Gerda Vares

SEOSED KANDMISTESTIDE JA

LABORATOORSETE PILLINGUTESTIDE

TULEMUSTE VAHEL

LÕPUTÖÖ

Tallinn 2016

Gerda Vares

SEOSED KANDMISTESTIDE JA

LABORATOORSETE PILLINGUTESTIDE

TULEMUSTE VAHEL

LÕPUTÖÖ

Rõiva- ja tekstiiliteaduskond

Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse eriala

Tallinn 2016

Mina, Gerda Vares, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite,

sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt.

Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt

ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Lõputöö autor: Gerda Vares.......................................................................

(allkiri ja allkirjastamise kuupäev)

Üliõpilase kood: 120820638

Õpperühm: KRR 71/81

Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele.

Juhendajad: Diana Tuulik....................................................................

(allkiri ja allkirjastamise kuupäev)

Kaitsmisele lubatud „...............“.......................................2016a.

Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna dekaan Mare-Ann Perkmann..................................................................

(allkiri)

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 5

1. RÕIVA JA KANGA KVALITEET NING SELLE MÄÄRAMISE MEETODID .......................... 8

1.1. Rõiva kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid .................................................................................... 8

1.2. Kanga kvaliteet ja selle määramise võimalused .......................................................................... 12

1.3. Kangaste ja rõivaste testimine ja selle määramise meetodid ...................................................... 16

1.4. Kangaste pillingukindlus ja selle määramise meetodid .............................................................. 22

2. TOODETE JA KANGASTE PILLINGUKINDLUSE TESTIMINE AS BALTIKA TOODETE

NÄITEL ............................................................................................................................................. 26

2.1. Sobiliku uurimusmetoodika valik ja põhjendus .......................................................................... 26

2.2. Testitatavate toodete ja kangaste valiku põhjendus ja kirjeldus ................................................. 27

2.3. Laboratoorsete pillingutestide ja kandmistestide tulemused ....................................................... 29

2.4. Teostatud testide tulemuste analüüs ja järeldused ....................................................................... 43

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 47

SUMMARY ....................................................................................................................................... 49

VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................... 51

Lisa 1. Kandmistesti harjutused, tabel............................................................................................ 54

Lisa 2. Kandmistesti läbiviimise juhend ASTM D 3181-10 standardi alusel, tabel ...................... 55

Lisa 3. Pillingu hindamise skaala ................................................................................................... 57

Lisa 4. Toode 1 Tando .................................................................................................................... 58

Lisa 5. Toode 2 Olcetto .................................................................................................................. 59

Lisa 6. Toode 3 Presa ..................................................................................................................... 60

Lisa 7. Toode 4 Adesione ............................................................................................................... 61

Lisa 8. Toode 5 Hiren ..................................................................................................................... 62

Lisa 9. Toode 6 Nunez ................................................................................................................... 63

Lisa 10. Pillingukindluse määramine kostüümikangastel .............................................................. 64

Lisa 11. Pillingukindluse määramine kudumitel ............................................................................ 65

Lisa 12. Kostüümikangast toodete kandmistesti tulemused tundide lõikes ................................... 66

4

Lisa 13. Kudumite kandmistesti tulemused tundide lõikes ............................................................ 67

Lisa 14. Kuupäevaliselt dokumenteeritud kandmistesti tulemuste hindamine .............................. 68

Lisa 15. Martindale pillingutester, foto .......................................................................................... 70

5

SISSEJUHATUS

Uute moetrendide tulekuga moeturule on suurenenud rõivatööstustoodangu tootmismahud ja seega

ka tarbijatel on suuremad võimalused rõivastusstiili pidevaks vahetamiseks. Kiirelt arenevate

rõivatrendide juures mängib tähtsat rolli kanga kvaliteet, mis võib hakata tootmismahtude suurenedes

ja kvaliteedikontrolli vähenedes kiirelt halvenema. Rõiva juures on kvaliteet üks tähtsamaid tegureid,

et hoida tarbijaid rahulolevatena.

Rõivatööstusettevõtete jätkusuutlikkust mõjutab olulisel määral rõivaste kvaliteet. Need ettevõtted

teostavad erinevaid ja olulisi uurimistöid kvaliteedi määramiseks, et vastata tarbija ootustele ja

pakkuda tarbijale meelepäraseid tooteid. Rõivatööstuste toodete kõrget kvaliteeti eristab madalast

kvaliteedist see näitaja, et toode ei näeks välja kvaliteetne ja väärtuslik vaid poeletil, vaid oleks sama

hea kvaliteediga ka peale paari pesu ja kandmist. Rõiva kvaliteet koosneb paljudest komponentidest,

milleks on kiud, lõngad ning kangas, mis on omakorda viimistletud, värvitud ja töödeldud.

Kangastel on erinevaid omadusi, nagu näiteks pillingukindlus, hõõrdekindlus ja värvipüsivus. Kõigil

neil on suur mõju rõiva kvaliteedi määramisel, kuid kvaliteet on midagi enamat kui toote omadused

ja hind. See võib mõjutada ka psühholoogilise tegurina tarbijatele kuna visuaalne toote muutus võib

tarbijas enesekindlust alla viia ja tekitada brändi suhtes halva mulje. Tihti ei pöörduta kvaliteedi

probleemidega ettevõtte poole ja ettevõtted ei pruugi teada saada nendest probleemidest. [1, p. 3]

Jewel (2009), Ukponwan, Mukopadhyay ja Chatterjee (1998), kes on antud rõivaeriala spetsialistid,

väidavad, et rõivatööstusettevõtete üheks suurimaks probleemiks on pillingualtid kangad kuna

kasutusele tulnud keemilised kiud nagu polüester on süvendanud pillingu ilminguid kangastel. [2, p.

51], [3, p. 1] Pillingukindlust on võimalik kindlaks määrata erinevate testide abil. Seetõttu tehakse

rõivatööstustes erinevaid laboratoorseid katseid, et teada saada kanga omadusi. Teostatakse ka

kandmisteste, et kindlaks määrata rõiva omadusi tegelikul kandmisel.

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on välja selgitada seosed kandmistestide ja laboratoorsete

pillingutestide tulemuste vahel. Lõputöö on kirjutatud rõivatööstusettevõtte AS Baltika alla kuuluvate

6

brändide toodete näitel. Antud ettevõttes on ilmnenud kudumite ja kostüümikangast valmistatud

rõivaste kvaliteediga teatud määral probleeme, täpsemalt pillinguga. Ettevõttel on huvi antud teema

vastu, kuna soovitakse areneda ja muuta kvaliteedi protseduure tõhusamaks ja seejuures on käesolev

töö rakenduslikku laadi ning kasutatakse reaalselt organisatsoonis. Lõputöö teema on aktuaalne, kuna

teadaolevalt ei ole Eestis uuritud nende testide vahelisi seoseid.

Laboratoorsete katsete kui ka nendest kangastest õmmeldud toodete kandmistestide sooritamise

käigus saadud tulemused pakuvad ettevõttele huvi. Põhiliseks kasusaajaks on sealjuures tarbija, kui

ettevõte suudab tulevikus valida toodetele sobivamaid ja kvaliteetsemaid kangaid, et rahuldada tarbija

vajadusi.

Pillingupüsivuse väljaselgitamiseks tugineb töö autor kahele erinevale uurimismeetodile. Lõputöö

üheks uurimismeetodiks on pillingutesti läbiviimine laboris. Teiseks uurimismeetodiks käesolevas

lõputöös on käsitletud kandmistesti, mis on oluline reaalse kandmise tulemuste saavutamiseks.

Käesoleva lõputöö ülesandeks on läbi viia ja uurida katsete tulemusi kolme kostüümikangast tootega

ning kolme kudumiga ja laborikatsete jaoks mõeldud kangastega. Tooted on valitud selle põhjal, et

kostüümikangaste puhul on tegu toodetega, millele tuli rohkem tagasisidet pillingule klientide poolt.

Kudumid olid valitud seetõttu, kuna nendele üldiselt pillingu katsetamist teostatakse vähe. Kõik

tooted on kiulise koostise ja tekstuuri poolest erinevad, mis annab laiema ülevaate erinevate kangaste

testimistulemustest.

Käesolev töö koosneb kahest peatükist, millest esimeses keskendutakse rõiva kvaliteedi mõiste

definitsioonile ja kvaliteedi testimise võimalustele tänapäeval. Esimeses peatükis on käsitletud

enamlevinud kanga omadusi ja nende väljaselgitamiseks vajalike laborikatsete läbiviimise võimalusi.

Samuti on käsitletud kandmistestide erinevaid metoodikaid ning juhised, mis on vastavuses

standartitega. Rõiva ja- kanga kvaliteedi käsitlemisel on tuginetud erinevatele rõiva kvaliteediga

seotud teooriatele.

Töö teises peatükis viiakse läbi pillingu ja kandmistestide empiiriline analüüs, mille abil soovitakse

jõuda püstitatud eesmärgini. Töö teises peatükis kirjeldatakse autori poolt valitud uuringumeetodeid,

testitavate toodete ja kangaste valiku põhjendused ja kirjeldus ning analüüsitakse testide saadud

tulemusi.

Autor soovib tänada kõiki, kes on aidanud kaasa käesoleva lõputöö valmimisele. Suured tänud AS

Baltikale toodete ja kangaste eest, mida autoril oli võimalik testida ja analüüsida. Autor tänab

7

diplomitöö kirjutamisel nõustamise ja abi eest oma ettevõttepoolset juhendajat Galina Ottot ja

koolipoolset juhendajat Diana Tuulikut ning Merje Beilmanni, kes aitas läbi viia laboratoorseid teste.

8

1. RÕIVA JA KANGA KVALITEET NING SELLE MÄÄRAMISE

MEETODID

1.1. Rõiva kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid

Esimene peatükk jaguneb neljaks erinevaks alapeatükiks, mis aitavad kaasa rõiva ja kanga kvaliteedi

mõiste olemusele. Esimene alapeatükk käsitleb rõiva kvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid. Mis on

rõiva kvaliteet ja kuidas saab seda paremini mõista? Erinevad autorid käsitlevad kvaliteedi mõistet

erinevalt ja erinevatest vaatenurkadest. Antud peatükis käsitletakse Saville (2002), Kadolphi (2007)

ja Bubonia (2014) mõisteid rõiva kvaliteedi kohta. Teine alapeatükk keskendub kanga kvaliteedi ja

selle määramise võimalustele. Kolmas alapeatükk käsitleb kangaste ja rõivaste testimisest

põhjalikumalt ja neljas alapeatükk keskendub lõputöö oluliseimale teemale, milleks on kangaste

pillingukindlus ja selle määramise meetodid.

Kvaliteedi mõiste on keerulise kontseptsiooniga. Antud mõiste kohta ei ole ühest selget arusaama,

mis selgitaks selle mõõdet, mõjuvaldkonda ja probleeme. Kvaliteedi definitsioonid võivad

keskenduda terviklikkusele, kvaliteedi mõjule organisatsiooni tuludele, turgude muutumisele ja toote

või teenuse olemusele. Oluline on ka toote vastavus tehnilistele nõuetele või toote võimele rahuldada

kliendi vajadusi ja rahulolu nõudmisi. Ettevõtted ja nende töötajad peavad mõistma, kuidas kvaliteet

võib mõjutada kogu organisatsiooni, standardnõudeid organisatsioonis, tarbijakäitumist ja turul

olevat konkurentsi. [4, p. 13]

Inimestel on erinev arusaam kvaliteedi mõistest ja seda on keeruline sõnadesse panna. Kuigi, et toota

kvaliteetset toodet peavad rõivatootjad teadma ühte arusaadavat kvaliteedi definitsiooni, mis aitab

neil mõõta kui hästi nende tooted vastavad nõuetele. Töö autor on käsitlenud Saville (2002) erinevaid

definitsioone kvaliteedi mõiste kohta [5, p. 296]:

1. Ületatav kvaliteet. Paljud inimesed seostavad selle definitsiooniga kvaliteedi mõistet. See

tähendab, et tootel on teatud tegur, mis teeb toote igas mõttes paremaks võrreldes teiste

konkureerivate toodetega.

9

2. Tootepõhine kvaliteet. Selle definitsiooniga on kvaliteet vaadeldav mõõdetavate atribuutidega,

põhinedes rõiva käitumisele kandmisel nagu vastupidavus ja kasutamiskindlus.

3. Kasutajapõhine kvaliteet. Selle definitsiooniga on kvaliteet individuaalse tähendusega ja parema

kvaliteediga tooted on need, mis rahuldavad kliendi vajadusi ja soove kõige enam.

4. Tootmispõhine kvaliteet. See definitsioon on seotud konstrueerimise ja tootmise tavadega,

põhinedes spetsifikatsioonide ja nõuete vastavusega. Need spetsifikatsioonid on seotud toote

disainiga ja kõrvalekalletega, mis võib mõjutada kvaliteeti. Täiuslikkus ei ole vaataja silmades,

vaid pigem organisatsiooni poolt määratud standardites.

5. Väärtuspõhine kvaliteet. See definitsioon on seotud kulude ja hindadega. Tarbija otsus põhineb

kvaliteedil, mis on hinna poolest vastuvõetav. Seega, parim ost ei ole odavaim või parima

kvaliteediga vaid, mis pakub mõlema kombinatsiooni.

Kõiki neid definitsioone saab kasutada rõivaste puhul, kuna need on kokkuvõttes kõik omavahel

seotud. Iga definitsioon peegeldab rõiva kvaliteedi olulisi aspekte.

Bubonia (2014) käsitleb samuti kvaliteedi definitsioone. Kui võrrelda erinevaid autoreid, siis Bubonia

teooriad sarnanevad Savillega ja seejuures lisatakse, et tootepõhisel kvaliteedil on oluline, et

rõivatootjad lähtuksid füüsilistest omadustest, materjalidest, töötlusest, mis võiksid mõjutada rõiva

üldist kvaliteeti. Tootja perspektiivist vaadelduna peavad nad täitma disaineri poolt määratletud

spetsifikatsioone, milleks on õiged materjalid, furnituurid, konstruktsioon, viimistlemine ja

pakkimine. Kasutajapõhiselt lisab Bubonia, et rõivad peavad vastama tarbija soovidele ja oluliseks

lüliks on kvaliteedi ning hinna suhe, mille pärast klient uuesti kauplust külastab. [6, p. 4]

Lähtudes eelpool nimetatud kvaliteedi definitsioonidele erinevatest vaatenurkadest on töö autor ühel

meelel, et kvaliteet tähendab seda, kui toode rahuldab kliendi vajadusi kõige enam. Samuti on tähtis,

et toote hinna ja kvaliteedi suhe vastaks kliendi ootustele. Ettevõtete jaoks on tähtis kliendi rahulolu

kvaliteedi suhtes ning kvaliteedi näitajad peavad vastama kliendi ootustele.

Töö autor peab rõiva kvaliteedi mõiste käsitlemist HU (2008) teooriast lähtudes samuti oluliseks,

kuna kiirelt areneva rõivatööstuse globaliseerumine ja kasvanud konkurents maailmaturul on viinud

selleni, et kliendid loodavad leida kõrge kvaliteediga tooteid taskukohaste hindadega. Kliendid

ootavad kvaliteetselt rõivalt esteetilist väljanägemist, head istuvust, lihtsalt hooldust1 ning

vastupidavust. See oleneb enamjaolt kanga kvaliteedist ja tehnoloogiatest, mis on kanga tootmisel

1 Hooldus kirjeldab puhastamis protseduure, mida kasutatakse, et eemaldada määrdumist ja taastada toode võimalikult

uuele tootele sarnaseks. [9, p. 482]

10

kasutatud. [7, p. 10] Osade tarbijate jaoks on kvaliteetne toode see, mis on kallim ja kuulsa disaineri

looming, kuid tihti nii see ei ole. [1, p. 3] Kallim kangas rõiva juures ei tähenda alati, et kangas oleks

hea kvaliteediga. [7, p. 10] Sõna „kvaliteet“ tähendab tarbijate jaoks teatud täiuslikkust, mille pärast

toodet ostetakse. [8, p. 174]

Kincade (2008) näeb rõiva kvaliteedi omadusi ka mittemateriaalsest aspektist. Rõivatooted on osa

inimese isiklikust ruumist. Füüsilised omadused on midagi enamat kui lihtsalt kiud2, lõngad, kangas

ja õmblused. Mittemateriaalsed omadused on tihti olulisemad kui füüsilised omadused. Tarbija ei

pruugi teada toote täpset koostist ega omadusi, kuid ta tunnetab ja näeb kui rõivaese pole enam

kasutuskõlbulik ja see võib mõjutada tarbijat emotsionaalselt. [1, p. 6]

Nõudlus kvaliteetsete rõivaste järele on paari aasta jooksul ülemaailmselt kasvanud. Populatsiooni ja

tootmise kasvu tõttu on kasutusele võetud aina erinevaid tekstiilkiudude tüüpe, lõngu ja kangaid.

Praegusel ajal maailmaturul konkurentsis püsimiseks tuleb tagada järjepidev kvaliteet rõivatoote

juures. Kvaliteedi tagamise protsessid on tänapäeval saanud oluliseks püsima jäämiseks mitte ainult

tekstiiliettevõtetel, vaid ka paljudes teistes tööstusharudes. [7, p. 10]

Garvin on määratlenud kaheksat kvaliteedi mõõdet, mis on seotud rõiva kvaliteedi määramisega:

funktsioneerimine, rõivadetailid, vastupidavus, vastavus, kestvus, hoolduskõlblikkus, esteetilisus ja

tajutav kvaliteet. Teades neid kaheksat kvaliteedimõõdet, saab selgema arusaama rõiva kvaliteedi

olemuse kohta. [4, pp. 19-21]

Töö eesmärgile vastavalt toob autor välja kuus kvaliteedimõõdet, mis on seotud rõiva kvaliteedi ja

omadustega [4, pp. 19-21]:

1. Funktsioneerimine kombineerib toote ja tarbijapõhise lähenemise ja keskendub toote

mõõdetavatele omadustele. Mõned omadused kirjeldavad kvaliteeti ja teised omadused

kirjeldavad toote kategooriaid. Kootud kangaid kasutatakse erinevates toote kategooriates,

kuid on keeruline välja selgitada, milline neist vastab paremale kvaliteedile. Kanga

struktuuritüüp ei pruugi olla usaldusväärne kvaliteedi näitaja, kuid selle abil saab eristada

erinevaid tootekategooriaid. On tarbijaid, kes võivad kanga funktsiooni erinevusi näha kui

kvaliteedi erinevusi, kuid paljud tarbijad seda nii ei näe. Iga tarbija võib eelistada kvaliteedi

kirjeldamiseks omaenda arvamust toote suhtes. Igal tarbijal on soovitud tootest kindel

ettekujutus, kuid nende kirjeldused on erinevad.

2 Tekstiilkiud on pikad, peenikesed ja juukse sarnased painduvad moodustised. Tekstiilkiududest saab valmistada lõnga

ja niiti. Looduslikke kiude saab loomadelt ja taimedelt. Keemilisi kiude saab valmistada keemiliselt. [9, p. 4]

11

2. Vastupidavus kirjeldab toote kasutuskõlblikkuse aega. Tekstiiltooteid peetakse pool-

kestvuskaupadeks, kuna neid kantakse tihti enne kui kasutusiga lõpeb, kuid nende toodete

tavaline eluiga on lühem kui teistel kestvuskaupadel. Tekstiiltoodete vastupidavus seisneb

selles, et toodet saab kanda kauem kui ühe hooaja, enne kui esineb mõni puudus. Tekstiiltootel

puuduse leidmine tähendab toote mingi füüsilise komponendi nõrgenemist nagu näiteks kanga

kvaliteet.

3. Vastavus kirjeldab, millisel määral antud toote disain, omadused ja funktsionaalsus vastavad

standarditele ja spetsifikatsioonidele. Vastupidavus ja vastavus on seotud tootjapoolse

lähenemisega kvaliteedile ning see keskendub objektiivsetele kvaliteedi näitajatele. Tehnilise

disaini ja konstrueerimise spetsialistid kirjeldavad soovitud disaini ja materjali funktsiooni,

nagu kanga tugevust.

4. Kestvus kirjeldab, kui kaua võiks toode olla kasutuskõlblik. Kestvusel on nii majanduslikud

kui ka tehnilised mõõtmed. Tarbijad määravad tekstiiltoodetel ära kui toote kvaliteet on

halvenenud. Toote seisukorra halvenemine tähendab füüsilise kvaliteedi näitajate muutusi

nagu pillingukindlus, värvi kulumine ja kulumiskindlus. Toote eluiga võib varieeruda

erinevate klientide puhul, kuna tooteid ostetakse erinevateks põhjusteks. Tarbijatel on

erinevad ootused nii kodu- kui töörõivaste jaoks. Kestvus ja vastupidavus on omavahel

seotud.

5. Hoolduskõlblikkus on Garvini mudeli järgi seotud toote hooldusega. Kuna see on enamike

tekstiiltoodete puhul väikese osatähtsusega, on hoolduskõlblikkus seotud kõige rohkem toote

hooldamise ehk puhastatavusega: kas on võimalik toodet puhastada nii, et toode oleks nagu

uus või ligilähedane uuele? Hoolduskõlblikkus sisaldab puhastusprotsessi ning toote

käitumist puhastamise käigus. Kui protsessi tehakse valede tingimustega, ebasobivate

materjalidega või kui erinevad materjalid on tootes kombineeritud, siis ei pruugi toode olla

enam kasutuskõlblik.

6. Tajutav kvaliteet on veel üks subjektiivne valdkond. Mõnda rõivaeset ostes teavad tarbijad

harva kogu informatsiooni toote kohta. Neil ei ole teadmisi materjalide ja protsesside kohta,

kuidas toodet on valmistatud ning milliseid viimistlusvahendeid3 on kasutatud, näiteks

pillingukindluse viimistlus. Ostu otsuseid tehakse üldiselt toote brändi, hinna või selle

reklaami põhjal.

3 Viimistlus on protsess, mida tehakse kiule, lõngale või kangale enne või pärast kangatootmist, et muuta kangapinna

esteetilist välimust või funktsionaalsust. [9, p. 376]

12

Võttes kokku eelpool väljatoodud rõiva kvaliteedi mõisted on autori arvates Saville (2008) hästi

käsitlenud rõiva kvaliteedi mõisteid erinevatest vaatenurkadest. Erinevatest perspektiividest

vaadelduna saab parema arusaama kvaliteedi mõistete kohta nii tarbija- kui ka tootjapõhiselt. Garvini

kvaliteedimõõtmed annavad spetsiifilisema ülevaate rõiva kvaliteedi kohta, kus on olulised

vastupidavus kui ka hooldus. Kui rõiva kvaliteedi mõiste on autori poolt sõnastatud, siis töö

eesmärgile lähtuvalt oleks vaja koondada teemat konkreetsemalt ehk kanga kvaliteedi määramise

võimaluste juurde, kuna kangas mängib rõiva kvaliteedi juures olulist rolli.

1.2. Kanga kvaliteet ja selle määramise võimalused

Kui rõiva kvaliteedist on ülevaade antud, siis järgnev alapeatükk annab ülevaate kanga kvaliteedist

ja millest kanga kvaliteet sõltub. Kanga kvaliteedi juures tuleb jälgida kui hästi sobib kangas

disainitud toote ning lõppkasutuse jaoks. Igal erineval kangal on omad head -ja halvad omadused,

mis mõjutavad kanga kvaliteeti. Selles alapeatükis on käsitletud kanga omadusi ja lühidalt kirjeldatud

nende omaduste laborikatsete läbiviimise võimalusi.

Kanga välisilmet peetakse üheks kõige olulisemaks teguriks rõiva kvaliteedi puhul. Kanga välimus

on seotud mitmete teguritega nagu struktuur, materjali omadused ja tekstuur. [7, p. 148]

Kanga kvaliteet on oluline tekstiili tootjatele, disaineritele, sisseostjatele ja tarbijatele, kuna see

kirjeldab paljusid omadusi: defektide vaba kangast, ühtset struktuuri, väljanägemist ja funktionaalsust

nii tootmise käigus kui ka tarbija kätes. Kanga kvaliteet mõjutab toote hinda, sihtturule vastavust,

esteetilisi omadusi ja tarbija rahulolu rõiva suhtes. Kanga kvaliteedi hindamist on võimalik teostada

oma silmaga või kasutades erinevaid vahendeid, mis tuvastavad nähtavaid ebatasasusi, defekte ja

puudusi. [9, p. 254] Tekstiilmaterjale peaks kasutuskõlblikkuse ja välisilme säilitamiseks sobivalt

ladustama, isoleerima, käsitsema ja kaitsma kogu tootmistsükli kestel. [10, p. 65] Kui defektne kangas

avastatakse lõpliku ülevaatlusega tootmistsükli järel või juba tootena läbi lõpptarbija kaebuse, on

oluline, et see probleem lahendatakse. See võimaldab tulevikus kõrvaldada need vead ja seega tagada

parema kvaliteediga toode. [7, p. 13]

Kanga omadused ja funktsioonid on seotud ka kiudude ja lõngade kasutamisega kangas. [1, p. 79]

Rõivatööstustes on ulatuslikult kasutusel kangad, mis on valmistatud nii looduslikest kui ka

keemilistest kiududest. [7, p. 90] Kiudude ja lõngade füüsilised omadused kangal määravad rõiva

kvaliteedi. [1, p. 79] Kanga kvaliteedi puhul on oluline lõnga kvaliteet, mille puhul mängivad suurt

rolli lõnga konstruktsioon, tugevus, kiu tüübid, kiu pikkus, keerete arv ja vastupidavus. [9, p. 246]

13

Lõnga kvaliteeti mõjutavad paljud faktorid. Hea kvaliteediga lõngadel on rohkem paralleelseid kiude

ja tugevam keere ning peavad vastu masinkudumisele ja kangatootmisprotsessidele. Nad on

ühtlasema struktuuriga ja ei ole suure kiu karvasusega. Karvasust kirjeldavad väljaulatuvad kiu

osakesed lõnga pinnal. Karvasus võib põhjustada probleeme kanga kvaliteediga, kuna nad on

tundlikumad pillingu tekkele. [9, p. 246] Täpne kiuline koostis kangal on oluline, sest erinevad kiu

tüübid on erinevate omadustega, mis võib märgatavalt mõjutada toote omadusi ja väärtust. [7, p. 48]

Kanga kvaliteedi puhul mängib olulist rolli ka viimistlus, millega on tekstiilmaterjale töödeldud. [7,

p. 90]

Järgnevalt peab autor oluliseks välja tuua kangaste funktsionaalseid omadusi, mis võivad

kostüümikangastel ja kudumitel ilmneda kandmise, hooldamise, töötlemise ja jõu vastupanu võime

käigus, millest oleneb suurel määral kanga kvaliteet rõiva juures ning tarbijate rahulolu toodete

suhtes. Funktsionaalsed omadused on need, mis kirjeldavad kanga reageerimist teatud jõule,

hõõrdumisele või töötlemisele. [7, p. 3] Kanga kvaliteet sõltub struktuurist, viimistlusest ja kiududest

ning seega kirjeldatakse neid tegureid lühidalt. Kanga omadused on välja toodud ettevõtte

kostüümikangaste ja kudumite probleemide järgi, mis on samuti ilmnenud. Samuti olenevad need

toote omaduse otsatarbest.

Tekstiiltoodete funktsionaalsed omadused, mis võivad rõiva välisilmet mõjutada kandmise ja

hooldamise käigus on hõõrdekindlus, tõmbetugevus, pillingukindlus, värvipüsivus pesemise toimele,

niitide nihkuvus, kokkutõmbuvus pesemisjärgselt, rebivus, elastsus, kortsuvus. Autor toob välja

seitse neist omadustest.

Hõõrdekindlus on materjali vastupidavus hõõrdumise toimele kandmise käigus. [9, p. 39],

[11] Hõõrdekindlust tootel võivad mõjutada erinevad tegurid nagu kiudude, lõngade ja kanga

omadused, struktuur, ehitus ja ka töötlus, mida on kangast viimistledes lisatud. Hõõrdumist

tootel võivad põhjustada erinevad tegevused, nagu hõõrdumine kangas kanga vastu,

hõõrdumine kangas muu välisobjekti vastu. [12, pp. 112-113] Ebapiisava hõõrdekindluse

puhul võib tekstiilmaterjal kuluda liiga kiiresti. [13, p. 40]

Hõõrdumist mõõdetakse hõõrudes kangast vastu teist kangapinda ja mõõdetakse muutust

kanga tugevuses või välimuses. [9, p. 39] Hõõrdekindlust saab testida katsemeetodi abil

hõõrudes ümmargust proovitükki testriide vastu kindlaksmääratud surve all, mis oleneb

tekstiilmaterjali kasutusotstarbest. [9, p. 39] [12] Hõõrumine katkestatakse pärast

kindlaksmääratud arvu pöördeid ja hinnatakse proovitükki. Katsetamist jätkatakse kuni

proovitüki katkikulumiseni. [13, p. 40]

14

Tõmbetugevus on samuti üheks põhiliseks tugevusnäitajaks kangal. See on vastupanu, mida

kiud osutab katkivenitamisel. Tõmbetugevus on võime taluda tekstiili tõmbejõudu. [9, p. 39]

Tõmbetugevust väljendab jõud, mida on tarvis rakendada kiu katkirebimiseks. Tõmbetugevus

on väga oluline omadus tekstiiltoodete valmistamisel, kuna mitmes töötlusstaadiumis

(ketramine, kudumine jm) venitatakse materjali päris suure jõuga. [14]

Tõmbetugevust saab mõõta kinnitades kiu mõlemad otsad klambritega kinni ning mõõtes

jõudu, mida on vaja kasutada, et kiud rebeneks. [9, p. 39]

Kokkutõmbumine peale pesu on samuti üks tõsiseid ja sagedamini esinevaid probleeme. [15]

Kokkutõmbumine on kanga omadus kokku tõmbuda oma mõõtmetelt peale hooldust. [9, p.

43] Ebastabiilsed kangad tõmbuvad kokku või venivad välja tavaliselt puhastamise

tulemusena. [15] Lõngad on pinge all ketramise, lahtilõikamise ja kudumise ajal.

Viimistlemise ajal liiguvad kangad sageli läbi seadmete kogu kanga pikkuse ulatuses, neid

kuivatatakse ja venitatakse lisapinge all. See kõik tekitab kangas suure kokkumineku

potentsiaali. [15]

Kokkuminek tekib, kui pinge kangalt vabastatakse niiskuse ja kuumuse abil, nagu pesus või

aurtöötlemise käigus. Kui niiske kangas kuivab vabas olekus, siis eelnevalt pinges

lõimelõngad lõdvenevad, mistõttu kangas lüheneb pikkuses. Koesuunas on muutused

väikesed, kuna koelõng on ka pinge all olevas kangas mõnevõrra loogeline. Kokkuminekut

mõjutavad väga paljud faktorid: kiu liik, kiudude segu kangas, lõnga ketrusprotsess, kanga

struktuur, viimistluste tüüp ja arv. [15]

Väljavenimine peale pesu ja kandmist on samuti üks sagedamini esinevaid probleeme.

Väljavenimist võib trummelkuivatamise käigus juhtuda, kuna toode on niiske ja puutub kokku

kuumusega. Just selle tõttu on osadel toodetel ainut keemiline puhastus lubatud, kuna see

soodustab, et toode ei veniks välja. [7, p. 168] Väljavenimine on probleemiks just kudumitel

ja villa kiududest toodetel. [7, p. 171]

Värvipüsivus pesemise toimele on mõeldud tekstiilide värvi vastupidavust erinevate ainete

mõjule, millega tekstiil kokku võib puutuda töötlemise ja toote kasutamise käigus.

Kangavärvid võivad kangastelt pesu käigus maha kuluda, kui ei ole tehtud põhjalikult vastavat

värvi kinnitusprotsessi. Toote värvide maha kulumine pesus võib anda värvi teistele toodetele,

mida pestakse koos värviandva tootega. [16]

Erinevate meetoditega on võimalik määrata värvikindlust kodusel ja pesumajades pesemisel,

kasutades spetsiaalseid pesuaineid. Tekstiilmaterjali proovi pestakse, loputatakse ja

15

kuivatatakse koos testriidega. Pesulahuse temperatuur oleneb katsetatavast materjalist. [13, p.

29] [16]

Rebimistugevust iseloomustab kanga vastupidavust rebimisele. Rebimistugevus on seotud

riide struktuuri omaduste ja kvaliteediga ning oleneb lõngade jämedusest ja kiudude

koostisest. Rebimisprotsessi sooritades jõud kasvab ning kiud deformeeruvad kuni need

rebenevad. [4, p. 160]

Elastsus kangal on võime taastuda oma esialgsesse kujusse peale painutamist ja väänamist.

Elastsetest keemilistest kiududest toodetakse elastseid ja venivaid kangaid. Seda saab kangal

testida väänates ja venitades kangatükki ning vaadelda taastumisvõimet kanga esialgsesse

kujusse. Kangad, mis ei kortsu kergesti, on elastsed ja kortsuvabad. Elastsuse testimisel

standardi alusel pannakse kangatükk keerdu ja kokku teatud ajaks. Kortsude arvu ja teravust

hinnatakse elastsuse mõõtmiseks. [9, p. 43]

Kiu venivus ehk elastsus on üks olulisemaid omadusi, millest sõltub kanga ja sellest

valmistatud toote vormihoidvus. Venitamisel kiud pikeneb ja kogu pikenemist kuni kiu

katkemis momendini nimetatakse venivuseks. Venivus määratakse üheaegselt tõmbetugevuse

määramisega ja väljendatakse protsentides esialgse pikkuse suhtes. Samuti mõjutab kiu

venivus omadusi temperatuur ja selle tõustes venivus suureneb. [17]

Kortsuvus on tekstiilmaterjali ebapiisav võime sirgestuda. [13, p. 46] Kortsuvusega on

tihedalt seotud kanga venivus ja elastsus. Mida suurem on kiu elastsus, seda kvaliteetsemad

on sellest kiust valmistatud tooted, kuna pärast venitamist taastavad kiud oma esialgse kuju

ega kortsu. [17]

Kortsuvuse määramiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Meetodites on ette nähtud

tekstiilmaterjali välisilme hindamine pärast kortsutamist ja on kohaldatav mistahes

tekstiilkiust või kiusegust materjalide suhtes. [13, p. 46], [18]

Autor käsitles neid omadusi kuna töö jaoks valitud toodetel esineb samuti neid kangaomadusi peale

pillingukindluse ning need omadused võivad omakorda süvendada pillingu ilminguid. Kudumid

üldiselt ei kortsu ja on elastsed, kuid kudumitel on väljavenivus oht peale pesu. Kostüümikangast

tooted kortsuvad kergemini, kuna nad ei ole nii elastsed. Samuti võib esineda kokkutõmbumis oht ja

rebimisoht kostüümikangastel. Nende kangaomaduste avastamiseks kangastel või toodetel on vajalik

neid testida, sest on oluline ennetada erinevaid kanga omadusi enne, kui hakatakse tootma rõivaeset

ja kuni toode jõuab kliendini.

16

1.3. Kangaste ja rõivaste testimine ja selle määramise meetodid

Seoses uuritava teemaga käsitleb autor kangaste testimise olulisusest ja tähtsusest tekstiilitööstuses,

mis on kvaliteedi seisukohalt väga oluline. Kangaste testimine aitab palju paremini mõista kanga

omadusi ja seeläbi rahuldada tarbija vajadusi ja rahulolu toote kvaliteedi suhtes. Tootearendajad ja

disainerid testivad erinevaid kangaid enne rõiva tootmisesse laskmist. Kadolph (2013) on tõestanud,

et disainerid valivad tihti kangaid selle välimuse järgi, kuid nad peavad mõtlema ka ettevõtte

eesmärgile ja missioonile, milleks on kliendi rahulolu. Kasumit saamiseks tulevikus ja tootmises

püsimiseks, peavad tooted kliendi vajadusi rahuldama. [9, p. 18] Rõiva kvaliteedi määramiseks on

oluline ka kandmistestide läbiviimine. Peatükis on välja toodud kandmistestide erinevaid metoodikad

ja juhised, mis on vastavuses standarditega.

HU (2008) on oma raamatus väitnud, et kangaste testimine on saavutanud tekstiilitööstuses väga

tähtsa positsiooni uute kangasortide arengu tõttu rõivastele, sisustusele ja tööstuslikele kangastele.

Kangaste, lõngade ja paljude teiste tekstiiltoodete testimine ja kvaliteedi hindamine on saanud

kohustuslikuks igale tekstiilidega tegelevatele tööstustele, et tooted vastaksid standarditele ning

kliendi rahulolu nõuetele. Kangad deformeeruvad kasutamise käigus ja süstemaatilised analüüsid

defektide üle kangastel mängivad peamist rolli kangaste testimislaborites. [7, p. 10]

HU (2008) ja Kadolphi (2013) väited ühilduvad, et kliendi rahulolu toote suhtes on tähtis aspekt.

Seega kangaste testimisel on oluline roll, et määrata kanga kvaliteeti ja lisaks peaks see olema

ettevõttele kasulik nii tarbija rahulolu suhtes kui ka majanduslikus mõttes.

Kangaste testimine on kasulik nii tööstustele kui ka töötajatele, et rahulolu toodete suhtes oleks

maksimaalne ja parandaks ettevõtte mainet. Spetsialistid, kes arendavad uusi kangaid, kasutavad

testimiste tulemusi, et valida õigeid toormaterjale kanga valmistamiseks. [7, p. 10] Kangaste testimise

tulemused annavad informatsiooni kanga struktuuri omadustest ja funktsionaalsetest omadustest ning

toote müüdavusest sihttarbijale. [7, p. 2] Uute kangaste arendamisega on testimised olulised, et

saavutada nende sobivus tootmiseks. [8, p. 40] Otsused, mis on tehtud täpsete testide tulemuste

põhjal, hoiavad ära klientide poolt esitatavaid pretensioone, mis on ilmnenud peale ostu ja kasutamise

käigus. [7, p. 10]

Disainerid, kes loovad uut moodi on tihti vastamisi asjaoluga, kuidas valida õige kvaliteediga kangast

oma disainitud toodetele. Kangaste testimise tulemused aitavad neil teha otsuseid kanga tekstuuri,

omaduste ja käitumise kohta mõne kindla toote jaoks. Sealjuures on tekstiiliarendajatel vaja leida

17

teaduslik seos füüsiliselt teostatavate kanga testide iseloomu ja tarbija ootuste vahel, kuna see on

oluline edukaks kangaste väljaarendamiseks. [7, p. 11]

Laboratoorsed katsed on tõhusad ja usaldusväärsed, kui neid teostatakse vastavalt standarditele.

Testide õige sooritamine ja hindamine on oluline, et määrata kanga kvaliteeti ja omadusi. Tarbija

vajaduste rahuldamiseks lõpptoote juures on laboratoorsete testide sooritamine äärmiselt vajalik.

Tänu laboratoorsete testide tulemustele saab teha ka muudatusi kanga valiku puhul, mis annavad

kanga omadustest hea ülevaate. [7, p. 11]

Testimismeetodid on protseduurid testide läbiviimiseks, et mõõta ja hinnata testimistulemusi. Peale

testimist peavad tulemused vastama kehtestatud nõuetele ja spetsifikatsioonidele, et vastata kvaliteedi

nõuetele. [6, p. 12]

Tekstiilmaterjalide ja valmistoodete hindamiseks on mitmeid katsemeetodeid. Iga meetod pakub

usaldusväärset informatsiooni, mis võib erineda selle olemusest ja rakendamisest. Ettevõtted

kasutavad erinevaid viise, et määrata materjali tootmisprotsesside sobivust toote lõppkasutuse jaoks.

Oluline on ka toodet samastada ettevõtte standarditega ja spetsifikatsioonidega, seejärel määrata

disain ja materjal ja soovitakse saavutada sihtturu rahulolu toote suhtes. [4, p. 74]

Kadolphi (2007) teooria kohaselt on laboratoorne testimine on kõige eelisatuim ja kiireim

testimisviis, kuna eesmärk on hinnata kiirelt kanga omadusi ja olemust. See on kõige tihedamini

kasutatav viis hindamaks erinevaid materjale. Laboratoorse testimise tulemusi kirjeldatakse mingil

moel kui materjalide funktsionaalsust rõiva puhul. [4, pp. 74-76]

Laboratoorne testimine hindab materjalide omadusi, kvaliteeti ja funktisonaalsust kasutades

standardile vastavaid protseduure testimislaborites. Protseduure teostavad rõivaeriala spetsialistid.

Enamus kasutusel olevaid seadmeid on spetsialiseeritud erinevate omaduste jaoks rõivamaterjalil.

Näiteks, et määrata pillingupüsivust on kasutusel seade, mis tekitab kangale vastavad tingimused

pillingu tekkimise jaoks kangapinnale. Testid viiakse läbi, kasutades ühte või enam proovitükki, mis

on välja lõigatud suuremast kangarullist või tootelt. Proovitüki mõõtmed, mida testitakse on

spetsiifilised teatud testimismeetoditeks. Proovitükke testitakse vastavalt määratletud tingimustele, et

teada saada materjali omadusi, kvaliteeti ja olemust. [4, pp. 75-76] Testitakse küll laborimasinatega,

kuid tähtis on ka inimese nägemus testide tulemusest teatud omaduste puhul. [1, p. 39]

Eelnevalt andis autor ülevaate materjalide testimisest, mis on üheks lõputöö uuringumeetodiks ja

edaspidi räägitakse toote testimisest, et hinnata toote testimisel kasutatud kangast. Lõputöö teiseks

18

uuringumeetodiks on käsitletud kandmistesti, mis määrab ära toote kanga kvaliteedi reaalsel

kandmisel. Kandmistestide tulemused aitavad ettevõtetel parandada toodete kvaliteeti ja täiendada

rõivatoodet tarbijate vajadusi ja soove rahuldades. Lähtudes Saville (2002), Fan, Yu ja Hunteri (2004)

ja Kadolphi (2007) teooriatele on töö autor välja toonud kandmistestide põhilised eesmärgid ja

metoodikad.

Lõpptoode on toote testimisel analüüside ja hindamise aluseks. Materjalide testimises saab hinnata

toote omadusi ja materjale, mida on toote puhul kasutatud. Kuid ka rõivatoote disainil, tootmisel,

välimusel, istuvusel, materjalide koostoimimisel ja hooldusel on oma roll. Mannekeene kasutades

saab hinnata toote istuvust, suurust ja disaini. Kui on kasutusel testkandja, siis seda reaalsemalt saab

hinnata toote kanga omadusi, istuvust, funktsionaalsust ja liikuvust. [4, p. 91]

Paljud ettevõtted viivad läbi kandmisteste just selle tõttu, et see protsess võimaldab neil saada

paremaid ja reaalsemaid tulemusi kui laboritestid. Kandmistesti käigus võimaldab tootearendamine

täpsustada toote omadusi ja mõõtmeid. Kandmistesti eesmärk on ettevõtetel parandada toodete

kvaliteeti ja täiustada sihtturu indiviidide soovidele vastavust. [4, p. 92] Samuti võrreldakse

kandmistestide tulemusi laborikatsete tulemustega [1, p. 38]

Kandmistestide puhul tuleb toodet kasutada või lasta seda individuaalselt tarbijatel kanda.

Kandmistestid viitavad erinevate rõivaste või tööstustoodete testimisele. Kandmistesti alaliigiks on

näidistoote testimine, kus neid lastakse piiratud koguses kanda väikese hulga inimeste seas.

Kandmistestimise kontrollimine on vajalik, eriti kui tulemusi mõõdetakse perioodi lõpus, kuid oluline

on ka protsessi jälgida kogu testimise käigus. [4, p. 91], [1, p. 38] Kontroll aitab üldjuhul tuvastada,

kui tulemuste erinevus on tingitud toote kulumisest. Lisaks tuleb kandmistestide puhul arvestada ja

viidata sellele, et kui toode jäi testkandjal kandmata või ei kantud juhendi järgi, siis ei saa toodet

õigesti hinnata. Tooted tagastatakse pärast testimisperioodi, et neid võrrelda kasutamata uute

toodetega, et tuvastada kandmise mõjuefektiivsus. [4, p. 91]

Kandmistesti algul peab testija kontakteeruma testi läbiviijatega ja leppima kokku toote testimisel

osalemise. Tooted tuleb testkandjateni toimetada ja seejärel saavad nad vajaliku väljaõppe ja neile

antakse juhised katsete parameetrite kohta. Osalejate treening peab olema suhteliselt ülevaatlik ja

seda ei tohiks võrrelda laboritreeningutega. Kasutustingimused peavad olema arusaadavad ja selged,

et kandmistest oleks tulemuslik. Kasutustingimused varieeruvad sõltuvalt osalejast. Kandmistestide

reeglite täpne täitmine ei ole teada, kuid täpsus juhendi jälgimisel on oluline, kuna tooteid kasutatakse

reaalses elus ja osad kandmistestide osalejad ei pruugi täita kõiki toote kasutamise ja hooldamise

19

tingimusi. Osad osalejad võivad poole protsessi pealt loobuda või mitte täita teatud tingimusi ja

hooldustingimusi ning seega pole võimalik teostada vajalikke analüüse. [4, p. 92]

Ettevõtted kasutavad erinevaid kandmistestimisega tegelevaid firmasid, kes vastaks nende

kriteeriumitele. [4, p. 92] Rõivakandjate hinnangud ja kommentaarid on praktilised, kuid nad võivad

teha järeldusi subjektiivselt ja seetõttu võib erineda teiste testkandjate hinnangutest. Testkandjad

võivad kandmistesti tulemusi mõjutada, kuna igaühel on erinev kehaehitus ja igale testkandjale ei

pruugigi sobida valitud toode. [19, pp. 33-34] Kandmistestide teostamisel kasutatakse ka oma

personali, kuid ka oma tuttavaid ja pereliikmeid. [4, p. 92], [5, p. 204]

Kandmistestis osalejad saavad rõivatoote ja juhised, et seda teatud tingimustes kanda. Juhised võivad

erineda kandmisaja-, pesu tingimuste ja tegevuste varieeruvuse suhtes. [4, p. 92] Toote kandmisteste

teostatakse reaalse kandmise tingimustes ning teatud intervallide tagant tehakse hinnang toote

muutumisele kandmise jooksul. [5, p. 204] Seega kandmistestimise pidev hindamine on tähtis kogu

kandmise käigus. [1, p. 38] Kandmistestimise lõpus peavad kandmistestide sooritajad tagastama toote

ning neilt palutakse täita küsimustik. Tagastatud toode saadetakse analüüsimisele või hindamisele,

kus kantud toodet võrreldakse uue tootega. [4, p. 92]

Ettevõtetes kasutatakse veel ühte kandmistesti tüüpi, milleks on toote pikemaaegsem testkandmine,

mis erineb väga tavapärastest testimistest. Tavapärasel kandmistestil määratakse teatud aeg

kandmiseks. Pikemaaegsemas testimises on toode kasutusel niikaua kuni selle toote kasutaja otsustab,

et toode ei ole enam kasutuskõlblik. Eluaegset testkandmist ei kasutata tihti selle protsessi

ajamahukuse tõttu, mida peab selle tegemiseks kulutama. [4, pp. 92-93]

Laboratoorsete testide ja toodete reaalse kandmise vahel on teatud seoseid. Et viia läbi laboratoorsete

testimise protseduure, mida saaks seostada toote kasutamisega, siis peavad reaalse kandmise

tingimused olema põhjalikult analüüsitud, et neid saaks võrrelda kontrollitud tingimustel nii

põhjalikult kui võimalik. [1, p. 204] Kui võrrelda kandmisteste laboratoorsete testidega, on näha

kindlaid olulisi erinevusi. Kandmisteste kasutatakse tihti, et võrrelda uusi materjale või võrrelda

materjale teistega, mis on reaalsel kandmisel olnud rahuldust valmistav. [1, p. 204] Kandes ja pestes

toodet, mis on puutunud kokku juba hõõrdumise või teiste puutepunktidega võivad kangaomadused,

nagu pilling kiiremini tekkida kui laboritestis, kus kasutatakse uut kangast. [7, p. 185]

Kandmistestide eeliseks on see, et selle käigus käsitletakse rõivatoodet samamoodi nagu tavalisel

kandmisel reaalse tarbija poolt. Näiteks rõivaeseme kvaliteet muutub märgatavalt kui tõstetakse

raskusi, toodet väänatakse ja hõõrdumise käigus kandmisel tekib pilling. Need tegurid omakorda

20

puutuvad kokku päevavalgusega, higiga ja bakteritega. Sellist kandmismustrit pole võimalik

laboratoorselt testida. Kandmistesti mõjutavad kõik tegurid, mis on rõivatootes kombineeritud nagu

nööbid, lukud, õmblused, vooder ja mansetid. Laboritestidel käsitletakse materjale eraldi ja pole

võimalik kõikide komponentidega koos testida. [7, pp. 204-205]

Kandmistesti puudusteks on, et neid on keeruline pidevalt kontrollida ja organiseerida. Testkandja

peab täitma teatud aja tagant protokolli ja toodet kandma ette antud juhiste ja aja vältel. On võimatu

saavutada ette antud kandmismustrit, kuna kandmis intensiivsus oleneb mitmest faktorist: milline on

testkandja, suuremad inimesed võivad mõnele rõiva piirkonnale rohkem koormust rakendada.

Testkandjad võivad rattaga tööl käia või jala, erinevate pindadega kokku puutuda ja

ilmastikutingimusted mõjutavad. Testtooteid kantakse ka näiteks külmema ilma korral koos teise

rõivaesemega. Hõõrdumine teise tootega võib tekitada näiteks pillingut. [7, pp. 205-206]

Kandmistestis on vaja leida testkandjad, kes kõik oleksid sarnaste eluviisidega ja

tarbimisharjumustega ning teeksid ausalt koostööd. [7, pp. 205-206]

Kandmisteste hinnatakse teatud intervallide tagant, kuid vahepealsed hinnangud ei saa olla lõplikud

kuna toodet kantakse edasi, seega peavad hinnangud olema subjektiivsed. Kandmistestid võidakse

lõpetada koheselt kui tootel esineb juba mõni defekt. Kuid sellega ei saa toote kasutusiga lõplikuks

lugeda. Suureks probleemiks on kandmistestide täpsus ja korratavus ning pole võimalik võrrelda

labori testidega. Kandmistestid võtavad kauem aega, et saavutada toote reaalne kasutusiga ja seega

kui on vaja koheseid tulemusi, ei saa kandmisteste selle jaoks kasutada. Kandmistest on kallim, kuna

selle jaoks on valmis õmmeldud toodet vaja, kuid labori testidel on vaja kanga proovitükke. [7, pp.

205-206]

Lõputöö autoril oli piiratud kättesaadavus kandmistestide metoodikatele, kuna neid ei ole väga Eestis

avaldatud. Maailmas on kindlasti kandmistestide metoodikaid avaldatud, kuid väga vähesel määral

ja teema on üldiselt uus ja vähetuntud. Töö autor tutvustab järgnevalt kahte erinevat katsemeetodit,

millele oli ligipääs olemas ja kättesaadav.

Esimene katsemeetod, millele oli ligipääs läbi Fan, Yu ja Hunteri (2004) raamatu, juhindub

standardile ASTM F 1154-99a. Test on mõeldud kaitserõivastusena kasutatavate ülikondade ja

kombinesoonide hindamiseks. Testis osalejatele on ette nähtud režiimiline harjutus, mis sisaldab

erinevaid kehaliigutuste seeriaid, mida sooritatakse erinevatest füüsilistest liigutustest, mille

läbiviimise juhend on leitav lisast 1, tabel 13. Liigutuste valik on koostatud inimkeha tavapäraste

liigutuste järgi, mida tavalise tööpäeva jooksul teostatakse. Testi läbiviijad märgivad üles visuaalsed

21

vaatlused ja märkused testkandjate liigutuste kohta. Kandjad täidavad pärast kehaliigutuste seeriad

protokolli ja testi läbiviijad annavad hinnangu vastavalt skaalale. [19, p. 34]

Teine katsemeetod juhindub standardile ASTM D 3181-10, kus viiakse läbi rõivaesemete

kandmisteste, mis annab informatsiooni, kuidas disainida ja planeerida kandmisteste ja

identifitseerida parameetreid, et perioodi lõpus tulemusi hinnata. [4, p. 91] See meetod on mõeldud

selleks, et hinnata tooteid erinevatest vaatenurkadest. Uute toodete puhul on oluline kandmistesti läbi

viia, et lõppotstarbe jaoks leida sobilik kangas. Selle meetodiga võrreldakse erinevaid rõivadetaile

nagu kangast, kiude, viimistlusi vms. Toodetele tehakse testkandmine, et saada võimalikult reaalsed

tulemused, mõeldes tarbija vajadustele. [20] Antud meetodi läbiviimise juhend on leitav lisast 2,

tabelist 14.

Rahvusvaheline Trikotaažtoodete Tööstuse Assotsiatsioon (NAHM- The National Association of

Hosiery Manufacturers) standard kirjeldab samuti testkandjate kandmistestide protseduuri naiste

sukkpükstele. Antud standardi järgi peavad testkandjad sooritama seismis-, istumis- ja

kõndimisharjutusi. Iga testi läbija hindab toodet mõistliku pinge ja venivuse suhtes, kalduvuse poolest

alla vajuda ja kortsuvuse suhtes. Testimislaborid soovitavad testkandjatele, et nad kannaksid tooteid

pikema perioodi vältel ning hindaksid toodet nii heast kui halvast küljest. [19, p. 35]

Eelnevalt kirjeldas autor erinevate teooriate põhjal kangaste ja rõivatoodete testimise vajalikkusest ja

selle olulisusest, kuna nende põhjal on autor välja valinud uurimismeetodid. Kandmistesti puhul on

oluline teada saada rõivatoote käitumisest reaalsel kandmisel. Laboritestid on standarditega paika

pandud teada saamaks erinevaid kangaste omadusi, mis võivad kandmise käigus toimuda. Samuti

leidis autor, et kandmisteste pole võimalik korrata ja saada täpselt samu tulemusi. Laboritestis on

võimalik korrata testi ka teistes laborites, kuna see on standardiga paika pandud. Kui olulised

testimismeetodid on kirjeldatud, siis järgnevalt kirjeldab lõputöö oluliseimat teemat, milleks on

pillingukindlus.

22

1.4. Kangaste pillingukindlus ja selle määramise meetodid

Töö eesmärgist lähtuvalt on autor käsitlenud kanga ühte omadust, milleks on pillingu tekkimine

kangapinnal. Pillingu teke kangastel on üks aktuaalsemaid kanga omadusi ja esinemissagedus teiste

kangaomadustega võrreldes üks tihedamaid. Pillingu kalduvus rõivatootel võib mõjutada välisilmet

ja esteetilist kvaliteeti. Autor lähtub erinevate autorite definitsioonidele pillingukindluse ja selle

määramise meetodite kohta.

Pillingukalduvus on tekstiilmaterjali kalduvus moodustada pinnale kinnituvaid, segamini läinud

kiudude poolt tekitatud sõlmekesi. [13, p. 41] Pillingu tekkimise põhjustajaks kangapinnal on

kiumaterjalis olevate lühikeste kiuosakeste väljaulatumine ja mehaaniline hõõrdumine, mis tekib

tekstiili kandmise ja kasutamise käigus. [3, p. 1] Pillingu tekkimist mõjutavad hõõrdumise

intensiivsus ja laad. Pillid moodustuvad pesemise, keemilise puhastuse, kandmise või testimise

käigus kui lahtised kiud põimuvad omavahel kangal. [21, p. 246] Pilling moodustub kanga või toote

pinnale neljas etapis: karvase pinna teke kangal, kiudude põimumine, topi moodustumine ja seejärel

pillingu kulumine kangapinnalt. [19, p. 16]

Pilling on tänapäeval saanud suureks probleemiks, eriti villastel, kootud ja kedratud lõngaga

kangastel, mis koosnevad pehmetest põimitud lõngadest. Kudumid võivad kiiremini pillingusse

minna, kuna nad on valmistatud madala keerduvusega lõngadest, milleks on lühikesed staapelkiud,

et anda kudumile iseloomuliku pehmuse. [3, p. 2] Pillid tekivad kui kokku põimuvad kõrge- ja madala

hõõrdekindlusega kiud. [2, p. 51] Pillid moodustuvad lihtsamini kui vähem vastupidavad kiud, nagu

puuvilla kiud võivad murduda ja kinnituvad vastupidavatele kiududele nagu polüester. [9, p. 39]

Pikad filamentkiud ei lähe tavaliselt pillingusse, kuid naturaalsetel ja keemilistel lühikestel

staapelkiududel on kalduvus minna pillingusse. Kui staapelkiud on pikemad, ei pruugi pillingut

tekkida, kuna on vähem lahtiseid kiu otsi. Kui pikemad kiud ei ole tugevalt kanga struktuuri

kinnitunud, võib samuti pilling tekkida. [3, p. 31], [22, p. 36] Lõnga keerduvuse astmest oleneb

samuti pillingukindlus, kus suurema keerduvusega lõngad on parema pillingukindlusega kui

madalama keerduvusega lõngad, kuna kiud ei pääse lõngast välja ulatuma. Madalama keerduvusega

lõngalt ulatuvad kiuotsad lihtsamini välja ja on kergem pillingu oht. [7, p. 87]

Rõivatööstustesse kasutusele tulnud keemilised kiud nagu polüester on süvendanud pillingu

ilminguid kangastel. [2, p. 51] Kiud nagu polüester, akrüül ja nailon toovad pillingu väga märgatavalt

esile. Polüestrikiud on tugevad ja paindlikud ja seega ei murdu topid väga kergelt kanga pinnalt maha.

[3, p. 1] Kui kangas ja lõngad koosnevad puuvilla-, villa või viskooskiududest, siis murduvad topid

23

kergemini kangapinnalt maha, kuna nad on madalama tõmbetugevusega ja hõõrdekindlusega kui

sünteetilised kiud. [3, p. 5]

Kanga konstruktsioonist oleneb samuti pillingu tekkimisvõimalus. Tihedale ja kompaktsele kanga

konstruktsioonile nagu teksakangale ei pruugi üldse pillingut tekkida. Kuid pehmele, karvasele

kangapinnale nagu kudum, tekib pilling lihtsamini, kuna kiud on juba lõngadest välja harjatud, et

moodustada kudumile iseloomulik pehmus ja karvasus. [3, p. 1]

Pillingu kalduvus kangal on tihedalt seotud järgmiste teguritega: kiu koostisega, kiudude pikkusega,

lõnga tüübiga, lõnga keeretega, pinnatihedusest, kanga värvimisest ja viimistlusvahenditest. [9, p.

39]

Pillingukindlus mõõdab kangapinnale tekkivate pillide moodustamist. Pilling esineb kui kiud katkeb

ja kinnitub teiste kiududega, mis on kangapinnal. Toote pesemisel ilmuvad kiud kangapinnale ning

pillingul on suurem kalduvus tekkida, kuna uuelt tootelt on viimistlusained maha pestud. Toote

testimine peale pesu toob välja ka reaalsemad hindamistulemused. [4, p. 172]

Sellised muutused kangal muudavad kangapinna tarbijale ebameeldivaks ja võivad kahandada

soetatud toote kasutuskõlblikkust. [1, p. 93] Pilling ei mõjuta ainult toote välimust, vaid ka toote

kasutusiga. Kangad, millel on tihe pillingukalduvus, kuid, mis lihtsamini ära kukuvad arvatakse

olevat paremad kui kangad, kus on vähem toppe, kuid ei kuku nii lihtsalt kangapinnalt maha. [3, p.

2]

Pillingu tekkimise ennetamiseks on saavutatud edu läbi kiu, lõnga ja kanga põhjalikkude uuringute,

mis on tänapäeval võimalik teostada. Läbi pillingukindluse viimistluse kangapinnal on võimalik

pillingu teket märkimisväärselt vähendada. [3, p. 3] Üheks mooduseks pillingut vähendada on teha

pillingukindluse viimistlus, mis vähendab pillingu ehk väikeste topikeste teket kangapinnale.

Kangapind tuuakse nähtavale lühikese lainepikkusega ultraviolettkiirgusega ning seejärel

immutatakse kergesse oksüdatisooni lahusesse. Kangapinnalt väljaulatuvad kiud on nõrgestatud ning

on väiksem pillingutekke võimalus. Siroflash viimistlust kasutatakse nii puuvilla kui ka villa segu

toodete juures. [9, p. 428]

Pilling moodustub läbi erinevate testimisseadmete, mis on seatud vastavalt testimistingimustele ja

standarditele. Pillingu hindamine kangal toimub kahes etapis: esmalt tekitatakse pillid laboratoorse

katseseadmega ja seejärel toimub pillingu hindamine. [3, p. 16] Pillingut on võimalik hinnata ka

kandmistesti käigus, kus pilling võib tekkida kõige kiiremini kaenlaalusesse piirkonda, külgede peale

24

ja varrukatele. Pillingut võib tekkida ka rõiva piirkondadesse, kus on toimunud hõõrdumine mõne

eseme olemasolul näiteks kaelaehte, käekoti või vöö.

Pillingu testimiseks on mitmeid erinevaid meetodeid ja kõik need testimised toimuvad

laboratoorsetes tingimustes ja standardite järgi. Järgnevalt tutvustab autor nelja enimkasutatavat

laboratoorset seadet, mille abil saab teostada pillingukalduvust kangastel. [7, p. 151] Kasutusel on

pillingukindluse määramiseks järgnevad katsemeetodid:

Katsemeetodites EN ISO 12945-2 ja ASTM D 4970 kasutatakse Martindale testerit, mille

põhimõtteks on katsetavast materjalist lõigatud proovitükke hõõruda kindlaksmääratud surve all sama

tekstiilmaterjali või villase testriide vastu. Masin paneb näidised liikuma hõõrudes sirgjooneliste

liigutustega erinevates suundades. Hõõrumine lõpetatakse pärast kindlaksmääratud arvu pöördeid

ning pillingu moodustamise astet hinnatakse visuaalselt 5-palli süsteemis. [13, p. 41] Pillingu

testimiseks on soovitav võtta kanga näidised nii, et need oleks võetud kanga erinevatest osadest.

Kangaproovid konditsioonitakse enne testimist. [5, pp. 193-194]

Kanga testimistulemusi saab hinnata visuaalse võrdluse käigus kanganäidise ja 5- palli

hindamisskaala vahel, kus 5 palli vastab vähesele pillingule ja 1 vastab suurele pillingule kangapinnal.

(vt lisa 3, tabel 15) [7, p. 150] Teste saab hinnata ja võrrelda fotograafiliste piltidega, mis on

standardiga paika pandud. [7, p. 150]

Hinnatakse kanganäidist, mis on pealmisel hoidikul. Pillinguteste teostatakse ja hinnatakse ka erineva

arvu pöörete jooksul. Selle testimismeetodi eelis on, et sellega saab teste teostada kiiremini kui teiste

pillingu testimisseadmetega. [5, pp. 193-194]

Standardis ISO 12945-1 kasutatakse ICI pillinguboksi, kus nelja näidistükki trummeldatakse üksteise

vastu korkplaadiga vooderdatud kuubis. Tavaliselt tehakse 18 000 pööret, mis võtab aega 5 tundi.

Teiste spetsifikatsioonide järgi trummeldatakse ka teatud aja vältel või kindlate trumli pöörete arvuni.

Näidised eemaldatakse kastist, harutatakse õmblused lahti ja seejärel hinnatakse näidiseid valgusega,

mis toob pillingu paremini esile. [5, p. 191]

Ameerika standardis ASTM D 3512 M-10 kasutatakse trummel-pillingutestrit, kus kanganäidis

paigutatakse testri kambrisse ja trummeldatakse kambri sees, mille sisemus on vooderdatud kareda

korkmaterjaliga, mis hõõruvad vastu kanganäidist. Et võimendada pillinguteket kangapinnal, mis

sarnaneks toote päris kandmise käigus moodustunud pillide ja struktuuriga, lisatakse väike kogus

halle puuvillakiude mõlemasse kambrisse koos kanganäidisega. Selleks, et hinnata pillingut

25

kanganäidisel, vaadeldakse neid valguskapis, kus on vastav valgus, mille abil näeb pillingu teket

teatud nurga all paremini. Hindamine käib fotograafilise skaala abil, mida kasutatakse ka üldiselt

pillingu hindamiseks. [5, p. 191]

ASTM D 3511 standardis kasutatakse harjastestrit, kus testitakse kangaid simuleerides tavapäraseid

kandmistingimusi harjas-testriga, mis pöörlevad kahel platvormil. Esmalt harjatakse proovitükki

tasapindse nailonharjaga, et saavutada lahtised kiu otsakesed. Pärast harjamist hõõrutakse kahte

proovitükki omavahel üksteise vastu, et kangapinnale tekiksid topid. [3, p. 19]

ASTM D 3514 standardis kasutatakse elastomeeriga4 kaetud padjakesi, mille vastu hõõrutakse

testkangaid. Hõõrdumine toimub testkambrites, mis on kaetud abrasiivmaterjaliga5. [23]

Esteves, Fonte, Fernandes (2004) on teinud uuringu, mille eesmärk oli võrrelda nelja standard

meetodit, et leida sarnasusi katsetulemuste vahel ning kui võimalik, siis leida sobivam

pillingutestimismeetod. Kasutati Martindale Testrit, ICI pilling boksi, trummel-pillingutestrit ja

Elastomeric Pad-i. Kõik meetodid andsid erinevad tulemused, kuid usaldusväärsema tulemuse andis

Martindale tester. Martindale testeriga tuli pilling kõige kiiremini ja paremini esile. [24]

Erinevate pillingu testimismeetodite kasutamine ei anna tingimata sarnaseid tulemusi. Need

standardid erinevad üksteisest seadmete kasutamise poolest ja proovitükkide käsitlemise poolest, et

tekiks pilling. Meetodid sarnanevad testimistulemuste hindamise poolest, kus 5- palli hindamisskaala

vahel antakse hinnang, kus 5 palli vastab vähesele pillingule ja 1 vastab paljudele pillidele

kangapinnal.

Pillingu arvu saab hinnata visuaalse hindamisega. See nõuab äärmiselt põhjalikku ettevalmistust ja

hindamise tehnikat, et tagada täpne tulemus. [24]

4 Elastomeer on väga kulumiskindel, elastne ja tugev polüuretaanmaterjal, mille omadusi on võimalik rakendada peaaegu

igas elu valdkonnas [26] 5 Abrasiiv on suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga

kriimustavad ja kulutavad pinda. [27]

26

2. TOODETE JA KANGASTE PILLINGUKINDLUSE TESTIMINE

AS BALTIKA TOODETE NÄITEL

2.1. Sobiliku uurimusmetoodika valik ja põhjendus

Käesoleva lõputöö autor on valinud uurimismeetoditeks kaks erinevat meetodit. Esimesena on

käsitletud laboratoorset katset, mis on kõige eelistatuim ja kiireim testimisviis, millega saab hinnata

kangaomadusi. Laboratoorseks katseks on valitud Martindale pillingutester. Selle testimismeetodi

eeliseks on, et sellega saab teostada teste kiiremini võrreldes teiste pillingu testimismeetotoditega.

Martindale tester hindab materjalide omadusi, nagu pilling ja hõõrdekindlus. Testimisel on autor

kasutanud laboritestile vastavaid standardeid, et vastata vajalikele nõuetele. Laboratoorsed katsed on

läbi viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli laboris.

Teiseks uurimismeetodiks on autor valinud kandmistesti, mis imiteerib toote reaalset kandmist.

Lähtudes teooriast võivad kandmistestiga ilmneda kanga omadused, mis laboratoosetes testides ei

pruugi välja tulla. Kandmistestid on teostatud, et hinnata toodete pillingusse minekut pooleteist kuu

jooksul. Tooteid on kantud vastavalt brändide sihtgrupile lähtuvalt ehk sarnaste tarbimisharjumuste

poolest ja kandmistest eeldab rohkem istuvaid tingimusi (töö kontoris ja ka liikuvaid tegevusi, mida

on teostatud tööl olles või väljaspool tööd, kas teatris või kinos käies). Kandmisteste teostati

tavapäraste liigutuste järgi, mida tavalise 8 tunnise tööpäeva jooksul teostatakse. Toodeid kanti

keskmiselt 4 korda nädalas. Testis osalejad olid viis kontoritöötajat, kelle tööpäeva tavapikkuseks on

8 tundi. Üks testkandja kandis kahte toodet korraga, ehk pükse ja kudumit. Teised testkandjad kandsid

ühte testtoodet antud perioodi jooksul. Samuti osales testkandmises ka töö autor, et protsessi paremini

jälgida.

Testi läbiviija ehk töö autor ja kandjad täidavad pidevalt protokolli ja annavad hinnangu muutuste

kohta, mis kandmistestimise ajal on ilmnenud. Kandmistest on läbi viidud katsemeetodiga, mis

juhindub standardile ASTM D 3181-10. Kandmistesti läbiviimise juhend on leitav lisast 2, tabelis 14.

27

2.2. Testitatavate toodete ja kangaste valiku põhjendus ja kirjeldus

Lõputöö on kirjutatud AS Baltika alla kuuluvate brändide toodete näitel. Välja on valitud kolm

kostüümikangast toodet ja kolm kudumit. Kostüümitoodeteks on kaks kleiti ja ühed naiste püksid,

kudumiteks on valitud kaks naiste kudumit ja üks meeste vest. Tooted kuuluvad 2015 aasta sügis/talv

kollektsioonidesse. Tooted on valitud selle põhjal, et kostüümikangaste puhul on tegu toodetega,

millele tuli rohkem tagasisidet pillingule klientide poolt. Kudumid olid valitud seetõttu, et nendele

üldiselt pillingu katsetamist teostatakse vähe. Kõik tooted on kiulise koostise ja tekstuuri poolest

erinevad, mis annab laiema ülevaate erinevate kangaste testimistulemustest.

Ühe kostüümikanga alla kuuluva kleidimudeli Tando kiuliseks koostiseks on 63% polüester, 34%

viskoos ja 3% elastaan. Voodri kiuline koostis on 57% viskoos ja 43% polüester. Toode koosneb

staapelkiud lõngadest, mis on kangastelgedel kootud. Tegu on tiheda ja sileda struktuuriga kangaga.

Suurus on kleidil 36. Tegumoelt on kleit põlveni ulatuv, figuurijälgiv ning pikkade varrukatega.

Hooldusjuhisel on määratud, et toodet tuleb pesta pahempidi pööratult, tsentrifuugida lühiajaliselt,

mitte jätta märjalt kortsu, kuivatada rippuvas asendis ning triikida pahemalt poolelt. Tootel on ette

nähtud 30 kraadi õrnpesu, 110 kraadi triikimistemperatuur ja keemiline lubatud. Trummelkuivatus ja

pleegitamine on tootel keelatud. Kleit on toodetud Lätis ja toote foto on leitav lisast 4, foto 1.

Teise kostüümikanga alla kuuluva kleidimudeli Olcetto kiuliseks koostiseks on 63% polüester, 33%

viskoos, 4% elastaan. Voodri kiuliseks koostiseks on 95% polüester ja 5% elastaan. Koosneb

staapelkiud lõngadest, mis on kangastelgedel kootud. Tegu on paksema ja tiheda struktruuriga

kangaga ning kangas on veniv. Kangas on struktuurse pinnaga, kus moodustub kalasaba muster.

Suurus on kleidil 36 ja kleit on tegumoelt põlveni ulatuv, alt laienev ning poolpikkade varrukatega.

Hooldusjuhisel on määratud, et tootel on lubatud ainult keemiline puhastus ja triikimine 110 kraadi

juures. Trummelkuivatus, pleegitamine ja pesu on tootel keelatud. Kleit on toodetud Eestis ja toote

foto on leitav lisast 5, foto 2.

Kolmanda kostüümikanga alla kuuluva pükste Presa kiuliseks koostiseks on 92% uus vill, 7%

polüamiid ja 1% elastaan. Voodri kiuliseks koostiseks on 70% viskoos ja 30% polüester. Kangas

koosneb staapelkiud lõngadest, mis on kangastelgedel kootud. Tegemist on tiheda struktuuriga ja

topeltkangaga, kus tekib kaks teineteise peal asetsevat kangast, mis on omavahel ühendatud. Suurus

on pükstel 38. Püksid on tegumoelt sirgelõikelised ning alt kitsenevad. Hooldusjuhisel on määratud,

et tootel on lubatud ainult keemiline ja triikimine 110 kraadi juures. Trummelkuivatus, pleegitamine

ja pesu on tootel keelatud. Püksid on toodetud Eestis ja toote foto on leitav lisast 6, foto 3.

28

Neljanda toote, ehk kudumite alla kuuluva kudumi Adesione kiuliseks koostiseks on 70% akrüül ja

30% polüamiid. Kudum koosneb staapelkiududest lõngadest. Tegemist on silmuskoekudumiga ehk

trikotaažiga. Kudum on kootud ja koosneb pehmetest põimitud, kedratud lõngadest. Suurus on

kudumil S ja on nööpidega kinnitatav ning pikkade varrukatega. Hooldusjuhisel on määratud

triikimine 110 kraadi juures. Keelatud on trummelkuivatus, keemiline puhastus ja pleegitamine.

Kudum on masinpestav käsipesuprogrammiga, kus peab toodet pesema pahempidi pööratult,

vormima märjalt ja tasapindkuivatusena kuivatama ja triikima pahemalt poolelt. Kudum on toodetud

Hiinas ja toote foto on leitav lisast 7, foto 4.

Viienda toote, ehk kudumite alla kuuluva meeste vesti Hiren kiuliseks koostiseks on 55% akrüül,

45% puuvill. Kudum koosneb staapelkiududest lõngadest. Tegemist on silmuskoekudumiga ehk

trikotaažiga. Kudum on kootud ja koosneb pehmetest põimitud ja kedratud lõngadest. Suurus on vestil

M. Hooldusjuhisel on määratud, et toodet võib hooldada 30 kraadi õrnpesuga, triikida 110 kraadi

juures ja keemiline lubatud. Keelatud on trummelkuivatus ja pleegitamine. Kudumit peab pesema

koos sarnaste värvidega, pesta ja kuivatada ja triikida pahempidi pööratult, tsentrifuugida

lühiajaliselt, vormida märjalt ja tasapindkuivatusena. Kudum on toodetud Hiinas ja toote foto on

leitav lisast 8, foto 5.

Kuuenda toote, ehk kudumite alla kuuluva kudumi Nunez kiuliseks koostiseks on 62% viskoos ja

38% polüamiid. Kudum koosneb staapelkiud lõngadest ja tegemist on silmuskoekudumiga ehk

trikotaažiga. Kudum on kootud ja koosneb pehmetest põimitud ja kedratud lõngadest. Suurus on

kudumil S ja on figuurijälgiv, laia kaelusega ning poolpikkade varrukatega. Hooldusjuhisel on

määratud, et toode on ainult masinpestav käsipesuprogrammiga ja triikimine 110 kraadi juures.

Keemiline, trummelkuivatamine ja pleegitamine on keelatud. Kudumit pesta pahempidi pööratult,

tsentrifuugida lühiajaliselt, vormida märjalt, kuivatada tasapindkuivatusena ja triikida pahemalt

poolelt. Kudum on toodetud on Bangladeshis ja toote foto on leitav lisast 9, foto 6.

29

2.3. Laboratoorsete pillingutestide ja kandmistestide tulemused

Järgnevalt kirjeldab autor laboratoorsete katsete protsesse ja tulemusi ning kandmistesti tulemusi.

Lähtudes lõputöö eesmärgile valis töö autor laboratooseks katseks Martindale testeri, kuna see on

standardiga paika pandud selgitamaks välja pillingu tekkimist testitaval kangal. Martindale tester on

leitav lisast 15, foto 7. Pillingukindluse tutvustus ja katsemeetodid on käsitletud käesoleva töö

teoreetilises osas.

Laborikatse läbiviimiseks on lõputöö autor kasutanud kangaid, millest on toodetud kandmistestides

kasutatavad tooted. Kangaste nimetusteks on:

Kangas nr 1- Tando

Kangas nr 2- Olcetto

Kangas nr 3- Presa

Kangas nr 4- Adesione

Kangas nr 5- Hiren

Kangas nr 6- Nunez

Lõputöö autor on katsete läbiviimiseks testkanga tükid lõiganud kangaste terves laiuses erinevatest

kangaproportsioonidest, et saada võimalikult optimaalsed pillingutestide tulemused.

Pillingukindluse määramiseks on autor teostanud kahte erinevat moodust. Esmalt teostati testid

testitav kangas hõõrdekanga vastu. Teste teostati ka testitav kangas testitava kanga vastu. Standardis

on ette nähtud, et teste tuleb teostada testitav kangas testitava kanga vastu 6 katsepeaga. Kuid autor

teostas limiteeritud koguse tõttu algselt testitav kangas hõõrdekanga vastu 3 katsepeaga, kus 3

katsepead on hõõrdekangast ja kolm katsepead on testitavast kangast. Kolme katsepea puhul ei

erinenud testimistulemused üksteisest, kuigi iga katsepea oli võetud erinevatest

kangaproportsioonidest, et saada võimalikult optimaalsed pillingutestide tulemused. Seejärel oli

võimalik teostada teste ka standardi alusel, kus oli ette nähtud testitav kangas testitava kanga vastu.

Standardi alusel teostati teste kahe katsepeaga, kus üks katsepea oli hõõrdekangast ja teise katsepea

oli testitavast kangast, kuna eelneva katse puhul ei erinenud kolme katsepea tulemused üksteisest.

Pillingu testmeetodiks ja katsete läbiviimiseks on kasutatud:

Martindale testerit

Testitavate kangaste detailid, läbimõõduga 120 mm. Testitav kangas hõõrdekanga vastu

teostati kolme testitava kanga detaili ja kolme hõõrdekanga detaili vastu.

30

Kuna märgatavaid erinevusi testide tulemustes kolme testitava kanga suhtes ei olnud, teostas

autor testitav kangas testitava kanga vastu ühe hõõrdekanga ja ühe testitava kangaga.

Kuna testitavad kangaid on kuus, ning, et paremini jälgida testi tulemusi, on autor lahterdanud testide

tulemused kahte tabelisse: kolm kostüümikangast, mis on välja toodud lisas 10, tabel 16 ja kolme

kudumi tulemused lisast 11, tabel 17. Martindale testeri standardi alusel on kootud kangastele ja

kangastelgedel kootud toodetele ette nähtud lisaraskus ja trikotaaž ja villastele kangastele ei lisata

raskust ning jääb olemasolev hõõrdepea kaal.

Teste teostati kõikide pöörete arvudega, mis on standardis ette nähtud, ehk pööretega 125, 500, 1000,

2000, 5000 ja 7000. Selle tulemusena saab pidevalt hinnata pillinguteket testitavatel kangastel ning

parema ülevaate kangapinna muutustest pöörete arvu lisades.

Teste on teostatud 22°C õhutemperatuuri juures ning 36 % õhuniiskuse juures. Seega esineb testide

teostamisel teatud kõrvalekaldeid õhuniiskuse osas, kuna standardis on ette nähtud 60 % õhuniiskuse

tase.

Kanga pillingukindluse testimistulemused on hinnatud visuaalse võrdluse käigus kanganäidise ja 5-

palli hindamisskaala vahel, kus 5 palli vastab pillingu puudumisele ja 1 pall vastab tugevale pillingule

kangapinnal. Pillingu hindamise skaala on nähtav lisast 3, tabelist 15.

Järgnevalt on autor välja toonud kandmistesti tulemused võrreldes laboratoorsete pillingutestide

tulemustega. Kandmistestide teostamise periood oli 1. veeburarist 2016 kuni 15. märtsini 2016 ehk

poolteist kuud. Tabelite all on küll välja toodud kantud tundide arv kokku ja tundide arv keskmiselt

nädala lõikes. Kuid kuna iga nädal kanti tooteid siiski erinev arv tunde, siis on tooteid hinnatud

tundide lõikes, mitte nädalate lõikes. Tooteid on hinnatud iga 30, 60, 90, 120, 150 ja 180 tunni tagant,

et neid saaks hiljem paremini analüüsida ja võrrelda. Töö autor on tabelis märkinud ka pöörete arvud,

mis vastaksid kandmistesti tulemustele, ning on hinnatud tundide lõikes. Kostüümikangast toodete

kandmistesti tulemused tundide lõikes on välja toodud lisas 12, joonisel 1 ja kudumite kandmistesti

tulemused on välja toodud tundide lõikes lisas 13, joonisel 2.

Kandmistestis kasutatavaid tooteid on hooldatud kodustes tingimuses ning pestud tavapärase

pesumasinaga. Kudumeid on pestud kudumite jaoks mõeldud pesuvahendiga Perwoll Wool & Silk

with Repair Effect ja ühte kostüümikangast toodet on pestud pesugeeliga Mayeri Sensitive. Kaks

toodet, mida on käsitletud lõputöös on vastavalt hooldusjuhisele puhastatud keemilises puhastuses.

Tooteid hinnati ka igakord peale kandmist, pesemist ja hooldamist.

31

Tabelitesse on hinnang osadel toodetel detailsem ehk on märgitud põhilised pillingualtid kohad ja

teised piirkonnad nagu rinnaesine piirkond. Detailsemalt on hinnatud selle tõttu, et nendel toodetel

esines pillingut ka muudest piirkondadest ning autor pidas oluliseks ka need välja tuua. Tabelites on

detailsem kirjeldus iga 30 tunni tagant esitatud põhiliste kohtade üle. Teiste piirkondade ehk näiteks

rinnaesise piirkonna kohta on kirjeldus antud peale 180 tundi kandmist, kuna pilling ei olnud nii

intensiivne ja vajalik hinnata iga 30 tunni kaupa.

Tabel 1

Toode nr. 1 Tando kandmistesti tulemused võrreldes laboritestide pöörete arvuga

Kantud

tunnid/h 30h 60h 90h 120h 150h 180h

Pöörete arv

KK*/KH** 125/500 125/500 500/1000 1000/2000 5000/7000 5000/7000

Põhiline

piirkond 4p 4p 3,5p 3p 2p 2p

Pöörete arv

KK*/KH** ***/125 ***/125 500/1000 125/500 1000/2000 1000/2000

Rinnaesine

piirkond 5p 5p 3,5p 4p 3p 3p

* testitav kangas testitava kanga vastu (KK)

** testitav kangas hõõrdekanga vastu (KH)

*** kandmistesti tulemusi ei saa pöörete arvuga võrrelda, kuna selliseid tulemusi ei ilmnenud

laboratoorsel pillingutestil testitav kangas testitava kangas vastu

Tabelis 1 on märgitud toote nr. 1 Tando tunnid, mida on iganädalaselt kokku kantud ja hinnatud

tundide lõikes viiepalli süsteemil, kus 5 punkti vastab vähesele pillingule ja 1 punkt vastab suurele

pillingu arvule. Toodet on kantud kokku 199 tundi ja on kantud nädalas keskmiselt 33,1 tundi. Tabelis

on eraldi käsitletud põhiliste piirkondade hinnang ning vastavus pöörete arvule ning rinnaesise

piirkonna hinnang ja vastav pöörete arv. Mitmest piirkonnast vaadelduna saab ülevaatlikuma

tulemuste hinnagu toote kohta. Pöörete arv on tabelisse 1 lisatud tabelist 2.

30 tundi kantud toote pillingu tekkimise tulemused visuaalsel hindamisel põhilistest piirkondadest,

ehk kaenlaalusest piirkonnast, külgedelt ja varruka piirkonnast olid 4 punkti, mis vastab testitav

kangas testitava kanga vastu 125 pöördele ja kangas hõõrdekanga vastu 500 pöördele. Peale 60 tundi

oli tulemus sama ehk 4 punkti, mis vastab kangas kanga vastu 125 pöördele ja kangas hõõrdekanga

32

vastu 500 punktile. Peale 90 tundi kandmist intensiivistus pilling poole punkti võrra ja pillingu

tekkimise tulemused olid 3,5 punkti ja vastas kangas kanga vastu 500 ja kangas hõõrdekanga vastu

1000 pöördele. Peale 120 tundi kandmist läksid tulemused poole punkti võrra madalamaks ehk

hinnati toodet 3 punktiga, mis vastas kangas kanga vastu 1000 ja kangas hõõrdekanga vastu 2000

pöördele. Peale 150 ja 180 tundi kandmist langes punktisumma 2 punktile ja vastas kangas kanga

vastu 5000 ja kangas hõõrdekanga vastu 7000 pöördele, mis on märgatav pillinguteke. Kandmistesti

käigus ilmnes pillingut ka kaelakeest hõõrutud rinnaesisel piirkonnal, mis vastas peale 150 ja 180

tundi kandmist testitav kangas testitava kanga vastu 1000 pöördele ja testitav kangas hõõrdekanga

vastu 2000 pöördele ehk 3 punkti.

Tabel 2

Kanga nr. 1 Tando laboratoorsete pillingutestide tulemused

Kangas Pöörete arv Tulemus KK* Tulemus HK*

Kangas 1

125 4 5

500 3,5 4

1000 3 3,5

2000 2,5 3

5000 2 2,5

7000 2 2

* testitav kangas testitava kanga vastu (KK)

** testitav kangas hõõrdekanga vastu (HK)

Tabelis 2 on välja toodud kanga nr. 1 Tando laboratoorsete pillingutestide tulemused testitav kangas

testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu. Tabelist on näha, et kui teste teostati

kangas kanga vastu ilmnes pilling juba 125 pöörde juures ja hinnati 4 punktiga ja testitav kangas

hõõrdekanga vastu hinnati 125 pöörde juures 5 punktiga, ehk pillingut veel ei ilmnenud. 500 pöördega

hinnati testitav kangas testitava kanga vastu 3,5 punktiga. Testitav kangas hõõrdekanga vastu hinnati

500 pöörde juures 4 punktiga. 1000 pöörde juures hinnati testitav kangas testitava kanga vastu 3

punktiga ja testitav kangas hõõrde kanga vastu hinnati 3,5 punktiga. 2000 pöördega ilmnes pilling

testitav kangas testitava kanga vastu 2,5 punktiga ja testitav kangas hõõrdekanga vastu hinnati 3

punktiga. 5000 pöörde juures ilmnes pilling testitav kangas testitava kanga vastu juba tõsisemalt ehk

hinnati 2 punktiga. Testitav kangas hõõrdekanga vastu hinnati pillinguteket 5000 pöördega 2,5

punktiga. Viimase ehk 7000 pöörete arvu juures, mis standardis ette nähtud olid tulemused võrdsed

mõlema variandiga testides ning on hinnatud 2 punktiga. Pilling ilmnes küll erinevate pöörete juures

33

erinevalt, kuid kokkuvõttes olid tulemused samaväärsed. Pöörete arvu järgi on näha, et testitav kangas

testitava kanga vastu ilmnes pilling kiiremini kui testitav kangas hõõrdekanga vastu.

Testi tulemustest on näha, et iga pöörete arvu lisamisega intensiivistus pilling järjest enam. Testitav

kangas testitava kanga vastu jäi ühtlaselt 2 punktile 5000 pöörde juures kui ka 7000 pöörde juures.

Tabel 3

Toode nr. 2 Olcetto kandmistesti tulemused võrreldes laboritesti pöörete arvuga

Kantud

tunnid/h 30h 60h 90h 120h 150h 180h

Pöörete arv

KK/KH 315 1000/750 1000/750 5000/5000 5000/5000 7000/7000

Põhiline

piirkond 4p 3p 3p 2p 2p 1,5p

Pöörete arv

KK/KH 125/125 125/125 315 315 500/500 500/500

Rinnaesine

piirkond 4,5p 4,5p 4p 4p 3,5p 3,5p

Tabelis 3 on märgitud toote nr. 2 Olcetto tunnid, mida on iganädalaselt kokku kantud ning on hinnatud

iga nädala lõpus viiepalli süsteemil, kus 5 punkti vastab vähesele pillingule ja 1 punkt vastab suurele

pillingu arvule. Toodet on kantud kokku 189 tundi ja on kantud nädalas keskmiselt 31,5 tundi. Tabelis

on eraldi käsitletud põhiliste piirkondade hinnang ning vastavus pöörete arvule ning rinnaesise

piirkonna hinnang ja vastav pöörete arv. Mitmest piirkonnast vaadelduna saab ülevaatlikuma

tulemuste hinnagu toote kohta. Pöörete arv on tabelisse 3 lisatud tabelist 4.

30 tundi kantud toote pillingu tekkimise tulemused visuaalsel hindamisel olid põhilistest

piirkondadest ehk varrukatelt, kaenlaalusest piirkonnast ja külgedelt 4 punkti ja vastab kangas kanga

vastu ja kangas hõõrdekanga vastu 315 pöördele, mis on 125 ja 500 pöörde vahepeal. 60 ja 90 tunni

tulemused visuaalsel hindamisel olid samaväärsed ehk 3 punkti ja vastasid kangas kanga vastu 1000

pöördele ja kangas hõõrdekanga vastu jäi 500 ja 1000 pöörde vahepeale ehk 750 pööret. Peale 120 ja

150 tunni kandmist oli tulemus samuti sarnane ja vastas 2 punktile ehk nii kangas kanga kui ka kangas

hõõrdekanga vastu 5000 pöördele. Peale 180 tundi kandmist oli pillingu teke üsna suur ja vastas 1,5

punktile ja vastas nii kangas kanga kui ka kangas hõõrdekanga vastu 7000 pöördele.

34

Kandmistesti käigus läks kleit ühtlaselt topiliseks ka muudest piirkondadest ehk rinnaesiselt kaelakee

hõõrdumise mõjul, mis vastas kokkuvõttes peale 180 tundi laboritestide testitav kangas testitava

kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu 500 pöördele ehk 3,5 punktile.

Peale 120 tundi kandmist olid nii testitav kangas testitava kanga kui ka testitav kangas hõõrdekanga

vastu võrdeliste pöörete arvudega.

Tabel 4

Kanga nr. 2 Olcetto laboratoorsete pillingutestide tulemused

Kangas Pöörete arv Tulemus KK Tulemus HK

Kangas 2

125 4,5 4,5

500 3,5 3,5

1000 3 2,5

2000 2,5 2,5

5000 2 2

7000 1,5 1,5

Tabelis 4 on välja toodud kanga nr. 2 Olcetto laboratoorsete pillingutestide tulemused testitav kangas

testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu. Tabelis on näha, et 125 pöörde juures

vastasid nii testitav kangas testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu 4,5 punktile.

Samuti oli tulemused samad 500 pöörde juures mõlema testi puhul, kus testitulemusi hinnati punktiga

3,5. 1000 pöörde juures on näha väikest erinevust, kus testitav kangas testitava kanga vastu vastas 3

punktile, kuid testitav kangas hõõrdekanga vastu ilmnes pilling tugevamini ja hinnati punktiga 2,5.

2000 pöörde juures on mõlema testi puhul tulemus sama, ehk 2,5 punkti. 5000 pöörde juures ei ole

samuti näha erinevusi ning testi tulemused mõlema variandiga olid 2 punkti. Lõpliku pöörete arvu

juures ehk 7000 pöörde juures ei olnud samuti näha erinevusi ja mõlemaid teste sai hinnata punktiga

1,5, mis on üsna suur pilling. Testi tulemustest on näha, et iga pöörete arvu lisamisega intensiivistus

pilling järjest enam, seega on kangas nr. 2 väga pillingualdis.

Tabelist on näha, et mõlema testimisvariandi puhul olid pöörete arvu lisades tulemused sarnased.

35

Tabel 5

Toode nr. 3 Presa kandmsitesti tulemused võrreldes laboritesti pöörete arvuga

Kantud

tunnid/h 30h 60h 90h 120h 150h 180h

Pöörete arv

KK/KH 125-7000 125-7000 125-7000 *** *** ***

Hindamis-

kriteerium 5p 5p 5p 4,5p 4,5p 4,5p

*** kandmistesti tulemusi ei saa nende pöörete arvuga võrrelda, kuna selliseid tulemusi ei ilmnenud

laboratoorsel pillingutestil

Tabelis 5 on märgitud toote nr. 3 Presa tunnid, mida on iganädalaselt kokku kantud ja on hinnatud

iga nädala lõpus viiepalli süsteemil, kus 5 punkti vastab vähesele pillingule ja 1 punkt vastab suurele

pillingu arvule. Toodet kanti kokku 184 tundi ehk 30,6 tundi nädalas. 30, 60 ja 90 tundi kantud toote

pillingu tekkimise tulemused visuaalsel hindamisel olid 5 punkti ehk pillingut ei ilmnenud. Toote

kandmistestil ilmnes pilling vaid põlve piirkonna läheduses peale 120 tundi kandmist ja hinnati 4,5

punktiga. Kandmistesti tulemusi ei saa laboritestiga seostada kuna laboritesti käigus ei esinenud

pillingut ühelgi pöörete arvul nii kangas kanga vastu kui ka testitav kangas hõõrdekanga vastu.

Pöörete arv on tabelisse 5 lisatud tabelist 6.

Tabel 6

Kanga nr. 3 Presa laboratoorsete pillingutestide tulemused

Kangas Pöörete arv Tulemus KK Tulemus HK

Kangas 3

125 5 5

500 5 5

1000 5 5

2000 5 5

5000 5 5

7000 5 5

Tabelis 6 on välja toodud kanga nr. 3 Presa laboratoorsete pillingutestide tulemused testitav kangas

testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu. Laboratoorsel testimisel ei olnud võimalik

mõlema testimistulemuste puhul pillingut hinnata, kuna kangas vastas pöörete lisamisel 5 punktile

kogu testi vältel.

36

Tabel 7

Toote nr. 4 Adesione kandmistesti tulemused võrreldes laboritesti pöörete arvuga

Kantud

tunnid/h 30h 60h 90h 120h 150h 180h

Pöörete arv

KK/KH *** *** 125/125 315 ja 1000 500/5000 500/5000

Hindamis-

kriteerium 4p 3,5p 3p 2,5p 2p 2p

*** kandmistesti tulemusi ei saa nende pöörete arvuga võrrelda, kuna selliseid tulemusi ei ilmnenud

laboratoorsel pillingutestil

Tabelis 7 on märgitud toote nr. 4 Adesione tunnid, mida on iganädalaselt kokku kantud ning on

hinnatud iga nädala lõpus viiepalli süsteemil, kus 5 punkti vastab vähesele pillingule ja 1 punkt vastab

suurele pillingu arvule. Toodet on kokku kantud 186 tundi ehk keskmiselt 31,1 tundi nädalas. Pöörete

arv on tabelisse 7 lisatud tabelist 8.

Kandmistesti tulemusi, kus 4 punkti vastas 30 tunnile kandmisele ja 3,5 punkti vastas 60 tunnile

kandmisele ei saa pillingutesti pöörete arvuga võrrelda, kuna laboratoorsel testimisel hinnati 125

pööret juba 3 punktiga nii testitav kangast testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu.

Kuid peale 90 tundi ilmnes pilling kaenlaalusesse piirkonda, mida võib hinnata 3 punktiga ja vastab

kangas kanga vastu ja kangas hõõrdekanga vastu 125 pöördele. Peale 120 tundi pilling intensiivistus

poole punkti võrra ehk hinnati 2,5 punktiga, mis vastab pillingutesti kangas kanga vastu ca 315

pöördele, mis on 125 ja 500 vahepeal ja testitav kangas hõõrdekanga vastu vastab 1000 pöördele.

Peale 150 ja 180 tundi kandmist võis tooteid hinnata 2 punktiga, mis vastab testitav kangas testitava

kanga vastu 500 pöördest kuni 2000 pöördeni ja testitav kangas hõõrdekanga vastu 5000 pöördele.

Nagu tabelist näha, tuli pilling kiiremini esile laboratoorse pillingu testi käigus. Kandmistesti käigus

ei ilmenud pillingut 30 tunnist kuni 90 tunnini nii intensiivselt nagu laboratoorsel pillingu testimisel.

37

Tabel 8

Kanga nr. 4 Adesione laboratoorsete pillingutestide tulemused

Kangas Pöörete arv Tulemus KK Tulemus HK

Kangas 4

125 3 3

500 2 3

1000 2 2,5

2000 2 2,5

5000 1,5 2

7000 1,5 1,5

Tabelis 8 on välja toodud kanga nr. 4 Adesione laboratoorsete pillingutestide tulemused testitav

kangas testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu.

125 pöörde juures ilmnes pilling testitav kangas testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga

vastu samaväärselt ja on hinnatud 3 punktiga. 500 pöörde juures muutub testitav kangas testitava

kanga vastu märgatavalt ja hinnati juba 2 punktiga, testitav kangas hõõrdekanga vastu on jätkuvalt 3

punkti nagu 125 pöörde juures. 1000 pöörde juures on testitav kangas testitava kanga vastu veel 2

punkti ja testitav kangas hõõrdekanga vastu vastab 2,5 puktile. 2000 pöörde juures on testitav kangas

testitava kanga vastu stabiilne ja vastab 2 punktile, testitav kangas hõõrdekanga vastu vastab 2,5

punktile. 5000 pöörde juures on pilling testitav kangas testitava kanga juures märgatavalt suur ja

vastab 1,5 punktile ja testitav kangas hõõrdekanga vastu vastab 2 punktile. 7000 pöörde juures on

tulemused nii testitav kangas testitava kanga vastu kui ka testitav kangas hõõrdekangas vastu sama

tulemusega ja vastavad 1,5 punktile.

Tabelist on näha, et mõlema testimis variandi puhul olid tulemused sarnased. Testitav kangas

hõõrdekanga vastu ilmnes pilling küll kiiremini, kuid testi tulemused olid kokkuvõttes võrdsed ja

vastasid peale 7000 pööret 1,5 punktile.

38

Tabel 9

Toote nr. 5 Hiren kandmistesti tulemused võrreldes laboritestide pöörete arvuga

Kantud

tunnid/h 30h 60h 90h 120h 150h 180h

Pöörete arv

KK/KH 125/125 500/500 1000/1000 2000/2000 5000/7000 5000/7000

Hindamis-

kriteerium

4p 3,5p 3p 2,5p 2p 2p

Tabelis 9 on märgitud toote nr. 5 Hiren tunnid, mida on iganädalaselt kokku kantud ning on hinnatud

iga nädala lõpus viiepalli süsteemil. Toodet on kokku kantud 192 tundi ehk keskmiselt 32 tundi

nädalas. Pöörete arv on tabelisse 9 lisatud tabelist 10.

30 tundi kantud toote pillingu tekkimise tulemused visuaalsel hindamisel vastasid 4 punktile ja pöörde

arvud vastasid nii kangas kanga vastu kui ka kangas hõõrdekanga vastu testituna 125 pöördele. Peale

60 tundi kandmist hinnati toodet 3,5 punktiga ja vastas kangas kanga vastu ja kangas hõõrdekanga

vastu 500 pöördele. 90 tundi kantud toote tulemuseks hinnati 3 punkti, mis vastab mõlema testimise

juures 1000 pöördele. 120 tundi kantud toote pillingu tekkimise tulemus oli 2,5 punkti ja vastab

mõlema testimise juures 2000 pöördele. Peale 150 ja 180 tundi kandmist hinnati toodet 2 punktiga,

mis vastab kangas kanga vastu 5000 pöördele ja kangas hõõrdekanga vastu 7000 pöördele.

Toodet on hinnatud kaenlaalusest piirkonnast, selja pealt ja külgedelt. Need on põhilised piirkonnad

kuhu kandmistesti jooksul pilling tekkis.

39

Tabel 10

Kanga nr. 5 Hiren laboratoorsete pillingutestide tulemused

Kangas Pöörete arv Tulemus KK Tulemus HK

Kangas 5

125 4 4

500 3,5 3,5

1000 3 3

2000 2,5 2,5

5000 2 2,5

7000 2 2

Tabelis 10 on välja toodud kanga nr. 5 Hiren laboratoorsete pillingutestide tulemused testitav kangas

testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu.

125 pöörde juures ilmnes pilling visuaalsel vaatlusel mõlema testimismeetodi juures 4 punkti. 500

pöörde juures mõlema testimis variandi puhul ilmnes samuti sarnaselt ja vastas 3,5 punktile. 1000

pöörde juures ilmnes pilling nii testitav kangas testitava kanga ja testitav kangas hõõrdekanga vastu

3 punktile. 2000 pöörde juures võis toodet hinnata 2,5 punktiga ja oli sarnane mõlema testimismeetodi

puhul. 5000 pöörde juures hinnati testitav kangas testitava kanga vastu 2 punktiga ja testitav kangas

hõõrdekanga vastu 2,5 punktiga, mis oli sarnane ka 2000 pöörde juures. 7000 pöörde juures on

testkangaid hinnatud 2 punktiga mõlema variandi puhul.

Tabelist on näha, et mõlema testimis variandi puhul olid tulemused sarnased. Testi tulemused olid

kokkuvõttes võrdsed ja vastasid 2 punktile.

40

Tabel 11

Toote nr. 6 Nunez kandmistesti tulemused võrreldes laboritesti pöörete arvuga

Kantud

tunnid/h 30h 60h 90h 120h 150h 180h

Pöörete arv

KK/KH 125/125 500/1000 1000/2000 1000/2000 5000/5000 5000/5000

Põhilised

piirkonnad 3,5p 3p 2,5p 2,5p 2p 2p

Pöörete arv

KK/KH *** 125/125 125/125 500/1000 500/1000 500/1000

Teised

piirkonnad 4p 3,5p 3,5p 3p 3p 3p

Tabelis 11 on märgitud toote nr. 6 Nunez tunnid, mida on iganädalaselt kokku kantud ning on

hinnatud iga nädala lõpus viiepalli süsteemil. Toodet on kokku kantud 188 tundi ehk keskmiselt 31,3

tundi nädalas. Tabelis on eraldi käsitletud põhiliste piirkondade hinnang ning vastavus pöörete arvule

ning teiste piirkondade hinnang ja vastav pöörete arv. Mitmest piirkonnast vaadelduna saab

ülevaatlikuma tulemuste hinnagu toote kohta. Pöörete arv on tabelisse 11 lisatud tabelist 12.

30 tundi kantud toote pillingu tekkimise tulemused visuaalsel hindamisel põhilistest piirkondadest

ehk kaenlaalusest piirkonnast, varrukatelt ja külgedelt vastasid 3,5 punktile, mis vastas nii testitav

kangas testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu, mis oli 125 pööret. Peale 60 tundi

kandmist hinnati toodet 3 punktiga, mis hinnati testitav kangas testitava kanga vastu 500 pöördega ja

testitav kangas hõõrdekanga vastu 1000 pöördega. Peale 90 ja 120 tundi kantud toote pillingu

tekkimise tulemused vastasid 2,5 punktile, mis on laboratoorsete testimistega võrreldes testitav

kangas testitava kangas vastu 1000 pööret ja testitav kangas hõõrdekanga vastu 2000 pööret. Peale

150 ja 180 tundi kantud toodet on hinnatud 2 punktiga, mis vastab mõlema testimis variandi puhul

5000 pöördele.

Teistest piirkondadest ehk toote esiosa ja seljaosa läksid samuti ühtlaselt pillingusse ja vastas

kokkuvõttes 3 punktile, mis vastab testitav kangas testitava kanga vastu 500 pöördele ja testitav

kangas hõõrdekanga vastu 1000 pöördele.

41

Tabel 12

Kanga nr. 6 Nunez laboratoorsete pillingutestide tulemused

Kangas Pöörete arv Tulemus KK Tulemus HK

Kangas 6

125 3,5 3,5

500 3 3,5

1000 2,5 3

2000 2 2,5

5000 2 2

7000 1,5 1,5

Tabelis 12 on välja toodud kanga nr. 6 Nunez laboratoorsete pillingutestide tulemused testitav kangas

testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu.

125 pöörde juures on tulemused nii testitav kangas testitava kanga vastu kui ka testitav kangas

hõõrdekanga vastu 3,5 punkti. 500 pöörde juures vastas kangas kanga vastu samuti 3 punktile kuid

testitav kangas hõõrdekanga vastu vastas 3,5 punktile. 1000 pöörde juures hinnati testitav kangas

testitava kanga vastu 2,5 punktiga ja testitav kangas hõõrdekanga vastu 3 punktiga. 2000 pöörde

juures hinnati testitav kangas testitava kanga vastu 2 punktiga ja testitav kangas hõõrdekanga vastu

vastas 2,5 punktile. 5000 pöörde juures ilmnes pilling mõlema testimis variandi puhul võrdselt ja

vastas 2 punktiga. Samuti olid tulemused võrdsed ka 7000 pööde juures, kus tulemused vastasid 1,5

punktile.

Tabelist on näha, et mõlema testimis variandi puhul olid tulemused sarnased. Testi tulemused olid

kokkuvõttes võrdsed ja vastasid 1,5 punktile.

Kui erinevad tooted on analüüsitud kahe testi võrdlusena, siis on autor välja toonud üldanalüüsi, kus

antakse ülevaate sellest, kas need tooted käitusid sarnaselt või erinevalt ja millest see võis olla

tingitud. Esmalt kirjeldab autor kandmistesti tulemusi ja seejärel käsitletakse laboratoorsete testide

tulemusi eraldi. Kandmistestidel osalenud toodetele kui ka laboritestides tehtud proovikangastele on

hinnag tehtud 5 punkti süsteemiga, kus 5 punkti vastab vähesele pillingule ja 1 punkt vastab suurele

pillingule.

Kandmistestide tulemustest võib kokkuvõtlikult öelda, et 30 tundi kantud toodetest läks enim

pillingusse toode nr. 6 Nunez, mis vastas juba 3,5 punktile. Teised tooted olid 4-5 punkti vahepeal.

Peale 60 tundi kandmist läksid pillingusse ka toode nr. 2 Olcetto, nr. 5 Hiren ja nr. 6 Nunez, mis olid

3-3,5 punktiga hinnatud. Peale 90 tundi kandmist hakkasid enamik tooteid minema pillingusse.

42

Toodet nr. 1 Tando hinnati 3,5 punktiga, tooted nr. 2 Olcetto ja nr. 5 Hiren hinnati 3 punktiga ja toode

nr. 6 Nunez oli juba 2,5 punkti. Peale 120 tundi kantud toodetest olid tooted nr. 4 Adesione, nr. 5

Hiren ja nr. 6 Nunez hinnatud 2,5 punktiga, toode nr. 1 Tando hinnati 3 punktiga ja toode nr. 2 Olcetto

oli juba 2 punkti. 150 tundi kantud toodetest nr. 1, nr. 2, nr. 4, nr. 5, nr. 6 olid hinnatud 2 punktiga.

Toode nr. 3 Presa näitas ka pillingu ilminguid ja hinnati 4,5 punktiga. Kokkuvõtlikult peale 180 tundi

kandmist oli kõige kriitilisema seisuga toode nr. 2 Olcetto, mida hinnati 1,5 punktiga. Tooteid nr. 1

Tando, nr. 4 Adesione, nr. 5 Hiren, nr. 6 Nunez olid hinnatud 2 punktiga. Toode nr. 3 Presa vastas

4,5 punktile. Parema ülevaate saamiseks on kuupäevaliselt dokumenteeritud kandmistesti tulemuste

tabel, kuhu on antud ka hinnag 5- palli süsteemis. Tabel on nähtav lisas 14, tabelis 18.

Enamus kandmistesti läbinud toodetest läksid pillingusse peale 150 tundi kandmist, mis oli hinnatud

2 punktiga. Peale 180 tundi kandmist läksid kõik kuus toodet pillingusse, kuid nr. 3 Presa näitas vähe

pillinguilminguid. Muudest piirkondadest hinnatuna vastasid enamus 3-3,5 punktile peale 180 tundi

kandmist.

Kokkuvõtlikult on välja toodud ka laboratoorsete testide tulemused, kus kanga nr. 1 Tando

laboratoorsel testimisel ilmnes testitav kangas testitava kanga vastu pöörete arvu lisades kiiremini,

kui testitav kangas hõõrdekanga vastu. Lõplik tulemus mõlemal juhul vastas 7000 pöörde juures 2

punktile. Kanga nr. 2 Olcetto laboratoorsel testimisel ilmnes mõlema variandi puhul suhteliselt

võrdselt ja kokkuvõttes 7000 pöörde juures hinnati 1,5 punktiga. Kanga nr. 3 Presa laboratoorsel

testimisel ei ilmnenud pillingut mitte ühegi pöörde juures ei testitav kangas testitava kanga juures ega

testitav kangas hõõrdekanga vastu. Testimistulemus oli stabiilselt kogu testimise vältel 5 punkti

juures. Kanga nr. 4 Adesione laboratoorsel testimisel ilmnes pilling kiiremini testitav kangas testitava

kanga vastu. Kuid lõpptulemused 7000 pöörde juures vastasid 1,5 punktile. Kanga nr. 5 Hiren

laboratoorsel testimisel ilmnes pilling mõlema testimisvariandi puhul suhteliselt võrdselt ja

kokkuvõttes vastas 7000 pööret 2 punktile. Kanga nr. 6 Nunez laboratoorsed pillingutestid olid samuti

mõlema testimisvariandiga suhteliselt võrdelised kuid testitav kangas testitava kanga vastu ilmnes

pilling kiiremini. Kokkuvõttes on mõlema variandi puhul 7000 pöörde juures tulemus 1,5 punkti.

Laboratoorsete testide puhul ilmnes suuremal osal toodetest pilling testitav kangas testitava kanga

vastu kiiremini. Teistel toodetel olid suhteliselt võrdsed tulemused võrreldes testitav kangas testitava

kanga vastu ja testitav kangas hõõrde kanga vastu. Tulemustest on ka näha, et erinevused testitav

kangas testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga vastu olid 0,5 punkti ja kokkuvõttes peale

7000 pööret vastasid mõlemad variandid võrdselt tulemustele. Seega otsustas autor, et teeb üldised

järeldused vastavalt standardile, kus on ette nähtud testitav kangas testitava kanga vastu.

43

Kui testide tulemused on kokkuvõtlikult käsitletud, võib hakata omavahel seoseid looma. Järgnevalt

on autor välja toonud seosed nende testide tulemuste vahel.

2.4. Teostatud testide tulemuste analüüs ja järeldused

Pärast kandmistestide ja laboratoorsete testide teostamist selgub, et erinevate katsemeetoditega

teostades on enamustel toodetel tulemused võrdlemisi sarnased. Kuid osadel toodetel on ka erinevusi,

mis seisnesid peamiselt selles, et osad tooted läksid pillingusse just kandmistesti käigus ja teised

tooted näitasid pillingu ilminguid kiiremini laboratoorset testi sooritades. Käesolevas lõputöös

käsitletud katsemeetodite tulemuste põhjal võib teha järgnevaid järeldusi:

Seoseid kandmistestide vahel sai luua mõlema labori testimisvariandiga ehk testitav kangas testitava

kanga vastu kui ka testitav kangas hõõrdekanga vastu ilmnes pilling. Kuid kuna erinevate variantide

vahel olid tulemused väga sarnased ja peale 7000 pööret olid tulemused enamustel kangastel samad,

otsustas autor töös teha järeldused tulemustega, mis saadi testitav kangas testitava kanga vastu, kuna

sellega ilmnes pilling pöördeid lisades kiiremini kangapinnale kui testitav kangas hõõrdekanga vastu.

Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et seosed kandmistestide ja laboritestide vahel on olemas. Autor

leidis uuringu käigus, et kui seostada tundide arvu kandmisel labori testi pöörete arvuga, siis kleidi

nr. 1 Tando puhul olid sarnased tulemused, ehk punktide arv langes alates 4 punktist kuni 2 punktini.

Mõlema meetodi puhul kanga kvaliteet pidevalt langes 2 punktini, mis on üsna suur pilling. 180 tundi

vastas 2 punktile, mis oli võrdeline standardiga ette nähtud pöörete arvuga 5000 labori testis. Kleidi

Tando kiuliseks koostiseks on 63% polüester, 34% viskoos ja 3% elastaan ja toode koosneb

staapelkiud lõngadest, mis on ka teoreetiliselt pillingualdis. Tegu on tiheda ja sileda struktuuriga

kangaga.

Kleidil nr. 2 Olcetto sarnanesid samuti nii kandmistest kui ka labori test. Mõlema meetodi puhul

pilling läks aina intensiivsemaks ja oli lõpus hinnati 1,5 punktiga, mis oli ka labori testi lõpus sama

tulemusega. Ehk 7000 pööret laboritestis oli samuti 1,5 punkti ja võib öelda, et 180 tundi kandmist

vastab 7000 pöördele. Kleit Olcetto läks kandmistesti ja laboritesti käigus kõige rohkem pillingusse.

See võis tingitud olla kiulise koostise tõttu, kus oli 63% polüestrit, 33% viskoosi ja 4% elastaan.

Samuti oli kanga struktuur paks ja tihe. Toode on valmistatud staapelkiududest, mis samuti võivad

ilmutada pillinguilminguid.

Tooted nr. 1 Tando ja nr. 2 Olcetto, mis olid kostüümikangast valmistatud kleidid läksid üsna

pillingusse. Esiteks struktuuri poolest ja kiulise koostise poolest, kus mõlemas tootes sisaldus

44

polüestrit, viskoosi ja elastaani. Struktuurid olid mõlematel kleidimaterjalidel tihedad. Toote Olcetto

puhul oli struktuur ka üsna paks ja struktuurne, kuid kleidil Tando oli sile strutuur. Nagu ka

teoreerilises osas on käsitletud, et mida rohkem erinevaid kiude on kombineeritud, seda kiiremini

võib toode minna pillingusse. Mõlema toote puhul oli tegemist staapelkiududega, mis mõjutavad

samuti pillinguteket.

Pükste nr. 3 Presa puhul võib samuti mõlemaid meetodeid seostada, kuid laboris oli stabiilselt 5

punkti ja kandmistestil ilmnes siiski peale 120 tundi kandmist pilling 4,5 punktiga. Toode Presa näitas

üsna vähe pillinguilminguid autori poolt tehtud kandmistesti puhul. Pilling tekkis ainult kotist

hõõrutud kohale, mis asus põlve läheduses. Laboratoorsel testimisel selle kanga testimisel ei

ilmnenud pillingut ühegi pöörete arvu juures ja vastas pidevalt 5 punktile ja kandmistestil esines

pilling tootel alles peale 120 tundi kandmist, mis vastas 4,5 punktile. See võib olla tingitud erinevatest

teguritest nagu inimeste tarbimisharjumustest, viimistlusest ja kangarullide kvaliteedist. Toote Presa

kiuline koostis oli 92% uus vill, 7% polüamiid ja 1% elastaan, mis erines teiste kangaste koostisega.

Ettevõttel esines probleeme just sellest kangast valmistatud toodetega, kus esines pretensioone

pillinguga põhilistest hõõrdekohtadest nagu sisekülje piirkonnast pükste puhul. Ettevõte lasi samuti

teostada kangale laboratoorsed testid, kus tulemused vastasid 5 punktile, mis oli ka autoril sama

tulemusega. Kanga tehnoloogilisel lehel on kirjas, et toode vastas 4,5 punktile.

Pükstel ei tekkinud pillingut autori poolt testitud labori testi teostades, kuid pilling ilmnes siiski

kandmistesti käigus autori poolt tehtud kandmistestil. Seega võib järeldada, et just kandmistesti

käigus võib ilmneda pillingut, kuigi laboratoorsetel testidel ei olnud võimalik seda tõestada.

Kudumil nr. 4 Adesione ilmnes pilling paremini labori testi käigus, kus 125 pööret vastas 3 punkti,

kuid kandmistestil oli peale 30 tundi ja 60 tundi 3,5-4 punkti vahel. See võis olla tingitud sellest, et

testkandja ei kandnud toodet alguses nii intensiivselt kui teiste toodete puhul oli kantud. Alates 90

tunnist sai seostada laboritesti pööretega, kus kokkuvõttes oli mõlema meetodi juures pilling suur.

Kuid lõpptulemus kandmistestil oli 2 punkti ja labori testis vastas lõpuks 1,5 punktile. Kudumi

kiuliseks koostiseks on 70% akrüül ja 30% polüamiid ja koosneb staapelkiud lõngadest. Tegemist on

silmuskoekudumiga ehk trikotaažiga ja koosneb pehmetest põimitud ja kedratud lõngadest.

Teoreetiliselt on samuti sellise kiulise koostisega ja pehmete lõngadega kangas pillingualdis.

Kudumil nr. 5 Hiren olid mõlema meetodi puhul stabiilne pillingusse minek ehk pidevalt langes nii

tundide arvu lisades kui ka laboris pöörete aru suurendades. Kokkuvõttes langes pilling 2 punktile

peale 180 tundi kandmist ja peale 5000 pööret. Ehk on küll teatud seoseid, kui seostada pöörete arvu

45

tundide arvuga. Kudumi kiuliseks koostiseks on 55% akrüül ja 45% puuvill ja koosneb staapelkiud

lõngadest. Tegemist on silmuskoekudumiga ehk trikotaažiga ja koosneb pehmetest põimitud ja

kedratud lõngadest. Ka teoreetiliselt on naturaalsete ja keemiliste kiudude koosmõju ja pehmed

lõngad pillingule vastuvõtlikud.

Samuti ka kudumil nr. 6 Nunez langes pilling ühtlaselt nii kandmistestil kui ka labori testi käigus.

Kuid labori testil oli pilling peale 7000 pööret 1,5 punkti. Kandmistestil oli tulemus 2 punkti. Ehk, et

tulemus oleks sama pillingutestiga peaks kandmistesti selle toote puhul pikemalt teostama. Kudum

Nunez läks labori testi käigus kõige rohkem pillingusse. Kudumi kiuliseks koostiseks on 62% viskoos

ja 38% polüamiid ning koosneb staapelkiud lõngadest. Tegemist on trikotaažiga ja koosneb

pehmetest põimitud ja kedratud lõngadest.

Tooted nr. 4, nr. 5, nr. 6 ehk kudumid läksid pillingusse, kuna kudumite puhul kiuline koostis oli

teoreetiliselt samuti pillingualdis. Kõikidel kudumitel tekkis pilling kandmistesti käigus kui ka

laboratoorsel testil, kuigi kiulised koostised olid kõigil esindatud kudumitel erinev, aga struktuur oli

sarnane ehk trikotaaž.

Üldiselt läksid pillingusse just tooted, mis sisaldasid puuvilla, polüester, viskoos või polüamiid kiude.

Pillid moodustuvad lihtsamini kui vähem vastupidavad kiud, nagu puuvilla kiud võivad murduda ja

kinnituvad vastupidavatele kiududele nagu polüester. Enamus tooted koosnesid staapelkiududest, ehk

tegemist oli lühikeste kiududega ja kiu otsad ulatusid kanga pinnast välja, mis suure tõenäosusega

võivad üksteise külge takerduda hõõrdumise käigus. Tekib karvane pind ja seega võib kangapinnale

tekkida pilling.

Antud lõputöö testide tulemustest võib järeldada, et võib seostada käsitletud meetodeid ehk 125

pööret laboratoorsel testil vastab 30 tunnile kandmisele, 500 pööret vastab 60 tunnile kandmisele,

1000 pööret vastab 90 tunnile kandmisele, 2000 pööret vastab 120 tunnile kandmisele, 5000 pööret

vastab 150 tunnile ja 7000 pööret vastab 180 tunnile kandmisele.

Nagu eelpool mainitud on teatud seoseid, kui seostada labori tulemusi tehtud pöörete arvu kantud

tundide arvuga. Kuid nende seoste vahel on teatud erinevusi, kuna labori testides kasutatakse uut

kangast ja on pidev kontroll testkangaste käitumise üle testimise käigus. Laboritestides tehakse

pillinguteste testitav kangas testitava kanga vastu või hõõrdekanga vastu, kuid kandmistestil esineb

pilling erinevate tegurite tõttu, nagu näiteks toode puutub kokku reaalse kandmisega ja pesemisega,

higiga, erinevate tegevustega, erineva intensiivsusega, toode hõõrdub kokku erinevate materjalidega,

toode puutub kokku erinevate temperatuuridega ja õhuniiskusega. Laboritestis on reaalset kandmist

46

jäljendatud, kuid reaalse kandmisega võivad tulemused erineda. Pilling erineb kantud rõivastel ka

suuruse ja väljanägemise poolest võrreldes laboritestidega, kuna tooteid on vahepeal ka pestud.

Laboritestis on kõik standardiga paika pandud ja protsessi tingimused on stabiilsed kogu testi vältel.

Töö tulemustest lähtuvalt on teiseks põhiliseks seoseks, et enamustel toodetel ilmnes pilling

kandmistesti käigus kui ka labori testis, kuid oli ka toode nr. 3 Presa, kus pilling ilmnes ainult

kandmistesti käigus ja tootel nr. 4 Adesione esines pilling kiiremini labori testi käigus.

Seega, et saada täielikult õigeid vastuseid, mis vastaksid sihttarbija ootustele kvaliteedi suhtes, oleks

oluline teostada kandmisteste, kuna nii saab kõige reaalsemad vastused. Laboritest on küll kiirem

variant ja saab üldiselt teada, kas on pillingu oht või mitte, kuid kandmistestil saab täpsemad vastused

toote käitumisele tarbija seljas. Kandmistest on küll aeganõudvam, kuid kui on oluline teada saada

reaalseid vastuseid on kandmisteste oluline teostada pikema perioodi jooksul. Ehk 180 tundi kandmist

tundub olevat piisav aeg, et teada saada teada pillingu püsivust toodetel, kuna paljud tooted olid

testperioodi lõpus hinnatud madalaimate punktidega.

Kandmisteste labori testidega päris asendada ei saa, kuna on pikem protsess kui laboris testides.

Samuti pole võimalik kandmisteste korrata, et saada samu tulemusi, kuna testkandjad võivad erineda.

Laboriteste on võimalik korrata ka mujal laboris, et saada samu tulemusi, kuna testis on kõik

standardiga paika pandud. Laboritestis saab tulemused kiiremini teada kui kandmistestide käigus.

Kuid töö tulemustest on näha, et kandmisteste on siiski oluline teostada, kuna osade toodete puhul ei

pruugi labori testis pillingut ilmuda.

Metoodika, mille järgi testkandjad on valitud, osutusid õigeks kuna nad olid valitud brändi sihtgrupile

vastavalt ehk olid kontoritöötajad ja kõigil varieerusid tööpäevad 8-12 tunni vahel, seoses

väliüritustel käikudega. Kandmistesti puhul on oluline on ka inimese suurus ja kehaproportsioonid,

suuremate kehamõõtudega inimese puhul võib toode hoopis erinevalt käituda. Inimestel on erinev

kehakuju ja see võib mõjuda erinevalt.

Selliste uuringu tulemuste järgi on näha, kui oluline on teha kandmisteste, et saada võimalikult

reaalseid tulemusi tavatarbijaga võrreldes, kuid samas laboritestid jäljendavad samuti hästi reaalset

kandmist. Uuringu tulemusi saaksid kasutada ka rõivatööstusettevõtete kvaliteedispetsialistid ja

sisseostajd, et teada, kuidas võivad erinevad tooted ja kangad testide käigus käituda. See info on

vajalik, kuna on oluline teada, milliste kangastega on oht pillingusse minna ja milliste meetoditega

on seda kõige parem määratleda erinevate kangaste puhul.

47

KOKKUVÕTE

Kiirelt arenevate rõivatrendide juures mängib olulist rolli kanga kvaliteet, mis on üks tähtsamaid

tegureid, et hoida tarbijaid rahulolevate ja lojaalsetena rõivatoodete suhtes. Rõiva kvaliteet koosneb

erinevatest komponentidest, milleks on kiud, lõngad ja kangas, mis on erinevalt viimistletud ja

töödeldud.

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida seoseid kandmistestide ja laboratoorsete testide tulemuste

vahel. Teoreetikud väidavad, et rõivatööstusettevõtete üheks suurimaks probleemiks on pillingualtid

kangad, kuna kasutusele tulnud keemilised kiud on süvendanud pillingu ilminguid kangastel.

Antud lõputöös on läbi viidud laboratoorsete pillingu testide ja kandmistestide empiiriline analüüs,

mille abil on jõutud püstitatud eesmärgini. Eesmärgi saavutamiseks oli lõputöö autor uurinud

kvaliteedi teoreetilisi aluseid, mille põhjal valiti uurimismeetodid, milleks olid pillingu testid laboris

Martindale testeriga ja kandmistestid. Uurimismetoodikad olid valitud selle põhjal, millised testid

annaksid võimalikud optimaalsed tulemused.

Lõputöö teostamisel testis autor kuute erinevat kangast ja nendest õmmeldud tooteid, milleks oli kolm

kudumit, kaks kleiti ja ühed püksid. Kõik tooted on kiulise koostise ja struktuuri poolest erinevad,

mis annab laiema ülevaate erinevate kangaste ja toodete testimistulemustest. Tooted on valitud selle

põhjal, et kostüümikangaste puhul on tegu toodetega, millele tuli rohkem tagasisidet pillingu suhtes

klientidelt ja kudumid seetõttu, et nendele üldiselt pillingu katsetamist teostatakse vähe.

Seoseid kandmistestide vahel sai luua mõlema labori testimisvariandiga ehk testitav kangas testitava

kanga vastu kui ka testitav kangas hõõrdekanga vastu ilmnes pilling. Kuid kuna erinevate variantide

vahel olid tulemused väga sarnased ja tulemused enamustel kangastel samad, otsustas autor töös teha

järeldused tulemustega, mis saadi testitav kangas testitava kanga vastu, kuna sellega ilmnes pilling

pöördeid lisades kiiremini kangapinnale kui testitav kangas hõõrdekanga vastu.

48

Peamised tulemused antud lõputöös olid, et enamus kandmistesti läbinud toodetest läksid pillingusse

peale 150 tundi kandmist, mis oli hinnatud 2 punktiga. Peale 180 tundi kandmist läksid kõik kuus

toodet pillingusse, kuid nr. 3 Presa näitas vähe pillinguilminguid. Kandmistesti käigus läks kõige

rohkem pillingusse toode nr. 2 Olcetto.

Laboritesti käigus läksid kõige enam pillingusse toode nr. 2 Olcetto ja kudum nr. 6 Nunez, mis

vastasid 1,5 punktile. Kõik kolm kudumit, mis olid antud lõputöös käsitletud ja kaks kostüümikangast

valmistatud kleiti läksid pillingusse, nii kandmistesti käigus kui ka labori testil. Püksid Presa, mis

olid lõputöös käsitletud, ei ilmnenud väga pillingut mõlema meetodiga. Üldiselt läksid pillingusse

just tooted, mis sisaldasid puuvilla, polüester, viskoos või polüamiid kiude. Enamus tooted koosnesid

staapelkiud lõngadest, ehk tegemist oli lühikeste kiududega ja kiu otsad ulatusid kanga pinnast välja,

mis suure tõenäosusega võivad üksteise külge takerduda hõõrdumise käigus. Tekib karvane pind ja

seega võib kangapinnale tekkida pilling.

Põhiline seos on, et enamustel toodetel ilmnes mõlema meetodiga pilling, kuid oli ka tooteid, kus

pilling ilmnes ainult kandmistesti käigus ja teistel toodetel esines pilling kiiremini labori testi käigus.

Seega ei saa üksnes laboritestidele toetuda.

Autor leidis sarnasusi kandmistestide ja labori testide vahel, seostades neid kandmistesti tundide

arvuga ja labori testide pöörete arvuga ehk antud töö tulemuste põhjal võib öelda, et 125 pööret vastab

30 tunnile kandmisele, 500 pööret vastab 60 tunnile kandmisele, 1000 pööret vastab 90 tunnile

kandmisele, 2000 pööret vastab 120 tunnile kandmisele, 5000 pööret vastab 150 tunnile ja 7000

pööret vastab 180 tunnile kandmisele.

Autor arvab, et antud töö tulemustest on huvitatud eelkõige rõivatööstusettevõtted ja nendele

tuginedes saavad ettevõtted teha edasisi otsuseid rõivaste kvaliteedi parendamiseks, et tarbijad

oleksid toodete kvaliteediga rahulolevad. Käesolev töö võimaldab ettevõtetel mõista kuivõrd olulised

on erinevate testide teostamised, et saada võimalikult kvaliteetne toode.

Antud lõputöö käigus kogutud andmed annavad võimaluse ka edasisteks analüüsideks. Arusaam

laboratoorsete testide ja kandmistestide seostest aitab paremini mõista pillingu tekkepõhjuseid ja

erinevaid tegureid kangastel või rõivatoodetel.

49

SUMMARY

“Correlations Between the Results of Laboratory Pilling Tests and Wear Tests”

The quality of the fabrics plays a very important role in fast developing clothing trends. That is one

of the most significant factor, to keep clients loyal and satisfied with the products. The quality of

cloths consists of different components, such as fiber, threads and fabrics, which has different

finishing methods.

The aim of this thesis is to find the correlations between the results of laboratory pilling tests and

wear tests. The work contains of two chapters. First chapter concentrates to the definition of garment

and cloth quality. Quality has been handled under different point of views. The author of the thesis

has described the methods of testings that are available to find out different fabric characteristics such

as pilling or pilling resistance. Theoretics claim, that one of the biggest problems in apparel industry

is high pilling tendency. The main reason for that are the fabrics that are produced with chemical

fibers.

The second chapter of the thesis brings out the empirical analyse of the pilling laboratory tests and

wearing tests, which will lead to the set goals of the thesis. There are described the research methods

and tested products, which were chosen by the author. Also, the results are analysed and main

conclusions are made. Theoretical and empirical parts of the thesis are combined the way, that

empirical part is supported by the theory.

According to the theory and different testing methods, the author chose Martindale tester and wear

test methods to get the results from. The research methods were chosen to be lead to the most optimal

results.

Six different fabrics and cloths made of the same fabrics were tested. The clothes were three

knitwears, two dresses and one pair of trousers. All fabrics were different in fibrous consistance and

structure, which help to give a wider and better testing results of various fabrics and products. The

50

products are mostly selected by the clients feedback to the quality and pilling of the fabrics, especially

problematic were the costume cloths. Knitwear was picked, because they are seldomly tested.

The main results of the thesis were, that most of the products that were selected for the wear test

tended to pill after 150 hours of wearing, which was evaluated with two points. After 180 hours of

wearing, all of the products tended to pill, except of product number three named Presa. The worst

result of the wear test was by the product number two, Olcetto. The second worst fabric was knitwear

number six Nunez, which was equal to result 1,5 points.

The results between wear test and laboratory tests were similar, but there were situations, where the

pilling occured only as a result of the wear test and vice versa a quicker result was achieved in

laboratory test. Pilling occured, because all six fabrics contains chemical and staple fibres and theory

says that short-staple fibers of varying lengths promotes the formation of pilling.

The correlation between laboratory tests and wearing tests can be done according to the hours of

wearing and the cycles in test: 125 cycles equals to 30 hours of wearing, 500 cycles equals to 60

hours, 1000 cycles equals to 90 hours, 2000 cycles equals to 120 hours, 5000 cycles to 150 hours and

7000 cycles to 180 hours.

The collected results of this thesis are giving a chance for further analysing. Those correlations help

to better understand the reasons of pilling or any other quality issue in cloths or fabrics.

Author of this thesis thinks, that the results of the analyses are interesting for apparel industries

companies. This outcome will be beneficial to improve the quality of the fabrics and the customer

satisfaction with the products. It helps to understand how important it is to go through different

testings to get the possibly best quality.

51

VIIDATUD ALLIKAD

[1] D. H. Kincade, Sewn Product Quality: A Management Perspective, United States: Pearson

Prentice Hall, 2007, p. 370.

[2] J. Raul, Textile Testing, APH Publishing, 2009, p. 266.

[3] J.O.Ukponwan, A. Mukhopadhyay and K. N. CHatterjee, Pilling, The Textile Institute, 1998,

p. 59.

[4] S. Kadolp, Quality Assurance for Textiles & Apparel, New York: Fairchild Publications, 2007,

p. 592.

[5] B. P. Saville, Physical Testing of Textiles, Cambridge: Woodhead Publishing Limited

Association with The Textile Institute, 2002, p. 310.

[6] J. E. Bubonia, Appael Quality, a Guide to Evaluating Sewn Products, New York: Bloomsbury

Publishing Inc, 2014, p. 360.

[7] J. HU, Ed., Fabric Testing, Woodhead Publishing Limited, 2008, p. 399.

[8] G. Cooklin, Introduction to Clothing Manufacture, Suurbritannia: Blackwell Publishing, 2006,

p. 196.

[9] S. J. Kadolph, Textiles: Pearson New International Edition, Suurbritannia: Pearson Education

Limited, 2013, p. 590.

[10] E. R. liit, Kvaliteedijuhtimine õmblusettevõttes, Tallinn: Eesti Rõivatootjate liit, 1997.

[11] A. Tervonen, Kangad, Tallinn: Argo kirjastus, 2016, p. 85.

[12] P. V. Mehta and S. K. Bhardwaj, Managing Quality in The Apparel Industry, New Delhi: New

Age International, 1998, p. 237.

[13] Eesti Rõiva- ja tekstiililiit, Rõivamaterjalide omadused ja vead, Tallinn: Eesti Rõiva- ja

tekstiililiit, 2001.

[14] D. Tuulik, „www.eprints.tktk.ee,“ TKTK varamu, 2011. [Võrgumaterjal]. Available:

http://eprints.tktk.ee/154/1/tugevus.html. [Kasutatud 12. aprill 2016].

52

[15] D. Tuulik, „www.eprints.tktk.ee,“ TKTK varamu, 2011. [Võrgumaterjal]. Available:

http://eprints.tktk.ee/265/2/kangaste2/kokkutmbumisvastased_viimistlused.html. [Kasutatud

12. aprill 2016].

[16] EVS-EN ISO 105-C06:2010, Textiles, Tests for colour fastness, Part C06: Colour fastness to

domestic and commercial laundering. Tekstiil. Värvipüsivuse katsetamine. Osa C06:

Värvipüsivus koduse ja pesumajas pesemise toimele, 2010.

[17] D. Tuulik, „www.eprints.tktk.ee,“ TKTK varamu, 2011. [Võrgumaterjal]. Available:

http://eprints.tktk.ee/154/1/venivus.html. [Kasutatud 12. aprill 2016].

[18] ISO 9867:2009, Textiles- Evaluation of the wrinkle recovery of fabrics-Appearance method,

2009.

[19] J. Fan, W. Yu and L. Hunter, Clothing appearance and fit: Science and technology, Cambridge:

Woodhead Publishing, 2004, p. 239.

[20] ASTM D 3181-10, Standard Guide for Conducting Wear tests on Textiles. Standarditud juhend

tekstiiltoodete kandmistestide läbiviimiseks, United States, 2010.

[21] M. J. Denton and P. N. Daniels, Textile terms and definitions, Manchester: Textile Institute,

2002, p. 407.

[22] I. Boncamper, Tekstiilikiud, Tallinn: Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 2000, p. 323.

[23] ASTM D 3514, Standard Test Method for Pilling Resistance and Other Related Surface

Changes of Textile Fabrics: Elastomeric Pad, United States, 1999.

[24] M. F. Esteves, A. P. Fonte ja F. M. Fernanes, „Comparative Study on Pilling Resistance

Standard,“ World Textile Conference - 4th AUTEX Conference, 2004.

[25] „www.tktk.ee,“ Tallinna Tehnikakõrgkool, [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.tktk.ee/ettevotjale/teenused/roiva-ja-tekstiiliteaduskonna-teenused. [Kasutatud 24.

mai 2016].

[26] „www.estelaxe.ee,“ Estelaxe, [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.estelaxe.ee/elastomeertoodete-valmistamine/. [Kasutatud 07. mai 2016].

[27] „Abrasiivid ja grafiitmaterjalid,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Abrasiivid.zip/index.html. [Kasutatud 07. mai

2016].

53

LISAD

Lisa 1. Kandmistesti harjutused, tabel

Lisa 2. Kandmistesti läbiviimise juhend ASTM D 3181-10 standardi alusel, tabel

Lisa 3. Pillingu hindamise skaala

Lisa 4. Toode 1 Tando, foto

Lisa 5. Toode 2 Olcetto, foto

Lisa 6. Toode 3 Presa, foto

Lisa 7. Toode 4 Adesione, foto

Lisa 8. Toode 5 Hiren, foto

Lisa 9. Toode 6 Nunez, foto

Lisa 10. Pillingukindluse määramine kostüümikangastel, tabel

Lisa 11. Pillingukindluse määramine kudumi, tabel

Lisa 12. Kostüümikangast toodete kandmistesti tulemused tundide lõikes, joonis

Lisa 13. Kudumite kandmistesti tulemused tundide lõikes, joonis

Lisa 14. Kuupäevaliselt dokumenteeritud kandmistesti tulemuste hindamine, tabel

Lisa 15. Martindale pillingutester, foto

54

Lisa 1. Kandmistesti harjutused, tabel

Tabel 13

ASTM F 1154-99a kandmistesti liigutused [19, p. 34]

Liigutuste järjekord Liigutuste protseduurid

1. Põlvita vasakul ja seejärel paremal põlvel, põlvita mõlemal põlvel.

Soorita harjutust 4 korda.

2. Kükita, pööra paremale ja vaskule. Tõuse. Soorita harjutust 4 korda

3. Seisa sirgelt. Käed külgedel, painuta keha vasakule ja tagasi, painuta keha

ette ja tagasi, painuta paremale ja tagasi. Korda harjutust 4 korda.

4. Seisa sirgelt. Siruta käed külgedele pea kõrgusele, seejärel mine

poolkükki. Soorita harjutust 4 korda. Siruta käed ette pea kõrgusele,

seejärel mine poolkükki. Soorita harjutust 4 korda.

5. Seisa sirgelt. Siruta käed ristsirgelt ülakeha mõlemale poole. Keeruta

ülakeha vasakule ja tagasi. Keeruta ülakeha paremale ja tagasi. Soorita

harjutust 4 korda.

6. Seisa sirgelt. Siruta käed risti üle rinna vastaskülgedele. Soorita harjutust

3 korda.

7. Kõnni 91 meetrit või tee kõndimisliigutusi kohapeal vähemalt 3 minuti

jooksul.

8. Rooma kätel ja põlvedel 6 meetrit või tee roomamisliigutusi kohapeal

vähemalt 1 minuti jooksul

55

Lisa 2. Kandmistesti läbiviimise juhend ASTM D 3181-10 standardi alusel, tabel

Tabel 14

Kandmistesti läbiviimise juhend [20]

1. Määrata testitatavate toodete materjal ja disain

2. Sõnastada täpselt kandmistesti eesmärgid

3. Panna kirja testidest saadud informatsioon

4. Valida toote hindamiseks kangaomadused, et teha vajalikke järeldusi

5. Valida piikonnad, mida on vajalik hinnata

6. Määrata ära, kuidas hinnata valitud kangaomadust ja millist hindamisskaalat kasutatakse

7. Valida iga kandmistesti läbinud toote tulemusele hinnang, mis määraks rahuldava või

mitterahuldava tulemuse ja mis vastaks testi eesmärgile

8. Määrata toodete kandmisperiood

9. Määrata kandmistesti lõppaeg kõikidele toodetele

10. Määrata toodete pesemistsükkel tundide või päevade lõikes ning toodete kantud arv enne

kui toodet pestakse. Määrata pesemismeetod

11. Valida toode võrdluseks, mille põhjal teha järeldusi testi tulemuste osas

12. Luua sobilik kava kandmistesti sooritamiseks

13. Määrata osalejate arv, et viia test läbi plaanile juhinduvalt

14. Valida õiged suurused iga testkandja jaoks

15. Määrata toodete kiuline koostis ja struktuur, et jõuda eesmärgini

16. Hankida toodetele ka samadest kangastest testkangad, mida oleks võimalik kasutada

laboratoosete testide jaoks

17. Hankida igale tootele uus ja kandmata eksemplar, et saaks kandmistesti tulemusi paremini

võrrelda

18. Koos toodetega anda testis osalejatele ka juhised, kuidas kanda, mitu korda nädalas,

hooldusjuhised ja tagastustähtaeg

19.

Kandmisperioodi käigus hinnata tooteid vastavalt etteantud kavale. Iga toote

hindamistulemused tuleb eraldi vormistada, et hõlbustada andmete analüüsi ja järelduste

tegemist

20. Edasi tuleks jätkata kandmistesti kuni määratud ajani. Kandmistestide läbiviimine on

oluline, et kindlaks teha osalejate hinnang testitavate toodete kohta

21.

Iga hindamise järel analüüsida andmeid statistiliselt, kasutades ühte või enamat meetodit.

Antud juhul on hindamismeetoditeks punktiarv 1-5 punktini. Oluline on ka punktide

andmise sagedus, milleks on antud juhul iga 30 tunni kaupa kuni 180 tunnini

22.

Aruanne:

Tuleb kinnitada, et kandmistestis osalenud tooteid on testitud vastavalt juhendile

Guide D 3181

Aruandes on oluline edastada järgnev informatsioon:

1. Kandmistesti eesmärk

2. Testitavate toodete arv

3. Testi läbiviimise tingimused ja arv

4. Kandmistesti läbiviimisel tekkinud omadused, mida hinnati

5. Testis osalejate kirjeldus (amet, sugu, vanusegrupp jms.)

6. Tulemused ja statistilised analüüsid

7. Kandmistingimused: kontoritöö (tööriietus)

8. Andmete esitlus, kus kirjeldakse toodete kandmistesti tulemusi

56

9. Teha järeldusi kandmistesti tulemuste kohta

Tulemuste täpsus ja kõrvalekalded:

Täpsus- kuna tegemist on väga erinevate materjalidega, testtoodete tüüpidega,

kandmistestis osalejatega, siis ei saa nõuda täpsust, kuna kandmistesti tingimused

varieeruvad nende aspektide tõttu

Kõrvalekalded- kõrvalekaldeid ei esine kui on järgitud täpseid juhiseid, mis on

kandmistesti kavasse paika pandud

57

Lisa 3. Pillingu hindamise skaala

Tabel 15

Pillingu hindamise skaala [7, p. 150]

Hinne Kangapinna hindamine

5 Ei ole pillingut

4 Kerge pilling, osaliselt on moodustunud pillid.

3 Mõõdukas pilling. Erineva suurusega ja tihedusega pillid,

mis ümbritsevad tihedalt näidistüki kangapinda.

2 Tõsine pilling. Erineva suuruse ja tihedusega pillid, mis

katavad suurt osa näidistüki kangapinda

1 Väga suur pilling. Erineva suuruse ja tihedusega pillid, mis

ümbritsevad tervet näidistüki kangapinda.

58

Lisa 4. Toode 1 Tando

Foto 1. Toode 1 kleit Tando (autori foto)

59

Lisa 5. Toode 2 Olcetto

Foto 2. Toode 2 kleit Olcetto (autori foto)

60

Lisa 6. Toode 3 Presa

Foto 3. Toode 3 püksid Presa (autori foto)

61

Lisa 7. Toode 4 Adesione

Foto 4. toode 4 kudum Adesione (autori foto)

62

Lisa 8. Toode 5 Hiren

Foto 5. Toode 5 meeste vest Hiren (autori foto)

63

Lisa 9. Toode 6 Nunez

Foto 6. Toode 6 kudum Nunez (autori foto)

64

Lisa 10. Pillingukindluse määramine kostüümikangastel

Tabel 16

Pillingukindluse määramine testitav kangast testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga

vastu, kostüümikangad

Kangas Pöörete arv Tulemus KK Tulemus HK

Kangas 1 Tando

125 4 5

500 3,5 4

1000 3 3,5

2000 2,5 3

5000 2 2,5

7000 2 2

Kangas 2 Olcetto

125 4,5 4,5

500 3,5 3,5

1000 3 2,5

2000 2,5 2,5

5000 2 2

7000 1,5 1,5

Kangas 3 Presa

125 5 5

500 5 5

1000 5 5

2000 5 5

5000 5 5

7000 5 5

65

Lisa 11. Pillingukindluse määramine kudumitel

Tabel 17

Pillingukindluse määramine testitav kangast testitava kanga vastu ja testitav kangas hõõrdekanga

vastu, kudumid

Kangas Pöörete arv Tulemus KK Tulemus HK

Kangas 4 Adesione

125 3 3

500 2 3

1000 2 2,5

2000 2 2,5

5000 1,5 2

7000 1,5 1,5

Kangas 5 Hiren

125 4 4

500 3,5 3,5

1000 3 3

2000 2,5 2,5

5000 2 2,5

7000 2 2

Kangas 6 Nunez

125 3,5 3,5

500 3 3,5

1000 2,5 3

2000 2 2,5

5000 2 2

7000 1,5 1,5

66

Lisa 12. Kostüümikangast toodete kandmistesti tulemused tundide lõikes

Joonis 1. Kostüümikangast toodete kandmistesti tulemused tundide lõikes

4 4

3,5

3

2 2

4

3 3

2 2

1,5

5 5 5

4,5 4,5 4,5

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

5

30 tundi 60 tundi 90 tundi 120 tundi 150 tundi 180 tundi

Toode 1 Tando Toode 2 Olcetto Toode 3 Presa

67

Lisa 13. Kudumite kandmistesti tulemused tundide lõikes

Joonis 2. Kudumite kandmistesti tulemused tundide lõikes

4

3,5

3

2,5

2 2

4

3,5

3

2,5

2 2

3,5

3

2,5 2,5

2 2

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

5

30 tundi 60 tundi 90 tundi 120 tundi 150 tundi 180 tundi

Toode 4 Adesione Toode 5 Hiren Toode 6 Nunez

68

Lisa 14. Kuupäevaliselt dokumenteeritud kandmistesti tulemuste hindamine

Tabel 18

Kuupäevaline kandmistesti tulemuste hindamine

Kuupäev

Toode 1

Tando

Toode 2

Olcetto

Toode 3

Presa

Toode 4

Adesione

Toode 5

Hiren

Toode 6

Nunez

1.02.2016 8h 5h 8h 8h 8h 8h

2.02.2016 8h 8h 14h 14h 8h 8h

3.02.2016 8h 5h

4.02.2016 8h 11h 4h 4p 10h 10h

5.02.2016 10h 8h 8h 8h 4p 6h

6.02.2016 4,5p 4p 5p 3,5p

7.02.2016 6h 6h 10h 6h

8.02.2016 10h 11h

9.02.2016 7h 12h 8h 8h 9h

10.02.2016 12h 8h 8h 9h 9h

11.02.2016 9h 3p 3,5p 8h 9h/3p

12.02.2016 10h 7h 9h 3,5p 8h

13.02.2016 8h 5p

14.02.2016 4p

15.02.2016 8h 10h

16.02.2016 8h 8h 8h 8h 8h

17.02.2016 8h 11h 8h

18.02.2016 11h 10h 10h 10h

19.02.2016 3,5p 10h 5p 3p 9h 8h

20.02.2016 8h 3p 2,5p

21.02.2016 3p

22.02.2016 10h 8h 8h 7h 8h

23.02.2016 8h 10h

24.02.2016 8h 8h 8h

25.02.2016 9h 8h 8h 8h 8h 8h

26.02.2016 8h 10h 4,5p 10h 9h

27.02.2016 3p 2p 2,5p 2,5p

28.02.2016 8h 10h

29.02.2016 8h 9h 2,5p 9h

1.03.2016 8h 8h 8h 8h 8h

2.03.2016 10h 8h 8h

3.03.2016 8h 10h 8h

4.03.2016 9h 9h 8h 10h 8h 8h

5.03.2016 2p 2p 4,5p 2p 2p 8h

69

6.03.2016 2p

7.03.2016 8h 8h 6h

8.03.2016 8h 9h 8h 8h 8h

9.03.2016 8h 8h 8h

10.03.2016 8h 8h 8h

11.03.2016 6h 10h 9h 8h

12.03.2016 8h 1,5p 4,5p 8h

13.03.2016 2p 4h 2p

14.03.2016 8h 9h 11h/ 2p 11h 10h/2p

Kokku: 199h 198h 184h 186h 192h 188h

70

Lisa 15. Martindale pillingutester, foto

Foto 7. Pillingutester Martindale [25]