sm · Web viewKoondaruannet täies mahus on võimalik vaadata aadressil: . 1. Teenuse saajad...
30
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 2014–2018 Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. 2 Käesolevas ülevaates käsitletakse ööpäevase üldhooldusteenuse osutamist aastatel 2014–2018 3 . Koondaruannet täies mahus on võimalik vaadata aadressil: https://hveeb.sm.ee . 1.Teenuse saajad Teenuse saajad soo, vanuse ja puude järgi 2018 aasta lõpus viibis väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel (edaspidi lüh: üldhooldusteenus) 8230 inimest. Teenuse saajatest 64,9% olid naised ja 35,1% mehed. 62,2%-l teenuse saajatest oli arstlikult määratud puue. Kui nooremaealiste puhul on hooldekodusse paigutamine seotud otseselt puudega, siis vanemaealiste puhul on olulisemaks põhjuseks east ja/või terviseseisundist tekkinud abivajadus. Selle tõttu on hooldekodudes vanemaealiste teenusesaajate hulgas ametlikult määratud puudega inimeste osakaal väiksem (tabel 1). Tabel 1. Üldhooldusteenuse saajad soo, vanuse ja puude järgi, 2018 (aasta lõpus) Vanuserühm Kokku tee- nusel 18–29 30–39 40–49 50–59 60–64 65- aasta- sed ja neist 65– 75– 80– 85+ 1 Kuni 2015. aastani oli teenuse nimetuseks „täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a erihoolekandeteenused)“ 2 (RT I, 30.12.2015, 5 ). 3 2016. aastast jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse järgi ei ole teenuse sisu muutunud ning ülevaates esitatavad andmed on varasemate aastatega võrreldavad. 1
Transcript of sm · Web viewKoondaruannet täies mahus on võimalik vaadata aadressil: . 1. Teenuse saajad...
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 2014–2018
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus[footnoteRef:1] on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.[footnoteRef:2] [1: Kuni 2015. aastani oli teenuse nimetuseks „täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a erihoolekandeteenused)“] [2: (RT I, 30.12.2015, 5).]
Käesolevas ülevaates käsitletakse ööpäevase üldhooldusteenuse osutamist aastatel 2014–2018[footnoteRef:3]. [3: 2016. aastast jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse järgi ei ole teenuse sisu muutunud ning ülevaates esitatavad andmed on varasemate aastatega võrreldavad.]
Koondaruannet täies mahus on võimalik vaadata aadressil: https://hveeb.sm.ee.
1.Teenuse saajad
Teenuse saajad soo, vanuse ja puude järgi
2018 aasta lõpus viibis väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel (edaspidi lüh: üldhooldusteenus) 8230 inimest. Teenuse saajatest 64,9% olid naised ja 35,1% mehed. 62,2%-l teenuse saajatest oli arstlikult määratud puue.
Kui nooremaealiste puhul on hooldekodusse paigutamine seotud otseselt puudega, siis vanemaealiste puhul on olulisemaks põhjuseks east ja/või terviseseisundist tekkinud abivajadus. Selle tõttu on hooldekodudes vanemaealiste teenusesaajate hulgas ametlikult määratud puudega inimeste osakaal väiksem (tabel 1).
Tabel 1. Üldhooldusteenuse saajad soo, vanuse ja puude järgi, 2018
(aasta lõpus)
Vanuserühm
Kokku tee-nusel
18–29
30–39
40–49
50–59
60–64
65-aasta-sed ja vanemad
neist
65–74
75–79
80–84
85+
Mehed
4
25
82
269
343
2 163
859
461
387
456
2 886
Naised
7
10
29
119
127
5 052
648
741
1 133
2 530
5 344
Kokku
11
35
111
388
470
7 215
1 507
1 202
1 520
2 986
8 230
neist puudega
10
31
99
330
370
4 279
1 045
701
869
1 664
5 119
Teenusesaajate jagunemine soo ja vanuse järgi, %
Mehed
36.4
71.4
73.9
69.3
73.0
30.0
57.0
38.4
25.5
15.3
35.1
Naised
63.6
28.6
26.1
30.7
27.0
70.0
43.0
61.6
74.5
84.7
64.9
Kokku
100
100
100
100
100
100
100
100
100
100
100
Teenusesaajatest puudega, %
Kokku
90.9
88.6
89.2
85.1
78.7
59.3
69.3
58.3
57.2
55.7
62.2
¹ Puudega tööealiste teenusesaajate osakaal vastavas vanuses teenusel viibijate puhul ei võrdu 100%-ga, kuna vajadusel paigutatakse isik teenusele juba enne ametliku puude määramist ning mõned teenuseosutajad ei kogu viimastel aastatel andmeid ametliku puude kohta.
Hooldusteenust saavate inimeste arv kasvab. Viimase viie aasta jooksul on teenusesaajate arv kasvanud viiendiku võrra. Vanuselises lõikes on enim kasvanud 85-aastaste ja vanemate teenusesaajate arv (kasv 35,9%), moodustades teenusesaajate juurdekasvust 55,6%. 75–84-aastaste teenusesaajate arv on kasvanud ligi viiendiku võrra (449 inimest), moodustades teenusesaajate juurdekasvust 31,6%. Vanemealiste teenusesaajate arvu kasvuga on oluliselt kasvanud ka nende osatähtsus teenusesaajate hulgas. Kui 2014. aastal oli teenusesajaatest 80-aastaseid ja vanemaid 51%, siis 2018. aasta lõpus 54,8% (tabel 2 ja 3, joonis 1).
Tabel 2. Üldhooldusteenuse saajad, 2014–2018 (aasta lõpus)
Vanuserühm
2014
2015
2016
2017
2018
Muutus 2018. aastal võrreldes 2014. aastaga
inimest
%
18–29
7
7
13
16
11
4
157.1
30–39
38
32
42
36
35
-3
92.1
40–49
113
107
108
130
111
-2
98.2
50–59
409
389
410
377
388
-21
94.9
60–64
421
439
441
452
470
49
111.6
65–69
575
618
633
642
668
93
116.2
70–74
777
778
793
767
839
62
108.0
75–79
1 001
1 028
1 123
1 148
1 202
201
120.1
80–84
1 272
1 318
1 325
1 417
1 520
248
119.5
85+
2 197
2 405
2 709
2 881
2 986
789
135.9
Kokku
6 810
7 121
7 597
7 866
8 230
1 420
120.9
Joonis 1. Üldhooldusteenuse saajad, 2014–2018 (aasta lõpus)
Tabel 3. Üldhooldusteenuse saajate vanuseline jaotus, 2014─2018, %
Vanuserühm
2014
2015
2016
2017
2018
18–29
0.1
0.1
0.2
0.2
0.1
30–39
0.6
0.4
0.6
0.5
0.4
40–49
1.7
1.5
1.4
1.7
1.3
50–59
6.0
5.5
5.4
4.8
4.7
60–64
6.2
6.2
5.8
5.7
5.7
65–69
8.4
8.7
8.3
8.2
8.1
70–74
11.4
10.9
10.4
9.8
10.2
75–79
14.7
14.4
14.8
14.6
14.6
80–84
18.7
18.5
17.4
18.0
18.5
85+
32.3
33.8
35.7
36.6
36.3
Kokku
100
100.0
100.0
100.0
100.0
Koos vanemaealiste arvu kasvuga rahvastikus, kasvab ka üldhooldusteenuse saajate arv, eelkõige 65-aastaste ja vanemate hulgas. Kui 2014. aasta lõpus viibis kümnest tuhandest 65-aastasest ja vanemast inimesest üldhooldusteenusel 236, siis 2018. aastaks oli selles vanuses teenust saavate inimeste arv kasvanud 276-ni. 80–84-aastaseid oli sama aasta lõpus teenusel 375 ning 85-aastaseid ja vanemaid 874. 85-aastaste ja vanemate teenusesaajate arv 10 000 vastavas vanuses elaniku kohta kasvas 2014 aastaga võrreldes ligi 16% (tabel 4, joonis 2).
Tabel 4. Üldhooldusteenuse saajate arv 10 000 vastavas vanuses elaniku kohta 2014─2018, aasta lõpus
Vanuserühm
2014
2015
2016
2017
2018
18–49
3
3
3
3
3
50–64
32
32
33
32
33
65–74
107
109
111
107
111
75–79
183
186
199
209
233
80–84
351
362
357
366
375
85+
755
784
842
859
874
Keskmine
64
67
71
74
77
Joonis 2. Üldhooldusteenuse saajate arv vanuserühmiti 10 000 vastavas vanuserühmas elaniku kohta 2014–2018, aasta lõpus
Teenusesaajad soo ja vanuse järgi
2018. aasta lõpus viibis üldhooldusteenusel 8230 inimest, neist 2886 meest ja 5344 naist (vastavalt 35% ja 65%). Selline sooline jaotus meeste ja naiste vahel on püsinud kogu vaadeldava perioodi jooksul.
Soolis-vanuselises lõikes on aga märgatavad erinevused. Enam kui pooled teenust saavatest meestest on alla 75-aastased, kuid nende osatähtsus vaadeldava perioodi algus- ja lõpuaastaga võrreldes on vähenenud. Kui 2014. aasta lõpus oli teenusel alla 75-aastaseid mehi 58,8% kõigist teenust saavatest meestest ning 75-aastaseid ja vanemaid seega 41,2%, siis 2018. aastal olid need osatähtsused vastavalt 54,8% ja 45,2%.
Naiste puhul on nooremaealiste teenusesaajate osakaal kõigist teenust saavatest naistest oluliselt väiksem (2014. aastal 21,0%, 2018. aastal 17,6%). Nagu andmetest näha, siis väheneb ka naiste hulgas nooremaealiste osatähtsus ning kasvab 75-aastaste ja vanemate osakaal, ulatudes 2018. aasta lõpus 82,4%-ni 2014. aasta 79,0% asemel (tabelid 5, 6 ja 7, joonised 3, 4 ja 5).
Tabel 5. Üldhooldusteenuse saajad soo ja vanuse järgi, 2014–2018 (aasta lõpus)
Vanuse-rühm
2014
2015
2016
2017
2018
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
18–49
107
51
100
46
115
48
132
50
111
46
50–64
577
253
557
271
607
244
598
231
612
246
65–74
730
622
781
615
803
623
792
617
859
648
75–79
377
624
378
650
414
709
470
678
461
741
80–84
311
961
332
986
324
1001
357
1 060
387
1 133
85+
304
1893
361
2044
389
2320
454
2 427
456
2 530
Kokku
2 406
4 404
2 509
4 612
2 652
4 945
2 803
5 063
2 886
5 344
Tabel 6. Üldhooldusteenuse saajate jagunemine soo ja vanuse järgi, 2014–2018 (aasta lõpus), %
Vanuse-rühm
2014
2015
2016
2017
2018
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
18–49
4.5
1.2
4.0
1.0
4.3
1.0
4.7
1.0
3.8
0.9
50–64
24.0
5.7
22.2
5.9
22.9
4.9
21.3
4.6
21.2
4.6
65–74
30.3
14.1
31.1
13.3
30.3
12.6
28.3
12.2
29.8
12.1
75–79
15.7
14.2
15.1
14.1
15.6
14.3
16.8
13.4
16.0
13.9
80–84
12.9
21.8
13.2
21.4
12.2
20.2
12.7
20.9
13.4
21.2
85+
12.6
43.0
14.4
44.3
14.7
47.0
16.2
47.9
15.8
47.3
Kokku
100
100
100
100
100
100
100
100
100
100
Tabel 7. Üldhooldusteenuse saajate jagunemine soo järgi vanuselises lõikes, 2014–2018, (aasta lõpus), %
Vanuse-rühm
2014
2015
2016
2017
2018
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
18–49
67.7
32.3
68.5
31.5
70.6
29.4
72.5
27.5
70.7
29.3
50–64
69.5
30.5
67.3
32.7
71.3
28.7
72.1
27.9
71.3
28.7
65–74
54.0
46.0
55.9
44.1
56.3
43.7
56.2
43.8
57.0
43.0
75–79
37.7
62.3
36.8
63.2
36.9
63.1
40.9
59.1
38.4
61.6
80–84
24.4
75.6
25.2
74.8
24.5
75.5
25.2
74.8
25.5
74.5
85+
13.8
86.2
15.0
85.0
14.4
85.6
15.8
84.2
15.3
84.7
Kokku
35.3
64.7
35.2
64.8
34.9
65.1
35.6
64.4
35.1
64.9
Joonis 3. Üldhooldusteenuse saajad soo ja vanuse järgi, 2014–2018
(aasta lõpus)
Joonis 4. Üldhooldusteenuse saajate jagunemine soo ja vanuse järgi, 2014–2018, %
(aasta lõpus)
Joonis 5. Üldhooldusteenuse saajate jagunemine vanuse järgi soolises lõikes, 2018 (aasta lõpus), %
Teenusesaajate liikumine
Viimastel aastatel on teenusele saabujate arv pidevalt kasvanud, ulatudes 2018. aastal 4502-ni, mis on aasta jooksul teenust saanutest 36,4%. Võrreldes 2014. aastaga on teenusele saabujate arv kasvanud 15%.
Vaadeldes teenusele saabujaid nende endise elukoha(asukoha) järgi, siis eristuvad kodu ja tervishoiuasutus, kust teenusele saabujate osatähtsus kokku moodustab viimastel aastatel 87–90% kõigist aasta jooksul teenusele saabunutest. Kuigi aastate lõikes otsest trendi ei joonistu, võib siiski öelda, et ligi pooled tulevad teenusele kodust. Samas on see protsent olnud aastate lõikes muutuv. Kui 2015. aastal oli kodust teenusele saabujaid 51,9%, siis 2018. aastal mõnevõrra vähem – 46,0%. Tervishoiuteenustelt (statsionaarne tervishoiuteenus ja õendusabiteenus) saabujate osatähtsus on püsinud 37%–42% vahel. Tervishoiuteenustelt saabujatest omakorda ligi ¾ olid õendusabiteenuselt saabujad.
Teenuselt lahkumise või teenuse katkemise peamiseks põhjuseks on kuuel juhul kümnest teenusesaaja surm, jäädes erinevatel aastatel 57–61% piiridesse. 17–22% teenuselt lahkunutest asus iseseisvalt elama. Iseseisvalt elama asumine on seotud eelkõige intervallhooldusel või tähtajalise lepinguga teenusel viibivate inimestega, kus isik saabub teenusele ajutiselt (nt talvekuudeks või peale haiglaravi või puudega pereliikme hooldajale puhkuse võimaldamiseks)
(tabelid 8 ja 9, joonised 6 ja 7).
Tabel 8. Teenusesaajate liikumine, 2014–2018 (aasta jooksul)
2014
2015
2016
2017
2018
Teenusele saabunud isikud
3 912
3 993
4 387
4 277
4 502
kodust
1 938
2 072
2 065
2 063
2 069
mitteinstitutsionaalselt
sotsiaalteenuselt
114
44
61
77
31
samalt institutsionaalselt
sotsiaalteenuselt
267
180
276
244
247
teiselt institutsionaalselt
sotsiaalteenuselt
52
73
99
85
143
statsionaarselt
tervishoiuteenuselt (v.a
õendusabiteenus)
331
401
404
505
446
õendusabiteenuselt
1 120
1 124
1 367
1 150
1 464
mujalt (andmed puuduvad)
90
99
115
153
102
Aasta jooksul teenusele saabunutest aasta lõpus teenusel viibijad
2 440
2 296
2 520
2 540
2 738
Teenuselt lahkunud isikud
3 420
3 682
3 848
4 008
4 138
samale institutsionaalsele
teenusele
292
294
281
293
312
teisele institutsionaalsele
teenusele
215
171
104
138
173
mitteinstitutsionaalsele
sotsiaalteenusele
84
44
116
98
84
asunud iseseisvalt elama
714
815
715
755
698
surnud
1 950
2 121
2 278
2 443
2 502
mujale, andmed puuduvad
165
237
354
281
369
Aasta jooksul teenust saanute arv
10 230
10 803
11 445
11 874
12 368
Tabel 9. Üldhooldusteenusele saabunud ja teenuselt lahkunud isikute jagunemine saabumiskoha ja lahkumise sihtkoha järgi, 2014–2018, %
(aasta jooksul)
2014
2015
2016
2017
2018
Teenusele saabunud isikud
100
100
100
100
100
kodust
49.5
51.9
47.1
48.2
46.0
mitteinstitutsionaalselt
sotsiaalteenuselt
2.9
1.1
1.4
1.8
0.7
samalt institutsionaalselt
sotsiaalteenuselt
6.8
4.5
6.3
5.7
5.5
teiselt institutsionaalselt
sotsiaalteenuselt
1.3
1.8
2.3
2.0
3.2
statsionaarselt
tervishoiuteenuselt (v.a
õendusabiteenus)
8.5
10.0
9.2
11.8
9.9
õendusabiteenuselt
28.6
28.1
31.2
26.9
32.5
mujalt (andmed puuduvad)
2.3
2.5
2.6
3.6
2.3
Aasta jooksul teenusele saabunutest aasta lõpus teenusel viibijad
62.4
57.5
57.4
59.4
60.8
Teenuselt lahkunud isikud
100
100
100
100
100
samale institutsionaalsele
teenusele
8.5
8.0
7.3
7.3
7.5
teisele institutsionaalsele
teenusele
6.3
4.6
2.7
3.4
4.2
mitteinstitutsionaalsele
sotsiaalteenusele
2.5
1.2
3.0
2.4
2.0
asunud iseseisvalt elama
20.9
22.1
18.6
18.8
16.9
surnud
57.0
57.6
59.2
61.0
60.5
mujale, andmed puuduvad
4.8
6.4
9.2
7.0
8.9
Joonis 6. Üldhooldusteenusele saabunud isikud saabumiskoha järgi, 2018, %
Joonis 7. Üldhooldusteenuselt lahkujad lahkumise põhjuse järgi, 2018, %
Üldhooldusteenusel viibimise kestus[footnoteRef:4] [4: Alates 2016. aastast kogutakse andmeid teenusel viibimise kohta ööpäevades. Teenuse kestuse arvestus on seega detailsem ning seetõttu ei ole enamus neid andmeid varasemate aastatega võrreldavad. ]
2018. aasta jooksul sai hooldusteenust 12 368 inimest. Nendest natuke vähem kui pooled (48,4%) olid teenusel üle 330 ööpäeva[footnoteRef:5]. 23,5% teenust saanutest oli teenusel kuni 3 kuud. See on mõnevõrra vähem kui aasta tagasi, mil kuni 3 kuud teenust saanuid oli 25,1%. [5: Kuna statistilise aruandluse perioodiks on aasta, siis andmeid teenusesaajate tegeliku teenusel viibimise kestuse kohta läbi aastate praeguse statistilise aruandlusega kätte ei saa. ]
Ühe isiku arvestuslik teenusel viibimise aeg oli 241 ööpäeva, mis on arvestuslikult 7,9 kuud ning on 3 päeva (ehk 0,1 kuu võrra) rohkem kui aasta tagasi (tabel 10).
Tabel 10. Üldhooldusteenuse saajate jagunemine teenusel viibimise kestuse järgi, 2018 (aruandeaasta jooksul)
Vanuse-rühm
Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele, ööpäevades
Teenust saanud isikute arv
Ühe isiku teenuse saamise aeg öö-päevades
Ühe isiku teenuse saamise arvestus-lik aeg kuudes
kuni 30
31–90
91– 150
151–210
211–270
271– 330
üle 330
18–49
21
14
16
16
21
6
129
223
267
8.8
50–64
81
94
79
67
57
64
665
1107
273
9.0
65–74
140
237
158
131
111
136
1134
2047
262
8.6
75–79
149
210
135
130
124
145
874
1767
251
8.2
80–84
300
327
204
175
133
159
1063
2361
230
7.6
85+
594
745
441
333
324
310
2116
4863
225
7.4
Kokku
1 285
1 627
1 033
852
770
820
5 981
12 368
241
7.9
Teenusesaajate jagunemine teenusel viibimise kestuse järgi, %
10.4
13.1
8.4
6.9
6.2
6.6
48.4
100
2. Üldhooldusteenuse osutajad
Teenust osutavad asutused ja teenuskohtade arv
2018. aasta lõpus oli Eestis 166 väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavat asutust[footnoteRef:6] 8690 teenuskohaga. 26 teenuseosutaja puhul oli tegemist statsionaarset tervishoiuteenust osutava asutusega, kus üldhooldusteenuse teenuskohti oli 1520 (17,5% üldhooldusteenuse kohtade arvust). [6: Koos teenust osutava asutuse eraldi paiknevate struktuuriüksustega. ]
Omaniku järgi oli 91 üldhooldusteenust osutava asutuse omanikuks kohaliku omavalitsuse üksus, 68 teenust osutavat asutust kuulus Eesti eraõiguslikule isikule, 1 välismaa eraõiguslikule isikule ja 6 riigile (tabel 11).
Omaniku liigi järgi jagunesid teenuskohtade ja teenusesaajate arvud järgmiselt:
Tabel 11. Teenust osutavad asutused omaniku liigi, teenuskohtade ja teenusesaajate arvu järgi, 2018 (aasta lõpus)
Omaniku liik
Asutuste arv
Teenuskohtade arv
Teenusesaajate arv
Kokku
166
8 690
8 230
Kohaliku omavalitsuse üksus
91
4 204
4 080
Riik, k.a avalik-õiguslikud üksused
6
392
370
Eesti erasektor
68
3 960
3 651
Välismaa erasektor
1
134
129
%-des:
100
100
100
Kohaliku omavalitsuse üksus
54.8
48.4
49.6
Riik, k.a avalik-õiguslikud üksused
3.6
4.5
4.5
Eesti erasektor
41.0
45.6
44.4
Välismaa erasektor
0.6
1.5
1.5
Asutuste nimekiri koos omaniku liigiga on esitatud käesoleva ülevaate lõpus (LISA).
Teenust osutavate asutuste arv on järjepidevalt kasvanud. Viimase viie aastaga on juurde tulnud 18 asutust[footnoteRef:7] 1323 teenuskohaga. Kohtade arv on vaadeldaval perioodil kasvanud 18% ning teenusesaajate arv ligi 21% (tabel 12, joonis 8). [7: Ühe osa juurde tulnud asutuste puhul on selleks sama asutuse erinevates kohtades paiknevad struktuuriüksused.]
Nagu andmetest nähtub, ületab kohtade arv viimastel aastatel teenusesaajate arvu 460–690 võrra. Keskmiselt on olnud teenuskohtade täituvus 91,2–94,7% vahel.
2018. aasta lõpus oli kokku 460 vaba kohta, mis oli kohtade koguarvust 5,3%. Teenuseosutajaid, kus vabade kohtade arv moodustas teenuseosutaja kohtade arvust kuni 5,3%, oli 2018. aasta lõpus 38 (22,9%) ning 5,4–10%-lise vabade kohtade arvuga teenuseosutajaid oli 24 (14,5%). 66 teenuseosutajal (39,8% nende koguarvust) ei olnud ühtegi vaba kohta.
Samas peab arvestama, et need andmed näitavad vaid hetkeseisu, mis võib juba mõne päevaga muutuda. Samuti tähendab see protsent väikese kohtade arvuga asutuse puhul vaid paari-kolme vaba koha. Üleriigilises arvestuses ei ole seega kohtadest puudus. Probleem on pigem selles, kas alati on teenust vajava isiku soovidele vastavat kohta (nt tema endise elukoha lähedus, elamistingimused (nt soov saada omaette tuba), teenuse maksumus jms).
Tabel 12. Teenust osutavate asutuste, teenuskohtade ja teenusesaajate arv, 2014–2018 (aasta lõpus)
2014
2015
2016
2017
2018
Teenust osutavate asutuste arv
148
150
152
158
166
Teenuskohtade arv
7 367
7 809
8 126
8 356
8 690
Teenusesaajate arv
6 810
7 121
7 597
7 866
8 230
Vabade kohtade arv
557
688
529
490
460
Kohtade täituvuse %
92.4
91.2
93.5
94.1
94.7
Joonis 8. Teenuskohtade ja teenusesaajate arv, 2014–2018 (aasta lõpus)
Territoriaalse paiknemise järgi oli 2018. aastal teenust osutavaid asutusi koos eraldi paiknevate struktuuriüksustega kõige rohkem Pärnu maakonnas – 21 teenust osutavat asutust (12,7% asutuste koguarvust). Lääne-Virumaal oli teenuseosutajaid 17 (10,2%) ja Ida-Virumaal 16 (9,6%).
Teenuskohtade arvult on endiselt esikohal Ida-Virumaa 1297 kohaga (14,9% kohtade koguarvust) ja 1238 teenusesaajaga (15% teenusesaajatest). Teisel kohal oli Tartu maakond 922 teenuskohaga ja 815 teenusesaajaga (vastavalt 10,6% ja 9,9%). Kolmandal kohal olevas Pärnu maakonnas oli teenuskohti 878 ning teenusesaajaid 854 (vastavalt 10.1% ja 10,4%).
Kohtade täituvuse järgi olid Hiiu maakonnas mõlemal võrreldaval aastal kõik teenuskohad hõivatud ning 2018. aasta lõpus ületas teenusesaajate arv teenuskohtade ametlikku arvu ajutiselt ühe võrra. Teisel ja kolmandal kohal olid Tartu ja Lääne maakond, kus hoolduskohtadest oli täidetud vastavalt 99,3% ja 98,2%. Järgnesid Rapla ja Põlva maakond, vastavalt 97,9 ja 96,7 protsendiga (tabel 13 ja 14).
Tabel 13. Teenust osutavate asutuste jagunemine kohtade ja teenusesaajate arvu järgi maakonniti, 2014, 2018 (aasta lõpus)[footnoteRef:8] [8: Teenust osutavate asutuste, teenuskohtade ja teenusesaajate arvu suuremad muutused maakonniti võrreldes 2017. aastaga on seotud haldusreformi käigus läbi viidud territoriaalsete muudatustega, mille tulemisel muutus ühe osa asutuste puhul maakond.]
Maakond / linn
Asutuste arv
Teenuskohtade arv
Teenusesaajate arv
Kohtade täituvus, %
2014
2018
2014
2018
2014
2018
2014
2018
KOKKU
148
166
7 367
8 690
6 810
8 230
92.4
94.7
Harju (Tallinnata)
10
11
383
706
336
638
87.7
90.4
Hiiu
2
3
60
71
60
72
100.0
101.4
Ida-Viru
16
16
1 337
1 297
1 120
1 238
83.8
95.5
Jõgeva
5
7
280
485
254
445
90.7
91.8
Järva
4
6
201
276
191
271
95.0
98.2
Lääne
4
3
166
116
166
115
100.0
99.1
Lääne-Viru
15
17
602
714
570
688
94.7
96.4
Põlva
13
12
428
459
409
440
95.6
95.9
Pärnu¹
13
21
616
878
579
854
94.0
97.3
Rapla
9
9
372
378
371
361
99.7
95.5
Saare
7
7
214
289
217
275
101.4
95.2
Tallinn
8
9
628
675
614
646
97.8
95.7
Tartu
9
12
548
922
547
815
99.8
88.4
Valga
11
9
734
440
618
425
84.2
96.6
Viljandi
14
14
577
605
547
584
94.8
96.5
Võru
8
10
221
379
211
363
95.5
95.8
¹ Asutuste arvu nii suur kasv on osaliselt seotud sellega, et 2018. aasta andmetes on ka eraldi paiknevad struktuuriüksused, samuti uue teenuseosutajaga ning haldusreformi käigus Lääne maakonnast ühe juurde tulnud asutusega.
Tabel 14. Teenust osutavate asutuste jagunemine teenuskohtade ja teenusesaajate arvu järgi maakonniti, 2014, 2018 (aasta lõpus), %
Maakond / linn
Asutuste arv
Teenuskohtade arv
Teenusesaajate arv
2014
2018
2014
2018
2014
2018
KOKKU
100
100
100
100
100
100
Harju (Tallinnata)
6.8
6.6
5.2
8.1
4.9
7.8
Hiiu
1.4
1.8
0.8
0.8
0.9
0.9
Ida-Viru
10.8
9.6
18.1
14.9
16.4
15.0
Jõgeva
3.4
4.2
3.8
5.6
3.7
5.4
Järva
2.7
3.6
2.7
3.2
2.8
3.3
Lääne
2.7
1.8
2.3
1.3
2.4
1.4
Lääne-Viru
10.1
10.2
8.2
8.2
8.4
8.4
Põlva
8.8
7.2
5.8
5.3
6.0
5.3
Pärnu
8.8
12.7
8.4
10.1
8.5
10.4
Rapla
6.1
5.4
5.0
4.3
5.4
4.4
Saare
4.7
4.2
2.9
3.3
3.2
3.3
Tallinn
5.4
5.4
8.5
7.8
9.0
7.8
Tartu
6.1
7.2
7.4
10.6
8.0
9.9
Valga
7.4
5.4
10.0
5.1
9.1
5.2
Viljandi
9.5
8.4
7.8
7.0
8.0
7.1
Võru
5.4
6.0
3.0
4.4
3.1
4.4
Kohtade arvu poolest erinevad asutused omavahel oluliselt. Väikseimal üldhooldusteenust osutaval asutusel oli 2018. aasta lõpus vaid 3 teenuskohta kolme teenusesaajaga. Tegemist on statsionaarset tervishoiuteenust osutava asutusega, kus viibis aasta lõpus intervallhooldusel 3 inimest. Väikseimas, ainult sotsiaalteenust osutavas asutuses oli eelmise aasta lõpus 6 kohta, suurimas 334.
Kohtade arvu poolest on kõige rohkem 41–51 kohaga asutusi (32 asutust, s.o 19,3%) ning 21–30 kohaga asutusi (31 asutust). Kokku oli 2018. aasta lõpus 90 asutust (54,2%), kus kohtade arv oli vahemikus 20–50 (tabel 15 ja joonis 9 – asutuste jagunemine kohtade arvu järgi).
Arvestuslik keskmine kohtade arv ühes asutuses oli 53. Kuni 53 kohaga asutusi oli 115 (69,3% asutuste koguarvust). Kokku oli neis asutustes 3753 kohta (43,2% kohtade koguarvust) 3577 teenuse saajaga (43,5% teenusesaajate koguarvust). Keskmine arvestuslik kulu ühe teenusesaaja kohta ööpäevas oli neis asutustes 21,45 eurot, mis 1,22 euro võrra riigi keskmisest (22,67 eurot) madalam.
Tabel 15. Teenust osutanud asutuste jagunemine kohtade arvu järgi, 2018 (aasta lõpus)
K Kokku / kesk-mine
Kohtade arv
kuni 10
11-20
21-30
31-40
41-50
51-60
61-70
71-100
101-130
131-200
300-335
Asutuste arv
166
4
17
31
27
32
15
11
12
8
7
2
%-des asutuste koguarvust
100
2.4
10.2
18.7
16.3
19.3
9.0
6.6
7.2
4.8
4.2
1.2
Kohtade arv
8 690
29
275
785
962
1 492
828
740
967
904
1 074
634
%-des kohtade koguarvust
0.3
3.2
9.0
11.1
17.2
9.5
8.5
11.1
10.4
12.4
7.3
Teenusesaajad
8 230
27
266
732
934
1 408
816
719
917
867
1 011
533
%-des teenusesaajate koguarvust
100
0.3
3.2
8.9
11.4
17.1
9.9
8.7
11.1
10.5
12.3
6.5
Kulutused ööpäevas, eurot
22.67
29.22
21.81
21.15
21.28
21.67
21.52
24.01
21.21
22.42
26.59
25.02
%-des keskmisest
128.9
96.2
93.3
93.9
95.6
94.9
105.9
93.5
98.9
117.3
110.3
Arvestuslik kulu kuus, eurot
689
888
663
643
647
659
654
730
645
682
808
760
sellest tasus, %
isik
79.0
68
77
80
85
81
79
88
77
78
77
61¹
KOV
20.9
32
21
20
15
19
21
12
23
22
23
39
muu
0.1
0
2
0
0
0
0
0
0
0
0
0
¹ Tegemist on 2 teenuseosutajaga, kellest ühe omanikuks on KOV ning kus KOVi poolne osalus teenuse eest tasumisel moodustas 44%.
Joonis 9. Teenust osutanud asutuste jagunemine kohtade arvu järgi, 2018 (aasta lõpus)
Põhitöötajad
2018. aasta lõpus oli väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavates asutustes teenuse saajatega otseselt tegelevaid töötajaid (põhitöötajaid) kokku 2282, kellest 78,8% (s.o 1799 töötajat) olid hooldustöötajad. Koos abihooldustöötajatega (4,3% põhitöötajatest) moodustasid hooldustöötajad põhitöötajatest 83,1%. Osatähtsuselt teisel kohal 6,9%-ga olid õed ning kolmandal kohal tegevusjuhendajad (4,3%) (tabel 16, joonis 10).
Tabel 16. Teenuse osutamisega tegelevad põhitöötajad, 2014–2018 (aasta lõpus)
2014
2015
2016
2017
2018
Muutus, % (2018/2014)
Kokku
1 777
1 878
2 132
2 201
2 282
128.4
Hooldustöötaja
1 481
1 571
1 683
1 760
1 799
121.5
Abihooldustöötaja
-
-
48
55
97
-
Tegevusjuhendaja¹
57
49
88
61
97
170.2
Huvijuht
17
18
23
24
23
135.3
Õde
131
141
155
163
158
120.6
Sotsiaaltöötaja
33
32
32
34
36
109.1
Arst, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed¹
17
16
44
52
19
111.8
Muud
41
51
59
52
53
129.3
¹ 2016. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kuulub väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hulka ka täisealiste päevahoiuteenus. Sellega on kolmel viimasel aastal kasvanud logopeedide ja tegevusjuhendajate arvud. 2018.a kohta esitas üks päevahoiuteenust osutavatest asutustest logopeedide asemel teenuse osutajatena tegevusjuhendajad, põhjendades seda sellega, et tegevused, mida töötaja klientidega teeb, on sisu poolest siiski pigem tegevusjuhendaja tegevused.
Võrreldes 2014. aastaga kasvas 2018. aastal põhitöötajate arv 28,4% (s.o 505 töötaja võrra). Kuigi hooldustöötajate arv kasvas sellest mõnevõrra aeglasemalt, moodustas hooldustöötajate kasv sellest 63% (s.o 318 töötajat). Tegevusjuhendajate arvu kasvu mõjutas täisealistele päevahoiuteenuse osutamine alates 2016. aastast. Arvestuslikult oli ühe hooldustöötaja kohta 4,6 teenusesaajat.
Joonis 10. Teenuse osutamisega tegelevad põhitöötajad, 2014–2018 (aasta lõpus)
Sotsiaalhoolekandes töötavate inimeste brutopalk kuus on riigi keskmisega võrreldes tunduvalt madalam. Esitatud andmetel oli üldhooldusteenust osutavate asutuste põhitöötajate keskmine arvestuslik brutokuupalk 2018. aastal 771 eurot, moodustades riigi keskmisest brutopalgast 58,9% (2018. aastal oli riigi keskmine brutokuupalk 1310 eurot). Hooldustöötajate puhul oli see protsent veelgi madalam – 57,0% riigi keskmisest. Põhitöötajatest kõrgeim palk oli õel, ületades sama teenuse põhitöötajate keskmist brutokuupalka 42,8%, kuid riigi keskmisest oli see ikkagi 84.0% (tabel 17). Samas, võrreldes riigi keskmise palgakasvuga, on üldhooldusteenuse põhitöötajate, sh hooldustöötajate keskmine brutopalk kasvanud vaadeldaval perioodil mõnevõrra kiiremini (kasv vastavalt 38,4% ja 39,6%; riigi keskmine 28,8%).
Tabel 17. Põhitöötajate keskmine arvestuslik brutopalk, 2014–2018 (eurot kuus)
2014
2015
2016
2017
2018
2018/2014, %
Hooldustöötaja
535
585
632
675
747
139.6
Abihooldustöötaja
-
-
543
562
620
…
Huvijuht
541
578
644
669
714
132.0
Tegevusjuhendaja
558
607
678
718
837
150.0
Õde
814
866
909
1 015
1 101
135.3
Sotsiaaltöötaja
679
756
837
901
1017
149.8
Keskmine
557
606
655
703
771
138.4
3. Üldhooldusteenuse osutamise kulud ja rahastamine
Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust rahastavad põhiliselt teenusesaaja ja/või tema pereliikmed või ülalpidamiskohuslased ja teenusesaaja endine elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulusid rahastab nende elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest toetusfondi kaudu selleks otstarbeks eraldatud hüvitisest.
Kokku kulus 2018. aastal üldhooldusteenuse osutamiseks 67,5 miljonit eurot. Teenusesaajate ja nende pereliikmete poolt tasuti sellest 53,3 miljonit eurot (79,0%). Kohalikud omavalitsused panustasid teenusele 14,1 miljonit eurot ehk 20,9% teenuse osutamiseks kulunud vahenditest.
Võrreldes 2014. aastaga kasvasid üldhooldusteenuse kulutused 2018. aastal 22,3 miljonit eurot (49,3%), millest teenusesaajad koos pereliikmetega katsid 93% ja kohaliku omavalitsuse üksused 7%. Teenusesaaja, tema pereliikme või eestkostja osalus teenuse eest tasumisel kasvas sellel perioodil 20,8 miljonit eurot (64,2%) ning kohaliku omavalitsuse osa 1,6 miljonit eurot (12,6%) (tabel 18, joonis 11).
Tabel 18. Üldhooldusteenuse osutamise kulutused rahastamisallikate lõikes, 2014–2018
2014
2015
2016
2017
2018
Kokku (eurot)
45 224 252
49 782 790
55 978 498
61 213 476
67 524 493
riik
166 770
143 001
96 997
48 000
56 798
kohaliku omavalitsuse
üksus
12 524 260
12 892 385
13 279 855
13 688 267
14 098 291
teenusesaaja, tema
pereliikme või eestkostja
osalus
32 468 151
36 696 685
42 544 421
47 422 709
53 314 533
muu
65 071
50 719
57 226
54 500
54 871
Kulutuste struktuur rahastamisallikate lõikes, %
riik
0.4
0.3
0.2
0.05
0.05
kohaliku omavalitsuse
üksus
27.7
25.9
23.7
22.4
20.9
teenusesaaja, tema
pereliikme või eestkostja
osalus
71.8
73.7
76.0
77.5
79.0
muu
0.1
0.1
0.1
0.05
0.05
Joonis 11. Üldhooldusteenuse osutamise kulutused rahastamisallikate lõikes,
2014–2018 (tuhat eurot)
Arvestuslik kulu ühe teenust saava isiku kohta ööpäevas oli 2018. aastal 22,67 eurot, mis kuu arvestuses on 689 eurot.
Arvestuslikult maksis teenusesaaja koos oma pereliikmetega teenuse eest kuus keskmiselt 544 eurot. Isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse panus oli 144 eurot. Võrreldes 2014. aastaga kasvas arvestuslik kulu ühe teenusesaaja kohta kuus 126 eurot (22,4%). Põhiliste rahastamisallikate järgi kasvasid nimetatud aastate võrdluses isikupoolsed kulutused 140 eurot (s.o 34,7%), kohaliku omavalitsuse üksuste poolsed kulutused vähenesid aga 12 euro (s.o 7,7%) võrra (tabel 20).
Tabel 19. Arvestuslik kulu ühe teenusesaaja kohta ööpäevas ja kuus, 2014–2018, eurot
2014
2015
2016
2017
2018
Kulutused ööpäevas¹
18.52
19.34
20.53
21.64
22.67
Kulutused kuus¹
563
588
624
658
689
sellest tasus:
teenusesaaja, tema pereliige
või eestkostja
404
433
474
509
544
kohaliku omavalitsuse üksus
156
152
148
147
144
riik
2
2
1
1
1
muud allikad
1
1
1
1
¹ Kuni 2015. aastani koguti andmeid ühe isiku kohta keskmiselt kuus, alates 2016. aastast ööpäevas. Ümberarvestamisel on võetud ööpäevade arvuks kuus 30.4.
Teenuseosutajate lõikes erineb keskmine arvestuslik kulu teenusesaaja kohta ööpäevas enam kui 3 korda).
Kuni keskmise kuluasemega (k.a) asutusi oli 2018. aasta lõpus 108 (65,1% kõigist asutustest). Neis asutustes oli kokku 5001 teenuskohta (60,8% kohtade koguarvust) 4796 teenusesaajaga (58,3% teenusesaajatest) ning aasta jooksul sai teenust 6865 inimest (55,5% teenusesaajatest).
Tabel 20. Teenuseosutajate jagunemine keskmise arvestusliku kulu järgi teenust saanud isiku kohta ööpäevas, 2018
Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt ööpäevas, eurot
Kesk-mine kulu öö-päevas, 22.67 eurot
Kokku
13.1–16.0
16.1–20.0
20.1–24.0
sealhulgas
24.1–28.0
28.1–32.0
32.1–36.0
36.1+
20.1–22.0
22.1–24.0
Asutuste arv aasta lõpus
166
4
43
83
42
41
25
4
4
3
108
%-des asutuste koguarvust
100
2.4
25.9
50.0
25.3
24.7
15.1
2.4
2.4
1.8
65.1
Kohtade arv aasta lõpus
8 690
193
1 981
4 198
1 751
2 447
1 626
168
383
141
4 842
%-des kohtade koguarvust
100
2.2
22.8
48.3
20.1
28.2
18.7
1.9
4.4
1.6
55.7
Teenusesaajate arv aasta lõpus
8 230
190
1 905
3 933
1 632
2 301
1 568
150
360
124
4 575
%-des teenuse-saajate koguarvust
100
2.3
23.1
47.8
19.8
28.0
19.1
1.8
4.4
1.5
55.6
Teenusesaajate arv aasta jooksul
12 368
319
2 686
5 822
2 361
3 461
2 368
263
583
327
6 685
%-des teenuse-saajatest kokku
100
2.6
21.7
47.1
19.1
28.0
19.1
2.1
4.7
2.6
54.1
Päevahoiuteenus
Lisaks väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele võivad teenust vajada ka inimesed, kelle terviseseisundist tulenev kõrvalabi vajadus ei nõua ööpäevaringset hooldust hoolekandeasutuses. Ühe võimalusena on selleks päevahoid, mida võivad saada isikud, kes öisel ajal on suutelised iseseisvalt hakkama saama oma kodus või on öisel ajal tagatud neile hooldus ning järelevalve mitteformaalse hoolduse kaudu.
2018. aasta jooksul sai päevahoiuteenust 254 inimest, kellest enamus (67,0%) olid alla 50-aastased. 80-aastaseid ja vanemaid teenusesaajaid oli 19,7% (tabel 21). Nooremaealiste suur osatähtsus teenusesaajate hulgas on seotud erivajadustega täisealistele isikutele päevahoiuteenusel viibimise ajal erinevate arendavate tegevuste osutamisega (tegevusteraapia, loovteraapia ja muud töösarnased tegevused). Kui keskmiselt viibisid need inimesed aasta jooksul teenusel 188 päeva, siis 74 (43,5%) alla 50-aastastest päevahoiuteenuse saajatest viibis teenusel vähemalt 331 päeva (tabelid 21 ja 22).
Tabel 21. Päevahoiuteenuse saajad vanuse järgi, 2018 (aruandeaasta jooksul)
Teenust saanud isikud
sh vanuserühmade järgi
18–24
25–49
50–64
65–74
75–79
80–84
85+
Kokku
254
56
114
9
14
11
21
29
Vanuseline jaotus, %
100
22.1
44.9
3.5
5.5
4.3
8.3
11.4
Tabel 22. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise teenuse saamise aja järgi, 2018 (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühm
Teenuse saamise aeg päevades
Teenust saanud isikud kokku
Ühe isiku teenuse saamise aeg (päeva)
kuni 30
31–90
91–150
151–210
211–270
271–330
331–365 (366)
18–24
2
7
15
4
2
0
26
56
235
25–49
12
20
17
13
1
3
48
114
214
50–64
1
4
1
0
0
0
3
9
164
65–74
7
3
1
1
2
0
0
14
74
75–79
5
2
1
2
1
0
0
11
80
80–84
3
6
6
1
3
0
2
21
133
85+
10
4
0
4
7
2
2
29
138
Kokku
40
46
41
25
16
5
81
254
188
Teenusesaajate jaotus teenuse saamise kestuse järgi, %
15.8
18.1
16.1
9.8
6.3
2
31.9
100
Päevahoiuteenust osutas 10 teenuseosutajat. Nendest seitsmes oli päevahoiuteenus lisaks ööpäevaringsele üldhooldusteenusele. Kolmes asutuses osutati ainult päevahoiuteenust.
Kulutused päevahoiuteenusele kokku olid 2018. aastal 2,1 miljonit eurot. Keskmine arvestuslik kulu ühe isiku kohta päevas oli 43,1 eurot.
LISA
Väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavad asutused, 2018 (aasta lõpus)
Maakond
Asutuste arv
Teenust osutav asutus
Omaniku liik
Harju
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kose Kodu
Eesti erasektor
Harju
AS Rannapere Pansionaat
Kohaliku omavalitsuse üksus
Harju
Benita Kodu AS
Eesti erasektor
Harju
Kuusalu Eakate Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Harju
MTÜ Paunküla Hooldekeskus
Eesti erasektor
Harju
OP Eakatekodu OÜ Loksa Eakate Kodu
Eesti erasektor
Harju
OP Eakatekodu OÜ Loksa Eakate Kodu (end. Ravikeskus)
Eesti erasektor
Harju
OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Harju
PJV Hooldusravi SA
Eesti erasektor
Harju
Rae Sotsiaalkeskus (kuni 2017.a Rae Hooldekodu)
Kohaliku omavalitsuse üksus
Harju
Random Impex OÜ Ihasalu Pansionaat
Eesti erasektor
Harju kokku
11
Hiiu
SA Hiiumaa Haigla
Eesti erasektor
Hiiu
Samaaria Eesti Misjon MTÜ Hiiumaa osakond
Eesti erasektor
Hiiu
Sihtasutus Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri
Kohaliku omavalitsuse üksus
Hiiu kokku
3
Ida-Viru
Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Ida-Viru
MTÜ Iisaku Hooldekeskus (kuni 2017.a Iisaku Hooldekodu)
Kohaliku omavalitsuse üksus
Ida-Viru
MTÜ Kodulävi
Eesti erasektor
Ida-Viru
MTÜ Vahtra Hooldemaja Aa Hooldekodu
Eesti erasektor
Ida-Viru
MTÜ Vahtra Hooldemaja Kiviõli Kodu
Eesti erasektor
Ida-Viru
Narva Sotsiaaltöökeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Ida-Viru
OÜ Häcke Kohtla-Järve Pansionaadid
Eesti erasektor
Ida-Viru
OÜ Ilmara Pansionaat Männiku
Eesti erasektor
Ida-Viru
SA Alutaguse Hoolekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Ida-Viru
SA Ida-Viru Keskhaigla
Kohaliku omavalitsuse üksus
Ida-Viru
SA Jõhvi Haigla
Eesti erasektor
Ida-Viru
SA Jõhvi Hooldekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Ida-Viru
SA Kiviõli Tervisekeskus
Eesti erasektor
Ida-Viru
SA Narva-Jõesuu Hooldekodu
Eesti erasektor
Ida-Viru
SA Sillamäe Haigla
Kohaliku omavalitsuse üksus
Ida-Viru
Viru Haigla AS Kohtla-Järve hooldusosakond
Eesti erasektor
Ida-Viru kokku
16
Jõgeva
Kääpa Hooldekeskus
Eesti erasektor
Jõgeva
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Põltsamaa Kodu
Eesti erasektor
Jõgeva
MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus
Eesti erasektor
Jõgeva
MTÜ Iseseisev Elu Kaarepere Pansionaat
Eesti erasektor
Jõgeva
MTÜ Lustivere Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Jõgeva
OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar
Kohaliku omavalitsuse üksus
Jõgeva
SA Jõgeva Haigla
Riik, k.a avalik-õiguslikud üksused
Jõgeva kokku
7
Järva
Ahula Sotsiaalne Varjupaik
Kohaliku omavalitsuse üksus
Järva
Aravete Hooldekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Järva
Häcke OÜ Pansionaat
Eesti erasektor
Järva
Käru Südamekodu OÜ
Eesti erasektor
Järva
Sihtasutus Koeru Hooldekeskus
Riik, k.a avalik-õiguslikud üksused
Järva
Väätsa Eakate Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Järva kokku
6
Lääne
Oru Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne
Risti Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne
Sihtasutus Läänemaa Haigla
Riik, k.a avalik-õiguslikud üksused
Lääne kokku
3
Lääne-Viru
Eakate Kodu Villa Alfred
Eesti erasektor
Lääne-Viru
MTÜ Lille Turvakodu
Eesti erasektor
Lääne-Viru
OP Eakatekodu OÜ Aaspere Eakate Kodu
Eesti erasektor
Lääne-Viru
OP Eakatekodu OÜ Rakvere Eakate Kodu
Eesti erasektor
Lääne-Viru
OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis
Eesti erasektor
Lääne-Viru
OÜ Kadrina Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru
Pandivere Pansion OÜ
Eesti erasektor
Lääne-Viru
Rakvere Hooldekodu
Eesti erasektor
Lääne-Viru
Sääse Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru
Tammiku Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru
Tammiku Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru
Tapa Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru
Uhtna Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru
Ulvi Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru
Viru Haigla Hooldekodu
Eesti erasektor
Lääne-Viru
Viru-Nigula Sotsiaalhoolekande Keskus (kuni 2017.a Kunda Hooldekodu)
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru
Väike-Maarja Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Lääne-Viru kokku
17
Põlva
Ahja Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Põlva
AS Räpina Haigla
Kohaliku omavalitsuse üksus
Põlva
EELK Räpina Miikaeli koguduse Hooldekodu
Eesti erasektor
Põlva
Kagutuul OÜ
Eesti erasektor
Põlva
Karaski Pansionaat OÜ
Eesti erasektor
Põlva
Krootuse Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Põlva
Laheda Sotsiaalkeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Põlva
Leevi Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Põlva
MTÜ Piigaste
Eesti erasektor
Põlva
Põlgaste Pansionaat
Kohaliku omavalitsuse üksus
Põlva
Põlva Valla Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Põlva
Saverna Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Põlva kokku
12
Pärnu
Häädemeeste Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
Jõõpre Vanurite Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
Kilingi Villa Pansionaat
Eesti erasektor
Pärnu
Lihula Südamekodu OÜ (kuni 2017 k.a. Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus)
Eesti erasektor
Pärnu
MTÜ Halinga Turvakodu Halinga Mõis
Eesti erasektor
Pärnu
MTÜ Halinga Turvakodu Vahenurme
Eesti erasektor
Pärnu
MTÜ Halinga Turvakodu Wildenau
Eesti erasektor
Pärnu
OÜ Zunt
Eesti erasektor
Pärnu
Saarde valla Surju Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
SA Lääneranna Hoolekanne Koonga Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
SA Lääneranna Hoolekanne Varbla Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
SA Pärnu Haigla Õendushoolduskeskus
Eesti erasektor
Pärnu
SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu Kaelase Kodu
Eesti erasektor
Pärnu
SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu
Eesti erasektor
Pärnu
SA Vändra Tervisekeskus
Eesti erasektor
Pärnu
Tammiste Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
Tootsi Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
Tõstamaa Hooldekodu SA Pootsi maja
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
Tõstamaa Hooldekodu SA Tõstamaa maja
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu
Vändra Alevi Hoolekandekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Pärnu kokku
21
Rapla
Hageri Hooldekodu MTÜ
Eesti erasektor
Rapla
Juuru Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Rapla
Järvakandi Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Rapla
Kaiu Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Rapla
Kuuda Hooldekodu OÜ
Eesti erasektor
Rapla
MTÜ Elupuu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Rapla
Märjamaa Haigla AS
Kohaliku omavalitsuse üksus
Rapla
Rapla Hooldekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Rapla
Vigala Hooldekodu OÜ
Kohaliku omavalitsuse üksus
Rapla kokku
9
Saare
AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu
Riik, k.a avalik-õiguslikud üksused
Saare
Kihelkonna Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Saare
Kuressaare Haigla SA Hooldekodu
Eesti erasektor
Saare
Muhu Hooldekeskuse SA
Kohaliku omavalitsuse üksus
Saare
Pärsama Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Saare
SA Lääne-Saare Hoolekanne
Kohaliku omavalitsuse üksus
Saare
Valjala Päevakeskus-Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Saare kokku
7
Tallinn
Eakate Hooldekodu OÜ
Eesti erasektor
Tallinn
Iru Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tallinn
Kursana Eesti
Välismaa erasektor
Tallinn
Lootuse Rand OÜ
Eesti erasektor
Tallinn
Marta Kodu OÜ
Eesti erasektor
Tallinn
Nõmme Sotsiaalmaja
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tallinn
Pansionaat Kose OÜ
Eesti erasektor
Tallinn
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla
Eesti erasektor
Tallinn
Sihtasutus Hiiu Ravikeskus
Eesti erasektor
Tallinn
9
Tartu
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Hellenurme Kodu
Eesti erasektor
Tartu
Peipsiveere Hooldusravikeskus SA
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tartu
SA Aarike Hooldekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tartu
SA Elva Haigla TM
Eesti erasektor
Tartu
SA Hooldekodu Härmalõng Kastre Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tartu
SA Hooldekodu Härmalõng Võnnu Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tartu
SA Nõo Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tartu
SA Rõngu Hooldusravikeskus
Eesti erasektor
Tartu
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
Eesti erasektor
Tartu
SA Uderna Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tartu
Tabivere Sotsiaalkeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tartu
Tartu Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Tartu kokku
12
Valga
AS Helme Pansionaat
Eesti erasektor
Valga
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Sangaste Pansionaat
Eesti erasektor
Valga
AS Valga Haigla
Riik, k.a avalik-õiguslikud üksused
Valga
Karula Hooldemaja
Kohaliku omavalitsuse üksus
Valga
MTÜ Paju Pansionaadid
Eesti erasektor
Valga
SA Otepää Tervisekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Valga
SA Taheva Sanatoorium
Kohaliku omavalitsuse üksus
Valga
SA Tõrva Haigla
Kohaliku omavalitsuse üksus
Valga
SA Tõrva Haigla Hummuli Hoolekandekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Valga kokku
9
Viljandi
Kolga-Jaani Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
Kõpu Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
Kärstna Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Karksi Kodu
Eesti erasektor
Viljandi
Mulgi Häärber OÜ
Eesti erasektor
Viljandi
Mõisaküla Hoolekandekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
Pilistvere Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
Polli Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
Pärsti Pansionaat
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
SA Abja Haigla
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
SA Viljandi Haigla
Riik, k.a avalik-õiguslikud üksused
Viljandi
SA Viljandimaa Hoolekandekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Viljandi
Viiratsi Hoolekandekeskus
Eesti erasektor
Viljandi kokku
14
Võru
AS Lõuna-Eesti Haigla Õendusabikeskus
Eesti erasektor
Võru
Hooldekodu Pihlakobar
Kohaliku omavalitsuse üksus
Võru
Kääpa Sotsiaalkeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Võru
MTÜ Antsla Tervisekeskus
Kohaliku omavalitsuse üksus
Võru
OÜ Vastseliina Hooldekodu
Eesti erasektor
Võru
Rõuge Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Võru
SA Sõmerpalu Hooldekodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Võru
Setomaa Hooldekodu Meremäe Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Võru
Setomaa Hooldekodu Mikitamäe Kodu
Kohaliku omavalitsuse üksus
Võru
Värska Südamekodu OÜ (kuni 2016.a Saatse Pansionaat)
Eesti erasektor
Võru kokku
10
Eesti kokku
166
19
