Turvalisus: meie ühine eesmärk!

Avo ÜprusSiseministeerium

Mõisted

Turvalisuspoliitika – õigusaktide ja plaanide väljatöötamine, täiendamine ja elluviimine eesmärgiga ennetada avalikku korda ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada välja ohud ja need tõrjuda ning kõrvaldada avaliku korra rikkumised.

 Turvalisus - kõigi kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles igaüks tunneb ennast kaitstult ja on tagatud tegelik ohutu elukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukordadesse, suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Kõigi kaasabil tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku-, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde ja ohutu elukeskkonna säilitamisele läbi oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumise.

VISIOON

Eesti on aastal 2015 turvaline ühiskond, mis väljendub ohutus elukeskkonnas ja igaühe turvatunde suurenemises ning hukkunute või tervisekahjustusi saanute arvu vähenemises. Kõikide ühiskonna liikmete turvalisus on kindlustatud avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostöö kaudu, mis toimib nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning mille läbivaks suunaks on ohtude ennetamine. Ühtlasi on suurenenud elanike oskus ohuolukorras õigesti toimida ja paranenud teadmised enese ning teiste hättasattunute aitamiseks.

Põhimõtted

Igaühe vastutusKaasamineKoostööEnnetusPlaneerimine

Arengukava

Turvalisuspoliitika põhisuundades määratletud ühtsete põhimõtete elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalike korrakaitse meetmete ja arendustegevuste väljatöötamiseks ning pikaajaliseks planeerimiseks tuleb koostada avaliku-, mittetulundus- ja erasektori koostöös ning siseturvalisuse nõukogu koordineerimisel siseturvalisuse arengukava. Siseturvalisuse arengukava tuleb koostada viieks aastaks ja vajaduse korral kehtivat kava täiendada, kui tekib tarve muuta olemasolevaid või sätestada uusi eesmärke ja meetmeid. Siseministeerium koostöös asjaomaste ministeeriumidega koostab ja esitab siseturvalisuse arengukava täitmise aruande Vabariigi Valitsusele hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruaril.

Tulevikuta?

Valdkonnad

LiiklusohutusTuleohutusSüüteodPiirivalve

Liiklus

2007 2008 30.032008

30.032009

hukkunud

196 132 -64 32 26 -6

vigastatud

3271 2398 -873 569 334 -235

Vigastustega õnnetusi

2450 1868 -538 429 272 -157

Tulekahjud

2007 2008 30.032008

30.032009

tulekahjud

10400 10052 -348 1611 1448 -163

hukkunud

132 89 -43 35 18 -17

vigastatud

155 102 -53 35 50 +15

Kahe kuu võrdlus kuritegevuses

2008 2009Registreeritud kuritegusid kokku 8106 6996 -1110 (14%)

Isikuvastased kuriteod 1204 817 -387 (32,1%)

Tapmine/mõrv (113;114) 16 11 -5 (31,3%)

Kehalineväärkohtlemine (121)

929 667 -262 (28,2%)

Kuriteod alaealiste vastu 81 50 -31 (38,3%

Narkootikumidega seotud kuriteod 312 157 -155 (49,7%)

Kuritegevuse võrdlusandmed(2)

2008 2009Varavastased kuriteod 4153 4232 -79 (1,9%)Vargus (§199) 3178 3301 +123 (3,9%)Röövimine (§200) 176 153 -23 (13,1%)Raske avaliku korra rikkumine 262 171 -91 (34,7%)Majanduskuriteod 145 83 -62 (42,8%)

Joobeseisundis sõiduki juhtimine (§424)

681 442 -239 (35,1%)

Kuritegevuse geograafia

2008 2 kuud 2009 2 kuudEesti 8106 6996 -14%Harju 3986 3458 -13,2%Ida Viru 1071 842 -21,4%

Tendentsid

2008 2009Väärkohtlemine (§121)

929 667 Suurim langus

Joobes juhtimine (§424)

681 442

Avaliku korra rikkumine (§263)

262 171

Vargus (§199)

3178 3301 Suurim tõus

Kelmus (§209)

420 537

Sissetungimine (§266)

307 374

Ohvriabi

1994 – asutamine SRK osakonnana1995 – registreerimine MTÜ-na1996 – 1997 – riikliku programmi

väljatöötamine, esimene varjupaik Lõuna Eestis

Seadusalgatus (kahjude kompenseerimine)2002 – 2003 uued ettepanekud JM, RK2004 – SE2005 - süsteem

Arengud

2005. aastal käivitati ohvriabiteenuse süsteem koos 16 ohvriabikeskusega üle Eesti. Ohvriabiteenust (nõustamist) sai 2008. aastal ca 4000 inimest, reeglina perevägivalla ohvrid. Ca 30% klientidest jõudis ohvriabiteenuseni politsei kaudu. Samas on ohvrite teadlikkus vastavast teenusest madal ning ohvriabiteenuse jõudmine suurema hulga abivajajateni nõuab pidevat selgitustööd nii selleks, et abivajajatel tekiks arusaam probleemide lahendamise vajalikkusest kui ka selleks, et paremini teadvustataks ohvriabiteenuse olemasolu.

Lihtsus ja keerulisus

Ohvriabiteenus - enamasti politsei juures.Psühholoogilise abi taotlemine –

sealsamas.Riikliku hüvitise taotlemine –

pensioniametis.Tugiisikuteenus – kolmas sektor.Perevägivallaohvrite varjupaigad.Lähenemiskeeld (alates 2006)Rahastamise ebavõrdsus.

Mis me teeme?

UsaldusInimlikkusKoostööUsun sektoriteülese koostöö viljakusse nii

kodanikuühiskonna arengu kui turvalise elukeskkonna loomise osas.

Terve, turvaline, ja kõlbeline ühiskond.

Kuidas seda teha?

Suur tänu kaasa mõtlemast.Avo.uprus@siseministeerium.ee