PRAKTILISE TÖÖ ETTEVALMISTAMISE NING HINDAMISE … · 8) retsensioon; 9) annotatsioon (emakeeles...
Transcript of PRAKTILISE TÖÖ ETTEVALMISTAMISE NING HINDAMISE … · 8) retsensioon; 9) annotatsioon (emakeeles...
KINNITATUD
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi
Direktori 6. september 2013
Käskkirjaga nr 1.1-3/09
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM
PRAKTILISE TÖÖ ETTEVALMISTAMISE
NING HINDAMISE TINGIMUSED JA KORD
Kohtla-Järve 2013
2
SISUKORD
1. PRAKTILISE TÖÖ MÕISTE ............................................................................................ 5
1.1 Praktilise töö eesmärgid .................................................................................................... 5
1.2 Praktilise töö ettevalmistamine ........................................................................................ 6
2. PRAKTILISE TÖÖ ETAPID ................................................................................................. 7
2.1.Praktilise töö teema ja juhendaja valik, eesmärgi püstitamine. ........................................ 7
2.2. Praktilise töö kavandamine. ............................................................................................. 8
2.2.1 Uurimistöö kava koostamine ..................................................................................... 8
2.2.2 I kollokvium ................................................................................................................ 9
2.2.3 II kollokvium ............................................................................................................... 9
2.2.4 Praktilise töö kirjaliku osa kirjutamine, viimistlemine ja lõplik vormistamine. ......... 9
2.2.5 Töö esitamine retsenseerimiseks. .............................................................................. 9
2.3 Töö retsenseerimine. ......................................................................................................... 9
2.4 Töö kaitsmine ................................................................................................................. 10
3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU OSA STRUKTUUR JA VORMISTAMINE ................. 11
3.1 Tiitelleht .......................................................................................................................... 11
3.2 Sisukord .......................................................................................................................... 12
3.3 Sissejuhatus ..................................................................................................................... 12
3.4 Töö põhiosa ..................................................................................................................... 12
3.5 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 13
3.6 Kirjanduse loetelu ........................................................................................................... 13
3.7 Lisad ................................................................................................................................ 14
3
3.8 Retsensioon ..................................................................................................................... 15
3.9 Annotatsioon ................................................................................................................... 15
3.10 Tabelite ja jooniste vormistamine ................................................................................. 15
4. VIITAMINE ......................................................................................................................... 16
4.1 Viitamissüsteemi variandid ............................................................................................. 16
4.1.1 Nime ja aasta viitamine (eelistatud) ........................................................................ 16
4.1.2 Joonealune viitamine ............................................................................................... 17
4.1.3 Numbriline viitamine ................................................................................................ 17
5. PRAKTILISE TÖÖ KUJUNDAMINE ................................................................................ 18
6. PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE ...................................................................................... 20
6.1 Praktilise töö hindamisepõhimõtted ................................................................................ 20
6.2 Hindelise tulemuse vaidlustamine. ................................................................................. 21
LISAD ...................................................................................................................................... 22
Lisa 1 Õpilasfirma kui praktilise töö hindamise mudel ................................................. 23
Lisa 2 Tiitellehe näidis .......................................................................................................... 25
Lisa 3 Sisukorra näidis .......................................................................................................... 26
Lisa 5 Soovitatav sisu ja vormi hindamismudel juhendajale ja retsensendile .............. 28
Lisa 6 Juhendaja hinnang praktilisele tööle .................................................................... 30
Lisa 7 Juhendaja hinnang õpilasfirmale kui praktilisele tööle ........................................ 31
Lisa 8 Retsensendi hinnang praktilisele tööle ................................................................. 32
Lisa 9 Retsensendi hinnang õpilasfirmale kui praktilisele tööle ................................... 33
Lisa 10 Kaitsmiskomisjoni hinnanguleht praktilise tööle ..................................................... 34
4
Lisa 11 Kaitsmiskomisjoni hinnang praktilise tööle ............................................................. 35
Lisa 12 Kaitsmiskomisjoni hinnang õpilasfirmale kui praktilise tööle ................................ 36
5
1. PRAKTILISE TÖÖ MÕISTE
Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud:
1) teos (Autoriõiguse seadus loetleb teosed, mis on kaitstud autoriõigusega);
2) õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine,
õpilasfirma registreerimine, õpilasfirma tegutsemine, õpilasfirma lõpetamine ja
lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus);
3) tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline
lahendus;
4) õppematerjal (õpik, töövihik, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal,
ülesannete, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms);
5) projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms
korraldamine).
Praktilise tööga kaasneb etteantud struktuuriga kirjalik kokkuvõte. Kirjalik kokkuvõte avab
praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö
aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust.
1.1 Praktilise töö eesmärgid
Praktilise töö ettevalmistamisel ja hindamisel on eesmärgiks õpilase loova eneseväljenduse,
koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:
1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete
kogumise ja analüüsimise oskus;
2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus;
3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva
meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;
4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;
5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus;
6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;
7) töö korrektse vormistamise oskus;
8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus;
9) töö esitlemise- ja kaitsmise oskus.
6
1.2 Praktilise töö ettevalmistamine
Praktilise töö ettevalmistamine on praktilise töö kavandamine, läbiviimine ning töö
eesmärkide, teoreetilise tausta ja töö sisu kirjalik vormistamine juhendatud õppeprotsessis.
Praktilisel tööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja
eristatav. Kõik autorid peavad osalema praktilise töö esitlemisel. Praktilist tööd võib
sooritada individuaalselt, paarikaupa, õpilasfirma puhul 3-5 õpilast ühes firmas. Töö
kirjutamisel tuleb tugineda õpilasfirma kui praktilise töö hindamise mudelile (vt Lisa 1).
Praktilise töö ettevalmistamise täpse ajakava igaks õppeaastaks kehtestab õppejuhi
ettepanekul kooli direktor käskkirjaga.
7
2. PRAKTILISE TÖÖ ETAPID
2.1.Praktilise töö teema ja juhendaja valik, eesmärgi püstitamine.
Praktilise töö teema ja juhendaja valib õpilane hiljemalt 10. klassi III veerandi lõpuks.
Praktilise töö teema valikul peab arvestama:
1) originaalsust ja aktuaalsust;
2) õpilase soove ja võimeid;
3) arendavat iseloomu;
4) konkreetsust ja piiritletust;
5) materjali kättesaadavust, teostatavust ja kooli võimalusi;
6) varasemat uuritust;
7) sobivaid meetodeid;
8) väärtuslikkust.
Praktilise töö teema valib õpilane. Õpilane valib töö juhendaja. Lisaks kooli töötajale võib
kaasata juhendaja väljastpoolt kooli. Õpilane täpsustab koos juhendajaga praktilise töö teema
ja sõnastab töö põhiprobleemi, eesmärgid, kasutatavad meetodid, ajakava.
Kui juhendaja haigestub (pikem haigusperiood: 4 nädalat ja rohkem), lahkub töölt, koostöö
juhendatavaga ei suju, tuleb kooli juhtkonnal määrata uus juhendaja. Kui töölt lahkuv õpetaja
on valmis koostööd juhendatavaga jätkama, siis kool takistusi ei tee.
Juhendaja:
1) aitab püstitada eesmärgid, hüpoteesi, kavandada meetodeid ja töö ülesehitust;
2) aitab leida õpilasele sobiva ja teostatava praktilise töö;
3) aitab määratleda õpilasuurimuse materjali, suunab õpilast nii refereeritava
kirjanduse kui ka analüüsitava ainese juurde;
4) aitab koostada kalenderplaani;
5) konsulteerib õpilast töö käigus;
6) kontrollib töö valmimist ja nõuetekohasust osade kaupa;
7) jälgib, et töö kirjaliku kokkuvõtte ning suulise kaitsekõne põhjal saab
8
kaitsmiskomisjon ülevaate nii tööprotsessist kui ka lõpptulemusest;
8) annab kirjaliku hinnangu õpilase tööle.
Õpilane:
1) teeb koostööd juhendajaga igas etapis;
2) esitab praktiliste tööde koordinaatorile praktilise töö teema ja juhendaja nime;
3) järgib ajakava;
4) analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;
5) annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust;
6) kirjutab töö teostamisega paralleelselt ka kirjalikku/teoreetilist osa;
7) vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;
8) vormistab töö nõuetekohaselt;
9) kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.
2.2. Praktilise töö kavandamine.
Praktilise töö kavandamise etapp on äärmiselt oluline, sest eesmärgipärasus on töö olulisim
alus. On vajalik:
1) koostada ajakava;
2) määratleda töö maht;
3) tutvuda kirjandusega, allikmaterjalidega;
4) mõtestada lähtematerjalid;
5) valida meetodid.
2.2.1 Uurimistöö kava koostamine
Õpilasel tuleb praktilise töö koostamise käigus esitada praktilise töö ankeedi, milles tuuakse
välja järgmised aspektid.
1. Töö pealkiri. Pealkiri peab andma lugejale selge ettekujutuse praktilise töö
põhitegevust.
2. Teema aktuaalsus. Miks just selle teema käsitlemine on oluline.
3. Praktilise töö eesmärk ja peamised praktilise töö ülesanded.
9
4. Praktilise töö teoreetiline tagapõhi ja metoodika. Põhjendatakse püstitatud eesmärgi
täitmiseks sobiva teoreetilise tagapõhja ja metoodika valikut.
5. Eelnevalt läbiviidud sarnaste praktiliste tööde tutvustamine.
6. Kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse? Kuidas saab praktilist tööd teostada?
7. Praktilise töö struktuur. Ülevaade kavandatavast sisukorrast peatükkide ja
alapeatükkide lõikes.
8. Praktilise töö protsessi ajakava.
Praktilise töö kava on kohustuslik kooskõlastada juhendajaga.
2.2.2 I kollokvium
I kollokvium toimub 10. klassi IV veerandi lõpus. Õpilane esitab kaasõpilastele ja
komisjonile praktilise töö ankeeti (pealkiri, töö eesmärk, teoreetiline tagapõhi ja metoodika,
struktuur, tegevuskava) idividuaalselt maksimaalselt 5 minutit, paaris- või rühmatööna kuni
15 minutit.
2.2.3 II kollokvium
II kollokvium toimub 11. klassi III veerandil. Õpilane esitab kaasõpilastele ja komisjonile
praktilise töö mustandi elektroonselt ning annab ülevaate töö hetkeseisust individuaalselt
maksimaalselt 5 minutit, paaris- või rühmatööna kuni 15 minutit.
2.2.4 Praktilise töö kirjaliku osa kirjutamine, viimistlemine ja lõplik vormistamine.
Valmis töö esitab õpilane juhendajale 11. klassi IV veerandi esimesel tööpäeval.
2.2.5 Töö esitamine retsenseerimiseks.
Valmis töö esitab õpilane retsensendile kolm nädalat enne kaitsmist. Kui see on
nädalavahetus, siis sellele järgneval esimesel tööpäeval.
2.3 Töö retsenseerimine.
Praktilist tööd retsenseerib retsensent: Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi õpetaja või
erialaspetsialist väljastpoolt kooli.
Retsensendi määrab kooli laiendatud juhtkond.
10
2.4 Töö kaitsmine
Kaitsmisel teeb õpilane 8-10-minutilise esitluse ja vastab küsimustele. Kaitsekõne koosneb
järgmistest osadest:
1) teema põhjendus;
2) töö eesmärk, ülesehitus;
3) eesmärgi saavutamine, olulisemad järeldused;
4) juhendaja jt tänamine;
5) küsimustele vastamine.
11
3. PRAKTILISE TÖÖ KIRJALIKU OSA STRUKTUUR JA
VORMISTAMINE
Praktiline töö peab koosnema järgmistest osadest:
1) tiitelleht (vt Lisa 2);
2) sisukord;
3) sissejuhatus;
4) põhiosa (peatükid ja alapeatükid);
5) kokkuvõte;
6) kasutatud materjalid;
7) lisad;
8) retsensioon;
9) annotatsioon (emakeeles ja võõrkeeles)
Praktilise töö kirjaliku osa maht on 13-15 lehekülge. Kõik leheküljed nummerdatakse, kuid
tiitellehel leheküljenumbrit ei kirjutata. Leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje alla keskele
või paremale. Töö peab olema keeleliselt korrektne ja lubatud on kasutada mina-meie vormi.
3.1 Tiitelleht
Tiitellehel on kirjas (vt Lisa 2):
• õppeasutuse nimi (suurtähtedes);
• töö autori nimi (tähesuurusega 14 pt);
• klass;
• töö pealkiri (suurtähtedes, rasvases kirjas, tähesuurusega 16 pt);
• töö liik (uurimistöö, referaat, essee jne);
• juhendaja - joondatuna paremale (kujul Juhendaja: Mari Luik);
• töö valmimise asukoht ja aasta (Kohtla-Järve 2011).
Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud, pigem lühike ja konkreetne, kuid samas
informatiivne ja ammendav. Pealkiri peaks üldiselt olema paigas juba enne praktilise töö
materjali kogumise alustamist. Pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d) ja/või osundab antud
praktilise töö põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele. Tihti kasutatakse kahelauselist
12
kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine püstitab
konkreetse kitsama küsimuse või tulemuse. Käsikirja lõplikul viimistlemisel võib
loomulikult lihvida ka pealkirja.
3.2 Sisukord
Sisukorras esitatakse töö kõigi jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbriga
(vt Lisa 3). Otstarbekaks peetakse kuni kolmeastmelist peatükkide hierarhiat (nt pt 1, alapt
1.1, selle alajaotis 1.1.1)
3.3 Sissejuhatus
Sissejuhatuses on:
1) praktilise töö valiku põhjendus;
2) probleemipüstitus;
3) varem tehtu lühike iseloomustus;
4) töö eesmärgi sõnastamine;
5) põhiülesanded, mis tuli eesmärgi saavutamiseks lahendada;
6) töös kasutatud lähtematerjalide ja andmete tutvustamine;
7) töö ülesehituse selgitamine.
Sissejuhatus on umbes 1/10 töö põhiosa mahust.
3.4 Töö põhiosa
Praktilise töö kirjaliku osa põhipeatükkides on ideekavand(id), visand(id), stsenaarium(id)
tööplaan ja selle hilisem analüüs, tööprotsessi lühikirjeldus, tulemuse kirjeldus. Rühma poolt
koostatud praktilises töös peab olema selgesti nähtav iga õpilase isiklik panus.
Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alajaotised (punkt, alapunkt, lõige).
Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse
araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise
sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alajaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust
jne.
13
3.5 Kokkuvõte
Kokkuvõte sisaldab tööst tulenevaid olulisemaid järeldusi ja tulemusi. Kokkuvõte ei tohi
sisaldada uusi seisukohti või järeldusi. Kokkuvõte ei sisalda enam viiteid tekstile ega
kirjandusele, võib aga välja tuua töö edasiarendamise suunad ja edaspidist lahendamist
vajavad probleemid. Kokkuvõtte maht on umbes 1/10 töö põhiosa mahust.
3.6 Kirjanduse loetelu
Kasutatud kirjanduse loend hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid
(käsiraamatud, artiklid, arhiivimaterjalid, veebileheküljed jm). Kasutatud kirjandus koosneb
algallikate bibliokirjetest, mis esitatakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras.
Ühe autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Bibliokirje koostatakse alati viidatava
algallika keeles.
Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed:
1. autor (või koostaja) - perekonnanimi, initsiaal;
2. pealkiri (vastavalt tiitellehele);
3. köide, osa, number (arhiivimaterjalide puhul);
4. ilmumiskoht, kirjastus;
5. ilmumisaasta;
6. lehekülgede arv.
Näited:
raamat
Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994.
230 lk.
artikkel ajakirjast
Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. artikkel
ajalehest:
Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august.
14
Suuliste allikate loetelu
Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … ) mälestused (kirja pandud … a.
töö autori poolt).
Viites piisab: J.Paju mälestused.
Arhiivimaterjalide loetelu
Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:
Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number,
arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11.
Interneti materjalide loetelu
Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http://www.xxx.ee.kuupäev). Kui
autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali
hankimise kuupäevaga).
Näited:
Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993.
http://www.utopia.com/talent/lpb/muddex/essay (02.08.1996).
Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka
nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise või listi külastamise kuupäev:
Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw-
l@unicorn. acs.ttu.edu (31.05.1995).
3.7 Lisad
Lisad paigutatakse töö lõppu. Lisadeks on enamasti põhiteksti täiendavad arvandmed,
joonised, skeemid jm selgitavad materjalid. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse
araabia numbritega vastavalt tekstis viitamise järjekorrale.
Lisad nummerdatakse iseseisvalt (vasakule ülanurka Lisa 1) ja pealkirjastatakse, fotod
allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on
15
originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Lisasid töö mahu sisse ei arvestata.
3.8 Retsensioon
Retsensent annab retsensioonis ülevaate töö tasemest, hindab positiivseid ja negatiivseid
külgi. Retsensent annab hinnangu eelkõige töö sisule, kuid jälgib ka töö vormistamise
nõuetest kinnipidamist. Retsensiooni lõpus toob retsensent välja pakutud punktid. Oluline on
retsensendi ja juhendaja koostöö.
3.9 Annotatsioon
Annotatsioon on töö lühikokkuvõte eesti keeles ning ühes võõrkeeles. Annotatsioon peab
andma üldistatud, kuid ammendava ülevaate tööst, nii et see oleks arusaadav lugejale.
Annotatsioon sisaldab teksti, kus on ära toodud töö eesmärk, uurimisobjekt, kasutatud
metoodika, andmed töö tulemuste kohta, lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta, andmed
töö mahu, illustratsioonide arvu, jooniste, lisade jm kohta. Annotatsiooni maht on 0.5 - 1
lehekülge. Annotatsioon paikneb töös pärast lisasid.
3.10 Tabelite ja jooniste vormistamine
Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või
peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis
tuleb tabeli all neile ka viidata.
Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse
(Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata.
16
4. VIITAMINE
Materjali edasiandmiseks on kaks võimalust: tsiteerimine ja refereerimine. Kõik töös
esitatavad seisukohad ja andmed, mille aluseks on kirjalikud allikad, tuleb siduda viidetega
vastavatele allikatele. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid
seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Teise autori mõtete
enda mõtete pähe kasutamist nimetatakse plagiaadiks. Plagiaadi puhul on õpilase kirjalik töö
mittearvestatud.
Viite peamiseks ülesandeks on anda teksti sees teavet algallika autori ja ilmumisaasta kohta.
Kõik kirjandusest võetud tabelid, joonised, fotod ja muud andmed varustatakse viidetega.
Tsiteerimise põhinõudeks on täpsus ja selgus. Tsitaat peab vastama täielikult originaalile nii
sõnastuse, ortograafia kui ka eristuskirje (näiteks sõrendus) osas ning esitatakse jutumärkides.
Tsitaati ei lisata sõnu ega jäeta ka välja, kui väljajätte tõttu autori mõte muutub. Tsitaadis ei
liideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tõlkimise korral peab olema
tegemist võimalikult adekvaatse tõlkega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse, väljajäetavad
sõnad asendatakse mõttepunktidega (/.../).
Refereerimist kasutatakse juhul, kui teksti ei soovita tsiteerida, vaid omasõnaliselt ümber
jutustada ja tekstiga siduda. Refereering peab olema autori oma tekstist eristatav.
4.1 Viitamissüsteemi variandid
Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik viited peavad olema
kasutatud allikate loetelus. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema
viidetes märgitud.
4.1.1 Nime ja aasta viitamine (eelistatud)
Tekstis tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi ja ilmumisaasta, võimalusel teksti
asukoha lehekülje number (Kaalikas 2009: 23).
17
4.1.2 Joonealune viitamine
Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number, kusjuures viidete numeratsioon või
ühe lehekülje ulatuses. Joone alla lehekülje allserval märgitakse allika nimetus esmakordsel
mainimisel täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina.
Näide:
_________________________
1 Lane, Tony. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos, 2002, lk 39.
4.1.3 Numbriline viitamine
Numbriviite puhul märgitakse tsiteeritava mõtte järele nurksulgudesse number, mis viitab
allikale kirjanduse loetelus, ja viidatav lehekülg või leheküljed.
Näide:
„Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt
piiritletav olelusvorm ja toimib (suhteliselt) pidevalt ühise või ühiste eesmärkide
saavutamiseks” [7: 112].
18
5. PRAKTILISE TÖÖ KUJUNDAMINE
Praktilise töö esitatakse A4 formaadis pehmes köites ühes eksemplaris.
Töö peab olema salvestatud PDF failina. Töö tuleb saata aadressile
Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5.
Trükikiri: Times New Roman või Arial.
Tähesuurus 12 punkti.
Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3
cm.
Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge, st tekstile
rakendatakse rööpjoondust.
Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, st lõiguvahe on 12 pt. Taandrida ei
kasutata.
Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad
kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega, tähesuurus 16 pt ja rasvases kirjas.
Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (va. suur algustäht).
Esimest järku alajaotuse tähesuurus on 14 pt ja rasvases kirjas, järgnevad
alapunktid 12 pt ja rasvases kirjas.
Peatükkide ja teiste alajaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu
pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav.
Pealkiri joondatakse lehe vasakusse serva.
Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (annotatsioon, sisukord,
sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt, st antud
pealkirjade ette paigutatakse leheküljepiir .
Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat
teksti, tuleks alustada uuelt lehelt.
Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja
rida, st lõiguvahe on 24-30 pt.
Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, st
lõiguvahe on 12 pt.
19
Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri.
Leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje alla keskele või paremale. Tiitellehele
leheküljenumbrit ei kirjutata.
Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega
(Lisa 1, Lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse.
20
6. PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE
6.1 Praktilise töö hindamispõhimõtted
Hindamispõhimõtted on järgimiseks kaitsmiskomisjoni liikmetele, abistavaks materjaliks
õpilastele, juhendajatele ja retsensendile. Praktilist tööd hindavad juhendaja, retsensent ja
kaitsmiskomisjon. Hinnatakse õpilase suhtumist tööprotsessi (juhendaja hinnang), töö sisu
ja vormistamist (retsensent), esinemist kaitsmisel (kaitsmiskomisjon), 10. klassi
hinnanguleht, I kollokvium, II kollokvium.
Õpilast tööprotsessis hinnates arvestab juhendaja järgmisi aspekte (vt Lisa 4):
1) töösse suhtumist, tähtaegadest kinnipidamist, hilinemise korral selle põhjendatust;
2) aktiivsust ja asjatundlikkust juhendajaga suhtlemisel;
3) autori saavutusi ja peamisi töös esinevaid tugevusi;
4) õpilase initsiatiivi, iseseisvust probleemide lahendamisel;
5) analüüsi ja sünteesi oskust, kompetentsust.
Töö sisulise osa hindamisel arvestatakse (vt Lisa 5):
1) töö vastavust teemale;
2) töö uurimuslikkust, objektiivsust;
3) ebatäpsuste ja vigade puudumist;
4) töö struktuursust, terviklikkust ja proportsionaalsust.
Töö vormistusliku poole hindamisel arvestatakse (vt Lisa 5):
1) töö üldilmet (korrektne väljatrükk, trüki- ja keelevigade puudumine);
2) sisukorda ja selle vastavust tööle;
3) tiitellehe korrektsust, töö liigendust ning selle põhjendatust;
4) jooniste, diagrammide, fotode, graafikute selgust ja allkirjade olemasolu;
5) tabelite toetavust ning pealkirjade olemasolu;
6) lisade olemasolu korral nende paigutust, põhjendatust ja proportsiooni.
21
Töö kaitsmisel hindab komisjon:
1) esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast);
2) multimeediaesitluse või posterettekande korrektsust ja põhjendatust;
3) kompetentsust küsimustele vastamisel;
4) kaitsekõne selgust, arusaadavust, ammendavust, ajast kinnipidamist.
Praktilist tööd hinnatakse 100 punkti süsteemis:
1) juhendaja hinnang kuni 40 punkti (vt Lisad 1, 4, 5, 6, 7) ;
2) retsensendi hinnang kuni 20 punkti (vt Lisad 1, 5, 8, 9) ;
3) kaitsmiskomisjoni hinnang kaitsmisele kuni 25 punkti (vt Lisa 10, 11, 12);
4) hinnangulehe täitmine 10. klassis 3 punkti;
5) I kollokvium kuni 6 punkti;
6) II kollokvium kuni 6 punkti.
Praktilise töö lõpliku hinde paneb kaitsmiskomisjon 5 palli süsteemis, arvestades juhendaja ja
retsensendi poolt antud ning kaitsmise eest saadud punkte: 90 – 100 punkti – hinne „5“, 75 –
89 punkti – hinne „4“ , 50 – 74 punkti – hinne „3“ ; alla 50 punkti – hinne „2“; kaitsmisele
põhjuseta mitteilmumisel hinne „1“. Praktiline töö loetakse sooritatuks, kui seda on hinnanud
juhendaja, retsensent ja kaitsmiskomisjon, vastasel juhul loetakse mittesooritanuks. Kui
praktiline töö hinnatakse mitterahuldavaks, on õpilasel võimalus sama õppeaasta 31. augustiks
sooritada töö uuesti (va. õpilasfirma).
6.2 Hindelise tulemuse vaidlustamine.
Kui õpilane pole rahul oma praktilise töö hindega, võib ta esitada apellatsiooni 5
kalendripäeva jooksul alates hinde teadasaamisest (fikseeritud e-päevikus). Apelleerida saab
juhendaja hinnangut, retsensendi hinnangut, kaitsmiskomisjoni hinnangut.
Apellatsiooniavaldus tuleb kirjutada kooli direktori nimele ja registreerida kooli kantseleis.
Apellatsioon vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul alates apellatsiooni registreerimisest kooli
kantseleis. Apellatsioonile vastatakse kirjalikult 5 tööpäeva jooksul, arvestades otsuse
tegemise kuupäevast.
22
LISAD
23
Lisa 1 Õpilasfirma kui praktilise töö hindamise mudel
24
25
Lisa 2 Tiitellehe näidis
26
Lisa 3 Sisukorra näidis
27
Lisa 4 Soovitatav protsessi hindamismudel juhendajale
28
Lisa 5 Soovitatav sisu ja vormi hindamismudel juhendajale ja
retsensendile
29
30
Lisa 6 Juhendaja hinnang praktilisele tööle
31
Lisa 7 Juhendaja hinnang õpilasfirmale kui praktilisele tööle
32
Lisa 8 Retsensendi hinnang praktilisele tööle
33
Lisa 9 Retsensendi hinnang õpilasfirmale kui praktilisele tööle
34
Lisa 10 Kaitsmiskomisjoni hinnanguleht praktilise tööle
35
Lisa 11 Kaitsmiskomisjoni hinnang praktilise tööle
36
Lisa 12 Kaitsmiskomisjoni hinnang õpilasfirmale kui praktilise tööle