Tusarfik september 2013 kal
-
Upload
sofia-geisler -
Category
Documents
-
view
218 -
download
0
description
Transcript of Tusarfik september 2013 kal
Tusarfik September 2013
Tusarfik kingullermeerluni saqqummerpoq Ukiut aappaata affaata matuma siornatigut pisariaqartinneqarsimavoq nutaarsiassaqartitsivimmik
qaammatikkaarluni saqqummersartumik peqarnissaa , taamani Tusarfik pilersikkatsigu, kisianni Tusarfik
maanna imminut pisariaarutsippoq. Suliffeqarfiup iluani nutaarsiassaqartitsineq pisariaqartuassaq,
siunissamilu pingaartinneqartuassalluni, siunissamili nanuaqqap saqqaani nutaarsiassaqarfimmi
ilanngussatigut nutaarsiassat tamaasa nassaarisinnaalissavatit.
Nutaarsiassatut allaaserisassanik siunnersuutissaqaruit Tusagassiivimmut nassiussinnaavatit uunga:
[email protected] ; soorluttaaq siunissami illit nammineq suliffiup iluani oqaluttuassarsianik
allaaserinninnissarnut tikilluaqqusaasutit.
2
Svend Hardenberg-imut sukkasuumik
apeqqutit arfineq marluk Ukioq manna 1. juli Svend Hardenberg Siulittaasup naalakkersuisoqarfiani departementschefinngorpoq,
taamaasillunilu qitiusumik allaffeqarfimmi qullersaanerpaalerluni. Inuk kinaanersoq tusarfiup arajitsinianngiffigaa,
atorfinitsinneqarneralu suliffitsinni tamatsinnut qanoq sunniuteqassanersoq, taamaattumik arlalinnik
apeqquteqarfigaarput.
Namminersorlutik oqartussat suliffittut aaqqissuussaanera aamma
suliffiginera qanoq misigisimavigit?
Suliffeqarfiup aaqqissuussaanera qiviatsiaannarlugu paasiuminaatsuuvoq ataatsimoortumillu isigissallugu
ajornakusoorluni. Kisianni suliffiup politikkikkut aqunneqartup immikkut ilisarnaatigisimassavaa, ullumikkutut
aaqqissuussaanera toqqarneqarsimammat.
Suliffeqarfiup iluani amerlaqaat ilinnit suut ilimagisinnaanerlugit
pissanngateqartut. Illit nammineq pisortatut tamanna qanoq
oqaatigiseqarfigisinnaaviuk?
Isumaqarpunga uanga inuit pisortatut isumaqarfigisaraannga persuarsiortuunngitsutut ersarissunilli
siunniussaqartartutut – periutsit-ilutsit pingaartinnerunngilakka imaali pingaartinnerusarpakka. Assilissat atorlugit
eqqarsartarpunga aamma ingerlaartitsiuarnissaq pingaartippara, kiisalu suliassat naggataannit utimut ingerlallugit
paasissutissat allanut tunniussuuttarpakka.
3
Pisortat ingerlataannik allaffissuarmi pisortatut atorfeqarnerni
siullermiilinngilatit. Allaffeqarfimmi maani pisortatut sulinissarni misilittakkatit
suut atorluarniarpigit?
Apeqqut akissallugu ajornakusoorpoq – namminiussuseqarlunga pisortatut inissisimanissara pingaartippara,
taamaattumik imatut annerusumik eqqarsaasersorfiginngilara. Imaluunniit suut immikkut eqqumaffigisariaqarnerikka
il.il. Qullersatut atorfeqaqqaalerpunga 31-inik ukioqarlunga, taamaattumik sivisuumik qaffasissumik atorfeqarneq
ingerlassimavara.
Departementchef-itut atorfinni suut neriuutigalugillu takorluugaraangit?
Suut unammilligassaanersut tamatigut aallarniutigeqqaartarpakka – inuuvunga isummersornermik aaqqiissutissanillu
pingaartitaqartoq. Unammilligassat soqutiginartinnerusakka toqqartornerunerusarpakka. Atorfimmut uunga atatillugu
aamma taama iliorpunga – takorluukkat aamma/imaluunniit neriuutit nalerassatut atorneq ajorpakka. Uani suliat
tassaapput nammineerneruleriartornermik isumassarsiaq aamma namminersorlutik oqartussat allaffeqarfiat.
Toqqaannartumik isumaga tassa periarfissarpassuaqartoq, ullumikkut suliarisavut eqqarsaatigalugit aamma suli
pitsaanerulersitsiniarluta aaqqissuuteqqissinnaasatsinnik.
Eqqartortuartarparput immikkoortukkuutaarluta eqqarsarunnaarluta
ataatsimoortumik aaqqissuunneqarnissamut nuukkiartuaartariaqartugut,
naalakkersuisoqarfiit tamaasaa immikkut ingerlarsortikkunnaarlugit. Illit
tamanna qanoq isumaqarfigaajuk?
Namminersorlutik oqartussat allaffeqarfiat tamaat ataatsimoortutut uanga isigaara, immikkuualuttortarasaanngitsutut –
tamanna aamma aallavigaara Departementchefeqartinnik allanillu suleqateqarninni.
Sikorneriarlutit takorloorukku namminersorlutik oqartussaqarneq ukioq 2017-
mi qanoq ikkumaarnersoq. Aaqqissuussaaneq qanoq isikkoqarumaassava
ukiuni sisamani illit aquttorereerlutik?
Namminersorlutik oqartussat allaffissornerannut pitsaasumik immikkuullarissumik allaassuteqarnissara uanga
kissaatigaara – neriuppunga naalakkersuisoqarfiit/immikkoortortat tamanna malugilerumaaraat, tamatta
misigisimaqqulluta sulianut isumaqartitersut, tamattalu immikkut suliatsinnik kivitseqataasugut.
Tamatta suliffitsinnut arlaannik pimoorussarnik maannagaaq
pilersaaruteqalereerpit, uatsinnut oqaatigerusutarnik?
Suliffiup ataatsimoortumik qulaaniit isigisinnaalernissaanut piffissaq sivisunerusoq suli pisariaqartippara, suliat
iserfiginissaannut – uangalu misigisimaniassangama aallartilluarlunga, aamma ingerlatsivinni arlalinni uanga
suliassannik kivitseqataalereerlunga. Kisianni suli uunga killinngilanga allattarfissuarmut kridtimik
titartaalereersinnaallunga allattorlugit sussanersugut, qaqugu qanoq il.il.Ilisimatitsissutigisinnavarali septemberip
aallartisimalernerani pisortat ilinniartinneqarnerat aallartissammat, tassungalu atatillugu aamma Departementcheffit
pikkorissarneqassapput. Taakku marluutillugit ima eqqarsaataapput, suliatta ingerlatatta, takorluukkatta,
anguniakkattalu suunerinik, pikkorissarnerit naammassineqarneranni, ersarissunik assitalersuisinnaalersimassasugut.
Svend isumaqatigiissuteqarfigaarput oqaloqatigeeqqissalluta suliassat, takorluukkat aamma anguniakkat
nammassineqariarpata, paasisinnaaniassagatsigu siunniussat sooq taamatut ilusilerneqarsimanersut.
4
Silap pissusaa pillugu paasisitsiniaaneq Allattoq Jens-Peter Bak Henriksen, Silap pisussaanut- nukissiuteqarnermullu immikkoortoqarfik
Sapaatit akunnerini makkunani Namminersorlutik Oqartussat silap pissusaa pillugu
paasisitsiniaanerat aviisini sapaatit akunnerinut saqqummersartuni aamma TV-kkut ingerlanneqarput.
Ineqarnermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfiup titartakkat tulleriiaakkat arfinillit
suliaritippai ”CO2 suminngaanniit pilertarma” aamma ”uanga tamanna susassagakku”-mik
qulequtaqartut, innuttaasullu ilisimasaqarnerannut ilapittuutaasussat. Nukissiutinik ikkumatissanik
atuinerup aamma CO2 –mik aniatitsinerup ataqatigiinneranni innuttaasut
ilisimasaqarnerulernissaannik passisitsiniaaneq siunertaqarpoq
Aviiseeqqani Kujataamiu, Nuuk Ugeavis, Sivdleq aamma Tamanut Avannaani, kiisalu KNR-TV-mi
Pilersuisullu pisiniarfiini ’in store’-mi paasisitsiniaaneq ingerlanneqassaaq.
Eqqumiitsuliortutut titartakkat Christian Rex-ip Deluxus Studio-meersup suliarai.
5
Namminersorlutik Oqartussani
suliniummik ingerlatsineq - Suleqataasup issiavianit isigalugu
Jens-Peter Bak Henriksen Silap pissusaanut- aamma nukissiuteqarnermut
immikkoottortaqarfimmi atorfeqarpoq, silallu pissusaata paasisitsiniutigineqarneranut suliami
aqutsisuulluni. Jens-Peter ukiumi ataatsimi atorfimminiissimavoq, piffissallu taassuma
ingerlanerani misilittagaqarfigilerpaa suliffeqarfimmi politikkikkut aqunneqartumi sulineq
qanoq isumaqarnersoq – ajunngitsutigut ajortutigullu. Tusarfiup Jens- Peter oqaloqatigaa
suliap ingerlanerani misilittagai aamma suut maluginiarsimanerai paasiniarlugu.
Allattoq Janne Stenstrop, Tusagassiivik
Suliniutip piareersarnera sivisuumik ingerlanneqarsimavoq, allaat Jens-Piitap Silap pissusaanut-
Nukissiuteqarnernullu allattoqarfimmi atorfeqarsimaneranit sivisunerusumik. Atorfinitsinnerami siuliata
piareersaatit annertuumik ingerlatereersimavai. Inatsisartuni aalajangerneqarsimavoq
paasisitsiniaasoqassasoq, suliassarlu tassaatinneqarpoq silap pissusaanut ajoqutaanngitsumik
iliuuseqartarnissaq aamma silap pissusaanut iluaqutaasumik atuisarnissaq. Jens-Piitaq suliaq
tigummagu, paasisitsiniaanissamut isumassarsiat arlalissuit pissarsiarineqareersimapput, inuit
namminneq attaveqaqatigiitarfiisigut ingerlanneqarsinnaasut aamma atuartunut tulluarsakkat.
Siunertarineqaraluarpoq meeqqat angajoqqaaminnik perorsaaqataassasut. Kisiannili allarpassuarnik
pisorqartarneratuulli suliap ingerlannera inuttaarummat, allamillu ingerlanneqalerluni sammivik allamut
saatinneqarpoq Jens-Peter taassuminnga ingerlatsilermat.
Paasinnissaq pilerinarneruvoq ileqqut allanngortinneranniit
Paasisitsiniaanissaq tassaasussaavoq CO2 –ip qanoq pilertarneranik tunngaviusumik
paasinnilersitsisoq, soorlu tamatta tamatsinnut atuumassuteqarnersoq, ileqqunik allanngortitsiniarluni
paasisitsiniaanerminngarnit, imarisaalu soqutiginartuusariaqarput tamanut attuisut.
Paasisitsiniaaneq titartakkat tulleriiaartut atorlugit pissasoq aalajagiunneqarpoq. Aallaqqaammut
eqqarsaatigineqaqqaaraluarpoq titartakkat uumassusilikkat atorneqassasut, filmertarfinni aamma TV-
kkut takutinneqartussat. Isumassarsiarli tamanna tununneqarpoq titartaasartoq allamik
taarserneqarmat.
Paasisitsiniaanissaq Jens-Piitap kisimi suliarinngilaa. Titartaasartoq ataatsimeeqatigineqaraangat
aamma suut titartarneqarnissaat isumaliutigineqaleraangat immikkoortoqarfiani suleqataasut
tamarmik eqqarsaqataasarput. Suleqatinilu amerlasuunik isumassarsiorput, titartakkat tulleriit sunik
imaqarsinnaanerannik, naggaterpiaatigulli titartaasartut kiffaanngissuseqarluinnangajalluni sulivoq.
Titartakkat tulleriiaakkat arfinillit pilersinneqarput, ilaat silap pissusaanik suliaqartunit ilaallu
titartaasartumit isumassarsiarineqartut.
Paasisitsiniaanissaq kinguartinneqarpoq
Paasisitsiniaanissaq marts 2013-imi piareeraluarpoq, januarimili qinersisoqarnissaata
nalunaarutigineqarnerta kinguneraa suliat politikkimut attuumassuteqartut tamarmik unitsinneqarnerat.
Naalakkersuisooqatigiit nutaat pilersinneqarnerisa kingorna pingaaruteqarsimavoq
paasisitsiniaanissap Naalakkersuisumut akueritinneqarnissaa, qularnaarniarlugu paasisitsiniaanissap
aallartinneqarnissaa suli kissaatigineqarnersoq, tassa aasaanerani sulinngiffeqarnissaq
aanaralaarsuanngormat. Aasanerani inuit amerlanersaat angalasarput, suliassanilluunniit
6
Jens-Peter Bak Henriksen Silap pissusaanut – nukissiuteqarnermullu allaffeqarfimmi nerriviup
allaffimmi saniani.
silamiittunik aallutaqartarlutik, tv-kkut aviisitigullu paasisitsiniaanissamut aasanera tulluartuusarani.
Maannali atuarneq aallarteqqippoq, atorfillit amerlanersaat suleqqilerlutik, TV-mik isiginnaarnissamut
aamma aviisinik atuarnissamut piffissanngoqqilluni, tassalu maanna paasisitsiniaaneq
aallartinneqarpoq.
Suliffeqarfiup nammineq periusaa
Tinngallaffissat arlalissuusimapput Silap pissussaanut- nukissiuteqarnermullu immikkoortortaqarfiup
suliassaq tigummaguli paasisitsiniaanerup kiisami piviusunngorneranut, kisianni Jens-Piitamut
tamanna tupaallaatiginarsimarpalunnaniluunniit isumalussaatiginarpasilersimanngilaq, oqarneratut:
suliffeqarfiit politikkikkut aqunneqartut namminerisaminnik periuseqartarput” Isumaqarpoq
pissusissamisoortoq suliat Namminersorlutik oqartussani sivisuumik piviusunngoriartortarnerat,
tamannalu takussutissaasoq suliffinni politikkikkut aqunneqarfiusuni malittarisassat malillugit suliassat
ingerlanneqarnerinut.
Jens-Piitap isumaa malillugu innuttaasunut tamanut sullissineq tunngaviusumik paasinnissamut
takunnissinnaanermullu aqqutissiuinerusarpoq, allanik suliffeqarnermut naleqqiullugu. Aammali
suliami qasunarsisinnaanera qatsunnarsineralu ilaanni misigisarlugu, akuersisussat qaleriiaat
aqqusaartoqqaarlugit aatsaat akuersivinneq pisarmat. Suliap ingerlanerani kinguarsaatit annerusut
minnerusulluunniit takkuttarput, aammali siunnerfiit allanngortinneqartarput
erseqqissarneqarlutilluunniit.
Saqqarmiut tamarmik saaqarlutillu tunoqartaput, paasinarporlu silap pissusaanik
paasisitsiniaaniarnermik suliaqarnermini Jens-Piitap tamaasa aqqusaarsimagai. Oqaloqatigiinnitsinni
eqqartorpai namminersorlutik oqartussani sulisorpassuarnut ulluinnarni misigineqartartut
pakatsinarsinnaasartullu. Aammali eqqarsaatigisimavaa pissutsit sooq taamaannersut, aammali
suliffeqarfiup aaqqissuussaanerata suliaminik nuannarinninnermik qiimanermillu ulluinnarni
tunisarneraani.
7
Suliniutip Pisariillisaaneq
-rup aaliagiiffiginissaanut tunngavissat
tusarniaassutigineqalerput Suliniutip Pisariillisaanerup (ERP) suliarinerani immikkoortoq fase 1 – Misissueqqissaarneq – maannassivoq.
”Immikkoortup fase 2-ip aallartinnissaanut aaliagiinissamut tunngavissaq” septembarip aallartilaarnerani
tusarniaassutigineqalissaaq. oktobarip ulluisa arfineq aappaannut 2013 tusarniaanissaq killilerneqarpoq.
Qulequttat pingaarnerusut uku atorlugit Naalakkersuisunut, kommunalbestyrelsinut aamma KANOKUKAP
siulersuisuinut innersuussuteqartoqassaaq:
• Suliniutip Pisariillisaanerup immikkoortuata siulliup naammassineqarnissaa
• Suliniutip Pisariillisaanerup immikkoortuisa aappaata aallartinneqarnissaa. Pingaartineqassapput
iluaqutigineqarsinaasut sipaarutissallu, aaqqissuussaaneq, suleriutsit pitsaanerulersinneqarnissaat aamma
siunissami ataqatigiinnermik aaqqissuussinisamut piumasaqaatissat
• Suliniut Pisariillisaaneq siumut isigaluni 55 mio. kr.-nik akeqassasoq missigersorneqarpoq, aningaasartuutit
kommunit namminersorlutillu oqartussat avitseqatigiillutik akilissavaat
aalajangiinissamut tunngavissanik itinerusumik soqutigisaqaraanni, maannamullu tigusaqarsimanani, taakku uunga
piniarneqarsinnaapput: [email protected]
Ataatsimoorussamik paaseqatigiinnissaq qulakkeerniarlugu aamma suliniutip ingerlariaqqinnissaa tunngavilerniarlugu,
ERP-p allattoqarfia 20-21 august, tusarniaanissanut aallarnisaatitut, ataatsimoorussamik pisortat ingerlatsiviinik
isumasioqatigiisitsivoq. Peqataasunut qaaqquneqartunut ilaatigut ilaapput kommunaldirektørit, aningaasaqarnernut
direktørit, aningaasanik ingerlatsinerni fagcheffit, Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu aqutsisoqarfimmi pisortat
toqqartukkat, Akileraartarnermut aqutsisoqarfik, aamma Namminersorlutik oqartussani Aningaasaqarnermut
naalakkersuisoqarfik Peqqinnissaqarfimmullu naalakkersuisoqarfik.
Suliniutip Pisariillisaanerup immikkoortuani siullermi misissueqqissaarnermit naammassisat innersuussutigineqartullu
paasissutissiissutigineqarput. Saqqummiussallu makkuninnga ilaqarput:
• Kommunini aamma Namminersorlutik oqartussani aningaasanik aqutseriaatsit
• Pisortat ataatsimoorussaannik kontoplaniliorneq aamma paasissutissanik nalunaarsuisarneq.
• Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu aqutsisoqarfiup saqqummiuppaa akissarsisitsisarnermi
ataqatigiissumik aaqqissuusseriaatsit
• Suleriutsinik qaffassaanga aamma Kalaallit Nunaanni suliffeqarfinnit allanit misilittakkat.
Tusarnianissanut aallarnisaatitut isumasioqatigiinneq atorneqarpoq, siunertarineqarluni suliniut tamaat pillugu
ataatsimoorussamik paaseqatigiittoqarnissaa, aaqqissuunneqarnikkut immikkoortitsersimanerit akimorlugit.
Misigivarput pitsaalluinnartumik, kinguneqarluartussamik aamma suleqatigiikkusussutsimik anersaaqarluni
isumasioqatigiittoqartoq, suleqatigiilluta ataatsimoorussatsinnik anguniagaqarnerput misigalutigu.
Oqalliseqatigiinnermut tamatta akuuvugut,
arlatsinnit apeqqutigineqartartut tamarmik
akiortorneqarlutik. Isumaqatigiissutigineqarluarpoq
suleriutsinut ataatsimoorussanik
malittarisassiortoqassasoq. Isumasioqatigiissut
aamma isumaqatigiissutigaat pisortaqarfiit
( kommunit namminersorlutillu oqartussat)
ataatsimoorussaminnik suleqatigiissitamik
pilersitsissasut akissarsialerisarnermut tunngasunik
suliaqartussamik, akissarsialeraluni allaffiit
tallimaasut avataannut inissinneqartussamik,
taakkunani nukiit ingerlatsinermut
atuinnarneqaleqqunagit.
8
Amalie Jessen - piniarnermik aalisarnermillu sullissinermini ukiunik
25-nngortorsiorluni nalliuttorsiungajalerpoq Ukiut 25-it qaangiutilerput, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmi allafimmi pisortaq Amalie Jessen, taamani Inuussutissarsiornermut Pisortaqarfimmi AC fuldmægtigitut 1. december 1988, atorfinitsinneqarmalli. Ukiut 25-it ingerlaneranni Amalie Jessen-p piniarnermut aalisarnermut nunalerinermullu tunngassuteqartut nunatsinni aamma nunarsuarmioqatigiit akornanni qaffasissumik atorfilittut suliarisarsimavai. Atorfimmini ukiunik 25-nngortorsiungajalersoq tassaavoq arnaq nunatsinni piniarnermut, aalisarnermut nunalerinermullu sullissinermik ilisimasaqarluartoq misilittagaqarluartorlu, taamaattumik nunatsinni nunanilu allani atorfilittut ataqqineqarluartoq. Juaaka Lyberth-ip Amalie Jessen ilisaritippaa. Ilumoorsaarnermi qiimasaarneq Nunanik allanik suleqateqarnermi, pisassiissutissanik isumaqatiginninniartoqaleraangat, minnerunngitsumik IWC-mik (Arfanniarnermi Ataatsimiititaliarsuaq) arfattassanik, Amalie Jessen1990-miilli ukiut 23-t sinnerlugit peqataasarsimavoq, isumaqatigiinninniartunullu pisortaasarsimalluni. Ukiumik ataatsimik siusinnerusukkulli JCNB-mi (Canada/Kalaallit Nunaatalu Qilalukkat pillugit Ataatsimiititaliaat) ilaasalereersimavoq, 1990-mi NAMMCO-mik (Atlantikup Avannaani Imarmiut miluumasut pillugit Ataatsimiititaliaq) aallarnisaataasumut, 1992-mi aallartitatut peqataaffigisalikkamini. Nunanik allanik nunatta isumaqatigiissuteqarfigisartagaanni ataatsimiittartoqatigiit isumaqatigiissutissanik piareersaaffiusartut peqataaffigisarsimaqai. Taaneqarsinnaapput CITES (Washington Konvention), IUCN (Nunarsuaq tamakkerlugu pinngortitamik illersuiffik), NASCO (kapisillit pillugit isumaqatigiissut), PBSG (nannut pillugit ilisimatuut suleqatigiiffiat) il.il. IWC-imi arfattassanik isumaqatigiinninniartarnerit Amalie Jessen-ip nunatsinni ilisarisimaneqaassutigineruvai, tamanna ukiup naanerani tissisaarutaasunik titartaalluni atuagaaqqamik saqqummersinneqartarsimasumi ”Simeersorfimmi” arajutsineqarsimanngilaq. Tassani Amaliep kiinaata assinga Sassuma Arnaanut, upperisatoqqat malillugit issittummi uumasut tamarmik paarsisaannut, kiinniullugu ilanngunneqarsimagami. ”Nuannersumik tiguara” Amalie oqaluttuarpoq, ” Sassuma Arnaatut misigisimanngilanga. Tulluusimaarutigisarparali, oqaluttuunneqarnera naapertorlugu, pooqarlunga inunngorsimagama, tassa angakkussaasimagaluarpunga. Angakkuusimasuuguma Sassuma Arnaa aperiartussagaluarpara ilumut silaannaq kissakkiartornersoq, taamaappallu piniakkat ilaat eqqorneqassanersut. Immaqa piffissami sivikinnitsiarsuarmi akisinnaaruttortoq, ilisimatuut akisiniartarnerat ilaanni sivisusarnermit, erininarsipajaartaramik” Amalie qungujulluni, quiasaarpalungajattunik iseqarluni nassuiaavoq, paasinarsisillugu naak suliani oqimaallutillu ilumoorsaarnaraluartut qiimasuussutsi suli katassimanngikkini. Meeraanera aamma RUC Amalie 1958-imi inunngorpoq Maniitsumi, marluliaqamminit Sara-mit minutsinik 5-nik
9
nukarliutsiarluni. " Uanga marluliaqatigalu, qatanngutikka tallimat illoorarpassuavullu, toqqissisimanartumik paarineqarluarlutalu peroriartorpugut. Asanninnermik aallaaveqartumik perorsarneqarpugut suliakkerneqartarluta akisussaaffilerneqartarlutalu, timikkut tarnikkullu peqqinnartunik”, Amalie oqaluttuarpoq. ” Qatanngutivut nukarliit paarisarpavut, illumi suliassat ilinniagassallu aqqutigalugit perorsarneqarluta. Aasaanerani Kangerlunni Kangiani aamma Alannguani ukiussamut pilisarpugut, ikiuuffigisartakkatsinni. Pinngortitaq nukissanik katersuiffigisarparput. Ileqqut tamakku uigalu meeqqatsinnut ingerlateqqippavut”. Qaffasinnerusumik ilinniagaqarnissamik angajoqqaat kaammattuijuarnerisa kingunerisaanik Viborg/Silkeborg Gymnasiami ilinniarnertuutut Amalie allagartartaarpoq 1981-mi, meeqqat atuarfiat Maniitsumiittoq 1977-mi qimakkamiuk ilinniarfigilikkamini. Ilinniarnertuunngornermi kingorna Maniitsumi timelæritut bibliotikkimilu ikiortitut sulisarsimavoq. 1982-mi RUC-imut qinnuteqarpoq, 1988-mi soraarummeerfigisaminik, ilinniarsimalerlugu inuiaqatigiinni teknikkilerinermi ilisimatuutut pilersaarusiortarneq (teknologisk samfundsvidenskabelig planlægger uddannelse). Taava nunatsinnut angerlaqqippoq, Namminersornerullutik Oqartussani atorfininniarluni qinnuteqarluni, atorfinillunilu 1.december ukioq taanna. ”Taamani Namminersornerullutik Oqartussat aningaasaqarniarnerat nakkaattooqqajaavoq, atorfinitsitsisarnerit unitsinneqarsimallutik”, Amalie Jessen oqaluttuarpoq. ”Taamani pissangavunga aamma pissutsinut ajuallassimaarlunga. Eqqaamavara qinnuteqaatiga imatupajaaq oqaasertalerlugu:”kalaallinik ilinniarsimasunik amigaateqarnerariarlusi ilinniagartuumik atorfinitsitsinissarsi unitsissimagissi naapertuutinngilluinnarpoq”. Atorfinippoq, tamannalu peqqissimissutiginngisaannarsimavaa. Ilaqutariit Jessen Mulvad Amaliep ueraa nakorsaq Gert Mulvad. Inersimasunik pingasunik qitornaqarput. Uiloq 30-nik ukiulik, Jakob 23-nik ukiulik. Ernerat angajulleq Inunnguaq ”Aqqalu”, anorersuartorsuugaa 2011-mi 23-inik ukioqarluni alianaqisumik toquvoq. ”Soorlu Tsunamimik aqqusaarneqarluni” Amalie oqaluttuarpoq, ”aliasunnerput oqaluttuassaanngitsumik oqimaassuseqarpoq, sulilu takkuteriasaartarluni. Inuunerli ingerlaqqittariaqarpoq, qujanartumillu ernitsinnik asasatsinnik eqqaamasavut nuannersorpassuit pigaavut”. Atorfimmi qaffakkiartorneq kakkaginartut Aalisakkanik suliffissuaqarnermut ineriartortitsinissamut pilersaarusiorneq, ilinniarsimasaminut tulluarluinnartoq, Amaliep aallaqqaammut atorfimmini sammisarilerpai. 1989-90-mi suliarisartagai piniarnermut samminerulerput, pingaartumik arfattassat tuttunniarnerlu samminerulerlugit, aammali eqalunniarnermut kapisilinniarnermullu tunngasut suliarisarlugit. Piniarnermut aalisarnermut nunalerinermullu Pisortaqarfimmi allaffiup pisortatut atorfinippoq 1993-imi, piniagassanut inatsisiliorneq
10
nunalerinermullu tapiissuteqartarnerit samminerulerlugit, pingaartumik savat savaaqqallu neqaannik nioqqutissiornermut tapiissutissat. 2000-mi pisortamut tullersortinngorpoq, 2002 pisortaagallartutut sulilerluni, 2003-milu, qinnuteqareernermi kingorna pisortanngorluni. Aalisarnermi, Piniarnermi Nunalerinermilu Pisortaqarfik 2008-mi Naalakkersuisoqarfinngormat departementschefitut pisortaaffigilerpaa. Tassani pisortaavoq 2010-mi 1. maj tungaanut, kingornalu atorfitoqqaminut kontorchefimut uteqqilluni. Marts 2013-mi nunalerinermut tunngassuteqartut suliaanut ilanngupput. Attaveqarfiit annertuut Naak piniarnerup aalisarnerullu silarsuani angutaannangajannik ingerlatsiviusumi arnartatuaalluni nuannernerpaajusaranilu oqitsuinnaasanngikkaluartoq, Amalie piniartorpassuit aalisartorpassuillu akornanni tatigineqarlunilu ataqqineqartoq. Soorlulittaaq kalaalimernit pinngitsoorsinnaanngikkini, taamatulli pinngitsoorsinnaanngitsigai piniartunit aalisartunillu siunnersorneqartarnissi. ”Suliannut atatillugu siunnersuutissanik isummanillu pisariaqartitsileraangama attaveqarfikka nunatsinni tamaneersut attaveqarfigiuartarpakka” Amalie Jessen oqaluttuarpoq. ”Illuata tungaatigut aamma taamaappoq piniartut aalisartullu sukkulluunniit attavigisinnaasarmannga apeqquteqarniarlutik allatulluunniit. Tassa illuatungeriilluta ataqqeqatigiillutalu tatigeqatigiippugut” Amalie Jessen oqaluttuarpoq nangillunilu: ”Kingumut qiviaraangama tulluusimaarutigilaanngitsoortanngilara uagut inuiaqatigiiusugut nunarsuarmioqataanitsinnik ilisimaarinnilluartuunerput. Oqitsuinnaanngikkaluarpoq, nunanulli allanut naleqqiulluta siuarsimaqaagut, pisassiissutaasartut malittarisassiuunneqartarneri nunarsuarmioqatitsinnillu isumaqatigiissutigisatta malitsinniarneqartarneri eqqarsaatigalugit. Pikkoriffiginngisavut tassaapput timmissat timmiaqarfinnillu paarsilluannginneq. Tamanna tamatta pitsanngorsaavigisariaqarparput”. Nunarput nammineq aqutsilernissaminut piareeqqavoq Atorfilittut ukiut 25-it ingerlaneranni Amalie Jessenip politikkimut tunngasunik oqaaseqartannginnissi eqqummaariffigisimavaa, ”taamaallaallu” atorfilittut isummersortarsimalluni. Inuiaqatigiinnili ilisimatuutut pilersaarusiornermik ilinniagaqarsimasutut takusinnaasami ilaat oqaaseqarfigerusullugu:” Nunatta ineriartornera, nunattalu ukiut ingerlanerini aqunneqarnera tulluusimaarutissaraavut, nunanut issittormiunut malitassiuisutut inissisimagatta. Ukiuni 25-ini pisortaqarfinni sulininni takusinnaavara ersarissumik siuariartorsimanerput. Kukkussutit ilinniarfigaavut. Misigaara takusinnaallugulu nunarput nammineq aqutsilernissaminut piareersarluarsimalersoq. Assersuutigalugu IWC-sinnaavoq, nunatta nammineq aqutsinermik ingerlatsivigilersinnaasaa, namminerisaminik siunnersuuteqartarluni namminerisaminillu taasisarluni. Arfattassiissutaasartut pillugit ukiuni makkunani Europamiunut pitsaanngitsumik inissisimavugut. Nipaatsumik qamuuna maqaasisarpara Nunatta namminiilivinnissaa. Sassuma Arnaa aperiartorsimangaluarukku qularnanngilaq ima akisimassagaluartoq: ”Qaagooq namminiilerniaritsigooq, uumasuninngooq illersuiniaqatigiit naammaleqaat”! ”Soorunami uumasut tamatta eriagivavut, kisianni eqqaamasariaqarpoq nerisarigatsigit, mamarigatsigit sianigaagut!”. Nunatsinnik sullissinermini Amalie Jessen ukiunik 25-ngortorsiulernerani Tusarfiup ilaqutaalu pilluaqquai.
Nanuaraq pillugu apersuilluni paasiniaanermut immersugassaq
Piffissami matumani Tusagassiiviup ingerlappaa immersugassakkut
apersuilluni paasiniaaneq nanuaraq nutaaq qanoq misigisaqarfiunersoq
paasiniarlugu. Paasiniaanermut peqataagit ugguuna: https://
www.surveymonkey.com/s/nanuaraq_KAL