TALLINNA KRISTIINE LASTEAED

TERVISEDENDUS

TEGEVUSKAVA

2013-2014 Õ.A.

TALLINN 2013

1

Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................................... 3

2. Tallinna Kristiine Lasteaia tervisedenduse eesmärgid..................................................................... 3

2.1 Lasteaia tervisedendavad eesmärgid ........................................................................................... 3

2.2 Lasteaia köögi tervisedendavad eesmärgid .................................................................................. 3

2.3 Rühmade tervisedendavad eesmärgid .......................................................................................... 3

2.4 Med.õe tervisedendavad eesmärgid ............................................................................................. 4

2.5 Logopeedi tervisedendavad eesmärgid ........................................................................................ 4

3. Koostöö lapsevanematega ................................................................................................................. 5

4. Tervisedendamise kavandamine ja riskianalüüs ................................................................................. 5

4.1 Tervisedendamise kavandamine ................................................................................................... 5

4.1.1 Tervisedenduse töögruppi nõupidamised .............................................................................. 5

4.1.2 Menüü hindamine .................................................................................................................. 5

4.1.3 Lasteaia tervisedendavad üritused ........................................................................................ 5

4.1.4 Köögi korraldatud rahvustoidu päevad ................................................................................. 6

4.1.5 Tervist edendavad projektid .................................................................................................. 6

4.2 Riskianalüüs ................................................................................................................................... 8

5.Lasteasutuse personali teadmised ja oskused .................................................................................... 8

5.1 Tervisedendust toetavad koolitused ............................................................................................. 8

6. Lapse tervise jälgimine ja arengu toetamine ...................................................................................... 8

7. Keskkonna kujundamine ..................................................................................................................... 9

8. Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine ............................................................................ 9

9. Laste liikumise ja kehalise tegevuse edendamine ............................................................................... 9

10. Laste toitlustamine ja tervislike harjumuste kujundamine ............................................................ 10

11. Lapse isikuhügieeni edendamine .................................................................................................... 10

12. Haigestumiset ennetamine ............................................................................................................ 11

13. Päevakava koostamine .................................................................................................................... 11

14. Rühmade tervistedendavad tegevused ........................................................................................... 12

14.1 Lotte rühma tervisedendus tegevuskava ................................................................................. 12

14.2 Muumide rühma tervisedenduse tegevuskava ........................................................................ 13

14.3 Mesimummude rühma tervisedendust toetavad tegevused .................................................... 13

14.4 Päikesejänkude rühma tervisedendus e tegevuskava .............................................................. 14

14.5 Sipsikute rühma tervisedenduse tegevuskava .......................................................................... 14

14.6 Krõllide rühma tervisedenduse tegevuskava ............................................................................ 15

2

14.7 Vikerkarude rühma tervisedenduse tegevuskava ..................................................................... 16

14.8 Naksitrallide rühma tervisedenduse kava 2013/2014 ............................................................ 18

14. 9 Mürakarude rühma tervisedenduse kava 2013/2014 ............................................................ 19

14.10 Pokude rühma tervisedendus 2013/2014 õ-a. ....................................................................... 21

3

1. Reguleerimisala

Käesolev tegevuskava reguleerib Tallinna Kristiine Lasteaia tervisedendust 2013/2014

õppeaastal.

2. Tallinna Kristiine Lasteaia tervisedenduse eesmärgid

2.1 Lasteaia tervisedendavad eesmärgid

Juhindub koolieelse lasteasutuse seadusest

Juhindub tervisekaitsenõuetest toitlustamisele koolieelses lasteasutuses

Ruumid ja õueala on kooskõlas tervisekaitse nõuetega

Tagatud on personali järjepidav ja vajadusepõhine koolitamine

Toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema

individuaalsuse arvestamist.

On püstitanud eesmärgi hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema

emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut

Juhtkond kaasab tervise edendamise korraldamisse lapsed, personali, vanemad,

hoolekogu

Direktor koostab lasteasutuses laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ja

keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi

Tegutseb toimiv tervisenõukogu

2.2 Lasteaia köögi tervisedendavad eesmärgid

Valmistab maitsvat, tervislikku toitu

Toit on välimuselt ahvatlev (kaunistatud võileivad jne.)

Toidukordade vahel tervislik amps

Järgib tervisenõudeid

Väljastab toitu päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü alusel

Arvestab toitumuslike erivajadustega lastega (allergia, toidutalumatus)

2.3 Rühmade tervisedendavad eesmärgid

Tagatud on värske õhk, toimub õhuvahetus (vastavalt vajadusele mikrotuulutus),

ruumide tuulutamine lastest vabal ajal.

Lapsel kujunevad hügieeni harjumused, õpetatakse hoidma puhtust

Meeskond väärtustab lauakombeid

Meeskond panustab toidu serveerimise kommetesse

4

Lapsel kujunevad söömisharjumused

Laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest

Lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas puhas joogivesi

Lapsed liiguvad regulaarselt värskes ohus sõltuvalt ilmastikutingimustest

Toimub organiseeritud liikumistegevus

Toimib liikluskasvatus

Toimub õppekavast lähtuv tervisekasvatus, koostöös koolituskeskustega korraldatakse

lastele tervise alaseid koolitusi

Korraldab/ võtab osa tervislikest üritustest (tervisepäev, spordipäev, õuesõpe)

Reageerib ohtudele ja teavitab sellest juhtkonda.

Meeskond jälgib laste tervislikku seisundit, vajadusel teavitab lapse vanemat ja

tervishoiutöötajat

Meeskond arvestab lapse individuaalsusega, erivajadustega

2.4 Med.õe tervisedendavad eesmärgid

Jälgib laste tervist, lähtudes sotsiaalministri määrusega ja Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest

Informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti

Lastele osutatakse esmaabi

Toimib regulaarne puhtuse kontroll rühmades

Koostöös rühmaõpetajatega toimuvad terviseõpetuse tegevused

Koostab sotsiaalministri määrusega lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele

vastava lasteasutuse päevakava, mille kinnitab direktor

Kontrollib laste toitlustamise vastavust sotsiaalministri määrusega kehtestatud laste

toitlustamise nõuetele

Nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes.

2.5 Logopeedi tervisedendavad eesmärgid

Teostab laste kõne kontrolli

Teostab vajadusepõhist regulaarset kõneravi

Annab lapse kõne arengust tagasiside lapsevanemale

Annab lapsevanemale soovitusi ja juhiseid lapse arengu tagamiseks

Koostab kõneravi tegevusplaani ja aruande

5

3. Koostöö lapsevanematega

Vanematega koostöö korraldamisel lähtub personal lasteasutuse õppekavas

määratletud põhimõtetest ja korraldusest ning lasteasutuse kehtestatud reeglitest, mida

on vanematele tutvustatud.

Lapsevanemad on kaasatud ürituste korraldamisel, osalemisel, arvestatakse

lapsevanema huve ja ettepanekuid.

Lasteaia personal teeb koostööd lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks, mis põhinev

dialoogil ja vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Õpetaja teavitab regulaarselt

lapsevanemat lapse arengust, õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest.

Õpetaja loob lapsevanamale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ka kasvatusküsimustes.

Lapse tervisliku seisundi halvenemisel teavitatakse lapsevanemat koheselt.

4. Tervisedendamise kavandamine ja riskianalüüs

4.1 Tervisedendamise kavandamine

4.1.1 Tervisedenduse töögruppi nõupidamised

20.11.2013 Tervisenõukogu koosolek

16.01.2014 Tervisenõukogu koosolek

12.03.2014 Tervisenõukogu koosolek

21.03 2014 Tervisenõukogu koosolek

4.1.2 Menüü hindamine 02.-06.12.2013 Õpetajad hindavad menüüd

6.-10.01.2014 Lapsed ja õpetajad hindavad menüüd

13.-17. 01.2014 Lapsed ja õpetajad hindavad menüüd

4.1.3 Lasteaia tervisedendavad üritused

19.09.2013 Kristiine linnaosa koolieelikute spordipäev

30.09.2013 Tervislik- sportlik mihklipäev koos vanematega

22.10.2013 Õuesõpe: „Tark liikleja“

28.10.2013 Sügislaat

28.10.2013 Halloweeni näitus „Kõrvits aias, laual, pildil“

21.01.2014 Talvine spordipäev (nooremad rühmad)

23.01.2014 Talvine spordipäev (vanemad rühmad)

06.02.204 Talvetrall Audentese kergejõustiku hallis

6

26.02.2014 Tervisenädal lapsevanematega saalis

04.03.2014 Õuesõpe: Vastlatrall vanade kommete järgi

01.04.2014 Mullitamise päev

17.04.2014 Jänkujussi vingerpuss

23.04.2014 Jürijooks õuealal

02.05.2014 Õuesõpe: „Nõiad saavad targaks“

12.- 16.05.2014 Liiklusnädal

19.- 16.05.2014 Õuesõppepäev: „Osake loodusest“

23.05.2014 Maisimman Rocca al Mares

29.05.2014 Fotonäitus õuesõppepäev lapsevanematega: „Loodus meie lasteaia

õuealal“

Juuni 2014 Lastekaitsepäev lasteaia õuealal

Juuni 2014 Väljasõidud, piknikud koos vanematega

Juuli 2014 Lasteaia õueala avastamas

August 2014 Lasteaia õueala avastamas

4.1.4 Köögi korraldatud rahvustoidu päevad

Võttes aluseks lasteaias käivate laste rahvusi korraldab köök alates jaanuar 2014.a. üks kord

kuus rahvustoidupäeva. Toidupäeva menüüs kajastub, mis rahvustoiduga on tegemist.

Tallinna Kristiine Lasteaias järgmiste rahvussugemetega lapsi:

Ameerika

Eesti – 19.02.2014

Läti 28.05.2014

Austria

Filipiinid

Poola 30.04.2014

Bulgaaria 25.06.2014

Hispaania

Vene- 29.01.2014

Ecuador

Itaalia 26.03.2014

4.1.5 Tervist edendavad projektid

4.1.5.1 Personali projekt „kuldne lusikas“

Eesmärgid:

Lasteaia personal töötab ühtse eesmärgi nimel;

Personalil on lastele eeskujuks tervislike toitumisharjumuste kujundamisel;

Lapsel kujunevad esteetilise käitumise harjumused;

Laps on teadlik toidu vajalikkusest inimesele;

Laps teab toidu teekonda seemnest viljani;

Laps on teadlik säästvast tarbimisest;

Lapsed on kaasatud toidu hindamisel, - serveerimisel;

7

Köök korraldab lastele kord kuus erinevate rahvuste toidupäevi.

Lapsevanemad on kaasatud tegevustesse

Hindamine:

Hindamine toimub õppeaasta vältel;

Hindamise aluseks on tegevus(t)e vaatlus;

Rühmategevuste kajastumine õppetegevuses;

Rühmade tegevuste jäädvustamine fotodele;

Rühma igapäevane lauakatmine ja korrapidamine (süsteemsus);

Toidukäitlemise riietus õp. abidel kui ka lastel.

Tunnustamine:

Tunnustamine toimub 1 kord aastas maikuus- tunnustus antakse rühmale.

Auhind:

Tunnustuseks antakse „Kuldne lusikas“ I koht, II koht, III koht ja tänukiri.

4.15.2 Laste projekt „Kuldne lusikas“

Teema: „Pidulik lõuna Kristiine lasteaias“

Eesmärgid:

Lapsel kujunevad esteetilise käitumise harjumused;

Lapsed oskavad katta lauda;

Lapsed oskavad teha oma vahel koostööd;

Laps on omandanud sotsiaalsed kompetentsid;

Lapsed on loovad, oskavad kasutada leidlikult tegevuse läbi viimiseks antud

vahendeid;

Lapsed suudavad keskenduda ja juhinduda reeglitest;

Lapsed oskavad juhinduda teemast.

Osalejad:

Vikerkarude rühm, Pokude rühm ja Kristiine linnaosa lasteaiad.

Hindamine:

Hinnatakse 6 palli süsteemis, hinnete andmine jaguneb: 1,2,3,4,6 või viiakse vastavusse

osalejate rühmade arvuga.

Hinnatakse:

laste omavahelist koostööd;

laua katmise oskust;

loomingulisust;

teemakohasust;

Žürii

Iga lastegrupi üks saatja/ juhendaja.

Auhind:

„Kuldne lusikas“ I koht, II koht, III koht ja tänukiri osalemise eest, meened lastele.

8

4.2 Riskianalüüs

Lasteasutuse arengukavas ja tegevuskavas määratakse kindlaks tervise edendamise eesmärgid

ja tegevused, lähtudes lasteasutuse keskkonna riskianalüüsi ja sisehindamise tulemustest ning

õppekavast.

Lasteasutuse direktor korraldab lasteasutuses laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ja

keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi.

Riskianalüüsi tegemisel võetakse aluseks Terviseameti veebilehel avaldatud lasteasutuse

keskkonna hindamiskriteeriumid ning lasteasutuse koostatud ja lasteasutuse hoolekoguga

kooskõlastatud riskianalüüsi juhend. Riskihindamisel võetakse arvesse ka rühmaruumides

tehtud uuringute tulemusi.

Lasteasutuse direktor teavitab riskianalüüsi tulemustest personali, hoolekogu ja lasteasutuse

pidajat. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt kavandatakse lasteasutuse keskkonna

parendamiseks vajalikud tegevused.

Lasteasutuse direktor esitab riskianalüüsi tulemused ja ülevaate kavandatud ning läbiviidud

tegevustest nõudmisel riikliku järelevalve tegijale.

5.Lasteasutuse personali teadmised ja oskused

5.1 Tervisedendust toetavad koolitused

08.10.2013 Tuleohutusalane koolitus

15.10.2013 ATH diagnoosiga laps lasteaias ja tema aitamise võimalused

23.-24.10.2013 Esmaabi-alane koolitus

18.11.2013 Läbipõlemise ennetamine ja vaimse tervise edendamine pedagoogidele

Tervise Arengu Instituut

6. Lapse tervise jälgimine ja arengu toetamine

Lapse tervisejälgimisel lähtutakse tervisekaitsenõuetest koolieelses lasteasutuses tervise

edendamisele ja päevakavale $ 7 Lapse vastuvõtt lasteasutusse, lapse tervise jälgimine ja

arengu toetamine p1,p2, p3 ja p4.

9

7. Keskkonna kujundamine

Tallinna Kristiine Lasteaias on loodud lastele füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, mis on

ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise

aktiivsuse edendamise võimalusi, Arvestab laste erivajadustega ja tehes koostööd

lasteasutuse pidajaga, kohaliku omavalitsusega, lapsevanematega luues võimalustele vastava

keskkonna.

Igapäevaseks aktiivseks tegutsemiseks saavad lapsed kasutada rühmaruumi, saali ja õueala. Et

lapsele pakkuda võimalikult palju erinevaid valikuid ja last arendavaid tegevusi, on

rühmaruumid sisustatud järgmiselt:

Lastele on eakohased vahendid kättesaadavad ja süstematiseeritud;

Lastel on võimalik teha valikuid ja tegutsed iseseisvalt;

Vahendid on jaotatud tegevusvaldkondadeks.

8. Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine

Tallinna Kristiine Lasteaias kasutatakse mängu- ja võimlemisvahendeid, mille

konstruktsioon, mõõtmed ja pindade viimistlus vastavad lapse eale ja kasvule ning tagavad

ohutu kasutuse. Ronimisredeleid, spordi- ja mänguväljaku ning võimlemisvahendeid

kontrollitakse tootja juhendite kohaselt.

Mööbli paigaldamisel on arvestatud, et lastel on piisavalt mänguruumi ja puudub võimalus

vigastuste tekitamiseks

Lasteaed on turvatud turvalukkudega ja värav on lukustatav, lapsed on range järelevalve aeg

terve lasteaia lahtioleku aja.

Ruumide tuulutamisel, uste ja akende kasutamisel järgitakse tervisenõudeid, lastel puudub

võimalus ise akent avada.

Välistrepid on kaetud libisemisvastase graniitkillustikuga vältimaks libisemisvõimalust.

Treppidel on laste vanust arvestavad käsitoed. Märg põrand märgitakse ohutussildiga „Märg

põrand“. Sisetreppidele on paigaldatud libisemisvastane riba ja ohulint.

Lapsed hoitakse eemale ohuallikast, vajadusel evakueeritakse.

Lapsevanemaid teavitatakse ohu võimalustega riietusesemete olemas olust ja palutakse need

välja vahetada ohutute vastu. Nt. libeda tallaga jalatsid, paeltega kapuutsid

Jalgrattaga, tõukerattaga või rulluiskudega sõidul peavad lapsed kandma kiivrit ja soovitavalt

ka põlve-, küünarnuki- ja randmekaitsmeid.

9. Laste liikumise ja kehalise tegevuse edendamine

10

Lasteaias toimuvad regulaarselt võimlemise tunnid 2-3 korda nädalas, sealhulgas vähemalt

üks kord õues. Soodsate ilmastikutingimuste korral toimub võimalikult palju laste tegevusi

õues.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel:

Arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused,

liikumisosavus ja teised liikumisvõimed kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel

kordamisel;

Rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik- arenduslike

liikumisviisidega: jalgrattasõit, kelgutamine jms;

Peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel

tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;

suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma

emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse

vajalikkust; mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu,

liikumisvõime ja peenmotoorika arendamist ja tagasiside andmist.

10. Laste toitlustamine ja tervislike harjumuste kujundamine

Lasteasutuses pakutakse toitu, mis on tervislik, tasakaalustatud ja mitmekesine ning vastab

«Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 4 alusel sotsiaalministri määrusega koolieelse

lasteasutuse toitlustamisele kehtestatud nõuetele.

Lastele antakse algteadmisi tervislikust toitumisest ja õpetatakse lauakombeid. Toimuvad

terviseõpetuse tegevused.

Lasteasutuse ruumides ja teenuse osutamise alal, sealhulgas õue mängualal ei ole lubatud

suitsetada, tarvitada alkohoolseid jooke ega narkootilisi aineid.

Tervislike harjumuste kujundamisel on kaasatud kogu personal.

11. Lapse isikuhügieeni edendamine

Lapsi õpetatakse hoolitsema puhtuse eest, hoidma korras soengut, korrastama voodit,

puhastama rõivaid ja jalatseid, kasutama taskurätti, loputama suud pärast sööki ja hoidma

korras oma tegevuspaika.

Lapsel peavad olema lasteasutuses vajalikud isiklikud hügieenivahendid.

Lasteaias on võimalus hügieeniliselt pesta käsi ja jalgu voolava sooja vee ja seebiga ning

kuivatada. Voodipesu ja käterätikuid vahetatakse regulaarselt vastavalt määrdumisele, kuid

mitte harvem kui üks kord iga kümne päeva järel.

Rühma pedagoog korraldab laste kätepesu pärast lasteaeda saabumist, enne sööki ja iga kord,

kui käed määrduvad, sealhulgas alati pärast tualeti kasutamist ja õuest tulekut.

11

Last õpetatakse tualetti hügieeniliselt kasutama.

Lastega vahetult kokkupuutuval lasteasutuse töötajal on nakkushaiguste suhtes

tervisekontrolli läbimise kohta kirjalik tervisetõend «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse» §-s 13 sätestatud nõuete kohaselt.

12. Haigestumiset ennetamine

Lasteasutusse ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste

tervist.

Lasteasutuses lapse haigestumise või vigastuse korral kutsub pedagoog vajadusel kiirabi ja

võtab ühendust lapse vanemaga. Vanemate või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel vajaduse

korral lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi

kohale jõudmiseni esmast abi.

Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb võimaluse korral eraldada teistest lastest, kuid teda ei

tohi paigutada üksinda eraldi ruumi.

Lasteasutuses ei anta lastele ravimeid. Kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral

määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul (nt suhkruhaigele) lasteasutuses

anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteasutuse

tervishoiutöötajaga või direktori määratud lasteasutuse pedagoogiga.

Lasteasutuse direktor või tervishoiutöötaja teatab telefoni teel või e-kirjaga Terviseametile

ning avaldab vanematele teadetetahvlil teate lasteasutuses levivast nakkushaiguse puhangust

või juhtumist, nimetamata seejuures haigestunud ja nakkuskahtlusega laste nimesid.

Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lasteasutuses eri puhastuskorda ja

kätepesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid.

13. Päevakava koostamine

Lasteasutuse direktor kinnitab käskkirjaga päevakava, lähtudes lasteasutuse õppekavast ja

arvestades käesoleva määruse nõudeid, lasteasutuse lahtioleku aega, laste ealisi ja

individuaalseid arenguvajadusi.

Pedagoog jälgib päevakava koostamisel, et lastel oleks piisavalt aega ja võimalusi aktiivseteks

ja vaikseteks tegevusteks ning et õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja

vabategevused vahelduks sujuvalt ja moodustaks laste jaoks tasakaalustatud terviku.

Päevakavas arvestatakse lastele soovitatud värskes õhus viibimise aega ja tervisliku toitumise

soovitusi. Laps peab viibima iga päev sõltuvalt ilmastikutingimustest 1–2 korda õues. Lapse

õues viibimise aeg sõltub välisõhu temperatuurist ja tuule kiirusest ehk tegelikult toimivast

välisõhu temperatuurist (tuule-külma indeksist).

12

Päevakava kohaselt võimaldatakse ühe kuni kolme aasta vanusele lapsele vähemalt üks kord

päevane uneaeg. Vanematele lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega

valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel.

Erivajadustega lapsele võimaldatakse uneaeg lapse tervisest ja arengulisest eripärast lähtudes.

Päevakavas nähakse ette laste lasteasutusse toomise ja kojuviimise aeg, arvestades õppe- ja

kasvatustegevuse korraldust ja hoolekogu soovitusi. Lapse lasteasutusse toomine ja

kojuviimine ei tohi üldjuhul segada une- ja söögiaega ning planeeritud õppe- ja

kasvatustegevust.

14. Rühmade tervistedendavad tegevused

14.1 Lotte rühma tervisedendus tegevuskava

Lotte rühma tervisekasvatus läbi mängu ja arendavate tegevuste

• laste liikumisaktiivsuse toetamine;

• õuesõppe väärtustamine;

• tervisliku ning turvalise keskkonna tagamine;

• eakohase hügieeni-, toitumis- ja eneseteenindamisharjumuste kujundamine.

Eesmärgid:

1. Laps õpib mängima loov- ja rollimänge.

2. Laps õpib läbi mängu uusi oskusi; kuidas lauda katta, kuidas nukku riietada, voodit

korda teha, laps teab läbi vaatluste ja arutlemise kohti, esemeid ja tegevusi, mis

võivad ohtlikud olla (trepid, aknad, kuum toit, lahtine tuli, ravimid, puhastusvahendid,

käärid, teiste laste lükkamine)

3. Laps mängib mänge, milles ta saab ise reegleid luua, teha koostööd teiste lastega.

Tervise teemakuud

September Lotte kutsub sõbrad külla

Oktoober Köögiviljapäev

November Pudrusöömishommik isaga

Detsember Päkapikud vudivad ringi

Jaanuar Talvelõbud – kelgule, kelgule… “Õnnetus ei hüüa tulles“

Lotte ja hambahaldjas

Veebruar Lotte ja tema sõbrad – loovmängude, rollimängude kuu

Märts Minu lemmik raamat, Lotte teeb teatrit - käpiknukud

Aprill „Lotte kevadet otsimas“ - südamenädal – Lotte valmistab tervislikke salateid,

Mai Kevadpiknik koos emadega - emadepäevapidu

13

Lotte tunneb oma keha (miks on vajalikud silmad, kõrvad , nina) – terve kuu

kevade avastamine läbi meelte – õppekäik lasteaia territooriumil

14.2 Muumide rühma tervisedenduse tegevuskava

Muumide rühmas pestakse käsi ennem igat toidukorda, ka vahepalade näksimisele eelneb

kätepesu. Peale õues käimist ja peale kunstitegevusi ning meisterdamisi tuleb samuti

kätepesu.

Söömisele eelneb toiduluuletus iga söögikorra ajal.

Söömise ajal julgustame last vähemalt toitu maitsma.

Laste sünnipäevade pidamiseks sai vanematega kokku lepitud, et tuuakse puu ja juurvilju,

mitte komme ja magusat.

Rühma tegevuskavas olevatel tervisenädalatel räägitakse tervislikust toitumisest, ilmastikule

vastavast riietumisest. Oli oktoobris riietumist käsitlev nädal, veebruaris tuleb tervisliku

toitumist käsitlev nädal ja keha ning hammaste tervist käsitlevad nädalad.

Õues käime me iga päev, et olla värske õhu käes ja võimalusel teeme igasuguseid jooksu- ja

liikumismänge kogu lasteaia õuealal, mitte ainult sõimeaias olles. Õues üritame olla alati

võimalikult pikalt ja võimalikult palju ringi liikuda.

Hommikul enne laste tulekut õpetaja tuulutab rühmaruume ja laste õuesoleku ajal tuulutab

rühmaruume õpetaja abi, kui rühma koristab.

14.3 Mesimummude rühma tervisedendust toetavad tegevused

1. TAGADA LAPSELE TERVISLIK TOITUMINE.

Rühmas on allergiline laps, kellele köök valmistab eraldi toidu. Enne sööki loeme luuletust

"Sööma, sööma...Head isu!", lapsed vastavad "Aitäh!". Lapsevanemad on aktiivsed toomaks õunu,

kurke, pirne, porgandeid ja kodust õunamahla. Esikus on lapsevanemate tänamise sein, kus on

tänukirjad toojatele. Lapsed valmistasid septembris tervisliku salati (kurk, tomat, hernes, salat)

ja amitsesid hommikuringis erinevaid köögivilju. Toaseinal on kollaaž köögiviljadega ja

toidupüramiid. Ergutame lapsi sööma. Selgitame toitude kasulikkust. Lapsed teavad, et "kurki

peab sööma - kurk teeb tugevaks". Söögiisu aitavad tõsta ka vanemate ostetud kollased

lauavakstud.

2. PIISAV PUHKUS

Rühm sai uued tumesinised magamistoa rulood, tänu millele magavad lapsed paremini.

3. EAKOHANE FÜÜSILINE KOORMUS

Lastele toimuvad 2 korda nädalas organiseeritud liikumistegevused. Õppetöös rakendatakse

liikumismänge. Lapsed veedavad õuesolekuaja aktiivselt liikudes.

14

4. HÜGIEENILISTE HARJUMUSTE KUJUNDAMINE

Lastele õpetatakse käte pesemist. Igal lapsel on märgistatud pudipõll ja pissipott. Crystali

vanemad kinkisid rühmale riietekuivatuskapi. Kööki koos õpetaja-abiga toidu järele minnes on

lapsel ees valge põll.

5. MÄNGUKESKKONNA ARENDAMINE JA PARANDAMINE Henri Arguse vanemad kinkisid

rühmale 2 uut liiklusvaipa. Tube tuulutatakse regulaarselt.

14.4 Päikesejänkude rühma tervisedendus e tegevuskava

Meie rühmale on oluline õues viibimine.

Tervislik (sportlik) sügispidu.

Talvine spordimängupäev

Tervisenädal lapsevanematega.

Jänkujussi vingerpuss. Õuesõpe

Jürijooks õueala

Liiklusnädal

Meil on rühmas leiva austamine.

Laps väärtustab tervist, toitudes tervislikult ja tundes liikumisest rõõmu.

Rollimängud (arstimäng, kokamäng, poemäng)

Vestlused tervisest, pildivaatlused;

Koostöös vanematega toimub tervisliku toidu päevad;

Lapsel on võimalus aktiivselt liikuda (jalgrattapäevad, spordipäevad jne.)

Lasteaias toimivad rattapäevad, spordipäevad.

Õppe- ja vabategevuses pakutakse/ võimaldatakse lastele organiseeritud

liikumismänge.

14.5 Sipsikute rühma tervisedenduse tegevuskava

Toitumine

Lastele räägitakse tervislikust toitumisest ning sellest kuidas see mõjutab tervist. Samuti

räägitakse ohutusest söömisel nt. täissuuga ei räägita või ei kõnnita ringi. Lastel on nähtavas

kohas tervislik amps ning soovi korral võib laps seda võtta. Kui lapsed ei soovi mingit toitu

süüa siis õpetajad räägivad, mis kasulikud vitamiinid toidus on ning meelitavad, et süües saad

suureks ja tugevaks. Lastel on olemas põlled ja lapsed saavad ka ise lauda katta.

Kehaline aktiivsus

15

Lastele on räägitud, et treenimine ja sportimine on tervisele väga oluline. Vahel teevad

rühmaõpetajad lastega hommikuvõimlemist. Võimalikult palju püütakse viibida värskes õhus

ja seal laste aktiivsust toetada erinevate tegevustega. Rühmaõpetajad teevad lastega ka

erinevaid liikumismänge.

Hügieen

Lastele tuletatakse pidevalt meelde kätepesu ning seda miks see on oluline. Samuti teavad

lapsed hammaste tervishoiust. Lastele, kes tahavad asju suhu toppida selgitavad õpetajad

kuidas see tervist mõjutab. Pööratakse tähelepanu nina nuuskamisele ja kasutatud

taskurätikute ära viskamisele. Selgitatakse miks ei ole hea mõningaid mänguasju põrandal

kasutada, kuna seal on kõige rohkem baktereid.

Rühmaruumid

Õpetajad nõuavad lastelt korda ning asjade omale kohale panemist. Koristamise huvitavamaks

muutmisel kasutavad õpetajad mängulisi vahendeid. Rühmaruume tuulutatakse mitu korda

päevas.

Ohutus ja turvalisus

Lastele räägitakse pidevalt ohutust käitumisest liikluses, õuealal, jne. Lastele korratakse

pidevalt hädaabi numbrit ning kuidas seda kasutada. Samuti tuletatakse meelde helkuri

kasutamist. Lastele selgitatakse miks ei tohi teisi lüüa ja tõugata.

Riietus

Õpetajad jälgivalt pidevalt, et laste riietus oleks temperatuurile vastav ning oleks ohutu nt.

lastevanematele räägitakse, et kaelused on paremad kui pikad sallid.

14.6 Krõllide rühma tervisedenduse tegevuskava

Eesmärgid:

Lapsel kujunevad hügieeniharjumused, õpib hoidma puhtust

Lapsel kujunevad söömisharjumused, toidu serveerimise kombed, laps saab aru toidu

vajalikkusest, vitamiinidest

Lapsed liiguvad regulaarselt värskes õhus (sõltuvalt ilmastikutingimustest), regulaarselt

toimuvad organiseeritud liikumistegevused

Toimub õppekavast ja rühma tegevuskavast lähtuv tervise- ja liikluskasvatus. Lapsed

võtavad osa tervislikest üritustest, toimuvad tervisealased koolitused (6 -7a.)

Tegevus Eesmärk Toimumise aeg

Sportlik perepäev Koostöö lapsevane-matega,

liikumise propageerimine

Sügis 2013

Käte pesemine, riietumine

vastavalt ilmastikule,

juuste kammimine

Laps saab hakkama

eneseteenindamisega, tekivad

hügieeniharjumused

Iga päev

16

Õppekäik med.õe kabinetti Lapsed tutvuvad med.õe tööga,

toimub kaalumine ja

mõõtmine

1-2 x aastas

Tervisekasvatuse alane

tegevus rühmas “MINU

KEHA”

Laps õpib tundma oma kehas

(kasvamisega) toimuvaid

muutusi

2 x aastas

Tervislik toitumine Laps teab erinevate toiduainete

vajalikkust

2 x aastas

Laua katmine

(korrapidamine)

Laps täidab ja väärtustab

kodukorra reegleid,

Jooksva graafiku

alusel

Esmaabikoolitus

(6-7a.)

Laps saab uusi teadmisi

esmaabi andmisest ja tervise

hoidmisest

November 2013

Spordipäevad Laps saab aru liikumise

tähtsusest ja tunneb sellest

rõõmu

Vähemalt 3x aastas

Jalgrattapäevad ja

liikluskasvatus

Laps teab liiklemis- ja

ohutusreegleid

2 x kuus (iga teine

teisipäev) sügisel,

kevadel ja suvel

Tuletõrjealane koolitus ja

tuletõrjeõppus

Lapsed õpivad vältima ohtusid

ja tutvuvad tuletõrjuja tööga

1-2 x aastas

14.7 Vikerkarude rühma tervisedenduse tegevuskava

Eesmärgid:

Terviseedendamine lasteaias toimub läbi erinevate tegevuste ja valdkondade, mille kaudu

mõjutame laste ja ka personali tervist positiivses suunas.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on toetada laste igakülgset tervislikku arengut

keskkonnas, mis soodustab laste kasvatamist terveteks, elurõõmsateks, loovateks ja

otsustusvõimelisteks.

tagatud on värske õhk, toimub õhuvahetus (vastavalt vajadusele mikrotuulutus), ruumide

tuulutamine lastest vabal ajal.

lapsel kujunevad hügieeni harjumused, õpetatakse hoidma puhtust

meeskond väärtustab lauakombeid

meeskond panustab toidu serveerimise kommetesse

lapsel kujunevad söömisharjumused

laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest, toidupüramiidist

lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas puhas joogivesi

lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas salvrätikud ja paberid suu pühkimiseks

lapsed liiguvad regulaarselt värskes ohus sõltuvalt ilmastikutingimustest

toimub organiseeritud liikumistegevus

toimib liikluskasvatus

17

toimub õppekavast lähtuv tervisekasvatus, koostöös koolituskeskustega korraldatakse

lastele tervise alaseid koolitusi

korraldab/ võtab osa tervislikest üritustest (tervisepäev, spordipäev, õuesõpe)

reageerib ohtudele ja teavitab sellest juhtkonda.

TEGEVUS EESMÄRK KORD/(kuupäev)

Käte pesemine enne

söömist Laps saab hakkama eneseteenendamisega,

tekivad hügieeniharjumused.

Korrapidaja kontrollib enne lauda istumist

laste käed üle. Kellel on käed halvasti

kuivatatud, siis saadab tagasi kuivatama.

Õppisime õiget käte pesemise tehnikat.

Raamat „Terviseraamat“.

Iga päev

Õppekäik med.õe

juurde või med.õde

tuleb rühma rääkima

Lapsed tutvuvad medõe tööga, toimub

kaalumine ja mõõtmine.

Med.õde vestleb lisaks teemadel: tervis,

hügieen, toitumine.

2 x aastas

Tervisekasvatuse

alane tegevus rühmas

„ Minu keha“

Laps teab kasvamisega seotud muutusi kehas.

„Terviseraamatu“ uurimine rühmas.

2x aastas

Koolitus „Tulest

targem“

Lapsed õpivad vältima ohtusid ja tutvuvad

tuletõrjuja tööga.

1x aastas

„Esmaabi koolitus“ Lapsed õpivad ohuolukordades käituma ja

esmaabi kutsuma ning andma

1x aastas

„Tervislik toitumine“

Laps teab erinevate toiduainete

vajalikkust. Toidupüramiid.

1x kuus

Laua katmine.

Korrapidaja.

Laps püüab täita kodukorra reegleid, tahab olla

abistaja, väärtustab oma saavutusi ja tähtsustab

korrapidaja tööd.

Korrapidaja kannab vastavat riietust.

Lapsevanema õmmeldud.

Korrapidaja soovib „head isu“

Õpetaja või õpetaja-abi soovib tutvustab toitu.

Graafiku alusel

Meie rühma tavad Hammaste tervishoid.

Lapsed loputavad suud peale söömist, et suhu

jääks vähem toidujääke ja baktereid.

3x päevas

18

14.8 Naksitrallide rühma tervisedenduse kava 2013/2014

Üldeesmärgid:

Laps on sotsiaalselt aktiivne ja kaaslasi arvestav. Toimuvad õppe- ja

liikumistegevused õues.

Lapsed käivad regulaarselt, vastavalt ilmaoludele, värskes õhus.

Laps saab hakkama eneseteenindamisega igapäevategevustes.

Lapsel kujunevad söömisharjumused, toidu serveerimise kombed, laps saab aru toidu

vajalikkusest ning nimetab toiduaineid mida tuleks süüa iga päev.

Laps õpib tundma oma keha.

Laps tunneb üldtuntud liiklusreegleid.

Laps osaleb organiseeritud liikumistegevustes.

Laps osaleb lasteaia spordipäevadel ja muudel tervist edendavatel üritustel.

Tegevus Eesmärk Kord

Käte pesu enne söömist ning

alati õuest tulles.

Laps õpib kasutama käte pesuks seepi

ning kuivatama korralikult käsi

rätikusse.

Iga päev

Puhtuse hoidmine

Laps õpib iseseisvalt käima WC-s, nina

nuuskama ja sööma eeskujulikult.

Lapsed õpivad iseseisvalt juukseid

kammima.

Iga päev

Söömisharjumuse

kujundamine

Laps harjub sööma mitmekesist ja

tervislikku toitu. Laps tutvub

serveerimise kommetega.

Iga päev

Teema „Minu terved

hambad“

Laps õpib hoolitsema hammaste eest.

Laps teab et hammastel on sõbrad ja

vaenlased. Laps õpib tundma hammaste

arengut.

Vähemalt 1x

aastas

Toitumine Laps teab, milline toit on tervislik. Laps

õpib tundma seedeelundkonda.

Iga päev, süvitsi

3x aastas

Riietumine Laps õpib iseseisvalt ennast riietama.

Laps oskab riietuda vastavalt ilmale. Iga päev

Inimkeha tundmine Laps õpib tundma kehaosi, kuidas keha

töötab ja mida keha vajab. 3x aastas

Tuletõrjeõppus Laps õpib käitume ohu olukorras. Laps

teab kuidas käituda kuuldes häirekella. 1x aastas

Spordipäevad Lapsed õpivad ühiselt sporti tegema. Vastavalt õ-a

ürituste kavale

Organiseeritud

liikumistegevused

Laps õpib nii meeskondlikke kui ka

individuaalseid sportlikke tegevusi. 3x nädalas

19

Meditsiiniõe külastamine

Lapsed saavad teada, millega tegeleb

meditsiiniõde. Lapsed omistavad uusi

teadmisi tervishoiust.

1x aastas

Regulaarne õuesõpe Laps omandab uusi teadmisi värskes

õhus tegeledes. 3x kuus

Liikluskasvatus Laps tunneb üldtuntud liiklusreegleid. 3x kuus

14. 9 Mürakarude rühma tervisedenduse kava 2013/2014

Eesmärgid:

Lapsel kujunevad söömisharjumused.

Laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest.

Lapsel kujunevad hügieeniharjumused, õpetatakse hoidma puhtust.

Laps harjub pesema käsi enne söömist.

Laps tutvub medõe tööga.

Lapsel on nähtavas kohas ja kättesaadavas kohas puhas joogivesi.

Lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas salvrätikud ja paberid suu ja nina

pühkimiseks.

Laps magab puhtal voodipesul.

Tagatud on värske õhk, toimub õhuvahetus, vastavalt vajadusele mikrotuulutus;

ruumide tuulutamine lastest vabal ajal.

Tagatud on puhas ruum, toimub põranda, laua, wc ja kraanikauside puhastamine

lastest vabal ajal.

Lapsed liiguvad regulaarselt värskes õhus sõltuvalt ilmastikutingimustest.

Lapsed võtavad osa tervislikest üritustest (tervisepäev, spordipäev, õuesõpe).

Toimib liikluskasvatus.

TEGEVUS EESMÄRK KORD/(kuupäev)

Käte pesemine enne

söömist.

Juuste kammimine.

Riietumine vastavalt

ilmastikule,

temperatuurile

rühmas.

Laps saab hakkama eneseteenindamisega,

tekivad hügieeniharjumused.

Laps harjub pesema käsi enne söömist.

Iga päev

Õppekäik medõe

juurde või medõde

tuleb rühma rääkima.

Lapsed tutvuvad medõe tööga, toimub

kaalumine ja mõõtmine.

Medõde vestleb lisaks teemadel: tervis,

hügieen, toitumine.

2x aastas

Tervislik toitumine. Laps teab erinevate toiduainete vajalikkust. Iga päev

20

Toidupüramiid.

Lapsel kujunevad söömisharjumused.

Laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest.

Laua katmine. Laps püüab täita kodukorra reegleid, tahab olla

abistaja, väärtustab oma saavutusi ja tähtsustab

korrapidaja tööd.

Korrapidaja soovib „head isu“.

Õpetaja või õpetaja-abi tutvustab toitu.

Iga päev

Vee joomine. Lapsel on nähtavas kohas ja kättesaadavas

kohas puhas joogivesi.

Laps teab, et kraanivett juua pole tervisele

kasulik.

Iga päev

Suu ja nina

pühkimine.

Lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas

salvrätikud ja paberid suu ja nina

pühkimiseks.

Laps õpib pühkima suud peale söömist.

Laps nuuskab nina, kui on vajalik.

Iga päev

Tuulutamine Tagatud on värske õhk, toimub õhuvahetus,

vastavalt vajadusele mikrotuulutus; ruumide

tuulutamine lastest vabal ajal (kui lapsed on

õues või saalis).

Iga päev

Puhas voodipesu. Laps magab puhtal voodipesul. Õpetaja-abi

vahetab iga lapse voodipesu 1 kord nädalas.

1x nädalas

Puhas ruum. Tagatud on puhas ruum, toimub põranda,

laua, wc ja kraanikauside puhastamine/

pesemine lastest vabal ajal.

Iga päev

Liikumine värskes

õhus.

Lapsed liiguvad regulaarselt värskes õhus

sõltuvalt ilmastikutingimustest (1-2 korda

päevas).

Iga päev

Spordipäev,

tervisepäev.

Lapsed võtavad osa tervislikest üritustest

(tervisepäev, spordipäev).

Laps saab aru liikumise tähtsusest ja tunneb

sellest rõõmu.

Vähemalt 3x

aastas

Liikluskasvatus. Toimib liikluskasvatus, õuesõpe.

Laps õpib liiklemis - ja ohutusreegleid.

2x kuus

(kolmapäeviti).

Sügisel, kevadel,

suvel.

21

14.10 Pokude rühma tervisedendus 2013/2014 õ-a.

Eesmärgid:

rühma ruumides on tagatud värske õhk, toimub õhuvahetus (vastavalt vajadusele

mikrotuulutus), ruumide tuulutamine lastest vabal ajal

lapsel kujunevad hügieeni harjumused, õpetatakse hoidma puhtust

meeskond väärtustab lauakombeid ja panustab toidu serveerimise kommetesse

lapsel kujunevad söömisharjumused

laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest

lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas puhas joogivesi

lapsed liiguvad regulaarselt värskes õhus sõltuvalt ilmastikutingimustest

toimub organiseeritud liikumistegevus

toimub liikluskasvatus

toimub õppekavast lähtuv tervisekasvatus, koostöös koolituskeskustega korraldatakse

lastele tervise alaseid koolitusi

rühm võtab osa tervislikest üritustest (tervisepäev, spordipäev, õuesõpe)

meeskond reageerib ohtudele ja teavitab sellest juhtkonda

Tegevuskava:

Tegevus Eesmärk Toimumise aeg

Käte pesemine enne söömist

Valamute kohale on

paigaldatud sildid kirjaga

"Puhaste kätega päästame

elusid"

Laps saab hakkama

eneseteenendamisega,

tekivad hügieeniharjumused

Iga päev enne iga söögikorda

Laua katmise korrapidajad Laps püüab täita kodukorra

reegleid, tahab olla abistaja,

väärtustab oma saavutusi ja

tähtsustab korrapidaja tööd.

Laps tahab võtta vastutust,

on motiveeritud ja uhke oma

rolli üle. Kannab korrapidaja

riietust auga.

Jooksva graafiku alusel

Söömise alustamise salm

(Maa on meile vilja andnud,

Päike seda valmistanud.

Armas Päike, armas Maa,

Täname Sind lõpmata!)

Laps järgib lihtsamaid

reegleid.

3x päevas

Õppekäik medõe kabinetti Laps tutvub medõe tööga,

toimub kaalumine ja

mõõtmine

2x aastas

Kristiine linnaosa

lasteaedade spordipäev

Laps tunneb rõõmu

sportlikust ühistegevusest

september 2013

Ühisüritus lastevanematega

„Tervislik Mihklipäev“

Laps tunneb rõõmu

sportlikust ühistegevusest

september 2013

22

Laste esmaabikoolitus Lapsed saavad teadmisi

käitumisest õnnetuste puhul

oktoober 2013

Koolitus „Tulest targem“ Lapsed õpivad vältima

ohtusid ja tutvuvad

tuletõrjuja tööga.

november 2013

Teemanädal „Tervislik

toitumine“

Laps teab erinevate

toiduainete vajalikkust.

11.-15. november 2013

Talvetrall Audentese

Spordihallis.

Laps tunneb rõõmu

sportlikust ühistegevusest

jaanuar 2014

Tervisenädal

lapsevanematega

(sõprusrahvaste toidud)

Laps teab erinevate

toiduainete vajalikkust

veebruar 2014

Teemanädala „Terves kehas

terve vaim“

Laps teab kasvamisega seotud

muutusi kehas.

aprill 2014

Õuesõpe „Tervistav jõud

rohelisest apteegist“

Laps teab värskes õhus viibimise

tähtsust

mai 2014