Uuringu „Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule“ tutvustamine

13. jaanuar 2011

2

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju

investeeringutele ja majandusarengule

Jaanika Meriküll (TÜ)

Risto Kaarna (Praxis)

13.01.2011

3

Uuringu koostajad

• Poliitikauuringute Keskus Praxis– Risto Kaarna, Anne Jürgenson, Katrin Lasn, Kadri Kuusk,

Silja Kralik, Kärt Sein

• Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE– Jaanika Meriküll, Jaan Masso, Priit Vahter, Priit Sander,

Siim Espenberg

• Advokaadibüroo Glimstedt– Rainer Eidemiller, Priit Lätt

• Nõuandvate ekspertidena osalesid:– Andres Võrk, Dmitri Jegorov, Jüri Sepp, Seppo Kari

13.01.2011

4

Uuringu taust ja uurimisküsimused

• 2000. aasta tulumaksureform lõi Eesti ettevõtete jaoks maailmas unikaalse maksukeskkonna, kus ettevõtted tasuvad tulumaksu vaid jaotatud kasumilt.

• Käesoleva uuringu eesmärk oli teostada laiaulatuslik ja põhjalik analüüs selle reformi võimalikust mõjust järgnevatele näitajatele:– Investeeringutele– Investeeringute struktuurile– Uutele investeeringutele vs tulude reinvesteerimisele– Ettevõtete jätkusuutlikkusele majandussurutise ajal– Kapitali ja tööjõu efektiivsusele (tootlikkusele)– Majanduskasvule– Majanduse restruktureerimisele– Ettevõtete tulumaksu laekumisele– Muudele maksutuludele

13.01.2011

5

Metoodika

• Usaldusväärse tulemuse saamiseks kombineerime erinevaid analüüsi-meetodeid

• Iga tegevus vastab ühe uurimismees-konna iseseisvale tööle ja peatükile uuringu raportis

13.01.2011

Tegevus 1: Poliitikateostajate kogemus - küsitlus

Tegevus 2: Mõju ettevõtetele –

küsitlus ja kval. analüüs

Tegevus 4:Mõju

makronäitajatele - majandusteoreetiline

mudel

Tegevus 5: Mõju

maksulaekumistele – kombineeritud

andmeallikad, kvant. analüüs

Tegevus 3: Mõju ettevõtetele - registri andmete kvant. analüüs

Sünteesraport maksureformi oodatavast ja tegelikust mõjust investeeringutele, majandusarengule,

maksulaekumistele

6

Metoodika: tegevused 1 ja 2

Kasutavad kvalitatiivset analüüsi

• Tegevus 1: Poliitikakujundajate kogemus– Eesmärk: avaliku sektori esindajate kunagised ootused

reformi mõjude osas ning tänane tunnetus nende ootuste täitumise osas

– Analüüsimeetod: 12 struktureeritud intervjuud poliitikakujundajate ning ettevõtete katusorganisatsioonidega

• Tegevus 2: Ettevõtete küsitlus – Eesmärk: ettevõtete hinnang reformi mõjule– Analüüsimeetod: ettevõtete internetipõhine küsitlus,

täpsemalt:• 2008.a. äriregistris olevate ettevõtete põhjal loodi

stratifitseeritud juhuvalim (tegevusala ja suuruse järgi)• toimumisaeg: 2010 II kvartal• vastas kokku 471 ettevõtjat 13.01.2011

7

Metoodika: tegevused 3 ja 4

• Tegevus 3: Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete registriandmete analüüs– Eesmärk: reformi võimalik mõju Eesti ettevõtete kapitali

struktuurile, investeeringutele ja tootlikkusele võrreldes teiste Balti riikide ettevõtetega

– Analüüsimeetod: mikroökonomeetriline diferents diferentsis analüüs

• juhuvalim, hõlmatud 45% Eesti ettevõtetest, 10% Läti ettevõtetest ning 2% Leedu ettevõtetest

• analüüsi baasperiood 1996-2004 • kokku valimis 20-30 000 ettevõtet Baltikumist

• Tegevus 4: Majandusteoreetiline mudel – Eesmärk: reformi võimalik mõju majanduse makronäitajatele– Analüüsimeetod: neoklassikaline makroökonoomiline mudel,

mudeli abil simuleeriti kaks stsenaariumit: • kui maksumäärad oleksid jäänud enne 2000. aasta tasemele ehk nii

reinvesteeringute kui üksikisiku tulumaksumäär oleksid võrdsed 26%• kui üksikisiku tulumaksumäär oleks jäänud muutumatuks, kuid

reinvesteeringute maksumäär võrduks nulliga• -> võrdleme nende kahe stsenaariumi korral saavutatud majanduse

tasakaalu kapitali, tarbimise ja sissetulekute taset 13.01.2011

8

Metoodika: tegevus 5

Tegevus 5: maksulaekumiste analüüs´• Eesmärk: reformi võimalik mõju lühi- ja pikaajalistele

maksutuludele ning kasumi riigist välja viimisele• Analüüsimeetodid: diferentsanalüüs ja seda toetavate

regressioonimudelite hindamine seoste leidmiseks– Kombineeritud andmeallikad:

• äriregister (1995-2009)• Maksu- ja Tolliameti maksude deklareerimise andmed (2000-2009) • Statistikaameti ettevõtlusstatistika ja valitsussektori rahanduse

andmed (1995-2008)

– Lühiajalisi mõjusid hinnati 2000.-2001. aasta kohta, pikaajalisi mõjusid 2000.-2008. aasta kohta.

13.01.2011

9

Kirjeldav ülevaade: rahaseisu ja võlakordaja dünaamika Balti

riikides

Alates 2000. aastast on agregeeritult:• Eesti ettevõtete rahaseis paranenud kiiremini kui teistes Balti riikides• Eesti ettevõtete võlakordaja vähenenud, samas kui võlakordaja on

kasvanud teistes Balti riikides

13.01.2011

Rahaseis

0.02

0.04

0.06

0.08

0.1

0.12

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Rah

a, p

anga

kont

od ja

vää

rtpab

erid

kog

uvar

ades

Eesti Läti Leedu

Võlakordaja

0.3

0.35

0.4

0.45

0.5

0.55

0.6

0.65

0.7

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Ko

hust

used

kog

uvar

ades

Leedu Eesti Läti

10

Kirjeldav ülevaade: investeeringute ja tööjõu tootlikkuse dünaamika Balti

riikides

Alates 2000. aastast on töötlevas tööstuses agregeeritult:• Investeeringud töötaja kohta (reaalhindades) kasvanud kõige kiiremini Lätis

ning Eestis ja Leedus umbes samas tempos• Müügitulu töötaja kohta (reaalhindades) kasvanud Eestis kiiremini kui Lätis

ja samas tempos Leeduga

13.01.2011

Investeeringud

10

20

30

40

50

60

70

80

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Inve

stee

ringu

d tö

ötaj

a ko

hta

(rea

alhi

ndad

es),

tuh.

kr.

Eesti Läti Leedu

Tootlikkus

200

300

400

500

600

700

800

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007M

üügi

tulu

tööt

aja

koht

a (re

aalh

inda

des)

, tuh

. kr.

Eesti Läti Leedu

11

Uuringu tulemused: investeeringud

Investeeringute maht• Reform on suurendanud ettevõtete investeeringuid• Investeeringud on kasvanud enam teeninduses ja

väikeettevõtetel, kogu valimis investeeringute määra kasv 15%-punkti

• Ka majandusteoreetiline simulatsioon kinnitab seda tulemust: võrreldes tootmise ja tarbimise kasvuga, kasvas kõige enam reformi tulemusel kapitali maht majanduses

Investeeringute struktuur• Praegusel maksusüsteemil on olulisem mõju investeeringute

mahtudele, mitte aga esialgsele otsusele investeerida ning samuti mitte ka investeeringute struktuurile

Uued investeeringud vs tulude reinvesteerimine• Jaotamata kasumi ja reservide osatähtsus ettevõtte kapitalis

on kasvanud 15 protsendipunkti, see efekt on tugevam väikeettevõtetes

• Praegune süsteem investeerimist teistesse (uutesse) ettevõtetesse ei pärsi

13.01.2011

12

Uuringu tulemused: ettevõtete jätkusuutlikkus

• Reformijärgselt on Eesti ettevõtetel võrreldes Läti ja Leedu ettevõtetega:– võõrkapitali osatähtsus kogukapitalis

vähenenud keskmiselt 10 protsendipunkti– laenukapitali osatähtsus kogukapitalis

vähenenud keskmiselt 7 protsendipunkti– sularaha osatähtsus varades kasvanud

keskmiselt 2-3 protsendipunkti– reform on mõjutanud väikeettevõtteid pisut

enam võõr- ja laenukapitali osas ning oluliselt enam likviidsete varade akumuleerimise osas

• kõrgem likviidsus ja madalam võlakoormus omasid statistiliselt olulist positiivset mõju ettevõtete ellujäämistõenäosusele 2009. aastal.

13.01.2011

13

Uuringu tulemused: tootlikkus ja majanduskasv

Kapitali ja tööjõu efektiivsus (tootlikkus)• Maksureformi järgselt on tööjõu tootlikkuse kasv olnud viie

aasta jooksul Eestis 11 protsendipunkti suurem kui Lätis ja Leedus.

• Reformi tulemusel on tootlikkus kasvanud enam teenuste sektoris, väikeettevõtetes on suhteline tootlikkuse kasv olnud tagasihoidlikum kui oli seda suhteline investeeringute kasv

Majanduskasv• Teoreetilisel mudelil teostatud simulatsioonid viitavad, et

reformi tulemusel kasvas kapitali maht majanduses 6% kuni 11,2% enam, tarbimine 0,5% kuni 2,7% enam ning SKP 1,9% kuni 4,9% enam.

• Tegemist on erinevate stsenaariumite tasakaaluseisundite võrdlusega, selle tasakaalupunkti saavutamise aeg ei ole määratletav, tegemist on pika-ajaliste mõjudega13.01.2011

14

Kirjeldav ülevaade: ettevõtete tulumaksu laekumine

• Madal laekumine aastatel 2000-2002• Alates 2003. aastast endine tase ning stabiilsem laekumine

13.01.2011

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine 1995-2009

15

Uuringu tulemused: ettevõtete tulumaksu laekumine lühiajaliselt

• Lühiajaline periood – 2000-2001:– Korrastusid ettevõtete majandusaasta

aruanded:• Tegevustulukus ja maksustamiseelne kasum enam kui

kahekordistusid.• Samal ajal bilanss, põhivara ja käive kasvasid vaid

20%.

– Tasumisele kuuluv tulumaks vähenes olulisel määral võrreldes olukorraga kui oleks kehtinud vana süsteem, sh seaduses sisaldunud üleminekusätete tõttu.

13.01.2011

16

Uuringu tulemused: maksutulude laekumine keskpikal perioodil

• Keskpikk periood – 2000-2008:– Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oleks

olnud vana süsteemiga mõnevõrra suurem (kuni 2,5 miljardit krooni 1995. aasta hindades)

– Läbi majanduskasvu positiivne mõju teistele maksutuludele:

• Füüsilise isiku tulumaks• Sotsiaalkindlustusmaksed • Käibemaks ja aktsiisid

– Muude maksutulude kasv tasakaalustab juriidilise isiku tulumaksu laekumise languse.

13.01.2011

17

Uuringu tulemused: kasumite riigist välja viimine

• Kuigi jaotatud kasum kuulub alati maksustamisele, eksisteerivad ettevõtjatel teatud võimalused maksukoormuse optimeerimiseks mitteresidentidele tehtavate väljamaksete (litsentsi- ja konsultatsioonitasud, intressid jms) kaudu, aga:– Paljude ettevõtete puhul on tegemist tavapärase

majandustegevusega– Teada on ainult esmase väljamakse saaja residentriik

• Ökonomeetriliste mudelite hinnangud ei näitanud seost sihtriigi maksumäära ja väljamaksete hulga vahel.

13.01.2011

18

Kokkuvõte

• Tulumaksureformil oli:– Tugev positiivne mõju investeeringute mahtudele.– Mõnevõrra väiksem mõju tootlikkusele ja SKP-le.– Positiivne mõju ettevõtete jätkusuutlikkusele.

• Panus majanduse restruktureerimisse oli tagasihoidlik: – Kasulik pigem kapitalimahukatele tegevusaladele.– Mõju investeeringute struktuurile nõrk.

• Mõju maksutulude laekumisele:– Vana süsteemiga oleks ettevõtete tulumaksu rohkem

laekunud.– Muude maksutulude kasvanud laekumine tasakaalustab

seda.13.01.2011

Uuringu “Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju

investeeringutele ja majandusarengule” kommentaarid

ja tähelepanekud

Siim RaieEesti Kaubandus-Tööstuskoda

Peadirektor

Olulisemad tulemused

• 78% ettevõtetest on olemasoleva süsteemiga väga rahul või rahul

• 79% eelistab süsteemi jätkumist

• 52 – 64% pidas süsteemi mõju reinvesteermisotsustele oluliseks

• Süsteem ei pärsi vaba kapitali liikumist

Olulisemad tulemused (2)• 52% leidis, et nende laenuvõimekus on

oluliselt või teatud määral paranenud. Samal ajal on võõrkapitali osakaal ettevõtetes 2000 aastast vähenenud – omakapitali kasv samas tempos krediidi kasvuga andis parema positsiooni kriisi üleelamiseks.

• 86,6% vastanutest on säästnud/säilitanud kasumi ettevõttes riskide maandamiseks, mis kriisi käigus osutus targaks otsuseks. Eesti ettevõtete likviidsus naabritest kõrgem.

Olulisemad tulemused (3)• Kehtiv maksusüsteem on positiivselt

mõjutanud investeeringuid (68%), produktiivsust (50%) ja tööhõivet (42%)

• Maksureform suurendas nii kapitali mahtu majanduses, tarbimist kui SKPd

• Reform kiirendas Investeeringute ja tööjõu tootlikkuse kasvu võrreldes Läti ja Leeduga

Järeldused

• Ettevõtete tulumaksureform on üksiku otsusena üks Eesti majandust viimasel 10 aastal enim mõjutanud otsuseid.

• Positiivne mõju väike-ettevõtetele suurem• Positiivne mõju kasvavatele ettevõtetele

suurem – pärast kriisi on enamus ettevõtteid taas kasvufaasis, mida süsteem peaks toetama.

Tulevik?

• Stabiilsus

• Atraktiivsus

• Süsteemi “poleerimine”

Uuringust

• Tänud Rahandusministeeriumile laiapõhjalise kaasamise eest ja põhjaliku eeltöö eest!

• Tänud uurijatele tiheda ja mitmekülgse kaasamise ja arutelude eest!