Terve Pere mai 2011
-
Upload
as-eesti-ajalehed -
Category
Documents
-
view
244 -
download
7
description
Transcript of Terve Pere mai 2011
Loodusega lähedaseks
Nüüd lõpuks on tunda, kuidas kevad metsas ja mererannas võimust võtab. Prooviks sel korral vähem kiirustada ja rohkem looduses viibida. Looduse vaatemängulisus, mida koged metsas jalutades või koos päikesetõusuga ärgates varahommikustel jalutuskäikudel rannas, on seda väärt.
Vähegi soojemad ilmad ahvatlevad toitu tulel küpsetama ja valmistatut värskes õhus sööma. Mõistagi on tähtis, et pärast lahkumist võtame lõkkeplatsilt kogu kraami kaasa. Nii on ka järgmistel sama tore loodust nautida.
Rannapiknik sõpradega või aiapidu pereringis on meeldejäävam, kui küpsetame traditsiooniliste vorstide asemel midagi enamat. Tuntud lihakokk Priit Toomits peab grillimist maailma parimaks lihatöötlemise viisiks, aga ka kalad, mereannid ja juurikad saavad sütel küpsedes hõrgu meki. Magustoiduks soovitab grillimeister terved banaanid ja maasikad sütele sättida, parajalt pruuniks tõmbunud banaanid koorida ning koos kergelt grillitud maasikate ja jäätisega serveerida.
Koos pere ja sõpradega toiduvalmistamine ning ühised söömaajad on just viis, kuidas mõnusat kevadist nädalalõppu veeta. Tänasest numbrist leiab teisigi soovitusi, mil viisil nautida toiduvalmistamist ja kõike seda, mis seotud õnneliku eluga.
Margit Kirsipuu
toimetajadAnne-mAri [email protected] [email protected]
Kujundus Advig stAhlKeeletoimetaja mArilin looK
reklaam mArgit elts, tel 669 8330, [email protected] lisade juht piret tAmm, [email protected]äljaandja As eesti Ajalehed, tallinn, Narva mnt 11e
3
tel 5362 4507www.adensen.eu
Lastetoa mööbel on paljudele probleemiks. Üht-teist ju pakutakse, aga enamasti ei sobi selle juures kas kujundus või hind. Ja laps, see kasvab kiiresti...
DISAIN JA JÄTKUSUUTLIKKUSFirma peab oma peamiseks eesmärgiks säästlikkust ja ökoloogilist puhtust. „Kõigel, mis meid ümbritseb, on hing” väljendatakse oma veendumust kodulehel. „Sellepärast püüame luua tooteid armastusega, et peale funktsionaalsuse kannaksid nad endas edasi ka midagi enamat. Usume, et inimesed, keda ümbritsevad naturaalsed materjalid ja lakoonilised vormid, kujunevad rahulikuks – nad hakkavad märkama ilu lihtsas vormis.”
Selles väljendub tõeline missioonitunne: need inimesed mõtlevad tulevikust ja hoolivad meie lastest, maast ja tervisest. Elitaarsuse ja kiire kasumi asemel püüeldakse kõrge kvaliteedi ja soodsa hinna poole. Sest disain peab parandama elu kvaliteeti ning olema ühtlasi hea hinna ja kvaliteedi suhtega – seda võimaldab põhjalikkus projekteerimises ning efektiivsete tootmisprotsesside kasutamine.
Valgas asuva firma Adensen kodu leht on ühtlasi ka veebipood. Selle kaudu on lihtne asju tellida, maksmine toimub panga kaudu, kohaletoimetamise viise on mitu. Isegi kui toodet laos ei ole, on valmistamisaeg umbes neli nädalat. Firma tagab kvaliteedi, garantiiks lubatakse kaks aastat. Uurige järele kodulehelt www.adensen.eu, tulemas on huvitav tarbijamäng!
Aga võimekatele inimestele pole lahenda-matuid probleeme – vaadelgem nüüd uut Eestis toodetavat lastemööbli lahendust, mis on samavõrd ilus kui praktiline ja nutikas.
Lapsevoodi Smart Kid on tõeliselt multi-funktsionaalne. Esialgu tervikesemena mõjuva grupi võib lahti lammutada paljudeks vajalikeks esemeteks, mis teenivad last kuni suureks saamiseni.
PULKVOODIST TÖÖKOHANIKui lapsuke sünnib, on vanemate esimeseks vajaduseks pulkadega beebivoodi. Smart Kidi lahenduses on see tõstetud põrandast kõrgemale, et vanematel oleks mugav lapsega toimetada. Voodipõhja kõrgust saab ka vajaduse järgi muuta.
Otse voodi kõrval paikneb mugavalt mähkimisalus, mis on sahtlite abil tõstetud parajale kõrgusele. Kui laps sirgub suuremaks, saab pulkadest hea mänguaia.
Kui laps on lootusetult pulk voodist välja kasvanud, saab esemed ümber monteerida ja ime läbi muutub beebivoodi kirjutuslauaks, tahvliks ja voodiks. Paika jäävad sahtliplokk laua kõrvale ning kaks mahukat sahtlit istuvad endiselt täpselt voodi alla. See on nagu Lego, ainult ei lagune koost ja on pikki aastaid kasutatav.
Värske firma Adensen lastetoakomplekti disain on tõesti asjatundlik ja ilus, autoriteks Heiki Must ja Pavel Sidorenko. Lihtsa vormiga komplekt koosneb tegelikult täpsetest ja läbimõeldud detailidest. Iga detail on väikese meeskonna käsitöö, kasutatakse ökoloogiliselt puhast kasepuitu Lõuna-Eesti metsadest.
4 5
Koolilõpetaja vajab enda jaoks aegaEksamiperiood ja edasiste valikute tegemine annab võimaluse argi askeldustest eemale tõm-buda ning iseenda jaoks aega võtta, julgustab psühholoog Ülle Suur.
Kevadel, kui loodus talvepuhkusest pisitasa ärkama hakkab, muutub aktiivsemaks ka
inimese loom. Või vähemalt peaks muutuma – teoreetiliselt.
Kooli lõpuklasside noored tunnetavad oma viimast gümnaasiumikevadet pigem vastupidiselt: nii üüratult kaua on seda koolipinki nühitud, jube väsimus ründab uksest ja aknast, aga nüüd veel viimane spurt ning kõik teed on ees valla. Teoreetiliselt.
Praktika näitab, et õpi palju tahad, pinguta kuidas jaksad, tee oma eksamid viimase peal hästi – kõigest sellest võib ikkagi väheks jääda, et oma unistuste ametikohale välja jõuda. Ihaldatud tööd ei jagu praegusel ajal ka kõige parematele spetsialistidele, ammugi siis kogemusteta keskharidusega või muidu haritud noortele. Alternatiiv on minna edasi õppima ja natuke seda töövaba eluperioodi veel pikendada. Kohustusi vähem, vastutust vähem. Millal siis veel, kui mitte 18–19aastaselt sel viisil mõelda? Eriti heal positsioonil on need edasi õppima asujad, kes oma vanematega ühist peavarju jagavad. Privaatsust küll vähem, kuid seeeest hooleta kõikvõimalikest üüri, elektri ja veearvetest. Praktiline mõtlemine on tänapäeval moes.
Vähese motivatsiooni põhjusedÜleüldine majanduslangus, tegelikult küll juba sellest toibumine, ja raskused sobiva töökoha leidmisel on tegureiks, mis võivad vähendada noorte motivatsiooni oma maksimaalsed õpitulemused kooli lõpus välja käia. Milleks pingutada, kui soovitut loota pole? Saaks
kooli lõpu tunnistuse kätte, küll elu näitab, mis edasi. Keskmine hinne on tähtis enamjaolt vaid neile, kes soovivad edasi õppida mõnes välisülikoolis. Saaks pärast kooli mingisugusegi töökoha, oleks kodustel kergem, ehk aitab see lõputunnistus ka tööle kandideerimisel natuke kaasa. Mis haridus? Andke tööd ja leiba!
Kui keegi on juba lapsest saadik unistanud saada näiteks merebioloogiks, arvutihäkkeriks või lõvideuurijaks, siis ta vähemalt teab, mis suunas edasi minna ning milliseid samme järgmisena astuda.
Kõigi siht nii selge ei ole. Meel on avatud, valmis vastu võtma uut, nii head kui ka halba, mida elu pakub. Lõplike valikuteni on veel aega. Mõni teine jällegi on rohkem orienteeritud materiaal sele
toimetulekule ja hüvedele ning sel teel võib kohata ületamatuna näivaid raskusi. Isegi kui noor lõpetab mõne aasta pärast Tartu Ülikooli soovitud erialal, ei ole Eestis pakutav töötasu hästi äraelamiseks ja oma pere ülalpidamiseks piisav.
Välisriiki õppima ja tööle minna ei soovi sugugi mitte kõik noored, nii mõnigi jääks head, rahuldust pakkuvat ja vääriliselt tasustatud tööd tegema Eestisse … kui mujal maailmas sellesama töö eest tunduvalt suuremat palka ei pakutaks. Ahvatlus missugune.
Sellised on siis valikud, mis koolilõpetaja ees seisavad. Kõhklused, ebakindlus, turvatunde puudumine, materiaalne sundseis ja illusoorne valikurohkus ei ole keskendumisvõimele ja mälu rakendamisele just kõige paremad kaaslased. Eksamitel, eriti lõpueksamitel, võib fantaasiarikkast ja filosoofilisest lähenemisest jääda eksamiküsimuse lahendamisel väheks. Punktiarvestussüsteem on hindamisel halastamatu, külmalt kalkuleeriv ja inimlikke tegureid eirav.
Kuidas eksamiperioodil normaalseks jääda?Kahju on neist noortest, kes enne eksameid end erinevate ainete manustamisega jalul ja teadvusel hoida püüavad. Õpivad tahtejõudu vm abivahendit kasutades 24/7 ja nii nädala või rohkemgi järjest, kuni tunnevad, et tegelikult ei tea nad kogu ainest ikkagi suurt midagi. Või vähemalt ei jäänud midagi meelde. Siis, olles eksami edukalt või mitte edukalt sooritanud, minnakse tulemust äraootamata ööklubisse või kellegi pool kodus
korraldatavale üritusele, juuakse end mäluauku ja tuntakse kergendust, et see kõik on nüüd lõpuks möödas. Kellel on, kellel mitte. Mõni saab eksamil läbi, teine peab kordama, kolmas vaevleb alkoholi jääknähtude küüsis. Igaühele oma.
Sageli küsitakse, kuidas eksamiperioodil on üldse võimalik normaalseks jääda ja asja rahulikult võtta. Iga õpetaja või õppejõud teeb just oma ainest selle maailma tähtsaima, olenemata, kas õpitakse muusikat või reaal aineid. Tahaks keskenduda oma põhi eriala ainetele, kuid mõne kõrvalaine eksam on palju mahukam ja õpetaja rangem. Jälle sundvalikud.
Sundvalikud ja vabad valikudTegelikult ongi elus palju valikuid, pea igas olukorras. On sundvalikuid, on vabu valikuid. On valik valida etteantu hulgast või valida midagi muud, võib ka üldse mitte midagi valida. Ajab ju hulluks? Paratamatult peame nõustuma teadatuntud ütlusega, et vabadus on tunnetatud paratamatus, sh valikuvabadus. Valid õppimise – sinu valik, koos tagajärgedega. Valid üleõppimise – sinu valik, koos tagajärgedega. Valid käegalöömise – jälle sinu vaba valik koos võimalike tagajärgedega.
Tegelikult tasub enne oma elu tähtsaid sündmusi väga sügavalt järele mõelda, mis siis ikkagi juhtub, kui kõik ei lähe nii, nagu algselt soovitud. Kas siis üldse midagi juhtub? Olgu, eksamil kukutakse läbi või saadakse oodatust kehvem hinne. Mis siis? Kas siis sellepärast ollakse totum õpilane või üleüldse valem inimene kui mõni teine? Kas teises mõõtmes vaadelduna ongi üldse väga halb, et saadi pinginaabrist raskem pilet ja kehvem hinne, kuigi pinginaaber lõdva randmega pool teksti maha spikerdas? Kas on üldse alust öelda, et läks hästi või läks halvasti? Kõik oleneb, millise mätta otsast vaadata. Kui ema pärast eksamitulemuste teadasaamist (näiteks saadakse viie asemel neli) närvivapustuse saab, kas see on hea või halb? Ja üleüldse, kelle süü see on? Koolilõpetajast eksaminandi süü nüüd kindlasti mitte – ema oleks saanud närvivapustuse nii või teisiti, selle kohalejõudmiseks oli vaid vaja vallandavat tegurit.
Oluline on leida omaenda rütmKallid koolilõpetajad! Püüdke olla teie ise ja mitte lasta ennast kõrvalnähtudest mõjutada. Kõrvalnähtude all pean siinkohal silmas teie vanemaid, vanavanemaid, sugulasi, sõpru, häid tuttavaid ja mõttetuid tuttavaid, koduloomi, igapäe
vaseid koristamiskohustusi, regulaarset nädalalõpu alkoholitarbimisüritust jmt.
Päris isoleerida end maailmast ei tasu, kuid kergelt distantsilt argiaskelduste peale võiks eksamiperioodil vaadata küll. Meenub paralleel noore ema staatusega: aeg maha iseenda ja lapse jaoks. Võtke aeg maha iseenda ja õpingute lõpetamise jaoks. Kui ei taha, ei õpi kell kaheksa hommikul. Õpitegi kell neli öösel, kui see paremini sobib. Kui tahate, lähete parki õppima, koola ja võileib kaasas. Vaatate möödujaid, nuusutate lilleõit ja võtate ette järgmise peatüki kodumaa ajaloos vms.
Tähtis on leida omaenda rütm. Kui tolmurull on nurgas, olete tavapäraselt harjunud või kohustatud koristama, kuid praegu aega ju pole – aeg võrdub eksamil läbisaamisega. Puhuge see tolmu rull diivani alla tagasi, silma alt ära. Koristada ja mööblit liigutada jõuate hiljem ka. Mõni teine kord. Kui papagoi tahab süüa ja nimetab teid inetute sõnadega, laenake ta eksamiperioodiks parimate soovidega naabrile, las toidab ja hellitab linnukest. Looge endale käepäraste vahenditega (NB! Ei pea silmas
õllepurke ja pudeleid.) sobiv õpikeskkond ja oma ajarütm. Valige, kellega sel ajal suhtlete, kui olete niigi närvis, ja kellega mitte. Pole vaja veeta oma aega koos inimestega, kes teile kahju teevad. Kahju all on mõeldud nii materiaalset kahju (klassikaaslased söövad tühjaks teie külmkapi), füüsilist kahju (aktiivse peolooma roll mõjutab varem või hiljem füüsilist tervist, sh nõrgendab mälu) kui ka emotsionaalset kahju (vinguvad ja edulootusele orienteeritud vanemad käivad närvidele). Püüdke hoiduda sellest, mis teid kahjustab ja tegelge õppepauside ajal asjadega, mis teile endale meeldivad ja rahuldust pakuvad.
Kallid koolilõpetajate vanemad jt lähedased! Andke oma eksaminandidele aega ja ruumi, vajadusel pakkuge abi ja nõudke neilt eksamiperioodil natukene vähem kui tavaliselt. Pidage vastu, olge ise tublid ning teadke, et teie käitumist jälgitakse ja mingi aja möödudes matkitakse (mudelõpe).
Oma huvide ja võimete väljaselgitamisel võib abi olla Ülle suure raamatust „testid ja küsi-mustikud kutse- ja personalivalikuks”.
„ tähtis on leida oma-
enda rütm. Kui tolmurull on nurgas, olete tava-päraselt harjunud või kohustatud koristama,
kuid praegu aega ju pole – aeg võrdub eksamil
läbisaamisega. puhuge see tolmu rull diivani
alla tagasi, silma alt ära. Koristada ja mööblit lii-gutada jõuate hiljem ka.
Mõni teine kord.
”
7
pisikeste silmaterade esimesed ampsud
Esimene eluaasta on eriti kiire kasvamise periood. Imik vajab energiat ühe kehakilogrammi kohta
ööpäevas üle kolme korra rohkem kui täiskasvanu.
Esimesel eluaastal on lapse ainuõigeks toiduks rinnapiim. Alates 4 kuu vanuselt hakkab toi
dusedelisse tasa pisi lisanduma erinevaid ampse pere toidulaualt või purgist. Alustame lusikahaaval pehme konsistentsiga, keedetud ja püreestatud köögi viljadest (kõrvitsast, lillkapsast, õunast). Omasema maitse saamiseks tasub sinna lisada rinnapiima. Sööma õppimiseks ja uute maitsetega harjumiseks tasub lisatoitu pakkuda rinnaga toitmise järel (nii ei asenda vajalikku rinnapiimakogust) üks kuni kaks korda päevas.
Rinnapiimaga toidetud lapsed võtavad maitsed üldjuhul kergemini omaks. Pakkuma peab ühte toitu korraga, järgides nelja päeva ootereeglit, enne kui tutvustate beebit uue toiduainega. Teisisõnu tähendab see, et pakkuda tuleb vaid seda üht ja sama nelja päeva jooksul, veendudes, et teie laps ei ole selle vastu allergiline. Tavaliselt avaldub allergia ööpäeva jooksul, võimalikud seedeprobleemid võtavad küll kauem aega, ent nelja päevaga tulevad needki ilmsiks. Lisades beebi menüüsse mitu uut toiduainet, ei saa kindel olla, mis tekkinud allergia või seedeprobleemi põhjustas.
Kaheksakuusele lapsele võib juba paksemat ja tükilisemat toitu pakkuda: nii õpib ta korralikult närima. Nüüd tuleb pisikesele iga päev erinevaid juurikaid ja liha lisaks anda. Mina valmistan oma kaheksakuusele hommikuks putru puuviljapüreega. Enamasti keedan ise, aga vahel teen kiiruga pakihelvestest ja purgipüreest. Õhtusöögiks pakun puuvilju jogurtiga või putru jogurti ja puuviljadega. Ja jällegi, kui aega napib, soojendan külmikus purgitagavarast sobiva.
Pärast kaheksandat elukuud, kui mälumine juba selge, olen püreestamise asemel toiduportsu kahvliga purustanud. Lapsele meeldib väga toit, mida saab näpu vahel süüa. Esialgu ta muidugi rohkem mängib sellega: katsub, hõõrub ja topib putru või püreed käega suhu.
Tervislik menüüLiha tuleb anda imikule alustuseks teelusikatäis köögiviljapüree hulka segatuna umbes poole aasta vanuselt. Liha on tähtis valguallikas ning sisaldab ka rohkesti rauda. Aastane laps võiks süüa päevas umbes 30 g ja kaheaastane 60 g liha. Vorstid ja viinerid imikute ega laste toidulauale ei sobi, sest nendes on lihamassi, ja seega ka rauda, vähe ning soola, säilitus, maitse ja lõhnaaineid palju.
Lehmapiima võiks hakata andma aasta vanusele lapsele, aga kindlasti mitte enne kümnendat elukuud. Sama puudutab hapendatud piimatooteid, kohu piima ja kodujuustu. Lehmapiim on ligi kaudu neli korda suurema valgu ja mineraalainetesisaldusega ning eriti naatriumi rikas, mistõttu koormab imiku neerusid.
Muna on täisväärtuslik valk, rebu võib pakkuda alates kaheksandast elukuust, aastasele ka munavalget.
Leivaga tuleks imikut harjutada siis, kui ta närida oskab. Tervislikum on täisteraleib, kuid suure kiudainetehulga ja soolasisalduse tõttu ei tohi sellega liialdada. Leiba või sepikut/saia võiks anda üle päeva.
Mahla tuleks pakkuda 7–8kuusele, aga kindlasti tassist. Janu kustutamiseks andke vett, sest mida magusam on mahl, seda rohkem see maitseb ja seda rohkem laps seda joob. Kõht saab täis ning
tekst: Margit KirsipuuFoto: tiit Blaat
8 9
enam muud toitu ei taheta. Ka porgandimahl maitseb hästi, kuid ei ole soovitatav anda üle veerandi klaasi päevas. Vilja lihaga mahlad sobivad hästi neile lastele, kellel kipub kõht kinni olema.
Kodused püreed ja purgitoitBeebi toit tuleb valmistada värskest toorainest, mida on võimalikult vähe töödeldud. Purgitoit on hea ja hügieeniline lahendus reisimisel ja väljas söömisel. Kindlustunnet muidugi lisab see, kui kapis valmistoit käepärast on, sest ikka tuleb ette päevi, kui lihtsalt enam ei jõua.
Alustada tasuks siiski enda valmistatud püreedega, kuna lusikapaari pärast purki lahti võtta pole kuigi ratsionaalne. Esimeseks lisatoiduks ei soovita marja või puuviljapüreed, sest magus püree hakkab meeldima ning imik ei pruugi köögivilju enam tahtagi.
Kui esimesed lisatoidud omaks võetud, võib pakkuda püreestatud puuvilju ja marju. Tervelt võiks neid anda alles esimese eluaasta lõpus, kui laps oskab juba korralikult närida. Eelistada võiks ikka kodumaiseid marju ja puuvilju. Väga head on vaarikad, mustikad, pohlad, murakad, õunad, pirnid ja ploomid.
Leetrid polegi kadunud
Põlvkond tagasi olid leet-rid levinud haigus. Kui vahepeal tundus, et sel-lest tõvest võibki mine-vikuvormis rääkida, siis päris nii see kahjuks pole.
Leetrite teema on taas päevakorral: maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) teatel on mitmes Euroopa riigis leetrite puhang taas ulatuslik. Esialgu levib haigus peamiselt Prantsusmaal, kuid haigestumisi on registreeritud ka Hispaanias Andaluusias ja Makedoonias. Leetritesse haigestumine on sagenenud ka Hollandis, Norras, Rumeenias, Saksamaal, Suurbritannias, Šveitsis ja Venemaal.
Selle aasta algusest kuni 20. aprillini oli WHO andmeil Euroopas registreeritud 6500 haigestumisjuhtu. Lihavõttenädalaga seoses, mil paljudes maades oli ka koolivaheaeg, on leetreid riikide vahel kindlasti levitatud veelgi.
Üks suurim leetrite puhang oli Prantsusmaal, kus selle aasta esimese kolme kuuga registreeriti ametlikult 4937 haigestunut. Terviseameti andmeil on haigus ühe reisija kaudu jõudnud juba Pariisist Eestisse.
Kui mullu ei registreeritud Eestis ühtegi leetritesse haigestumise juhtu, siis tänavu on esimese nelja kuuga leetritesse haigestunud juba viis inimest. Neist neli tõid haiguse Eestisse, kaks haigestunut on vaktsineerimata lapsed, teatas terviseamet.
Seisuga 31.12.2010 oli Eestis 2–14 aasta vanuste hulgas vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimata 3837 last, mis tähendab, et ligi 4000 lapsel ei ole piisava tasemega immuunsust, mistõttu on nad leetritesse haigestumise ohus.
Nakkav viirushaigusLeetrid on nakkav viirushaigus, millega kaasnevad hingamisteede katarriga sarnanevad haigusnähud, palavik ja iseloomulik lööve.
Leetrid levivad piisknakkusena nakatunud inimese köhimisel ja aevastamisel. Piisad sisenevad terve inimese organismi suu või vahel ka silma sidekesta kaudu.
Haigusel on kaks staadiumi: esimene, mil avalduvad hingamisteede viirusinfektsiooni sümptomid, nagu palavik, köha ja silmapõletik (ka valguskartlikkus), ja teine, iseloomuliku lööbe staadium.
Leetritele on iseloomulik nn Kopliki laikude tekkimine suus. Need väikesed, keskelt sinakasvalged laigud tekivad algselt põse limaskestale vastu alumisi tagumisi hambaid, kuid lõpuks levivad üle kogu suu. Kopliki laigud tekivad ööpäev või kaks enne naha lööbe ilmumist.
Lööve algab kõrvade tagant ja pea tagaosast juustepiirilt, levides sealt
edasi kogu kehale ja jäsemetele. Üksikud täpid ja laigud hakkavad üksteisega ühinema, muutudes suureks laiguliseks, kogu keha ühtlaselt katvaks punaseks lööbeks.
Lööve on makulopapuloosne, mis tähendab, et nahal on nii nahapinnaga tasased punetavad täpid ja laigud kui ka nahapinnast kõrgemad sõlmekesed.
Perearst Eero Merilind tuletab lapsevanematele meelde, et Eestis toimub laste vaktsineerimine riikliku vaktsineerimiskalendri alusel ning leetrite vastu vaktsineeritakse 12. elukuul ja revaktsineeritakse 13. eluaastal. Tegu on kolmikvaktsiiniga, mis lisaks leetritele annab kaitse punetiste ja mumpsi vastu.
Spetsiifilist ravi poleNagu enamikul viirushaigustel, puudub ka leetritel spetsiifiline ravi. Üldised meetmed seisnevad rohkes vedeliku (nt Cvitamiini sisaldava marjatee) tarbimises, silmade kaitsmises otsese valguse eest ja palaviku alandamises paratsetamooliga.
Lööve kestab umbes viis päeva. Paranev nahk muutub tumedamaks, pisut pruunikaks. Nagu lööve teke, algab ka paranemine pea piirkonnast ning levib keha ja jäsemete suunas.
Leetrid on kõige nakkavamad esimeses faasis enne lööbe tekkimist. Reeglina paranetakse leetritest täielikult. Selleks et haigestunud laps tüsistusi ei saaks, peab ravi kulgema kindlasti perearsti pilgu all.
„ leetrid on nakkav viirushaigus, millega
kaasnevad hingamisteede katarriga sarnanevad haigusnähud, palavik ja iseloomulik lööve.
”
pirNipÜrEE
alates 4. elukuust4 pirni2 dl vettvahtrasiirupitpese, koori ja tükelda pirnid. pane kuuma vette ning kee-da 8–12 minutit, kuni need on pehmed. püreesta saumikse-riga ja lisa vajadusel siirupit.
KirsipÜrEE
alates 6. elukuust200 g värskeid kirsse200 ml vettpese kirsid ja eemalda kivid. pane kirsid veega pliidile ja keeda madalal temperatuuril 20 minutit. Jahuta pisut ja pü-reesta saumikseriga.
MElONi-VirsiKusalat
alates 8. elukuustmelonvirsikKoori ja tükelda virsik ning melon. püreesta või serveeri näpuga söömiseks.
KöögiViLjad
Köögiviljadest eelista samu-ti Eestis kasvanuid. Köögivil-jad on rikkad vitamiinide ning
mineraalainete poolest. ro-helistes köögiviljades on pal-ju magneesiumi. Köögivilju on kasulikum pakkuda kas värs-kelt või aurutatult.
lillKapsapÜrEE
alates 4. elukuust1 lillkapsas2 dl vett1 tl õli
pese lillkapsas ja eemalda ro-helised lehekesed, eralda õisi-kuteks. pane kuuma vette ning keeda väikesel tulel 10 minutit või kuni kapsas on pehme. pü-reesta koos keeduleemega, lõ-puks lisa õli.
Kartuli-lillKapsapÜrEE
alates 4. elukuust1 kartul2 lillkapsaõisikut1–2 dl vett1 tl õlipese, koori ja tükelda kartul. Eralda lillkapsas väiksemateks õisikuteks. pane kartul kuuma vette ning keeda 5 minutit. li-sa lillkapsas ja keeda veel 10 minutit. püreesta koos keedu-leemega ja lõpuks lisa õli.
Kartuli-pOrgaNdi-suViKõrVitsapÜrEE
alates 4. kuust1 kartul5–7 cm tükk suvikõrvitsat0,5 porgandit2 dl vett1 tl õlipese, koori ja tükelda kartul, porgand ja suvikõrvits. pane porgand kuuma vette ja keeda 5 minutit. lisa kartul ja keeda veel 5 minutit. lõpuks lisa su-vikõrvits ning keeda veel 5 mi-nutit. püreesta koos keedulee-mega ja lisa õli.
BaNaaNi- KaErahElBEpÜrEE
alates 6. elukuust0,5 dl kaerahelbeid1 banaan1 dl vettrinnapiima või rinnapiima-asendajatKeeda kaerahelbed pehmeks ja püreesta koos banaaniga. lisa juurde rinnapiim või liht-salt keedetud vett.
Retseptid
10
Ettevaatust – puugid ründavad
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoob-rini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on +5 … +7 kraadi,
selgitab terviseameti epidemioloogianõunik KuuLO KuTSaR.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka borrelioosi. Puukentsefaliidi vastu saab end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3kuulise vahega, kolmas hiljemalt aasta pärast. Pärast kahte süs
ti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme kuni viie aasta tagant on aga taas vaja üks kordussüst teha.
Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu tulnuks alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada enne seenemarjahooaja algust.
Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal, mitte ei kukuta end inimese peale puu otsast. Tihtipeale märkame puuki alles siis, kui ta on juba ülakehale roninud.
Puukentsefaliidi ja -borrelioosi haigusnähudKui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea ja lihasvaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida edasi ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelme põletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigus
tunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
TaSuB TEada
puugiohu vähendamiseks:• Kanna heledaid, pikkade varrukate-ga riideid, et puuke märgata. topi pük-sisääred sokkide või kummikute sisse ning kasuta putukatõrjevahendeid.• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibi-mist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.
Kui puuk on hammustanud:• Katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, on ka paar tundi tähtsad. Kui see en-dal ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole.• Ära haara puugist väga kõvasti kin-ni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest, võta kinni võimalikult pea lähedalt.• Võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldus-vahend), sikuta ettevaatlikult.• pese hammustuskoht vee ja seebi või desinfitseeriva vahendiga.• Kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilm-nevad külmetushaigusetaolised nähud või kui hammustuskoht punetama hak-kab, otsi abi arstilt ning räägi talle kind-lasti nahalt leitud puugist või puugioht-likus piirkonnas viibimisest.
„ puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole,
antibiootikumid ei aita. haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
”
Tervis puhtast loodusestMeepalsamid olid tervise tugevdajatena kasutusel juba iidses Tiibetis. Pastataolisi palsameid, mis hoiavad endas elava raku energiat ja jõudu, loeti kõige hinnalisemaks ja toimivamaks ravimeetodiks, räägib Altai meepalsamit Propolin Eestisse toova fi rma Vip Rent juht Stanislav Smigunov.
Meepalsam Propolin on Tiibeti retsepti ja tänapäevaste võimaluste unikaalne tulem – naturaalne, efektiivne ja ohutu vahend en-netavaks ja abistavaks teraapiaks paljude haiguste puhul ning toetab inimeste funkt-sionaalset ja energeetilist toitumist.
Propolin ei sisalda piiritust, sünteetilisi konservante ega värvaineid, tal on laialdane tervistavate omaduste spekter, mis mõjub organismile pehmelt ega tekita sõltuvust.
Peamisteks Propolini koostisosadeks on naturaalne Altai mesi, Siberi seedri unikaal-sed õlid, seedripähkel, kasepungad, lodja-puu- ja kibuvitsamarjad.
Tänu oma mikroobide ja külmetusevasta-sele ning röga lahtistavale toimele kiirendab Propolin tervenemist pikaajalistest haigus-test ja aitab hoiduda kroonilistest hingamis-teede haigustest niiske ja külma ilmastiku korral. Esimeste tuberkuloosinähtude korral soodustab Propolin tuberkuloosi toksiliste kahjustuste eemaldamist. Palsam taastab soolestiku (antibiootikumide manustamisest kahjustunud) kasuliku mikrofl oora, olles eriti suureks abiks antibakteriaalsete vahendite puhul.
Pikaajaliste haiguste raviperioodil vabas-tab palsam hingamisteed limast ning nor-maliseerib hingamisfunktsioone. Bronhiaala-stma korral soovitatakse kasutada Propolini külmade ja niiskete ilmadega, vältimaks hai-guse ägenemist.
Mee tervistav mõjuMesi on hämmastavalt tervistav toiduaine: see sisaldab fermente, vitamiine (B1, B2, B3, E jt), umbes kolmekümmet makro- ja mikro-elementi (peamised neist kaalium, kaltsium, fosfor, raud, mangaan ja vask), orgaanilisi happeid, fütontsiide, valke, hormonaalseid ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid kogustes ja kombinatsioonides, mis on inimese orga-nismile eriti sobivad.
Mesi reguleerib seedetrakti tegevust, normaliseerides soo-lestiku mikrofl oorat. Mesi aitab maohaavandite korral, kopsu- ja maksavaevuste korral, tõs-tab südame-veresoonkonna toonust, mõjub soodsalt vere-ringele, aitab normaliseerida hemoglobiini ja taastada vere füsioloogilist pilti. Mesi mõjub soodsalt kõikidele organitele ja elundkondadele, stimuleerides nende tööd ning suurendades organismi üldist vastupanuvõi-met haigustele.
Milles seisneb taruvaigu-
mesilaste elutegevuse produkti saladus? Tema peamine väärtus on tema suur bak-teritsiidsus. Nüüdisaegsed uuringud on kinnitanud taruvaigu hävitavat mõju enam kui sajale bakterile ja seenele.
Väärtuslik seedriõliSeedriõli sisaldab organismi poolt hästi omastatavaid A-, B-, C- ja D-vitamiine, aminohappeid, mikro- ja makroelemente, vedelaid ja tahkeid rasvhappeid, letsitiini ja fütosteriini.
Pressitud seedriõlis leidub valke, tärk-list, side kude ja kolloidlahust, milles on rida mikro elemente ning B- ja D-vitamiine. Samu-ti sisaldab pressitud seedriõli närvisüsteemi-le hädavajalikku B-vitamiini ning rikastab or-ganismi aminohapetega – seedriõli valkudes on 14 aminohapet, millest pooled on asen-damatud. Oma toiteväärtuse poolest ületab seedriõli liha ja piima.
Külluslikud kibuvitsamarjadKibuvitsamarjade C-vitamiinisisaldus on kuni 18%. Inimese organism C-vitamiini ei sünteesi, seepärast tuleb see kätte saada toidust. Sellest vitamiinist sõltuvad paljud ainevahetusprotsessid, haavade paranemi-se kiirus ja immuunsüsteemi tugevus. Ki-buvitsamarjades on üsna palju provitamiin beetakaroteeni, mis mõjub hästi silmadele ja limaskestade tervisele.
Marjades on ka palju veresooni tugevdavat vitamiini P, samuti vere hüübimist normalisee-rivat vitamiini K ning B1- ja B2- vitamiine, mis mängivad tähtsat rolli süsivesiku-, ensüümi- ja
valguainevahetuse juures.Kibuvitsamarjad on rikkad
ka orgaaniliste hapete ja pektiinide poolest, mis
osutavad tasa-kaalustavat mõju seedetraktile ja viivad organimist välja kahjulik-ke aineid. Veel leidub kibuvit-samarjades rik-kalikult magneesi-umi, kaaliumi, kaltsiumi, naatriu-mi, mangaani, mo-lübdeeni, rauda, tsinki ja vaske.
Apteek lodjapuu ja kase otsasLodjapuu on abiks nii tervise taastajate-le kui ka ravidieedi pidajatele, olles toeks maksa- ja seedetraktihaiguste, ateroskle-roosi ja reumatismi ning külmetushaiguste ja hüpo vitaminoosi korral. Lodjapuumarjadel on verd taastav, rahustav ja spasmivastane toime, samuti soodustavad nad vererõhu alanemist.Lodjapuumarjad sisaldavad fl avonoide, pal-ju askorbiinhapet, beetakaroteeni, kuni 7% suhkrut, kuni 3% parkaineid, E-vitamiini ja P-vitamiini osakesi, mis kinnituvad soonte seintele. Peale selle sisaldavad nad pektiine ja orgaanilisi happeid.
Kasepungad sisaldavad eeterlikke õlisid, fl avonoide, saponiine, vaiku, park- ja teisi ai-neid, millel on higistama ajavad, uriinieritust ja sapi tööd soodustavad omadused.
Kasepungi kasutatakse südame- ja vere-soonkonna probleemide puhul ilmnevate tursete, gastriidi, kroonilise maohaiguse, reumatismi, podagra ja sapipõiepõletiku kor-ral. Veel kasutatakse kasepungi nende põle-tikuvastaste, desinfi tseerivate ja rögalahtis-tavate omaduste tõttu. On kindlaks tehtud, et kasepungad sisaldavad fütontsiide, mis aitavad hävitada paljusid haigusi tekitavaid mikroobe.
Tervislikust meepalsamist huvitatud lugejad on lahkelt oodatud Propolini esitlustele, mis toimuvad Eesti eri linnades. Informatsiooni esitluste kohta võib leida ajalehtedest või küsida Propolini klienditeenindustelefonilt 58.226 944. Samalt telefonilt saab ka lisa-infot meepalsami ja selle tervistavate oma-duste kohta.
Soovime lugejatele tugevat tervist!
Lähem info: tel 5822 6944e-post [email protected]
ja kombinatsioonides, mis on inimese orga-
füsioloogilist pilti. Mesi mõjub soodsalt kõikidele organitele ja elundkondadele, stimuleerides nende tööd ning suurendades organismi üldist vastupanuvõi-
Milles seisneb taruvaigu-
valguainevahetuse juures.Kibuvitsamarjad on rikkad
ka orgaaniliste hapete ja pektiinide poolest, mis
leidub kibuvit-samarjades rik-kalikult magneesi-umi, kaaliumi, kaltsiumi, naatriu-mi, mangaani, mo-lübdeeni, rauda, tsinki ja vaske.
Kibuvitsamarjad on rikkad ka orgaaniliste hapete ja
pektiinide poolest, mis
umi, kaaliumi, kaltsiumi, naatriu-mi, mangaani, mo-lübdeeni, rauda, tsinki ja vaske.
12 13
rullid alla
uisutamine pakub palju rõõmu, kui olulisi asju arvesse võtta: sõita ei tohi vihmaga ja liivas
tel teedel. Unustada ei tohi turvavarustust ja liikluses kehtivaid reegleid.
Kõigepealt tuleb leida õppimiseks sobiv suurem asfalteeritud plats. Uisuteedel võib algaja kiirematele jalgu jääda ning enda ja teiste tervise ohtu seada.
Õppimist on mõistlik alustada sellest, kuidas uisutades pidama saada. Kuna äkilisi pidurdusi tuleb ette küllaltki tihti, võiks esimese asjana läbi proovida pidurdustehnikad.
Järgmiseks proovi saada liikuma. Meeles peab pidama, et uisutades tuleb kiirus uisul libisemise pikkusest. Sõites peaks jalad olema kergelt kõverdatud. Uiskudel tuleb end tunda vabalt ja kukkumishirmust üle olla. Pinges olekus on takistustele ja ohtlikele olukordadele keerulisem reageerida. Kui pidurdamine ja uiskudel liuglemine selge, võib proovida erinevaid takistusi ja sõidutehnikaid, näiteks rühmas sõitmist.
Uiske ostes tasub müüjalt uurida, kus uisukoolitusi korraldatakse. Uisuostuga käib sageli kaasas algajate esmane koolitus, tuleb ainult küsida.
Kui sõit selge, võib juba jõudu proovida võistlustel, kas siis lastesõitudel või suisa poolmaratonil. Sealt saadav kogemus annab enesekindlust ja indu edasiseks treenimiseks. Kindlasti ei tasu karta seda, et teised on tugevamad ja kiiremad. Tuleb meeles pidada, et rada ei tapa, tempo tapab!
uisutaja ohudKõige suuremaks ohuks on kukkumine, aga sellest saab üle kiivri ja korraliku kaitsekomplektiga. Kukkumisi tuleb ette kõigil ning nendest ei tasu heituda. Omas tempos rahulikult uiskudel kulgemiseks tuleb valida õige aeg. Tööpäeva õhtutel on kergliiklusteed kella viiest seitsmeni ülerahvastatud. Selleks et rahulikul harjutada, planeeri rullitamine varasemaks või hilisemaks.
Arvestades eestlaste liikluskultuuri, on tänavatel uisutamine pigem ekstreemsport. Eriti tähelepanelik peab olema kohtades, kus autod sõidavad hoovist välja, ja ka ülekäiguradadel.
Vanureid, lapsi ja lemmikloomadega jalutajaid märgates on tark juba varakult hoog maha võtta, sest nemad võivad teha ootamatuid liigutusi või reageerida aeglasemalt. Koerte puhul tuleb jälgida, et looma ja omaniku vahel peenikest ning esmapilgul nähtamatut jalutusrihma ei oleks.
Enese nähtavamaks muutmiseks riietu võimalikult värviliselt. Soetada võib ka spetsiaalselt uisutajatele mõeldud kella, millega oma lähenemisest teada anda.
Millist varustust valida?Oma esimese uisuvarustuse valimisel peab lähtuma sellest, et varustus oleks võimalikult mugav. Tuleb läbi mõelda, millistele tingimustele tulevased uisud vastama peavad.
Rulluiskudega liikudes näed rohkem ümbrus-konda ja saad mõnu-sa koormuse. Hawaii
Expressi rulluisuspets Tõnis Tali soovitab häid
nippe ning räägib, kuidas ja millest alustada.
harrastajate uisud on kõrge ja mugava saapa ning plastist või alumiiniumist uisuraamiga, ratta suurus kuni 100 mm.
võistlus- ehk kiiruisud on madala ja kerge karbon-saapaga ning sobivad võistlemiseks ja treeninguks.
trikiuisud on kõrge ja tugeva saapaga, väike-se ratta ning tugeva uisuraamiga. sobivad rull-uisuslaalomiks.
maastikuuisud on tavali-selt kolme täispumba-
tava rattaga. Mõel-dud konarli-
kul maastikul sõitmiseks.
Kindlas-ti tuleb e n n e
o s t -
mist uiske proovida. uisusaabas ei tohiks kuskilt pigistada. saapasuuruse kuldreegel ütleb, et kui sõitja tunneb varvastega õrnalt uisunina, on uisk ideaalse pikkusega. Kuna enamikul uiskudel on sisu, mis kasutamise käigus mingil määral sõitja jala kuju võtab, ei tasu osta number suuremat uis-ku. Vastasel korral võib juhtuda, et sõites vajub si-su liiga palju ning uisk hakkab jalas loksuma.
proovides tuleb paelad ja klambrid korralikult kinni panna, mis tagab, et uisk on samas asendis nagu sõites. Kui uisk tundub esialgu jalas natuke ebamugav, ei tasu kohe ehmuda. Kui suurus on õi-ge ja külgedelt ei pigista, tuleb lasta jalal lihtsalt natuke harjuda.
seda, kas valida plastist või alumiiniumist raam, jääb igaühe enese otsustada. Üldjuhul on plastraam natuke pehmem ega sobi raskema-le sõitjale.
rataste valikul tuleks jälgida seda, et tegu oleks kummisegust ratastega. Mida suurem ratas, seda kiiremini veereb. Jäikust/pehmust näitab rat-ta peal olev number: mida suurem number, seda jäigem ratas. harrastaja uiskudel on jäikuseks üld-
juhul 82a või 84a. Kuna rattad kuluvad, siis tule-vikuvaliku jaoks võiks meelde jätta, et mida sile-dam tee, seda jäigem tohib olla ratas.
Kui uisud on valitud, tuleb KiNdlasti järgmi-se asjana valida kiiver. Kui kodus on olemas ratta-kiiver, võib edukalt kasutada sedagi. Kiivri valikul lähtu mugavusest. Kallis kiiver kaitseb sõitja pead täpselt sama hästi kui odav kiiver.
algajal uisutajal tasuks soetada ka kaitsmete komplekt ehk käe-, küünar - nuki- ja põlvekaitsmed. Ent kui sõitja tunneb, et ta kõike ei vaja, on igat kaitset võimalik ka eraldi osta. Valikul tuleks jälgida, et kaitsmed oleks õige suurusega ega piiraks sõitja liigutusi.
Fo
tod
: T
IIT B
la
aT
rutosiid
Rasedad naised võivad seda kasutada alates neljandast kuust. Täiendava ravimina jalaveenide kroonilisest puudulikkusest tingitud turse korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Väsinud, valusad või turses jalad...Kas kõlab tuttavalt? Kas teadsite, et jalaprobleemide põhjus on seotud teie veenidega? Pikaajaline istumine, seismine, kuum ilm ja ülekaal võivad nõrgendada veene. See halvendab omakorda vereringet ja teie jalad lähevad paiste ning tunduvad raskete ja valusatena.
Avastage Venoruton 1000 mg kihisevad tabletid (rutosiid)!Esimene kahetoimeline lahustuv tablett:
• tugevdab veene seestpoolt,• parandab vereringet.
Venoruton 1000 mg kihisev tablett (rutosiid) leevendab valu, paistetust, väsimust või raskustunnet, muutes teie jalad jälle kergeks.
NCH-VEN-EE-15-0410
14
Beebi organism on täiskasvanu omast erinev. Beebi sün-nib väljaarenemata immuunsüsteemiga. Immuunsus hakkab tugevnema rinnapiima toel ning kokkupuu-tes inimeste ja ümbritseva keskkonnaga. Vahest võivad ümbruses levivad bakterid olla õrna beebi jaoks liiga tugeva mõjuga ning beebi tervis annab sellest märku kas kõhulahtisuse, -kinnisuse, -gaasidega, oksenda-mise või muu tervisehäirega. Imiku mikrofl oorat tuleks siis tugevdada kasulike bakterite e. probiootikumidega.
Beebide naer on emmede rõõm!
Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn
Protexin Restore on ainulaadne lahustuv pro-biootikum imikutele ja lastele. Sisaldab 7 kasulikku piimhappebakterit, kaasaarvatud Bifi dobacterium infantis (lastele omane), mis hoiab korras teie lapse see-detegevuse, vähendab kõhugaase. Loob heaolutunde kõhus ja tagab, et teie beebi on terve ning õnnelik.
Saadaval veebipoes www.hortusmedicus.ee ja apteekides
Tootja: Probiotics International Ltd, Lopen Head, Somerset, TA13 5JH, United Kingdom
VaLgE KaLa ja hiidKREVETiVaRRaS
neljale
Vaja läheb:400 g kohafileed (valget kala)
300 g hiidkrevetisabasid1 pakk Santa Maria kahvrilaimi ja
ingveri kuivmarinaadisegu
Kastmeks:100 g majoneesi
150 g ingveri ja seesami BBQ-kas-tet
1 tl laimimahlaõli
Valmistamiseks määri kalafileele ja hiidkrevetisabadele õli ning puista üle kuivmarinaadiga. lõika kalafilee paari sentimeetri laiusteks ribadeks, keera rulli ja lüki vaheldumisi hiidkre-vettidega grilltiku otsa. Küpseta var-daid keskmisel kuumusel ahjus või sütel paar minutit. serveeri majo-neesist ja BBQ-kastmest segatud kastme ning salatilehtedega.
gRiLLiTud BaNaaNid jääTiSEga
neljale
Vaja läheb:4 kõvemat banaani
4 sl suhkrut100 g vanillijäätist
Valmistamiseks lõika banaanid pikuti pooleks ja säti fooliumiga kaetud ahju-plaadile. raputa lõikepinnale suhkrut ja tõsta 5 minutiks kuuma grillahju või grilli-le. suhkur peab kergelt pruunistuma. Jäl-gi hoolega, et kõrbema ei läheks. Kuu-mad banaanid libista taldrikule ja servee-ri koos jäätisepalliga.
SuiTSuSEd gRiLLRiBid
Vaja läheb:1 kg searibisid1 dl õunamahla
1 pakk Santa Maria universaalset kuivmarinaadisegu
Santa Maria Kentucky viski BBQ-kastet
Valmistamiseks sega marinaad õuna-mahlaga, määri ribidele ja lase vähe-malt paarkümmend minutit maitses-tuda. Küpseta ribisid 100 kraadi juu-res umbes 1–1,5 tundi, seejärel pintselda BBQ-kastmega ja grilli, kuni liha pind on kena ja küps.
päikeselise pärastlõuna retseptidVaid hetke aias istudes tungib ninasõõrmetesse magus keva-delõhn. Puud hakkavad tasapisi lehte minema ja linnud lau-lavad end oimetuks. Juba võib pärastlõunase einega pikalt värskes õhus mõnuleda ja grillipeod saavad elustiiliks.