ELAMISTOIMING SUREMINE

Sandra Jaanimets, Terje Heinaste, Viivi Käärma

Suremine on elamise viimane toiming

➲ Ainus kindel asi meie elus on see, et me kõik kord sureme

➲ Surmale eelneb teatud protsess, välja arvatud juhul kui on tegemist äkilise surmaga

➲ Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga oluline kõigile õdedele, et nad võiksid suremise ja lähedase inimese kaotuse puhul osutada oskuslikku ning kaastundlikku hooldust

➲ Enamus inimesi soovib surra vanana, äkki ja loomulikul teel, ilma oma väärikust kaotamata

Loomulik surm

➲ Surm kõrges vandaduses kui elutöö on lõpetatud

➲ Loomulikuks surmaks peetakse ka haiguse või operatsiooni tagajärjel surma..... ?

Surm õnnetuse läbi

➲ Enamikes lääneriikides on surm liiklusõn-netuste läbi noorte täiskasvanute seas kõige sagedasem surma põhjus.

➲ Lennuõnnetused, tööõnnetused, loodusõn-netused nõuavad ka palju inimelusid.

➲ Surm mõtlematust käitumisest on sageli noortega juhtuvate õnnetuste põhjused

➲ Õnnetusjuhtumi puhul ei saa inimene ise ega ka lähedased surmaks ette valmistuda

Vägivaldne surm

➲ Tahtlikult tekitatud vä-givaldne surm

➲ Sageli kaasneb leinaga soov kättemaksta

➲ Jällegi puudub inimesel ja lähedastel võimalus valmistuda surmaks

➲ Surm tundub ebaõiglane

➲ Inimeste vägivaldne massiline surm sõjas

➲ Sõdurid kes lähevad teadlikult surma

➲ Tsiviilisikud kes elavad pidevas surmahirmus või hukkuvad

➲ Inimestel korraga hirm ja lein

Enesetapp

➲ Kui inimesel kaob soov elada ja ta võtab endalt elu

➲ Rituaalsed enesetapud➲ Sageli seostatakse ene-

setapud noortega, tihti võtavad elu endalt ka vanemad inimesed

➲ Lähedastel väga raske üle elada ja süütundest vabaneda

Kerge surma võimaldamine eutanaasia

Akttiivne

➲ Inimese surmale kaasa aitamine medikamentidega

➲ Aparaadi välja lülit-amine näiteks kui inimene on eelnevalt seda palunud

➲ Moraalne ja eetiline küsimus?

Passiivne

➲ Jõuetule vanurile mitte anda anti-biootikume kuid üm-britseda ta muidu hoolitsusega

➲ Võimaldada inimesel väärikalt surra

➲ Mida grupp arvab?

Kaotus ja leinamine

➲ Kaotus ja leinamine on osa elamise protsessist, kuigi nad on seotud surma ja suremisega.

➲ Kaotusel järgneb kurbus, mis on üks kõige tugevamaid emotsionaalseid kogemusi.

➲ Kurbus on „enese sidumise“ hind meie elus➲ Kurbuse emotsioon on nii tugev, et seda tun-

nevad ka need kellest me seda arvatagi ei oska: väikesed lapsed, vaimuhaiged, vaimse puudega inimesed, loomad

Kaotus ja leinamine

➲ Leinamine tekib ilmajäämisest➲ Lisaks kurbusele võib esineda ka muid re-

ageeringuid leinaprotsessis, šokk, viha, eitus, häbi, süütunne, hirm, ängistus, pahameel, hirm, depressioon jne.

➲ Leina peaks vaatama protsessina ja tal on omad etapid

➲ Oluline on, et leinaja elaks need protsessid läbi➲ Tuleb mõista, et sageli lähedase inimese surm

muudab leinaja funktsiooni ja rolli: naisest saab lesk, pojast perekonnapea

Elukaar: seos suremise elamistoiminguga

➲ Sünnituseelne surm – loote surm emakas või sünnitusel.

➲ Väikelapseiga – imikute äkksurm või surm en-nem aastat

➲ Lapseiga – surrakse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma vastu ette valmistada. Väike lootusetult haige laps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega.

Elukaar: seos suremise elamistoiminguga

➲ Noorukiiga – kuigi murdeealine saab teoreetil-iselt aru elu lõpplikkusest on tal raske sellega leppida.

➲ Vanematele tundub laste enneaegne surm väga valus. Sageli saavad perekonnad löögi millest nad ei toimu kunagi.

➲ Sageli loodetakse vaimselt kasvada välja sellest teiste samas olukorras olevate inimeste kogemustest.

➲ Olulised on tugigrupid lastele ja ka vanematele

Elukaar: seos suremise elamistoiminguga

➲ Täiskasvanuiga – öeldakse „elu parim iga“, eriti nooremas eas. Samuti surmaga raske leppida, eriti äkksurmaga, sest ei ole saadud ette valmistuda.Hilisemas täiskas-vanu eas tuletavad vananemisega seotud muutused surma juba meelde.

➲ Vanadus – vanemad inimesed teavad, et nad lähenevad elukaare lõpule, sellest an-navad tunnistust eakaaslaste surmad.

Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus

➲ Suremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt

➲ Isegi väga suure füüsilise sõltuvuse puhul on võimalik säilitada lugupidamine iseendast – hing võib olla ikkagi sõltumatu

➲ Õdede ja haigla personali kohus on luua suremiseks sellised võimalused

➲ Samuti tuleb arvestada ka surija pereliikmete vajadustega, kuni füüsiline ja vaimne tasakaal taastuvad

Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid

➲ Igal indiviidil on elust, surmast ja suremisest oma arusaam

➲ Surijal ja abistajal(õel) võivad olla need erinev-ad. Oluline, et abistamisel lähtutakse surija va-jadustest

➲ Kõik surijad ei vaja õe abi, kuid elukaare lõpp-punkti jõudnud inimeste probleeme on võimalik leevendada

➲ Individuaalselt abi saab anda kui tuntakse pat-siendi soove ja vajadusi ning suremise kulgu

Bioloogilised tegurid

➲ Surmaeelne haigus – algab siis kui meditsiinil-ine ravi ei suuda muuta haiguse suunda võib leevendada fataalse haiguse sümptomeid, pal-liatiivne hooldus.

➲ Surm – kliiniline surm, bioloogiline surm ja ajusurm.

➲ Pärast surma, koed ja lihased kaotavad too-nuse, keha jahtub ja koolnukangestus saabub 2-3 tunni jooksu

➲ Organite loovutamine➲ Lein

Psühholoogilised tegeurid

➲ Tõekspidamised – inimestel on isiklikud arusaamad surmast, sageli põhinevad need re-ligioonil. Kellel religioosed ja ideoloogilised uskumused puuduvad, on surma ainsaks ees-märgiks elu paratamatu lõpetamine.

➲ Teadmised – on suur vahe kas inimene teab, et ta sureb või ta ainult kahtlustab seda. Kui tema eest varjatakse haiguse fataalsust, ei ole tal võimalik valmistuda surmaks. Ümbritsevate käi-tumisest võib ta seda tajuda, samuti on inimene võimeline nägena ja tundma märke.

Psühholoogilised teguridtunded

Tunded – igas inimeses toimuvad psühholoo-gilised muutused on erinevad, kuid siiski on kõigi surijate reageeringutes teatud ühiseid jooni. Kubler – Ross(1969) küsitles surijaid ja tõi välja järgmised faasid:➲ Eitamise ja eristumise faas, mille jooksul

nad keelduti tunnistamast, et nad surevad ➲ Usuti imeparanemisse ja püütakse teha

kaupa arsti ja jumalaga➲ Masendus, kahetsus, viha➲ Tunti sügavat kahetsust käest lastud võim-

aluste pärast

Psühholoogilised teguridkaotus

➲ Kaotus- surija kaotab kõik, mis tema elus on olnud

➲ Juba ennem lähedase inimese surma on perekond, sõbrad suures stressis, nad muretsevad armastatud inimese ebamugavuse, valude ja kaotuse pärast

➲ Vahel on abituse ja lootusetuse tunne liiga tugev ning inimene vajab meditsiinilist ravi

➲ Närvivapustus saadakse sagedamini äkksurma läbi lahkunut, last või enesetapjat leinates

Sotsiokultuurilised tegurid

➲ Sotsiaalsed tavad – igas ühiskonnas on oma kultuurist tulenev suhtumine surma. Maailma eri osades on kombed väga erinevad. Nendes ühuskondades kus hooldab surijat perekond on mit-meid suremisega seotud sotsiaalseid kombeid.

➲ Kaasaegne ühiskond – surm on muutunud tabuteemaks ning inimesed arvavad, et nad peavad leina varjamaSuremise koht on muutunud, sageli surrakse haiglas, hooldekodus.

Sotsiokultuurilised tegurid

➲ Religioon - paljud surmaga seotud kombed pärinevad religioonnist, need sisaldavad suremisega ja laibast vabanemisega seotud tseremooniaid.

➲ Suremise toimingu juures on oluline ar-vestada surija religioonist tulevate soovidega. Vahel soovitakse surija juurde vaimulikku või religiooniga seotud inimest, vastava tseremoonia läbi viimiseks

➲ Matused – gremeerimine, matmine,

Keskonna tegurid

➲ Arenenud lääne riikides on suundumus surra institutsioonides, mitte kodus

➲ Arvatakse, et enamik inimesi soovib surra kodus. Seda kinnitavad ka erinevad uur-imused.

➲ Haigla miljöö ei ole surija sõbralik, ka per-sonalil on raske suhtuda positiivselt surijate eest hoolitsemisse.

➲ Hospits – hooldekodu

Poliitilis-majanduslikud tegurid

➲ Majanduslikud tegurid – riigi majamndus-likku seisundit peegeldavad surmapõhjused ja rahvastikuprognoositav eluea pikkus.

➲ Poliitilised tegurid – riiklik toetus surijale ja leinajatele.

Aktuaalsete ja potensiaalsete prob-leemide väljaselgitamine

Suremisega seotud probleemid on liigitatud järgmiselt :

➲ Suremisega seotud füüsilised probleemid;

➲ Suremisega seotud psühholoogilised prob-leemid;

➲ Perekonna probleemid.

Suremisega seotud füüsilised prob-leemid

➲ Et selgitada, kas patsiendil esineb nimetatud prob-leeme või kas need võivad tal tekkida, peab õde määratlema kõik elamistoimingud, seejärel võib ta planeerida vajalikud õendussekkumised.

➲ Hügieenilele ei reageerita sageli piisavalt (ei pöörata tähelepanu suuhooldusele; ravimeid, näiteks valuvaigisteid ja lahtisteid, ei anta piisava sagedusega ja piisvas koguses).Põhjalik määratlemine on seetõttu väga tähtis.Et selgitada, kas patsiendil esineb nimetatud prob-leeme või kas need võivad tal tekkida, peab õde määratlema kõik elamistoimingud, seejärel võib ta planeerida vajalikud õendussekkumised.

Suremisega seotud füüsilised probleemid

➲ Valu➲ Anoreksia, iiveldus ja oksendamine➲ Raskused neelamisel, veetustumine➲ Raskused eritamisel➲ Lamatised➲ Hingamisraskused, köhimine➲ Silmadega seotud ebamugavused➲ Halb lehk

Õendustoimingud

➲ Surijate füüsilist mugavust parandavad õendustoimin-gud.Sageli on vajalikud vaid õe paremad oskused ja suurem kannatlikkus, sest ka väiksemad probleemid võivad muutuda haige jaoks suureks, kui tema ise-seisvus ja jõud vähenevad.

➲ Surijaid võib julgustada osalema oma hügieenis, kui nad tunnevad , et on selleks suutelised.Õendustöö peab olema korraldatud nii paindlikult,et selles võiks arvestada neid ajaperioode , millal patsient saab hakkama oma häiretega ja valukontroll on optimaalne.

➲ Kui füüsilistele ebamugavustele on pööratud piisavalt tähelepanu, võib pühendada rohkem aega ja energiat elukvaliteedi parandamisele ennem surma.

Suremisega seotud psühholoogilised probleemid

Kuigi inimeste reageering surmale on paljuski sarnane – on õenduse individual-iseerimisel siiski väga oluline mõista , et iga surija ja teda ümbritsevad inimesed reagee-rivad surmale isemoodi.

Suremisega seotud psühholoogilised probleemid

➲ Hirm ja ängistus -

õde pole ehk võimeline kõrvaldama hirmu ja ängistust, kuid siiski võib ta lihtsaid vahendeid kasutades patsiendi olemise mugavaks muuta.Näiteks osavõtlikkuse ilmutamine, surija murede ära kuulamine ja talle seltsiksolemine.Õde võib hoolitseda selle eest,et surija usulistesse arusaamadesse ja toimingutesse suhtutakse piis-ava austusega ning võib ka haiget abistada usukommete täitmisel.

Suremisega seotud psühholoogilised probleemid

➲ Üksindus -

Haiglas viibivad surijad võivad tunda vahel lämmatavat üksindustunnet vaatamata sel-lele, et nad tegelikult ei ole üksinda.Õde peab surijaga tihedalt suhtlema.Oleks hea kui tema ja surija vahel valitseks usal-dus, mis aitaks vähendada üksindust ja eri-statust.

Suremisega seotud psühholoogilised probleemid

➲ Eristamine - Kui surijat hooldatakse kodus, ümbritsevad teda sõbrad, perekond, naabrid, isiklikud asjad.Indiviid säilitab vähemalt osaliselt kontrolli oma lähiümbruse üle.Kui inimesed lähet-atakse surema haiglasse või hospitisse, on nad oma tut-tavast ümbrusest täielikult eristatud.Haiglad on suremiseks väga üksildased kohad ja sugu-lastel ning sõpradel on seal väga vähe võimalusi surijaga segamatult koos olla.Haiglate puuduste vältimiseks,eeskätt just perekonnast ja kodust eristamise ületamiseks rõhutatakse hospitite vaikset ja lõdvestavat keskkonda,milles on äärmiselt olu-line koht patsiendi ja tema pere soovidele kohandatud hoolitsusel ja osavõtlikkuse arvestamisel.

Perekonnaprobleemid

Suremise elamistoiminguga seonduvaid probleeme vaadeldes tuleb käsitleda nii hästi patsiendi kui perekonna probleeme.Sõna “ Perekond “ võib tõlgendada väga laialt ,alustade sellest ,et sinna kuuluvad sugulased ja lõpetades sõprade, partnerite ja kõigi muudega, kes on surmaeelse hai-guse ajal surija jaoks “muud olulised isikud”.

Perekonnaprobleemid

➲ Hirm ja ängistus - Samamoodi nagu hirm valdab surijat ennast, valdab see ka tema perekonda.On oluline toetava ja inimliku suhte loomine surija sugulastega.On oluline olla kättesaadav. Sageli on suur abi ka sellest, kui lubada neil osaleda pat-siendi hooldamisel, näiteks pesemisel või söömisel – see muudab haige külastamise nende jaoks eesmärgipärasemaks, võimaldab näidata oma hoolitsust ja muret ning aitab leevendada hirmu ja ängistust.

Perekonnaprobleemid

➲ Pikaleveniva surmaga kaasnev masendus - Suurt masendust tekitab perekonnas see, kui patsient viibib “ajusurmas” ja on tegel-ikult ükskõik, kui sageli teda külastada ja mida teha – ta ei reageeri millelegi.

➲ Tugiisikud ja hooldajad on väga raske koorma alla ja neile oleks vaja profession-aalselt nõustamist.

Perekonnaprobleemid

➲ Vahetult pärast surma vajab perekond ja lähe-dased aega, et surm teadvustada. Kui tekib šokk siis on vaja meditsiinilist abi.

➲ Leinamine – õde peaks omama infot erinevate tugigruppide ja psühholoogide kohta kes saaksid inimest aidata. Kui suremise protsess on pikaldane võiks juba ette soovitada raam-atuid mida võiks lugeda, kui ollakse võimeline seda tegema.

➲ Kindlasti oleks vaja välja selgitada millist tuge leinaja vajab.

Mõned raamatud mida võiks soovitada

➲ Atle Dyregrov, Elin Hordvik”Laste lein” ➲ Verena Kast”Lein. Psüühilise protsessi

faasid ja nende ületamise teed”

Pikaldast ja rasket letaalselt lõppevat hai-gust põdevale inimesele ja tema perele

➲ Ken Wilberi “Arm ja Meelekindlus”➲ Mitch Albom “Teisipäevad Morrie’ga”

Õendustegevuse planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindam-

ine

➲ Suremise elamistoiminguga seonduv hool-dus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui leinajate abistamist pärast lähedase inimese surma.

➲ Selleks, et õde saaks seda teha peab ta tundma kõiki elamistoiminguid ja ka suremistoimingut.

Intervjuu küsimused

➲ BIOLOOGILISED TEGURID

➲ Kas ähvardab elu?

➲ Mida teab inimene ja tema pere haiguse prognoosi kohta?

➲ Kas see on aktuaalne või potentsiaalne probleem?

➲ Millal inimene võib surra?

Intervjuu küsimused

➲ PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

➲ Kas inimene tunneb hirmu surma ees?

➲ Kas inimene tahab, et teised olulised inimesed sellest teaksid?

➲ Missugune on isiku käitumine, meeleolu ja isiksus.

➲ Milline on inimese arusaam suremisest/surmast?

Intervjuu küsimused

➲ SOTSIO-KULTUURILISED TEGURID

➲ Milline on isiku suhe, uskumused ja kogemus surmast?

➲ Kas isikul on mingeid erilisi kultuurilisi, religioosseid, sotsi-aalsed või isiklikke vajadusi seoses suremise/surmaga?

➲ Kellega on vaja ühendust võtta: perega, partneriga või sõ-pradega?

Intervjuu küsimused

➲ KESKKONDLIKUD TEGURID

➲ Keskkonna valik, et kergendada rahulikku surma: hospiits, kodu, haigla.

➲ Millised ressursid on vajalikud isikule, perele ja hooldajate-le?

Intervjuu küsimused

➲ POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID

➲ Kas on mõni majanduslik, õiguslik, eetiline, ühiskondlik või kodune takistus rahulikul suremisel?

➲ Kas on piisavaid ja efektiivseid toetusteenuseid kodus ja haiglas suremiseks ja lähedase inimese kaotuseks?

➲ Kas isikul on tahe oma organeid annetada ja kas pere on sellest teadlik?

Kasutatud kirjandus

➲ N.Roper, W.W.Logan, A.J.Tierney ”Õenduse alused”

Täname tähelepanu eest!