TARTU ÜLIKOOL

ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT

BOTAANIKA OSAKOND

Eda Rohula

MARIMETSA RABA LOODUSVÄÄRTUSED JA NENDE KAITSE

Bakalaureusetöö

Juhendaja: Elle Roosaluste

TARTU 2008

2

Sisukord

Sissejuhatus...........................................................................................................................3

1. Teoreetiline sissejuhatus.......................................................................................................5

1.1. Looduse kaitset reguleerivad dokumendid ..................................................................5

1.2. Kaitsealade osa loodusliku mitmekesisuse kaitses ja nende tüübid .........................7

1.2.1. Kaitsealade osa looduse kaitses................................................................................7

1.2.2. Eesti kaitsealade tüübid ja nende vööndid...............................................................9

1.3 Liigikaitse kaitsealadel.................................................................................................11

1.4 Soode olulisus ja nende kaitse ....................................................................................14

1.4.1. Sooalade olulisus ....................................................................................................14

1.4.2. Soode kaitse............................................................................................................15

2. Materjal ja metoodika .........................................................................................................16

2.1.Marimetsa looduskaitseala .........................................................................................16

2.2. Marimetsa Looduskaitseala floora. ...........................................................................17

3. Tulemused ...........................................................................................................................21

3.1 Ülevaade Marimetsa raba floorast. ............................................................................21

4. Arutelu.................................................................................................................................27

5. Kokkuvõte eesi ja inglise keeles.........................................................................................29

Summary..................................................................................................................................30

6.Tänuavaldused .....................................................................................................................31

Kirjandus. ................................................................................................................................32

Lisa 2. Marimetsa Looduskaitse ala kaart.......................................................................36

Lisa 3. Marimetsa Looduskaitse alal leiduvate elupaigatüüpide kaart.........................37

Lisa 3. Marimetsa Looduskaitse alal leiduvaid kaitsealuseid taimi kajastav kaart.....38

3

Sissejuhatus.

Looduskaitse mõiste on aja jooksul pidevalt avardunud. Looduskaitse algpäevil pühenduti

peamiselt looduse üksikobjektide kaitse küsimustele, iga riigi enda äranägemise järgi.

Nüüdseks on jõutud arusaamisele,et loodusliku mitmekesisuse kaitse peab olema osa

rahusvahelisest poliitikast. Täna teevad riigid üle maailma ulatuslikku koostööd, sõlmides

erinevaid konventsioone ja lepinguid. Siinkohal on heaks näiteks bioloogilise mitmekesisuse,

Ramsari, CITES`i, Berni konventsioonid, mis reguleerivad rahvusvaheliselt liikide ja

elupaikade kaitset. Suur samm Euroopa looduse mitmekesisuse kaitses on Euroopa Liidu nn.

Linnu- ja Loodusdirektiividel. Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele on riigid

reguleerinud oma poliitikat ning kohandanud seadusi. Kuigi paljudes maades on koostatud

haruldaste liikide Punased Raamatud ja liike kaitstakse seaduslike meetmetega, on juba pikka

aega selge, et erinevate taksonite säilimise tagab vaid nende elupaikade kaitse. Biodiversiteet

on kahanemas ning seda põhjustab eelkõige ühe suurenev inimmõju. Peamised

inimtegevusest tulenevad faktorid, mis mitmekesisust mõjutava on koosluste hävinemine

ja/või killustumine, keskkonna saastatus, loodusvarade ülekasutus, vähenev looduliku maa

pindala, võõrliikide sissetoomine (López-Pujol et al. 2006). Kaudselt on inimtegevusega

seotud ka kliima soojenemine, mis samuti mõjutab liike ja nende elupaiku (Delbaere 2006).

Suurima kaitseväärtustega alasid on kõige raskem kaitse alla võtta, kuna need on tihedalt

seotud suure inimeste populatsiooniga. Inimesed kasutavad maad muudel otstarvetel ning

enamasti kaasneb maa kasutuse muutumisega ka elukeskonna seisundi halvenemine ja

loodusliku mitmekesisuse vähenemine (Evans et al. 2006). Maailma mastaabis põhjustab

koosluste hävimine enim liikide kadumist (Foley et al. 2005). Iga väiksemgi kaotus või

muutus elupaikade spektris võib viia taksonite täieliku kadumiseni (Wood 2001). Seetõttu on

nii liigilise mitmekesisuse kui ka maastike ja taimekoosluste säilitamine kõige tõhusam

kaitsealade kaudu.

Eesti looduskaitse ajalugu ulatub tagasi 13.sajandisse ning on sealt alates olnud rohkemal või

vähemal määral riiklikult reguleeritud. Väärtuslikud elupaigad ja maastikud võeti kaitse alla

60ndatel ja 70ndatel (Sepp et al. 1999). Tänaseks on kaitsealade võrgustikku uuendatud

Euroopa Ühenduse standartite järgi ning lisandunud on Natura2000 nõuded.

Käesolev töö annab ülevaate looduse kaitse üldistest küsimustest, seadustest ning

kokkulepetest, mis reguleerivad looduskaitset. Uurimisobjektiks on võetud Marimetsa

Looduskaitseala, sellest tulenevalt on esitatud ka kaitsealade, liigi- ja soode kaitse kohta

4

eraldiseisvad peatükid. Töö eesmärgik selgitada Marimetsa kaitseala loodusväärtused ja

nende võimalikud kaitsemeetmed. Lisaks on sihiks saada mõningane kogemus ja teadmised,

et koostada väärtuslikele loodusaladele kaitsekorralduskavasid, mis põhineksid tänapäevastel

regulatsioonidel.

5

1. Teoreetiline sissejuhatus.

1.1. Looduse kaitset reguleerivad dokumendid

Looduse kaitset reguleerivad mitmed erineva tasemega konventsioonid, lepingud, direktiivid.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ( RT II, 01.06.1994, 13, 41) võeti vastu 1992. aasta

juunis Rio de Janeiros Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Eesti allkirjastas

konventsiooni vastvõtmise aastal ning ratifitseeris Riigikogus 11. mail 1994. Sellega on riik

kohustatud kaitsma oma bioloogilist mitmekesisust ning käivitama säästva kasutuse riikilik

planeerimine. Konventsioonis määratletakse biodiversideedina kogu looduse mitmekesisust,

hõlmates nii geneetilise, liigisisese ja liikidevahelise kui ka ökosüsteemi taseme. Bioloogilise

mitmekesisuse konventsioon seab kolm üldist eesmärki:

1) bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse kaitse. Hoida tuleb nii metsiku looduse kui ka

inimese poolt loodud, kultuurtaimede ja kodustatud loomade mitmekesisust. Oluline on

teadvustada, ära hoida ja juba eos kõrvaldada biodiversiteedi märkimisväärse vähenemise või

kadumise põhjused. Mida varem reageeritakse probleemile, seda väiksem saab kahju

diversiteedile olema;

2) elurikkuse komponentide säästev kasutamine. Lepingu kohaselt tuleb mõeldes

järelrulevatele põlvedele loodusressursse säästlikult kasutada;

3) geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

Geneetiliste ressurssid on maailma suureneva rahvastiku toidu-, tervise- ja muude vajaduste

rahuldamise allikad. Need on taimse, loomse, mikrobioloogilise või muu päritoluga

materjalid, millel on otsene või potentsiaalne väärtus

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12918700&replstring=33).

Ramsari konventsioon (RTII, 01.01.1993, 84) kirjutati alla Iraanis Ramsari linnas 1971.

aastal ning võeti vastu 1975. aasta 21. detsembril. Eesti ratifitseeris selle 20. oktoobril 1993.

aastal. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni

eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt

kuivendamise, reostamise ja üha intensiivsema majandusliku kasutuselevõtu tõttu.

Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli nendele aladele iseloomuliku

taimestiku ja linnustiku elupaigana. Kõik konventsiooniga liitunud osapooled peavad

6

kasutusele võtma meetmeid märgalade kaitseks. Iga liitunud riik määrab oma territooriumil

vähemalt ühe märgala, mis lisatakse rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eestis

on praegu 11 Ramsari ala, mille kogupindala ulatub 200 000 hektarini

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24529).

Kui elupaikade kadumine inimtegevuse tagajärjel on peamine põhjus, miks liigid jäävad

haruldaseks või kaovad üldse, siis teiseks võib nimetada loodusest võetud isenditega

kauplemise. Probleemid nagu salaküttimine, liigne korjamine on seoses haruldaste looma- ja

taimeliikidega muutunud järjest teravamaks. Transpordi käigus paljud isendid hukkuvad,

kuid selleks, et nõudlust rahuldada kogutakse haruldusi loodusest veelgi enam. 1973.aasta 3.

mail kirjutati alla ning 1975.aasta 1. juulil jõustus Washingtoni ehk loodusliku loomastiku ja

taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon (RTII, 12.11.1993,

27/28, 83 ), tuntud kui CITES`i konventsioon (Convention on International Trade in

Endangered Species of Wild Fauna and Flora). Konventsioon ratifitseeriti Eestis 20. oktoobril

1993. aastal (RTII, 12.11.1993, 27/28, 83). CITES reguleerib rahvusvahelist kaubandust

ohustatud looma- ja taimeliikidega. Konventsiooni kolme lisasse on koondatud üle 20 000

liigi, mis on grupeeritud vastavalt ohustatuse astmele

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12813058).

Berni konventsioon sõlmiti Euroopa Nõukogu algatusel 1979. aastal ning selle eesmärgiks on

Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende kasvukohtade ja elupaikade kaitse.

Eesti ühines Berni konventsiooniga 1992. aastal. Konventsiooni kolmes lisas on loetletud

looma- ja taimeliigid, mille suhtes tuleb rakendada kaitsemeetmeid. Tänaseks päevaks on

Berni konventsioon oma tähtsust kaotanud, kuna selles loetletud liigid ja nendne

kaitsmeetmeid on käsitletud põhjalikumalt Euroopa Nõukogu loodus- ja linnudirektiivides

(http://eelis.ic.envir.ee:8080/protection/species/F1194360363).

Euroopa looduse mitmekesisuse kaitses on oluline roll nn. Linnu- ja Loodusdirektiivi

(92/43/EEC)del, mille rakendamine on kohustuslik Euroopa Liidu riikidele.

Linnudirektiiv(79/409/EC, 1979) kaitseb kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, reguleerib

nendega kaubitsemist ja küttimist. Kõik Euroopa Liidu maad peavad looma linnualasid, need

on kaitsealad, mis loodud ohustatud liikide toitumis-, puhke- ja pesitsuspaikade säilitamiseks

Loodusdirektiiv(92/43/EEC 1992) kaitseb ohustatud looma- ja taimeliike ning nende

elupaigatüüpe ning kasvukohti, sellest lähtudes on loodud loodusalade võrgustik- Natura

7

2OOO. Direktiivi I lisas on kirjas EL maades ohustatud elupaigatüübid, II lisasse on kantud

ohustatud taime- ja loomaliigid, III lisa näeb ette loodusalade moodustamise. Direktiivi IV

lisas on ranget kaitset vajavad liigid ning V lisas liigid, mille kaitseks peab riik hävimisohu

korral kehtestama kaitsemeetmed

Liigikaitse organiseerimise seisukohalt on olulised regionaalsed või riigi tasemel koostatud

Punased Raamatud, millesse kantakse ohustatud seene-, taime- ja loomaliikide ja nende

alamliikide nimestik. Enamasti esitatakse selles ka andmed nende taksonite leviku, bioloogia,

ohutegurite ja kaitsevajaduse kohta. Hetkel kehtivas Eesti Punases Raamatus on 1318 liigi ja

alamliigi andmed (Lilleleht 1998). Praeguse Punase Raamatu kategooriad aga ei vasta

maailmas levinud IUCN-i kategooriatele ning seetõttu valmistatakse ette Punase Raamatu uut

varianti. Selles hinnatakse kõik Eesti liigid vastavalt maailmas kasutusel olevatele

kategooriatele.

1.2. Kaitsealade osa loodusliku mitmekesisuse kaitses ja nende tüübid

1.2.1. Kaitsealade osa looduse kaitses

Looduskaitseala loomiseks ei piisa üksi bioloogia tundmisest, teada ning arvestada tuleb

piirkonna ajaloolise tausta ning ühiskonna suhtega planeeritaval alal (Cooper 2000).

Kaitsealade moodustamine toob endaga kaasa mitmeid ümberkorraldusi, mis ei pruugi

meeldida ja mille vastu on tavalised, majanduslikust tulust ja heaolust hoolivad inimesed

(Hiedenpää 2002).

Pikajalist ja efektiivset elurikkuse säilimist tagab vaid kogu puutumata ökosüsteemi

käsitlemine. Muutes looduslikud ja poollooduslikud alad kaitsealusteks, saavad ka sealsed

kooslused selleks automaatselt.

Juba kaua aega on püütud välja selgitada looduskaitseala optimaalset kuju, mis tagaks liikide

pikaealisuse. Üliselt nõustutakse, et ideaalseimaks lahenduseks on ringi kujuline ala. Ringi

kuju vähendab äärealade ja servaefekti mõjutusi (Pullin 2002). Erinevates simulatsioonides

kasutatud kolme sama pindala kui erinevad geomeertilise kujuga (ühtne suur, paljude

väikesed ning eri suurustega ruutude muster) alade analüüs tõi välja olulised seosed. Sellest,

kas liigid on püsivad või liiguvad nad kaitsealade vahel, sõltub kuju valimine. Kui liigid ei

liigu eri kaitsealade vahel, siis on optimaalsem kaitseala koostada mitmetest väikestest

aladest. Kui liigid aga liiguvad ja nende elumus on madal, siis on parim lahendus suur ja

8

ühtne piirkond. Kui liikide elumus on kõrge ja liigid suudavad läbida lühikesi vahemaid, siis

on optimaalsem lahendus erinevate suurustega,lähestikku paiknevad kaitsealad. Seemnete

abil levivate taimeliikide jaoks ei oma kaitseala geomeertiline kujutus erilist tähtsust

(Pelletier 200). Kaitseala suurus oleneb kaitstavast objektist. Suure ja võrdlemisi ürgse

ökosüsteemi puhul püütakse ala laiendada võimalikult kaugele, et vähendada võimalikke

interaktsioonide katkemist süsteemi ja seda ümbritseva looduslike osade vahel (Noss 1996).

Väikestest ja piiritletud ökosüsteemidest koosneva kaitsealade eesmärgiks säilitada teatud

biotüüpe, mis tagaksid haruldaste liikide säilimise (Wynne et al. 1995).

Viis Vahemerelist piirkonda maailmas moodustavad Maa pindalast vaid 2%, kuid seal leidub

20% teadaolevad soontaimi. Taimekooslused on olnud tugeva inimtegevuse mõju all, see on

muutnud loodusmaastike üldilmet ning killustanud liikide elupaiku ja kasvukohti. Vaatamata

kehtivatele rahvusvahelistele kokkuleppetele, seadusaktidele ning kohalikul tasemel

kehtestatud regulatsioonidele on siiki vaid 39% IUCN kriteeriumitele vastavatest taimedest

kindlalt kaitstud. Olemasolevad looduskaitsealad pole piisavad sealsete haruldaste,

endeemsete ja ohustaud taimeliikide liikide säilimise tagamiseks. Olukorra parandamiseks

moodustati Taimede Mikrokaitsealad (Plant Mikroreserves-PMR), mis hõlmavad suurimat

hulka liike ja kasvukohti. Need on ligikaudu 20 hektari suurused maaalad, mis on loodud

spetsiaalselt taimestiku kaitseks ja mille looduslikud väärtused on välja selgitatud pikaajalise

seire tulemusena. Mikrokaitsealade koostamiseks on kogutud pidevate välistööde ja

uurimuste tulemusena põhjalik info liikide leviku, ökoloogia, biotoopide, staatuste ja muude

kriteeriumite kohta. Kaitseala moodustati nn “kuuma täpi” alale, uurimustest selgunud

liigirohkele ja kvaliteetsele loodusalale.Taimede Mikrokaitseala kindlustas tugeva kaitse nii

taimedele kui nende kasvusubstraaatidele, lubades siiski tradisioonilisi ja kooslusi edendavaid

tegevusi. Vaid mikrokaitsealdel säilis tiheda inimasustusega piirkondandes metsikut loodust

(E. Laguna et al.2004).

Eestis on riiklikult tasemel kaitstud looma-, taime,- või seeneliikide taksonoomilised üksused.

Isendid ja nende elupaigad, kasvukohad või leiukohad on võetud riikilku kaitse alla

Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) või Euroopa Liidu Nõukogu looduslike looma- ja

taimeliikide kaitset ja kauplemist reguleeriva konventsiooni (RT II, 12.11.1993, 27/28, 83)

abil. Lisaks elusloodusele on ka kivististe või mineraalide eksemplarid ja nende leiukohad on

riikliku kaitse all. Analoogiliselt kaitstvatele liikidele, mineraalidele ja kivististele on kaitse

all ka looduse elus või eluta üksikobjektid nagu puud, allikad, rändrahnud, joad, kärestikud,

9

pangad, astangud, paljandid, koopad, karstinähtused, millel on teaduslik, esteetiline või

ajaloolis-kultuuriline väärtus. Kaitsealadele on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud

riikilikul tasemel hoiualad. Need on loodusalad, mille säilimise tagamiseks hinnatakse

kavandatavate tegevuste mõju. Hoiualal on keelatud elupaikade ja kasvukohtade soodsa

seisundi kahjustamine ning liikide häirimine Väljaspool kaitse ala luuakse piiritletud ja

seadusega reguleeritud kaitsealuste liikide sigimis-, leiu-,kudemis- või koondumispaigad.

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1045526 )

Liikide säilimise tagab nende elupaikade kaitse. See tähendab kogu ökosüsteemi, selle

paljude ja mitmetahuliste interaktsioonide säilitamine. Seepärast ei taga vaid kaitsealuste

liikide loendite koostamine ja kaitse üksikobjektina eraldi nende säilimist, vaid on vajalik

nende elupaiga kui terviku kaitse. Seetõttu on nii liigilise mitmekesisuse kui ka maastike ja

taimekoosluste säilitamise kõige tõhusam kaitsealade kaudu. Ka hoiualad tagavad

elukeskkonna kaitset, kuid seal on inimese viibimine ja inimtegevus reguleeritud leebemalt.

Püsielupaigad küll tagavad teatud ala ulatuses rangema korra, kuid samas jääb kaitse

killustuks ning terviklik biotoop võib negatiivsete mõjude tõttu laguneda.

Kuigi kaitsealade kaudu on tagatud väga paljude liikide ja koosluste kaitse, siis mõningatel

juhtudel on bioloogilist mitmekesisuse ex situ kaitse otstarbekam. Tähendab, et liike ei võeta

looduses, in situ, kaitse alla, vaid nende tarvis on loodud loomaaiad ja akvatooriumid

loomadele, botaanikaaiad ja herbaariumid ohustatud taimede info säiltamiseks. Selline

meetod tulebarvatavasti kasutusele võtta Alpi mäestikes. Kliima soojenemise tagajärel

muutuvad kõrgusvööndite ulatused. Alpiinsete vööndite kooslused peavad liikuma sooja eest

järjest kõrgemale, kuni lõpuks võivad kaovad sootuks. Nende liikide kaitseks on otstarbekas

luua botaanikaaiad, kus kultiveeritakse kohaliku levialaga ohustatud liike. Mitmekesisuse

säilitamiseks on loodud ka liikide seemnete pangad (Stanisci et al.2005).

1.2.2. Eesti kaitsealade tüübid ja nende vööndid

Eesti kaitsealade tüübid praegu kehtiva Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) alusel on

järgmised;

rahvuspark;

looduskaitseala;

maastikukaitseala, teise nimega looduspark;

10

Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas

ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks

ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks

ja piiranguvööndik

Loodukaitseala on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala. Loodud looduslike

protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja

loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja

üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium

võib jaguneda loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

Maastikukaitsala (Looduspark) on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või

pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-

eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke,

arboreetumeid ja botaanikaaedu. Eestis on arvukalt loodud maastikukaitsealasid, kus

kaitstakse loodusmaastikke, pearõhk on olnud soomaastike kaitsel (Eesti looduskaitse

arengukava aastani 2035. 2006). Erinevalt rahvuspargist ja looduskaitsealades puudub

maastikukaitsealadel loodusreservaadi vöönd.

Kaitseala võib jaguneda kuni kolme erinevaase vööndisse, mida arvestatakse kaitseala

planeerimisel ja kaitsekorra kehtestamisel.

Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse

looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on

igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine seal

(välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras).

Loodusreservaadiks määratakse suhteliselt väikese pindalaga ja raskesti ligipääsetavad alad,

kus leidub mõne I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik või taime kasvukoht.

Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus lubatakse tegevust, mis toetab seal

väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.

Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja liigikoosseisu

tagamiseks olla vajalik kaitsekorrast tulenev tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja

põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses. Sellest

tulenevalt osutub sageli otstarbekaks määrata kaitsealale kaks sihtkaitsevööndi alavööndit:

11

1)leevendusteta alavöönd ehk looduslik sihtkaitsevöönd, kus ökosüsteemi areng tagatakse

looduslike protsesside tulemusena

2)leevendustega alavöönd ehk hooldatav sihtkaitsevöönd, siia kuuluvad alad, kus

planeeritakse ka edaspidi inimtegevust. Näiteks puisniidud või hooldatavad puhkemetsad.

Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb

arvestada kaitsekorra kehtestanud asutuse haldaja ettekirjutusi.

1.3 Liigikaitse kaitsealadel

Liigikaitse kaitsealadel saab alguse juba siis, kui tegelikku ala pole veel moodustatud.

Kaitsealade planeerimisel, piiride seadmisel arvestatakse liikide iseärasustega ning püütakse

tagada nende maksimaalne heaolu.

Kaitsealade loomisel arvestatakse paljudel juhtudel peaasjalikult haruldaste liikidega, kuna

need kaovad hävimisohus olevatest kooslustest tõenäoliselt esimestena. Liigid koosluses on

omavahel seotud. Mõned interaktsioonid on teada ja neid arvestatakse, paljud seosed on aga

sellised, mida me selles keerulises looduse süsteemis võibolla kunagi teada ei saa. Võttes

arvesse vaid teatud liikide vajadusi on kerge mõõdukaid ja õigustatud tegevusi asendada liiga

spetsiifilistega. Sel juhul võib kogu väärtuslik elukeskond ühel hetkel kadunud olla (Wood

2001). Tänu tehnika- ja infovaldkonna kiirele arengule on järjest loodud ja täiendatud

mitmeid simulatsioonimudeleid. Neid kasutades ja erinevaid püstitatud hõpoteese

kontrollides, on võimalik põhjendatud valikute tegemine ning vähendada võimalike

negatiivsete tagajärgedega valikute tegemist (Kingsland 2002).

Eesti Looduskaitse üheks väga oluliseks osaks on liigikaitse, mis põhineb peamiselt

Looduskaitseseadusel (RT I 2004, 38, 258).

Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3

kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus seadusega

(RTI, 21.05.2004, 44, 313), III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega (RTL,

27.05.2004, 69, 1134).

I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud

elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses

ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Kokku kuulub I kategooriasse 60 liiki, nendest

12

sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid

loomi 1 ja selgroogseid 18 liiki. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või

kasvukohadele moodustatakse riiklikult kaitstav ala.

II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle

arvukus langeb ning levila aheneb. Siia kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest

sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27,

samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. II kaitsekategooria liikide

vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse

alla.

III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid kui jätkub ja suureneb

ohutegurite toime, siis on suur tõenäosus, et nende arvukus ja arelaal võib hüppeliselt

langeda. Siia kuulub 243 liiki- 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10

seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89

selgroogset loomaliiki. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris

registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.

Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või

püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendi kaitse. Kaitsealuseid isendeid ei tohi tahtlikult

surmata, püüda ega häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või rände ajal.

Samuti ei tohi neid keskkonnaministri loata loodusest eemaldada, müüa ega tulu saamise

eesmärgil kasutada.

Kaitsealuse liigi seisundi parandamiseks, liigi säilimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks

ja eelisjärjestamiseks koostatakse tegevuskava kõikidele I kategooria liikidele. Samuti juhul

kui senirakendatud abinõud ei taga liigi soodsat seisundit või kui seda näeb ette mõni

rahvusvaheline lepe. Kui teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest

tingitud olulist kahju keskkonnale, siis koostatakse tegevuskava probleemse liigi ohjamiseks.

Ideaalis peaks liikide kaitsetegevuskavade koostamine põhinema teaduslikul informatsioonil

liikide leviku ja ökoloogia kohta. Nii näiteks on välja toodud 8 kvalitatiivset säilitamise

tunnust, millega arvestada liikide tegevuskavade koostamisel.

• Piiratud globaalse levik(kitsa geograafilise levikuga liigid, ainult Euroopas) ;

• Piiratud kohaliku levik(Eestis);

13

• Väike populatsiooni suurus;

• Väga haruldased elupaik, kui liik on kohastunud vaid teatud elupaigatüübile;

• Sõltuvus rohumaade harimisest;

• Kohaliku looduse ja inimteguvuse häringutest sõltuvus;

• Sõltuvus traditsioonilisest intensiivsest põllumajanudsest;

• liigsest korjamisest tingitud ohustatus ( Pärtel et al.2005).

Eestil Euroopa Liidu riigina on omapoolsed kohustused ka liigikaitse vallas. Euroopa Liidu

looduskaitsepoliitika tugineb peamiselt kahele aktile– linnu- ja loodusdirektiivile. Kui

linnudirektiiv (79/409/EC) sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku

linnustiku kaitseks ja kasutamiseks, siis loodusdirektiiv (92/43/EEC) käsitleb ohustatud

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse põhimõtteid.

Iga liikmesriik määratleb oma piirides:

• ohustatud liigid, need, mida ähvardab kadumisoht

• ohualtid liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste jätkudes võivad lähemas

tulevikus sattuda ohustatud liikide sekka;

• haruldased liigid, mis on väljasuremise riski piiril, olles esindatud vaid väikeste

asurkondadena;

• endeemsed või elupaiga eripära tõttu erilist tähelepanu vajavad liigid.

Kaitsemeetmetest lähtuvalt on EL-i tähtsusega liigid jagatud kolme rühma, mis on üles

loetletud loodusdirektiivi (92/43/EEC) kolmes lisas, II lisas toodud liikide kaitseks tuleb

piiritleda kaitsealad– loodushoiualad, Eesti elustikust kuulub loodusdirektiivi (92/43/EEC) II

lisasse 22 soontaime- ja samblaliiki ning 37 loomaliiki. IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid

liike, millele pole küll vaja piiritleda loodushoiualasid, kuid iga liikmesriik peab neid kaitsma

nende looduslikul levikualal. V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust omavad liigid.

Liikmesriigi kohus on jälgida, et liikide kasutamine ei ohustaks nende püsimist.

(http://eurex.europa.eu/smartapi/cgi/sga_doc?smartapi!celexapi!prod!CELEXnumdoc&lg=en

&numdoc=31992L0043&model=guichett).

14

1.4 Soode olulisus ja nende kaitse

1.4.1. Sooalade olulisus

Rahvusvahelise tähtusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konvensioonis (RTII

01.01.1993, 84) loetakse märgaladeks nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii

seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, paduraid, turbarabasid

või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.

Turvast tootvad märgalad nagu rabad, madalsood, soometsad ja mangroovid moodustavad

enam kui 50% maailma märgaladest (Joosten & Clarke 2002).

Rahvusvahelise tähtusega märgalade,eriti veelindude elupaikade konvensiooniga (RTII,

01.01.1993, 84) liitunud on veendunud, et märgalad on tohutu majandusliku, kultuurilise,

teadusliku ja puhkemajandusliku väärtusega (loodus)vara, mille kaotamine oleks

pöördumatu. Samuti on kinnitatud, et märgalade ning nende floora ja fauna säilitamist on

võimalik tagada riikliku poliitika ning kooskõlastatud rahvusvahelise tegevuse

ühendamisega.

Sood on kogu maailma jaoks oluline majanduslik ja ökoloogiline ressurss. Üha enam

mõistetakse soode tähtsust ökosüsteemidena, millel on oluline osa kliimamuutusega

seonduval globaalse süsiniku kaitsel, bioloogilises mitmekesisuses, globaalsetes

veeprobleemides ja paljudes inimühiskonnale väärtuslikes märgala funktsioonides. Sood

toodavad turvast, mida inimene saab kasutada energia toormiseks, filtrite ja absorbentidena,

ehitus ja isolatsioonimaterjalina, meditsiinilistel ja kosmeetilisetel eesmärkidel või

kasvusubstraadina põllumajanduses ja metsanduses. Soodel ja turbaaladel leiduvaid taimi ja

loomi saab kasutada toiduks, meditsiinis ning viimaseid ka karva ja naha saamiseks.

Märgalasi kasutatakse hüdrolektrijaamade ning joogi- ja jahutusvee hoidlatena. Lisaks

leiavad need rakendust puhkemajanduses ja kalakasvatustena, jäätmete ladestamise,

sõjaväeliste harjutuste paigana.

Soode regulatiivseteks funktsioonideks on osaleda globaalse, regionaalse ja kohaliku kliima

kujundamisel. Sood on olulised jõgede valgalade vee loodusliku puhastajana ja mageda,

puhta vee reservuaarid, reguleerivad ka globaalset veerežiimi reguleerijad.Veel vastutavad

märgalad mullastiku seisukorra eest. Soodel on ka informatiivne funktsioon, andes infot

ajaloolist ning omavad esteetilist ja puhkemajanduslikku väärtust.

15

Soodel on eriline ja tähtis roll ka globaalse bioloogilise mitmekesisuse kaitsel. Need

ökosüsteemid on mõnede kõige haruldasemate meile teadaolevate taime- ja loomaliikide

refuugiumiks. Sood toimivad ka looduslike mahutitena ja filtritena, mõjutades vee koguseid

ja kvaliteeti, mis on tähtis kohalikele kogukondadele kogu maailmas(Joosten, Clarke 2002).

1.4.2. Soode kaitse

Sooalade kaitse reguleerib peamiselt Ramsari konventsioon (RTII, 01.01.1993, 84), selle

osapooled on teadvustanud, et sood on jäänud rahvusvaheliselt looduskaitselt vajalikust

tähelepanust ilma ning nüüd on seatud prioriteediks kanda üha rohkem sooalasi Ramsari

alade nimekirja.

Sooalasid leidub kogu Eestis, enne kuivendamist oli nende pindala ligi miljon hektarit. Truu

et al. (1964) andmetel leidus enim madalsoid, moodustades 57% kogu soode pindalast.

Siirdesoode pindala oli 114000 hektarit ja rabasid 278 000 hektari jagu, moodustades

tervikust pea kolmandiku. Soode pindala Eesti aladel vähendas tugevalt nende kuivendamine

ning majanduslik kasutamine, selle tulemusena kahjustus ligi 70% turbalade seisund

pöördumatult. Sooalasi kuivendati metsa pindala ja tootlikuse suurendamiseks. Soid ohustas

siis ja ohustab praegugi ehitustegevus Turba ja põlevikivi kaevandamine on muutnud ja

mõnes kohas hävitanud soode biotoobid. Lisaks mõjutab ka elektrijaamadest aluseliste

jääkide, rohke kaltsimi ja raskemetallidega tolm, mis tingib turbasammalde hävinemise.

Puutumatud soid on Eestis alles alla 300 000 ha (Paal, J., et al. 1999). Praegu on Eestis kaitse

all ligikaudu 18% soode pindalast. Kaitse all koos Natura 2000 aladega 175 000 ha soid.

Kogupindalast rabad moodustavad 135 000, siirde- ja õõtsiksood 19 500, madalsood 19 000

mõõkrohusood 1100 ja allikasood 400 ha. Lisaks on veel ka 80 000 ha ulatuses soometsi

(http://soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Harak.pdf).

16

2. Materjal ja metoodika

2.1.Marimetsa looduskaitseala

Marimetsa raba kuulub Lääne-Eesti suurte ja keskmisel suurusega madalsoode hulka (Valk

1998). Soostiku põhjaosas moodustavad geoloogilise aluskorra ülem-ordoviitsiumi ladestiku

(O3-Pg; O3Vr) Pirgu, Nabala ja Vormsi lademe savikad lubjakivid ja merglid. Soostiku

lõunaosas koosneb aluskord Alam-Siluri (SiJr) Jaagarahu lademe savikatest lubjakividest,

dolomiitidest ja merglist. Marimetsa raba asub Lääne-Eesti madalikul Kasari, Vihterpalu,

Taebla ja Martna jõe veelahkmealal. Soo põhjaosast saab alguse Taebla jõgi. Soostumine

algas põhja-lõunasuunaslises liivases nõos pärast Antsülusjärve taandumist 7500-7800 aastat

tagasi, nüüdseks on turbakihi keskmine paksus 4,6 meetrit, sügavamates kohtades kuni 8,5 m.

Põhja-lõuna suunas on soostiku maksimaalne ulatus 11 km, ida-lääne suunas 7 km Lõunas

piirab sood Kullamaa liivik ning põhjas Risti–Palivere oos.

Marimetsa raba on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisemaid väheliigestatud pinnamoega

lagerabasid. Kogu soo hõlmab ligikaudu 4600 hektarit. Suuremad laukad on sadakond meetrit

pikad ning 3–4 meetrit sügavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood

ääristavad metsaga kaetud luitevallid.

Soo põhja- ja lääneserva on varasematel aegadel kuivendatud, nüüdseks on kunagiste

kraavide ümbrus roostunud ja võsastunud. Kohati läheb raba üle siirdesooks, siin-seal kasvab

üksikuid mände. Äärealadel leidub ka üsna liigirikast madalsood ning madalsoometsa.

Teaduslikust seisukohast on tähtis seegi, et soouurijad on jõudnud Marimetsa raba

turbaprofiili täpselt dateerida.

Marimetsa Looduskaitseala on rajatud Lääne maakonna idaossa, Risti alevist ja Tallinna–

Risti–Haapsalu maanteest lõuna poole. Marimetsa soo võeti kaitse alla 1981. aastal.

Praeguseks on kunagise sookaitsealaga liidetud Antsülusjärve pärit luiteala Kullamaa liivik

(10 ha) (Leito et al.2007). Marimetsa looduskaitseala valitseb ja kaitset korraldab Läänemaa

keskkonnateenistus Looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 1997,

46, 736; 1999, 53, 577; 2000, 30, 176) (Kiristaja 2004; Kaljuste 2000).

Marimetsa Loodukaitse alal leidub 13 elupaigatüüpi, mis on Euroopas haruldased ning oma

mitmekesisuse ja koosluste poolest väärtuslikud. Elupaigatüübid koos vastava

loodusdirektiivi (92/43/EEC) I lisa numeratsiooniga on esitatud Tabelis nr.1 Tärniga on

tähistud Euroopas kahanenud levilaga elupaigad.

17

Tabel 1. Marimetsa Looduskaitsealal olevad elupaigatüübid.

ID

ED

number Elupaiga tüüp

1 3160 Looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud

2 6210 lubjarikkal mullal kuivade niitude

3 6430

Niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse

vööndini

4 6530* Puisniitude

5 7120 rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade

6 7140 Siirdesood ja õõtsiksood

7 7230 Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood

8 9080 soostuvate ja soo-lehtmetsade

9 7110* Looduslikus seisundis rabad

10 9010* vanade loodusmetsad/Läänetaiga

11 9020*

vanade laialehiste metsad/Tamme (Quercus), pärna (Tilia), vahtra (Acer),

saare (Fraxinus) või jalakatega (Ulmus) Fennoskandia hemiboreaalsed

looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad

12 90D1 Siirdesoo-ja rabametsad

13 91EO Sanglepa (A. glutinosa) ja hariliku saarega (F.excelsior) lammimetsad

2.2. Marimetsa Looduskaitseala floora.

Marimetsa raba taimestiku liigiloend on koostatud 1998. aasta suvel Tiiu Targangu ja Kati

Merisalu poolt kogutud herbaariumite järgi. Loend kanti Exceli tabelisse (Lisa 4). Tabelisse

lisati ka need liigid, mille kohta andmed pärineva teistest allikates ( Kaljuste 2000: Padu et.al

18

2001; EELIS.) Tabelis on toodud liikide kuuluvus sugukondadesse, flooraelement,

kultuurisuhe, areaalipiiril või selle lähedal paiknemine, esinemissagedus Eestis, kaitsestaatus

ning kuuluvus Euroopa loodusdirektiivi (92/43/EEC) lisadesse. Tabel on koostatud T.Kuke

(1999) “Eesti taimestik” alusel. Lisa 2. Ja Lisa 3. on Looduskaitseala iseloomustavad

skeemid. Koostamisel kasutati MapInfo süsteemi, Eesti alus ja baaskaarte, EELISe

kaitsealuste liikide ja Euroopa Direktiivide elupaigatüüpide kihti, lisaks Leibaki poolt

koostatud Marimetsa kasvukohatüüpide kihti.

Floora analüüsi paremaks mõistmiseks on lahti seletatud Tabelis 1. kasutatud mõisteid.

Flooraelement (geoelement) on liikide rühm, mille levikuareaal geograafiliselt üldjoontes

kattub.

Arktilisse flooraelementi kuuluvad taksonid on levinud arktilis-tsirkumpolaarselt (Ameerika

ja Euraasia polaaraladel), arktilises Euroopas või Euraasias;

Arktomontaansete liikide osaareaal on soojemate kliimavööndite mäestikes;

Tsirkumpolaarne flooraelement (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) takson on

levinud põhjapoolkera parasvöötmes, osa areaalist võib ulatuda ka teistesse

taimestikuvöötmetesse. Katkestunult tsirkumpolaarse alltüübi taksonite kogulevila on

jagunenud osaareaalideks, mille vahel on ulatuslikud alad, kus seda taksonit ei esine.

Tsirkumpolaarsed rannikutaimed on levinud peamiselt Atlandi ja Vaikse ookeani

põhjapoolkera parasvöötme rannikuil, vähemal määral ka sisemerede või suuremate järvede-

jõgede kallastel;

Euraasia flooraelement: takson esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes.

Kontinentaalse Euraasia flooraelemendi taksoni massilisuse kese on Ida- või Kagu-Euroopas

ning läänepoolses Aasias, vähemal määral ulatub levila Lääne-Euroopasse ning Kaug-Itta;

Eurosiberi flooraelementi kuuluvate liikide massilisuse kese on Lääne- ja Kesk-Euroopas,

areaal jätkub sealt kaugele Siberisse;

Euroopa flooraelement kuuluva taksoni massilisuse kese on Lääne- ja Lõuna-Euroopas,

areaal ulatub üksikute eraldi seisvate leiukohtadena Põhja- ja Ida-Euroopasse, osal taksonitel

isegi Kesk-Aasiasse. Euroopa rannikutaimed on levinud Atlandi ookeani rannikul,

Läänemere ja Vahemere ääres;

19

Aasia flooraelement: flooraelemendi loodusliku levila massilisuse kese on Aasia teatavas

piirkonnas (nt. Kagu-Aasias, Hiinas jm.), väljaspool Aasiat on looduslikke leiukohti vähe;

Ameerika flooraelement taksoni looduslik levila on Põhja- ja/või Lõuna-Ameerikas,

tulnukana või naturaliseerunult leidub taksonit ka mujal;

Ainult kultuuris tuntud liigid.

Endeemse flooraelemendi moodustavad Baltikumi ja Eesti endeemsed liigid.

Taimede seisund flooras jaguneb:

Kultuurtaimed on tahtlikult sissetoodud kultiveeritavad liigid ja alamliigid.

Tulnukateks (adventiivtaimedeks) nimetatakse taimi, keda inimene on tahtmatult võõrsilt

sisse toonud ning kes kasvavad inimtekkelistes kasvukohtades.

Metsistuvad taksonid on kultuurist "põgenenud" taimed, keda leitakse mittelooduslikes

kooslustes.

Naturaliseerunud on sissetoodud taimed, kes on vähemal või rohkemal määral iseseisvalt

levinud looduslikesse kooslustesse.

Liikide leviku ja esinemissageduse alusel jagatakse taimeliigid 9 sagedusklassi:

Ebaselge on liigi levik ja esinemis sagedus kui a) esinemine Eesti flooras on ebakindel

puudulike või ebausaldusväärsete herbaar- ja kirjandusallikate tõttu ("esinemine

ebaselge");b) leiud viimasel 50 aastal puuduvad, kuid kõiki varasemaid leiukohti pole üle

kontrollitud ("esinemine ebaselge");c) takson on kirjeldatud suhteliselt hiljuti, selle

nüüdisaegne esinemine Eestis on küll tõendatud, kuid täpsemat levikut pole jõutud piisava

põhjalikkusega uurida ("levik ebaselge");

välja surnud - viimased tõendatud leiud (herbaareksemplari või noteeringuna) rohkem kui

50 aastat tagasi ja kusjuures kõikidest varasematest leiukohtadest on taksonit otsitud;

väga haruldane - 1-3 kindlat leidu viimase 50 aasta jooksul, kuid takson ei tarvitse leiukohas

esineda püsivalt, haruldane kui 4-10 leidu viimasel 50 aastal ning harv - leiukohti rohkem

(umbes 11-30) ning enamasti asuvad need Eesti teatavas piirkonnas (nt. Saaremaa, Kagu-

Eesti jne.);

20

hajus - levinud üle Eesti, kuid hõredalt, piirkondlikus levikus pole seaduspärasusi;

paiguti - taksoni sagedus samasugune kui eelmisel, ent levik piirdub teatavate Eesti

piirkondadega, kus see takson on enam või vähem tavaline (nt. Kagu-Eesti, Saaremaa jne.);

tavaline - levinud sobivatel kasvukohtadel, enamasti vähearvukalt üle Eesti või mõnes Eesti

piirkonnas eriti ohtralt, kuid ometi on ka selliseid paiku, millel takson puudub täielikult;

sage - sobivatel kasvukohtadel esineb takson enam-vähem kõikjal ja ohtralt.

Areaalipiir- see näitab millise ilmakaare suhtes on valitud liik oma leviku piirimail või

selle lähedal. Liigid,keda leidub vaid teatud väikel alal, näiteks Eesti endeemid on levinud

vaid Eestis ja Balti aladel.

Taimeliik võib oma kultuurisuhete järgi olla kas:

Hemerofoob (kultuuripageja)- takson, mida inimtegevus häirib, eelistab ürgseid ja inimõjust

puutumatutid kooslusi;

Hemeradiafoor - talub inimtegevust tasemeni, tugevam mõju tõttu muutub liigi

kultuurisuhe, valib kas hemerofoobi või apofüüdi statuse;

Apofüüt - pärismaine takson, mis asustab mõõduka kuni tugeva inimõjuga kooslusi;

Antropofüüt (inimkaasleja)- sissetoodud takson, mis püsib vaid tugeva inimmõjudega

kooslustes, looduslikes kooslustes leidub väga harva (Kukk 1999).

3. Tulemused

3.1 Ülevaade Marimetsa raba floorast.

Marimetsa Looduskaitse ala soontaimede nimekirjas on 164 liiki, nende hulgas 13 liiki puid

ja põõsaid. Leitud on ka üks võõrliik.- kivitamm, mida järgnevas analüüsis ei arvestata.

Alal on liike leitud 44-st erinevast sugukonnast, mis moodustab Eesti 113 sugukondadest

38% . Floorat iseloomustatakse liigirikkamate sugukondade spektri abil. Tabelis 2. on toodud

Marimetsa rabas ja Eesti sugukondade järjestus, aluseks on võetud liikide arv teatud

sugukonnas.

Tabel 2. Liigirikkamad sugukonnad Marimetsa rabas ja Eestis

Võrreldes Eesti liigirikaste sugukondade spektrit Eesti omaga, on näha, et selles on

mõningased erinevused. Korvõielised on ka Marimetsas arvukaimalt esindatud. kõrreliste,

kanarbikuliste ning liblikõielistega on 3.-6. moodustades kogu floorast ligi 30 %. Võrreldes

Eesti liigirikkaimate sugukondadega, pole rabas risõielisi sugugi palju, need on esindatud

Jrk.nr Sugukond (Marimetsa raba) Liikide arv Sugukond (Eesti) Liikide arv

1. Korvõielised 15 (9, 1%) Korvõielised 354 (24,6 %)

2.-3. Roosõielised 13 (7,9%) Lõikheinalised 95 ( 6,6 %)

2-.3. Lõikheinalised 13 (7, 9%) Kõrrelised 92 ( 6,4 %)

4.-6. Kõrrelised 12 (7, 3%) Roosõielised 89 ( 6,2 %)

4.-6 Kanarbikulised 12 (7, 3%) Liblikõielised 59 ( 4,1 %)

4.-6. Liblikõielised 12 (7, 3%) Nelgilised 50 ( 3,5 %)

7. Käpalised 11 (6, 7%) Ristõielised 48 ( 3,3 %)

8. Nelgilised 6 (3, 6%) Mailaselised 47 ( 3,3 %)

9.-10. Mailaselised 5 (3, 0 %) Tulikalised 37 ( 2,6 %)

9.-10. Tulikalised 5 (3, 0%) Käpalised 36 ( 2,5 %)

21

22

vaid ühe liigiga. See eest on Marimetsas 12 liigiga,7, 3% kogu taimestikust esindatud

kanarbikulised ning 11 liiki käpalisi ehk 30, 6 % Eestis leiduvatest orhideedest on leidnud

sealt sobiva kasvukoha. Protsentuaalselt on kõikide, välja arvatud mailaste, hulgas liikide

protsent suurem, kui see on Eesti kogu flooras.

Floora kujunemisest annab teatud pildi selle tänapäevane geo- e- flooraelemendiline spekter.

Marimetsa Looduskaitseala liikide jaotus flooraelemendide kaupa ja võrdlus Eesti vastava

spektriga on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Marimetsa raba taksonite flooraelemendiline kuuluvus ja võrdlus Eesti vastava

spektriga.

Jrk.

nr.

Flooraelement

(Marimetsa raba) Liikide arv Flooraelement (Eesti) Liikide arv

1. Eurosiber 62(37, 8%) Eurosiber 442 (28,7 %)

2. Tsirkumpolaarne 54(32, 9%) Euroopa 355 (23,1 %)

3. Euraasia 23(14,0%) Tsirkumpolaarne 251 (16,3 %)

4. Kont. Euraasia 12(7, 3%) Euraasia 117 ( 7,6 %)

5. Katk. Tsirkumpolaarne 9 (5, 5%) Kont. Euraasia 83 ( 5,8 %)

6. Euroopa 5(3, 0%) Katk. tsirkumpolaarne 76 ( 5,3 %)

Marimetsa Kaitseala piirialadel leidub ka eesti endeemse liigi, eesti soojumika (Saussurea

alpina subsp. Esthonica) kasvukoht. Lisaks Eestile leidub nimetatut veel Leningradi oblastis

ja Lätis üksikute leiukohtadena. Nii Eestis kui Marimetsa rabas on enim Eurosiberi levilaga

taimi, Marimetsa nimestikus järgnevad tsirkumpolaarne levilaga taimeliigid, mis kogu

floorast seal moodustavad pea kolmandiku. Euroopa geoelementi kuuluvad taimed on Eestis

üldiselt teisena levinud, siis käsitletavas rabas on see kogu rühmade hulgas viimane,

sellessse kuuluvad taimed moodustavad kogu floorast 3% samal ajal kui Eesti mastaabis on

vastav näitaja 23, 1%. Teiste levilatega liigid on ühekohalise nihkega samad. Üldjoontes on

Marimetsa rabas protentuaalselt rohkem liike kui Eestis vastavates rühmades.

Taimede suhtumine inimtegevusse ehk hemeroobsus on hea näiaja,mille abil saab ala

taimestiku iseloomustada. Marimetsa liikide jaotus võrrelduna kogu Eesti spektriga on

esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Marimetsa raba liikide jaotus kultuurisuhte järgi ja võrdlus Eesti spektriga.

Kultuurisuhe Kultuurisuhe

Jrk. nr. (Marimetsa raba) Liikide arv (Eesti) Liikide arv

1. Apofüüdid 79( 48, 2%) Hemeradiafoorid 755 (49,1 %)

2. Hemeradiafoorid 69 (42, 1%) Apofüüdid 433 (28,2 %)

3. Hemerofoobid 11 (6,7%) Antropofüüdid 212 (13,8 %)

4. Antropofüüdid 5 (3, 0%) Hemerofoobid 138 ( 9,0%)

Marimetsa Looduskaitseala taimestikust on pea pooled, 48,2%, apofüüdid, mis tähendab

seda, et nende säilimiseks on vaja vähest inimmõju. Hemeradifoore on 164 käsitletavast

liigist 69, need kõik taluvad teatud määral inimõju. Inimkaaslejate osakaal Looduskaitsealal

on kümnendiku võrra väiksem kui Eestis. See näitab aga seda, et kaitsealal on kooslusi, mis

vajavad tingimata planeeritud tegevusi, et säiliks mitmekesisus. Kuid on ka liike, kellele

inimtegevuse mõju on väga negatiivne, neid on kaitsealal 11 liiki.

Iga loodusala floorale lisab väärtust Eestis oma levikupiiril olevate liikide arv. Marimetsa

Looduskaitseala flooras on oma levila piiri lähedal 9 liiki (põhja- ja kirde piiri lähedal 3, ida-,

kagu-, ja loodepiiri lähedal 1) ja leviala piiril 17 liiki. Eestis on areaali piiril olevaid taksoneid

538. Tabelis 5 on esitatud kaitsalalt leitud levila piiril ja lähedal olevate liikide arvud

ilmakaarte kaupa ning nende osatähtsus kõigi piiril olevate liikide seas.

23

24

Tabel 5. Eestis leviku piiril või selle lähedal kasvavate liikide esindatus Marimetsa rabas ja

võrdlus Eesti vastavate arvudega

Piir Liikide arv (Marimetsa) Liikide arv (Eesti)

Kirdepiiril 7( 26,9%) 128 (23,8 %)

Põhjapiiril 9(34, 6%) 121 (22,5 %)

Kagupiiril 4(15, 4%) 56 (10,4 %)

Idapiiril 1 (3, 9%) 45 (8,4 %)

Loodepiiril 5 (19, 2%) 52 ( 9,7 %)

Erinevalt Eesti floorast on vaadeldaval alal kõige enam liike Eestis oma leviku põhjapiiril.

Järgnevad kirde- ja loodepiiril olevad taimed. Üks liik on vähem oma kagupiiril olevate seas.

Ainuke levila idapiiri lähedal olev liik on lodukannike (Viola uliginosa).

Liikide jaotus Eestis esinemissageduse järgi ja võrdlus Marimetsa ning kogu Eesti

taimestiku vahel on esitatud tabelis 6.

Tabel 6. Liikide jaotus esinemissageduse järgi (Marimetsa Looduskaitsealal ja Eestis)

Jrk. nr.

Esinemissagedus

Marimetsa raba Liikide arv

Esinemissagedus

Eesti Liikide arv

1. Tavalised 78 (47, 7%) Tavalised 295 (19,2 %)

2. Sagedad 47 (28, 7%) Sagedad 112 ( 7,3 %)

3. Paiguti 21 (12, 8%) Paiguti 252 (16,4 %)

4. Hajusalt 16 (9,8%) Hajusalt 256 (16,46%)

5. Harva 2 (1, 2%) Harva 209 (13,6 %)

6. Haruldane 0 Haruldane 176 (11,4 %)

25

Kuid võrreldes vastavaid osakaale, siis selgub, et Marimetsa liikidest ligi pooled on tavalised

liigid, teisisõnu on leidnud seal paljud taksonid endale sobiva nišši ja neid on kindlates

elupaikades küllaldaselt. Seejuures ei pruugi neid liike mujal üle Eesti sugugi rohkelt kohata.

Pea kolmandik liikidest on sagedad, neid leidub sobivatel kasvukohtadel Väiksem on paiguti

ning hajusalt esinevate liikde osatähtsus. Haruldasi taimeliike ei ole leidu alal ühtegi. Leitud

on kaks liiki, mille kasvukohti Eestis on 11-30. Kõnealused liikidest üks on karvane

lipphernes (Oxytropis pilosa), keda leidub läänesaartel nind mandri loodeosas ning teine

püstkastik (Calamagrostis stricta ).

Tabel 7. Marimetsa Looduskaitsealal leiduvad looduskaitsealused ja Euroopa loodusdirektiivi

(92/43/EEC) soontaimeliigid.

Jrk.nr. Liik LK kategooria EN direktiiv

1. Dactylorhiza russowi 2

2. Liparis loeselii 2 II, IV

3. Oxytropis pilosa 2

4. Saussurea alpina subsp. esthonica 2 II, IV

5. Viola uliginosa 3

6. Cypripedium calceolus 3 II, IV

7. Dactylorhiza fuchsia 3

8. Dactylorhiza incarnate 3

9. Dactylorhiza maculata 3

10. Epipactis atrorubens 3

11. Epipactis helleborine 3

12. Epipactis palustris 3

13. Platanthera bifolia 3

26

14. Platanthera chlorantha 3

15. Pulsatilla pratensis 3

16 Lycopodium annotinum V

Kaitsealuseid liike kasvab rabas praegustel andmetel 16. Neist 4 on II kategooria ning 11 III

kaitsekategooria taimeliigid. Lisaks on leitud ka 4 Euroopas loodusdirektiivi (92/43/EEC)

lisadesse kantud taimeliiki.

Vastutusliigid on Eesti naabermaades on ohustatud või haruldased, kuid Eestis veel tavalised

ning vajavad seetõttu tähelepanu (Paal et al.1999). Marimetsa rabas leidub vastustusliike 5:

madal kask (Betula humilis), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), Pruun

sepsikas (Schoenus ferrigugineus), pääsusilm (Primula farinose) ning soohiilakas (Liparis

loeselii).

27

4. Arutelu

Marimetsa looduskaitseala moodustati 1981. aastal ning selle pindala on suurendatud, et

võtta kaitse alla rohkem väärtulike taksoneid ja kooslusi. Marimetsa Loodukaitseaala on üks

suur ala, mis on loodud rabasüsteemi kaitseks, hõlmab lisaks veel servaaladel olevad

ohustatud ja väärtuslikke kooslusi.

Marimetsa Looduskaitseala on silmapaistev oma loodusliku mitmekesise poolest.

Siin leidub 13 Natura2000 võrgustikku lisatud elupaigatüüpi, mis nii meil kui ka Euroopas

järjest haruldasemaks muutuvad. Erilist tähelepanu pälvivad näiteks puisniidud(6530*), need

ohus, kuna traditsioonilised maaharimisviisid on jäänud harvadeks. Puisniitude, meie

liigirikkaimate koosluste, säilimiseks on hädavajalik igal aastal neid karjatada või niita.

Vastasel juhul niidud võsasutvad ja liigid kaovad. Marimetsa puisniitudel kasvab EELISe

andmetel kaitsealustest taimedest kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja vööthuul-

sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsia). Marimetsas olevad rabamassiivid on vaatamata

ümberkaudsetele kuivandamistele heas seisukorras. Et see nii jääks, on raba kuivendatud ja

muul viisil inimese poolt kahjustaud servalad ka Natura ala piiride, sellega reguleeritakse

inimese tegevusi.. Kui mujal Euroopas on kõrgsoo alad inimetegevuse mõjul suures

enamuses rikutud ja neid püütakse taastada, siis Eestis on veel alasid, millede puhul tuleb

korraldada ennekõike nende loodusliku seisundi säilimisest. Looduslikus seisundis

raba(7110*) elupaigatüübilt looduskaitse alalt leitud soo-neiuvaip ( Epipactis palustris) ning

kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata).

Rabamassiivi servades on säilinud haruldased vanad loodusmetsad (9010*). Need on

iseloomulikud inimmõjudeta kooslused, milles on eri kõrguse, vanuselisi puid ning surnud ja

kõdupuitu. Loodusmetsad on kadunud liiga intensiivse metsamajanduse tõttu ning muudab

olukorda metsavaraste töö, kuna isegi kaitsealal esineb metsavargusi. Selleks, et

loodusmetsad taastuksid võib aega kuluda terve sajand.

9020* vanade laialehiste metsad, on hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad, mis

moodustavad ülemineku läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel. Paljudel juhtudel on neid

metsi varem kasutatud karjatamiseks või heina varumiseks.

Enim kaitsealuseid liike leidub aluselise ja nõrgalt happelise madalsoos(7230), nende hulgas

lodukannike. (Viola uliginosa), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), kuradisõrmkäpp

28

(Dactylorhiza maculata), kahelehine käokeel(Platanthera bifolia). Palju haruldusi siirde- ja

õõtsiksoo(7140) elupaigatüübis.

Paal on oma kirjutises .

Võrreldes Eesti liigirikkaimate sugukondadega, nähtub, et kaitseala ei ole tugevalt

domineerivat sugukonda. Erinevuseks Marimetsa ja Eesti vahel võib tuua 12 liigiga,7% kogu

taimestikust esindatud kanarbikulised ning 11 liiki käpalisi ehk 30, 6 % Eestis leiduvatest

orhideedest on leidnud sealt sobiva kasvukoha. Kaitseala piirialadel leidub ka eesti endeemse

liigi, eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. Esthonica) kasvukoht. Euroopa geoelementi

kuuluvad taimed on Eestis üldiselt teisena levinud. Käsitletavas rabas on see kogu rühmade

hulgas viimane, moodustades 3%, samal ajal kui Eesti mastaabis on vastav näitaja 23, 1%.

Kultuurisuhetest võib välja lugeda, et kaitsealal tuleb planeerida kindlaid tegevusi pea poolte

liikide säilitamiseks, kuid samas tuleb tagada ka inimpagejate vajadused. Harva esinevaid

taimi on kaitselal 2, 11-30 kasvukohas läänesaartel ja mandri loodeosas leidub karvane

lipphernes (Oxytropis pilosa), teine harv liik on püstkastik (Calamagrostis stricta ).

Olemas olevate materjalide põhjal oli võimalik koostada liiginimestik, mis sisaldas 164

pärismaist ja 1 invasiivset liiki. Kuid anlüüsides elupaigatüüpide kooslusi, kasutades Paal, J

“Loodusdirektiivi (92/43/EEC)” elupaigatüüpide Käsiraamatut ja koostatud nimekirja kerkis

esile mitmeid probleeme. Eestis ei ole koostatud ühtsest ja põhjalikku taimkatte andmebaase

ega kaarte. Elupaigad on tänu Eesti Natura 2000 alade nimekirja koostamisele 2000-2002.

Aastaks kaardistaud ja nende kohta andmebaasid olemas. Kuid Marimetsasa ning kindlasti

ka teiste kaitsealade kohta puudub põhjalik, järjepidev ja ajakohane andmebaas taimakattest,

mis muudabki igasuguse analüüsimise vaevarikkaks. Probleem on päevakorras olnud juba

pikemat aega , seda on märkinud juba kümme aastat tagasi näiteks Paal (1998). Kindlasti on

selle seisaku põhjuseks vähene riiklik toetus, looduse inventeerimiseks pädevate inimeste

vähesus..

Marimetsa Looduskaitseala väärtus seisneb tema olemuses. Märgala staatus on väärtuse klass

omaette. Ühiskond aga ei taha sellest vahel sugugi aru saada. Inimesed on loodust kaugeks

jäänud, üha rikutakse ja lõhutakse, tehes sellega karuteenet endale ja oma järeltulevatele

põlvedele. Kui meil pole loodust, erinevaid kooslusi ja liike, ei saa me elada. Inimene on

looduses sõltuvuses.

29

5. Kokkuvõte eesti ja inglise keeles.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Marimetsa Looduskaitsealal olevad

loodusväärtused ning kirjeldada nende kaitsemeetmeid. Marimetsa raba kui märgala, täidab

paljusid funktsioone nii looduse kaitses kui muudes valdkondades. Marimetsa

Looduskaitseala on rikas Euroopa Liidu poolt väärtustatud elupaigatüüpide poolest.

Mageveekogudest on alal huumustoitelised järved ja järvikud. Niitudest esineb puisniite, mis

on eriti väärtuslikud, kuna selle tüüpi leviala on Euroopas järjest kahanemas. Lisaks

lubjarikkal mullal olevad kuivad niidud ning niiskuslembelised kõrgrohustud, rikkumata ja

rikutud, kui taastumisvõimelise rabad, siirde- ja õõtsiksoo ning liigirikaste madaloo soo

tüübid. Metsaelupaiku on 4 eri tüüpi, eriti olulised vanad loodusmetsad ning vanad

laialehised kooslused. Samuti sanglepa-hariliku saarega lammimetsad ning siirdesoo- ja

rabametsad. Floora analüüsil selgus, et kaitsealal leidub 38% kogu Eesti taimede

sugukondadest. Käsitletavas rabas on Euroopa floorelementi kuuluvate taksonite hulk

rühmade hulgas viimane, moodustades kogu floorast 3% samal ajal kui Eesti mastaabis on

vastav näitaja 23, 1%. Leitud on ka endeemi, Eesti soojumika, kasvukoht. Oma leviku areaali

piiril on 164 liigist 26. Marimetsas leidub nii inimesest sõltuvaid kui ka seda pelgavaid liike,

järelikult on vaja seal teostada hoolikat läbi mõeldud kaitsetegevusi. Esinemissageduselt on

tavalised, vaid sobivates kasvukohtades rohkelt esinevatest, peaaegu pooled liikidest.

Kasvukoht on ka kahel harva esineval liigil. Kaitsealuseid liike on 16, neist 11 kuuluvad

käpaliste sugukonda. Ja kolm on lisatud Euroopa Loodusdirektiivi (92/43/EEC) lisadesse.

Loetletud väärtuste kaitseks on kehtestatud erinevad seadused, regulatsioonid, mis peavad

tagama nende säilimise ja seisundi stabiilsuse või tõusva trendi. Loodukaitseala

moodustamine on seni parim lahendus looduse tervikliku mitmekesiuse kaitseks.

30

Summary

The purpose of this BA thesis was to find out Marimetsa Nature Reserves's natural values and

describe the methods how they are being protected. As a wetland, Marimetsa bog has several

functions in nature protection and in other areas as well. Marimetsa Nature Reserve is rich

with habitat types that are valued by the European Union. Fresh water is found from natural

dystrophic lakes and ponds. The Nature Reserve has Fennoscandian wooded meadows that

are especially valuable because in Europe areas where they could be found are diminishing.

Semi-natural dry grasslands and scrubland facies on calcareous substrates (Festuco-

Brometalia) are important orchid sites. Hydrophilous tall herb fringe communities of plains

and of the montane to alpine levels, active raised bogs, degraded raised bogs still capable of

natural regeneration, transition mires and quaking bogs, alkaline fens types. There are four

types of forest inhabitancy, important Western taiga, Fennoscandian hemiboreal natural old

broad-leaved deciduous forests (Quercus,Tilia, Acer, Fraxinus or Ulmus) rich in epiphytes

Also Bog woodland, and Alluvial forests with Alnus glutinosa and Fraxinus excelsior (Alno-

Padion, Alnion incanae, Salicion albae) are represented.

Flora analysis revealed that 38%of Estonia's Plant Family could be found from Nature

Reserve. The bog in hand has species which belong to the European geoelement are last in

al,forming three per cent of the whole flora while at the same time in Estonian scale the

figures are 23,1%. Endemic has also been found, the growth area of Saussurea alpina subsp.

Esthonica. Out of 164, 26 are on the boarder of their natural habitat. Species that depend on

humans or either are afraid of them could be found from Marimetsa National Park, therefore

a well thought-out protection activity has to be carried out. From frequency common species

are, sufficiently only there, were the habitati is suitable, In Marimetsa the form nearl half of

the whole population. species that occur rarely have habitats. There are 16 species under

protection, 11 out of them belong to Orchidaceae . Three have been added to Europe Nature

directive's appendix. Different laws, regulations have been established which have to secure

the species preservation and stability or rising trend. Forming national parks has been the best

solution for protecting the wholesome diversity of nature.

31

6.Tänuavaldused

Tänan juhendajat Elle Roosalustet tema kannatlikuse ja suunamiste eest. Suured tänud ka

Kaja Lotmanile, kelle pakkumisel hakkasin tegelema antud teemaga.. Tänan oma

kursusekaaslasi toetuse ja julgustuse eest.

32

Kirjandus.

“ Noss, R.F., 1996. Protected areas: how much is enough? In: Wright, R.F. (Ed.), National

Parks and Protected Areas: Their Role in Enviromental Protection. Blackwell Science,

Oxford, pp. 91-120.“

„Wynne, G., Avery, M., Campbel, L., Gubbay, S., Hawkswell, S. Juniper, T., King, M.,

Newberry, P., Smart, J., Streel, C., Stubbs, A., Taylor, J., Tydeman, C., Wynde, R.,

1995. Bioversity Challenge, 2nd Edition. Royal Society for the Protection of birds,

Sandy, Bedforfshire.“

Cooper, N., S., 2000. How natural is nature reserve?:an ideological study of British nature

conversation landscapes. Biodiversity and Conservation, 9, 1131-1152.

Council directive 79/409/EC of 2 April 1979 on the conservation of the wild birds

Council directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of

wild fauna and flora

Delbaere, B. 2006. European policy review – assessing policy impacts on biodiversity. J. for

Nature Conservation 14: 129-130.

E.,1999. Eesti märgalade inventeerimine 1997.a. Projekti “ Eesti märgalade kaitse ja

majandamise strateegia” aruanne. Eesti Loodusfoto:Tartu. 166+xxviii lk.

Eesti Punane Raamat: ohustatud seened, taimed ja loomad. (1998)/ Koost.: V. Lilleleht.

Tartu: Looduskaitse Komisjon. 150 lk.

Evans, K. L., van Rensburg, B.J., Gaston, K.J., Chown, S.L. 2006. People, species richness

and human population growth. Global Ecology and Biogeography,15, 625–636.

Foley, J.A., DeFries, R., Asner, G.P., Barford, C., Bonan, G., Carpenter, S.R. et al. (2005).

Global consequences of land use. Science, 309, 570–574.

Hiedanpää, J., 2002. European-wide conservation versus local well-being: the reception of

Natura 2000 Reserve Network in Kariva, SW- Finland. Landscape and urban Planning,

61, 113-123

33

I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu. Vabariigi Valitsuse määrus

nr.15. (2004). Elektrooniline Riigi Teataja I, 21.05.2004, 44, 313

III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri määrus. (2004).- Riigi

Teataja L, 27.05.2004, 69, 1134

Joosten, H. Clarke, D. 2002. Wise use of mires and peatlands- background and principles

including a framework for decision-making. Saarijärven Offset Oy:Saarijärvi.

Kaljuste, T.,2000. Marimetsa Looduskaitse ala, voldik.KKM Läänemaa Keskonnateenistus.

Kinsland,S. E.,2002. Creating a science of nature reserve design: Perspective from history.

Enviromental Modeling and Assessment, 7, 61-69

Kiristaja, P. 2004. Marimetsa looduskaitseala,-Eesti Loodus 2

Kukk, T. 1999.Eesti taimestik. Tartu – Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Leito, T., Kimmel. K., Ader, A., 2007. Eesti Looduskaitsealad. Eesti loodusfoto:Tartu.

López-Pujol, J., Zhang, F., Ge, S. 2006.Plant biodiversity in China: richly varied,

endangered,and in need of conservation, Biodiversity and Conservation, 15,3983–4026

Marimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri.(2005). Riigi Teataja I, 05.01.2006, 2, 7.

Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Børset.,Kuusemets, V., Truus, L., Leibak,

E.,1999. Eesti märgalade inventeerimine 1997.a. Projekti “ Eesti märgalade kaitse ja

majandamise strateegia” aruanne. Eesti Loodusfoto:Tartu. 166+xxviii lk.

Padu, T., Randla,T,. Rennu, H.,2001. Läänemaa kaitstavad loodusobjektid.Voldik.

Paal, J., 1998. Plant communities meriting protection in Estonia. I. Their criteria and network

of typical communities.Estonia Maritima,3, 93-104

Paal, J., 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk:Tallinn.308

Pelletier, J.D. 2000. Model Assessments of the Optimal Design of Nature Reserves for

Maximizing Species Longevity. J. Theor. Biol. 202, 25-32

Pärtel et al. (2003). Grouping and prioritization of vascular plant species for conservation:

combining natural rarity and management need. Biological Conservation, 123. 271–278

34

Stanisci, A., Pelino, G., Blasi, C., 2005. Vascular plant diversity an climate change in alpine

belt of the central Apennines (Italy). Biodiversity and Conservation,14, 1301-1218

Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn : Valgus.

Wood, B. 2001. Maintaining vegetation diversity on reserves: the relatsionhip between

persistence and species richness. Biological Conservation, 97,199-205

Internetiallikad.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.(1994).- Elektrooniline Riigi Teataja

II,01.06.1994,13,41.(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12918700&replstring=33)

(04.05.2008)

Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik. Berni konventsioon.

http://eelis.ic.envir.ee:8080/protection/species/F1194360363

Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 (2006). Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium

http://www.envir.ee/1687 (17.05.2008)

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse

konventsiooni ratifitseerimise seadus.(1993). Elektrooniline Riigi teataja II, 12.11.1993,

27/28, 83 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24528 (10.05.2008)

Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse

konventsioon. (1973).- Elektrooniline Riigi Teataja II, 12.11.1993, 27/28, 83

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12813058) (07.05.2008)

Looduskaitseseadus. 2004. Elektrooniline Riigi Teataja I 2004, 38,258 Marimetsa

Looduskaitseala. Kaart.. Elektrooniline Riigi Teataja. http://www.riigiteataja.ee/ert/get-

attachment.jsp?id=973954 (21.05.2008)

(http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12889994) (07.05.2008)

Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni

ratifitseerimise seadus.(1993). Elektooniline Riigi Teataja II, 01.01.1993, 84.

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24529) (11.05.2008)

Infosüsteem- Keskkonnaregister EELIS.

35

Lisa 2. Marimetsa Looduskaitse ala kaart.

36

37

Lisa 3. Marimetsa Looduskaitse alal leiduvate elupaigatüüpide kaart.

38

Lisa 3. Marimetsa Looduskaitse alal leiduvaid kaitsealuseid taimi kajastav kaart.

Lisa 4. Marimets Looduskaitseala taimestik.

Liik Liik Sugukond Sugukond Leiukoht Flooraelement Levik ja

esinemissagedus Areaalipiir Hemeroobsus

LK,

END

Drosera rotundifolia L. Ümarelehine

huulhein

Droseraceae

Salisb. huulheinalised

Marimetsa raba,

LKA Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Thymus serpyllum L. Nõmm-liivatee Lamiaceae

Lindl. huulõielised

Kullamaa

liivamäed Euraasia Eestis tavaline hemeradiafoor

Acinos arvensis (Lam.)

Dandy

Väike

nõmmemünt

Lamiaceae

Lindl. huulõielised

Marimetsa

LKA,Kullamaa

liivamäed

Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Mentha arvensis L. Põldmünt Lamiaceae

Lindl. huulõielised

Kullamaa

Liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Prunella vulgaris L. Harilik

käbihein

Lamiaceae

Lindl. huulõielised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Scutellaria galericulata

L.

Harilik

tihashein

Lamiaceae

Lindl. huulõielised

Marimetsa

LKA,Kullamaa

liivamäed

Tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Ledum palustre L. Sookail Ericaceae Juss.,

nom. cons. kanarbikulised

Marimetsa

LKA, lageraba Euraasia Eestis tavaline hemeradiafoor

Calluna vulgaris (L.)

Hull Kanarbik

Ericaceae Juss.,

nom. cons. kanarbikulised

Marimetsa

LKA, raba Eurosiber

Eests sage, harva

kultuuris mitmete

sortidena

hemeradiafoor

Pyrola chlorantha Sw. Rohekas

uibuleht Ericaceae Juss. kanarbikulised

Marimetas raba

LKA

Katkestunult

tsirkumpolaarne Eestis hajusalt hemerofoob

Vaccinium myrtillus L. Harilik

mustikas

Ericaceae Juss.,

nom. cons. kanarbikulised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed,mets

Kont. Euraasia Eestis sage hemeradiafoor

40

Oxycoccus palustris

Pers.

Harilik

jõhvikas

Ericaceae Juss.,

nom. cons. kanarbikulised

Marimetsa

LKA raba Tsirkumpolaarne

Eestis sage, harva

kultuuris hemerofoob

Andromeda polifolia L. Harilik küüvits Ericaceae Juss.,

nom. cons. kanarbikulised

Marimetsa

LKA, raba Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Chimaphila

umbellata(L.)

W.P.C.Barton

Harilik talvik Ericaceae Juss. kanarbikulised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne Eestis hajusalt hemerofoob

Moneses uniflora (L.)

A.Gray Kuningakübar Ericaceae Juss. kanarbikulised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamägedest

Marimetsa

külani

Tsirkumpolaarne Eestis hajusalt hemerofoob

Vaccinium vitis-idaea

L.

Harilik pohl e

palukas

Ericaceae Juss.,

nom. cons. kanarbikulised

Marimetsa

LKA, lageraba Tsirkumpolaarne Eestis sage hemeradiafoor

Vaccinium uliginosum

L. Sinikas

Ericaceae Juss.,

nom. cons. kanarbikulised

Marimetsa

LKA, raba Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Orthilia secunda (L.)

House

Harilik

lakkleht Ericaceae Juss. kanarbikulised

Marimetsa raba

LKA Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemerofoob

Pyrola rotundifolia L. Ümaralehine

uibuleht Ericaceae Juss. kanarbikulised

Marimetsa raba

põõsastik Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Viola epipsila Ledeb. Turvaskannike Violaceae

Batsch kannikeselised Marimetsa LKA Euraasia Eestis tavaline hemeradiafoor

Viola uliginosa

Besser* Lodukannike

Violaceae

Batsch kannikeselised

Eesti Looduse

Infosüsteem Eurosiber

Eestis paiguti,

peamiselt lääneosas

idapiiri

lähedal hemerofoob LK3

Echium vulgare L. Harilik ussikeel Boraginaceae

Juss., karelehelised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis sage apofüüt

41

Myosotis scorpioides L. Soo-lõosilm Boraginaceae

Juss., karelehelised

Marimetsa raba

ääres Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Betula pendula Roth Arukask Betulaceae Gray kaselised Marimetsa raba

serv Euraasia Eestis sage hemeradiafoor

Alnus glutinosa (L.)

Gaertn. Sanglepp Betulaceae Gray kaselised Marimetsa LKA Eurosiber Eestis tavaline hemeradiafoor

Betula humilis Schrank Madal kask Betulaceae Gray kaselised Marimetsa raba

Kont.

Euraasia(puudub

Fennoskandias)

Eestis paiguti

(mandriosas) Loodepiiril hemeradiafoor

Betula nana L. Vaevakask Betulaceae Gray kaselised Marimetsa raba Tsirkumpolaarne Eestis tavaline

(saartel haruldane) hemeradiafoor

Campanula glomerata

L. kerakellukas

Campanulaceae

Juss kellukalised

Kullamaa

liivamäed Euraasia Eestis sage apofüüt

Campanula persicifolia

L.

Suureõieline

kellukas

Campanulaceae

Juss kellukalised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis tavaline hemeradiafoor

Jasione montana L. harilik

sininukk

Campanulaceae

Juss kellukalised Marimetsa LKA Eurosiber

Eestis paiguti

(liivastel aladel) hemeradiafoor

Campanula patula L. Harilik

kellukas

Campanulaceae

Juss kellukalised

Marimetsa

LKA, Palivere

liivakarjäär

Eurosiber Eestis tavaline antropofüüt

Pteridium aquilinum

(L.) Kuhn Kilpjalg

Hypolepidaceae

Pic.Serm. kilpjalalised Marimetsa LKA

Tsirkumpolaarne

kosmopoliit

Eestis sage ning

samuti mujal

Euroopas

apofüüt

Lycopodium annotinum

L. Kattekold

Lycopodiaceae

P.Beauv. ex

Mirb.

kollalised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor V

42

Alisma plantago-

aquatica L.

Harilik

konnarohi

Alismataceae

Vent.

konnarohulise

d

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Saussurea alpina subsp.

Esthonica*

eesti

soojumikas

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Eesti Looduse

Infosüsteem Eesti endeem

Eestis paiguti

(peamiselt Lääne- ja

Kesk-Eestis, puudub

saartel)

hemeradiafoor LK2,

II, IV

Crepis tectorum L.

subsp. Tectorum

Liiv-

koeratubakas

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Kullamaa

liivamäed Euraasia Eestis tavaline apofüüt

Antennaria dioica (L.)

Gaertn.

Harilik

kassikäpp

Asteraceae

Dumort. korvõielised Marimetsa LKA Euraasia Eestis tavaline apofüüt

Solidago virgaurea L. Harilik

kuldvits

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Euraasia Eestis sage apofüüt

Erigeron acer L. Jaani-õnnehein Asteraceae

Dumort. korvõielised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed,

Palivere

ürgmets

Euraasia Eestis tavaline apofüüt

Matricaria perforata

Merat harilik kesalill

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis sage apofüüt

Pilosella officinarum

F.W.Schultz et Sch.

Bip.

harilik

karutubakas

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Eurosiber Eestis sage apofüüt

Cirsium palustre (L.)

Scop. Soo-ohakas

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Marimetsa raba

serv Eurosiber Eestis sage hemeradiafoor

43

Tussilago farfara L. Paiseleht Asteraceae

Dumort. korvõielised

Marimetsa raba

serv Eurosiber Eestis sage apofüüt

Leucanthemum vulgare

Lam.

Harilik

härjasilm

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Marimetsa raba

servas Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Hieracium vulgatum

Fr.

Liht-

hunditubakas

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Marimetsa raba

serv

Katkestunult

tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Cirsium heterophyllum

(L.) Hill Vill ohakas

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Marimetsa raba

ääres Kont. Euraasia Eestis tavaline apofüüt

Achillea millefolium L. Harilik

raudrohi

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Hieracium umbellatum

L.

sarikjas

hunditubakas

Asteraceae

Dumort. korvõielised

Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Hieracium sp. hunditubakas Asteraceae

Dumort. korvõielised

Kullamaa

liivamäed

Empetrum nigrum L. Harilik

kukemari

Empetraceae

Gray, nom.

cons.

kukemarjalise

d Marimetsa raba Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Helianthemum

nummularium (L.) Mill

harilik

kuldkann Cistaceae Juss. kuldkannilised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber

Eestis paiguti

(lubjarikastel aladel) kirdepiiril hemeradiafoor

Geranium pratense L. Aas-kurereha

Geraniaceae

Juss., nom.

cons.

kurerehalised Kullamaa

liivamäed Kont. Euraasia

Eestis tavaline

(saartel haruldasem) apofüüt

Linnea borealis L. Harakkuljus Caprifoliaceae

Juss kuslapuulised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne Eestis hajusalt hemerofoob

Lonicera caerulea L. sinine ehk

balti kuslapuu

Caprifoliaceae

Juss kuslapuulised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne

Eestis paiguti

(peamiselt

mandriosas)

loodepiiril hemerofoob

44

Calamagrostis neglecta

(Ehrh.) P.Gaertn.,

B.May. & Scherb.

subsp. stricta (Timm)

Tzvelev

Püstkastik

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Kullamaa

liivamäed Euraasia Eestis harva apofüüt?

Calamagrostis epigeios

(L.) Roth subsp.

epigeios

Jäneskastik

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Euraasia Eestis sage hemeradiafoor

Melica nutans L. Longus

helmikas

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Marimetsa raba

saarelt Euraasia Eestis tavaline hemeradiafoor

Sesleria caerulea (L.)

Ard. Harilik lubikas

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Marimetsa raba

ääres Euroopa

Eestis tavaline:

Lääne- ja Põhja-

Eestis sage, Kagu- ja

Ida-Eestis hajusalt

põhjapiiril hemeradiafoor

Lolium perenne L. Karjamaa-

raihein

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Kullamaa

liivamäed Eurosiber

Eestis hajus

neutraliseerunult,

tavaline kultuuris

antropofüüt

Alopecurus geniculatus

L.

Põlvjas

rebasesaba

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis hajusalt apofüüt

Molinia caerulea (L.)

Moench subsp.

caerulea

harilik

sinihelmikas

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis sage hemeradiafoor

Agrostis capillaris L. harilik

kastehein

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Marimetsa raba

serv Eurosiber Eestis sage apofüüt

45

Phleum pratense L.

subsp pretense Põldtimut

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Marimetsa raba

ääres Eurosiber Eestis sage apofüüt

Poa pratensis L. aasnurmikas

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Deschampsia

caespitosa (L.)

P.Beauv.

luht-kastevars

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Leymus arenarius (L.)

Hochst. Liiv-vareskaer

Poaceae (R.Br.)

Barnhart, nom.

cons.

kõrrelised Kullamaa

liivamäed

Tsirkumpolaarne

rannikutaim

Eestis paiguti

(liivastel

rannikualadel ja

Peipsi kaldal

tavaline)

kagupiiril hemeradiafoor

Dactylorhiza incarnata

(L.) Soo

Kahkjaspunan

e sõrmkäpp

Orchidaceae

Juss. käpalised Marimetsa LKA Euraasia Eestis tavaline hemeradiafoor LK3

Platanthera chlorantha

(Custer) Rchb.

Rohekas

käokeel

Orchidaceae

Juss. käpalised

Marimetsa LKA

, Kullamaa

liivamäed

Euroopa

(subatlantiline)

Eestis paiguti

(sagedam lääneosas)

Kirdepiiri

lähedal hemeradiafoor LK3

Epipactis palustris (L.)

Crantz Soo-neiuvaip

Orchidaceae

Juss. käpalised Marimetsa LKA Eurosiber

Eestis paiguti

(peamiselt lääne- ja

põhjaosas lubjarikkal

pinnasel)

põhjapiiril hemeradiafoor LK3

Dactylorhiza fuchsii

(Druce) Soó

Vööthuul-

sõrmkäpp

Orchidaceae

Juss. käpalised Marimetsa LKA Eurosiber

Eestis tavaline

(sagedam lääneosas) hemeradiafoor LK3

Platanthera bifolia (L.)

Rich.

Kahelehine

käokeel

Orchidaceae

Juss. käpalised Marimetsa LKA Eurosiber

Eestis tavaline

(sagedam lääneosas) hemeradiafoor LK3

46

Epipactis atrorubens

(Hoffm. ex Bernh.)

Besser

tumepunane

neiuvaip

Orchidaceae

Juss. käpalised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Eurosiber

Eestis paiguti (lääne-,

kesk- ja kirdeosas

lubjarikkal pinnasel)

põhjapiiril hemeradiafoor LK3

Dactylorhiza maculata

(L.) Soó subsp.

Maculate*

Kuradisõrmkä

pp

Orchidaceae

Juss. käpalised

Eesti Looduse

Infosüsteem Eurosiber Eestis hajusalt hemeradiafoor LK3

Liparis loeselii (L.)

Rich.* Soohiilakas

Orchidaceae

Juss. käpalised

Padu, T.,

Randla,T,.

Rennu, H.,2001.

Läänemaa

kaitstavad

loodusobjektid.

Voldik.

Katkestunult

tsirkumpolaarne

Eestis paiguti

(peamiselt lääneosas) põhjapiiril hemerofoob

LK2,

II, IV

Epipactis helleborine* Laialehine

neiuvaip

Orchidaceae

Juss. käpalised

Eesti Looduse

Infosüsteem Eurosiber Eestis hajusalt

Hemeradiafoo

r LK3

Dactylorhiza russowi* Russowi

sõrmkäpp

Orchidaceae

Juss. käpalised

Eesti Looduse

Infosüsteem Kont. Euraasia Eestis hajusalt hemerofoob LK2

Cypripedium calceolus

L.*

Kaunis

kuldking

Orchidaceae

Juss. käpalised

Eesti Looduse

Infosüsteem Kont. Euraasia Eestis hajusalt hemerofoob

LK3, II

, IV

Juniperus communis L. Harilik

kadakas

Cupressaceae

Rich. ex Bartl. küpressilised Marimetsa raba Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Vicia cracca L. Harilik

hiirehernes

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Kullamaa

liivamäed Euraasia Eestis sage apofüüt

Anthyllis vulneraria L.

s.str.

Harilik

koldrohi

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Kullamaa

liivamäed Eurosiber

Eestis paiguti (Lääne-

Eesti rannikul

sagedam)

apofüüt

47

Lotus corniculatus L.

s.str.

Harilik

nõiahammas

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Trifolium montanum L. Mägiristik

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Kullamaa

liivamäed Eurosiber

Eestis tavaline

(peamiselt lääne- ja

põhjaosas, lubjarikkal

alal)

apofüüt

Medicago falcata L. Sirplutsern

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Kullamaa

liivamäed Eurosiber

Eestis tavaline põhja-

ja lääneosas,

lubjarikkal alal, mujal

hajusalt

apofüüt

Lathyrus pratensis L. Aas-seahernes

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised

Marimetsa

LKA, raba

servas

Eurosiber Eestis sage apofüüt

Trifolium medium L. Keskimine

ristik

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Marimetsa raba

servas Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Oxytropis pilosa (L.)

DC.

Karvane

lipphernes

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Marimetsa LKA Kont. Euraasia

Eestis harva

(läänesaartel, mandri

loodeosas)

põhjapiiril apofüüt LK2

Medicago lupulina L. humallutsern

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Melilotus alba Medik. Valge mesikas

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis tavaline antropofüüt

48

Lathyrus palustris L. Soo-seahernes

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Marimetsa raba

servas Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Trifolium repens L. Valge ristik

Fabaceae

Lindl., nom.

cons.

liblikõielised Marimetsa raba

ääres Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Luzula pilosa

(L.)Willd.

Karvane

piiphein Juncaceae Juss. loalised Marimetsa LKA Eurosiber Eestis tavaline hemeradiafoor

Juncus effusus L. harilik luga Juncaceae Juss. loalised Marimetsa raba

servas kraavis

Katkestunult

tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Juncus gerardii Loisel. Tuderluga Juncaceae Juss. loalised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne Eestis paiguti

(rannikul sage) kagupiiril hemeradiafoor

Eriophorum vaginatum

L. Tupp-villpea

Cyperaceae

Juss. lõikheinalised Marimetsa raba Euraasia

Eestis tavaline

(läänesaartel

haruldane)

hemeradiafoor

Carex hartmannii

A.Cajander rulltarn

Cyperaceae

Juss. lõikheinalised

Kullamaa

liivamäed,

Marimetsa raba

serv

Euroopa

(subatlantiline) Eestis hajusalt kirdepiiril hemeradiafoor

Schoenus ferrugineus

L. Pruun sepsikas

Cyperaceae

Juss. lõikheinalised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber

Eestis paiguti

(peamiselt lääne- ja

loodeosas)

Kagupiiri

lähedal hemeradiafoor

Carex viridula Michx.

var. viridula ojatarn

Cyperaceae

Juss. lõikheinalised Marimetsa LKA Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Carex hirta L. Karvane tarn Cyperaceae

Juss. lõikheinalised

Marimetsa

LKA,Kullamaa

liivamäed

Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

49

Carex leporina L. Jänestarn Cyperaceae

Juss. lõikheinalised

Marimetsa raba

serv Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Carex flava L. kollane tarn Cyperaceae

Juss. lõikheinalised Marimetsa LKA

Katkestunult

tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Rhynchospora alba

(L.) Vahl Valge nokkhein

Cyperaceae

Juss. lõikheinalised

Marimetsa raba

serv

Katkestunult

tsirkumpolaarne

Eestis paiguti

(rohkem Edela-

Eestis, haruldane

Kagu-Eestis)

hemeradiafoor

Carex vesicaria L. põistarn Cyperaceae

Juss. lõikheinalised

Kullamaa

liivamäed,

Marimetsa raba

serv

Tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Eriophorum

angustifolium Honck.

Ahtalehine

villpea

Cyperaceae

Juss. lõikheinalised

Kullamaa

liivamägedes ja

järve ääres

Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Trichophorum

cespitosum (L.) Hartm. Raba jänesvill

Cyperaceae

Juss. lõikheinalised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne

Eestis paiguti

(peamiselt lääneosas

rabadel)

kagupiiril hemeradiafoor

Trichophorum alpinum

(L.) Pers. Alpi jänesvill

Cyperaceae

Juss. lõikheinalised Marimetsa raba Tsirkumpolaarne Eestis hajusalt hemeradiafoor

Galium uliginosum L. Lodumadar Rubiaceae Juss., madaralised Marimetsa raba Eurosiber Eestis tavaline hemeradiafoor

Galium mollugo L. Pehme madar Rubiaceae Juss., madaralised Marimetsa raba

ääres Eurosiber Eestis hajusalt apofüüt

Galium boreale L. Värvmadar Rubiaceae Juss., madaralised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Polygonatum odoratum

(Mill.) Druce

Harilik

kuutõverohi

Convallariacea

e Horan.

maikellukeseli

sed Marimetsa LKA Eurosiber Eestis tavaline hemeradiafoor

50

Veronica officinalis L. Harilik

mailane

Scrophulariacea

e Juss. mailaselised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Scrophularia nodosa L. Harilik

sealõuarohi

Scrophulariacea

e Juss. mailaselised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Veronica spicata L. kassisaba Scrophulariacea

e Juss. mailaselised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis tavaline

Põhjapiiri

lähedal apofüüt

Melampyrum cristatum

L.

Harjakas

härghein

Scrophulariacea

e Juss. mailaselised Marimetsa LKA Eurosiber

Eestis paiguti

(peamiselt lääneosas)

Põhjapiiri

lähedal hemeradiafoor

Melampyrum

sylvaticum L. Mets-härghein

Scrophulariacea

e Juss. mailaselised

Marimetsa LKA

raba tihnik,

Kullamaa

liivamäed

Kont. Euraasia Eestis tavaline hemeradiafoor

Maianthemum bifolium

(L.) F.W. Schmidt Leseleht

Convallariacea

e Horan.

mailkellukesel

ised

Marimetsa

LKA, rabaäär Euraasia Eestis sage hemeradiafoor

Dianthus deltoides L. Nurmnelk Caryophyllacea

e Juss. nelgilised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Silene pratensis (Rafn)

Godr. & Gren. Valge pusurohi

Caryophyllacea

e Juss. nelgilised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Lychnis viscaria L. Harilik

tõrvalill

Caryophyllacea

e Juss. nelgilised Marimetsa LKA Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Silene nutans L. Longus

põisrohi

Caryophyllacea

e Juss. nelgilised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Lychnis flos-cuculi L. Harilik

käokann

Caryophyllacea

e Juss. nelgilised

Marimetsa

LKA,Kullamaa

liivamäed

Eurosiber Eestis sage apofüüt

51

Sagina nodosa (L.)

Fenzl

Sõlmiline

kesakann

Caryophyllacea

e Juss. nelgilised

Kullamaa

liivamäed

Katkestunult

tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Primula farinosa L. Pääsusilm Primulaceae

Vent.

nurmenukulise

d

Marimetsa raba

serv Euraasia

Eestis tavaline

(sagedam lääneosas) kirdepiiril hemeradiafoor

Lysimachia vulgaris L. Harilik

metsvits

Primulaceae

Vent.

nurmenukulise

d

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Trientalis europaea L. Laanelill Primulaceae

Vent.

nurmenukulise

d

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamägedest

Marimetsa

külani

Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Equisteum fluviatile L. Konnaosi Equisetaceae

Rich. ex DC. osjalised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne Eestis sage hemeradiafoor

Equisetum arvense L. Põldosi Equisetaceae

Rich. ex DC. osjalised

Marimetsa

LKA, raba serv Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Equisetum palustre L. Soo-osi Equisetaceae

Rich. ex DC. osjalised

Marimetsa raba

ääres Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Epilobium

angustifolium L.

ahtalehine

põdrakanep

Onagraceae

Juss. pajulillelised

Marimetsa raba

serv Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Salix caprea L. raagremmelgas Salicaceae

Mirb. pajulised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis sage hemeradiafoor

Salix pentandra L. raudremmelga

s

Salicaceae

Mirb. pajulised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber

Eestis tavaline,

kasvatatakse vahel ka

kultuuris

hemeradiafoor

Salix rosmarinifolia L. Hundipaju Salicaceae

Mirb. pajulised Marimetsa raba Eurosiber Eestis tavaline

Loodepiiri

lähedal apofüüt

52

Populus tremula L. harilik haab Salicaceae

Mirb. pajulised Marimetsa LKA Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Sedum acre L. Harilik

kukehari

Crassulaceae

DC. paksulehelised

Kullamaa

liivamäed Eurosiber Eestis sage apofüüt

Valeriana officinalis L.

subsp. Officinalis

Harilik

palderjan

Valerianaceae

Batsch palderjanilised

Kullamaa

liivamäed Euraasia Eestis sage apofüüt

Myrica gale* Harilik porss Myricaceae

Blume porsalised

Kaljuste,

T.,2000.

Marimetsa

Looduskaitse

ala,

voldik.KKM

Läänemaa

Keskonnateenist

us.

Katkestunult

tsirkumpolaarne

(rannikulähedastel

aladel)

Eestis paiguti

(peamiselt lääne- ja

loodeosas)

kagupiiril hemeradiafoor

Quercus petraea

(Matt.) Liebl.

kivi-tamm

(võõrliik)

Fagaceae

Dumort., nom.

cons.

pöögilised Marimetsa LKA

Erysimum

cheiranthoides L.

subsp. cheiranthoides

Põld-

harakalatv

Brassicaceae

Burnett ristõielised

Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis tavaline antropofüüt

Rubus saxatilis L. Lillakas Rosaceae Juss. roosõielised Kullamaa

liivamäed Euraasia Eestis tavaline hemeradiafoor

Sorbus aucuparia L. harilik

pihlakas Rosaceae Juss. roosõielised Marimetsa LKA Euraasia Eestis sage apofüüt

Potentilla erecta (L.)

Raeusch. subsp. Erecta Tedremaran Rosaceae Juss. roosõielised

Marimetsa

LKA, raba ääres Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

53

Filipendula vulgaris

Moench Angerpist Rosaceae Juss. roosõielised

Marimetsa raba

servas Eurosiber

Eestis tavaline

(sagedam Lääne- ja

Põhja-Eestis)

Kirdepiiri

lähedal apofüüt

Potentilla reptans L. roomav maran Rosaceae Juss. roosõielised Kullamaa

liivamäed Kont. Euraasia

Eestis paiguti

(peamiselt lääneosas) kirdepiiril apofüüt

Filipendula ulmaria

(L.) Maxim. subsp.

ulmaria

Harilik

angervaks/viltj

alehine

angervaks

Rosaceae Juss. roosõielised Marimetsa raba

servas Kont. Euraasia Eestis tavaline hemeradiafoor

Filipendula ulmaria

(L.) Maxim. subsp.

denudata (J. Presl & C.

Presl) Hayek

Paljalehine

angervaks Rosaceae Juss. roosõielised

Marimetsa raba

serv

Kontinetaalne

Euraasia

Eestis tavaline,

areaali loodepiiril hemeradiafoor

Potentilla anserina L. Hanijalg Rosaceae Juss. roosõielised Kullamaa

Liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Fragaria vesca L. Metsmaasikas Rosaceae Juss. roosõielised Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Rubus chamaemorus L. Rabamurakas Rosaceae Juss. roosõielised Marimetsa

LKA raba Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Potentilla palustris (L.)

Scop. Harilik soopihl Rosaceae Juss. roosõielised Marimetsa raba Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Rubus idaeus L. harilik

vaarikas Rosaceae Juss. roosõielised

Marimetsa raba

serv Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Geum rivale L. Ojamõõl Rosaceae Juss. roosõielised Marimetsa raba

serv Tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Corylus avellana L. harilik sarapuu Corylaceae

Mirb. sarapuulised Marimetsa LKA Eurosiber

Eestis tavaline

(sagedam

Kirdepiiri

lähedal hemeradiafoor

54

lubjarikastel aladel)

Oenanthe aquatica (L.)

Poir. Vesiputk Apiaceae Lindl. sarikalised Marimetsa LKA Eurosiber

Eestis paiguti

(sagedam Loode- ja

Põhja-Eestis)

Põhjapiiri

lähedal hemeradiafoor

Dryopteris cristata (L.)

A.Gray Suga-sõnajalg

Dryopteridacea

e Ching sõnajalalised

Marimetsa raba

metsas

Katkestunult

tsirkumpolaarne Eestis hajusalt hemeradiafoor

Dryopteris carthusiana

(Vill.) Fuchs ohtene sõnajalg

Dryopteridacea

e Ching sõnajalalised

Marimetsa

LKA, mets Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Rumex crispus L. kärnoblikas Polygonaceae

Juss. tatralised

Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis tavaline apofüüt

Polygonum

convolvulus

Põld-

konnatatar

Polygonaceae

Juss. tatralised

Kullamaa

liivamäed Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Rumex acetosella L.

subsp. Acetosella Väike oblikas

Polygonaceae

Juss. tatralised

Marimetsa LKA

raba serv Tsirkumpolaarne Eestis sage apofüüt

Plantago media L. Keskimine

teeleht

Plantaginaceae

Juss. teelehelised

Marimetsa raba

serv Eurosiber Eestis tavaline apofüüt

Plantago major L. suur teeleht Plantaginaceae

Juss. teelehelised

Kullamaa

liivamäed

Tsirkumpolaarne(

kosmopoliit) Eestis sage antropofüüt

Ranunculus repens L. Roomav tulikas Ranunculaceae

Juss. tulikalised

Marimetsa raba

servas Euraasia Eestis sage apofüüt

Pulsatilla pratensis (L.)

Mill. Aas-karukell

Ranunculaceae

Juss. tulikalised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Euroopa (Kesk- ja

Ida-Euroopa)

Eestis hajusalt,

areaali põhjapiiril hemeradiafoor LK3

Ranunculus acris L. Kibe tulikas Ranunculaceae

Juss. tulikalised

Marimetsa raba

serv Eurosiber Eestis sage apofüüt

Ranunculus flammula Sootulikas Ranunculaceae tulikalised Marimetsa raba Eurosiber Eestis hajusalt apofüüt

55

L. Juss. ääres

Anemone sylvestris L. Metsülane Ranunculaceae

Juss. tulikalised

Kullamaa

liivamäed Kont. Euraasia

Eestis paiguti

(peamiselt lääne- ja

põhjaosas)

loodepiiril hemeradiafoor

Frangula alnus Mill. harilik

paakspuu

Rhamnaceae

Juss. türnpuulised Marimetsa LKA Eurosiber Eestis sage hemeradiafoor

Menyanthes trifoliata

L. ubaleht

Menyanthaceae

(Dumort.)

Dumort.,

ubalehelised Marimetsa raba Tsirkumpolaarne Eestis tavaline hemeradiafoor

Polygala amarella

Crantz Mõru vahulill

Polygalaceae

R.Br. vahulillelised

Marimetsa raba

serv Euroopa Eestis tavaline hemeradiafoor

Pinguicula vulgaris L. Harilik

võipätakas

Lentibulariaceae

Rich. vesihernelised

Marimetsa

LKA, Kullamaa

liivamäed

Katkestunult

tsirkumpolaarne

Eestis paiguti

(sagedam

lubjarikastel aladel)

apofüüt

Lühendid:

LK- Kaitsekategooria, number tähistab vastavasse kategooriasse kuulumist

END- Euroopa Nõukogu Loodusdirektiiv, rooma numbritega märgitud vastavasse lisasse kuulumine.

*Taim ei olnud T. Tarangu ja K- Merisalu poolt korjatud herbaariumites.