Partnerkaart8.09–28.09.2011

TASUTA!

Partnerkaardi omanikele8.09–28.09.2011

LUKSUSLIK SÜGIS

SELVERIS

15. september 2011

Lastehoiud ja mängutoad • Toit • Suhted • Jurist • Beebi • Tervis

3

VürTSikaS õunakompoTT

Vaja läheb:8 suurt õuna

ühe sidruni mahl350 g suhkrut

6 dl vettkaneelikoori ja nelki

Valmistamiseks koori õunad ja puhasta südamikest. Lõika neljaks ja pritsi peale sidrunimahla, et viljad pruuniks ei tõmbuks. Pane vesi, suh­kur ja vürtsid suurde potti. Kuumu­ta aeglaselt, et suhkur sulaks, ja lase keema tõusta. Lisa õunad ja hau­ta need siirupis pehmeks. Mõned õunad lagunevad keetmisel, mõned muutuvad läbipaistvaks ja jäävad ter­veks – oleneb sordist. Vala saadud kompott purkidesse ja kaaneta.

õunamooS

Vaja läheb:1 kg õunu

0,5 kg suhkrut2 kl vett

Valmistamiseks pese, koori (koduaia õunu võib ka koortega moosiks keeta) ja tükelda õunad. Pane suhkrust ja veest kokkusegatud siirup keema. Vala õuna­tükid siirupisse ja keeda senikaua, kuni õunad muutuvad klaasjaks. Keeda tasa­sel tule ja pidevalt segades, sest pak­sem õunamass kipub põhja kõrbema. Aga üle keeta ka ei tasu. Ühte korralikku õunamoosi peaks ikka pisut õunatükke sisse jääma. Õunamoosile saab särtsu ja tervislikkust juurde lisada, kui riivida sisse jupike ingverijuurest või tükeldada hulka puhastatud kibuvitsamarju.

Purkide ja kaante ettevalmistami­seks pese purgid ja aseta märjalt, suud allapoole, külma ahju. Keera kuumus 120 kraadini ja jäta purgid sinna kompo­ti või moosi valmimiseni. Kaaned pane suurde potti veega tulele ja kuumu­ta keemiseni. Ahjust võetud purgid täi­da kohe hoidisega, võta kuumast veest kaaned ja sulge purgid õhukindlalt.

Valmista biskviiditainas. Selleks sega omavahel jahu ja kartulitärklis. Löö jahe­dad munad suurde kaussi ja klopi suhk­ruga seni, kuni vaht jääb tugev ja paks. Raputa muna vahu hulka läbi sõela jahu, sega aeglaselt. Sõeludes rikastub jahu hapnikuga ja biskviit kerkib paremini.

Nüüd lao kiiresti varem viiludeks lõi­gatud õunad küpsetatud põhjale kenas­ti ritta. Kõige peale raputa kaneeliga segatud suhkur. Vala biskviidimass õun­tele peale ja küpseta 180–200kraadises ahjus 20 minutit. Koogi valmidust proo­vi puutikuga. Kui tikk jääb kuivaks, on kook valmis, kui tainaseks, siis küpseta veel pisut.

Serveeri koos jäätise ja mündilehega.

õunakook

Vaja läheb:750 g muretainast

600 g häid kodumaiseid õunu2 sl suhkrut

0,5 tl kaneeli

Biskviiditainaks:6 muna

6 sl suhkrut3 sl jahu

2 sl kartulitärklist

Valmistamiseks rulli muretainas laiali, vajuta lahtikäiva koogivormi põhja ja küpseta keskmise kuumusega ahjus kuldkollaseks.

Õunast igas olekus

MARgit KiRSiPuu

Minu maavanaema aias on õunapuud murdunud ja marjapõõsad nõgestesse kasvanud. Aga mälestused sellest, kuidas siin õuntest kooki küpsetati, mahla pressiti, veini kääritati ning kuidas suur õunalaar kompoti ja moosina purki pandi, on talletunud. Oma uues linnaköögis teen seda ikka samal moel.

toimetajadAnne-mAri AlVer, annemari.alver@lehed.eemArgit Kirsipuu, margit.kirsipuu@lehed.ee

Reklaam mArgit elts, tel 669 8330, margit.elts@lehed.eeEE lisade juht piret tAmm, piret.tamm@lehed.eeVäljaandja As eesti Ajalehed, tallinn, Narva mnt 11e

4

Ääretult vastik ja ebameeldiv on teha neid asju, mida ise tegeli­kult teha ei taha. Ei taha nõusid

pesta, tolmu pühkida, prügiämbrit väl­ja viia, lapsega koduseid ülesandeid nu­putada, telekast koos elukaaslasega üli­populaarset tõsielusarja vaadata, autot remontida, marju korjata, mingite mõt­tetute sugulastega kohustuslikku sugu­võsakokkutuleku päevakest veeta. Õudne!

miks? Tahan saada!Aga milleks siis teha neid asju ja toime­tusi, mis meile nii väga vastu hakkavad? Kas ainult sellepärast, et kellelegi meele järele olla? Või sellepärast, et muidu jää­vad need tegemised lihtsalt selleks kor­raks tegemata? Inimest liikumapanevad jõud on erinevad. Mõni poeb tõepoolest kas või nahast välja, et jätta endast nii­suguse tubli ja mitte ühtegi tööd põlgava inimese muljet, kes nõrkemiseni rügab ja rabab, et teistel tema ümber ainult hea olla oleks. Olgu siis kodus või tööl.

Teine pingutab mingi konkreetse eesmärgi nimel, näiteks, et pälvida lähe­dase sugulase usaldus, lootes temalt pä­randust vm soosingut. Ja seetõttu käiak­se, hambad ristis, igal nädalavahetusel kusagil kaugel maakolkas heina niitmas, marjakest korjamas, abiks muudel talu­töödel. Vähe sellest – kaasa sunnitakse tulema ka neid, üldjuhul lähedasi, kes oma südames sellest maakohast kohe üldse mitte ei hooli.

Siia liigitaksin ka need koos­ ja abi­elud, kus ühe partneri suhtemotivaatoriks on raha, reisid vm materiaalsed hüved.

Laps, kes soovib vanematelt mida­gi saada ehk teisisõnu „välja pressida”,

püüab enne oma soovi väljaütlemist igati oma vanemate heakskiitu pälvida. Tehes selleks „vabatahtlikult ja oma­algatuslikult” kodutöid, pakkudes abi neis tegevustes, mille eest ta varasemal ajal rekordkiirusega põgeneda püüdis ja üheksal juhul kümnest ei ütles.

Emadel­isadel on väga hea meel, võ­tab meeleliigutusest pisaragi silma, nä­hes oma võsukest nii heaks ja abival­miks inimeseks kasvamas. Suures hel­dimuses jääb teinekord aga tähelepanu­ta pärast töö valmimist lapse muuhul­gas välja käidud soov saada endale uus nuti telefon, ülimoodne kingapaar, arvu­ti, pusa või koduloom.

Eesmärk pühitseb abinõu? Kui ma kelleltki midagi üliväga soovin, pean selle nimel ka vaeva nägema. Läh­tudes manipulatsiooni põhitõdedest, tu­leb vajutada vastase nõrgale lülile.

Soovin midagi saada emalt. Ema paraku tunneb ennast väsinu ja üksi­kuna. Järelikult lähen ja räägin tema­ga, kuulan, mis ema vaevab, pakun oma abi ja võimalikke lahendusi. Mudel töö­tab hästi.

Soovin midagi isalt, kes on oma töö­mõtetega 24/7 ülihõivatud. Või arvuti­ga. Või alkoholiga. Või oma hobidega. Hõivatuse põhjuse järgi valin lähene­mistaktika. Näiteks pakun end nädala­lõpuks kalalemineku seltsiliseks või lä­hen garaaži appi autot putitama, kuigi hoolin oma kätest väga ning küünealu­seid on pärast mootoriõlide ja muude möksidega töötamist ülikeeruline kor­ralikult puhtaks saada. Ja tundide viisi tühja pilguga mingi veekogu ääres kala­

kest oodata – no andke andeks! Tegeli­kult ma ei söögi kala, aga eesmärk pühit­seb ju abinõu. Järelikult püüan kala. Ma ei ütle ei, kuigi tahaks, sest antud hetkel poleks see lihtsalt mulle kasulik.

igal ohverdusel on hindVaat sellised vahvad ohverdused. Ja see kõik toimub millegi nimel. Olgu siis teadlikult või alateadlikult. Sageli inime­ne endale lõpuni ei teadvustagi, milleks ta midagi teeb. Ta ei süvene. On selleks liiga harjunud, liialt madala enesehin­nanguga, teis(t)est ülemäära sõltuv vms. Aga igal asjal on oma hind. Varem või hiljem väsime tegemast asju, mis mei­le midagi ei paku, vastu ei anna, mis on rasked ja ebameeldivad. Juhtub, et keha väsib enne kui vaim. Haigused on ker­ged tulema, mitte just eriti tõsised, vaid kauakestvad. Tüüpilised on veel pinge­peavalud, seljavalud, kõhuvalud. Need on märgid sellest, et midagi on kusagil korrast ära.

Kui inimene viibib pikemat aega surve all ja/või pingeolukorras, siis mingi aja möödudes lakkab ta seda pin­get tajumast. Ta lihtsalt elab nii, see on tema valik ja koorem, mida on võtnud endale kanda. Kõrvalt vaadates teine­kord tundub, et kaua ometi võib – ta lihtsalt hävitab end, kuid ise seda para­ku ei näe. See ongi koht, kus vaim peab veel vastu, kuid keha/füüsis annab jä­rele ja algab üks meeletu arstide vahet jooksmine, leidmaks oma oota matutele tervise hädadele põhjust ja leevendust. „Psühho somaatilised haigused/haiges­tumised” on siinkohal kasutamiseks so­biv termin.

Oskus õigel hetkel ei öelda säästab väsimu­sest ja tüdimusest ning kingib võimaluse olla kokkuvõttes hoopis meeldivam inimene, selgitab psühholoog ülle Suur.

ei ütlemise võlud ja valud

5

mida tegelikult soovitakse?Kui mõelda, mis siis ikkagi juhtub, kui ma seekord neid nõusid ei pese, tolmu ei võta, last lasteaeda ei vii... Kas maakera jätab oma pöörlemise ja tuleb mingi katastroof? Kas mees jätab naise maha või vastupidi, kui lihtsalt ei pea enam vajalikuks ennast alla surudes teise meeltmöö­da elada? Kui nii juhtub, siis tõenäoliselt oleks see lahku­löömine teoks saanud nii või teisiti. Küsimus oli vaid ajas.

Tähtis on teha teineteisele selgeks, mida tegelikult soo­vitakse ja mis päriselt meeldib, mitte lolli mängides enda eluga teise elu elada. Oma tahtmisi välja öelda (loe: ennast kehtestada) saab mitmel moel. Selleks ei pea tingimata ulti maatumeid esitama või alandlikult roomama. Teine­teist austavas ja aktsepteerivas suhtes pole sellise käitu­mise järele vajadust ning ei ütlemine asjade kohta, mis ei meeldi või mida ei taheta, käib lihtsalt ja loomulikult. Ja valutult – ilma et kumbki pool haiget saaks või end hal­vasti tunneks. Suhe, mille vundamendiks on kaastunne, ükskõiksus, põlgus või materiaalne heaolu, ei ole püsiv ni­kuinii. Sellises suhtes on ei ütlemine ainult lahkuminemist vallandavaks teguriks.

Lapsel on veelgi raskemTäiskasvanutega võrreldes on lapse ja vanema suhtes ene­se maksmapanek kirjeldamatult raskem ja mõnes mõttes ka ebaõiglasem, eriti lapse silmade läbi vaadatuna. No ei taha laps seda kooli valida, aga vanem tahab, või ei taha tädi juurde külla kaasa minna, ega ema ja isa tahavad. Mi­dagi pole parata, tuleb minna.

Nii vanem kui ka õpetaja on oma tahtmisega lapse suhtes selgelt jõupositsioonil. Siin on tähtis jõuda ära­tundmisele, et lapsele, eriti teismeeas lapsele, toob oma tahtmise pealesurumine pikas perspektiivis kaasa soo­vitule vastupidise tulemuse. Last/noort ei tohiks sundi­da, vaid temaga tuleb koostööd teha. Selle arusaamiseni jõuavad täiskasvanud tavaliselt liiga hilja, siis, kui laps on juba suureks kasvanud.

Ei tuleb öelda ka iseendale Üks oluline moment ei ütlemise juures jääb suhteteema­de kõrval sageli tagaplaanile. Nimelt ei ütlemine iseenda­le. Pean silmas suvalist sõltuvusharjumust või iseenese­le oma tegelike soovide ja vajaduste teadvustamise ning tunnistamise julgust. Vahel kardame teha asju nii, nagu seda ise soovime või õigeks peame. Eriti tööküsimustes võib enese maksmapanek kaasa tuua tõsiselt kurbi taga­järgi. Valik on tegelikult ju selline, kas töötan, hambad ristis, edasi, täidan lolli käsku ja lähen töölt koju totaalse peavaluga või ütlen välja, kuidas minu meelest on õigem üht või teist asja korraldada, keeldun tegemast jama, jään oma põhimõtetele kindlaks – ja kaotan töökoha.

Üks kõrgesti haritud, intelligentne ja edukas naiste­rahvas vastas mu küsimusele „Kuidas öelda ei?” pärast ühesekundilist järelemõtlemist lihtsalt ja konkreetselt: kahjuks pole võimalik. Paneb mõtlema. Ühe korra me elame siin ja praegu sel kujul ja viisil. Kas elame nii, nagu oma hinges ja südames soovime, olles iseendaga kooskõ­las, või püüame oma mina alla surudes olla kooskõlas teis­te inimeste ja ümbritseva maailmaga. Valikute küsimus.

Öeldakse, et tee seda, mida armastad, ja armasta seda, mida teed. Targasti öeldud. Võtab päris kaua aega, enne kui aru saad, et see on tegelikult ka võimalik.

SuitsupeekonMaks & Moorits, 1 kg

644.69/kg

32Šašlõkk Klassikaline,Maks & Moorits, 600 g

4.17/kg

0 1Paberlehträtikud Serla Orava, 100 tk

0.01/tk

Ketšup Heinz, 460 g

11kg

2.37/kg

Kõik koolikotid Aitäh kaardigak koolikotid Aitäh kaardiga

Guaššvärvid Gamma,12 värvi

210.12/tk

0Šokolaad Kinder Maxi, 21 g

7.30/kg

-33%

-38%

-32%

-34%

-31%

-30%

2+1

Hind kehtib 16. − 22. augustini.Kauba kogus on piiratud.

6

kui lapse isa pole ema abikaasa

Isaduse tuvastamine ja õige isa kandmine lapse dokumentidesse võib olla keerukas juriidiline protseduur. Millegi üle­tamatult raskega siiski tegu ei ole.

Selgitab jurist maarika pÄhkLEmÄE.

Lapse sünd võiks olla iga pere üheks kaunimaks sündmuseks. Ometi pole see alati nii – uue elu imega kaasne­vat rõõmu võivad mõnikord tumesta­da kahtlused ja kõhklused, täiskasva­nute omavahelised suhte­ ja elukorral­dusprobleemid.

Üheks niisuguseks probleemiks võib saada ka lapse isadus. Emaduse­ga on olukord märksa lihtsam – lapse ema on naine, kes on lapse sünnita­nud. Isaduse kohta ütleb perekonna­seadus sama lakooniliselt, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Eda­si aga läheb olukord pisut keerulise­maks.

keerukad suhtesõlmedPerekonnaseadus sätestab, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isadu­

se omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Mis saab aga näiteks olukorras, kus lapse ema on oma mehega abielus, aga lapse eostas teine mees? Või olu­korras, kus abielu on faktiliselt ammu läbi, kuid mingil põhjusel lahutama­ta jäänud? Emal võib sel juhul olla ammu uus kaaslane, koos oodatak­se last, ent lapse isaks peaks seaduse järgi saama partner formaalsest abi­elust... Tõsi küll, selle viimase olukor­ra lahendamiseks piisab õigel ajal abi­elu lahutamisest, mis võiks olla isikli­ku suhtehügieeni üks enesestmõiste­tavaid osasid.

Aga esimene olukord? Või kui abi­elu puruneb alles pärast lapse sündi ning pärast seda, kui lapse sünnitun­nistusse on isana kantud vale mehe nimi?

Situatsioon on keeruline nii jurii­diliselt kui ka moraalselt. Kui vane­mad saavad omavahel viisakalt su­heldud, piisab ühisest avaldusest – kui lapse emaga abielus olev mees ei ole last eostanud ja abikaasad on sel­le kohta perekonnaseisuasutusele ühi­se avalduse esitanud, siis meest lapse isaks ei loeta.

Perekonnaseaduses (§ 86) on kir­jas, et kui laps sünnib kolmesaja päe­va jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus ol­nud mees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui kolm­sada päeva enne sündi, võetakse alu­seks see ajavahemik. Kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda pa­ragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abi­elumehe lapseks, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. Abielu lahutami­se korral võib alates abielu lahutami­se avalduse või hagi esitamisest isadu­se omaks võtta.

isaduse omaksvõttMees saab isaduse omaks võtta ka sel juhul, kui ta lapse emaga abielus ei ole. Perekonnaseaduse § 87 an­nab teada, et isaduse saab omaks võt­ta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud, isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult ning et isadu­se tingimuslik või tähtajaline omaks­võtt on tühine.

Isaduse omaksvõtuks on vajalik

lapse ema nõusolek. Kui ema on lapse hooldusõigusest ilma jäetud või sur­nud või kui laps on saanud täiseali­seks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõus­oleku lapse seaduslik esindaja. Vä­hemalt 14aastane laps võib seadusli­ku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku.

isaduse vaidlustamineIsaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isadu­se omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvas­tamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.

Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikure­gistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimeta­tud nõusolekute puudumisel võib ko­hus lapse huve arvestades anda mõju­val põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada tei­se mehe isadus.

Isaduse vaidlustamiseks tuleb kohtusse esitada hagi, mida saab teha üksnes vaidlustaja isiklikult. Hagi koostamiseks võib loomulikult pöör­duda professionaalse õigusabiandja poole.

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, mil­lal isadust vaidlustama õigustatud isi­kule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Selle täht­aja kulgemine ei alga enne lapse sün­di ega enne isaduse omaksvõtu jõus­tumist.

Perekonnaseaduse § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaid­lustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, otsus­tab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isi­ku avalduse põhjal, kes on õigustatud hagi esitama.

ROHEVIKU KONVERENTSID: 15.09 Kaasaegsed ökolinnad TARTU

16.09 Puhas energia ja transport TALLINN

ROHEVIK SOOVITAB: 18.09 Autovaba päev TALLINN

17. septembril kell 12-17 Tallinnas Vabaduse väljakul

KORRALDAJAD TOETAJAD MEEDIAPARTNERID

suurim elektriautode esitlus lasteala taastuvenergia

elektri teadusteater

ökosõit

KOGUPEREÜRITUS

Meie tulevik –

auhi

nnam

ängu

d

www.rohevik.ee

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.eeMaaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

W A L M A R KMÄNGIGE&VÕITKE

Rohkem inf otw w w.walmark.ee

8

Beebi nahka paita ja kreemita

Nahk on raskeim inim­organ, mille kaal moo­

dustab 15 protsenti kehakaalust. Nahk

säilitab kehatempera­tuuri, reguleerib vee ja soolade ainevahetust,

takistab mikroobide sissetungi ning kaitseb

päikesekiirguse eest.

maiE JüriSSontallinna kesklinna

lastepolikliiniku nahaarst

naharakud on võimelised süntee­sima kehaomaseid antibiooti­kume, mis aitavad kaitsta mik­

roobide eest. Naha välimine kiht, rak­kudest ja rasvadest koosnev marrask­nahk, on pidevas uuenemises olev süs­teem. Marrasknaha all on veresoonte­rohke pärisnahk ehk dermis.

Lapse nahk erineb täiskasvanu omast, ja mida väiksem laps, seda suu­remad on erinevused. Naha kaitsefunkt­sioon hakkab arenema küll juba üsas, selle põhimehhanismid arenevad välja 34. nädalaks, kuid küpsemine toimub kogu esimese eluaasta jooksul. Vast­sündinu kehakaalu ühele kilogrammile vastab viis korda suurem nahapind kui täiskasvanul, mistõttu nahale sattuvad ained imenduvad suuremas koguses, naha kaudne veekadu on intensiivsem ning infektsioonid kulgevad raskemini.

imiku naha iseärasusedVastsündinu naha paksus on 40–60 protsenti täiskasvanu omast. Esime­sel elukuul on nahk üldjuhul kuiv ja ke­tendav. Marrasknaha ja pärisnaha ühen­dus on imikutel nõrgem, mis teeb naha ka kergemini vigastatavaks. Vastsündi­nu rasunäärmed on aktiivsed ema hor­moonide mõjul, millest annavad märku ninale ja põskedele tekkivad manna tera meenutavad miiliumid. Esimese kolme kuu jooksul rasunäärmete aktiivsus vai­bub ja miiliumid kaovad. Ka vastsündi­nu akne tekib rasunäärmete ületalitu­sest. Vastsündinul on higinäärmeid ühel naha pinnaühikul rohkemgi kui täiskas­vanul, kuid higistamine ei ole füsioloogi­liselt võimalik ja teeb nad tundlikuks nii ülekuumenemise kui ka külma suhtes.

Imikueas hakkavad higinäärmed tööle alguses otsmiku piirkonnas, seejärel ke­hatüvel. Imikueas on immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu sagedased allergilised reaktsioonid.

Beebide vannitamine ja nahahooldusVannitada võib juba enne nabakön­di äralangemist, nii umbes 5–10 minu­tit korraga paaril­kolmel korral nädalas. Pesu vahenditena tuleks eelistada lõhna­tuid vahendeid, mis on neutraalsed või nõrgalt happelised. Nahka kaitsvaid sal­ve ja kreeme peaks kasutama ainult va­jadusel, et mitte nahka kurnata. Beebi pesuvette võib lisada ka sobivat vanni­õli. Peale vannitamist pane lapsele rä­tik ümber. Niiskus tuleb kehalt rätikuga ära patsutada, mitte hõõruda. Kui nahk on kuiv ja ketendav, kasuta seejärel peh­mendavaid kreeme ehk emolliente. Ise­äranis soovitatakse emolliente atoopili­se dermatiidi riskiga imikutele (kui pe­res juba on allergilisi haigusi), sest süge­lemisele ja põletikule eelneb sageli naha­kuivus.

õige pesuaine valikIdeaalne pesuaine ei mõjuta naha pH­d, ei ärrita nahka ega kipita silmades. Häs­ti sobivad ka õli või kreemi sisaldavad pesuvahendid ning duši­ ja vanniõlid. Loputada tuleb alati puhta veega. Nah­ka ohtralt seebiga pestes võib epider­mis kaotada 70–80 protsenti lipiidi­dest. Terves nahas taastub lipiiditasa­kaal mõne tunni, atoopilise dermatii­diga inimese nahas aga paari ööpäeva­ga. Külmal ja päikesevaesel aastaajal on nahk juba iseenesest kuivem, ärritajad

9

toimivad tugevamalt ja nahapõletikud tekivad kergemini. Sellel on palju põh­jusi, kuid tähtsaim neist on ultraviolett­kiirguse vähesus, mis stimuleerib nahas lipiidide sünteesi. Kui aastaajalised mõ­jud on ilmsed, tuleb kasutada sobivat kreemi, salvi või ihupiima.

Beebide kreemitamisestPehmendavate kreemide ehk emollienti­de tervendav mõju põhineb veekadu vä­hendaval toimel. Seejuures toimivad va­seliin ja vahad pindmistes ülemistes kih­tides ning nahaomased lipiidid sügava­mal. Glütserool (varem nimetati glüt­seriiniks) parandab kuiva naha korral surnud naharakkude irdumist, tugev­dab naha enda lipiidikihti ja barjäär­funktsiooni. Pantenool muutub nahas D­panto teenhappeks ehk B5­vitamii­niks, mis omakorda aitab kaasa haava­de (sh nähtamatute barjääri mikrodefek­tide) ja põletiku paranemisele ning vä­hendab tunduvalt veekadu nahast.

Atoopilise dermatiidi ja teiste kroo­niliste nahaprobleemide korral tuleb ka­suks uurida kreemide koostist ja tunda „häid ja halbu” komponente. Nn headest komponentidest vajaksid äramärkimist tseramiidid, rasvhapped ja kolestorool. Nende kombinatsioon on naha barjääri

hoidmisel ja taastamisel üks parimaid, kuid nende hind võib olla pisut kõrgem.

Emolliendid sobivad kõigi kuiva ja ketendava nahaga kulgevate haiguste ravis ning atoopilise dermatiidi baas­raviks, seda nii pesuõlide kui ka naha­le jäetavate kreemidena.

mähkmedermatiitMähkmedermatiit tekib ärritavate aine te ja tegurite koosmõjul. Liigniiskes kesk­konnas ärritavad nahka väljaheites sisal­duvad seedeensüümid, lisandub mähk­me hõõrumine ning mõju avaldavad ka kõhulahtisus, antibiootikumide tarvita­mine ja mähkme koostises olevad ained. Mähkmedermatiidi ravis on mähkmete õigeaegse vahetamise kõrval tähtis ravi väga kiire alustamine. Seega peaks kvali­teetne tsinksalv kodus käepärast olema. Tsink on nõrgalt kuivatava, kootava ja antiseptilise toimega ning saadaval pas­ta, salvi või pihustina.

pesuainete ja emollientide kõrval toimetestEmollientide kasutamisel võib tekkida nn salviväsimust, kui kreemi tõhusus aja jooksul kaob. Siis tuleb kreemi vaheta­da. Mõne aja pärast võib aga sama kree­mi uuesti proovida, sest üldjuhul salvi­

väsimus möödub. Kreemist põhjustatud kontaktallergiat esineb lastel harva, kuid see ei ole välistatud näiteks lõhnaainete­le, värvidele.

Pesuainetes sageli sisalduv naatrium­laurüülsulfaat võib liiga sagedasel või oht­ral kasutamisel hakata nahka ärritama.

Sobiva kreemi leidmine sünnib katse ja eksituse meetodil. Parimaks tooteks on see, mis lapsele ja emale meeldima hakkab, sest seda hakatakse ka regulaar­selt kasutatama, ja regulaarsus on emol­lientravi nurgakiviks.

ALLERGIA… TÄNAN, EI!

uued teadmised nahast

Vananemisvastane innovatsioon toi­mus Vichy laborites, kus testiti ram­noosi (ülipuhas suhkur, mida ekstra­heeritakse Brasiiliast pärinevast unca­ria taimest) erilisi omadusi. Naha pa­pilaarkiht asub dermise ülaosas ja kannab hoolt uute rakkide tootmise ning kõigi nahas toimuvate uuenemis­protsesside eest. uuringute käigus selgus, et selle ülipuhta suhkruga saab dermise mõjutamisel edukalt hajuta­da vananemismärke. Meil on võimalik seda uuendusliku koostisega ja para­beenivaba kreemi (Vichy Lift Active Derm Source) hankida apteekidest. Si­lub kortsud ja pinguldab nahka.

10

Seksi pahupool – suguhaigused

Kaitsmata ja kahtlase seksuaalvahekorra järel tuleks kindlasti minna tervisekontrolli – sugu­haigus ei pruugi enesest ise märku anda.

Selgitab aidsi ennetus-keskuse arst ja koolitaja miLVi noodE.

Kõige kindlam kaitse suguhaiguste vastu on elu seksita või seks mono­gaamses suhtes – partneriga, kel pole samuti teisi intiimsuhteid.

Ent elu ei kulge alati mööda ideaalmaastikke ning kõigil võib vä­hem või rohkem ette tulla ootama­tuid seksuaalvahekordi. Arukas oleks sel puhul kasutada kondoomi, mis on tänapäeval peaaegu alati kindel kait­se nii haiguste kui ka soovimatu rase­duse vastu, ent sellelgi teemal ei olda alati ühtviisi mõistlikud.

„Purjuspäi ja ilma kondoomi­ta” on vaiksel häälel öeldud põhjen­

dus, mida suguhaigusi testivad ars­tid aeg­ajalt paratamatult kuulevad. Kui selline olukord on juba esinenud, pole enam aega moraali ega komme­te üle mõtiskleda, ennast süüdistada või õigustada – nüüd on aeg minna ja kontrollida, ega tervis pole kahjusta­da saanud.

Arstipraktika näitab, et mehed ja naised valivad kaitsmata juhuvahe­korra järel tihti erineva tee. Naised eelistavad käia kontrollis günekoloogi juures, mehed aga mõnes anonüüm­ses kabinetis.

Levinud väärarusaamadSugulisel teel levivate haiguste koh­ta ringleb mitmeid müüte, mil para­ku tegelikkusega üsna vähe pistmist.

Üks neist on see, et nakatumi­ne peaks enesest kuidagi märku and­ma, olgu siis tilkumise, sügelemise või muul viisil halva enesetundega. Vale puha – mitte kõik suguhaigused ei anna endast kõigil nakatunutel tea­da. Seega, kuni puudub arstlik kin­nitus, et organism on terve, on olu­kord ohtlik nii korraks kaitsmata va­hekorras olnule kui ka tema võimali­kele teistele partneritele.

Teiseks – tekkinud suguhaigus ei lähe ise üle. Isegi kui esmased vaevu­sed leevenevad, ei ole haigus ise ku­hugi kadunud. Üks drastilisemaid ülestunnistusi pärineb noormehelt, kes andis testimisel käies teada, et „oli süüfilisehaavand, aga see sai ise terveks, ja ma siis rohkem ei muretse­nud”. Haavand paraneb, süüfilis aga jääb organismi ja teeb seal oma laas­tamistööd.

Mõned sugulisel teel levivad hai­gused võivad kahjustada inimese su­guorganeid. Teised, nagu HIV­nak­kus, B­hepatiit ja süüfilis, võivad põh­justada muutusi terves organismis.

Üks levinud väärarusaam on ka see, et suguhaigused tekivad ükshaa­val. Suure ja ebameeldiva jahmatuse­

na võib aga selguda, et ühe kaitsma­ta vahekorraga on kaasa saadud terve „kokteil” haigusi.

ravitavad ja ravimatudPaljud inimesed teavad ainult kol­me tuntumat sugulisel teel levivat haigust: aidsi, süüfilist ja gonorröad (tripperit). Neid on aga rohkem.

Suguhaigusi võivad põhjustada bakterid, parasiidid ja viirused. Bak­teriaalsed ja parasitaarsed haigused on ravitavad. Viiruslikud ei ole. Põh­justajate ja ravimise järgi saabki sugu­lisel teel levivaid haigusi jaotada kah­te rühma: ravitavad ja ravimatud.

Ravitavad haigused on parasitaar­sed haigused, nagu trihhomonoos, sü­gelised ja kubemetäid, ning bakteriaa­lsed haigused, nagu klamüdioos, go­norröa ehk tripper ja süüfilis.

Ravimatud haigused on viirusli­kul teel levivad, näiteks herpes ehk liht ohatis, kondüloomid ehk sugu­elundite näsad, B­hepatiit, C­hepatiit ning HIV­nakkus. B­hepatiidi vastu saab ennast ka vaktsineerida, viimas­tel aastatel tehakse seda alates 12. elu­aastast.

Suguhaiguste ravisse tuleb suhtu­da täie tõsidusega, sest nende mõjud ulatuvad seksuaalsest ebamugavusest märksa kaugemale. Enamik sugulisel teel levivaid haigusi võivad teha vilja­tuks, ohustada organismi reproduk­tiivorganeid, põhjustada vähki, süda­me­ ja ajukahjustusi ning ka võima­likku surma.

Veidi levinumatest suguhaigustestMaailmas ja ka Eestis on kõige levi­num suguhaigus klamüdioos. Klamü­dioos võib kulgeda ägedalt, alaägedalt ja varjatult.

Ägeda juhtumi korral paljunevad haigust tekitavad bakterid kiiresti. Esimesed haigustunnused ilmnevad 3–20 päeva jooksul pärast nakatu­

mist – nendeks on eritus kusi­tist ja valulikkus urineerimisel.

Alaägedal juhtumil bakte­rid paljunevad, kuid ei põhjus­ta erilisi nähtusi. Pooltel na­katunutest on haigustunnu­sed vaevumärgatavad ja nad ei pöördu arsti poole. Klamüdioo­si võib edasi anda ka siis, kui nähtusi pole.

Varjatud klamüdioosi kor­ral paljunevad bakterid aegla­selt ega põhjusta mingeid hai­gustunnuseid. Sageli ei ole või­malik baktereid leida ka labo­ratoorsete analüüsidega. Hai­gus võib sellises „uinuvas” ole­kus kulgeda aastaid. Erinevatel põhjustel võib see siiski teatud momendil ägeneda ja kaebusi põhjustada.

Klamüdioosi korral on ohtlikud ka tema tüsistused. Naistel võib väljaravimata kla­müdioos põhjustada emaka­manuste põletikku, mis halvi­mal juhul võib tingida muna­juhade muutumise. See võib omakorda olla lastetuse või emakavälise raseduse põhju­seks. Rase klamüdioosihaige naine võib sünnituse käigus nakatada oma vastsündinut. Meestel on sagedasemateks tü­sistusteks munandimanuste ja eesnäärmepõletik.

Levikult teisel kohal on Eestis trihhomonoos. Ena­mikul trihhomonoosihaige­tel naistel esineb lehkav vahu­tav tupevoolus, mis võib mõni­kord olla veresegune. Esineda võib ka suguelundite turset ja valulikkust. Umbes 1/3 naka­tunutest haigustunnused puu­duvad.

Nakatunud meestel haigus­tunnused tavaliselt puuduvad, aga nad võivad nakatada teisi. Vahel võib trihhomonoos põh­justada meestel eritust ja valu kusitist või valulikkust urinee­rimisel.

Gonorröa ehk tripper on Eestis sugulisel teel levivatest haigustest sageduselt kolman­dal kohal. Haigustunnused või­vad tavaliselt ilmuda 3.–5. päe­val pärast nakatumist. Vahel võivad tunnused tekkida ka hiljem (kuni 20 päeva jooksul).

Tripperi ravile lisandub ko­hustuslik klamüdioosiravi, sest need haigused esinevad sageli koos.

ülilihtsad reeglid

Ära ole seksuaalselt liiga aktiivne.

Partneri puhul, kellega sa ei ole püsisuhtes, kasuta kondoomi.

Pärast kaitsmata vahekorda tee testid.

Suguhaiguse korral teavita inimest või inimesi, kellega jagad (oled hiljuti jaganud) intiimset lähedust.

Järgi ravi või haiguse vaoshoidmise suhtes täpselt arsti juhiseid.

www.femarelle.ee

Sind haa-rab äkiline kuuma-laine, mis levib peast kaela ja rindkerele ning see-

juures on tunne, nagu tahaks süda rinnust välja hüpata. Mõne hetkega on see kõik möödas, kuid Sa oled higist läbimärg... ja nii mitmeid kordi päevas. Sa oled üks miljoneist naistest, kes kogevad meno-pausi sümptomeid.

Muretsemiseks pole põhjust - Femarelle aitab

kiiresti taastada Sinu endise elukvaliteedi!

Femarelle on efektiivne toode üleminekuaastate leevendamiseks ja luude

tugevuse hoidmiseks, millel puuduvad soovimatud

kõrvalmõjud.

Müügil apteekides ja www.wellnesscenter.ee

12

soojendus ja venitus enne igat trenniS

oojendusharjutuste tulemusel kiireneb meie ainevahetus, inten­siivistub hingamine ja südame­

vereringetegevus. See omakorda paran­dab lihaste verevarustust ning organism saab rohkem hapnikku.

Kui organismi ainevahetus on pii­savalt intensiivistunud, on kasulik teha suurematele lihasgruppidele venitus­harjutusi. Harjutused sõltuvad nei­

le järgneva treeningu iseloomust. Eel­kõige tuleb venitusel tähelepanu pöö­rata konkreetset liigutustegevust täide­viivatele lihasgruppidele. Näiteks tu­leks enne jooksu venitada põhiraskust kandvaid lihasgruppe. Soojendus ja ve­nitus parandab lihaste ja liigeste tööd, mille tulemusel on meie liigutused tun­duvalt ökonoomsemad ja jõudu sääst­vamad.

Korralik soojendus enne treeningut või võistlust

valmistab organismi ette järgnevaks pingutuseks,

selgitab harry Lemberg, tunnustatud treener ja

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige.

13

Saadaval apteekides

kombineeri sörkjooksu venitusharjutustegaRahvajooksude korraldaja Mati Lilli alliku sõnul on sörkjooks hea treenimismeetod neile, kes soovivad tervislikult kehakaalu langetada ja südant treenida. Paraja tempo­ga jooks sobib harrastajale enda vormiaja­miseks ja selle hoidmiseks ning on samas suurepärane eel soojendus juba tõsisemale treeningule.

Alustada tuleks sobiva soojendusjooksu­ga, nii umbes 5–10 minutit, ja seejärel võiks teha soojendusvõimlemist: kaela­ ja õla­vöötmeringe ning siis puusaringe. Järgne­valt peaks tegema väljaasteid, et reielihased saaksid koormust. Lõpetuseks veel põlve­ ja päkaringid, et kõik lihas grupid surisek­sid ikka mõnusalt ja et treenides liigesed lii­ga ei saaks. Eriti eakamate ja juba üle nelja­kümneste terviseportlaste puhul on see oht olemas, kui võetakse korraga ette liiga palju.

Rasvade põletamine käivitub mõõduka tempo juures umbes 20 minuti pärast. Enne oleme ära kasutanud üleliigsed süsivesikud ja valgud. Kokku peaks optimaalne treening kestma umbes 40 minutit. Kui treenitus on hea ja soov kaalu langetada, siis kuni pool­teist tundi. Ja nii 2–4 korda nädalas. See aeg oma tervise hoidmiseks ja haiguste enneta­miseks tuleb leida.

Lihaste kasvatamiseks ja südame treeni­miseks võib jooksurajal ühtlase sörkjooksu vahele pikkida sisse lühikesi kiirendusi, mis pulsi kiiremaks ajavad, et siis taas tempo alla lasta. Jooks koormab parajalt südant ja vere­soonkonda. Verevarustuse kiirenedes para­neb ka ajuverevarustus. Samas üle pinguta­des võib tekkida hoopis hapnikupuudus ja vastupidine efekt ehk kõike tuleb sooritada mõõdukalt.

Joostes vaata loodust enda ümber, mit­te oma jalgu. Nõnda tundub trenn kohe ker­gem. Mäest allajooksmisel ole aga ettevaat­lik, sest oht jalga välja väänata on väga reaal­ne. Samas allamäge joostes trimmime ees­misi reielihaseid ja koormame kõiki lihaseid rohkem kui siledat maad mööda joostes. Mäest üles jooksmine vormib aga tuhara­lihaseid.

Kui valida sobiv tempo ja kasutada õiget tehnikat, on jooksmine väga nauditav tege­vus. Isegi kui esialgu võib see tunduda raske töö ja pingutusena, on edusammuks kergu­se saavutamine jooksu ajal. Õige jooksuteh­nika säästab energiat ja kaitseb ülepingutu­se eest. Jooksu ajal on õige käte asend siis, kui küünarnukid on 90kraadise nurga all ja käe labad jooksmise suunas. Kerge venitus jala­ ja õlavöötmelihastele treeningu lõpus on täpselt sama tähtis.

Lastehoid NaerusuuRocca al Mares Tallinnas

Vaata lisa: www.naerusuu.ee

• päevahoid• õhtuhoid• ööhoid• muusikatunnid

Lisainfo: 5811 7073kristiina@naerusuu.ee

Selle flaieriga soodustus meie teenustelt kuni 15%.Pakkumine kehtib kuni 30.10.2011.

Mesilane mesipuus laps on rõõmus Naerusuus!

Uus laste mängutuba Nõmmel!www.pipimangutuba.ee tel 509 0236

Põnev mängutuba on mõel-dud 0,5–10aastaste laste sündmusteks: sünnipäevad, katsikud, lasteaia- ja stiili-peod jms.

Igapäevaseks mängimiseks avatud ei ole.

Sünnipäevi saab pidada iga päev kell 11–21. Ruumidega tutvumiseks ja broneerimi-seks võtke ühendust telefoni või meili teel.

Lisavõimalus tellida näomaali ja või õhtujuht: Pipi, Mereröövel, Väike Nõid, Karlsson või Printsess.

�OH����S��I�������U�U����U���S!

Vaata lisaks:

www.muinasjututuba.ee

Mustamäe tee 44 (A-korpus), Tallinntel 5393 3814

info@muinasjututuba.ee

Asume Tallinnas Paldiski mnt 58carmsas eramajas oma aiaga. Meil on asjatundlikud, südamlikud ja sõbralikud hoidjad. Meile on tähtis laste tervis, kvaliteetne toit ja turvalisus. Eesmärk: lapsed hästi hoitud, vanemad rahuliku südamega tööl.

Valmistame ise maitsvat ja tervislikku toitu. Õhtuti ja nädala-vahetusel rendime ruume laste sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. Meil on tegevusluba ja lapsevanem saab taotleda lapsehoiutoetust.

MAMMUMARI LAPSEHOID –lapse ja vanema usaldusväärne sõber igaks päevaks!

Ootame rõõmuga 1–7aastaseid lapsi kodusesse ja hubasesse hoidutööpäeviti kl 8–18.

Pakume terve ja poole päeva hoidu, tunnihoidu, õhtuhoidu, vajadusel ka ööhoidu, samuti hoidu lapse kodus.

Lastele muusikaring.Proovipäev liitujale tasuta.

Septembris hoiulepingu sõlmijalehinnasoodustus 10%.

Info: tel 551 8848

mammumari.ee

Rõõmsate kohtumisteni!

Laste päevahoid BaBywatch

Päevahoid Tunnihoid Õhtu- ja ööhoid

Tunnustatud hoidjad,loov ja turvaline keskkond.Olete oodatud!Lauteri 1, 10114 Tallinntel 553 3455www.babywatch.ee

Asume Kakumäel Jõeküla tee 14–1.tel 5624 4868

info@lapseroom.ee

LAPSEHOIDKindla päevakava ja õppetegevusega väikesearvulised rühmad väikelastele.

www.lapseroom.ee

Mängutuba KarnevalMustamäe tee 8, II korrus (sissepääs hoovi poolt)

tel 509 8950 • e-post info@karneval.ee

Lõbusad lastepeod, ruumide rent tähtpäevade

tähistamiseks, peojuhid, vahvad tegelaskujud,

disko, karaoke, mängukonsoolid Wii ja XBOX 360,

näomaalingud, mustkunstnikja palju põnevat tegevust igas eas lastele.

Tähtpäevi tulge tähistama Juku Peoruumi!Tegevust jagub nii suurtele kui ka väikestele peolistele.

Rõõmu teevad ronimisväljak, liumägi, batuudid, pallimerija palju muud. Korraga toimub peoruumis ainult üks pidu, seega

on kogu peoruum ainult teie käsutuses.

Parimad lastepeod toimuvad Juku peoruumis.

Selleks et pidu veelgi põnevamaks teha, on meie kaudu võimalik tellida peojuht, mustkunstnik või näomaalija.

Tulge koos pere ja sõprade, lasteaiarühma või klassiga. Ootame teid!

Juku PeoruumMustamäe tee 3, TallinnTäpsemat infot saab:tel 5693 3124, peoruum@playland.eewww.jukukeskus.ee/mustamae-peoruum

Probiootikumid toetavad seedimist, tootes spetsiaalseid ensüüme, mida läheb tarvis toidu seedimiseks. Lisaks sellele, et probiootikumid aitavad toitu lõhustada, parandavad ka vitamiinide ja mineraalide imendumist vereringesse. Probiootikumid toodavad isegi B-vitamiine ja K-vitamiini. Probiootikumid tugevdavad immuunsust, stimuleerides keha loomulikke kaitsemehhanisme ja vooderdades sooled sõbralikest bakteritest koosneva kaitsekihiga, mis takistab soolestikus olevatel patogeenilistel ainetel keha kahjustamist. Kuna kaks kolmandikku keha immuunsüsteemi juhtimisest toimub soolestikus, on oluline hoida probiootikumide tase kõrgel. OptiBac Probiotics on unikaalne tootesari, sest me kasutame spetsiaalseid probiootilisi bakteritüvesid, mis on suunatud spetsiaalsetele terviseseisunditele.

Daily Wellness on ekspertpreparaat, mis koosneb kuuest erinevast bakteritüvest, nagu näiteks atsidofi ilbakter, mis kombineeritud prebiootikumidega (probiootikumide „toit“) aitab kaasa teie seedimistegevusele, tugevdab immuunsust ja annab teile igapäevaselt energiat.

Daily Immunety on progressiivne preparaat sellistest probiootikumidest, nagu näiteks Bifi dobacterium longum ja antioksüdantidest, nagu näiteks männikooreekstrakt, mis on mõeldud igapäevaseks manustamiseks.

For your Child’s Health Ekspertpreparaat probiootikumidest ja prebiootikumidest naistele raseduse ja imetamise ajaks, imikutele ja lastele. See preparaatsisaldab atsidofi ilbakterit, samuti ka baktereid Bifi dobacteriuminfantis & bifi dum.

Tooted müügil looduspoodides: Tallinn: Loodusand, Jaama 3 | Roheline Tuba Paldiski mnt.93 | Ökosahver, mulla 6a | Looduspere Viru Keskus | Kauplus Allikas, Estonia pst.17 | Ökoviis, Vesivärava 37 | Otepää: Ökosahver, Pühajärve Puhkekeskus | Võru: Ilusalong Harmoonia | Pärnu: Mahemark, Kuninga 18 | Riiamarii, Pühavaimu 20. Tootja: Wren Laboratories Ltd. Esindaja Baltikumis Skailer OÜ, Tel 6616 283

www.optibacprobiotics.co.uk

*Suhkrulisanditeta *Gluteenivaba *Pärmivaba *Pole kunstlikke värvaineid

Headest bakteritest oled kuulnud?

For Those on AntibioticsEkspertpreparaat laktobatsilli probiootikumidest inimestele, kellel on käsil antibiootikumide kuur. Võtta antibiootikumide kuuri ajal ning selle järel, täidab soolestiku sõbralike bakteritega nagu näiteks atsidofi ilbakter.