KINNITATUD

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi

Direktori 6. september 2013

Käskkirjaga nr 1.1-3/09

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM

UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE NING

HINDAMISE TINGIMUSED JA KORD

Kohtla-Järve 2013

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1. MIS ON UURIMISTÖÖ? ...................................................................................................... 5

2. TÖÖ KOOSTAMINE ............................................................................................................ 6

2.1 Teema valik ...................................................................................................................... 6

2.2 Töö koostamise põhietapid ............................................................................................... 7

2.3 Uurimistöö kavandamine .................................................................................................. 7

2.3.1 Uurimistöö kava koostamine ..................................................................................... 7

2.3.2 I kollokvium .............................................................................................................. 8

2.3.3 II kollokvium ............................................................................................................. 8

2.2.4 Uurimistöö kirjaliku osa kirjutamine, viimistlemine ja lõplik vormistamine. .............. 8

2.2.5 Töö esitamine retsenseerimiseks. .................................................................................. 8

2.4 Töö kaitsmine ................................................................................................................... 8

3. TÖÖ PÕHIOSAD JA NENDE VORMISTAMISE NÕUDED ............................................. 9

3.1 Tiitelleht ........................................................................................................................... 9

3.2 Sisukord .......................................................................................................................... 10

3.3 Sissejuhatus .................................................................................................................... 10

3.4 Töö põhiosa jaotatuna peatükkideks ja nende alajaotusteks .......................................... 10

3.5 Kokkuvõte ...................................................................................................................... 11

3.6 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 11

3.7 Lisad ............................................................................................................................... 13

3.8 Retsensioon ..................................................................................................................... 13

3.9 Annotatsioon ................................................................................................................... 14

3.10 Tabelite ja jooniste vormistamine................................................................................. 14

4. VIITAMINE ......................................................................................................................... 15

4.1 Viitamissüsteemi variandid ............................................................................................ 15

3

4.1.1Nime ja aasta viitamine (eelistatud) ......................................................................... 15

4.1.2 Joonealune viitamaine ............................................................................................. 16

4.1.3 Numbriline viitamine ............................................................................................... 16

5. UURIMISTÖÖ KUJUNDAMINE ....................................................................................... 17

6. UURIMISTÖÖ HINDAMINE ............................................................................................. 19

6.1 Uurimistöö hindamisepõhimõtted .................................................................................. 19

6.2 Hindelise tulemuse vaidlustamine. ................................................................................. 20

LISAD ...................................................................................................................................... 21

Lisa 1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 22

Lisa 2 Sisukord ..................................................................................................................... 23

Lisa 3 Soovitatav protsessi hindamismudel juhendajale ...................................................... 24

Lisa 4 Soovitatav sisu ja vormi hindamismudel juhendajale ja retsensendile .............. 25

Lisa 5 Juhendaja hinnang uurimistööle ................................................................................ 27

Lisa 6 Retsensendi hinnang uurimistööle ........................................................................ 28

Lisa 7 Kaitsmiskomisjoni hinnanguleht uurimistööle .......................................................... 29

Lisa 8 Kaitsmiskomisjoni hinnang uurimistööle .................................................................. 30

4

SISSEJUHATUS

Kirjalikud tööd (uurimistöö, praktiline töö ja referaat) on õppeprotsessi osad, mille eesmärk

on süvendada õppija teadmisi ja anda vilumus iseseisvaks tööks kirjalike allikatega.

Samuti kinnistada teooria ja praktiliste uuringute sidumise oskust ning saadud andmete

valiku, töötlemise ja tulemuste üldistamise oskust

Juhendi eesmärgiks on anda õpilasele eeskiri selle kohta, millised on uurimuse koostamise ja

vormistamise nõuded Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis.

Olulisemad õpilaste uurimistööle esitatavad nõuded on:

1) uurimisprobleemi selge formuleerimine;

2) uurimiseesmärgi täitmiseks sobiva metoodika ja empiirilise materjali valik;

3) teemakohase kirjanduse läbitöötamine ja korrektne viitamine;

4) töö tulemuste analüüsiv ja sünteesiv esitamine;

5) omapoolse panuse olemasolu ja selle selge väljatoomine;

6) töö korrektne vormistamine;

7) uurimistöö kirjutatakse eesti keeles;

8) uurimistöö sooritatakse individuaalselt;

9) uurimistöö maht on 13-25 lehekülge.

Uurimistööde vormistamisel tuleb jälgida teadustööde koostamise üldkehtivaid nõudeid

(viitamine teiste autorite töödele, töö loogiline ülesehitus koos sissejuhatava ja kokkuvõtva

osaga jne).

Juhendis on vormistamisjuhiste andmisel silmas peetud tekstitöötlusprogrammi MS Word.

Teiste tekstitöötlusprogrammide kasutamisel tuleb vormistus viia täpsesse vastavusse selle

juhendi nõuetega.

Uurimistöö ettevalmistamise täpse ajakava igaks õppeaastaks kehtestab õppejuhi ettepanekul

kooli direktor käskkirjaga.

5

1. MIS ON UURIMISTÖÖ?

Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida

uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; protsess

ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt

struktureeritud viisil.

Uuring on lühiajaline või ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne.

Uurimus on trükis ilmunud või kirjalik uurimistöö.

Kodu-uurimistöö on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi või mõne muu

piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine.

Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst

(töödest).

Plagiaat on kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata,

loomevargus. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat. Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi

käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus

tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni.

Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet veel uurimata (või väheuuritud)

materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti koostamise oskust

Uurimusi võib koostada kolmel tasemel:

1. kirjeldav uurimus;

2. kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine;

3. probleemi põhjuste analüüsimine.

Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja

mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha.

6

2. TÖÖ KOOSTAMINE

Järgnevalt kirjeldatakse kirjalikke töid, mida tuleb õpilastel kirjutada õppeaja jooksul.

2.1 Teema valik

Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess,

seetõttu on sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu

pidada.

Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö

käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik

töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile.

Kui juhendaja haigestub (pikem haigusperiood: 4 nädalat ja rohkem), lahkub töölt, koostöö

juhendatavaga ei suju tuleb kooli juhtkonnal määrata uus juhendaja. Kui töölt lahkuv õpetaja

on valmis koostööd juhendatavaga jätkama, siis kool takistusi ei tee.

Juhendaja:

a) aitab formuleerida töö struktuuri ja eesmärgi;

b) aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani;

c) annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;

d) konsulteerib õpilast uurimistöö käigus;

e) korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandi vahel;

f) kontrollib töö valmimist osade kaupa;

g) suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist;

h) hindab õpilase töö protsessi vastava hindamisjuhendi alusel ning paneb õpilasele selle

eest ühe kahest uurimistöö eest ette nähtud kursusehindest.

Töö kirjutaja :

a) otsib teemakohase kirjanduse ja allikad;

b) töötab välja uurimistöö metoodika;

c) analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;

d) annab töö käigus perioodiliselt aru juhendajale;

7

e) vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;

f) vormistab töö nõuetekohaselt;

g) kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees.

2.2 Töö koostamise põhietapid

1. esialgse teema valik;

2. kava (plaani) koostamine;

3. allikmaterjalide valik ja läbitöötamine;

4. andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine;

5. andmetöötlus;

6. töö teksti kirjutamine;

7. töö vormistamine ja korrektuur;

8. töö esitlus ja kaitsmine.

2.3 Uurimistöö kavandamine

2.3.1 Uurimistöö kava koostamine

Õpilasel tuleb uurimistöö koostamise käigus esitada uurimistöö ankeedi, milles tuuakse välja

järgmised aspektid.

1. Töö pealkiri. Pealkiri peab andma lugejale selge ettekujutuse uurimisprobleemi

põhiolemusest

2. Teema aktuaalsus. Miks just selle teema käsitlemine on oluline ning milleks saadud

uurimistulemusi kasutatakse.

3. Uurimuse eesmärk ja peamised uurimisülesanded. Eesmärgist selgub, mida ja miks

uuritakse; sellest tulenevad ka uurimisülesanded, mis aitavad püstitatud eesmärki

saavutada.

4. Uurimistöö teoreetiline tagapõhi ja metoodika. Põhjendatakse püstitatud eesmärgi

täitmiseks sobiva teoreetilise tagapõhja ja metoodika valikut.

5. Eelnevalt läbiviidud uurimustega tutvumine.

6. Kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse? Kuidas saab uurimust teostada?

7. Uurimistöö struktuur. Ülevaade kavandatavast sisukorrast peatükkide ja alapeatükkide

lõikes.

8. Uurimistöö protsessi ajakava.

8

Uurimistöö kava on kohustuslik kooskõlastada juhendajaga.

2.3.2 I kollokvium

I kollokvium toimub 10. klassi IV veerandi lõpus. Õpilane esitab kaasõpilastele ja

komisjonile uurimistöö ankeeti (pealkiri, töö eesmärk, teoreetiline tagapõhi ja metoodika,

struktuur, tegevuskava) individuaalselt maksimaalselt 5 minutit, paaris- või rühmatööna kuni

15 minutit.

2.3.3 II kollokvium

II kollokvium toimub 11. klassi jaanuaris. Õpilane esitab kaasõpilastele ja komisjonile

uurimistöö mustandi elektroonselt ning annab ülevaate töö hetkeseisust individuaalselt

maksimaalselt 5 minutit.

2.2.4 Uurimistöö kirjaliku osa kirjutamine, viimistlemine ja lõplik

vormistamine.

Valmis töö esitab õpilane juhendajale 11. klassi IV veerandi esimesel tööpäeval.

2.2.5 Töö esitamine retsenseerimiseks.

Valmis töö esitab õpilane retsensendile kolm nädalat enne kaitsmist Kui see on nädalavahetus,

siis sellele järgneval esimesel tööpäeval.

2.4 Töö kaitsmine

Kaitsmisel teeb õpilane 8-10-minutilise esitluse ja vastab küsimustele. Kaitsekõne koosneb

järgmistest osadest:

1) teema põhjendus;

2) töö eesmärk, ülesehitus;

3) eesmärgi saavutamine, olulisemad järeldused;

4) juhendaja jt tänamine;

5) küsimustele vastamine.

9

3. TÖÖ PÕHIOSAD JA NENDE VORMISTAMISE NÕUDED

Uurimistöö peab koosnema järgmistest osadest:

1) tiitelleht (vt Lisa 1);

2) sisukord;

3) sissejuhatus;

4) põhiosa (peatükid ja alapeatükid);

5) kokkuvõte;

6) kasutatud materjalid;

7) lisad;

8) retsensioon;

9) annotatsioon (emakeeles ja võõrkeeles)

Kõik leheküljed nummerdatakse, kuid tiitellehel leheküljenumbrit ei kirjutata.

Leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje alla keskele või paremale. Töö peab olema

keeleliselt korrektne, teaduslikus stiilis, umbisikulises vormis.

3.1 Tiitelleht

Tiitellehel on kirjas (vt Lisa 1):

• õppeasutuse nimi (suurtähtedes);

• töö autori nimi (tähesuurusega 14 pt);

• klass;

• töö pealkiri (suurtähtedes, rasvases kirjas, tähesuurusega 16 pt);

• töö liik (uurimistöö, referaat, essee jne);

• juhendaja - joondatuna paremale (kujul Juhendaja: Mari Luik);

• töö valmimise asukoht ja aasta (Kohtla-Järve 2011).

Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud, pigem lühike ja konkreetne, kuid samas

informatiivne ja ammendav. Pealkiri peaks üldiselt olema paigas juba enne uurimismaterjali

kogumise alustamist Pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d) ja/või osundab antud uurimistöö

põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele. Tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud

pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine püstitab konkreetse kitsama küsimuse

või tulemuse. Käsikirja lõplikul viimistlemisel võib loomulikult lihvida ka pealkirja.

10

3.2 Sisukord

Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje

numbri (vt Lisa 2). Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised

selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.

Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei

kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik

leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni.

Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata.

3.3 Sissejuhatus

Sissejuhatus on töö osa, milles sisaldub järgnev:

• teema valiku põhjendus;

• teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus;

• töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine;

• ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest;

• ülevaade peamistest allikatest;

• ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest

Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatud

probleemi. Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi, seda ei kuhjata üle

arvudega; üldjuhul ei tooda välja teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive.

3.4 Töö põhiosa jaotatuna peatükkideks ja nende alajaotusteks

Töö põhiosas täidab õpilane töö sissejuhatavas osas püstitatud eesmärgi saavutamiseks

vajalikke uurimisülesandeid. Üldiselt on soovitav probleemide käsitlemisel liikuda üldisemalt

(teoreetilised lähteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsele empiirilisele analüüsile.

Õpilase poolt koostatud uurimistöös peab olema selgesti nähtav õpilase isiklik panus. See

võib avalduda näiteks erinevate autorite arvamuste (teooriate) vastandamises ja võrdlemises

koos omapoolse seisukoha esitamisega; üldistuste, järelduste või rakenduslike ettepanekute

tegemises läbitöötatud materjalidele tuginedes. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb

püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja

mõistetavad.

11

Töö kirjutamisel on väga oluline, et õpilane ei piirduks probleemi lahkamisel ainult ühe autori

seisukohtade refereerimisega või lauskriitikaga, vaid leiaks ka teiste autorite vastuargumente.

Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi

püstitusest Töö sisulise osa struktuur peab olema tasakaalus. Tuleb vältida üleliigendamist

(üks peatükk ei ole kaks lõiku) ning ka liiga pikki liigendamata ja palju probleeme hõlmavaid

liigendamata osi.

Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alajaotised (punkt, alapunkt, lõige).

Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse

araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise

sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alajaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust

jne.

Põhiosa sisaldab:

1. probleemi seletava kirjelduse;

2. probleemi analüüsi;

3. tulemuste esitamise.

3.5 Kokkuvõte

Kokkuvõtte osas pöördutakse tagasi sissejuhatuse juurde ning antakse vastused seal

püstitatud eesmärgile ja uurimisülesannetele, sõnastades need lühidalt ja selgelt. Võib

esitada süstematiseeritult kõige olulisemaid järeldused, et saaks kohe teada, mida siin töös

analüüsitud on ja milliseid tulemusi saadud. Samuti kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist

uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. Järeldused tulenevad otseselt

autori poolt saadud andmetest ja nende teoreetilisest analüüsist

3.6 Kasutatud kirjandus

Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja

millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada

kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kasutatud

kirjandust järjestatakse autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras.

Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed:

12

1. autor (või koostaja) - perekonnanimi, initsiaal;

2. pealkiri (vastavalt tiitellehele);

3. köide, osa, number (arhiivmaterjalide puhul);

4. ilmumiskoht, kirjastus;

5. ilmumisaasta;

6. lehekülgede arv.

Näited:

raamat

Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994.

230 lk.

artikkel ajakirjast

Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66.

artikkel ajalehest:

Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august

Suuliste allikate loetelu

Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … ) mälestused (kirja pandud … a.

töö autori poolt).

Viites piisab: J.Paju mälestused.

Arhiivimaterjalide loetelu

Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:

Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number,

arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11.

13

Interneti materjalide loetelu

Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http://www.xxx.ee.kuupäev). Kui

autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali

hankimise kuupäevaga).

Näited:

Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993.

http://www.utopia.com/talent/lpb/muddex/essay (02.08.1996).

Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka

nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise või listi külastamise kuupäev:

Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw-

l@unicorn. acsttu.edu (31.05.1995).

3.7 Lisad

Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid

mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid,

mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia illustreeriv lisamaterjal (dokumendi või

fotokoopiad).

Lisad nummerdatakse iseseisvalt (vasakule ülanurka Lisa 1) ja pealkirjastatakse, fotod

allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on

originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Lisasid töö mahu sisse ei arvestata.

3.8 Retsensioon

Retsensent annab retsensioonis ülevaate töö tasemest, hindab positiivseid ja negatiivseid

külgi. Retsensent annab hinnangu eelkõige töö sisule, kuid jälgib ka töö vormistamise

nõuetest kinnipidamist Retsensiooni lõpus toob retsensent välja pakutud punktid. Oluline on

retsensendi ja juhendaja koostöö.

14

3.9 Annotatsioon

Annotatsioon on töö lühikokkuvõte eesti keeles ning ühes võõrkeeles. Annotatsioon peab

andma üldistatud, kuid ammendava ülevaate tööst, nii et see oleks arusaadav lugejale.

Annotatsioon sisaldab teksti, kus on ära toodud töö eesmärk, uurimisobjekt, kasutatud

metoodika, andmed töö tulemuste kohta, lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta, andmed

töö mahu, illustratsioonide arvu, jooniste, lisade jm kohta. Annotatsiooni maht on 0.5 - 1

lehekülge. Annotatsioon paikneb töös pärast lisasid.

3.10 Tabelite ja jooniste vormistamine

Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või

peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis

tuleb tabeli all neile ka viidata.

Ka joonised (sh diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse

(Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata.

15

4. VIITAMINE

Materjali edasiandmiseks on kaks võimalust: tsiteerimine ja refereerimine. Kõik töös

esitatavad seisukohad ja andmed, mille aluseks on kirjalikud allikad, tuleb siduda viidetega

vastavatele allikatele. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid

seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Teise autori mõtete

enda mõtete pähe kasutamist nimetatakse plagiaadiks. Plagiaadi puhul on õpilase kirjalik töö

mittearvestatud.

Viite peamiseks ülesandeks on anda teksti sees teavet algallika autori ja ilmumisaasta kohta.

Kõik kirjandusest võetud tabelid, joonised, fotod ja muud andmed varustatakse viidetega.

Tsiteerimise põhinõudeks on täpsus ja selgus. Tsitaat peab vastama täielikult originaalile nii

sõnastuse, ortograafia kui ka eristuskirje (näiteks sõrendus) osas ning esitatakse jutumärkides.

Tsitaati ei lisata sõnu ega jäeta ka välja, kui väljajätte tõttu autori mõte muutub. Tsitaadis ei

liideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tõlkimise korral peab olema

tegemist võimalikult adekvaatse tõlkega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse, väljajäetavad

sõnad asendatakse mõttepunktidega (/.../).

Refereerimist kasutatakse juhul, kui teksti ei soovita tsiteerida, vaid omasõnaliselt ümber

jutustada ja tekstiga siduda. Refereering peab olema autori oma tekstist eristatav.

4.1 Viitamissüsteemi variandid

Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik viited peavad olema

kasutatud allikate loetelus. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema

viidetes märgitud.

4.1.1 Nime ja aasta viitamine (eelistatud)

Tekstis tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi ja ilmumisaasta, võimalusel teksti

asukoha lehekülje number (Kaalikas 2009: 23).

16

4.1.2 Joonealune viitamine

Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon või

ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel

mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina.

Näide:

_________________________

1 Lane, Tony. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos, 2002, lk 39.

4.1.3 Numbriline viitamine

Numbriviite puhul märgitakse tsiteeritava mõtte järele nurksulgudesse number, mis viitab

allikale kirjanduse loetelus, ja viidatav lehekülg või leheküljed.

Näide:

„Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt

piiritletav olelusvorm ja toimib (suhteliselt) pidevalt ühise või ühiste eesmärkide

saavutamiseks” [7: 112].

17

5. UURIMISTÖÖ KUJUNDAMINE

Uurimistöö esitatakse A4 formaadis pehmes köites ühes eksemplaris.

Töö peab olema salvestatud PDF failina. Töö tuleb saata aadressile

uurimistoo@jarve.edu.ee

Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5.

Trükikiri: Times New Roman või Arial.

Tähesuurus 12 punkti.

Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3

cm.

Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge, st tekstile

rakendatakse rööpjoondust

Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, st lõiguvahe on 12 pt. Taandrida ei

kasutata.

Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad

kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega, tähesuurus 16 pt ja rasvases kirjas.

Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (va. suur algustäht).

Esimest järku alajaotuse tähesuurus on 14 pt ja rasvases kirjas, järgnevad

alapunktid 12 pt ja rasvases kirjas.

Peatükkide ja teiste alajaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu

pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav.

Pealkiri joondatakse lehe vasakusse serva.

Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (annotatsioon, sisukord,

sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt, st antud

pealkirjade ette paigutatakse leheküljepiir.

Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat

teksti, tuleks alustada uuelt lehelt.

Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja

rida, st lõiguvahe on 24-30 pt.

Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, st

lõiguvahe on 12 pt.

18

Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri.

Leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje alla keskele või paremale. Tiitellehele

leheküljenumbrit ei kirjutata.

Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega

(Lisa 1, Lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse.

19

6. UURIMISTÖÖ HINDAMINE

6.1 Uurimistöö hindamispõhimõtted

Hindamispõhimõtted on järgimiseks kaitsmiskomisjoni liikmetele, abistavaks materjaliks

õpilastele, juhendajatele ja retsensendile. Uurimistööd hindavad juhendaja, retsensent ja

kaitsmiskomisjon. Hinnatakse õpilase suhtumist tööprotsessi (juhendaja hinnang), töö sisu

ja vormistamist (retsensent), esinemist kaitsmisel (kaitsmiskomisjon), 10. klassi

hinnanguleht, I kollokvium, II kollokvium.

Õpilast tööprotsessis hinnates arvestab juhendaja järgmisi aspekte (vt Lisa 3):

• töösse suhtumist, tähtaegadest kinnipidamist, hilinemise korral selle põhjendatust;

• aktiivsust ja asjatundlikkust juhendajaga suhtlemisel;

• autori saavutusi ja peamisi töös esinevaid tugevusi;

• õpilase initsiatiivi, iseseisvust probleemide lahendamisel;

• analüüsi ja sünteesi oskust, kompetentsust

Töö sisulise osa hindamisel arvestatakse (vt Lisa 4):

• töö vastavust teemale;

• töö uurimuslikkust, objektiivsust;

• ebatäpsuste ja vigade puudumist;

• töö struktuursust, terviklikkust ja proportsionaalsust

Töö vormistusliku poole hindamisel arvestatakse (vt Lisa 4):

• töö üldilmet (korrektne väljatrükk, trüki- ja keelevigade puudumine);

• sisukorda ja selle vastavust tööle;

• tiitellehe korrektsust, töö liigendust ning selle põhjendatust;

• jooniste, diagrammide, fotode, graafikute selgust ja allkirjade olemasolu;

• tabelite toetavust ning pealkirjade olemasolu;

• lisade olemasolu korral nende paigutust, põhjendatust ja proportsiooni.

20

Töö kaitsmisel hindab komisjon:

• esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast);

• multimeediaesitluse korrektsust ja põhjendatust;

• kompetentsust küsimustele vastamisel;

• kaitsekõne selgust, arusaadavust, ammendavust, ajast kinnipidamist

Uurimistööd hinnatakse 100 punkti süsteemis:

• juhendaja hinnang kuni 40 punkti (vt Lisad 3, 4, 5) ;

• retsensendi hinnang kuni 20 punkti (vt Lisad 4, 6) ;

• kaitsmiskomisjoni hinnang kaitsmisele kuni 25 punkti (vt Lisad 7, 8);

• hinnangulehe täitmine 10. klassis kuni 3 punkti;

• I kollokvium kuni 6 punkti;

• II kollokvium kuni 6 punkti.

Uurimistöö lõpliku hinde paneb kaitsmiskomisjon 5 palli süsteemis, arvestades juhendaja ja

retsensendi poolt antud ning kaitsmise eest saadud punkte: 90 – 100 punkti – hinne „5“,

75 – 89 punkti – hinne „4“ , 50 – 74 punkti – hinne „3“ ; alla 50 punkti – hinne „2“;

kaitsmisele põhjuseta mitteilmumisel hinne „1“. Uurimistöö loetakse sooritatuks, kui seda on

hinnanud juhendaja, retsensent ja kaitsmiskomisjon, vastasel juhul loetakse

mittesooritanuks. Kui uurimistöö hinnatakse mitterahuldavaks, on õpilasel võimalus sama

õppeaasta 31. augustiks sooritada töö uuesti.

6.2 Hindelise tulemuse vaidlustamine.

Kui õpilane pole rahul oma praktilise töö hindega, võib ta esitada apellatsiooni 5

kalendripäeva jooksul alates hinde teadasaamisest (fikseeritud e-päevikus). Apelleerida saab:

juhendaja hinnangut, retsensendi hinnangut, kaitsmiskomisjoni hinnangut.

Apellatsiooniavaldus tuleb kirjutada kooli direktori nimele ja registreerida kooli kantseleis.

Apellatsioon vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul alates apellatsiooni registreerimisest kooli

kantseleis. Apellatsioonile vastatakse kirjalikult 5 tööpäeva jooksul arvestades otsus tegemise

kuupäevast

.

21

LISAD

22

Lisa 1 Tiitelleht

23

Lisa 2 Sisukord

24

Lisa 3 Soovitatav protsessi hindamismudel juhendajale

25

Lisa 4 Soovitatav sisu ja vormi hindamismudel juhendajale ja

retsensendile

26

27

Lisa 5 Juhendaja hinnang uurimistööle

28

Lisa 6 Retsensendi hinnang uurimistööle

29

Lisa 7 Kaitsmiskomisjoni hinnanguleht uurimistööle

30

Lisa 8 Kaitsmiskomisjoni hinnang uurimistööle