Kõrghariduse rahastamine.Kas tasuta kõrgharidus on Eestis võimalik?

EÜL suvekool –Mõdriku- 14.08.2009Andres Koppel

HTM

Eesti kõrgharidus välises võrdluses (OECD 2007: OECD Reviews of Tertiary Education .Estonia)

• “Ilmselt on vähe KH süsteeme, mis on sedavõrd lühikese aja jooksul läbi teinud niivõrd suured muutused, kui Eesti tegi iseseisvuse taastamise järgsel perioodil…. See on veelgi tähelepanuväärsem, arvestades, kui piiratud olid KH käsutuses olevad ressursid selle aja jooksul…”

• Oleme tublid ja väga hästi majandanud. Peamine risk -- kas Eesti KH süsteem on väga avatud maailmas jätkusuutlik

• OECD ekspertide viidatud probleemid.– Kõrgkoolide väljapoole suunatud fookuse

tugevnemine (tööandjad, regioonid, ühiskond tervikuna)

– Parem koostöö õppeasutuste vahel– Kõrghariduse ressursside õiglasem jaotus riigi ja

üliõpilase vahel (üldine osaline õppemaks)

Mis on toimunud?

• Kiire KH laienemine, see ei saa enam kasvada• Rahvaarv /earühm kahaneb -> üliõpilane on

üha küpsemas eas• Rahastamine- võrdluses teistega, mis on

lähiajal toimunud

93/94 94/95 95/96 96/97 97/98 98/99 99/00 00/01 01/02 02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/080

10,000

20,000

30,000

40,000

50,000

60,000

70,000

28% 28% 28% 27% 27% 28% 25% 22% 19% 19% 16% 15% 15% 14% 14%

50% 51%51%

52% 52%

50%48%

46%46% 45% 46%

47%47% 48% 49%

22% 21%21%

20%21%

22%

27%

31%34%

37%38%

39% 38% 38% 37%

Series6

Series4

Series2

Üliõpilaste vanuseline jaotus, Joonis1993/94 kuni 2007/08 : vanemate osakaal KH-s kasvab. Arv stabiliseerub

16-18 aastaste elanike arv Eestis 2003 – 2016

64 102 64 726 64 53662 537

58 790

53 827

48 961

44 389

41 17338 942

37 653 36 686

33 151

27 104

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

55 000

60 000

65 000

70 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Kõrghariduskulud SKT-s . (OECD). Järeldus: Eesti on kitsi

Ühe üliõpilase jaoks tehtavad kulutused arvestusega osana SKT/per capita: Eesti 24,6%, OECD keskmine- 42,6%. Eesti on ligi 2 x kitsim, 26. kohal 26-st.Hariduskulud kolmandale tasemele kogu hariduskuludest: E. 19,5%, OECD: 24,1% (20/23-st) .

Era-rahastamise

osakaal kõrg-

haridusesOEDC

Slaid Hanna Kanep’i ettekandest mai 2009 Rahastamine üliõpilase kohta, 2005 (OECD)

24370 United States

14579 Australia

12326 Japan

10919 Israel

10262 New Zealand

9994 Brazil

7606 Korea

6620 Chile

6402 Mexico

Eesti KH kulutuste dünaamika

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 20080%5%

10%15%20%25%30%35%40%45%50%

Valitsemissektori kõrghariduskulu kasv võrreldes eelmise aastaga

Eesti SKT jooksevhindades kasv võrreldes eelmise aastaga1995

19971999

20012003

20052007

0

50,000

100,000

150,000

200,000

250,000

300,000

0.0%

0.2%

0.4%

0.6%

0.8%

1.0%

1.2%

1.4%

1.0%1.1%1.0%0.9%1.2%1.0%1.0%1.1%1.0%1.0%0.9%0.8%1.1%1.1%

Kõrghariduse rahastamise tase riigieelarves osakaaluna SKT-st Eesti SKT jooksevhindades, mln kr

Eesti

SKT

, mln

kro

oni

Kõrg

harid

use

raha

stam

ise ta

se o

saka

alun

a SK

T-st

Kiire kasvu ajal pidas KH riiklik rahastamine hädavaevu kasvuga sammu: osakaal SKT-st endiselt madal. Kõrgharidusel kasutada väga suur tugi EL tõukefondidest: nii inimestele, kui infrastruktuuriMajanduslanguse ajal: oluline mitte kaotada positsiooni.

KH rahastamise muutused langusperioodil

• 2009 KH eelarve: läbiv kärbe 7%, õppetoetused 4%, va doktorandid

• 2010 eelarve kontrolltase (rahandusmin) : läbiv kärbe 9,1%. HTM- doktorantuuri rahastamine prioriteet, doktoriõppe tulemuslikkuse kasv.

• Tõukefondide suur abi: ESF (rahvusvahelistumine ja doktoriõpe, e-õpe, KH õppe sisu- 628 milj kr, Infrastruktuur, KH + teadus – 2,2 mlrd kr, teaduse programmid (tippkeskused- 620 milj , aparatuur- 1,8 mljr)

Baasmaksumused läbi aja. 2010%?

Õppetase 1999 1.04.2004 2002vv 2003 2005vv 2008 2009[1]

2010??2010

provisoorne -9,1% vähendus

Bakalaureuseõpe 12 600 13 200 20 000 26 000 24 180 21 980 9,1%

Doktoriõpe[2] 37 800 39 600 300 000 148 800 141 810 4,7%Doktori tulemusraha 200 000 192 000 174 530 9,1%Integreeritud õppekavad 20 000 25 000 32 500 30 230 27 480 9,1%

Magistriõpe 25 200 30 000 39 000 36 270 32 970 9,1%Magistriõpe 3+2 30 000 39 000 36 270 32 970 9,1%

Rakenduskõrgharidusõpe

12 600 14 000 18 00023 400 21 760 19 780 9,1%

18 200* 18 200

[2] Doktoriõppe rahastamisel kasutatakse alates 2009.a mudelit, milles 76 800 krooni on ette nähtud ülikooli kulutuste katteks ning 72 000 krooni (igakuiselt 6 000 krooni) doktoranditoetuseks. Doktoriõppe baasmaksumusele lisandub doktoritöö kaitsmisel täiendavalt doktoriõppe tulemusrahastamine 192 000 krooni. Varasemal aastatel oli kasutusel mudel, mis nägi ette kahel esimesel aastal 150 000 krooni ning lõpetamisel tulemusrahastamist 200 000 krooni.

[1] 2009.a baasmaksumusi kahandatud võrreldes 2008.a-ga ca 7 %-i

KH strateegia rakendusplaan majanduslanguses? Juba 2008. a eelarve oli võrreldes strateegias kavandatuga 758,9 miljonit krooni väiksem , vahe optimistliku aja plaanide ja tegelikkuse vahel käriseb.

• RKT raha lisandus 2008. a ebapiisavas mahus ning 2009.a jäi lisandumata amortisatsioonikomponent,

• investeeringute programmi maht on jäänud oluliselt madalamaks võrreldes kirjeldatud vajadustega ning toetub vaid Euroopa struktuuritoetuste vahenditele ja reeglitele,

• doktoriõppe mudel, mis oleks tõstnud doktoranditoetuse saajate arvu, jääb perioodil 2008-2011 rakendamata,

• sotsiaalse dimensiooni tugevdamine kõrgharidusõppes, sh üliõpilaste õppetoetuste ning -laenusüsteemi kaasajastamine, jääb perioodil 2008-2011 rakendamata.

13

Katkestajad

1993/94

1994/95

1995/96

1996/97

1997/98

1998/99

1999/00

2000/01

2001/02

2002/03

2003/04

2004/05

2005/06

2006/07

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

HaridusHumanitaaria ja kunstidLoodus- ja täppisteadusedPõllumajandusSotsiaalteadused, ärindus ja õigusTeenindusTehnika, tootmine ja ehitusTervis ja heaoluKokku

Kas KH tasub end inimesele ära?: Kõrghariduse lõpetanute ja katkestanute keskmine kuupalk õppevaldkonniti

Kõrghariduse lõpetanute kuupalk: õppevaldkonnad

Ia

Ia

Ia

Ia

Ia

Ia

Ia

IaIIa

IIa

IIa

IIa

IIa

IIa II

a

IIaIIIa

IIIa

IIIa

IIIa

IIIa

IIIa

IIIa

IIIaIV

a

IVa

IVa

IVa

IVa

IVa

IVa

IVaVa

Va

Va

Va

Va

Va

Va

Va

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

Har Hum LooTäp Põl SotÄriÕig Tee TehTooEh TerHea

Kõrghariduse katkestanute kuupalk: õppevaldkonnad

Ia Ia

Ia

Ia

Ia

Ia

Ia

IaIIa IIa

IIa

IIa

IIa

IIa II

a

IIaII

Ia

IIIa

IIIa

IIIa

IIIa

IIIa II

Ia

IIIaIV

a

IVa

IVa

IVa

IVa

IVa IV

a

IVa

Va

Va

Va

Va

Va

Va

Va

Va

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

Har Hum LooTäp Põl SotÄriÕig Tee TehTooEh TerHea

1999/00-2004/05 õppeaastatel eksmatrikuleeritud üliõpilaste poolt aastatel 1999-2005.a. deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel. * lõpetanute keskmine kuupalk on tõusnud olenemata läbitud õppevaldkonnast igal lõpetamisele järgneval aastal kogu vaadeldava perioodi ulatuses. * 7 aasta andmetele põhinedes oli töötuks registreerunuid üks aasta peale lõpetamist keskmiselt 2% kõrgkooli lõpetajatest. Hilisematel aastatel vähenes see arv kiiresti

Buumiaegsed katkestajad tagasi õppima? Kavandatav uus skeem

• Sihtrühm: Ca 1000 üliõpilast, kes on õppinud üle poole õppest ja katkestanud 2003 – 31.07.2009

• (statistika: sel ajal on katkestanuid ca 19 tuh, peale teist aastat – 7, 4 tuhat).

• Katkestanud doktoriõppes- 690• Detailid hetkel arutusel (algusperiood, kestvus,

kogumaht). Orienteeruv maht kokku KH + kutseharidus ca 150 milj kr.

Rahastamisskeem?

• Selle väljatöötamine on ette KH strateegias nähtud• Tegeldakse – KH nõukoda, RN uuring. Kindlaid

tähtaegu ei ole.• Vajalik leida konsensus ühiskonnas• Väga ebastabiilsetes majandus- ja eelarveoludes

oleks uute mehhanismide kasutuselevõtmine riskantne

• Strateegias ette nähtud avalikku raha juurde nõudvad jõulised arendused on pidurdunud