafiline analüüs

Sotsiaaldemograafiline analüüs toob esile vähe erinevusi: kõigis kategooriates on

suur enamus vastanutest arvamusel, et eesmärk vähendada 2020. aastaks

energia tarbimist 20% võrra peaks olema kõigile ELi liikmesriikidele kohustuslik.