Tiina Pärson: Kas madalseis jaekaubanduses möödas?
-
Upload
statistikaamet-statistics-estonia -
Category
Documents
-
view
4.292 -
download
1
Transcript of Tiina Pärson: Kas madalseis jaekaubanduses möödas?
Kogumiku esitlus Statistikaametis
27.07.2012
Kas madalseis
jaekaubanduses möödas?
Tiina Pärson,
ettevõtluse aastastatistika talituse juhataja
Jaekaubandusettevõtete arv
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Jaekaubanduse müügitulu
27.07.2012 Eesti statistika aastaraamat
Jaekaubandusettevõtete müügitulu
elaniku kohta
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Jaekaubandusettevõtete müügitulu
elaniku kohta EL riikides, 2009
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Kaupade hinnaindeksi muutus
võrreldes eelmise aastaga
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Toidukaupade hinnamuutus võrreldes
eelmise aastaga (protsenti)
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Kaubagrupp 2009 2010 2011
Piim -21,4 14,7 16,1
Juust -15,0 1,6 10,4
Munad -18,2 7,5 -9,4
Suhkur -5,4 -8,6 43,1
Kohv -1,8 15,9 45,2
Köögivili -15,3 21,9 6,4
Leivatooted -0,6 -4,6 11,1
Liha -1,0 -4,8 6,2
Lihatooted 2,2 -1,4 4,7
Tangained 3,8 1,3 27,4
Alkohoolsed
joogid
5,5 4,3 3,4
Toidu ja mittealkohoolsete jookide
hinnamuutus EL-s, 2011
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Jaemüügi muutus püsivhindades
võrreldes eelmise aastaga
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Jaemüügi kaubagruppide struktuur
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Kaubanduslik juurdehindlus, 2011
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Kaubanduslik juurdehindlus EL
riikides, 2009
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Juurdehindluse kulukomponendid
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Kaupluste arv ja pind on jõudsalt
kasvanud
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Suurpoodide tulemine alates
2000. aastast
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Iga Eesti elaniku kohta on üks
ruutmeeter arvestuslikku müügipinda
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Ruutmeetrit
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 20100,0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1,0
Kokkuvõte (1)
Jaekaubandusettevõtete müügitulu on kasvanud ja müügitulu elaniku kohta buumieelsete aastate tasemel.
Toidukaupade kiire hinnatõus sundis tarbijaid tarbimisharjumusi üle vaatama ja ka valikute tegemisel teadlikumalt hindasid jälgima.
Vaatamata kiirele hinnatõusule pöördus 2011. aastal jaemüük püsivhinnas pärast kolmeaastast langust taas tõusule, mis näitab, et tarbijad on kriisiaegsest krambist üle saamas ja mõnevõrra julgemalt kulutama hakanud. Jaemüügi kasvu toetas 2011. aastal peamiselt tööstuskaupade müük.
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012
Kokkuvõte (2)
Kinnitust leidis fakt, et kaubanduslik juurdehindlus ei tee kaupmehi püstirikkaks. Suurem osa juurdehindlusest läheb kulude katteks — tööjõu-, üüri- ja rendikulud, sisseostetavad teenused.
Euroopa Liidu riikide hulgas on Eesti 24–25%-lise juurdehindlusega kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulgas.
2011. aasta näitajate põhjal oli jaekaubanduses edukas aasta, madalseis on möödas, kuid kriisieelsete aastate taseme saavutamiseni on veel pikk tee käia!
Eesti statistika aastaraamat27.07.2012