TASUVUS- ja TEOSTATAVUSANALÜÜS · 2009-10-04 · 1 Käesolev dokument on valminud MTÜ Ahja...

Ahja mõisahäärberi väljaarendamine kultuuri- ja turismikeskuseks

TASUVUS- ja TEOSTATAVUSANALÜÜS

Koostaja SA Põlvamaa Arenduskeskus

Ahja 2009

1

Käesolev dokument on valminud MTÜ Ahja kultuuriselts Aya Häärber tellimusena. Tasuvus- ja teostatavusanalüüsi rahastamine on saanud võimalikuks tänu Itzstedti vallas (Saksamaa) tegutseva Ahja sõprade ringi ning paljude Ahja elanike lahketele annetustele. MTÜ Aya Häärber tänab kõiki annetajaid.

2

1. KOKKUVÕTE....................................................................................................................................3 2. PIIRKONNA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU KESKKONNA ANALÜÜS .................................6

2.1 RAHVASTIK, HARIDUSE JA OSKUSTE TASE ......................................................................................6 2.2 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE .............................................................................................................9 2.3 KÜLASTUSKESKKOND...................................................................................................................10

2.3.1 Külastuskeskkond Ahja vallas ..............................................................................................10 2.3.2 Külastuskeskkond valla lähipiirkonnas Põlva- ja Tartumaal..............................................12

3. OBJEKTI TEGEVUSMUDEL........................................................................................................14 3.4 OBJEKTI KIRJELDUS JA EESMÄRGID ..............................................................................................14 3.2 PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED ..............................................................................................16 3.3 PERSONAL ....................................................................................................................................19

4. TURG JA TURUNDUS....................................................................................................................20 4.1 TURU NÕUDLUS JA TRENDID .........................................................................................................20 4.2 SIHTGRUPID ..................................................................................................................................25 4.3 TURUNDUSTEGEVUSED.................................................................................................................27 4.4 HIND JA HINNAKUJUNDUS.............................................................................................................28

5. TASUVUSANALÜÜS ......................................................................................................................30 5.1 TEGEVUSTULUDE PROGNOOS........................................................................................................30 5.2 TEGEVUSKULUDE PROGNOOS .......................................................................................................33 5.3 JÄTKUSUUTLIKKUS .......................................................................................................................35

6. TEOSTATAVUSANALÜÜS ...........................................................................................................35 6.1 ÕIGUSLIKUD ALUSED....................................................................................................................35 6.2 TEOSTAMISE AJAKAVA .................................................................................................................37 6.3 FINANTSEERIMINE ........................................................................................................................38 6.4 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD MÕJUD...............................................................................................38

6.4.1 Projekti teostamise otsesed sotsiaalmajanduslikud mõjud...................................................38 6.4.2 Kaudsed sotsiaalmajanduslikud mõjud ................................................................................40

7. RISKIANALÜÜS..............................................................................................................................40 8. LISA 1. AHJA VALLA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT.........................................................43

LOODUSRESSURSID.............................................................................................................................43 AKTIIVSED VABAAJA VEETMISE VÕIMALUSED....................................................................................44 KULTUURI- JA AJALOORESSURSID NING ÜRITUSED .............................................................................45 TURISMISPETSIIFILISED JA TOETAVAD TEENUSED ...............................................................................49

3

1. Kokkuvõte

Käesoleva teostatavus- tasuvusanalüüsi eesmärgiks on uurida Ahja mõisahäärberi kultuuri- ja turismikeskuseks välja arendamise ja edasise haldamisega seotud aspekte. Ahja mõis asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal, Ahja vallas. Ahjalt läbib elava liiklusega Tartu-Räpina maantee. Lähimad keskused on Tartu linn – 35 km, maakonnakeskus Põlva linn – 25 km ning Räpina linn 30 km. Tartu ja Tartumaa mõju Ahja vallale on lisaks geograagilisele lähedusele suur ka seetõttu, et ajaloolise jaotuse kohaselt kuulus Ahja Tartumaa Võnnu kihelkonna koosseisu. Ahja vallas elas seisuga 01.01.2009 1115 inimest. Maavallale iseloomulikult on rahvastik vananev ja vähenev, viimase 9 aasta jooksul on rahvaarv kahanenud üle 7%. Valla elanike hulgas on Tartu- ja Põlvamaa keskmistega võrreldes pisut vähem tööealisi elanikke ja pisut enam pensioniealisi inimesi. Suhteliselt arvukas laste- ja noorte põlvkond kinnitab valla arengupotentsiaali lähikümnendil. Ahja vallas pakutakse alusharidust ning saab omandada põhi- ja keskharidust. Rahvastiku haridustase on võrreldes Tartumaaga madalam, kusjuures kõrgharidusega inimeste osakaalude erinevus on üle kahe korra. Haridustaset mõjutab nii hariduse kättesaadavus kui ka haritud inimestele pakutavad töövõimalused. Seetõttu on oluline arendada neid tegevussuundi, mis pakuksid rakendust kõrgemalt haritud inimestele. Turismi areng võib luua stiimuli uute ettevõtete ja töökohtade tekkeks teenindussfääris. Ahja vallas on registreeritud 53 tegutsevat ettevõtet, millest üle poole tegutseb primaarsektoris. Valla ettevõtlusaktiivsus jääb küll madalamaks võrreldes Tartumaaga, kuid on Põlvamaa keskmisest oluliselt kõrgem. Maaomavalitsusele iseloomulikult napib kohapeal tööd ja töökohti ning majanduslangus on kaasa toonud hõive languse ja tööpuuduse kasvu Valla jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline töövõimaluste loomine ja hoidmine Ahjal.

Ahja külastuskeskkonna peamine ressurss on Ahja mõisakompleks, kus on säilinud rida hooneid, park ja järvesilmad. Ahja (Aya) mõisa on esimest korda mainitud 1553.a. Ahja mõisa arhitektuuriliselt omapärane Põhja-Saksa paleetüüpi häärber valmis 1740-ndatel aastatel. Poola ajal kuulus mõis Kawerite ning Rootsi ajal Oxenstjernade omadusse. Peale Põhjasõda kinkis Vene tsaar Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. Mõisa viimased omanikud olid von Braschid.

4

Ahja mõis on kultuurilooliselt oluline seetõttu, et Ahjal sündis ja veetis oma lapsepõlve kirjanik Friedebert Tuglas (02.03.1886 – 15.04.1971). Tema lapsepõlveaineline romaan „Väike Illimar" kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja –inimesi, aines pärineb Ahjalt. Fr. Tuglase pärandit ja loomingut, sh “Väike Illimar” ja novellistika, aitab süvendatult mõista Ahja valla Tuglase muuseumi väljapanek ning jalutuskäik Illimari radadel. Mõisa kõrvalhooned ja kaunis järvekestega park lisavad miljööväärtusliku atmosfääri. Peale mõisa võõrandamist tegutses peahoones kool, mis suleti 1997.a. mil naabruses valmis uus koolihoone. Mõisa peahoone hävis tulekahjus ööl vastu 9. oktoobrit 2007. aastal. Ahja valla ja Kultuuriministeeriumi toel on praeguseks teostatud avariiremonditööd hoone edasise lagunemise vältimiseks, sh kindlustatud müürid ja taastatud katus. Mõisahäärberi hoone soovitakse kujundada kultuuri- ja turismikeskuseks.

Mõisa taastamise ideed toetavad teised ajaloo- ja kultuuripärandit talletavad ning turismielamust pakkuvad piirkonna mõisad. Lähim, Mooste mõis ehitatakse välja folgikojaks ning rahvapilli- ja käsitöökeskuseks. Alatskivi loss eksponeerib oma suursugust arhitektuuri ning sinna tuleb ka Eduard Tubina muuseum. Turismiressursside parem kasutamine ja koostöö suurendavad külastajate arvu, võimaldavad koopereerumist ja paketeerimist turismiteenuste pakkumisel. Ahja mõisahäärberi taastamise eesmärgiks on Eesti arhitektuuripärandi säilitamine ja kasutuselevõtmine piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks. 2008.a. koostatud mõisahäärberi kasutuselevõtu kontseptsioon näeb ette mõisa ajaloo ja Tuglase pärandi rakendamist, et luua ja pakkuda terviklikku kultuuriturismi elamust Ahjal. Selle keskmeks on taastatud mõisa peahoone ja Fr. Tuglase „Väikese Illimari“ tegelane virtin Sohvi, kes seob mõisa hooned ja teenused üheks elamuslikuks tervikuks. Selleks on kavas koondada hoonesse järgmised funktsioonid ja tegevused: 1. korrusel asub turismiinfopunkt, virtin Sohvi mõisaköök, mõisamajandust käsitlevad ekspositsioonide ja töötubade ruumid, garderoobid ja tualetid. 2. korrusel on ruumid Tuglase muuseumile koos kirjandusklassiga, seal asub polüfunktsionaalne saal ja puhkeruum. Teisele korrusele on planeeritud ruumid ka Ahja raamatukogu tarbeks. Ahja mõisakompleksi baasil on kavas pakkuda eriilmelisi ekskursioone, külastajaprogramme, kultuuri- ja koolitusvõimalusi eelkõige siseturistidele: peredele ja sõpruskondadele, kooliõpilastele, osalemisest ja õppimisest huvitatutele. Siseturism on kasvav trend, sh kasvab nii sisereiside arv kui ka tasulise majutusega siseturistide arv. Samuti on kasvav elustiitlidest tuleneva turismi osakaal, sh individuaalreiside ja lühemaajaliste elamuste ja kogemuste saamiseks suunatud (sh seminarid, konverentsid, etendused ja kontserdid) reiside arv. Peamised turismiteenused on: mõisahäärberi ekskursioon, ekskursiooniprogramm „Väikese Illimari radadel“, ekskursiooniprogramm „Kirjanduslik rännak Tuglasega“, polüfuntsionaalse saali baasil korraldatavad kontserdid, etendused, seminarid, konverentsid ja tähtpäevaüritused. Kohalikel elanikel avaneb võimalus lisaks raamatukoguteenusele osa saada ka laiemast kultuuri- ja koolitusürituste valikust.

5

Turunduseesmärkideks on saavutada aktiivse, kaasava ja omapäraste programmidega mõisa tuntus Eestis; suurendada Ahjat ja mõisahäärberit külastavate turistide hulka ning saavutada vähemalt 12 000 külastust aastas 2015-ks aastaks; kasvatada edasist külastuste arvu 10% aastas. Külastajate teenindamiseks on vaja palgata täiendavat personali (2,75 uut ametikohta) ning tegeleda turundusega. Kultuuri- ja turismikeskuse kulu-tulu analüüsi kohaselt tuleb käivitamise faasis 2012 – 2014 kohalikul omavalitusesel täiendavalt turismiteenuseid doteerida. Keskuse tegevus muutub rentaabliks teatud külastustasemest ja teenuse müügi mahust alates, e aastaks 2015, mil piletiga külastajate arv ulatub 12 000 inimeseni aastas. Edasise majandustegevuse tulemusena on võimalik tagada Ahja mõisahäärberi haldamine ja tegevuse jätkusuutlikkus. Projekti teostamiseks ja objekti väljaehitamiseks on kavas taodelda Struktuurifondide toetust Piirkondade konkurentsivõime tõstmise meetmest. Hinnanguliselt ulatub investeeringukulu 30 – 50 milj kroonini. Sellest 85% on võimalik taodelda meetmest ning 15% tuleb leida omafinantseeringut Ahja valla ja teiste partnerite (sh Kultuuriministeerium) eelarvest. Projekti toetavad Ahja valla arengukava 2005 – 2015, Põlva maakonna arengukava aastani 2010, Struktuurifondide Elukeskkonna arendamise rakenduskava, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“. Ahja mõisahäärberi arendamine kultuuri- ja turismikeskuseks võimaldab saavutada positiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid piirkonnale. Olulisimad neist on 2.75 otsese uue töökohta teke ja selle kaudu impulss vähemalt 4 kaudse töökohta tekkeks Ahja piirkonna teenindussektoris. Keskus genereerib aastal 2015 täiendavaid otseseid turismitulusid 635 600 krooni ulatuses ning keskust külastavate turistide kulutused kokku ületada 13 miljonit krooni aastas. Täiendavad töökohad ja teenimisvõimalused loovad eelduse elanike kohapeale jäämiseks ja piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. Keskuse baasil tekivad ka täiendavad eneseharimise ja vaba aja veetmise võimalused, tugevneb Ahja kodukoha identiteet ja ning tuntus ja maine väljaspool Ahjat. Keskus aitab kaasa Eesti ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisele ning seeläbi Eesti kultuuriruumi säilimisele.

6

2. Piirkonna sotsiaal-majandusliku keskkonna analüüs

2.1 Rahvastik, hariduse ja oskuste tase Piirkonna sotsiaal-majandusliku keskkonna analüüsimisel määratletakse piirkonnana Ahja vald ning ka Põlvamaa ja Tartumaa, kuna objekti asukoht Põlvamaa ja Tartumaa piiril ning selle eeldatavad mõjud kultuuri- ja turismikeskusena ületavad Ahja valla piire. Samuti on Tartu ja Tartumaa mõju Ahja vallale lisaks geograagilisele lähedusele suur ka seetõttu, et ajaloolise jaotuse kohaselt kuulus Ahja Tartumaa Võnnu kihelkonna koosseisu. Ahja vallas elab 1115 elanikku (seisuga 01.01.2009, Statistikaamet), olles keskmisest väiksema rahvaarvuga omavalitsusüksus. Elanikest 549 on mehed ja 566 naised. Maaomavalitsustele iseloomulikult on rahvastik vananev ja vähenev. Võrrelduna 2000 aastaga on Ahja valla rahvastik vähenenud 7,1%. Sarnased tendentsid on märgatavad ka Põlva- ja Tartumaal, kuid Tartumaal on rahvaarvu languse protsent siiski märgatavalt väiksem (vt tabel 1). Tabel 1. Rahvastiku dünaamika Ahja vallas, Põlvamaal ja Tartumaal 01.01.2000 ja 01.01.2009 seisuga

2000 2009 Muutus % Ahja vald 1199 1115 -7.01 Põlvamaa 32743 31002 -5.32 Tartumaa 149744 149605 -0.09

Allikas: Statistikaamet Ahja valla elanikest 266 on lapsed ja kuni 19 aastased noored, mis moodustab peaaegu 24% kogu valla elanikest. Veidi üle 54% elanikest moodustavad tööealised inimesed vanuses 20 – 64 aastat. Pensioniealiste osakaal on peaagu 22% valla rahvastikust. Võrreldes Põlva- ja Tartumaa keskmistega paistab silma tööealise elanikkonna suhteliselt väiksem ning sedavõrra suurem pensioniealiste osakaal (vt tabel 2). Tabel 2. Rahvastiku vanuseline koosseis Ahja vallas, Põlvamaal ja Tartumaal 01.01.2009 seisuga

0-19 aastased

osakaal %

20-64 aastased

Osakaal %

65 ja vanemad

osakaal %

Ahja vald 266 23.86 607 54.44 242 21.70 Põlvamaa 7018 22.64 18156 58.57 5826 18.79 Tartumaa 34506 23.07 90609 60.58 24462 16.35

Allikas: Statistikaamet Ahja valla elanikkonna struktuuri iseloomustab positiivselt laste ja noorte suhteliselt suur osakaal, mis loob eelduse uue tööealise põlvkonna pealekasvuks. Demograafilise tööturusurve indeksi kohaselt on Ahjal oodata lähema kümnendi jooksul tööturule pisut enam inimesi kui sealt vanuse tõttu lahkub (vt tabel 3).

7

Tabel 3. Demograafiline tööturusurveindeks Ahja vallas, Põlvamaal ja Tartumaal 01.01.2009 seisuga

Demograafiline tööturusurveindeks Ahja vald 1.08197 Põlvamaa 0.89288 Tartumaa 1.04139

Allikas: Statistikaamet Samas sõltub valla tööealise elanikkonna arvukus noorte mobiilsusest, sest tendentsina noored lahkuvad õpinguteks või töövõimaluste otsimiseks, mistõttu ka suhteliselt arvukas laste ja noorte põlvkond ei pruugi kasvada sama arvukaks tööealiste elanike põlvkonnaks. Ahja vallas töötab Ahja Lasteaed, kus ühes rühmas on 20 eelkooliealist last. Lasteaed renoveeriti Struktuurifondide meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ raames aastal 2008.a Fr. Tuglase nimelises Ahja Keskkoolis õpib 2008.a. 1. jaanuari seisuga 148 õpilast. Väljaspoolt valda käib Ahjale kooli 21 õpilast, peamiselt Moostest, Räpinast ja Tartust. Samas käiakse ka Ahjalt väljapoole õppimas: 9 õpilast Tartus, 3 Tallinnas, 1 Põlvas. Ahja Keskkool on väike ning väikesed klassid (10-24 õpilast) annavad võimaluse intensiivseks individuaalseks tööks. Samas on tõenäoline, et Ahja keskkool ei suuda edaspidi gümnaasiumi astmes haridust pakkuda õpilaste vähesuse tõttu. Ahjale lähimad gümnaasiumid asuvad Põlvamaal Põlvas ja Räpinas ning Tartumaal Võnnus, Luunjas ja Tartu linnas. Eelkõige Tartu linn meelitab avaramate haridusvõimalustega ning 2008/2009 õppeaastal omandas Tartus keskharidust 9 Ahja valla last. Lähimad kutseharidusasutused on Räpina Aianduskool ning Tartu Kutsehariduskeskus. Tartus asuvad ka lähimad kõrgemat haridust andvad asutused: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Lennukolledž, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Joonis 1. Elanike haridustase 2000.a. rahvaloenduse andmetel

Allikas: Statistikaamet Hariduse kättesaadavus mõjutab rahvastiku haridustaset. 2000.a. rahvaloenduse

8

andmetel on märgatav haridustasemete erinevus (vt joonis 1). Kui Ahja vallas oli kesk- ja kõrgharidusega inimeste osakaal 42,6% rahvastikust, siis Tartumaal ulatus nende inimeste osakaal 63,4%. Kusjuures kõrgharidusega inimeste osakaal on Tartumaal (15,59%) lausa üle kahe korra kõrgem kui Ahja vallas (6,29%) ja Põlvamaal (7,23%). Siinjuures ttleb tähele panna seoseid rahvastiku vanuselise koosseisu ja haridustaseme vahel, sest vanemal põlvkonnal oli keerulisem haridust omandada ning valla suhteliselt arvukas laste- ja noorte põlvkond ei ole veel jõudnud pikka haridusteed käia. Valla arengupotentsiaalile on oluline töötava põlvkonna hariduse ja oskuste tase ning selle realiseerimise võimalused kohapeal. Kindlasti on seos elanike haridustaseme ja töövõimaluste vahel, sest inimesed on üha mobiilsemad liikuma sinna, kus on leida nende oskustele ja võimetele vastavat tööd. Seetõttu koonduvad enam haritud inimesed keskustesse, luues seal omakorda soodsa pinnase uute töökohtade ja –võimaluste loomiseks. Seda kinnitab omavalitsuste rändesaldo, mille kohaselt 2000 – 2005 oli Ahja valla rändesaldo negatiivne (- 29 inimest). Maakondadevahelise rändesaldo kohaselt toimus ränne Põlvamaalt Tartumaale (525 inimest), seda ilmselt just Tartu kui keskuse atraktiivsuse tõttu.1 Ahja vallas on esmased enesetäiendamise, huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalused. Ahja raamatukogu on keskmise suurusega külaraamatukogu, kus asub ka avalik internetipunkt. Raamatukogus on võimalik teavikuid koju laenutada ja koha peal kasutada, printida ja paljundada. Isetegevusega on võimalik tegelda Ahja kultuurimajas. Kultuurimaja asub mõisakompleksi endisest aidast ümber ehitatud hoones. Ringidest tegutsevad naisrahvatantsurühm “Roosi”, eakate lauluansambel “Rukkirääk” ja tantsurühm “Hõbesõlg”. Ahja kultuurimaja keldrikorrusel tegutseb alates 2001.a. aasta oktoobrist Avatud Noortekeskus. Vaba aja sportlikuks veetmiseks on Ahjal staadion ja pargirajad. Uue spordihoone valmimisega 2005.a. paranesid oluliselt valla elanike võimalused kehakultuuriga tegelemiseks. Olulise panuse inimeste arengu- ja algatusvõime realiseerimiseks annavad valla tegusad mittetulundusühingud. MTÜ Avar eesmärgiks on Tuglase pärandi populariseerimine ja vabahariduslike võimaluste loomine vallas. MTÜ Ahja Kultuuriselts „Aya Häärber“ on seadnud eesmärgiks Ahja mõisa häärberi taastamisele ja edasisele rakendamisele kaasa aitamise. Ahja mõisahäärberi arendamine multifunktsionaalseks kultuuri- ja turismikeskuseks võimaldab kohalikele inimestele luua nii paremaid enesetäiendamise ja vabaharidusvõimalusi kui ka töökohti eelkõige turismiteeninduse valdkonnas. Kokkuvõtteks:

• Ahja valla rahvastik on maavallale iseloomulikult vananev ja vähenev. 2009.a. alguse seisuga elas vallas 1115 inimest, viimase 9 aasta jooksul on rahvaarv kahanenud üle 7%.

• Ahja valla elanike hulgas on Tartu- ja Põlvamaa keskmistega võrreldes pisut vähem tööealisi elanikke ja pisut enam pensioniealisi inimesi. Suhteliselt arvukas laste- ja noorte põlvkond kinnitab valla arengupotentsiaali

1 Linnas ja vallad arvudes, Statistikaamet, 2006

9

lähikümnendil. • Ahja vallas pakutakse alusharidust ning saab omandada põhi- ja

keskharidust. Rahvastiku haridustase on võrreldes Tartumaaga madalam, kusjuures kõrgharidusega inimeste osakaalude erinevus on üle kahe korra. Haridustaset mõjutab nii hariduse kättesaadavus kui ka haritud inimestele pakutavad töövõimalused. Seetõttu on oluline arendada neid tegevussuundi, mis pakuksid rakendust kõrgemalt haritud inimestele.

2.2 Ettevõtlus ja tööhõive Ahja vallas tegutseb 2008.a. alguse seisuga kokku 53 äriregistris registreeritud ettevõtet. Neist enamus, e 29 tegutseb põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas. Sekundaarsektori ettevõtteid e töötleva tööstuse, ehtituse ja elektri-, gaasi ning vee-ettevõtteid on kokku 10. Teenindusvaldkonnas tegutseb kokku 14 ettevõtet (vt tabel 4). Teisalt ei tegutse kõik valda registreeritud ettevõtted valla territooriumil ja vastupidi. 1000 elaniku kohta on vallas registreeritud 47 ettevõtet, mis võrreldes Põlvamaa keskmisega on oluliselt kõrgem näitaja, kuid ootuspäraselt jääb ettevõtlusaktiivsus madalamaks võrreldes linnalise Tartumaaga. Tabel 4. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted Ahja vallas, Põlvamaal ja Tartumaal 01.01.2008 seisuga

Primaar sektor

Sekundaar sektor

Tertsiaar sektor Kokku

Ettevõtteid 1000 elaniku kohta

Ahja vald 29 10 14 53 47.53 Põlvamaa 452 254 529 1235 39.84 Tartumaa 861 1729 5395 7985 53.37

Allikas: Statistikaamet Ahja valla tööhõivet mõjutab Atria Eesti AS, kellele kuulub Ahja alevikus asuv vorstitsehh, kus saab tööd ligikaudu 70 kohalikku elanikku. Teistest ettevõtetest on suuremad Ahja Soojus OÜ, Ahja Teenus OÜ, Ahja Tankla Õliproff OÜ, Lauri OÜ (veoteenused), Mauleman OÜ (puidust aknad ja uksed), Discimus OÜ (puidu töötlemine), Ahja Moodulahi OÜ (ahjude ja kaminate tootmine). Ahjal tegutseb ka kaks tulundusühingut – Ahja Tehno TÜ ja ELVEKA Ahja TÜ. Ainsa ühistuna on esindatud Põlva Tarbijate Ühistu Illimari kauplus. Kohalikke ja turiste toitlustab Ahja Baar. Lisaks tegutsevad vallas veel perearst, hambaravikabinet, apteek ning AS Eesti Post Ahja Sidejaoskond. Kuigi omavalitsusüksuse tasemel ei ole kõik tööhõivet puudutavad statistilised andmed saadaval, võib siiski väita, et piirkonnas napib tööd ja töökohti. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2008.a. 15-74 aastaste tööhõive määr Põlvamaal vaid 48%. Samal ajal naabermaakonnas Tartumaal ulatus tööhõive määr 64,9 %. Praegune keerukas majanduslik situatsioon mõjutab ka töötuse taset. Kui juulis 2008 oli Ahja vallas registreeritud kokku 19 töötut, siis maikuus 2009 oli nende arv

10

kasvanud peaaegu kaks korda - 37 inimeseni. Registreeritud töötus on kasvanud ka Põlvamaal ja Tartumaal (vt tabel 5). Töötuse määr on enam tõusnud Põlvamaal, ületades 10% piiri. Tabel 5. Töötuse määr Põlva- ja Tartumaal 01.05.2009

Tööjõud Töötud Töötuse määr Põlvamaa 12800 1330 10.39% Tartumaa 77600 5671 7.31%

Allikas: Statistikaamet, autori arvutused Madalam hõive ja vähem töökohti toovad reeglina kaasa ka napimad sissetulekud. Nii näiteks oli Statistikaameti andmetel keskmine brutokuupalk 2009.a. 1. kvartalis Põlvamaal 9 503 krooni ning Tartumaal 11 451 krooni. Inimeste sissetulekud mõjutavad aga otseselt valla tulubaasi. 01.07.2009 seisuga on Ahja valla tulumaksu laekumine langenud 11% võrreldes 2008.a. sama ajaga.2 Seega on töövõimaluste loomine ja hoidmine oluline valla jätkusuutliku arengu tagamiseks. Vajalik on luua uusi töökohti, arendada täiend- ja ümberõpet ning stimuleerida ettevõtlust. Turismi arendamine loob nendele tegevustele ka stiimuli, kuna nõudluse kasv turistide poolt loob kohalikele inimestele võimaluse end antud valdkonnas rakendada, mis lõppkokkuvõttes võimaldab suuremat tööhõivet piirkonnas, samuti inimeste teadmiste ja võimekuse kasvu. Kokkuvõte:

• Ahja vallas on 53 tegutsevat ettevõtet, millest üle poole tegutseb primaarsektoris. Valla ettevõtlusaktiivsus jääb küll madalamaks võrreldes Tartumaaga, kuid on Põlvamaa keskmisest oluliselt kõrgem.

• Maaomavalitsusele iseloomulikult napib kohapeal tööd ja töökohti ning majanduslangus on kaasa toonud tööpuuduse kasvu. Põlvamaal on töötuse määr kõrgem kui Tartumaal.

• Tööhõive ja palga tase on omavahelises seoses ning Ahja valla tulumaksu laekumine on langenud.

• Valla jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline töövõimaluste loomine ja hoidmine Ahjal. Turismi areng võib luua stiimuli uute ettevõtete ja töökohtade tekkeks teenindussfääris.

2.3 Külastuskeskkond

2.3.1 Külastuskeskkond Ahja vallas Ahja vald asub Põlvamaal, Lõuna –Eestis. Vald piirneb põhjast Tartumaa Võnnu vallaga, idast Mooste valla ning lõunast ja läänest Vastse-Kuuste vallaga. Asustus on koondunud peamiselt valda läbiva elava liiklusega Tartu-Räpina maantee ja sellelt hargneva Põlva ja Vastse-Kuuste maantee äärde. Lähimad keskused on Tartu linn – 35 km, maakonnakeskus Põlva linn – 25 km ning Räpina linn 30 km. Tartu-Räpina

2 Rahandusministeerium

11

maantee on ka oluline transpordikoridor, sest see ühendab Tartu- ja Setomaa, samuti saabuvad seda teed Venemaalt, Koidula kaudu tulevad kauba- ja turistide vood. Tartu ja Tartumaa mõju Ahja vallale on lisaks geograafilisele lähedusele suur ka seetõttu, et ajaloolise jaotuse kohaselt kuulus Ahja Tartumaa Võnnu kihelkonna koosseisu. Samuti on Tartu linn oma 100 000 elanikuga ning maakond veel ligi 50 000 elanikuga arvestatav külastajate lähtekoht. Ahja külastuskeskkonna peamine ressurss on Ahja mõisakompleks, kuhu kuulus üle 50 erineva hoone ja rajatise3. Mõisahäärberi hoone soovitakse kujundada kultuuri- ja turismikeskuseks. Säilinud on ka liigirikas mõisapark ning rida omaaegseid majandushooneid: tõllakuur, ait-viinakelder (praegu vallamaja ja kultuurimaja), sepikoda, juustumeistri maja (Kärsa metodisti koguduse hoone), valitseja maja (lasteaed), aidahoone (elumaja) jt. Mõisa on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kawerite ning Rootsi ajal Oxenstjernade omadusse. Peale Põhjasõda kinkis Vene tsaar Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. Ahja mõisa viimased omanikud olid von Braschid. Mõisa ajaloolise ülevate on teinud Gustav Kooskora ja selle toimetatud versioon on saadaval: www.hot.ee/ahjakroonika Ahja mõisa praegune häärber valmis 1740-ndatel aastatel. Häärber on kuni meetripaksuste seintega ja olevat rajatud palkidest parvedele. Hoone on kahekorruseline, kõrge kelpkatusega, võlvitud soklikorrusega, kolme risaliidiga liigendatud. Peasissekäik on paviljoniilmeline, aknaraamistud dekoreeritud. Selline paviljon on Liivimaa 18. sajandi arhitektuuris unikaalne. Põhiplaanilt meenutab häärber Põhja–Saksa paleetüüpi mõisamaja. Aastal 1919 mõis võõrandati ja 1929. aastal kolis mõisahoonesse kool, mis tegutses seal 1997. aastani, kuni naabruses valmis uus koolihoone.

Mõisa peahoone hävis tulekahjus ööl vastu 9. oktoobrit 2007. aastal, mil sellest jäid järele praktiliselt ainult müürid. Ahja valla ja Kultuuriministeeriumi toel on praeguseks teostatud avariiremonditööd hoone edasise lagunemise vältimiseks, sh kindlustatud müürid ja taastatud katus. Edaspidi on häärber kavas kasutusele võtta kultuuri- ja turismikeskusena.

Ahja mõis on kultuurilooliselt oluline veel seetõttu, et Ahja mõisa puurehe-puutöökoja otsas olevas elutoas sündis Friedebert Tuglas (sünd. Mihkelson, 02.03.1886 – 15.04.1971). Hiljem, kui ta isa oli aidamees, elas pere õllekojas ning Ahja mõisa tolleagne elustik ja inimesed on andnud kirjanikule inspiratsiooni lapsepõlveainelise romaani „Väike Illimar" kirjutamiseks. 2. märtsil 2005. aastal, Fr. Tuglase 119. sünniaastapäeval, taasavati Ahjal Tuglase muuseum. Ekspositsioon on kokku kogutud vanas mõisahoones asunud memoriaaltoast säilinud materjalidest, mida oli võimalik ümber pildistada ja kopeerida. Vähesel määral on juurde hangitud materjali Eesti Kirjandusmuuseumist ja

3 Gustav Kooskora Ahja kroonika http://www.hot.ee/ahjakroonika/

12

Eesti Rahva Muuseumist. Olemasolev ekspositsioon juhatab sisse jalutuskäigu Väikese Illimari radadel ning tutvustab Ahja mõisa kunagist elu-olu. Muuseumiga koos jagatakse külastajatele ka piirkonna turismiinfot. Ahja mõisa teeb miljööväärtuslikuks ja atraktiivseks veel looduskaitse all olev korrapärases stiilis 6,2 ha suurune kolme paisjärvega park. Pargis kasvab 20 okas- ja 24 lehtpuuliiki, 27 liiki põõsaid. Samuti on mõisakompleksis säilinud rida omaaegseid majandushooneid: tõllakuur, ait-viinakelder (praegu vallamaja ja kultuurimaja), sepikoda, juustumeistri maja (Kärsa metodisti koguduse hoone), valitseja maja (lasteaed), aidahoone (elumaja) jt., mis aitavad tutvustada ja selgitada 18.-19. sajandi mõisamajanduse ajalugu. Praegu ongi muuseum ning Väikese Illimari rada oma pargi ja ajalooliste hoonetega olulisim turismiatraktsioon, mida aastas külastab 700-800 inimest, peamiselt kooliõpilased ja siseturistid. Ahja valla turismiressursside audit esitatud LISAS 1. Kultuuripärand, eelkõige ajalooline Ahja mõisakompleks ning Fr Tuglase kirjanduslik pärand, samuti looduslik keskkond loovad eeldused Ahja kui atraktiivse turismikeskkonna kujundamiseks. Vastavad arengusuunad on sõnastatud ka Ahja valla arengukavas aastani 2015: „Oluline valla jaoks on mõisa häärberi rekonstrueerimine aktiivseks kultuuri- ja turismikeskuseks, (nt etendused, kontserdid, Illimariga seotud retked, teemaüritused, kirjandustunnid, fono- ja videoteek), kus pakkuda kompleksseid turismiteenuseid nii sise- kui ka välisturistidele. Lisaks kultuurilisele tegevusele peaks mõisas koht olema ka infoteenuste, majutus- ja toitlustusteenuste pakkumiseks, samuti saab rakendada mõisa parki ja teisi kompleksi hooneid.“

2.3.2 Külastuskeskkond valla lähipiirkonnas Põlva- ja Tartumaal Põlvamaa suurimaks turismi tõmbekeskuseks on Suur- ja Väike Taevaskoda seda ümbeitseva looduspargiga, mida Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetel külastab 55 000 inimest aastas, peamiselt suvehooajal. Kultuurihuviliste inimeste külastustest annab aimu lähipiirkonnas asuvate Põlva Talurahvamuuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja Seto Talumuuseumi külastusstatistika. Selle kohaselt külastas 2008.a. Põlva Talurahvamuuseumi 13 000 külastajat, Eesti Maanteemuuseumi 18 000 külastajat ning Seto Talumuuseumi 21 000 külastajat aastas. Külastajatest hinnanguliselt 6-10% moodustavad välisturistid. Piirkonna mõisakompleksidest lähim asub Ahjalt 10 km eemal Moostes. Endine Moisekatsi (Mooste) mõis on loodud 16. sajandi teisel poolel. Tema viimane omanik ja arendaja oli Gustav Eduard von Nolcken, kes muutis 20. sajandi algul Mooste Lõuna-Eesti üheks kaunimaks mõisakompleksiks. Kahekorruseline heimatstiilis peahoone valmis mõisas August Reinbergi projekti järgi 1909. aastal. Eduard von Nolcken lahkus Eestist 1918.a. Rootsi kaudu Saksamaale. 1920. a. mõis riigistati ning sellest ajast tänaseni töötab mõisa häärberis kool – Mooste Põhikool. Mooste mõisa peahoone on terviklikult restaureeritud. Peahoones võib läbi viia

13

kultuuriüritusi ja tähistada ühiskondlikke sündmusi. Mooste mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Enamik neist on valmistatud maakikivist ning kaunistatud tellistega. Mooste vald omandas enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest 2004. aastal. Tänu sellele leiavad ka kõrvalhooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud Mooste Linakoda ja Mooste Mõisa Külalistemaja. Endises mõisa veskis avati Mooste Veskiteater. Mõisa endisesse karjalauta on kavas rajada folgikoda, mis saab olema kontsertide, sh pärimusmuusika, etendusürituste, seminaride jne. toimumise koht. Hoone peasissekäigust vaadates tagumisse ossa kavandatakse luua Kiukoda, kus põhitegevusena hakkab toimuma villa töötlemine ning kus saab korraldada õpitubasid ja kursuseid. Folgikoja valmimise järel tugevneb Mooste mõisa turismipotentsiaal ning aastaks 2010 prognoositakse 18 000 külastajat. Alatskivi loss Tartumaal on suunatud eelkõige kultuurihuvilisele turistide. Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati esinduslikus stiilis välja ehitama. Kuna Arved von Nolcken oli Šotimaa reisilt naasnuna vaimustusnud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib Alatskivi Balmorali lossi kujunduselemente, mitte aga planeeringut – kuninganna Victoria suveloss Balmoral on Alatskivist tunduvalt suurem. Historitsistlik loss sai 1885. aastal viie aasta ehitustöö tulemusena valmis. Alates 1929 a tegutses lossis kool, hiljem majandikeskus. Mitmete valdajate käest läbi käinud loss seisis kümme aastat tühjana, enne kui Alatskivi vallavalitsus selle 1999 aastal omandas ja renoveerima asus. Nüüdseks on korrastatud mõisahoone külastajatele avatud. Piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmi raames renoveeritakse lähiaastatel Alatskivi lossi idatiib, restaureeritakse välisfassaad ning muudetakse loss külastajatele atraktiivseks uute püsiekspositsioonide ja historitsistlikule härrastemajale iseloomuliku sisekujundusega. Kultuurilist väärtust lisab lossi teise korruse idatiiba, endisaegsetesse külalistetubadesse rajatav Eduard Tubina muuseum. Jätkuvatest arendustöödest hoolimata on Alatskivi atraktiivne mõis, mida aastas külastab ligikaudu 15 000 külastajat – peamiselt pere- ja grupituristid Eestist. Koostöö ligi 20 reisibürooga võimaldab vastu võtta ka grupituriste, suurem osa neist saabub Soomest ja Saksamaalt, kuid ka teistest lähiriikidest. Lisaks lossile meelitab Alatskivi park külastajaid vabaõhuetendustega. 2008.a. suvel etendunud Vihurimäe tõi Alatskivile ca 10 000 teatrikülastajat. Teistes Lõuna-Eesti atraktiivsetes mõisakompleksides - Põlvamaal Pikajärve mõisas, Valgamaal Sangaste lossis ja Taagepera lossis pakutakse külastajatele majutus- ja toitlustusteenuseid. Neis saab korraldada ka tähtpäevade üritusi, seminare ja bankette. Ajaloo- ja arhitektuuripärandi ning eriilmeliste teenuste tõttu on mõisate turismipotentsiaal suur. Siseturistid naudivad mõisate suursugust arhitektuuri ja

14

kultuuriüritusi. Välisturistid, eelkõige Saksamaalt leiavad selle kõrval ka ajaloolisi seoseid. Mõisate potentsiaali tõstmiseks tehakse koostööd kontserdisarja „Unustatud mõisad“ raames, avatud on portaal: www.manour.ee ning heakorrastatud mõisakomplekside lisandudes saab koostada temaatilisi turismipakette, külastusmänge ning teisi üritusi mõisate külastatavuse tõstmiseks. Kokkuvõte:

• Ahja peamiseks turismiressursiks on Ahja mõisakompleks, mida seni pole terviklikult rakendatud. Mõisa peahoone on arhitektuuriliselt omapärane ning mõisa ajalugu on seotud mitmete Vene tsaaripere liikmetega ja balti aadelkonna tuntud perekondadega, mis seob mõisa kultuurilooliselt teiste Euroopa riikidega. Mõisamajanduse ajalugu on talletatud Gustav Kooskora kroonikates.

• Ahja turismiressursiks on ka kirjanik Friedebert Tuglase pärand, eriti tema lapsepõlveaineline teos “Väike Illimar”, mis on aastakümneid kuulunud laste kvaliteetraamatute paremikku. Väikese Illimari rajad läbivad piirkonnas huvitavaid loodus- ja kultuuriobjekte ning raamatust tuttavaid mõisa majandushooneid ning paiku.

• Mõisate ajaloo- ja kultuuripärandit talletavad ning loovad turismielamust teised piirkonna mõisad. Lähim, Mooste mõis ehitatakse välja folgikojaks ning rahvapilli- ja käsitöökeskuseks. Alatskivi loss eksponeerib oma suursugust arhitektuuri ning sinna tuleb ka Eduard Tubina muuseum.

• Turismiressursside parem kasutamine ja koostöö suurendavad külastajate arvu, võimaldavad koopereerumist ja paketeerimist turismiteenuste pakkumisel.

3. Objekti tegevusmudel

3.4 Objekti kirjeldus ja eesmärgid Ahja mõisahäärberi taastamise eesmärgiks on Eesti arhitektuuripärandi säilitamine ja kasutuselevõtmine piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks. 2008.a. koostatud mõisahäärberi kasutuselevõtu kontseptsioon näeb ette mõisa ajaloo ja Tuglase pärandi rakendamist, et luua ja pakkuda terviklikku kultuuriturismi elamust Ahjal. Selle keskmeks on taastatud mõisa peahoone ja Fr. Tuglase „Väikese Illimari“ tegelane virtin Sohvi, kes seob mõisa hoone ja teenused üheks elamuslikuks tervikuks. Peahoone 1. korrusel asub turismiinfo punkt (ruum nr 5 - 31,3 m2) mis pakub esmast infot nii mõisas pakutavate teenuste kui ka turismiinfot teiste lähiümbruse ja Lõuna-Eesti vaatamisväärsuste kohta. Turismiinfoga liidetakse internetipunkt eelkõige turistide infovajaduse rahuldamiseks ning kohalike toodete ja suveniiride müügilett. Külalisi võtab vastu giid - „Väikese Illimari“ tegelane virtin Sohvi. Tema ajastutruu kostüüm, rekonstrueeritud mõisamiljöö ning kuklite lõhn saadavad külastajat mõisa aja- ja kultuuriloolisel teekonnal. Virtin Sohvi tegutseb ka 1. korrusel avatavas mõisaköögis (ruum nr 6, 44,2 m2), kus taastatakse mõisa köögi interjöör. Virtin Sohvi mõisaköögis saavad külastajad

15

minna tagasi Illimari lapsepõlvemaale, küpsetada värskeid kukleid, tutvuda mõisaaegsete toidunõude ja –viisidega ning omaküpsetatud saiu ka süüa. Mõisaköögi baasil koostatakse eraldi programm, mis pakub kaasavat tegevust. Samuti saab seda kasutada turistide või maja ürituste teenindamiseks arvestades, et lähikonnas puudub kvaliteetne toitlustuskoht. Mõisaköögi kõrval asuvad ruumid 3 ja 4 (41,5 m2) on ette nähtud toiduainete ettevalmistamiseks ja hoiustamiseks. Häärberi esimese korruse ruumides 13, 14, 15, 20, 21, 22 (108,1 m2) avatakse mõisa ekspositsioonid ja töötoad, kus külastajad saavad stendidel ja väljapanekutel tutvuda eelkõige Ahja mõisa ajalooga ning majandustegevusega (viinavabrik, õllepruulitöökoda, karjakasvatus jms), mille ainest leiab nii Gustav Kooskora kroonikast kui ka „Väikse Illimari“ kaante vahelt. Samas saavad külalised virtin Sohvi juhendamisel proovida mõisaaegseid käsitöövõtteid ja oskusi (tikkimine, sulega kirjutamine, raamatute köitmine, söetriikrauaga triikimine, vahaküünalde valamine, margapuuga kaalumine jms). Rahvasuu teab rääkida ka Ahja mõisahäärberi kummituslegende ning neidki võib mõisa võlvide all elustada. Esimesele korrusele jäävad ka garderoobid ja tualetid. Mõisahäärberi teisel korrusel avatakse Fr. Tuglase muuseumi väljapanek (ruumid 27-32, 81,2 m2) koos kirjandusklassiga (ruumid 24, 25, 47,6 m2) Viimast saab kasutada õpilasekskursiooni programmide juures nii Tuglasega seotud dokumentaalkaadrite ja filmide eksponeerimiseks, aga ka muude seminaride ja koolituste läbiviimiseks. Lisaks on kavas koostada Väikese Illimari ainetel animatsioon, mida külastajaprogrammides kasutada. Teise korruse ruumides 34 ja 26 (70,3 + 38,6 m2) asub polüfunktsionaalne saal, mis oma klassitsistliku interjööri ja kaasaegsete tehniliste võimalustega on sobilik kontsertide, etenduste, suuremate seminaride või konverentside korraldamiseks ning pidulike sündmuste tähistamise kohaks. Samuti on kontserdisaal seotud Tuglase pärandiga, luues häid võimalusi Eesti kirjandusklassikast inspireeritud ning kultuuri ja olustikku tutvustavate etenduste ja külalisi kaasavate tegevuste ning lavastuste esitamise paigana. Just need kultuurisündmused on peamiseks atraktsiooniks, mis toovad sise- ja välisturistid Ahjale. Teise korruse „pärliks“ on häärberi rotundis asuv puhkeruum (6,7 m2), mis pakub kauneid vaateid mõisa järvele ja saks-sillale. Ahja raamatukogu on suunatud kohalikele elanikele, kuid seda saavad kasutada ka turistid. Raamatukogus saavad mõisa külalised, konverentside, seminaride ja kontserdipublik lisateenusena võimaluse lugeda ja teatmeteoseid kasutada. Kohalikud elanikud saavad paremad tingimused avalike teenuste kasutamiseks ja eneseharimiseks. Raamatukogu asub teise korruse ruumides 35-39 (168,4 m2). Täiendavalt on võimalus hoone kolmandale ehk katusekorrusele välja ehitada kas külaliskorterid, ateljeed või majutuskohad, kuid see peab jääma erainvestori ülesandeks ning käesolev tasuvus-teostatavusanalüüs neid perspektiivseid funktsioone ei käsitle.

16

3.2 Pakutavad tooted ja teenused Ahja mõisahäärberi turismitoodete- ja teenuste arendamine põhineb järgmistel Ahja tugevustel ja trendidel:

• Ahja mõisa häärber on omapärase arhitektuuriga ning selle interjöör on ajastutruult taastatud. Mõisa ajalugu on seotud mitmete Vene tsaaripere liikmetega ning balti aadliperedega, mis seob mõisa kultuurilooliselt teiste Euroopa riikidega. Mõisakompleks koos pargi, järvede ja rea säilinud majandushoonetega ning Gustav Kooskora kroonikaga võimaldavad jutustada mõisa ajalugu.

• Ahja mõisa kultuuripärandi osaks on Friedebert Tuglas, kes sündis ja veetis seal oma lapsepõlve. Tuglase loetavaim teos “Väike Illimar” on aastakümneid kuulunud laste kvaliteetraamatute paremikku. Tuglase muuseum, „Väikese Illimariga“ seotud tegelaskujud ning paigad suurendavad Ahja mõisahäärberi ja –kompleksi kirjandus- ja kultuuriloolist tähendust.

• Suurenev kultuuritarbimise trend ning soov vahetute emotsioonide ja osaluse järele võimaldab läbi ürituste, töötubade ja seminaride pakkuda teenuseid kasvavale sihtgrupile.

• Tartu lähedus võimaldab koostöös kõrgharidus- ja teadusasutustega meelidada Ahjale konverentsi- ja seminariturismi, koostöö teiste mõisatega aga kujundada mõisate pakette välisturistidele.

• Sünergiat turistide ja kohalike elanike vahel suurendab raamatukogu, mida lisaks kohalikele saavad kasutada ka turistid. Samas mõisakompleksi teenused suurendavad ka kohalike inimeste võimalusi teenustest osa saada, tõsta oma teadmiste ja oskuste taset ning kompetentsi, et paremini kohalikku ajaloo-ja kultuuripärandit edasi anda.

Ahja mõisa turismitooted on: 1) Mõisahäärberi ekskursioon 2) Ekskursiooniprogramm „Väikese Illimari radadel“ 3) Ekskursiooniprogramm „Kirjanduslik rännak Tuglasega“ 4) Kontserdid, etendused, kultuuriüritused Lisaks pakutakse ruume ja lisateenuseid pakettide raames: 5) Konverentside ja seminaride pakett 6) Tähtpäevade pakett 1. Mõisahäärberi ekskursioon Kirjeldus Tootes sisalduvad teenused ja elamused

17

Ahja mõisahäärberi külastajad võtab vastu virtin Sohvi tegelaskuju, kes on mõisa tutvustaja ja giid. Mõisaekskursioon algab 1. korruse vestibüülist, kus toimub esmane tutvus hoone aja- ja kultuurilooliste väärtustega. Ekskursiooon läbib 1. korruse mõisa ja majandustegevuse ajaloo osa (+ võimalus ise proovida). Koos Sohviga saab mõisaköögis külastaja vormida kukli, mis sealsamas ahjus küpsetatakse ja maitstakse. Ekskursioon jätkub 2. korrusel Fridebert Tuglase muuseumi osas, kus põhirõhk on Tuglase lapsepõlveaastatel ning kirjanduspärandil (sh Väike Illimar). Edasi tutvustatakse mõisa arhitektuuri 2. korruse saalis ning peatutakse omapärases rotundis, kus on võimalik vaadelda ka parki ja saks-silda ning teha fotosid. Tagasiteel saab 1. korruse I-punkti juures

• Giiditeenus; • Mõisa ja mõisamajanduse ajalugu

tutvustavad ekspositsioonid sh teksti, foto ja audio-video materjalid;

• Oma kätega proovimine (sulega kirjutamine, margapuuga kaalumine, mõisaköögis kuklite küpsetamine jm) koos materjalide ja juhendamisega;

• Fr. Tuglase ja Väikese Illimari ekspositsioonid (fotod, arhiivimaterjalid, teosed, audio-video materjalid, animatsioon);

• Mõisa arhitektuur (klassitsistlik saal) ja vaated rotundist pargile ja saks-sillale (pildistamine);

• Võimalus turismiinfot saada, suveniire ja käsitööd kaasa osta jms;

• Raamatukogu ja internetipunkti kasutamise võimalus

2. Ekskursiooniprogramm „Väikese Illimari radadel“ Kirjeldus Tootes sisalduvad teenused ja elamused Kooliekskursioonidele ja gruppidele suunatud Väikese Illimari programm algab Ahja mõisahäärberi eest, kus giid virtin Sohvi tegelaskujuna võtab külastajad vastu. 1. korruse ekspositsiooniruumides tutvutakse põgusalt mõisa ajalooga, peatudes põhjalikumalt ajastul, mil Tuglas veetis mõisas ja selle ümbruses oma lapsepõlve ja mis on andnud ainest romaanile „Väike Illimar“. Koos virtin Sohviga jõutakse mõisa kööki, kus saab kuklid ahju pista ja rääkida ka teosest pärit Illimari kosjaskäigu lugu. Edasi suundutakse 2. korrusele Tuglase muuseumi, kus tutvustatakse kirjaniku loomingut, fotosid ja audio-videomaterjali ning omaaegse mõisakompleksi maketti. Väikese Illimari ainetel loodud animatsiooni vaadatakse kirjandusklassis. Laskudes vaadeldakse rotundist parki ja saks-silda. Edasi jätkub retk mõisa pargis ja mõisahoonete juures oleval Väikse Illimari rajal. Muuhulgas külastatakse ka Tuglase sünnikohta, kosjaviina allikat ning mõisa endisi majandushooneid. Retk lõpeb häärberi juures.



• Mõisaköögis kuklite küpsetamine koos materjalide ja juhendamisega;

• Fr. Tuglase ja Väikese Illimari ekspositsioonid (fotod, arhiivimaterjalid, teosed, audio-video materjalid, animatsioon), mõisakompleksi maketi ja Väikese Illimari ainelise multifilmi vaatamine;

• Mõisa arhitektuur ja vaated rotundist pargile ja saks-sillale (pildistamine);

• Väikese Illimari raja läbimine (mõisa park, endised majandushooned, Tuglase sünnikoht ja Väikse Illimari tegevuskohad);


• Ettetellimisel lisateenusena grupi toitlustamine;

• Raamatukogu ja internetipunkti kasutamise võimalus

3. Ekskursiooniprogramm „Kirjanduslik rännak Tuglasega“ Kirjeldus Tootes sisalduvad teenused ja elamused

18

Kooliekskursioonidele ja kirjandushuvilistele gruppidele suunatud programm algab Ahja mõisahäärberi fuajees, kus giid virtin Sohvi tegelaskujuna võtab külastajad vastu. 1. korruse ekspositsiooniruumides tutvutakse põgusalt mõisa ajalooga, peatudes põhjalikumalt ajastul, mil Tuglas veetis mõisas ja selle ümbruses oma lapsepõlve. Koos virtin Sohviga jõutakse mõisa kööki, kus saab kukleid vormida ja küpsetada ning rääkida Tuglase lapsepõlveainelise romaani „Väike Illimar“ tegelaskujudest ja tegevuskohtadest. Edasi suundutakse 2. Korrusele Tuglase muuseumi, kus tutvustatakse kirjaniku loominguga, fotode ja audio-videomaterjalidega. 2. korruse kirjandusklassis vaadatakse filmiprogrammi (dokumentaalkaadrid Tuglasest ja teistest 19.-20 saj kirjanikest – Tuglase kaasaegsetest v Tuglase teoste ekraniseeringud jms). Soovi korral võib kirjandusklassis korraldada ka kirjandustunni. Lõpetuseks saab külastada mõisa suurt saali ja rotundi ning programm lõpeb 1. korruse fuajees.



• Mõisaköögis kuklite küpsetamine koos materjalide ja juhendamisega;

• Fr. Tuglase ja Väikese Illimari ekspositsioonid (fotod, arhiivimaterjalid, teosed, audio-video materjalid, animatsioon);

• Kirjandusklass, Tuglase ja 19. -20 saj kirjandusklassikuid tutvustav filmi- ja videoteek, kirjandustunni läbiviimine;

• Mõisa arhitektuur ja vaated rotundist pargile ja saks-sillale (pildistamine);


• Raamatukogu ja internetipunkti kasutamise võimalus;

• Ettetellimisel lisateenusena grupi toitlustamine

4. Kontserdid, etendused, kultuuriüritused Kirjeldus Tootes sisalduvad teenused Kontsertite ja etenduste paigaks on häärberi 2. korruse saal. Üritusi korraldatakse koostöös teiste kultuuriasutustega: Corelli Music mõisakontsertide sarjaga liitumine, Jõulumuusika sarja korraldamine, õpilaskontserdid, kevadisel koolivaheajal kooliteatrite festival, suvelavastused ja – kontserdid mõisas (vabaõhulava valmimisel ka mõisa pargis) käsitöö- ja vanavara laat jms.

• Mõisahäärberi 2. korruse polüfunktsionaalne saal koos sisustuse, heli- ja valgustehnikaga;

• Klassitsistlik interjöör ja saali suurus on sobiv kammerlikumate etenduste ja kontsertide läbiviimiseks ja kultuurielamusest osa saamiseks;

• Ürituse lisateenused nt riidehoid, piletimüük, dekoreerimine jms;

• Külastajate toitlustamise võimalus; • Võimalus turismiinfot saada, suveniire ja

käsitööd kaasa osta jms; • Mõisahäärberi ekskursioonide võimalus; • Raamatukogu ja internetipunkti

kasutamise võimalus 5. Semnaride – konverentside pakett Kirjeldus Tootes sisalduvad teenused

19

Seminaride ja konverentside läbiviimiseks kasutatakse 2. korruse polüfunktsionaalset saali ja kirjandusklassi. Teatristiilis paigutuse korral mahutab saal 70 osalejat, klassiruumi stiilis paigutuse korral 35 osalejat. Mõtteline lava osa loob head võimalused ka esinejatele. Kirjandusklassi on planeeritud kohti vähemalt 25 külastajale. Tehnilised vahendid (heli- ja valgustehnika, dataprojektor, ekraan jms) võimaldavad mitmesuguste konverentside, seminaride ja koolituste korraldamist. Lisaks ruumide rendile pakutakse ka korralduslikke lisateenuseid Külastajate toitlustamise võimalus on 1. korruse mõisa köögi ja eraldi abiruumide baasil. Lisaks saab pakkuda mõisaekskursioone jms.

• Mõisahäärberi 2. Korruse polüfunktsionaalne saal ja kirjandusklass koos sisustuse, heli- ja valgustehnikaga seminaride ja konverentside läbiviimiseks;

• Seminari- ja konverentsipaketi lisateenused nt riidehoid, ruumi dekoreerimine, kohvipauside korraldamine jms;

• Külastajate toitlustamise võimalus; • Mõisaekskursioonide võimalus; • Raamatukogu ja internetipunkti

kasutamise võimalus; • Võimalus turismiinfot saada, suveniire ja

käsitööd kaasa osta jms;

6. Tähtpäevade pakett Kirjeldus Tootes sisalduvad teenused Tähtpäevade paketi peamiseks osaks osaks on 2.korruse polüfunktsionaalse saali ja kirjandusklassi rent ning lisateenused sõltuvalt ürituse eesmärgist. Külastajate toitlustamise võimalus on 1. korruse mõisaköögi ja eraldi abiruumide baasil. Lisaks saab pakkuda mõisaekskursioone jms. teenuseid.

• Mõisahäärberi 2. Korruse polüfunktsionaalne saal ja kirjandusklass koos sisustuse, heli- ja valgustehnikaga tähtpäevade tähistamiseks (esitlused, firmapeod, pulmad, juubelid ja muud tähtpäevad);

• Tähtpäevade paketi lisateenused nt riidehoid, ruumi dekoreerimine, külaliste toitlustamise korraldamine jms;

• Mõisaekskursioonide võimalus; • Raamatukogu ja internetipunkti

kasutamise võimalus; • Võimalus turismiinfot saada, suveniire ja

käsitööd kaasa osta jms;

3.3 Personal Ahja mõisahäärberi koondatakse rida olemasolevaid tegevusi ja funktsioone sh. Fr. Tuglase muuseum koos turismiinfo punktiga (juhataja 1 ametikoht,) ja raamatukogu (juhataja 1 ametikoht, majahoidja 0,5 ametikohta ning koristaja 0,5 ametikohta). Need valla allasutused koos personaliga säilivad ka uutes tingimustes, kuid mõnevõrra uuendatud personali tööülesannetega. Tuglase muuseumi töötaja täidab virtin Sohvi rollis mõisa giidi ülesandeid, kes tutvustab ekspositsioone ja pakub tegevusi töötubades, mõisaköögis ning Illimari radadel. Maja korrashoiu tagamiseks vajatakse täiendavalt majahoidja ja koristaja ülesannete täitjaid ning senine osakoormusega töö kasvab täiskoormusega tööks.

20

Lisaks sellele vajatakse turismiteenuste osutamiseks juurde vähemalt mõisa turundusjuhti, kelle ülesandeks on häärberi kultuuriürituste, kontsertide ja etenduste, seminaride, ekskursioonide planeerimine ja nendega seotud teenuste korraldamine ja paketeerimine ning aktiivne müük reisi-, seminari-, konverentsikorraldajatele jt. Hooajaliselt vajatakse juurde giide - virtin Sohvi või teiste „Väikese Illimari“ tegelaskujudena, kuna nõudlus turismiteenuste ja programmide järele kasvab eelkõige suveperioodil. Alatskivi mõisa eeskujul rakendatakse hooajalise tööjõuna Ahja kooliõpilasi ja kooli lõpetanud noori, kes peale vastava väljaõppe saamist on võimelised gruppe saatma. Muid funktsioone, mis reeglina on lühiajalised (nt ürituste läbiviimise, piletimüük, riidehoid, heli- ja valgustehnika, külaliste toitlustamise, ruumide dekoreerimise, turvateenuse vms ülesanded) saavad täita eraettevõtjad lepingute alusel ning selleks püsivaid töölepinguid ei sõlmita. Samas annavad just need funkstioonid töö- ja teenimisvõimaluse piirkonna inimestele ja hoogustavad väikeettevõtlust Ahja vallas. Nii põhikohaga personal kui hooajalised töötajad ja lepingulised teenusepakkujad peavad saama täiendkoolitust eelkõige klienditeenindusoskuste valdkonnas.

4. Turg ja turundus

4.1 Turu nõudlus ja trendid Ahja ja selle lähipiirkonna külastajatest valdav osa on siseturistid. Seega keskendume turunõudluse analüüsil eelkõige Eesti elanikele kui suurimale potentsiaalsele sihtgrupile. Statistikaameti andmetel muutus Eesti leibkondade kulutuste struktuur majanduskasvu aastate jooksul. Seda mõjutasid suurenenud sissetulekud, mille tõttu esmaste toidu- ja eluasemekulude osakaal tarbimise kogukuludes vähenes ning transpordi ja mttmesuguste vaba aja kulutuste osatähtsus kasvas. 2008 ja 2009 a toimunud muudatused majanduskeskkonnas mõjutavad leibkondade tulusid ja kulusid. Vähenenud sissetulekud sunnivad kokku hoidma eelkõige meelelahutuse ja vaba aja kuludes. Seega on siseturismi kasv seotud üldise majanduskasvuga. Seda kinnitavad Eesti elanike ööbimisega sisereiside kulutuste statistika, mille kohaselt puhkusereisi peale kulutatati 2008.a. mõnevõrra vähem raha, kui aasta varem (vt joonis 2).

21

Joonis 2. Eesti elanike ööbimisega sisereiside kulutuste dünaamika

Allikas: Statistikaamet Majandussurutisest hoolimata kinnitab Eesti elanike nõudlust vaba-aja ja turismiteenuste järele Saar Polli poolt läbi viidud 2008.a suve siseturismi uuring4, mille kohaselt 2008. aasta suvel käis vähemalt ühel vaba aja reisil 75% Eesti elanikest (vanuses 15-74 aastat) s.t. 780 000 Eesti elanikku, kusjuures eestlastest käis reisimas 78% (2007. aastal 75%). Sarnaselt 2007. aastaga, olid vanusegruppide lõikes aktiivseimad reisijad 15-29 aastased noored. 2008. aasta suvel tegi ühepäevaseid väljasõite mõne kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks 52% Eesti elanikest (2007.aastal 51%, 2006. aastal 44%). Kuna aga iga reisinu sõitis kultuuri- või meelelahutusüritustele harvem kui 2007.aastal, siis selliste reiside koguarv vähenes. Küsitlusest ilmnes ka, et 17% Eesti elanikest oli suvel teinud ühepäevase väljasõidu mõnele teatrietendusele, 27% mõnele kontserdile või muusikafestivalile ning 37% mõnele muule meelelahutusüritusele (näiteks laadale vms). 2008. aasta suvel käis tööga mitte-seotud mitmepäevasel reisil Eestis 65% Eesti elanikest (vanuses15-74 aastast). See oli neli protsendipunkti enam kui eelmisel aastal, mil see näitaja oli 61%. Eelistatumad sihtkohad eestimaalastel on Tallinn, Pärnu ja Saaremaa. Uuringu kohaselt on 2008.a. mitmepäevastel sisereisidel käinutest 8% külastanud Tartumaad ja 4% Põlvamaad. Siseturismi motivaatoriteks on Saar Polli uuringu põhjal endiselt sugulaste või tuttavate külastamine – neid külastati 57% reisidest. Teisel kohal on rannamõnude nautimine (23% reisidest), kolmandal kohal on perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud üritused (21%). Võrreldes 2007. aastaga kasvas sugulaste-tuttavate külastuste osatähtsus (51%-lt 57%-le reisidest). Oluliselt vähenes rannapuhkuse osatähtsus (35%-lt 23%-le reisidest), mõnevõrra vähem käidi ka looduslike vaatamisväärsustega

4 OÜ Saar Poll, 2008.a. suviste sisereiside uuring, http://public.visitestonia.com/files/statistika/EAS-suviste-sisereiside-uuring2008.pdf

22

tutvumas (2007.a. 21%, 2008.a. 14% reisidest) ja ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumas (2007.a. 17%, 2008.a. 13% reisidest). Uuringust „Aktiivsed harrastused Eesti-sisestel reisidel“5 selgub, et 63% vastanutest on viimase 12 kuu jooksul reisinud Eestis puhkuse eesmärgil. Peaaegu 97% neist on reisil olles tegelenud mingit laadi harrastusega, vähemalt looduse rahu nautimisega. Ligi pool vastanutest on reisi käigus oma harrastusega tegelenud sihipäraselt ja aktiivselt. Aktiivsetest harrastajatest 2/3 tegeleb tavaliselt mitme erineva alaga. Kõige levinumaks tegevuseks on jalutamine ja looduses puhkamine, jalgsi- ja jalgrattamatkad ning taliharrastused, millega on aasta jooksul tegelenud rohkem kui 1/3 reisinutest. Suurem osa (59%), kes väljasõitudel mõne põhialaga tegelevad, jagavad oma energiat ka muudele tegevustele (vaatamisväärsused, kultuuriüritused jms). Uuringute järeldusena võib öelda, et sisereiside motivaatoriks on võimalus tegeleda mingi harrastusega või osa saada kultuurilisest meelelahutusest. Enamik reisijatest tegeleb oma reisi jooksul mitme asjaga, mistõttu sihtkohas pakutav erinevate teenuste kombinatsioon pikendab sihtkohas kohalviibimise aega. Eesti majutusasutustes majutatud sise- ja välisturistide arv on perioodil 2003-2008 kasvanud ca 62%. Märkimisväärselt on kasvanud majutusettevõtetes ööbinud siseturistide arv (vt. Joonis 3). Joonis 3. Majutatud sise- ja välisturistide dünaamika

Allikas: Statistikaamet Majutatute kasvutendents kehtib ka Põlva- ja Tartumaal (vt joonis 4). Võrreldes 2003.a. on majutatute arv kasvanud keskmiselt 58%. Absoluutarvudes on Tartumaa majutusasutustes ööbijaid mitu korda rohkem ning nende arvukus on kasvanud 55%. Põlvamaa kasv on ligi 70%, kuid siseturismisihtkohana on Põlvamaa enam 5 EAS Turismiagentuur 2007, http://www.eas.ee/?id=2116

23

kannatanud 2008 a languse all. Joonis 4. Majutatud sise- ja välisturistid Põlva- ja Tartumaal

Allikas: Statistikaamet EAS Turismiarenduskeskuse andmetel6 aeglustus 2008.a. turismimajanduse kasv. Kui 2004 – 2007 kasvas turism maailmas keskmiselt 7% aastas, siis 2008.a. vaid 2%, sest majanduskriis vähendas nii tarbijate kui ka ettevõtete kindlustunnet. Lähtudes viimase kümnendi reisieelistustest ja reisikäitumisest, toob Maailma Reisiorganisatsioon (UNWTO) välja mitmeid trende, mis tõenäoliselt iseloomustavad reisikäitumist ka käesoleva kriisi ajal: • tarbijad vähendavad reiside arvu asemel pigem reiside kestust ja reisikulutusi; • kaugsihtkohtade asemel eelistatakse pigem lähemaid sihtkohti (k.a. sisereise); • sihtkoha valikul lähtutakse eelnevate aastatega võrreldes veelgi rohkem hinnast

ja hinna-kvaliteedi suhtest, samuti saavad eelise sihtkohad, mille valuuta on odavnenud;

• kasvab reisijate arv, kes broneerivad viimasel hetkel – seda nii tulenevalt ebakindlusest majanduslanguse mõjude ees kui ka lootuses soodsatele viimase hetke pakkumistele;

• muude segmentidega võrreldes mõjutab majanduslangus vähem individuaalreisijaid, erihuvidega reisijaid ning sugulaste-tuttavate külastusi.

Kuna inimeste reisimissoov pole vähenenud, vaid seda piirab sissetulekute vähenemine või hirm majandustingimuste halvenemise ees, prognoosib UNWTO, et nõudlus hakkab kiiresti kasvama niipea, kui majanduse olukord paranema hakkab. Euroopa turismitrendide uuringu7 kohaselt mõjutavad turismimajandust välised

6 EAS Turismiarenduskeskus, Eesti ja maailma turism, 2008 http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_turism_2008.pdf 7 http://www.etc-corporate.org/resources/uploads/ETC_Press_Release-Tourism_Trends_for_Europe_09-2006.pdf

24

faktorid nagu demograafilised muutused ning inimeste elustiilide muutused. Jätkub vanemaealiste juurdekasv, sest pikeneb eluiga, paraneb tervis ning suurenevad pensionid. Vanemaealiste turistide trendiks on tervisepuhkuse ja spaa teenuste nõudluse kasv, kuid ka kultuuriturismi kasv, kus soovitakse just vanemale generatsioonile välja töötatud reisipakette. Noorte reisimist mõjutavad suuremad sissetulekud ja ka elukoha vahetus, mis suurendab sõprade-pere-sugulaste külastamist. Noored soovivad pigem aktiivset puhkust ning seiklusi, käelisi tegevusi. Turiste hakatakse jaotama turistideks, kellel on palju aega ning kellel on palju raha aga vähe aega. • Palju aega turistid - just vanemaealiste hulgas, sellest tulenevalt oleksid

huvitatud enam väljaspool hooaega reisimisest (siis on ka enamasti soodsam reisida);

• Palju raha aga vähe aega turistid - üritavad aega säästa, olles valmis rohkem raha kulutama; eelistavad lühemaid reise, intensiivsemaid kogemusi, elamusi, kultuurisündmusi, atraktsioone. Lühemad reisid tingivad ka lähemad sihtkohad (Euroopa piires). Lühikesi reise tehakse mitu korda aastas, millest saaksid kasu lõigata ka madalal hooajal toimuvad festivalid, üritused, sündmused.

Elustiilide muudatused mõjutavad turismitoodete nõudlust ning tähtsustunud on: • enesearendus ja loovad tegevused on tõusmas suureks turismi motivaatoriks; • individuaalreside kasv, et rahuldada turisti personaalseid huve ja vajadusi,

niši toodete ja kombineeritud toodete kasv eelkõige individuaalreisijatele; • loomuliku keskkonna eelistamine - inimesed tahavad kogeda ehedust mitte

„turisti lõksu“, suurenev huvi säästva turismi, ökoturismi ja kultuuriturismi vastu;

• kaasaegsed tehnoloogilised lahendused turismis - elektroonilised broneerimissüsteemid, GPS kaardid, kaardimakse, internet jne;

• sihtkohtade juurdepääsetavus - lennuühendused, raudtee ja maanteedevõrk, informatsioon jms, mis hõlbustab kohalejõudmist ja aitab kokku hoida aega;

• kõrged ootused kvaliteedile - broneerimine, transport, majutus, toitlustus jne. Kokkuvõtteks: • Ahja mõis on potentsiaalselt atraktiivne eelkõige siseturistidele, siseturism on

tõusev trend nii Eestis kui ka Põlva- ja Tartumaal, sest kasvab nii lühiajaliste väljasõitude arv kui ka majutatud siesturistide hulk;

• Välisturistide motivaatoriteks on eelkõige elustiilidest või osalemisest tulenavad faktorid – Ahja eeliseks on mõisa ajaloole lisaks Tartu lähedus, mis võimaldab arendada teadustursimi ja pakkuda kõrgkoolidele ja teadusasutustele konverentside ja seminaride teenuseid;

• siseturistidest aktiivseim reisijate grupp on noored, neile on suunatud Ahja mõisa kaasavad ekskursiooniprogrammid;

• kuigi siseturistide peamine motivaator on sugulaste ja sõprade külastamine, kasvab Eestis majutatud siseturistide arv ning nende reisikulud;

• siseturismi mõjutab inimeste sissetulekute tase - mida enam raha kulub esmavajaduste rahuldamiseks, seda vähem ja lühemaajalisi reise inimesed ette võtavad. Majanduskriis on siiski mööduv nähtus ning tulevase majanduskasvuga kaasnev sissetulekute tõus suurendab turismiteenuste tarbimist;

• reisi nõudlust mõjutab ka demograafia ja elustiilid – kasvab vanemaealiste

25

turistide arv, individuaalreiside ja lühemaajaliste elamuste ja kogemuste saamiseks suunatud (sh etendused ja kontserdid) reiside arv;

4.2 Sihtgrupid Ahja mõisa kui kultuuri- ja turismikeskuse peamised sihtgrupid on määratletud: 1) kultuurihuvilised pere- ja grupituristid, eelkõige Eestist, kuid ka lähiriikidest; 2) kooliõpilased; 3) õppijad, osalejad; 4) kohalikud elanikud. Analüüsime nimetatud sihtgruppide turismikäitumist ja neile pakutavaid tooteid lähemalt: 1. Pered ja sõpruskonnad Sihtgrupi iseloomustus Tooted/teenused • peamiselt Eestist, vähemal määral mujalt

lähiriikidest, eelkõige Soomest, Lätist ja mujalt;

• peamiselt autoturistid; • töötavad inimesed, kes soovivad pere või

sõprade seltsis vaba aega veeta, õppida, osaleda aktiivsetes tegevustes, pakkuda lastele huvitavat ja harivat tegevust või tähistada tähtpäevi;

• külastused peamiselt suvekuudel, nädalavahetustel, pikematel pühadel;

• lühiajalised külastused; • komplekssete teenuste tarbijad sh vaba aeg,

meelelahutus, toitlustamine, majutus, suveniirid jt.

• paindlik graafik, kui meeldib, siis jäävad kauemaks ja tulevad teine kord tagasi;

• Mõisahäärberi ekskursioon; • Kontserdid, etendused, üritused; • Tähtpäevade tähistamine;

2. Õppijad, osalejad, kutsutud Sihtgrupi iseloomustus Tooted/teenused • peamine motivaator on osalemine

kultuuriüritustel (endused ja kontserdid) ning koolitusüritustel (nt seminarid, konverentsid, töötoad, kursused) või osalemine kutsutud külalisena mõnel sündmusel-tähtpäeval;

• kui konkreetset külastusmotiivi ei ole, siis reisi ette ei võeta;

• peamiselt Eestist, kuid vastava ürituse toimimise korral ka välismaalt;

• reisimine on seotud spetsiaalürituste toimumise aja, koha ja kestvusega;

• lisateenuste sh toitlustus, info- ja giiditeenus, suveniirid, majutus, transport, jt tarbijad;

• kui meeldib, siis võivad teine kord tagasi tulla;

• Kontserdid, etendused, üritused; • Seminarid, konverentsid; • Tähtpäevaüritused; • Mõisahäärberi ekskursioon

26

3. Õpilasgrupid Sihtgrupi iseloomustus Tooted/teenused • valdavalt Eestist; • saabuvad kooli- või klassiekskursiooni

raames, st olulise otsuse sihtkoha valikul teevad pedagoogid, lapsevanemad või teised täiskasvanud;

• peamiselt vanuses 7 – 16 aastat; • soovivad põnevat, eakohast ja haaravat

tegevust, tahavad katsuda, ise proovida, aktiivselt kaasa lüüa;

• meeldivad aktiivsed ja interaktiivsed meetodid;

• lühiajalised külastused; • peamiselt mais- juunis või septembris-

oktoobris nädala sees; • kui meeldib, siis tullakse tagasi juba koos

perega;

• Ekskursiooniprogramm „Väikese Illimari radadel“

• Ekskursiooniprogramm „Kirjanduslik rännak Tuglasega“

• Mõisahäärberi ekskursioon

4. Grupituristid Sihtgrupi iseloomustus Tooted/teenused • Grupituristid ja suuremad hobi- või

sõpruskonnad Eestist ja välisriikidest (Soome, Saksa)

• saabuvad bussiga enamasti reisikorraldaja vahendusel;

• programm on sisuliselt ja ajaliselt piiritletud;

• hindavad ajaloo- ja kultuuripärandit, osalevad pakutavates harivates programmides;

• lisateenused nt toitlustamise näol annavad eelise ja pikendavad grupi kohalviibimist;

• Mõisahäärberi ekskursioon (ka võõrkeelsena);

• Kontserdid, etendused, üritused; • Seminarid, konverentsid; • Tähtpäevad, firmaüritused

5. Kohalikud elanikud Sihtgrupi iseloomustus Tooted/teenused • Ahja vallas elab 1115 elanikku, kes saavad

kultuuri- ja turismikeskuses edaspidi kasutada raamatukogu ja avatud internetipunkti teenust;

• saavad osa kultuurilisest meelelahutusest, kontsertidest, etendustest jms avatud üritustest

• neil laienevad võimalused seminaride ja koolituste korraldamiseks, tähtpäevade tähistamiseks jms

• häärberi taastamine on oluline ka Ahja ajaloo- ja kultuuripärandi säilimisele ja kohalike elanike identiteedi tugevdamisele

• Raamatukoguteenused • Kontserdid, etendused, üritused; • Tähtpäevade tähistamine

27

4.3 Turundustegevused Turunduse üldeesmärk on Ahja mõisakompleksi kui turismiobjekti tuntuse ja populaarsuse tõstmine ning külastajate ja nende poolt tarbitavate teenuste hulga kasvatamine. Eesmärgi saavutamiseks on oluline luua külastajatele atraktiivne keskkond, mida täiendatakse uute programmide ja teenuste pakettidega. Sama tähtis on neist võimalustest teavitamine ja müügi korraldamine. Turunduse eesmärgid aastaks 2015:

• Saavutada aktiivse, kaasava ja omapäraste programmidega mõisa tuntus Eestis;

• Suurendada Ahjat ja mäisahäärberit külastavate turistide hulka ning saavutada aastaks 2015 vähemalt 12 000 külastust, sh suurendada õpilasekskursioonide osakaalu külastajatest seniselt 800 inimeselt aastas vähemalt 3000 inimeseni aastas ning piletiga ekskursioonikülastajate arvu kuni 9000 inimeseni aastas.

• Suurendada edasiste külastuste arvu ca 10% aastas. Kuna Ahja turismipotentsiaal on suures osas kasutamata, siis tuleb turunduseesmärkide täitmiseks keskenduda esmalt Ahja kui turismisihtkoha tuntuse tõstmisele, külastuste arvu kasvatamisele ning toimiva partnerite võrgu loomisele. Selleks keskendutakse kahele peamisele teavitus- ja turundussuunale:

1) teavitada otseseid sihtgruppe Ahja mõisahäärberi pakutavatest teenustest ning seeläbi motiveerida sihtgruppe Ahjat külastama;

2) teavitada partnereid (reisikorraldajaid, kooliekskursioonide korraldajaid, konverentside, seminaride, ürituste korraldajaid ja kultuuriasutusi, turismiettevõtted jt) Ahja mõisahäärberi toodetest ning aktiviseerida seeläbi partnereid oma pakkumisi seostama Ahja mõisaga suurendades seeläbi Ahja külastatavust.

Reklaami- ja edustustegevused on planeeritud tulenevalt erinevatest sihtgruppidest. Tegevused otseste sihtgruppide (sise- ja välisturistid) teavitamiseks:

• Ahja mõisa veebilehe loomine ja arendamine. Veebileht on soovitav luua juba enne objekti avamist, andes infot mõisahäärberi taastamise protsessist avaldades fotosid, artikleid ja muud teavet arendustöödest. See hoiab huvilisi informeerituna ja loob positiivse fooni ajaks, mil häärber avatakse ja teenuseid pakkuma hakatakse. Kaasaegne turundus toetub suuresti tarbijasuhtlusele: nii võiks kaaluda foorumi avamist teemakohasteks mõttevahetusteks, koguda memuaare ja mälestusi mõisast või kutsuda üles annetama mõisaekspositsiooni fotosid või esemelist pärandit. Osalus suurendab edaspidist huvi häärberi külastamiseks. Edaspidi, häärberi turundamise faasis on oluline veebilehe info uuendamine ja mitmekeelsuse tagamine. Lehel peab olema leitav häärberis pakutavate teenuste ja programmide info, ürituste kalender jms. Lisaks eestikeelsele infole tuleb pakkuda teavet ka inglise keeles ning arvestades Soome, Läti, Saksamaa jt Euroopa sihtkohtade turistide huve kaaluda keelevaliku laiendamist. Et internetireklaam on peale tuttavate soovitusi teine teabeallikas Eesti turistidele, siis ei tohi veebilehe mõju alahinnata.

• Ahja mõisa viitade paigaldamine peamistele liikumisteedele ja sõlmpunktidesse suurendamaks mõisa kättesaadavust. Kuid viitadel võib olla ka teadvustav ja meenutav tähendus, mille potentisaalne külastaja „leiab

28

mälust“ siis kui ta otsib näiteks kohta, kuhu küllasaabunud väliskülalisi juhatada. Seega on viit üks odavamatest ja tõhusamatest teadvustamise viisidest.

• Reklaam internetikeskkondades – on seotud toimiva veebilehega. Soovitav on avaldada bännerreklaami eelkõige turismihooaja eel või ajal erinevates turismi- ja meediaportaalides (www.turismiweb,ee, www.polvamaa.ee, www.tartu.ee, www.postimees.ee, www.publik.ee, www.kuhuminna.ee, www.reisid24.ee ) ning tagada Ahja mõisa nimetamine võimalikult paljudes andmebaasides, sh visitestonia.com, polvamaa.ee, maaturism.ee, manors.ee, konverents.ee, sekretar.ee jt). See suurendab ristviitamise võimaluste kaudu huviliste jõudmist mõisa kodulehele ning seeläbi ka Ahja mõisakompleksi.

• Avalikkuse teavitamine turunduskommunikatsiooni ja esitluste kaudu võib osutuda efektiivseks meetodiks otseste sihtgruppide informeerimisel. Pressiteated ja meediapartnerite informeerimine aitab kaasa positiivse uudisvoo tekkele ning mõisa tegevuste kajastamisele meedias.

Kaudselt võib ka Ahja mõisahäärberis korraldatavaid (tasuta) üritusi ja sündmusi pidada teavitamise osaks, sest need võimaldavad üle korrata sõnumit Ahja mõisast ning motiveerida külalisi Ahjale tulema. Üritustel osalejad on edaspidi potentsiaalsed häärberi teenuste kasutajad ja korduvkülastajad. Tegevused partnerite (reisikorraldajad, kooliekskursioonide korraldajad, konverentsi-, seminari-, ürituste korraldajad, kultuuriasutused, piirkonna teised turismiettevõtted, turismiinfo punktid) teavitamiseks:

• Mõisahäärberi arendamise info (juba enne selle valmimist) ning loodavate ja pakutavate toodete-teenuste info jagamine partneritele e-posti vahendusel (uudislist) ja veebis;

• Mõisahäärberiga tutvumise ja teenuste esitlemiseks partnerite reiside korraldamine, tasuta sissepääsukutsete saatmine vms edustusviisid, mis partnereid motiveerivad pakutavat oma silmaga vaatama ja osalema tulema. Isiklike positiivsete emotsioonide mõju koostöösuhetele on oluline. reisikorraldajate reisi organiseerimine;

• Hinnasoodustuste tegemine partneritele müügitegevuse edustamiseks.

4.4 Hind ja hinnakujundus Ahja mõisahäärberi toodete hinna kujundamisel peetakse silmas kolme aspekti:

1) üldine hinnatase – so piirkonna teiste sarnaste toodete hinnatasemete võrdluse kaudu saab leida tasakaalupunkti millest odavamalt pole mõtet toodet turule pakkuda ja millest kallimalt ei pruugi külastajate arvu eesmärk täituda;

2) hind kui väärtuse mõõdupuu – so teenuse hinnataseme järgi võidakse otsustada selle väärtuse üle, mistõttu madal hind ei pruugi olla külastuse motivaator;

3) kulupõhine lähenemine – so teatud toodete puhul tuleb arvestada teenuse osutamise kulusid, et leida väikseim võimalik hind.

29

Vaatleme lähemalt mõnede piirkonna muuseumite ja külastusobjektide teenuste hindu8. Üksikpiletite hind:

• Põlva Talurahvamuuseum – 20.- (õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele sooduspilet 10.-);

• Eesti Maanteemuuseum – 30.- (õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele sooduspilet 15.-);

• Alatskivi loss – 30.- (perepilet 100.-) pilet sisaldab giiditeenust, omapäi lossis jalutamist ei aktsepteerita; pileti hinda on kavas tõsta kui Tubina muuseum valmib9;

• Sangaste loss – 35.- (õpilastele 20.-); • Tartu Mänguasjamuuseum 25.- (õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele

sooduspilet 20.-; perepilet 60.-); • Eesti Rahva Muuseum (püsi- ja ajutine näitus) 20.- (õpilased 10.-; üliõpilased

ja pensionärid 15.-; perepilet 30.-); • Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum Toomemäel 25.- õpilastele, üliõpilastele ja

pensionäridele sooduspilet 15.-; perepilet 60.-) Giiditeenuse hind:

• Põlva Talurahvamuuseum – 100.- /tund, (saksa või inglise keeles 150.-); • Eesti Maanteemuuseum – 200.- /tund, (õpilasrühmadele 100.-/tund); • Mooste mõis – 300.- /ca 1,5 tunnine programm; • Sangaste loss – 300.-/ca 1 tund, (võõrkeelne ekskursioon 350.-/tund); • Tartu Mänguasjamuuseum – 75.-/tund, (võõrkeelne 150.- ); • Eesti Rahva Muuseum 150.-/grupp (300.- võõrkeelne grupp); • Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum Toomemäel 100.-/grupp + piletid (200.-

võõrkeelsena); Programmide hinnad:

• Põlva Talurahvamuuseum – 20.- /inimene; • Sangaste lossi programm „Krahvi aarete jaht“ - 50.- /inimene; • Tartu Mänguasjamuuseumi lasteprogrammid kuni 50.- /inimene; • Eesti Rahva Muuseum, temaatilised eriprogrammid 50.-/inimene; • Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum Toomemäel, pedagoogilised programmid

150.-/grupp + piletid Renditeenus:

• Põlva Talurahvamuuseumi rahvamaja saali kasutus – 200 – 300.-/tund (hind sõltub tehnika kasutamisest);

• Eesti Maanteemuuseumi õppeklassi kasutamine 150 - 250.-/tund; 800 – 1200.-/päev (hind sõltub tehnika kasutamisest);

• Sangaste lossi raamatukogusaali kasutamine 300 – 400.-/tund (talvel st jaanuarist aprillini hind odavam);

• Eesti Rahva Muuseum konverentsisaali (70 kohta) kasutamine 300.- /tund (1800.- päev); seminarisaali (30 kohta) kasutamine 200.-/tund (1300.-/päev);

• Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum Toomemäel, konverentsisaal 600.-/tund

8 Andmed pärinevad objektide kodulehekülgedelt 9 Vestlusest Alatskivi lossi juhataja Külli Mustaga

30

Arvestades turismiteenuse immateriaalset iseloomu võib hinnatase tarbijatele seostuda pakutava turismielamuse väärtusega. Seetõttu ei tohi hinnakujunduses kasutada madalat hinda kui külastusargumenti. Pigem tuleks lähtuda teiste sarnaste teenuste pakkujate hinnatasemest. Seda arvestades on kujundatud ka Ahja mõisahäärberi teenuspakettide hinnad. Hinna diferentseerimist on soovitav kasutada kas teatud sihtgruppidele (õpilased, pensionärid), hooaja põhiselt (madalam hind madalhooajal) või koguseliselt (perepilet). Samuti on soovitav teha mahahindlusi lepingulistele partneritele nt reisikorraldajad, seminari- ja konverentsikorraldajad jt. Ahja mõisahäärberi teenuste hinnakirja prognoos aastaks 2012 on:

Üksik- ja grupipiletid Üksikpilet

sooduspilet lapsed, pensionärid perepilet grupipakett

võõrkeelse grupi pakett

Mõisahäärberi ekskursiooni piletid 40.- 20.- 100.- Grupiekskursioonid ja programmid: "Väikese Illimari radadel"; "Kirjanduslik rännak Tuglasega" 400.- 500.-

Kultuuriürituste piletid

Üksikpilet sooduspilet keskmine piletitulu ürituse kohta

Kultuuriürituste piletitulu suures saalis ca 70 kohta

150.- 100.- 9400.-

Ruumide rendihinnad tund päev suur saal 350.- 1400.- Kirjandusklass 200.- 800.- terve maja 4000.-

Külastatavuse prognooside kohaselt aastaks 2015 külastuste kiire kasv stabiliseerub ning asendub aeglasema kasvuga, mistõttu külastuste uue impulsi saamiseks on otstarbekas välja arendada uusi teenuseid ja pakette. Samuti on soovitav hinnatõus planeerida koos uute teenustega, pakkudes nii kõrgema hinna eest suuremat lisandväärtust.

5. Tasuvusanalüüs

5.1 Tegevustulude prognoos Ahja mõisahäärberi tegevuse tulusid aastateks 2012 - 2020 prognoositi konservatiivselt hinnates külastusi sihtgruppide lõikes ja nende poolt tarbitavaid teenuseid võimalikult realistlikult. Samuti arvestati teenuste hinnakujunduses väljatoodud hinnakirja keskmist hinda (mitte kõrgeimat taset). Tegevustulude prognoosimisel arvestati projekti ajakavaga, mille kohaselt mõisahäärber avatakse

31

külastajatele aastal 2012 ning kiire kasvu aastad on kuni 2015, mil järgneb stabiilsema kasvu periood nii külastajate arvus kui ka teenuste müügis. Omatuludele lisaks on arvestatud, et käesoleval ajal kaetakse valla eelarvest nii Ahja raamatukogu kui ka Tuglase muuseumi ülalpidamiskulud. 2009.a. oli valla toetus raamatukogule 427 000 krooni ja Tuglase muuseumile 197 000 krooni, kokku 624 000.- aastas. Prognoosi koostades eeldati, et vallapoolne toetus jätkub ja kasvab vastavalt üldisele tarbijahinnaindeksi kasvule kuna senised raamatukogu ja Tuglase muuseumi funktsioonid säilivad ja tugevnevad uues kultuuri- ja turismikeskuses. Seoses Ahja mõisahäärberi avamisega planeeriti vallapoolse baasfinantseeringu kasvu aastaks 2012 vähemalt 100 000 krooni ulatuses aastas ning sealt edasi vastavalt tarbijahinnaindeksile (vt tabel 6).

TASUVUS- ja TEOSTATAVUSANALÜÜS · 2009-10-04 · 1 Käesolev dokument on valminud MTÜ Ahja...

Documents

Transcript of TASUVUS- ja TEOSTATAVUSANALÜÜS · 2009-10-04 · 1 Käesolev dokument on valminud MTÜ Ahja...