saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

12
#7 (53), Tebervali-marti 2015 weli qoreologia _ qoreografia _ sazogadoeba saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia kavkasiuri cekvis wre _ sarTulebiT, cer-ileTebiTa da sxva aucilebeli atributebiT... (variaciebi brextis Temaze) eqspedicia aWaruli cekvebis kvaldakval gv.6 gv.4 bavSvoba adamianis cxovrebis mTavari niSansvetia! oskarze nominirebuli `mandarinebi~ gv.12 gv.2-3 8 Tebervali daviT IV aRmaSeneblis xsenebis dRea ferxuli, rogorc universaluri saritualo cekva erTi dRe erevanSi qarTuli sabavSvo qoreografiis folkloruli wyaroebi gv. 8 gv. 5 gv. 6 gv.9

Transcript of saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

Page 1: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

#7 (53), Tebervali-marti 2015 weli

qoreologia _ qoreografia _ sazogadoeba

saqarTvelos

qoreografia

saqarTvelos

qoreografia

kavkasiuri cekvis wre _ sarTulebiT,

cer-ileTebiTa da sxva aucilebeli

atributebiT. . .

(variaciebi brextis Temaze)

eqspedicia aWaruli

cekvebis kvaldakval

gv.6

gv.4

bavSvoba adamianis cxovrebis

mTavari niSansvetia!

oskarze nominirebuli

`mandarinebi~

gv.12gv.2-3

8 Tebervali daviT IV

aRmaSeneblis

xsenebis dRea

ferxuli, rogorc universaluri saritualo

cekva

erTi dRe erevanSiqarTuli sabavSvo qoreografiis folkloruli wyaroebi

gv. 8

gv. 5

gv. 6gv.9

Page 2: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

2#7 (53), Tebervali-marti, 2015

kavkasiuri cekvis wre _ sarTulebiT, cer-ileTebiTa da sxva aucilebeli atributebiT. . .

(variaciebi brextis Temaze)

redaqtoris gverdi werili mesame

mkiTxvels, vinc Cveni wina ori weri-lis Sinaarss gaecno, uTuod exsomeba, rom erTiani kavkasiuri civilizaci-is warmoSoba-Camoyalibebis Taobaze Tvalsazrisis gamoTqmisas vcdilobdiT gagvego Tu ra roli iTamaSa aRniSnul procesSi Sua saukuneebis saqarTvelom, aq arsebulma viTarebam, samefo karma, dinastiurma kavSirebma da erTiani, cen-tralizebuli saxelmwifos Sesaqmnelad gatarebulma samxedro-strategiulma moqmedebebma.

faqtia, rom qarTuli samefo kari Tav-isi mowadinebis sarealizaciod mxolod samomavlod vargisi samxedro-strate-giuli gaTvlebiT ar ifargleboda. igi Soreul warsulSic iyureboda da saxva-lio orientirebs swored iq arsebuli, xelCasaWidi realobebis gaTvliT ayal-ibebda. saRad moazrovne, analitikuri Wvretis unaris mqone adamianebi, Zvela-dac da ufro mogvianebiTac kargad xe-davdnen, rom kavkasiis ZiriTad, avtoq-ton xalxebs marTlac gaaCndaT uamravi, mamsgavsebeli niSan-Tviseba, romelic, maTi azriT, swored uZvelesi saerTo winaprebisagan modioda.

kargad Canda isic, rom dro-Jamis sv-lis kvaldakval, mis calkeul etapze kavkasionis qedis gadaRma-gadmoRma, xev-xuvebSi da mTiswina zolis gayolebaze mcxovreb calkeul xalxebs sxvadasxva jiSisa Tu modgmis eTnosebi Seerivnen. amis gamo Camoyalibda gansxvavebuli yaidis saazrovno modelebi, cxovrebis wesi da misi maxasiaTeblebi. yvelaferma aman droTa ganmavlobaSi gamoiwvia erT-gvari gaucxoeba, enobrivi daSoreba, saarsebo saSualebebis ZebnaSi meto-qeoba da mtroba-Suris Camovardna. amas mere da mere daemata istoriuli katak-

lizmebi, didi imperia-saxelmwifoebis gamanadgurebeli Semosevebi da maT na-kvalevze darCenili eTnosebis warmo-madgenlebTan Segueba-adaptaciis pro-cesebisaTvis damaxasiaTebeli sirTu-leTa Semcveli qmedebebi.

antikuri epoqis gamoCenili isto-rikosi plinius umcrosi werda: kavka-siaSi romaelebs adgilobriv eTnosebT-an kontaqtebis dasamyareblad, 80-mde Tarjimani sWirdebodaTo. Teoriulad, dasaSvebia, rom enaTa da kilokavTa aseTi siWrele saukuneTa siRrmeSi su-lac erTi saerTo fuZe enis daSlis sa-fuZvelze SeiZleboda warmoSobiliyo. meores mxriv, isic mosalodnelia, rom pliniusis zemoT motanili fraza su-lac gviandel viTarebas asaxavdes. es, albaT, asec iqneboda, radgan romis im-periis Camoyalibebisa da aRmosavleTiT misi gegmazomieri daZvris droisaTvis, kavkasiaSi kulturuli duRilis pro-cesi, karga xnis dawyebuli iyo. Tumca, erTic saTqmelia _ aseT SemTxvevaSic ki naklebsavaraudoa, istoriuli mexsiere-ba ise gadarecxiliyo, rom eTnosebs So-ris kavSiris niSan-maxasiaTeblebi aRara-vis xsomeboda, an, rogorc axla ityvian, danaleqis saxiT mainc ar darCeniliyo koleqtiur aracnobierSi. aRniSnuli varaudi uTuod dadasturdeba Tu ki SevZlebT da kulturis sxva sferoTa miRwevebis Sedegad mopovebul monace-mebs qoreologiuri kvlevis rakursSi movaqcevT. dRes ukve dadasturebulia, rom arqeologiuri aRmoCenebi da reli-giuri warmodgenebis analitikuri kuTx-iT ganxilva amgvari daskvnisaTvis karg masalas iZleva.

sxva saqmea da esec unda gaviTval-iswinoT, rom kavkasiis arealSi gansax-lebuli eTnosebis ganviTarebis tempi erTnairi arasodes yofila _ viRac Zalian swrafad wavida win kulturul-civilizaciuri aRmavlobis gzaze, viRac kidev TviT XIX saukunis bolos da XX saukunis dasawyisSic ki uZvelesi gvarovnul-feodaluri urTierTobebis doneze darCa. miuxedavad amisa, rogorc dakvirveba adasturebs, yvela am xalxis istoriul mexsierebaSi, mis koleqtiur aracnobierSi marTlac darCa danaleqe-bis saxis mqone erTianobis Zveli idea, romelic sxvadasxva formiT iCens xolme Tavs.

milionobiT wlis win dawesebuli da marad aqtiuri bunebriv-geografiuli procesebis gavleniT, romelic Semdgom-Si socialur movlenebSic aisaxa, kavka-sias imTaviTve ganesazRvra evropisa da aziis damakavSirebeli rgolis funqcia. icvleboda saukuneebi, Tumca ucvleli rCeboda bunebriv-geografiuli gansaz-Rvruloba, paralelurad transforma-cias ganicdida kavkasiis strategiuli da socialur-ekonomikuri funqcia. ker-Zod igi xan buferuli zona iyo erTma-neTTan dapirispirebul imperiebs Soris,

xan kidev erT-erTis, marTalia droe-biT, magram mainc Semadgenel nawilad ganixileboda. warmodgenac ki Znelia im procesebis saerTo masStabebisa da maTi momyoli kulturul-civilizaci-uri kataklizmebisa Tu gavlenebisa, romelic aTaswleulebis manZilze e.w. did kavkasiur qvabSi moixarSa. xeTebi da urartu, parTia da aRmosavleT romi, bizantia, arabebi, monRolebi, Turqebi, sparseTi, osmaleTis imperiebi da bevri sxvac, swored aq ejaxebodnen Tu xvde-bodnen erTmaneTs. yoveli maTganis ukan ideologiur iaraRad momarjvebuli re-ligiuri konfesiebi idga, maT Soris an-tikuri epoqis maRalkulturuli Sefer-ilobis mqone warmarToba, aRmosavleTis didi imperiebis (xeTebi, urartu, par-Tia...) poliTeisturi warmodgenebi, mere qristianoba da islami Tavisi sunizmiTa da SiizmiT... amgvar kataklizmebs kavka-siaSi ukvalod ar Cauvlia _ Camoyalibd-nen Sereva-Serwymis gziT saxemiRebuli xalxebi, romlebic gaerTiandnen sxva-dasxva enobriv jgufebsa da ojaxebSi (indoevropuli, iberiuli, Turquli, semitur-qamituri...).

SedarebiT gvian saukuneebSi kavkasi-am ara Tu moicila, aramed kidev ufro meti sisavsiT SeiTavsa funqcia, romel-ic bunebriv-geografiuli pirobebis meoxebiT daekisra mas da romelsac igi dRemde asrulebs. kerZod, kavkasiis areali iyo da axlac aris SemakavSire-beli sivrce da damabrkolebeli barieri dasavleT-aRmosavleTsa Tu CrdiloeT-sa da samxreTs Soris. naTqvamis sail-ustraciod Tundac is faqti gamodgeba, rom ukve Tanamedrove kavkasiaSi ikveTe-ba iseTi zesaxelmwifoebis interesi, rogoric iyo da aris ruseTi, TurqeTi da irani; dRes maT daemata amerikis SeerTebuli Statebi, aseve CineTisa da indoeTis mzardi interesebic ki.

* * *Cven araerTxel gviTqvams da gagvime-

orebia kidec, rom konkretulad aReb-uli erTi romelime qoreografisaTvis, SeiZleba didi mniSvneloba arc hqondes kavkasiis regionSi arsebul eTnikuri si-Wrelis fenomens, konfesiur gansxvave-bebs. Tavis SemoqmedebiT saqmianobaSi qoreografi im zedapirul mimamsgavseb-el STabeWdilebebs SeiZleba daeyrdnos, romelsac regionSi mcxovrebi indi-videbi avlenen sazogadod. samagierod, mkvlevar-mecnieri aseTi STabeWdilebe-bis imedad ver iqneba da mas sxva, ufro sarwmuno argumentebis Zieba uwevs.

sadReiso realoba civilizaciuri, kulturuli da eTnolingvisturi Tval-sazrisiT kavkasiis regionSi aseTia:

samxreT kavkasiaSi sami ZiriTadi anu e.w. `satitulo~ eri cxovrobs: azerbai-janelebi, qarTvelebi da somxebi.

somxeTis gamoklebiT azerbaijani da saqarTvelo polieTnikuria. somxeTi ki monoeTnikuria da aq 5%-s ar aWarbebs

sxva xalxebis xvedriTi wili.gacilebiT mravaleTnikuria Crdilo-

eT kavkasiis mosaxleoba. aq xalxTa ram-denime jgufi Tu ojaxi cxovrobs. maT Soris mkvidr kavkasielebad iTvlebian: vainaxebi (CeCnebi, inguSebi, wova-TuSe-bi, daRestnelebi. am ukanasknels mie-kuTvneba avarebi, lezgebi, dargoelebi (darginelebi) da lekebi). aqve arian afsua-afxazebi da Cerqezebi (es uka-naskneli xelovnuradaa dayofili yab-ardoelebad, adiReelebad da sakuTriv Cerqezebad).

CrdiloeT kavkasiis ZirZveli mkvidri mosaxleobis garda aq mravladaa iranuli modgmis osebi da TaTebi (mTis ebrael-ebi). aqvea Turquli modgmis xalxebi ya-raCaebi da balyarebi (enaTa yivCaRuri ojaxis warmomadgenlebi). mecnierTa azriT es erTi da igive xalxia, Tumca saubriT isini erTi enis or dialeqtze laparakoben. aRniSnul CamonaTvals emateba kvlav Turquli modgmis xalxebi yumuxebi da noRaelebi, romlebic daR-estnis sazRvarSi cxovroben.

axla vnaxoT ra xdeba enobrivi Tval-sazrisiT. kavkasiis masStabiT moqmedebs oTxi ZiriTadi enobrivi jgufi. esenia: kavkasiuri (zogjer mas paleokavkasiurs anu uZveles kavkasiurs uwodeben; indo-evropuli, Turquli da semituri. enaT-mecnierTa saerTo azriT am jgufebSi yvelaze Zveli da aRniSnul regionSi sxvaze adre dasaxlebuli unda iyos pa-leokavkasiur enebze mosaubre xalxi, sxva danarCeni ufro gvian mosuli da adgilobrivebTan Tanacxovrebis gziT damkvidrebuli Cans.

aRniSnul enobriv jgufs (kavkasiurs) CrdiloeT mxares anu qeds gadaRma yve-laze mravalricxovani warmomadgenloba CeCnebis saxiT hyavs. mas mosdeven yabar-doelebi yubanisa da Tergis auzebidan. amis mere ki modian afxazebi, inguSebi, adiReelebi da lezgebi...

rac Seexeba qedsgadmoRma viTarebas, aq kavkasiur enaTa ojaxs mikuTvneb-uli xalxidan yvelaze meti saubrobs qarTul enaze da mis dialeqtebze. erT-gvari daskvniT SeiZleba gagveziarebina mecnierTa didi jgufis azri, rom kavka-siur enaTa did ojaxSi ori didi plisti arsebobs. esaa _ qarTveluri (Tavisi di-aleqtebiT (megrul-Wanuri (lazuri) da svanuri, da CrdiloeT-kavkasiuri Tavisi daRestnuri da afxazur-adiReuri eno-brivi jgufebiT.

kavkasiaSi, rogorc zemoT ukve iTqva, mosaxleobs indoevropuli warmomav-lobis xalxebi. esenia somxebi da osebi. somexTa winaprebi Zv.w. I aTaswleulSi anatoliis sivrceebidan mosulebad mi-iCnevian. osebi ki iranidan mosuli mom-Tabare xalxis STamomavalni arian, rom-lebic Zv.w. VII-IV saukuneebSi gadaadg-ildebodnen samxreT-dasavleT stepebSi, vidre iqedan hunebi ar gamodevnes da kavkasionis viwrobebSi ar Semoiyvanes.

Zvirfaso mkiTxvelo!

Cveni da Tqveni gazeTis winamdebare nomers xazgasmulad samecniero-Teoriuli mimarTuleba gamoarCevs. amas Tavisi mizezi da gama-rTleba aqvs. saredaqcio kolegias, mis calkeul wevrebs, araerTxel uTqvamT da dauweriaT kidec, rom qarTuli qoreokulturis, maT Soris sabavSvo da axalgazrduli qoreografiuli xelovnebis praqtikuli ganviTarebis done aSkarad winaa wasuli da bevrad uswrebs aRniSnul sferoSi arsebul Teoriuli gaazrebis faqtologiur viTarebas. iTvaliswinebs ra aRniSnul garemoebas, saqarTvelos qo-reografiis moRvaweTa SemoqmedebiTi kavSiris saTanado struqturebi did yuradRebas uTmoben zemoaRniSnuli disproporciis aR-mofxvris saqmes. swored aRniSnuli miznis sarealizaciod, Cven saWirod miviCnieT Cveni gazeTis mkiTxvelis samsjavroze gamovitanoT nawili am Teoriuli gamokvlevebisa, romelic qarTveli qoreologebis mowadinebiTaa Seqmnili. imedi gvaqvs, aRniSnuli masalebi gaa-Zlierebs da gaafarToebs mkiTxvelis interesebs, gazrdis Teoriuli saqmianobisadmi maT miswrafebas.

Page 3: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

3#7 (53), Tebervali-marti, 2015

istorikosebi am xalxs ramdenime sxva-dasxva saxeliT moixsenieben _ alanebi, skviTebi, sarmatebi...

indoevropuli jiSis xalxTa warmo-madgenlobidan zemoT CamoTvlilTa garda dRevandel kavkasiaSi, mis sxva-dasxva regionSi mosaxleoben slavebi, qurTebi, TaTebi, TaliSebi, berZnebi da boSebi.

Turquli modgmis xalxTagan kavkasia-Si binadroben azerbaijanelebi (samxre-Ti nawili). mecnierTa azriT es ar aris monoeTnikuri mosaxleoba da warmoSo-bilia sxvadasxva xalxis Serevis gziT. kerZod, Tavdapirveli sawyisi am xalxisa unda iyos adgilobrivi mkvidri mosax-leobisa da midielebis Serevis gziT miRebuli eTnosuri masa. mogvianebiT, kerZod, sasanianTa iranis batonobis xanaSi (Zv.w. VII-III ss.) moxda maTi spar-sizacia, xolo istoriis asparezze sel-Cukebis gamoCenisa da maTi dapyrobiTi politikis meoxebiT XI s-Si iwyeba aRniS-nuli xalxis Turqizacia.

aRniSnul enobriv jgufs CrdiloeT kavkasiaSi miekuTvneba yivCaRuri modg-mis Turquli xalxebi: noRaelebi, ya-raCaelebi, yumuxebi da balyarelebi. esaa musulmanuri aRmsareblobis xalxi, romelTa warmoSoba bolomde naTeli ar aris. erTaderTi, razedac mecnierebi naklebad daoben isaa, rom saerTo az-riT, noRaelebi oqros urdos daSlis Semdgom kavkasiaSi darCenili xalxi unda iyos.

semituri jgufis xalxidan kavkasiaSi cxovroben asirielebi, romlebic aq XIX s-is dasawyisidan gamoCndnen (I msof-lio omis gamo) da ZiriTadad qalaqebSi mosaxleoben.

kavkasiis xalxebi sxvadasxva garemoe-baTa, maT Soris upirvelesad cxovrebis wesis gamo, erTmaneTs hgvanan tradici-uli ekonomikis ZiriTadi dargebis gan-viTarebulobis maCveneblebis mixedviT. kerZod aq istoriulad wamyvani iyo da aris soflis meurneoba, mesaqonleoba da Sinamrewveloba _ xelosnoba. mZime industriisa da mrewvelobis ganviTare-bisaTvis, TviT XIX s-is Sua wlebamde mainc, kavkasiis regionSi gansakuTrebu-li nabijebi ar gadadgmula. aman nawi-lobriv ganapiroba is garemoeba, rom mTels kavkasiaSi gvian periodamde SenarCunebuli iyo patriarqaluri sistemisa da tomobrivi urTierTobebis niSnebi. Taviseburad SeyovnebiT gan-viTarda feodaluri urTierTobebic da Tanac, mxolod mis samxreT nawilSi (saqarTvelo, azerbaijani, somxeTi da Crd. kavkasiis zogierT nawilSi).

eWvsgareSea, rom kavkasiis, gansa-kuTrebiT samxreT kavkasiis saxelmwifo-Ta Soris wamyvani kulturul-istoriu-li funqcia istoriulad saqarTvelos ekisreboda da ekisreba.

qarTveli eris Sida struqturuli mTlianoba dafuZnebulia ramdenime subeTnikuri jgufis erTianobaze. es-enia: qarTebi, megrelebi da svanebi. amas emateba saqarTvelos dRevandel saz-Rvrebs miRma, kerZod TurqeTis terito-riaze mcxovrebi lazebi. maTi garkveuli nawili cxovrobs agreTve saqarTveloS-ic, kerZod sarfSi.

TiToeuli am subeTnikuri jgufis SemadgenlobaSi Sedis ramdenime eTni-kuri jgufi, romelic gaSlilia suramis qediT gayofil imer-amerSi. dasavleT saqarTveloSi aseTi jgfebia: imerlebi, gurulebi, aWarlebi, raWvelebi, leCxu-melebi; saqarTvelos aRmosavleTiT am jgufSi Sedian _ qarTlelebi, kaxelebi, mTielebi, moxeveebi, fSavlebi, xevsure-bi, TuSebi. zogjer TiToeul am jguf-Si, ufro zustad aRniSnuli jgufidan gamoyofen ufro mcire jgufebs. magali-Tad, kaxelebisagan gamoiyofa qiziyele-bi, mTiulebisagan _ gudamayrelebi.

ingiloebi iyofian qristian da musulmanur jgufebad, aseve mesxebic dayofilni arian marTlmadideblebad da kaTolicizmis mimdevrebad. saqarT-velos aRmosavleT mTianeTis ramdenime

xeobaSi cxovroben CaCnur-inguSuri en-ebis monaTesave kilokavze mosaubre wo-va-TuSebi anu bacbebi. miuxedavad imisa, rom maTi ena gansxvavebulia da qarTve-luri ar aris, sxva yvelaferi (religia, kultura, cxovrebis wesi, gvar-saxele-bi) mTlianad qarTulia.

axla vnaxoT Tu rogori viTareba gvaqvs kavkasiis xalxebSi religiuri konfesiebisadmi maTi mikuTvnebulobis TvalsazrisiT.

imer da amierkavkasiis geopolitikur sivrceSi ganTavsebuli xalxebis reli-giuri mikuTvnebulobis Taobaze saubari mxolod gviandeli, ufro zustad Tana-medrove realobebis mixedviT SeiZleba, radgan ufro adreul periodebze rom aRaraferi iTqvas, TviT SedarebiT vi-Tomda mowesrigebul sabWoTa saxelm-wifoSic ki aRniSnuli parametris mixedviT xalxis aRricxva ar xdeboda. am mxriv am uzarmazar saxelmwifoe-briv warmonaqmnSi yvela xalxi erTnair mdgomareobaSi iyo. saqarTveloSi da mis mosazRvre sivrceSi mdgomareoba am TvalsazrisiT gasuli saukunis bolos Seicvala. qveynis statistikis saxelm-wifo departamentma 2004 wels gamosca saqarTvelos mosaxleobis 2002 wlis pirveli sayovelTao erovnuli aRw-eris ZiriTadi Sedegebi, sadac qarTul saxelmwifoSi mcxovrebi xalxebis reli-giur-konfesiuri struqturis daxasi-aTebac aris mocemuli. kerZod, irkveva, rom CvenSi mosaxleobis ZiriTadi nawili (86,6%) qristianobis mimdevaria, 9,9% mahmadianobas aRiarebs, 0,1% iudevelia, danarCen konfesiebs miekuTvneba mosax-leobis 0,8%, xolo 0,6% arc erT reli-gias ar aRiarebs.

saqarTveloSi mcxovreb qristianTa-gan 83,9% marTlmadidebelia, maT So-ris sakuTriv qarTvelTa xvedriTi wili 65%-ia, muslimTa raodenoba 11%-s aRw-evs, rusi marTlmadideblebis raodeno-ba 10%-ia, somexi-grigorianelebi 8%-s Seadgenen...

2002 wlis aRweris mixedviT qarTvel qristianTa Soris 94% marTlmadide-belia, 3,8% aRwevs qarTvel muslimTa raodenoba, xolo 0,3% kaTolikea.

saqarTvelos mosaxleobis saerTo raodenobidan da sxva eris warmomadgen-lobidan qristianobas misdeven rusebi (umeteswilad marTlmadideblebi, Tumca arian seqtantebic _ Zvelebidan malakne-bi, duxoborebi, staroverebi, SedarebiT axalTagan _ baptistebi da ieRovelebi). somxebi monofiziti-grigorianelebi arian, Tumca garkveuli nawili kaTo-likobas misdevs. berZnebi umeteswilad marTlmadideblebi arian, aisorebSi ka-Tolikebi da Zveli nestorianelebis warmomadgenloba sWarbobs. polonelebi kaTolikobas mihyvebian, germanelebi protestant-luTeranobas, azerbai-janelebi Siiti muslimanebi (mcire nawili _ sunitebi) arian.

rac Seexeba oseTsa da afxazeTs, os-ebis absoluturi umravlesoba marTl-madidebeli qristiania, afxazTa Soris ki arian muslimobis mimdevrebic.

aRsaniSnavia, rom orive am xalxSi Camoyalibebul religiur msoflmxed-velobaSi Zalian Zlieria mTis region-ebisaTvis damaxasiaTebeli warmarTobis niSnebi da tradiciebi. es maxasiaTeble-bi, bunebrivia, gacilebiT xelSesaxeb da aSkarad gamokveTil saxes atarebda mTeli Sua saukuneebisa da masTan axlos myofi epoqebis ganmavlobaSi.

samxreT kavkasiis samxreT-aRmosav-leT nawilSi, sadac dReisaTvis azerbai-janis respublika mdebareobs, ZiriTad konfesiur mimarTulebas warmoadgens islami, romelsac aq mosaxle xalxebi misdeven. am xalxis saerTo raodenoba dReisaTvis 8 milionamdea. maT So-ris umetesoba azeria, azerbaijanelia (83%) da Siitizmis mimdevaria, aqve ar-ian sunizmis mimdevrebic, bolo dros qveynis CrdiloeTiT mcxovreb xalxebSi (lezgebi, avarelebi, waxurebi) garkveul popularobas aRwevs vahabizmi.

saqarTvelos samxreTidan emezoble-ba mTianeTSi ganfenili indoevropuli enobrivi ojaxis wevri qveyana somxeTi. Cven zemoT ukve aRvniSneT, rom esaa monoeTnikuri erovnuli Sedgenilobis mqone saxelmwifo, sadac 95%-ze meti eTnikurad somexi cxovrobs. amis garda msoflios 60 qveyanaSi gaSlil-gafantu-lia Zalian didi da warmomadgenlobiTi diaspora.

somexTa absoluturi umravlesoba (80%) monofiziti qristiania, xolo diasporis udidesi nawili kaTolicizm-sa da protestantizms aRiarebs.

es rac Seexeba amier anu samxreT kavkasiis regions. axla vnaxoT ra vi-Tarebaa am TvalsazrisiT CrdiloeT kavkasiaSi. aq mcxovrebi xalxebi, miuxe-davad sxvadasxva eTnikuri mikuTvnebu-lobisa, umeteswilad islamis (misi sx-vadasxva variantis) mimdevrebi arian. am mxriv gamonaklisia osebi, romlebic qristianebi arian, Tumca maTi erTi nawili musulmanuri aRmsareblobis mimdevaria. aqve arian e.w. mTis ebrael-ebi (maTi nawili samxreT kavkasiaSi cx-ovrobs). isini, rogorc wesi iudaizms aRiareben. CrdiloeT kavkasiaSi, ufro zustad kaspiis zRvis Crdilo-dasavle-TiT, daRestnis mezoblad cxovroben ka-lmuxebi (yalmuxebi), romlebic budizmis mimdevrebi arian.

gasaTvaliswinebelia is garemoebac, rom kavkasiis regionSi met-naklebi mas-StabiT gavrcelebulia dRes msoflioSi cnobili religiuri seqtebis mier dan-ergili ideebi, romelTac arc Tu mcire raodenobis mimdevrebi hyavs.

amrigad, SeiZleba iTqvas, rom kavkasi-is regionSi gavrcelebulia msoflioSi cnobili oTxive klasikuri (didi) reli-gia: qristianoba, islami, budizmi da iu-daizmi. maT gverdiT Tanaarsebobis re-JimSi moqmedeben sxvadasxva tipis seqte-bi, romelTac specialur literaturaSi `axal religiur moZraobebs~, `totali-tarul seqtebs~, `denominaciebs~ da sxva msgavs saxelebs uwodeben.

motanili faqtologiuri masalis analitikuri TvaliT aRqma da Sefaseba naTlad warmoaCens, rom, sadReisod, kavkasiis regionis sivrceSi mcxovrebi xalxebi ara marto erTni ar arian eT-nonacionaluri Sedgenilobis Tval-sazrisiT, aramed mkveTrad ganirCevian religiuri mikuTvnebulobisa da ganvi-Tarebis doneebis mixedviTac ki.

garkveul sirTules qmnis is garemoe-bac, rom dReisaTvis bolomde isic ar aris naTeli Tu ra geografiul sivrces faravs da moicavs TviT cneba `kavkasia~.

yvelaze popularuli da zedapiruli ganmartebiT kavkasia or zRvas (Sav da kaspiis) Soris gadaWimul didi kavkasio-nis mTian kalTebze ganfenil terito-rias ewodeba. amave popularuli Sexed-ulebis mixedviT CrdiloeTiT kavkasia mTavrdeba iq, sadac iwyeba rusebiT dasaxlebuli CrdiloeTis miwebi _ kras-nodarisa da stavropolis mxareebi.

kavkasiis dasavleT sazRvari Turquli, qarTuli da somxuri mosax-leobiT gajerebuli teritoriuli mon-akveTia. rac Seexeba kavkasiis samxreT sazRvars, aq politikuri sazRvris rols mdinare araqsi asrulebs. rac Seexeba eTnikur Sedgenilobas, mdi-naris orsave napirze dRes iq azerbai-janeli Turqebi cxovroben. Tu sakiTxs istoriuli TvalsazrisiT mivudgebiT kavkasiis regionaluri sivrce misi yve-la mimarTulebiT gacilebiT didi iyo (dRes igi 400,000 kv.km-s faravs da 20 milion mosaxleobas itevs).

istoriulad kavkasiis xalxTa da saxelmwifoTa, aseve administraciuli erTeulebisaTvis gansaxlebis arealad miCneuli teritoriebi gacilebiT Sors vrceldeboda. samwuxarod, CrdiloeT kavkasiaSi amgvar realobas sazRvari jer mefis ruseTma daudo, mere ki procesi sabWoTa kavSirma gaagrZela. maT jer sakmaod wamoswies rusuli saxelmwifos sazRvrebi, mere ki adgilobrivi, darCe-

nili mosaxleoba maqsimalurad `ganaza-ves~ slavuri warmoSobis xalxebiT.

amgvarma midgomam sxva realoba war-moSva. amitomac mecnierTa Soris gaCnda mosazreba, rom stavropolisa da kras-nodaris mxareebi, aseve rostovis olqi unda ganvixiloT, rogorc kavkasiis mTiswineTi (Предкавказье) Tavisi stepuri geografiiT da eTnostruqturiT. sxvaTa azriT kavkasiis regionis amgvari ganvr-coba swori ar iqneba, radgan, marTalia, es regionebi raRaca niSnebiT ruseTsac gvanan da mTiel mosaxleobasac, magram ukeTesi iqneba Tu gardamaval region-ebad movixseniebT.

saintereso mosazrebas gvTavazobs mkvlevarTa sxva jgufi, romelTa az-riTac kavkasia eTnikuri da socialur-ekonomikuri sivrcis TvalsazrisiT marto qeds gadaRma arsebuli avtono-miebi da mis gadmoRma Camoyalibebuli sami saxelmwifo ki ar aris, aramed mas miekuTvneba iranis Crdilo-dasavleTi olqebi _ samxreT-aRmosavleTi kavkasia da TurqeTis Crdilo-aRmosavleTSi ar-sebuli iseTi teritoriuli erTeulebi, rogoricaa yarsi, ardagani, arTvini da sxv.

bunebrivia aseT Tvalsazriss aqvs ar-sebobis ufleba, radgan kavkasiis siR-rmeSi ruseTis Rrma SemoWris epoqamde aRniSnuli olqebi da teritoriebi, marTlac erTian ekonomikur Tu kul-turul mTlianobas qmnidnen. es kargad Cans Tundac saqarTvelos magaliTze, romlis uzarmazari teritoriebi dRes TurqeTis sazRvrebSia moqceuli, Tum-ca kulturul erTobas qarTul real-obasTan mainc inarCunebs. dRevandeli realoba ki, rogorc ar unda iTqvas ase-Tia: kavkasiis sivrce gadanawilebulia samxreTiT sami saxelmwifos (saqarT-velo, azerbaijani, somxeTi), Crdilo-eTiT ki ruseTis sazRvrebSi. am uka-nasknels miekuTvneba: adiRe, yaraCai-CerqezeTi, yabardo-balyareTi, Crdilo oseTi, inguSeTi, CeCneTi da daRestani.

aqve unda iTqvas, rom saqarTvelos teritoriaze arsebuli administraciu-li erTeulebi: afxazeTi da oseTi eTni-kurad CrdiloelTa naTesavebi arian.

faqtia, rom aRniSnul tomobriv, ter-itoriul da saxelmwifo warmonaqmnebs Soris mTeli Sua da momdevno saukuneeb-is manZilze arsebobda rogorc savaWro-ekonomikuri, aseve politikuri, samx-edro da samarTlebrivi urTierTobebi. iyo dapirispirebebi, omebi, simdidrisa da gavlenis mopovebisaTvis mizanSewoni-lad miCneuli qmedebebi da, raRa Tqma unda, kulturuli kavSirebi.

mTeli am xnis manZilze kavkasiis gaerTianeba ver moxerxda, manam, san-am ruseTma ar daiwyo samxreTis mi-marTulebiT swrafi svla. am procesSi rusulma politikam moSala istoriuli da kulturuli ganviTarebis Sua sauku-neebidan momdinare RerZis xazi, daan-gria arsebuli cxovrebis wesi, bevrgan gaanadgura unikaluri adgilobrivi kultura da, rac mTavaria, cxovre-bis mowyoba daiwyo rusuli yofisaTvis damaxasiaTebeli normebis danergviT.

miuxedavad amgvari realobisa, kavkasiis regioni mTeli Semdgomi peri-odis maZnilze inarCunebda da inarCune-bs `mravalferovani erTianobis~ saxes.

mkiTxvels vTxovT yuradReba miaqcios im garemoebas, rom Cveni gazeTis winamde-bare nomers mkveTrad gamokveTili samec-niero xasiaTi, forma da Sinaarsi gamoar-Cevs. es mizanmimarTulad gakeTda.

gvinda im adamianebs, romlebic sak-maod agdebulad uyureben qarTul qoreokulturas vaCvenoT, rom es sulac ar gaxlavT `msubuqi Janris~ sfero. sam-wuxarod, ise moxda, rom qoreografiu-li xelovneba CvenSi ar imsaxurebda im yuradRebas, romelic mas ekuTvnis. is mxolod sascenod Tvalsaseiro realoba ar aris, masSi iseTive plastebia qarTu-li sulisa, rogorc sxvagan...

oleg alaviZe

Page 4: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

4#7 (53), Tebervali-marti, 2015

istoria

am axlo wleb-Si, sakuTriv, 2008 wlis seqtemberSi, aWaruli cekvebis sagangebod Ses-wavlisaTvis spe-cialuri saeqs-pedicio jgufi Seiqmna. es metad sasikeTo saqme iTava saqarT-

velos folkloris saxelmwifo centrma. saeqspedicio jgufs (rezo WaniSvili, zaur laziSvili, miranda baRdadiSvili, giorgi uSikiSvili) xelmZRvanelobda xelovnebaTmcodneobis doqtori, pro-fesori uCa dvaliSvili. rogorc wesi, damuSavda programa, romelSic aisaxa aWaris barisa da mTianeTis sacekvao monapovrebis kvleva-Ziebani. Sedga qo-reografiuli ruka, dafiqsirda calkeu-li raionebisa da soflebis dasaxeleba, sadac Tavs inarCunebda aWaris xalxuri cekvebis nairsaxeobani.

am sapasuxismgeblo gadawyvetilebas dadebiTad gamoexmaurnen aWaris sakanon-mdeblo organos, ganaTlebis, kultur-isa da sportuli sferos oficialuri pirebi. calkeuli municipalitetebis da soflebis, kulturisa da xelovnebis xe-lmZRvanelebi, nacadi muSakebi.

ase rom, 2008 wlis 10 seqtembridan mwvane gza mieca saeqspedicio mogzau-robebs.

metad saqmiani saubari gaimarTa qob-uleTis municipalitetis gamgeobaSi. eqspediciis wevrebma mkafiod daaxasi-aTes qobuleTuri sacekvao Semoqmede-bis nimuSebi. iTqva, rom aucileblobaa Taobebs SemovunaxoT aWaruli xalxuri sacekvao nimuSebi. yuradReba gamaxvilda qobuleTuri `xorumis~, `gadaxveuli xo-rumis~, `Camorebulisa~ da sagandagano saxeobaTa aRnusxvis Taobaze.

pirveli sacodneli sanaxaoba sofel qaquTSi vixileT. kulturis saxlis qo-reografiulma jgufma (cekvis damdgmeli _ xarlampi axvlediani) mravalricxovani mayureblis winaSe gaitana lazuri `meba-duruli~ anu lazuri meTevzeobis cekva. imavdroulad giorgi saluqvaZis `kal-maxuriTac~ dagvaintereses. orive cekva simRerasTan erTad Sesrulda. satrfia-lo `gandaganac~ gvanaxes, romelic mon-domebiT Seasrules xalisianma qal-va-Jebma. mosawonia, rom xalxurobis TviT-myofadoba ar ikargeba qaquTSi. iqauri xelovnebis moyvarulni ar iviwyeben sax-alxo dResaswauls `qaquTobas~, sadac Tavs inarCunebs xalxuri Semoqmedebis mTeli rigi saxeobani. dolisa da garmo-nis damkvrelebma, meCongureebma mogvas-menines `xorumis~ adrindeli melodiebi, dolis ritmebi.

sofel qobuleTSi cecxlaurelTa da alambrelTa xalxur sacekvao Semsrule-blobas gavecaniT. cecxlaurelma vano, daviT da malxaz baTniZeebma Seasrules maRalmTian xixaZirSi aTvisebuli `xo-rumi~, romelsac qobuleTur sacekvao asparezzec SeunarCunes tradiciuli saxe. cekvis TiToeuli epizodis ileT-moZraobaTa saxelebic ar daukargavT. dagvisaxeles `Separva~, `caltexva~, `or-texva~, `gverdula Cakvra~.

yovelive isini TaobaTa monatania, ma-mapapuri sisxlis duRilis dasturi da ojaxuri Semoqmedebis tradiciaa. gama-rTlda qobuleTis municipalitetis kulturis centris pasuxismgebeli muSa-kis mamia qaTamaZis (eqspediciis megzuri _ z.l.) monaTxrobi, rom alambreli Zmebis jemal da axmed bauJaZeebis (ufrosi Zma gardacvlilia) da SedarebiT axalgaz-rda avTo mJavanaZis sacekvao siZveleni ferwauvalia. moxucma bauJaZeebma da maTgan SerCeulma axalgazrdam ̀ xorumis~ metyveli svlebi, tansxeulis miqcev-mo-qceva da STamagonebeli Cakvra-buqnebi mkafio sizustiT Seasrules.

gansakuTrebiT mimzidvelia bauJaZeTa `gadaxveuli xorumi~, adreul xanebSi maT ukravda niWieri mezurne. amjerad, garemoebaTa gamo, zurnis melodias TviTon axmovanebdnen, mRerodnen da cekvavdnen.

aRsaniSnavia, rom alambrel moxucTa `gadaxveuli~ aCqarebulia. mokle midg-ma-amokvrebi sruldeba, Tvals ver mo-vaSorebT qveda kidurebis Caxvev-amox-vevebs. terminebi, ileT-moZraobebis saxelebic Camogvisaxeles. SeuZlebelia daviwyebas mieces `xorumisa~ da `gadax-veulis~ sacekvao elementebis saxelebi: `gadadebie~, `basma~, `motyvilebai~ da sxva TamaS-moqcevebis saxelebi.

qobuleTuri cekvis stili, buneba-xasiaTi damajerebladaa gamokveTili ansambl `qobuleTis~ xelovnebaSi. qo-reografi Temur TxilaiSvili yovelT-vis imis cdaSia, rom simRerasTan erTad warmoaCinos satrfialo `gandagana~, `xorumi~ da `Camosarebi~. maZiebeli qoreografi kargad icnobs calkeuli cekvis warmoSobisa da ganviTarebis Taviseburebebs. Tamamad vityviT, rom `qobuleTis~ sagandagano konfiguracia mravlismTqmelia.

es cekva saeqspedicio monapovrad miviCnieT. Cvens interesebSi moeqca damdgmel-qoreografis muSaobis stili. Temur TxilaiSvili Tvlis, rom xalxuri sacekvao motivebis gverdis avliT miz-ani ar miiRweva. sworadac ambobs, rom `gandagana~ satrfialo Temaze damuSave-buli qoreografiuli nawarmoebia. masSi saxasiaTo nawilebsac ukaviaT garkveuli upiratesoba, rac avTentikuri niSnis mqone sacekvao leqsikiT gadmoicema. amis naTeli magaliTia, namdvili saxalxo mocekvaveebis omar da Temur vasaZee-bis scenuri ostatobis, improvizaciis Tvaldasatanebeli SesaZleblobani.

ramdenime aTeuli welia sxivosnobs vasaZeebis ojaxis xatovani Semoqmedeba. maTi yoveli gamosvla metad STambeW-davia. miiCneven, rom aWaruli `mxarul-gandaganis” sasikeTo cvlilebebis sa-fuZveli fesvebTan, xalxurobasTan utyuari siaxlovea. diax, xalxuri cekvebis fesvebi xalxis saukuneobrivi cxovrebis wiaRSia, radgan didi ili-asi ar iyos `cxovreba mainc imaTSia, iqa hduRs ZarRvebSi moaruli sisxli, iqa scems TiTon sicocxlis ZarRvica” (ilia WavWavaZe, oTaraanT qvrivi, gv. 257, t. 2. Tb. 1987 w.).

2008 wlis 14 seqtembers xelvaCau-ris raionis sofel CxutuneTs vewvieT. klubTan xelovnebis specialistebi, ped-agogebi, soflis mcxovreblebi dagvxvd-nen. Ria cis qveS xandazmulebTan gu-liani sja-baasi gavmarTeT. moxucebma fanduriTa da simReriT `xorumiTac~ gagvaxalises. 86 wlis xusein qobulaZem `faTiko~ icekva (qobuleTSi amboben `fadiko~). es sacekvao sanaxaoba berika-obis niSniT xasiaTdeba da Cveulebriv, ramdenime piri asrulebs. mxedvelobaSi gvaqvs qobuleTuri ̀ fadiko~. masSi eqvsi vaJi da erTi qali monawileobda. ufro metad igi qorwilSi sruldeboda da samxiarulo ganwyobilebas qmnida.

Teatrmcodne dimitri janeliZe `fadikos~ svanur `muryvamobasTan~ aigivebs. wers kidevac: `satrfialo scenis warmodgena da qalis dauflebi-sTvis or personaJs Soris brZola `muryvamobasa~ da `fadikos~ erTnairad axasiaTebT. es ki imis damamtkicebeli unda iyos, rom `fadiko~ Svilierebis mfarveli RvTaebis sadidebeli misteri-is naSTia~ (d. janeliZe, qarTuli Teat-ris xalxuri sawyisebi, gv. 110, Tb. 1948 w.).

CxutuneTelTa `faTikoSi~ ki cekva-sanaxaobis mxolod erTi nawilia gamo-calkevebuli, romelic individualuri saxiT SemounaxavT sofelSi. erTi ma-makaci adgilze cekvavs, zogjer qalur

xelsarTavsac asrulebs, rac kargad gamoudis xusein qobulaZes.

CxutuneTSi adreul wlebSi scodniaT `mileT-xoromi~ (saxalxo, saqveyno xo-rumi _ z.l.). igi SairebiT sruldeboda, mxolod mamakacebi cekvavdnen simRer-asTan erTad. aseTi analogi guriaSi, sa-kuTriv, Coxatauris garkveul soflebSi iyo, rasac gvisabuTebs eTnografi iona meunargia.

meoce saukunis ormocdaaTian wlebSi ki CxutuneTelebi cekvavdnen `Samils~, `lekurs~, `afxazursac~.

dialeqturi gansxvavebulobiT gva-cnobs Tavs qedis raionis sofel cxmori-sis `xorumi~ da `gadaxveuli xorumi~. wlebis gza-savalze am cekvebs amuSaveb-da da soflis axalgazrdobas aswavlida xusein ananiZe. `xorumis~ Semsrulebeli, 74 wlis mevlud beriZe guliTadad ig-onebs xusein ananiZis TavbaSobas. TavbaSi erqva cekvis moTaves. amjerad `xorumis~ TavbaSoba iTava mevlud beriZem. masTan erTad cekvavdnen izeT iremaZe da murad bolqvaZe. am sami `mexorumes~ sacekvao moedans warmoadgenda mdinare aWariswy-lis meore napirTan dakavebuli xasxasa mindori. iqeT mxares gadasvla saZnelo ar iyo. istoriulma Tamaris xidma sau-kuneobrivi gamZleobiT gagvaTamama. eg-zotikuri garemo met elfers hmatebda Warmag mocekvaveebs. Wibonis melodi-aze asaxierebdnen uiSviaTes cxmorisul `xorumsa~ da `gadaxveuls~. erTmaneTSi Sezavebuli `sacekvaoebis~ damamTavreb-el nawils `gaqcevias~ uwodeben. es ileT-moZraoba `xtomgasmuras~ msgavsia.

sainteresoa, rom cxmorisuli `xoru-misTvis~ xalxs ̀ ananuri~ daurqmevia, rac xalxuri cekvis bermuxas xusein ananiZis saxelis pativgebaa. garda am terminisa cxmoriselTa CamonaTvalSia `Sesveneba~, `motyvilebai~, `basma~, `motexva~, `Cax-veuli~ da, ra Tqma unda, `gaqcevia~.

cxmorisis garda qedis municipalite-tis sxva soflebic movinaxuleT. meg-zurobas qedis kulturis centris direqtori Sorena karanaZe gviwevda. misi meSveobiT sofel arZenaZeebSi saTie arZenaZes gavecaniT. igi xalx-uri mTqmelobiT, cekviTa da simReriT gamoirCeoda. samocdaSvidi wlis saTie arZenaZem misTvis Cveuli mixvra-mox-vriT, xelebis Semobruneba-gaTamaSebiT warmoaCina matylis CeCva, darTva-daZax-vis epizodebi da ZafiT qsovis procesi. yovelive igi mSoblebisgan uswavlia.

garda amisa, SeuTvisebia `xorumi~, `yolsama~ da `lekuri~. gvacodina, rom xalxi qorwils Zvelad seirs eZaxda, sa-dac xSirad uwevda cekva-simReris Ses-ruleba, SairobaSic ebmeboda. sagangebod davimaxsovreT misi gamRerebuli sityve-bi: `TeTri cxvari aviyvane, axalgazrdis ZRvenia, samac miyvars, seiric miyvars, movxucdi da mrcxvenia~. am saxaliso gamRerebas qaluri cekvac miayola. igi `Taraninoseburs~ ufro hgavda.

...qedis raionis sofel kokotaurSi 76 wlis xasan beriZes veaxeliT. enaw-ylianma moxucma tradiciul garTobebsa da cekva-simRerebze mogviTxro. SeTanx-mebisamebr 46 wlis Temur arZenaZem Wi-boni aaxmiana. xasan beriZem umalve wres Camouara, mere ki cali xeli moxara da meore xelTan erTad matylis CeCvis moZ-raobani wamoiwyo. azris mqone yvela mo-qmedebas gverdze da wriulad midgmiTi svlebiT warmosaxavda. erT-erT epizod-Si matylisgan Zafis rTva daiwyo. Tan-daTan aaCqara tansxeulisa da xelebis moZraobani.

cnobilia, rom cekvadqceul CeCvasa da Zafis gamoyvanaSi ZiriTadad qalebi monawileoben, magram Cans, rom mamakace-bic mowadinebulan ojaxuri Sromis xasi-aTis cekviTi warmoCeniT. gadaicvamdnen qalurad da guldagul gamosaxavdnen CeCvis, rTvis da daZaxvis sacekvao epi-zodebs.

ase rom, aWaraSi Sromis amsaxveli araerTgvarovani cekvebi Seuqmnia xalxs. xalxma Tambaqos krefa cekviTac war-moaCina. meoce saukunis samocian wleb-Sic gvinaxavs cekva `Tambaqos krefa~.

arseboben utyuari cnobebi, rom uZve-les kolxeTSi scodniaT selisgan Tokis gamoyvana da saqsovi Zafis damuSaveba. swored selis Zafisgan qsovdnen lazebi saTevzao bades.

saqebi sityvebi gveTqmis qedis kul-turis centris ansamblze. sainteresoa maTi `mxarul-gandagana~. masSi axal-gazrdobis namdvili gulovaneba Cqefs. xandazmulTagan xalxuri Cakvra-gasme-biTa da gan-gan TamaS-brunvebiT cekvas silazaTes aniWeben qibar verZaZe, izeT iremaZe da murad bolqvaZe, romelTac saTuTad SemounaxavT mamapapuri Sex-tomilai, muxltexva da sxva moZraobebi.

qedis municipalitetis sofeli meri-si zRvis donidan 700 metrzea Sefeni-li. meoce saukunis samocian wlebamde meriselebi Turme orsarTula `xorum-sac~ asrulebdnen. aseve icodnen `baR-daduri~, `lekuri~ da `aRiric~ (Tavmom-wone kacis cekva _ z. l.). yvela isini karga xania daviwyebula. Cven mxolod oTxmoci wlis moxucebis mixeil diasam-iZis da mexsud TurmaniZis `mxarul-yolsamas~ Cawera movaxerxeT.

gulsatkenia, rom xalxuri monapovre-bis SenarCunebisaTvis zogan gamoxatuli ugulobaa, memkvidreobiTobas niadagi ecleba. erT-erTi mizezi isaa, rom sax-alxo dResaswaulebze cekva-simReras martooden TviTmoqmedi da profesion-aluri koleqtivebi asruleben, xalxi ki msmenelad, Cveulebriv mayureblad iqca.

meoce saukunis 80-ian wlebSi aseT viTarebaze did sinanuls gamoTqvamda xalxuri Semoqmedebis moWirnaxule niko kecxoveli. didi mamuliSvili samarTli-anad Segvaxsenebs yvelas: `simRera da cekva, xalxuri sityviereba... eris Semo-qmedebis Sedegia da misi sulis nawili. amitom unda mas gafrTxileba, movla-patronoba. kargia Teatric, kulturis saxlic, magram xalxi TviTon unda mRerodes... TviTon unda cekvavdes, rodesac amisTvis guli miuwevs~ (n. ke-cxoveli _ `kldis fxaze TeTro yvavi-lo~, literaturuli saqarTvelo, 1981 w., 7 Tebervali).

Suaxevis xalxur sacekvao Semoqmedebas yovelTvis gaaCnda Tavisi dialeqturi xelwera. am raionis Tavkacebma erovnu-lobis interesebSi moaqcies `siZvele-Ta~ sicocxlisunarianoba. kulturis centrTan Seiqmna xandazmul mamakacTa sacekvao jgufi (xelmZRvaneli _ badri darCiZe), romelTa Soris imxanad 83 wlis muhamed arTmelaZe mowinaveobda. am iu-moriT savse kacma uCveulo sicxadiT gamoxata qarTuli vazis moferebis uxi-lavi scena. iqve TiTqosda xelebSi moq-ceuli sacris gaTamaSebac dagvisuraTa.

udaoa, rom utyuaria `mxarul-ganda-ganis~ mimzidveloba. muxamed arTmelaZ-esTan erTad zemoT aRniSnul cekvas sxva xandazmulebic cekvavdnen. aseTebi iyvnen: tariel makaraZe, daviT Tavd-giriZe, mixeil qamadaZe, oTar WaRal-iZe, viqtor futkaraZe, revaz mJavanaZe da sxvebi. mosawonia, rom cekva simRe-rasTan erTad warmoaCines. simReras ki `hidai, nano~ hqvia, rac niSnavs saidan moimReri.

sofel xabelaSvilebSi inwkirveTel gogonaTa simRera movismineT, xalxuri cekviTac dagvaintereses, ritmulad gaicekves xalxuri `Taraninos~ calkeu-li fragmentebi.

zaur laziSvili,saqarTvelos qoreografiis moRvaweTa SemoqmedebiTi kavSiris Tavmjdomaris moadgile, saqarTvelos qoreografiis

raindi, Rirsebis ordenis kavaleri

gagrZeleba ix. Semdeg nomerSi

eqspedicia aWaruli cekvebis kvaldakval

Page 5: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

5#7 (53), Tebervali-marti, 2015

uZveles religiebSi cekvas erT-erTi mTavari adgili hqonda daTmobili, rad-gan misi meSveobiT miiRweoda RvTaebri-vi, amaRlebuli, eqstazuri mdgomareo-ba. bibliaSi daviT mefis `rokva~ aseTi dramatizmiT aris aRwerili:

`...13. uflis kidobnis gadatanisas, yovel eqvs nabijze, TiTo xarsa da napa-tiveb verZs swiravda msxverplad.

14. rac Zali da Rone hqonda, rokavda daviTi uflis winaSe; selis efodi emosa daviTs.

15. yiJiniTa da bukis cemiT mihqondaT uflis kidobani daviTsa da israelis mTel xalxs.

16. roca uflis kidobani Sevida da-viTis qalaqSi, sarkmlidan gadmoxeda saulis asulma melqolam, dainaxa uflis winaSe moxtunave da mrokveli daviTi da dascina mas Tavis gulSi.

17. miitanes uflis kidobani da daas-venes Tavis adgilze karavSi, romelic gaSlili hqonda misTvis daviTs. mere aRsavleni da samadlobeli msxverpli Seswira daviTma ufals.

18. roca morCa aRsavleni da sa-madlobeli msxverplis Sewirvas, cabaoT uflis saxeliT daloca eri.

19. Camouriga mTel ers, israelis mTels krebuls, kacsa da dedakacs, TiTo puris kveri, TiTo xorcis wilobi da TiTo qada. mere Tav-Tavis saxlebSi wavida xalxi.

20. roca dabrunda daviTi Tavisi saxlis dasalocad, gamoegeba melqola, saulis asuli, daviTs da uTxra: rogor gandidda dRes israelis mefe, rom ga-SiSvlda dRes Tavis morCilTa da mx-evalTa Tvalwin, rogorc SiSvldeba xolme qarafSuta vinme.

21. miugo daviTma melqolas: uflis winaSe, romelmac mamjobina mamaSens da mTels mis saxls, roca damadgina uflis eris, israelis winamZRolad, uflis wi-naSe sixaruliT virokeb~ (1, T. 6-7, gv. 13-21).

am epizodSi ara marto mefe daviTi `rokavda~, aramed _ misi mravalricxo-vani Tanmxlebi eri. daviT mefes, bibliis usayvarles mbrZanebels da aRmatebu-lad miCneuls, rokva (cekva) RvTis saamo saqmed miaCnda. igi ar Takilobda, mx-evalTa da mdabioTa Soris gamoCeniliyo da ecekva maTTan erTad.

am ambavs mefis cxovrebaSi mcireodeni dramatuli momenti Seutania. winamorbe-di mefis _ saulis asul melqolas ar moswonebia Tavisi qmris, mefe daviTis, amgvari qceva da gaukicxavs. amieridan maT colqmrobas mtkice sayrdeni gamo-sclia; biblia gvamcnobs, rom melqolas sikvdilamde Svili ar hyolia.

cekvas musikasTan erTad amaRle-buli ganwyobis Seqmna SeeZlo taZrebSi mravalricxovani mayureblis gareSec. sruliad lokalur garemoSic cekvas iseTive `RvTis saamo~ ganwyoba Sehqon-da, rogorc bibliaSia aRwerili. giorgi gurjievis wignSi moTxrobilia sagu-lisxmo ambavi imis Taobaze, Tu rogor da ra garemoSi euflebodnen gogonebi ritualur cekvas himalais mTebSi arse-bul monasterSi.

`sarmengTa saZmos~ kuTvnil taZarSi gogonebi mTlianad mowyvetilni iyvnen garesamyaros, naTesavebs, yoveldRi-ur sazrunavs da mTlianad eZleodnen ganawesiT nakarnaxev yofas. gogonebi wlebis manZilze swavlobdnen `saRvTo cekvas~ da `saRvTo musikas~. didi xnis varjiSis Semdgom, daxelovnebulni, gasaocar efeqts aRwevdnen. mecnieri erTmaneTs udarebs monastris mocekvave-Ta da evropel profesionalTa cekvebs da aRniSnavs, rom monastris qurum qalTa cekvis msgavsi xelovneba mas ara-sodes unaxavs. mTebSi arsebuli monas-trebi dRemde inaxaven tradiciebs.

mocekvaveTa figurebis gamosaxva samsxverplo daniSnulebis sxvadasx-

va saganze bunebrivia xelovnebisaT-vis. etruskebis kanonebze iSviaTi xe-lovnebiT gamosaxulia ritualuri scenebi. `msoflio xelovnebis ZeglebSi~ moTavsebuli urnis morTuloba gamosax-avs mocekvave adamianebs, isini samarxSi bunebrivad erwymian sxvadasxva gamosax-ulebebian sagnebs da naTel suraTs qm-nian Zveli samyaros kulturisa da xe-lovnebis Sesacnobad. cekvis scenaze im-itom gavamaxvileT yuradReba, rom aseTi realisturi da yoveldRiuri scenebis arseboba gansakuTrebul xibls hmatebs Zveli msoflios xelovnebis Zeglebs.

Cveni regionis arqeologiur mo-napovarTa Soris udidesi popularo-biT sargeblobs TrialeTSi aRmoCenili sakulto nivTebi. dRemde ar cxreba in-teresi TrialeTSi napovni vercxlis Ta-sisa da sartylis mimarT.

xelovnebis nimuSia vercxlis Tasi, romelzec gamoxatulia cxovelTa niR-bebiT Semkuli masobrivi msvleloba. S. amiranaSvili `qarTuli xelovnebis is-toriaSi~ wers: `RvTaebis centralur figuras uaxlovdeba ocdaori arse-bisagan Semdgari procesia cxovelis TavebiT da grZeli kudebiT, romelTac TiTo mogrZo sasmisi uWiravT marjvena xelSi. isini lamaz frizs qmnian, romel-ic mocemulia TanabarTavianobis prin-cipiT. pozebis erTgvaroba kompozicias sazeimo saxes da monumenturobas aZlevs, rac mogvagonebs kldeze gamosaxul re-liefebs. mimavali figurebis tanisa-mosi taxtze mjdaris samosels hgavs. fexsacmelebi agreTve xeTuri tipisaa~. mecnieri am Tasze gamosaxul scenas Rv-Taebisadmi msxverplSewirvis rituals miakuTvnebs. misi azriT, niRbosnebi sa-gangebod arian aseT pozaSi gamosaxul-ni. niRabi misteriis aucilebel kompo-nentad iTvleba.

qarTul sinamdvileSi niRbebis arse-boba dadasturebulia berikaoba-yeen-obis warmodgenebSi. albaT, saxalxo dResaswaulebma niRbis tarebis tradi-cia gadmoiRo ufro maRali rangis sakulto ritualidan da Taviseburad moirgo da Seifera kidec.

kavkasiis teritoriaze eneoliTisa da brinjaos xanis monapovrebi maikopsa da TrialeTSi TvalnaTliv gvidasturebs aq mcxovrebi xalxebis maRal ganviTarebas da xelovnebis uaRresad daxvewil dones, saidanac cxadi xdeba zne-Cveulebani, tradiciebi, Cacmis kultura, erovnuli kuTvnilebani, garToba-saxalxo sanaxao-bebis identuroba da a.S. saerToa nay-ofierebis kultis farTo gavrceleba, rwmena sicocxlis xisadmi. S. amiranaS-vils sayuradRebo daskvna aqvs mocemuli am vercxlis Tasze: ̀ unda aRiniSnos, rom m. Saxermeierma gamoavlina, etruskebis RvTaeba telefinis kulti momdinareobs aRmosavleTidan. am RvTaebis etrusku-li saxelwodeba `telefas~ savsebiT emTxveva svanur `telefias~. amrigad, TrialeTis Tasis zeda frizis siuJe-tis gamocnoba siZneles ar warmoadgens. Tasze gamosaxulia sazeimo misteria, romelSic monawileobas iReben qurume-bi nayofierebis RvTaebasTan dakavSire-buli totemuri cxovelis atributebiT da maT xelSi upyriaT `sicocxlisa~ da `ukvdavebis~ wyliT savse Tasebi~.

svaneTSi TiTqmis pirvandeli saxiTaa SemorCenili winareqristianuli rwmena-warmodgenebi da melia-telefias SemTx-vevac amas adasturebs. dResaswaulebi aq arqaul iers atarebs da adasturebs m. eliades mosazrebas imis Taobaze, rom dResaswaulebis dros Catarebuli ritualebis meSveobiT adamians SeuZlia gadalaxos Cveulebrivi drois mdin-areba da miTologiur droSi, sakralur xanaSi aRmoCndes. amitomac sakraluri dro ganmeorebadia, masSi cocxldeba is faqtebi, romlebic miTosur warsulSi moxda (m. xidaSeli).

Cven am logikiT SegviZlia Tvali ga-vadevnoT nebismier rituals, romelic dResaswaulisas sruldeba da aRvadgi-noT arqauli suraTi adamianuri cxovre-bisa _ im mTavari momentebisa, rodesac mTeli yuradReba gadatanilia am uZve-lesis (tradiciad qceulis) srulyo-filad Sesrulebasa da valis moxdaze. araerTi sadResaswaulo wes-Cveuleba cxadyofs, rom improvizacia aq ar xdeba; yovelTvis didi sizustiT meordeba da sruldeba erTxel da samudamod dadge-nili da maxsovrobaSi mtkiced gamjdari. dResaswauli, rituali, Cveva, SesaZloa, mTeli xalxis warsulis, misi dRevande-lobis Sesacnob mTavar faqtoradac ki iqces. mkvlevari amiran arabuli ase-Tive Sefasebas aZlevs mTel qarTul xalxur samgloviaro poezias, rogorc umniSvnelovanes movlenas micvalebu-lis kultSi: `ideologiuri wnexis da zewolis damTrgunveli simZimisagan Tavisufali, spontanuri sibrZnis da sisadavis waruvali madliT gajere-buli samgloviaro leqsi umdidresi folkloruli repertuaris is Ronieri nakadia, romlis mRelvare `talRebSi~ gardasuli droJamis mZafri adamianuri gancdebia Caxveuli da gamomwyvdeuli. misi jerovani wakiTxva, aRqma da gan-marteba Cveni sulieri gamocdilebis marTebuli Sefasebis ucilobeli wina-pirobaa~. xalxuri samgloviaro poezia mTlianad uZebnis axsnas arsebul Tval-sazriss miRmur, gardacvlilTa sam-yaroze.

qarTuli xalxuri qoreografiac savsebiT asaxavs qarTveli xalxis wes-CveulebebSi arsebul Sexedulebebs. qo-reografiam moZraobaTa sistema Camoay-aliba da mkacrad gansazRvrul CarCoSi moaqcia rigi sadResaswaulo ritualebi. SeimuSava moZraobebis Taviseburi man-era, miusadaga mTavar arss, romelic am rituals Seefereboda; da Cven dRes SegviZlia `wavikiTxoT~ azrobrivi qveteqstebi, romlebic am moZraobaSi devs, zedapirzea an igulisxmeba masSi. xalxuri cekvis monawileni sxvadasxva formiT swored sulebs ganasaxiereben. buqnaoba ritualuri sikvdilis saxea. meferxuleTa moZraoba swored sulTa moZraobaa (i. gagulaSvili).

warsulSi mocekvaveebi SiSvelni iyvnen, magram es siSiSvle sruliadac ar niSnavda uzneobas; bunebrivi garemo iyo iseTi, rom cekva miiCneoda sakralur movlenad da misTvis RvTaebrivi, zebune-brivi ieri dRes CvenTvis warmoudgeneli da miuRebeli formebiT miiRweoda. bib-liaSi saulis asulma melqolam mwared dascina Tavis qmars, romelmac eris wi-naSe SiSvelma icekva RvTis sadideblad. daviT mefe iq swored ferxulSi CaerTo, saerTo-saxalxo ganwyoba Seqmna, ahyva mas da `daimdabla~ Tavi uflis winaSe.

cekvis zebunebriv arsze bevrs weren: `sakuTriv qarTuli masala sakmarisi ar aris imisaTvis, rom gasagebi iyos mklav-Ta moZraobis `siRaribisa~ da mkacrad gansazRvruli mdgomareobebis istori-uli sawyisebi vaJTa cekvaSi. amisaTvis saWiroa kidev erTxel gavixsenoT Sem-degi: gvarovnul sazogadoebaSi saTana-do asaks miRweul vaJs rokvas mxolod gandobis wesis gavlisas aswavlidnen. amdenad, mrokveli yovelTvis gando-bilia, romelic misi mSoblis, miTiuri winapris xatad xelmeored aris dabade-buli wesCveulebebSi~ (i. gagulaSvili).

rogorc varaudoben, cekva yovelTvis iyo aRmniSvneli raRac sakralurisa; igi yvela ritualSi gulvebuli uZvelesi qmedebaa. cekva garkveulwilad atareb-da magiis elementebs. iseve rogorc Se-locva Seicavs sityvier resurss, cekva moqmedebaTa resursis momcveli da Sem-naxvelia. SesaZloa, cekvis vizualuri aRqmisas yvelaferi arc iyos SesamCnevi, magram mis azrobriv ̀ qvefenebSi~ es yove-

live uklebliv devs da yvela saWiro ̀ infor-maciasac~ Sei-cavs. sacekvao r itu al e b S i uxvadaa e.w. `Sejibrebis~ elementebic, gansakuTrebiT gvainteresebs m a s o b r i v i cekvebi; i. gagulaSvilis naSromSi aseTi sayuradRebo daskvnaa mocemuli: `nax-evarwred pirispir mdgari mocekvavee-bis Sejibri arsiT imave rigis movlenas warmoadgenda, rac sagazafxulo saweso dReobaSi or jgufad gayofili gundis (zogjer ori sxvadasxva soflisa da ubnis) saweso Serkineba (omi, brZola), romelSic gamarjvebuls, xalxuri rwme-niT, im wels uxvi mosavali da keTil-dReoba eloda. amave arsis mqone iyo cxovelTa Tu frinvelTa Serkinebis tradicia. daaxloebiT amave sawyisebzea amozrdili adamianisa da cxovelis sawe-so brZolac (ix. magaliTad, torida)~.

cekva SeiZleba warmovidginoT ̀ koleq-tiuri cnobierebis~ arsis iseT gamov-lenad, romelmac Seinaxa aracnobierad masSi gulvebuli sakraluri informa-cia, xolo mogvianebiT, saerTo-saxalxo sakuTrebad qceulma, `sanaxaobrivi~ daniSnulebac SeiZina. cekvis sfero-sadmic marTebulia m. xidaSelis azri: xalxuri Semoqmedebis yvela sferosaT-vis damaxasiaTebelia samyaros gaazreba mis mTlianobaSi, rac ganisazRvreba, rogorc intuituri kosmogonizmi, anu arsi imisa, rasac tradiciuls uwodeben. es tradiciuloba, upirveles yovlisa, aris adamianisa da bunebis, samyaros er-Tianobis ideis SenarCuneba, romelic adamianis cnobierebaSi qaosis daZlev-asTan erTad daibada da ganuSorebelia xalxuri Semoqmedebisagan.

koleqtiuroba da gunduroba war-moadgens xalxuri Semoqmedebis Ziri-Tad niSans. musika da cekva Tavda-pirvelad erTianobaSi iyo moazrebuli, gvian moxda misi diferenciacia. aseTia zogadi suraTi, magram Cvens sinamd-vileSi gamonaklisis saxiT SemorCenilia odindeli mdgomareoba. aseTi viTareba dRemde iCens Tavs svanur floklorSi: `roca vlaparakobT svanebis musikaluri folkloris specifikaze, gansakuTrebiT unda aRiniSnos misi sinTezuroba _ si-tyvis, musikisa da moZraobis daunawev-roba, e.i. mas SenarCunebuli aqvs uZve-lesi qarTuli sinkretuli xelovnebis forma Sesrulebisa. amis gamo, rogorc Cven adrec gvqonda aRniSnuli, svanebis, iseve rogorc saqarTvelos mTianeTis sxva mcxovreblebis xalxuri simReris sagmiro-saistorio, sayofacxovrebo, salaSqro, sanadiro, sawesCveulebo Tu sxva Sesrulebis forma erTi iyo _ fer-xuli (orsarTula, samsarTula, wriuli, mwkrivuli). yovelgvari TavSeyriloba, saxalxo dResaswauli, saojaxo dReobe-bi, rigiTi uqme dReebi Tu sxva misTa-nani, maTTan dakavSirebuli yovelgvari religiuri qmedeba _ locva, Sewirva da sxva, ritualuri cekvisa da ferxulis gareSe iSviaTad xdeboda~ (T. mamalaZe).

ferxuli iyo da aris masobrivi sax-alxo dResaswaulebis umTavresi kompo-nenti. rogorc mkvlevarTa umetesoba aRniSnavs, Cvens mTaSi sinkretuli saxiT SemorCa cekva-simRera da es aris fer-xuli.

profesor uCa dvaliSvilis werili “ferxuli, rogorc universaluri saritualo cekva” avtorisave TanxmobiTa

da sxva aucilebeli formalobebis dacviT gadmobeWdilia wignidan

”Cveni Rirsebani”. gagrZeleba ix. Semdeg nomerSi

ferxuli, rogorc universaluri saritualo cekva

Page 6: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

6#7 (53), Tebervali-marti, 2015

pozicia

adamiani Tavisi bavSvobidan modis, cxovrebis is periodi ki ganumeorebeli da sanatrelia.

rogor situaciaSic ar unda gaata-ros bavSvoba mozardma, gaWirvebaSi, siduxWireSi, avadmyofobaSi Tu usax-lkarobaSi, mainc sanukvari da saocnebo periodia misTvis.

yvela Tavisi bavSvobis wlebis tkbil-mware mogonebebiT cxovrobs, is Cveni xangrZlivi cxovrebis megzuria.

iSviaTad Tu arsebobs adamiani, romelsac Tavisi bavSvobis mogonebebi

ar axldes Tan, an ar undodes misi gax-seneba.

yvela adamianis sanukvari, auxdeneli ocneba bavSvobaSi dabrunebaa, magram vai, rom igi arasodes agvixdeba da vrCe-biT saocnebo mogonebebSi. ra gaewyoba, es cxovrebaa, cxovreba kidev, Tavisi mdinarebiT miedineba.

bavSvi bunebiT miamiti, gulubryvi-lo, keTili da cnobismoyvarea, misi goneba sufTaa, viT dauwereli dafa. bavSvobaSi xdeba cnobierebis, mso-flmxedvelobis, mentalurobis, xasi-aTebis daxvewa, Camoyalibeba. es periodi adamianis cxovrebaSi yvelaze saTuTi, mosafrTxilebeli da mosaferebelia. am dros, did rols TamaSobs mSoblebis, aRmzrdel-pedagogebis swori pozicia, pedagogiuri midgoma, maTzea damokide-buli Tu rogor pirovnebad Camoyali-bdeba mozardi. ai, es periodi aisaxeba adamianis cxovrebaze yvelaze Zalumad, is adamianis cxovrebis ganmsazRvreli da cxovrebiseuli bed-iRblis mTavari Strixia. bavSvobaSi SeZenili unar-Cveve-bi, codna, damaxsovrebuli monayoli am-bebi, sicocxlis bolomde mexsierebaSi rCeba da gonebaSi ileqeba. Cemis azriT, es aris yvelaze mTavari biZgi Cveni Sem-dgomi profesiuli arCevanisaTvis. visT-vis misi pirveli maswavlebeli an swo-rupovari Semsrulebeli, Tavisi saqmis ostati nebismieri dargisa da Janrisa, gaxda misabaZi, ramac udidesi roli iTa-maSa mozardis profesiul arCevanSi. ase

eziarebian, siyvaruliT ganimsWvalebian sxvadasxva profesiebisa da dargebis mi-marT da dadgeba Jami ymawvilkacobisa. maSinve miaSureben sxvadasxva umaRles saswavleblebs, umaRles skolebs maTT-vis sanukvari profesiis dasaufleblad. is nanaxi da monayoli, xdeba biZgi Seni cxovrebiseuli bed-iRblisa.

qarTul sabavSvo qoreografiaSi aTa-sobiT staJiani da axladdamwyebi, anac ukve ukve gamocdili axalgazrda qo-reograf-pedagogebi muSaoben. Cemis az-riT aucilebelia aRdges Zveli midgoma ostatis mier Segirdis aRzrdisa, ram-eTu gamocdil, staJian pedagogTan dam-wyebi qoreograf-pedagogi aucileblad miiRebs im codnasa da gamocdilebas, rac SemdgomSi waadgeba mas, pedagogiuri meTodebis, midgomebis Seswavla-aTvise-baSi, rac metad did sargeblobas mou-tans mas, rogorc pedagog-qoreografs.

rTulia bavSvebTan muSaoba, gansa-kuTrebiT am droSi. miuxedavad maTi mcire asakisa, isini uzarmazar infor-macias floben eleqtronuli teqnikis saSualebiT. maTTan muSaobis procesSi gansakuTrebuli momzadebaa saWiro, rogorc profesiuli TvalsazrisiT, aseve skolis gareSe sxva codniTac unda iyos aRWurvili Tanamedrove pedagogi.

pedagogi gansakuTrebuli moT-minebiT, siyvaruliTa da rudunebiT unda miudges bavSvTa aRzrdis am metad mZime, Sromatevad, daufasebel, magram yvelaze sapatio profesias. gadis wlebi

da ixunZlebi gamocdilebiT, gaxsend-eba Seni pedagogebi, romelTac baZavdi wlebis manZilze, romelTa ganvlili gza SenTvis saamayo da misabaZi iyo. ai, es iyo Cveni profesiuli arCevanisTvis biZgi da magaliTi.

bavSvebis siyvarulis gareSe vercer-Ti pedagog-maswavlebeli ver gaarTmevs Tavs am metad sapatio, mZime misias, ram-eTu pedagogoba yvelaze rTuli profe-siaa.

gadis wlebi da aucileblad giCndeba survili gadaxedo, Sens ganvlil gzas da eZeb sad ra Secdoma gagepara, sad an ro-dis ver moiqeci ise, rogori qcevac sx-visgan ar mogewoneboda, sad ver moiqeci samagaliTod Seni aRsazrdelebisaTvis.

Cemis azriT, Cvenma axalgazrda kolegebma bevri unda imuSaon saku-Tar Tavze. garda praqtikuli codnisa, saWiroa Teoriuli codnis amaRleba amisTvis Cvens droSi uamravi saSualeba arsebobs. miuxedavad im pirobebisa, ra pirobebSic Cven gviwevs cxovreba, ar unda dakargon interesi codnis asamaR-leblad. saWiro da aucilebelia samec-niero konferenciebis, Teoriuli, praq-tikuli masterklasebis xSiri Catareba, 10-15 dRiani profesiuli treninge-bis, leqciebis, saubrebis, kino-vid-eo masalebis Cveneba, rac swavlebis, daostatebis yvelaze kargi saSualebaa da imedia, asec iqneba.

iuri toraZe

bavSvoba adamianis cxovrebis mTavari niSansvetia!

2015 wlis 30 ianvars, somxeTis res-publikis dedaqalaq erevanSi gaimarTa qoreografiuli ansamblebis saerTa-Soriso festivali, romelic mieZRvna somxuri erovnuli armiis daarsebis dRes. festivals organizebas uwevda somxeTis qoreografTa kavSiri. aRniS-nul festivalSi, saqarTvelos qo-reografiis moRvaweTa SemoqmedebiTi kavSiris delegaciasTan erTad gaemgza-vra ori sabavSvo qoreografiuli ansam-bli: krwanisis sajaro skolasTan arse-buli bavSvTa qoreografiuli ansambli `krwanisi~ (xelmZRvaneli, qoreografi zaza mJavanaZe) da Tbilisis me-10 sajaro skolasTan arsebuli sanimuSo sabavSvo saxalxo qoreografiuli ansambli `mer-

cxali~ (xelmZRvaneli, qoreografi da-viT CaCua).

erevneli mayureblis winaSe orive ansambli warsdga SesaniSnavad momzade-buli sacekvao repertuariT, rasac mowmobda mayureblis mxurvale aplod-ismentebi da ovaciebi.

warmatebuli gamosvlisTvis ansam-blebi dajildovdnen diplomebiTa da fasiani saCuqrebiT.

gazeTi `saqarTvelos qoreografia~ warmatebebs usurvebs orive ansam-blsa da maT xelmZRvanelebs. kvlavac mravalgzis gaexarebinoT samSoblo da qarTveli xalxi qarTuli xalxuri cekvebis brwyinvale saSemsruleblo xe-lovnebiT.

erTi dRe erevanSi

Page 7: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

7#7 (53), Tebervali-marti, 2015

raWuli ferxulis `digorsa dasxdnen vezirni~

igive `digori da basiani~ toponimuri da epoqaluri kuTvnilebis sakiTxis Sesaxeb

ferxuli `digori da basiani~ meom-rul-laSqruli xasiaTis nawarmoebTa rigs ganekuTvneba. ramdenime wlis win mkvlevarTa Soris cotaodeni dabneulo-ba gamoiwvia im geografiuli saxelwode-bebis adgilmdebareobiTi kuTvnilebis garkvevam, romelsac saferxulo leqsi Seicavs, radgan Tvlidnen, rom leqsSi mocemuli toponimebi erTmaneTTan Zlier daSorebuli iyvnen da maTi urT-ierTkavSiris dadgena nawarmoebSi gad-mocemul movlenasTan eWvis qveS idga: `digori raWas CrdiloeTidan esazRvre-ba, basiani ki samxreT saqarTveloSi _ taos samxreT-dasavleTiT mdebareobs. basianis brZola 1204 wels moxda Tamar mefis dros. gasarkvevia, ra kavSirSia ferxulis teqstSi naxseneb digorsa da basians Soris. arada ferxuli Seqmnilia da Sinaarsobrivad ukavSirdeba sofel Rebze osebis erT-erT Tavdasxmas. aseve gasarkvevia teqstSi badelovanisa (bad-elas) da kirtiSovanis (kirtiSis) xsen-ebis mizezic. badela sofelia samxreT saqarTveloSi (dRevandeli TurqeTis teritoria), kirtiSi _ adgili sofel RebTan. Sesaswavli da gasarkvevia, ra akavSirebT saqarTvelos samxreTiT mdebare basiansa da badelas Crdilo-eTiT arsebul digorsa da kirtiSTan, maTi dapirispireba ubralo sityvebis TamaSia, Tu raimes ukavSirdeba?

SeiZleba vinmem ifiqros, digoris adgilas didgori unda iyos _ mefeTa dasasvenebeli adgili Tbilisis maxlo-blad, sadac 1121 wels didgoris legen-daruli brZola moxda. teqstSi SeiZle-ba SeetanaT ori gamorCeuli istoriu-li adgili _ didgori da basiani. Tu es asea, maSin dasazustebelia badelasa da kirtiSis, am ori sapirispiro adgilis, ferxulis teqstSi moxvedris mizezi~ (a. TaTaraZe _ qarTuli xalxuli cekva _ saqarTvelos folkloris saxelmwifo centri _ 2010 w., gv. 110).

digorsa dasxdnen vezirni, vezirni badelovani,maT gamorCeva SeeqnaT:arCies, gamoarCiessaomrad kirtiSovani.kirtiSos rom Camovidnen,gzani dauxvdaT wyliani -wyliani, qviSnariani.avyaroT ReburT xidebi,vangrioT cixis karebi...

Cven SevecadeT am gaugebrobis la-birinTSi garkvevas, sicarielis amovse-bas da kvleva CrdiloeT kavkasiis Se-madgeneli regionebisa da olqebis Ses-wavliT daviwyeT. saqme imaSi gaxlavT, rom digori da basiani sworedac rom digori da basiania da ara didgori da samxreT saqarTveloSi mdebare basiani. istoriulad CrdiloeTi oseTi iyofoda oTx msxvil olqad: qurTaTi, Tagauri, basiani da digori. imdenad, ramdenadac istoriuli peripetiebis gamo sazRvre-bi xSirad icvleboda, basiani drois garkveul monakveTSi balyareTis Semad-genlobaSi imyofeboda. amitomac, aseve gvaqvs informacia, rom basianebs qarTu-li wyaroebi balyarebs uwodebdnen. ba-lyareTi oseTidan marcxniv mdebareobs. yovel SemTxvevaSi, leqsSi, `digori da basiani~, toponimebi digori da basiani erTadaa moxseniebuli da unda vivarau-doT, rom maT mWidro urTierTkavSiri, Sesabamisad, saerTo miznebi amoZraveb-daT. rac Seexeba aseve azrobrivi mniS-vnelobiT kiTxvis qveS mdgom `kirtiSo-

sa~ da `badelovans~, kirtiSo marTlac toponimia mTa raWaSi, aseve badelovani toponimidan badela aris nawarmoebi iseve, rogorc JRele da faiqomi fer-xulidan `JReles Camodga ucxo frin-veli~.

saferxulo teqstSi warmodgenili toponimebis garkvevis Semdgom survili gagviCnda ufro meti sizuste Segvetana leqsis epoqaluri kuTvnilebis gansaz-Rvris TvalsazrisiT. aqve unda aRiniS-nos, rom kvlevis gasagrZeleblad fas-daudebeli samsaxuri gagviwia `svanuri poeziis~ I tomSi mocemulma `digori da basianis~ svanurma analogma saxelwodeb-iT ̀ digorsa~ ( svanuri poezia _ ssrk. mecn. akad. saqarTvelos filialis gamomc., 1966 w., gv. 366):

digorsa gacxdi vaziri,Ceuli, badelovani.arCiaT, gamoarCieSigniTgan moarCie5. Rebi goqvsa qolovani (suqni)qvacixes rom Camovide,Tani da Tani davwone,savalaT kintriSuani;gzani dagvixvda wyliani.10. fircxlaSivi da msviani,win kaci Semomeyaren,romel gogisa hqvianodabrunda, win wamevide,viT Saurdeli frTiani.15. `vaJebo, frTxilad iyavi;saqmea Ralatovani~.maRal gaTanda bziani,laSridgan isma xriali;cixis Sadulva deiqca,maRla daiwyo xriali.macxovars sityva miarTvi,mgonie, ram Sen mewyine,Rebi Tqvenisa zniani,ugvanad Cveni anbavi,25. Cveni xrmalisa srieli,qvemoT anbavi movide.qvemoTi kaci movida,Sekazmul jafarovani,mTel-moyril gamyrelovani,30. macxovari dailoces.vosebi da ubaduri,ukuRmarTi kra niavi,juikvebiviTa yriani.omi Seiqna Znelia,35. wiTeli sisxlis RvaraTa;surieli da srieli,Wkuviani da xniarigamyreliZesa aqebdes,romels sviea xqviodes.

leqsidan vgebulobT, rom osebi, romelTac digorSi gadawyvites Tavs dasxmodnen Rebs, sabrZolvelad gamoe-marTnen da kirtiSo-qvscixemde Camov-idnen. svanuri versiidan Cans, rom jars win kaci Semoxvda, saxelad gogi, Tavad ki ukan gabrunda, gafrinda, rogorc Surduli (an Sevardeni frTiani) Tana-memamuleTa gasafrTxileblad. didi br-Zola gaimarTa, brZolaSi raWveli didg-varovanebi jafariZe da gamyreliZec iRebdnen monawileobas, wiTeli sisxli Rvarad dioda, gardacvlilebi jirkve-biviT eyarnen, gamyreliZes ki Tavi WkuiT gamouCenia. brZola didi msxverpliT dasrulda, leqsis mixedviT arc gamar-jvebulia gamokveTili, Tumca avtoris

damokidebuleba am movlenisadmi cxadia _ brZolam didi emociuri zemoqmedeba moaxdina Tanamedroveebze.

aseve unikalur nimuSs warmoadgens gazeT `iveriaSi~ gamoqveynebuli leq-sis `digori da basianis~ sruli versia (gazeTi `iveria~ N74, gv. 1890):

digorsa dasxdnen vezirni, rCeulni gadeluani,mTani da mTani avwonoT,savalad kistiSuaniqvacixes rom Camovidnengzani dauxvdaT wyliani,win ivane SeefeTaT,gambedavi, Zaluani,ficxlav Sinisken gabrunda,viT Sevardeni frTiani,cixisa duros SeiWra,maRla daiwyo xmiani;vaJebo, frTxilad iyaviT,saqmea Ralatiani.dila gaTenda mziani,laSqarsac gaxda xmiani.gaelaSqrnen saomarTa,mters misces didi ziani,gamyreliZesa aqebenromels iese hqviano,qarTuli xmali gastexa,sisxli yuas acxiano;osebsa xocva dauwyes,jirkvebiviTa hyriano,samarec aRar aRirses, Roris naTxarSi hyriano.

`iveriaSi~ gamoqveynebuli versiis Tanaxmad Sikriks ivane hqvia, gamyreliZe ki iesed aris moxsenebuli. yovelive da-narCeni identuria garda dasasrulisa. aq cxadi xdeba, rom qarTvelebs osebi sastikad daumarcxebiaT da gamarjveba moupovebiaT.

sainteresoa, rodis hqonda am Setake-bas adgili? brZolis adgilis dadgeniT SesaZlebeli gaxdeba ferxulis Seqmnis dro savaraudod mainc SemovfargloT, radgan konkretul istoriul faqts konkretuli droiTi intervali miesad-ageba.

SeuZlebeli iyo yuradReba ar gagve-maxvilebina qarTul istoriografiaSi warmodgenil im periodebze, rodesac qarTvelebsa da osebs Soris intensiur dapirispirebas hqonda adgili. es gax-lavT V saukune Cv.w.aR-iT, vaxtang gor-gaslis epoqa da XIV saukune, giorgi V brwyinvaled wodebulis epoqa. V sau-kune gamoiricxa rigi mizezebis gamo, XIV saukune ki ferxulis dabadebis dasaSveb TariRad SegveZlo migveCnia, rom ara kvlevis Sedegad gamokveTili axali informacia, romelic sarwmu-nod miviCnieT: erTi cnobiT, giorgi erisTavi mokles 1785 wels rebSi (ix. daviT batoniSvili _ axali istoria, bagrat batoniSvili _ axali moTxroba, gv. 60), meoreTi _ 1786 wels, glolaSi (ix. masalebi saqarTvelos istoriisT-vis, Sekrebili batoniSvilis daviT giorgis Zisa da mis Zmebisa, gamoc. m. janaSvilisa gv. 33). magram orive TariRi mcdaria. dokumenturi monace-mebiT, 1786 wlis 13 dekembers giorgi wyalobis wigns aZlevs Tavis `erTgul ymas~ qveli gamyreliZes (quT. muz. sab. N353). ufro gvian, 1787 w. 16 agvistos, giorgi erisTavi jer kidev cocxalia da yma-mamuls uZRvnis jruWis monas-

ters (quT. muz. sab. N269), xolo amave wlis 22 seqtembers igi ukve mkvdaria da misi qvrivi, elene batoniSvili gansve-nebuli qmris sulis `saoxad~ barakonis RvTismSobels swiravs xuT koml glexs da erT koml vaWars `Tavisi duqniT~ (xelnaw. inst. f. sab. N1320).

amrigad giorgi erisTavi mouklavT 1787 w. 16 agvistosa da amave wlis 22 seqtembers Sua~. (o. soselia _ narkveve-bi feodaluri xanis dasavleT saqarT-velos socialur-politikuri istorii-dan _ gamomc. `mecniereba~, Tb. 1973 w. gv. 117. sqolio 285).

es gaxlavT o. soselias mier Tan darTuli sqolio naSromSi `raWis eri-sTavTa saTavado~ wignidan `narkvevebi feodaluri xanis dasavleT saqarTvelos socialur-politikuri istoriidan~. amave naSromSi vkiTxulobT: `osebis wi-naaRmdeg salaSqrod wasuli, igi mokles 1787 wels~ (igive naSromi _ gv. 108).

imisaTvis, rom momxdari ambis arsSi gaverkveT, mcire istoriuli eqskursi, vfiqrob, zedmeti ar iqneba. XVIII s-is Sua wlebi imereTis samefoSi solomon I-is mefobis xanad iTvleba. Zlevamosi-li raWis erisTavi rostom mefesTan dapirispirebis gamo sastikad daisaja. masa da misi ojaxis wevrebs Tvalebi amoSanTes. ojaxis wevrTagan nawili daxeibrebuli agrZelebda sicocxles, nawili daiRupa, nawili ki gadaixvewa. raWis saerisTavo ki solomon I-ma gaau-qma. wlebis gasvlis Semdgom erisTavis ojaxma nawilobriv moaxerxa reabilita-cia, Tumca mefes gatolebuli Tavadis didebulebis aCrdilic ki aRarsad Cans. axali mefe, daviT giorgis Ze, rostomis Svils, giorgis, ubrunebs mamulis mcire nawils. swored rostomis Zis, giorgis, Sesaxeb moZiebulma istoriulma masalam mogvca saSualeba Tavdapirveli versia _ ferxulis XIV saukuniT daTariRebis Segvecvala da kvleva gangvegrZo. daviT batoniSvilis `axal istoriaSi~ vkiTxu-lobT: `xolo welsa amasve mefeman im-erTaman daviT moiyvana siZe Tvisi raWis erisTavis Ze giorgi stanbolidam da misca raWis erisTaobai. misruli raWas, Sevida osebis dasapyrobelad. misruli Rebs moikla osTa mier~ (daviT batoniS-vili _ axali istoria, bagrat batoniS-vili _ axali moTxroba _ saq. mecn. akad. gamomc., Tb. 1941 w., gv. 60).

rogorc zemoT aRvniSneT, aRniS-nul faqts adgili hqonda 1787 wels. sainteresoa, ra gaxda giorgis oseTs laSqrobis mizezi. savaraudoa, is cdi-lobda Tavisi ojaxis ekonomiuri mdgo-mareobis gaumjobesebas, radgan Cven ukve viciT, rom rostom erisTavmac mTeli sicocxle Tamar mefisdroin-deli raWis saerisTavos aRdgenas moan-doma da Seswira kidec Tavi. saferxu-lo leqsis qarTuli variantic xom ase iwyeba: digori da basiani, Coxa-nabdiT savse ari~. marTlac, Crdilokavkasia ganTqmuli iyo nabdebisa da saCoxe qso-vilis warmoebiT. Coxa, am SemTxvevaSi, mxolod mza samosis mniSvnelobiT ar aris nagulisxmevi. Coxas uwodebdnen im qsovilsac, risganac `Coxa~ ikereboda. SegviZlia vivaraudoT, rom Coxa-nabadi avtors simdidris ganzogadebul saxed aqvs moyvanili.

xaTuna damCiZe,

SoTa rusTavelis saxelobis Teatrisa da kinos saxelmwifo

universitetis doqtoranti, qoreologi

gagrZeleba ix. Semdeg nomerSi

Page 8: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

8#7 (53), Tebervali-marti, 2015

26 ianvari (axali stiliT 8 Teber-vali) wmindanad Seracxuli `mesiis maxvilis~, sruliad saqarTvelos me-fis, daviT IV aRmaSeneblis mosaxsen-ebeli dRea.

daviT IV umZimes viTarebaSi Cai-bara saqarTvelos samefo taxti da gvirgvini. qveynis rogorc terito-riuli, ise ekonomikuri da politi-kuri Zliereba miRweul iqna gareSe mtrebTan qarTveli xalxis Tavdade-buli brZoliTa da daviT IV aRmaSen-eblis mier gatarebuli mravalmxrivi reformebis Sedegad, ramac saqarT-velo dawinaurebul da maxlobel aRmosavleTSi uZlieres saxelmwi-fod aqcia. swored mis saxelTan aris dakavSirebuli XII saukunis pirvel meoTxedSi saqarTvelos saxelmwifo

teritoriis mniSvnelovnad gafar-Toeba nikofsiidan darubandamde da ovseTidan aregawamde...

XI saukunis 80-iani wlebis ekono-mikurad uaRresad daqveiTebul da politikurad dasustebul saqarT-velos moevlina pirovneba, romelmac moaxerxa daqsaqsuli qarTvelobis SekavSireba, momxduri mtris dama-rcxeba da qveynis aRmavlobis gzaze dayeneba. amas mohyva didi gardaqm-nebi, mSeneblobebi da kulturuli RonisZiebebi.

madlierma qarTvelma xalxma daviT IV bagrations `aRmaSenebeli~ uwo-da!..

msoflio istoria cnobilia mefe-mTavarTa mravalferovani wodeba-epiTetebiT: `mrisxane~, `brwyinvale~, `didi~, ̀ mokle~, ̀ lomguli~, ̀ Tavdade-buli~, `regveni~, `zaqiWamia~, `avi~ da sxv. es epiTetebi naTel warmodgenas gvawvdian mavanTa moRvaweobasa da STamomavlobis maTdami damokideb-ulebaze. madlierma qarTvelma xalxma ki daviT mefes `aRmaSenebeli~ uwoda. sainteresoa ras wers didi qarTveli sazogado moRvawe da istorikosi vax-uSti bagrationi amis Sesaxeb: `xolo mefesa daviTs amisTvis ewoda aRmaSen-ebeli, rameTu odes iqmna mefed, iyo qveyana ese sruliad oxeri; aman ganax-sna da aRaSenna, romel arRara eteoda amiT, rameTu iyo moSiSi da moyuare

RvTisa, glaxakTa, qurivTa da obo-lTa mowyale, sneulTa TviTmsaxuri, eklesiaTa, qsenonTa maSenebeli... (ba-toniSvili vaxuSti, aRwera samefosa saqarTvelosa).

jer kidev daviTis gamefebamde, saqarTvelos mZime politikur-ekono-mikur mdgomareobasTan erTad, axali ubedureba daatyda Tavs, romelsac daviT aRmaSeneblis istorikosi `didi Turqobis~ saxeliT moixseniebs: `ara iyo maT JamTa Sina Tesva da mka: mooxr-da qveyana da tyed gardaiqca, nacvlad kacTa mxecni da nadirni velisani dae-mkvidrnes mas Sina... moxucebulni ara Sewyalebul iqmnes, xolo qalwulni ginebul, Wabukni dakueTebul, xolo CCvilni mimodatacebul...~ (qarTlis cxovreba, I, Tb., 1955, gv. 320).

da swored am uaRresad mZime vi-TarebaSi, 1089 wels, saqarTvelos samefo karze moxda gadatrialeba, ris Sedegadac taxtidan gadaayenes jer kidev axalgazrda giorgi II, misi adgili ki daikava misma 16 wlis Zem, daviT IV.

rogorc zemoT aRvniSneT, daviTs

mZime memkvidreoba ergo. saqarTvelo imdenad iyo dauZlurebuli, rom me-fis uflebebi mxolod dasavleT saqarTveloze vrceldeboda. daviT IV Semoikriba sando adamianebi, rom-lebTan erTadac qmnida erTgul mxe-darTa razmebs. daviT mefem maTTan

erTad SeZlo Turq-sulCukebis qar-Tlidan gandevna. Sedegad, mTaSi gax-iznuli qarTvelebi bars daubrund-nen. daviTis wyalobiT cxovreba qveyanaSi kvlav normalur kalapots

ubrundeboda.1099 wels aRmaSenebelma selCukTa

sulTans xarkis micema Seuwyvita; 1103 wels gaauqma kldekaris saerisTavo da urCi erisTavi liparit baRvaSi Seipy-ro; baRvaSis bedi gaiziares aragvis erisTavma Zagan abuleTis Zem da misma Zmam, episkoposma modistosma. ukve veRaravin gabedavda win aRdgomoda saxelmwifosa da mefis interesebs.

1103 wels mefem ruis-urbnisSi moi-wvia saeklesio kreba. `wmindani ekle-siaSi, saxlni RmrTisani, quab avazakTa qmnil iyvnes~, _ aRniSnavs daviTis is-torikosi. daviTma eklesiidan gaaZe-va uRirsni da amieridan, saeklesio Tanamdebobebze daniSvna-dawinaureba xdeboda ara wodebrivi da memkvi-dreobiTi niSnebiT, aramed pirovnuli Rirsebebis mixedviT...

1104 wels daviT aRmaSenebelma kax-eT-hereTi SemoierTa; 1110 w. _ samS-vilde, 1115 w. _ rusTavi, 1117 w. _ giSi da 1118 w. _ lore. faqtobrivad, Turq-selCukebi saqarTvelodan gan-devnilni iyvnen, magram saqarTvelos sazRvrebs mainc uqmnidnen safrTxes.

saWiro gaxda qarTuli jaris ufro metad gaZliereba. daviT aRmaSenebel-ma Crdilo kavkasiidan 40 000 yivCayTa ojaxi Camoasaxla, amiT 40 000 molaS-qre Seimata da 1120 wlisTvis 60 000 mudmivi laSqari Seqmna. amas emate-boda mefis piradi gvardia (xuTiaTa-siani) `mona-spa~ da `samefo spani~,

romlebic saWiroebis SemTxvevaSi eri-sTavebs gamoyavdaT. gansakuTrebuli saWiroebis SemTxvevaSi saqarTvelos laSqars emateboda `roqis spa~ _ ucx-oelTa daqiravebuli jari.

1121 wlis 12 agvisto _ didgoris brZola, romelsac Semdgom `Zlevai sakvirveli~ uwodes. daviTma mahmadi-anuri koaliciis 400-aTasian laSqars 55-56 aTasamde mxedroba Seageba. br-Zola qarTvelTa brwyinvale gamar-jvebiT damTavrda;

1122 w. daviT mefem SemoierTa Tbilisi da sataxto qalaqi kvlav aq gadmoitana;

1123 w. gaaTavisufla Sirvani, xolo 1124 w. _ anisi. `sultani dasva mox-arked Tvisa, xolo mefe berZenTa viTarca saxleuli Tvisi: dascna warmarTni, mosrna barbarozni, mrwe-mad moiyvana mefeni, xolo monad xe-lmwifeni, meotad wariqcivna arabni, iavarad ismaitelni, mtuerad dasva sparsni, xolo glexad mTavarni maTni~ (qarTlis cxovreba, I, gv. 351).

qarTvelTa Zlevamosil mefes arc ganaTleba-kultura darCenia uyura-dRebod. swored misi TaosnobiT daarsda qarTuli kulturis ori udidesi kera _ gelaTisa da iyalTos akademiebi. gelaTis akademias ioane petriwi, xolo iyalTos akademias arsen iyalToeli Cauyena saTaveSi. orive akademia warmoadgenda maRali donis kulturul-saganmanaTleblo, saero-filosofiur da sasuliero ganaTlebis kerebs. ai ras wers Tavis `abdulmesianSi~ qarTveli moRvawe da poeti ioane SavTeli:

`axalo romo, SeTvis Tqves romo,ufros iqmneso myofTa yovelTa;vnatri eladsa, TviT mas gelaTsa,sad rom dahkrZalven wmidaT sxeulsa~.daviTi dauRalavad aSenebda taZ-

rebs, agebda xidebs, savaWro da sa-fosto saxlebs. sagangebo saxli augo TbilisSi mahmadian poetebsa da moaz-rovneebs. Wabuk qarTvelebs ucxoeTSi agzavnida ganaTlebis misaRebad. arc saqarTvelos gareT arsebul ekle-sia-monastrebs da savaneebs aklebda yuradRebas...

1125 wlis 24 ianvars gardaicvala yvela drois udidesi xelmwife, `mesi-is maxvilad~ Seracxuli daviT aR-maSenebeli. igi dakrZales mis mierve agebul da samefo saZvaled dadgenil gelaTis monasterSi. qvis filaze ki, romelic monastris CrdiloeTis Ses-asvlelis iatakzea dagebuli, aseTi warweraa:

`ese ars gansasvenebeli CemiukuniTi ukunisamde; ase mTnavs:aqa davemkvidro me~.

manana uSikiSvili

8 Tebervali daviT IV

aRmaSeneblis xsenebis dRea

Page 9: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

9#7 (53), Tebervali-marti, 2015

qarTuli sabavSvo qoreografiis folkloruli wyaroebiqarTul folklors uaRresad mdi-

dari istoriuli warsuli aqvs. amis dadasturebaa saistorio Tu salitera-turo mwerlobaSi daculi originaluri masalebi, mkvlevarTa mier fiqsirebuli da Tavmoyrili poeziis nimuSebi, zRapre-bi, legendebi, Tqmulebebi, simRerebi, cekvebi, Teatralizebuli warmodgenebi da xalxuri TamaSobani. Cvenamde moR-weuli es umdidresi mxatvrul-istori-uli Sinaarsis mqone masala karga xania moeqca samecniero da praqtikul-saSem-sruleblo gamoyenebis sferoSi. Seiqmna specialuri samecniero literatura, gamovlinda folkloruli variantebi, damuSavda sakoncerto-sasceno Cvenebi-saTvis ufro misaRebi, gaTanamedrove-buli saavtoro nimuSebi da a.S.

qarTuli folkloruli masalebi farTod gamoiyeneba mozardi Taobis swavlebisa da aRzrdis mTliani sistemis SinaarsSic. aRniSnuli sakiTxis irgvliv sxvadasxva dros Tavisi mosazrebebi aqvT gamoTqmuli ilia WavWavaZes, akaki wereTels, vaJa fSavelas, iakob gogebaS-vils, aseve pedagogiuri azris mkvleva-rebs, folkloristebs, istorikosebs, praqtikos maswavleblebs.

cnobilia, rom qarTul folklorSi moZravi sabavSvo TamaSobani mravlad moipoveba. aqedan gamomdinare niWier da SemoqmedebiTad moazrovne qoreografs ar unda gauWirdes maTi sasceno da-muSaveba da dRevandel moTxovnebTan morgeba.

TamaSobis warmoSoba miekuTvneba ada-mianTa sazogadoebis Soreul warsuls da igi warmoadgens istoriulad Camoya-libebul aRzrdis saSualebas. TamaSobis warmoSobisa da ganviTarebis dasabams warmoadgens Sroma. Tumca droTa gan-mavlobaSi bavSvi SromiTi procesidan metnaklebad gamoTavisuflda, ramac misi bavSvobis periodi mkveTrad gaax-angrZliva. swored am dros gaCnda sx-vadasxva sabavSvo TamaSobani, romelTa saSualebiTac bavSvi axdenda sakuTari energiis gamoyenebas da iZenda zrdas-rulobisaTvis saWiro unar-Cvevebs.

XX saukuneSi folkloruli eqs-pediciebis dros Sekrebil eTnografiul masalebSi mravlad moipoveba xalxuri esTetikuri aRzrdis procesSi gamosa-degi nimuSebi. magaliTad, duSeTis raionis sofel maRaroskaris mcxovrebi, 75 wlis Wrela uZilauri gadmogvcems: `icodnen cekva `cangala da gogona~. hqondaT garmoni, stviri, salamuri da erTobodnen~. aseT RonisZiebaTa Semdeg bavSvi (mozrdilebTan erTad) garkveul warmodgenebs Rebulobda xelovnebis ni-muSebze da praqtikuladac monawileob-da maT SesrulebaSi. es ki momavali xe-lovanis momzadebis pirobebs qmnida. erT-erTi Canaweris mixedviT sofel sxvitorSi (saCxeris raioni) mozardebi xareba dRes diliT erTgvari niRbebiT (ikeTebdnen mware gogras, romelzedac adamianis saxe iyo gamoxatuli) ojaxeb-Si Camoivlidnen da garkveuli teqstis leqss mRerodnen. aseTi SemoqmedebiTi praqtika momavali artistis momzadebis erTgvar repeticias warmoadgenda. im-droindeli presa iseT masalas gvawvdis, romliTac bavSvTa aseT warmodgen-ebze vRebulobT informacias. 1882 wlis gazeT `droeba~-Si (N69) dabeWdil werilSi vkiTxulobT: `marxvis Semdeg pirvel kviras marTalia, Teatrebi ar iyo, magram 2 saRamo gaimarTa. pirveli saymawvilo saRamo, sadac Tavis patara moqmedebiT anugeSes da kargi momavlis imedi gauRviZes Tavis mSobelTa da ga-reSe mayurebelTa: zogi sakravze ukrav-da, zogi leqsebs kiTxulobda, zogi mRerodnen da zogi cekvavdnen. saRamom Cinebulad Caiara~.

qarTuli xalxuri pedagogikis cno-bili specialistis, anton xinTibiZis azriT, bavSvis esTetikur aRzrdas em-

saxureboda xalxuri TamaSobanic, rom-lebic didi popularobiT sargeblobda bavSvebSi da romelTagan bevrSi msaxio-bis CvevaTa dauflebis elementaruli sawyisebi iyo. aqve avtors magaliTad moyavs erT-erTi sabavSvo TamaSoba, romelic qoris Tavdasxmas asaxavs kruxze da wiwilebze: `erTi bavSvi de-dis rols asrulebs, meore qoris, xolo danarCeni wiwilebisa. aq TiToeuli im TvisebaTa dauflebaSi da gamomuSave-baSi iwrToboda, romlebic yovel am frinvels gaaCnia, is fsiqologiuri ganwyobis dauflebaSic, rac yovelTvis iqmneba aseT kreatiul momentSi. ilia WavWavaZe miiCnevda, rom swored amgvar momzadebagavlili bavSvebi iyvnen Sem-dgomSi qarTuli Teatrisa da zogadad scenis momavali Taoba.

XIX saukuneSi didi popularobiT sargeblobda `yeenoba~, `berikaoba~, `Wona~ da mravali sxva sanaxaoba. am san-axaobebSi didebTan erTad mozardebi da bavSvebi monawileobdnen.

dimitri janeliZe Tavis naSromSi _ `qarTuli Teatris xalxuri sawyisebi~ mogviTxrobs, rom `yeenobas~ asruleb-da 20-30 kaci _ moxucebi da axalgaz-rdebi, zogjer ki mxolod mozardebi monawileobdnen masSi: `axalgazrdebis grova, romelic masxrulad aris SeniR-buli, _ vkiTxulobT iqve _ didi alm-iT dadis quCa-quCa da SearCevs maTive wridan arCeul da saxumarod mokazmul yeenis amalas, gamvlelebs aiZulebs Tayvani scen yeens, xarki gadauxadon~ (gv. 276-281).

amrigad bavSvebi da mozardebi aq-tiurad monawileobdnen `yeenobis~ CatarebaSi. berikaobaSic araerTgan gvxvdeba didebTan erTad patarebis monawileobac. es arc aris gasakviri, radgan orive sanaxaoba bavSvTan iyo dakavSirebuli. yeenobaSi dimitri janeliZe bunebis ganayofierebisa da Svilierebis kultis gadmonaSTebs xe-davs. ufro sayuradRebo cnobebi ber-ikaobazea Semonaxuli. dimitri janel-iZe mogviTxrobs, rom `bera _ bara cx-ovelis Svils niSnavs. berikas ki xSirad daTos (daTvs) uwodebdnen~. amasTan avtoris azriT berikaoba Seyvarebuli qal-vaJis rolebis Sesrulebasac gu-lisxmobs, ris Sesabamisadac d. janeliZe askvnis _ `berikaoba ganayofierebisa da Svilierebis saerTo kults ukavSird-eba~ (gv. 349-350).

amrigad, rogorc yeenoba, ise ber-ikaoba SvilierebasTan da TviT bavSvTan iyo dakavSirebuli da SeiZleba amitomac Rebulodnen masSi bavSvebi esoden aqti-ur monawileobas. ra saxiT da ra for-miT xdeboda am sanaxaobebSi bavSvebis monawileoba? orive sanaxaobisaTvis mo-zardebis Tvalwin da maTi monawileo-biT didxans emzadebodnen, daaxloe-biT 10-15 dRe. am samzadisSi garkveul yuradRebas saWiroebda monawileebis morTul-mokazmuloba. berikaobis Sem-sruleblebi sagangebo kostiumebSi ew-yobodnen, ikeTebdnen daTvis, mefis, kurdRlis, mosamarTlis da sxvaTa niR-bebs an saTanado tanisamoss icvamdnen.

am TamaSobaSi monawileobisas axal-gazrdebi eCveodnen Tu rogor unda gamoexataT gamarjveba, damarcxeba, sikvdili, rogor unda moqceuliyvnen tyved Cavardnisas an rogor unda daex-snaT tyveobidan Tavi. anton xinTibiZe miiCnevs, rom es iyo msaxiobTa momzade-bis skola, kadrebis samWedlo. magram msaxiobebis Cvevebs maTi mayurebeli ax-algazrdac Rebulobda, ufro sworad _ fsiqologiurad eCveoda da qcevis zo-gierT xasiaTs ecnoboda. es ki iyo bavS-vTa da mozardTa mTeli masa, romlebic Zalian ganicdidnen am sanaxaobebis monawileTa moqmedebas. amgvari gancdi-sa da monawileobis Sedegad xalxuri sanaxaobebi ara mxolod maTi monawile-

TaTvis warmoadgenda msaxiobTa erTg-var mosamzadebel skolas, aramed misi mayurebeli momavali TaobisaTvisac. ase emzadebodnen xalxuri msaxiobebi.

XIX saukunis meore naxevarSi inten-siurad grZeldeboda aRzrdis xalx-uri tradiciebi. aRsaniSnavia, dabali fenidan gamosuli e.w. yaraCoRelebisa da muSa-xelosnebis poezia. TiToeuls erTgvari specifikuri formebi hqonda, magram oriveni erTi mxriv, mSromelTa Sexedulebebs, xolo meore mxriv, mkve-Trad gamoxatul ganaTlebis element-ebs Seicavdnen.

saqarTveloSi gavrcelebul sabavSvo TamaSobebze dakvirvebisas aSkarad Cans maTi geografiuli aspeqtiT gamowveu-li gansxvavebani. sxvadasxva kuTxeSi gavrcelebuli TamaSobani erTgvarad asaxavs am kuTxisaTvis damaxasiaTebel tradiciebs, saqmianobas, zne-Cveule-bebs.

samwuxarod, Cvenamde saTanado sis-ruliT ver moaRwia masalam imis Taoba-ze, Tu ra tipis cekvebs iyenebdnen Zvel saqarTveloSi mozardTa swavlebis, maTi gawvrTnis mizniT, magram, Tu gaviTval-iswinebT aRzrdis xalxur tradiciebs, qveynis realur yofas da masTan dakav-Sirebul problemebs, advili warmosad-genia, rom am mizniT uTuod gamoyenebu-li iqneboda sanadiro, sportuli, sabr-Zolo da SromiTi ritualuri cekvebi. bunebrivia, rom uSualod cekvis magiur ritualTan misasvlelad yoveli xalxi, maT Soris qarTvelobac gamoiyenebda bavSvuri moqmedebis Cveulebriv forma-TamaSs. qarTuli folkloris analizi adasturebs, rom CvenSi gavrcelebuli yofila TamaSis araerTi saxe, romel-ic mozards momavali cxovrebisaTvis amzadebda, awrTobda rogorc fizi-kurad, ise sulierad, aZlevda samomav-lod gamosayenebel codnas, aCvevda da aguebda im moTxovnebTan, romelsac mas xval Tu zeg wauyenebda cxovreba.

sportis istoriis mkvlevaris, zaqar-ia SerazadiSvilis `xalxuri TamaSo-bani~ Semgrovebluri xasiaTis naSromia, sadac Tavmoyrili da aRwerilia or-mocdaaTamde qarTuli xalxuri TamaSo-ba. maT Soris metad sayuradRebod miviCnieT `oxoinana~, romelic aWaraSi gavrcelebuli sacekvao nimuSis zusti analogiaa. `monawileobs 15-mde moTama-Se _ vaJebi 7 wlis asakidan. monawileni erTimeores qamrebSi Caebmebian. wina moTamaSe meTauria da xelSi uWiravs qamari. meTauri masze mobmul moTama-Seebs zigzagiseburad daatarebs da gza-kvals ubnevs, rom rogorme mwkrividan mouwyvetlad Semoutrialdes, miswvdes da fexze sartyeli moartyas. meTauri roca moesurveba iZaxis: `oxoinana~, da-narCenebic imeoreben: `oxoinana~, roca moesurvebaT meTaurs gamocvlian~. es zustad is SemTxvevaa, roca yofaSi war-moSobili TamaSoba xelovnebaSic agr-Zelebs arsebobas da ufro metic, igi am kuTxis, kerZod ki aWaris sacekvao folkloris erT-erTi TvalsaCino da gavrcelebuli nimuSia.

zaqaria SerazadiSvils amave naSromSi aRwerili aqvs TamaSi `kataTagvobana~, romelic formiT Zalian waagavs qarTu-li sacekvao folkloris erT-erT gavr-celebul saxes _ ferxuls.

`monawileobs 20-30 mcire asakis bavS-vi, bavSvebi airCeven katas da Tagvs. da-narCenebi erTmaneTs Cahkideben xels da Caabamen did wres.

Tagvi dadgeba wreSi, kata _ wris ga-reT. iwyeba TamaSi. kata cdilobs Sei-Wras wreSi, rom Tagvi daiWiros, dan-arCeni moTamaSeni ki ar uSveben da Tu mainc SeiWra, Tagvs saSualebas aZleven, rom katas wridan gaeqces, katas ki gzas uRobaven. roca daiWers, axal katas da Tagvs irCeven“. es siuJeti namdvilad iZleva imis saSualebas, rom sasceno

damuSavebiT, sworad SerCeuli musika-luri TanxlebiT da siuJetis gamraval-ferovnebiT am TamaSobidan saintereso da saxaliso sabavSvo sacekvao nomrebi Seiqmnas.

aseTive wriuli ferxulis forma aqvs aqve aRweril kidev erT TamaSs `Tula~.

`monawileobs 20-mde moTamaSe, vaJebi, TamaSisaTvis saWiroa Zveli yabalaxi. monawileni dgebian wreze. erT-erTi moTamaSe Tavisi surviliT dgeba wreSi. is iqneba morbenali. danarCenebidan erT-erTs zurgs ukan damaluli aqvs yabalaxi, anu `Tula~, romelsac orive bolo erTad aqvs gamonaskvuli.

moTamaSeebi wreSi Camdgars, anu morbenals, rogorc ki dros uxelTe-ben urtyamen yabalaxs da isev malaven an gadascemen erTimeores. morbenali cdilobs `Tula~ ipovos da moTamaSeebs waarTvas. is moTamaSe, romelsac morbe-nali `Tulas~ upovis, dgeba morbenlis adgilze (gv.25).

zaqaria SerazadiSvilisave naSromSia aRwerili sabavSvo TamaSoba `miparva~: `monawileobs 15-mde moTamaSe _ gogone-bi da vaJebi 7 wlis asakidan. moTamaSeni irCeven moTvalTvales, dgebian swor xazze, xolo moTvalTvale dgeba xazi-dan 15-20 nabijis daSorebiT, ise, rom moTvalTvaleze miqceuli aqvs marcxena an marjvena mxari da SeuZlia Tavis mo-brunebiT gaixedos moTamaSisken an sawi-naaRmdego mimarTulebiT.

rodesac moTvalTvale sawinaaRm-dego mimarTulebiT iyureba, moTama-Ses ufleba aqvs waiwios win, ramdena-dac moaswrebs, ise, rom moTvalTvalem misi moZraoba ver SeniSnos. winaaRmdeg SemTxvevaSi moTvalTvale mas daabrunebs sawyis xazze. sawyis xazze dabrunebuli yoveli moTamaSe ki Tavidan iwyebs win wawevas. is, vinc moTvalTvales imdenad dauaxlovdeba, rom mxarze xels dah-kravs, gamarjvebulia da moTvalTvales Secvlis~ (gv. 47).

zemoT aRwerili TamaSebic vfiqrob erTob saintereso folkloruli masa-laa. am siuJetis gamdidreba qarTuli sacekvao leqsikisaTvis damaxasiaTebeli moZraobebiT, vfiqrob, karg saSualebas iZleva sabavSvo, saxaliso qoreografi-uli nomrebis Sesaqmnelad.

sabavSvo TamaSobaTa Soris erT-erTi metad sayuradRebo gasarTobia `niSxa-niSxa~, romelsac yuradReba miaqcia vera bardaveliZem da misi ganxilvisas Semdeg daskvnamde mivida: `qarTuli sabavSvo TamaSoba `niSxa-niSxa~ asaxavs kosmiur-miTologiur scenas mnaTobi mzisa da Savbneli Zalis gveleSapis daucxrobeli brZolisas. es kosmiur-miTologiuri siuJeti xalxs SeeZlo Seeqmna uZveles warmodgenebTan dakavSirebiT dRe-Rami-sa da bunebrivi sezonebis cvlis gamomx-atveli naTeli da Savbneli, keTili da avi Zalebis Widilis Sesaxeb~.

am TamaSobaSi mzis qalRvTaebas bar-bares warmoadgens barbaluka, xolo Savbnel Zalas _ gveleSaps, niSxa-niSxa. es TamaSoba mzis qalRvTaeba barbaluka-sa da gveleSap niSxa-niSxas brZolis am-saxveli misteriis gadmonaSTia. dimitri janeliZis azriT, niSxa-niSxa rom mar-Tlac saferxulo Sesrulebis misteria unda yofiliyo, amas isic adasturebs, rom TamaSis wyobas SenarCunebuli aqvs saferxulo Sesrulebis niSnebi: moT-amaSeTa or jgufad mwyobrSi sakuTari mTqmelis (barbaluka da niSxa-niSxa) yola. sabavSvo TamaSobaSi saferxulo wyobidan bevri ram dakargulia, magram, samagierod masSi ufro TvalnaTliv Cans adrindeli miTologiuri siuJetis gadmonaSTi.

Tamar gegeSiZe,SoTa rusTavelis sax. Teatrisa da kinos

saxelmwifo universitetis doqtoranti

gagrZeleba ix. Semdeg nomerSi

Page 10: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

10#7 (53), Tebervali-marti, 2015

Page 11: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

11#7 (53), Tebervali-marti, 2015

Page 12: saqarTvelos qoreografia saqarTvelos qoreografia

12#7 (53), Tebervali-marti, 2015

redaqtori:oleg alaviZe

pasuxismgebeli mdivani:manana uSikiSvili

Tanadamfinansebeli _qarTuli qoreografiis

erovnuli centri:zaza mJavanaZe

mis: Tbilisi,

c. dadianis q. #26

tel.: 599 90 75 65

Facebook _ saqarTvelos qoreografia www.qor.org.ge

saredaqcio sabWo:

rezo WaniSvili, iuri toraZe,

Tengiz uTmeliZe,uCa dvaliSvili, zaur laziSvili, murman gamisonia.

saavtoro uflebebi daculia, masalebis gada beWdva redaqciasTan SeuTanxmeblad dauSvebelia, avtorTa azri SesaZloa ar

emTxveodes redaqciisas. avtorebi Tavad ageben pasuxs faqtebis, cifrebisa Tu citatebis sizusteze. masalebs xuT nabeWd Tabaxze

mets nu SemogvTavazebT. Semosuli masalebi avtorebs ukan ar ubrundebaT.

saqarTvelos

qoreografia

saqveynod cnobili gaxda, rom qarT-veli reJisoris zaza uruSaZis gaxmau-rebuli filmi `mandarinebi~ 5 saukeTe-

so ucxoenovan films Soris dasaxelda da amerikis kinoakademiis umaRlesi jildos `oskaris~ nominanti gaxda. samwuxarod, los-anJelesSi gamarTul oskarebis rigiT 87-e ceremonialze `mandarinebma~ ̀ oskari~ ver miiRo, Tum-caRa, is faqti, rom qarTveli reJiso-ris filmi aseT prestiJul jildoze dasaxelda, qarTuli kinematografiisa da sruliad saqarTvelosTvis ukve did gamarjvebad iTvleba.

saukeTeso ucxoenovani filmebis kategoriaSi `oskari~ wilad xvda po-lonur films _ pavel pavlikovskis `idas~. `idasa~ da `mandarinebis~ garda,

am kategoriaSi nominirebuli iyo rusu-li filmi `leviaTani~, mavritanuli `timbuqstu~ da argentinuli `veluri istoriebi~.

SegaxsenebT, rom `mandarinebi~ esto-nur-qarTuli namuSevaria da, vinaidan, filmis dafinansebisTvis meti biujeti estoneTma gamoyo, `oskarzec~ swored

am ukanasknelis saxeliT iqna wardge-nili.

dajildoebis ceremonialze imyofe-bodnen filmis reJisori zaza uruSaZe, estoneli prodiuseri, mTavari rolis Semsrulebeli lembit ulfsaki, aseve qarTveli msaxiobebi miSa mesxi da gior-gi nakaSiZe. dolbis saxelganTqmul Te-atrSi ver moxvda msaxiobi ia suxitaS-vili. TurqeTis aeroportSi samdRi-ani Seyovnebis gamo, mas registracia daagvianda da wiTel xaliCaze gavla veRar SeZlo.

dajildoebis ceremoniam mSvidad da tradiciulad Caiara. `oskari 2015~-is mTavari triumfatori gaxda meqsikeli reJisoris alexandro gonsales iniari-tus namuSevari `biordmen~. am filmma 4 oskari aiRo. wlis saukeTeso msaxiob ma-makacad edi redmeini, xolo saukeTeso msaxiob qalad juliana muri dasaxelda. saukeTeso musikisTvis es prestiJuli jildo gadaeca kompozitor aleqsandr desplas filmisTvis `sastumro grand budapeSti~, romlis reJisoric ues an-dersoni gaxlavT. am filmma kidev sami oskari daimsaxura saukeTeso kostiume-bisTvis, grimisa da dizainisTvis.

vusurvoT warmatebebi, ara marto `mandarinebis~ Semqmnel SemoqmedebiT jgufs, aramed yvela qarTvel kinox-elovans, erovnul kinocentrs, qarTvel msaxiobebs da reJisorebs, romelTaT-visac es precedenti namdvilad iqneba motivacia _ `oskarze~ nominireba xom TavisTavad gamarjvebas niSnavs.

oskarze nominirebuli `mandarinebi~

eqspromtimoumzadeblad, magram kargad Tqmuli

sityva an leqsi, an gakeTebuli saqme.xmarebaSi es gamoTqma ciceronma Sem-

oiRo. cxovrobda 106-43 w. Cvens wel-TaRricxvamde.

epikureliadamiani, romlis mizania martooden

xorcieli siamovneba.gamoTqma warmoiSva ase: III s. Cvens

welTaRricxvamde saberZneTSi cxovrob-da filosofosi epikure, romelic as-wavlida, rom sicocxlis mizani sulieri simSvide da gonebrivi siamovneba ariso.

epikures moZRvreba SemdegSi damax-injda da gagebul iqna ise, rogorc axla gvesmis Cven.

ezopuri gamoTqma(ezopiseburi Tqma) _ gadakrulad

Tqma, igavebiT, orazrovnad saubari.ezope iyo mona, romelic cxovrobda

saberZneTSi Cvens welTaRricxvamde IVs. man datova SesaniSnavi igav-arake-bi. ezopes, rogorc monas, ar SeeZlo pirdapir gamoeTqva Tavisi azri arse-bul wyobilebaze, amitom gadakrulad, qaragmebiT gamoTqvamda azrs.

icocxleTkaci rom cxvirs daaceminebs ityvian:

`icocxleT!~es Cveuleba Zvelad gavrcelebuli

iyo egvipteSi, mesopotamiaSi, saber-ZneTSi da romSi.

legenda ambobs, rom promeTem Tixis-gan gaakeTa kacis qandakeba da STabera nawili im cecxlisa, zevss rom mostaca. qandakebam cxviri daacemina da gacocx-lda. promeTem uTxra: `icocxle!~ amis Semdeg adamianebmac SemoiRes es sityva cxviris daceminebisas.

cxviris dacemineba ebraelebSiac si-cocxlis niSani iyo. dabadebaSi weria, rom erT qals Svili moukvda, elise wi-naswarmetyvelma uloca, `da Seikuncxa ymasa mas zeda Svidgzis da ganaxvna yrma-man Tvalni Tvisni~. `wigni mefeTa~ 4,36.

sxva gadmocema ambobs, rom sa-frangeTSi da SveicariaSi XV s. gavr-celebuli iyo erTgvari avadmyofoba, romelmac bevri xalxi imsxverpla.

SeniSnes, rom Tu vinme cxvirs daace-minebda ara kvdeboda. amitom SemoiRe-so cxviris daceminebisas `icocxleT!~

kalamburimoxdenili sityvebiT oxunjoba, zma.18 s. parizSi cxovrobda gonebamax-

vili meafTiaqe gvarad kalamburi. mis oxunjobas mTeli parizi imeorebda. amis Semdeg aseT oxunjobas kalamburi ewoda.

zognic ase fiqroben, TiTqos es si-tyva italiuridan, `kalamo burlare~-dan warmoiSva, rac kalmiT oxunjobas niSnavs.

panika. panikuri SiSimZafri SiSi.berZnuli miTologiiT pani tyis

RmerTi iyo. Tavi Txisas miugavda da rqebi hqonda, fexebic aseve Txisa hqonda. balniT Semosils sazareli xma hqonda. RamRamobiT afrTxobda mSiSara mgzavrebs. aqedan warmoiSva panis mier gamowveuli SiSi _ panika.

paskvilinawarmoebi, romlis mizania vinmes

gineba, ciliswameba, dacinva.Cveulebriv aseTi nawarmoebi anon-

imuria.XVI s. romSi cxovrobda gonebamax-

vili xarazi paskino. paskinos uyvarda didkacebis gamasxaraveba da didi gone-bamaxvilobiT dascinoda maT.

gamoTqmac paskinos saxelisagan war-moiSva.

ciuri mananaZvirfasi ram, sasiamovno da sasarge-

blo.gamoTqma warmoiSva dabadebidan (wig-

ni 2 mosesi `gamosvlaTa~).moses ebraelebi udabnos gziT mi-

hyavda aRTqmuli qveynisaken. gzad puri SemoeliaT. xalxma iwyo drtvinva. maSin RmerTma cidan manana awvimaT da xalxma Wama igi puris magier. manana iyo TeTri, qinZisTaviviT patara. mananas dagroveba ar SeiZleboda, fuWdeboda. igi modio-da dilaobiT, amitom mas mouTmenlad elodnen. amitom amboben dResac `ciur mananasaviT veli~ amas da amaso...

es sainteresoa

2015 wlis martis Tve metad datvirTuli da Sinaarsobrivad mravalferovania saqarTvelos

qoreografiis moRvaweTa SemoqmedebiTi kavSirisaTvis.

dagegmilia RonisZiebaTa sakmaod didi CamonaTvali, romelTa ganxorcielebac xels Seuwyobs

qarTuli qoreografiuli xelovnebis ganviTarebas,

axalgazrdobis esTetikuri aRzrdis procesSi misi gamoyenebis sistemis

srulyofas.

7 marts q. wyaltuboSi Catarda imereT, raWa-leCxumisa da qvemo

svaneTis sabavSvo da axalgazrduli ansamblebis daTvaliereba.

7-8 marti mniSvnelovani dReebi iyo guriis regionisaTvis. sabavSvo

qoreografiul ansamblebs `mananursa~ (xelmZRvanelebi manana

makaraZe da nukri Rlonti) da `zenaars~ (xelmZRvaneli melis nadiriZe) saiubileo TariRebi

SeusruldaT. amasTan dakavSirebiT gaimarTa saangariSo koncertebis

seria qalaq ozurgeTsa da natanebis kulturis saxlSi.

10 marts aseTive koncerti gaimarTa qalaq WiaTuraSi, sadac scena daeTmo

ansambl `fesvebs~ (xelmZRvaneli mamuka cercvaZe).

14-15 marti mniSvnelovani dReebia qoreografiis moRvaweTa

kavSirisaTvis. am dReebSi qalaq baTumSi Catardeba gasvliTi

samecniero-kvleviTi konferencia da gamgeobis sxdoma.

21 marts q. TbilisSi sacxovrebeli adgilis mixedviT gaixsneba

saxelovani qarTveli mocekvavis, suxiSvilebis legendaruli solistis

latavra foCianis memorialuri dafa.

Tvis RonisZiebebs Seajamebs `sanimuSo-sabavSvo saxalxo qoreografiuli

ansamblebis~ daTvaliereba-festivali, romelic gaimarTeba

28-29 marts q. TbilisSi. gaicema Sesabamisobis axali sertifikatebi da

specialuri diplomebi.