Esimene aasta Tegevused,tulemused ja õppetunnid

2013. aastal sai Tartust esimene Eesti omavalitsus, mis alustas kaasava eelarvega – ühe väikse osa üle linnaeelarvest said otsustada linlased.

Kaasavat eelarvet on maailmas palju katsetatud –

alates Porto Alegrest Brasiilias kuni hiljutiste

„klubiga“ liitujateni nagu San Fransisco, New York ja

Reikjavik. Nüüd siis ka Tartus.

Nii nagu ikka millegi uuega alustades, ei kulgenud

kõik sugugi tõrgeteta. Järgnevatel lehekülgedel

antakse kiire ülevaade Tartu kogemusest: sellest,

kuidas kaasavat eelarvet ette valmistati, ellu viidi,

millega asi lõppes ja mida selle käigus õpiti.

Peamised sammud kaasava eelarve

ettevalmistamisel

1. samm – märtsis 2013 lõi linn töörühma, kuhu

kuulusid linnapea, linnasekretär, abilinnapead,

avalike suhete osakonna töötajad, juristid,

kõigi volikogu fraktsioonide esindajad ja e-Riigi

Akadeemia (eGA) ekspert.

2. samm – märtsist juunini töötas töörühm eGA

nõustamisel arutelukoosolekutel välja 3

erinevat stsenaariumi kaasava eelarve

läbiviimiseks.

3. samm – 3 stsenaariumit erinesid üksteisest nii

eesmärgi, ülesehituse kui aruteludemokraatia

osakaalu poolest.

4. samm – valmis lõplik stsenaarium.

5. samm – volikogu kinnitas stsenaariumi (joonis

2) ja kaasavaks eelarveks eraldatava osa

eelarvest – 1% investeeringute eelarvest:

140 000 eurot (vt. joonis 3).

Joonis 1. Kaasava eelarve

pilootprojekti ettevalmistamise

etapid

2. Töögrupi koosolekud

3. Kolm stsenaariumi

1. Töörühm (märtsis 2013)

4. Lõplik stsenaarium

5. Volikogu otsus (juuni 2013)

Joonis 2. Juuniks 2013 väljatöötatud mudel kaasava

eelarve projektiks Tartus

Joonis 3. Tartu linna eelarve 2013 ja kaasava

eelarve osa selles

Allikas: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/

viited/VOLM2012122000078

140 000 14 483 667

Investeeringute

eelarve

151 785 712

Tartu

kogueelarve

Summa kaasavaks eelarve-

menetluseks pilootprojektis

kujunes nii:

- otsustamiseks anti 1 % linna

2013 aasta investeeringute

eelarvest (mis omakorda on

9,5% linna kogueelarvest, mis

ümardatult oli 140 000 eurot)

- seega pidi esitatav idee:

olema objekt (hoone, ese

vms) avalikus linnaruumis,

millest võimalikult suur hulk

linlasi osa saab

olema teostatav 140 000

euro eest

olema teostatav 1 aasta

jooksul

Üleskutse august

PROTSESSI TUTVUSTAMINE

VEEBIKESKKOND

1.

eta

pp Ettepanekud

september (10)

VEEBIVORM

TRADITSIOONILISED KANALID

ETTEPANEKUTE KOONDAMINE

VEEBIKESKKOND 2

. e

tap

p Ekspert hinnang

september - nov.

SÜSTEMATI- SEERIMINE

EKSPERTHINNANGUD

IDEEDE VALIK

VEEBIKESKKOND

3.

eta

pp

Otsuse elluviimine alates detsember

VOLIKOGU OTSUSE

KEM OTSUSE

ELLUVIIMINE

6.

eta

pp Hääletamine

november

HÄÄLETAMINE (VEEB, HÄÄLETUSKAST)

HÄÄLTE MENETLEMINE

VÕITNUD IDEE(D)

5 .

eta

pp Ideede

tutvustamne november

IDEEDE TUTVUSTUSÜRITUS;

VEEBIÜLEKANNE

4.

eta

pp

Kaasava eelarvega seatud eesmärgid

1. Mõistetakse paremini eelarveloogikat ja

väheneb kriitika.

2. Saadakse paremini aru, kuidas linnas otsuseid

tehakse ja suureneb usaldus tehtud otsuste

vastu.

3. Suureneb koostöö kogukonna sees ja

kogukondade vahel.

4. Protsessi kavandamine ja elluviimine paneb

kõiki osapooli rohkem linna valupunktidele ja

lahendustele mõtlema.

5. Suureneb linlaste soov ka teistes linna

ettevõtmistes osaleda.

Kaasava eelarve elluviimine ja tulemused

Joonis 4. Tartu kaasava eelarve etapid ja tulemused

Ideede esitamine ja analüüs

Tartlased esitasid 158 ideed

(vaid 1 paberil, teised elektroonselt)

Hääletusele jõudis 74 ideed

Esmane ideede jaotus teemade

kaupa

158 ideed 74 ideed

2645 häält

Kultuuri kvartali

esitlustehnika

IDEED

HÄÄLETUS

OTSUS

EKSPERDID

IDEEDE

TUTVUSTUS

Ideede tutvustamine

Loomemajanduskeskuses toimus ideede

tutvstusüritus, kus 15 inimest tutvustas

oma ideed

Hetki ideede tutvustamise ürituselt

Ideede hääletamine

Hääletada võis elektroonselt või paberil

(Raekoja infokeskuses) iga vähemalt 16

aastane tartlane

Joonis 6. Hääletusele läinud ideede jaotus teemade lõikes

Joonis 7. Ekraanipilt ideedele antud häältest VOLIS-e keskkonnas (sellel hetkel oli

hääletuskeskkonnas korraga 100 inimest!)

Infokeskuses hääletamine

Hääletamisel anti 2645 häält: 2370 elektroonilist ja 275

pabersedelil.

Võitis idee "Investeering Kultuurikvartali

esitlustehnikasse" - 773 häält

Hääletamas käis 3,3% Tartu hääleõiguslikest kodanikest

Kõige enam oli hääletajaid 30aastaste vanusegrupis.

16-19a - 66 hääletajat (3%)

20-29a - 584 hääletajat (22%)

30-39a - 958 hääletajat (36%)

40-49a - 540 hääletajat (20%)

50-59a - 284 hääletajat (11%)

60-69a - 113 hääletajat (4%)

70-79a - 77 hääletajat (3%)

80aastased ja vanemad - 23 hääletajat (1%)

Kõige vanem hääletaja oli 92aastane, kes andis oma

hääle elektrooniliselt. Hääletajate keskmine vanus oli 38

eluaastat. Mehi osales hääletusel 1106 ja naisi 1539.

Otsuse kinnitas

Tartu volikogu eelarve

vastuvõtmisega

19. detsembril 2013

Projekti jooksul ja lõppedes viidi läbi mitmed uuringud (ürituste vaatlus, fookusgrupi

intervjuud ideede autorite ja ekspertidega, küsitlused), et hinnata protsessi ja selle

kommunikatsiooni. Protsess pälvis väga suure meediakajastuse:

http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=24703

Pilootprojekti õppetunnid

Mida linlased ootavad?

rohkem ja nutikamalt eksponeeritud reklaami

avalikus linnaruumis

rohkem rahvakoosolekuid (ideede esitamise

etapis)

moodsat ja hästitoimivat veebi- ja

hääletuskeskkonda

rohkem hääletamiskohti ja -võimalusi

rohkem selgust ja läbipaistvust linna

kogueelarve koostamisest

Mida linnavalitsus saab teisiti teha?

muuta stsenaariumi (korraldada

arutelukoosolekuid protsessi alguses, mitte

keskel nagu nüüd; kaasata protsessi

kavandamisesse rohkem vabaühendusi)

muuta hääletussüsteemi, et ka nö väikestel

ideedel oleks suurem võimalus

mõelda rohkem noorte huvi äratamisele

Suurimad väljakutsed järgmiseks korraks:

kuidas väikese inim- ja raharessursiga

protsessi paremini selgitada ja võimsamalt

reklaamida

kuidas motiveerida kodanikeühendusi ja

kogukonnaliidreid ise aktiivselt kogukonda

mobiliseerima ja sarnaste ideede taha

koonduma

Peamine eesmärk järgmiseks

aastaks võiks olla:

Hääletamisele jõuab 10-15 ideed,

mis on sisult uudsed ning mille

eesmärk ja teostus on kogukonna

sees ja ka linna esindajate vahel

ühiselt läbi arutatud. Igal ideel on

oma tugev toetajaskond, kes oma

ideed aktiivselt tutvustab.

Vähemalt 10% hääleõiguslikest

linlastest osaleb hääletusel ja

teeb teadliku sisulise valiku.

Linna kaasava eelarve reklaam avalikus linnaruumis

Tänavareklaam, millega ühe idee autorid reklaamivad oma ideedKultuurikvartali esitlustehnika soetamiseks

Sisu: Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmi direktor,kaasava eelarve ekspert Kujundus: Sirje LaidveeJaanuar 2014. Rohkem infot kaasava eelarve kohta Tartus www.tartu.ee/kaasaveelarve