Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 ... · • Maaparanduse ekspertiis...

Asukoht (L-Est’97) X 6458759 Y 593191

Objekti aadress:

VILJANDI MAAKOND

VILJANDI VALD

LOODI JA SULTSI KÜLA

Tellija: TINTER-PROJEKT OÜ

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja:

Juhtekspert:

URMAS URI

URMAS URI

Vastutav täitja: GERLI KULL

Kontrollija: ENE KÕND

2016-2017 TARTU

RRiiiiggiitteeee 4499

IImmaavveerree –– VViilljjaannddii –– KKaarrkkssii--NNuuiiaa

kkmm 5588,,888855 –– 6644,,771155

LLooooddii –– SSuullttssii llõõiigguu

rreekkoonnssttrruueeeerriimmiissee ppõõhhiipprroojjeekkttii

KKEESSKKKKOONNNNAAMMÕÕJJUU EEEELLHHIINNNNAANNGG

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 7300 310

faks 7300 315

[email protected]

TÖÖ NR 2016-135

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kobras AS töö nr 2016-135

Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald

2 / 35

Üldinfo TÖÖ NIMETUS:

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58, 885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald

TÖÖ EESMÄRK:

Keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: Tinter-Projekt OÜ Emajõe 1a 51008 Tartu Tel 747 5333 [email protected]

Kontaktisik: Vello Sova – juhatuse liige Tel 504 3994 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri - geoloog, juhtekspert (KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Gerli Kull – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel 730 0310 [email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert Tel 730 0310 [email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija




3 / 35

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine): Noeela Kulm - nr 1148/14, Tanel Mäger – nr 1161/14.

9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 085664 – Germo Ilvesmets.




4 / 35

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...................................... ............................................................................................. 5

2 KESKKONNAMÕJU EELHINNANG .......................... .......................................................................... 7

2.1 TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED ..................................................... 7

2.1.1 MAAKASUTUS ........................................................................................................................... 7

2.1.2 LOODUSVARAD, NENDE OMADUSED JA TAASTUMISVÕIME ............................................................. 7

2.1.3 LOODUSKESKKONNA VASTUPANUVÕIME ..................................................................................... 8

2.1.3.1 MÄRGALAD, VEEKOGUD JA KALDAD ............................................................................. 8 2.1.3.2 PINNAVORMID ............................................................................................................ 9 2.1.3.3 METSAD .................................................................................................................... 10 2.1.3.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ................................ 10 2.1.3.5 ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON JUBA ÜLETATUD ....................... 13 2.1.3.6 TIHEASUSTUSALAD ..................................................................................................... 13 2.1.3.7 AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD ..................................... 14

2.2 TEGEVUSE ISELOOM ...................................................................................................................... 15

2.2.1 TEHNOLOOGILINE TASE ............................................................................................................. 15

2.2.2 LOODUSVARADE KASUTAMINE .................................................................................................... 16

2.2.3 JÄÄTME- JA ENERGIAMAHUKUS .................................................................................................. 16

2.2.4 LÄHIPIIRKONNA TEISED TEGEVUSED ........................................................................................... 17

2.3 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED ......................................................................................... 17

2.3.1 VEE- , PINNASE- JA ÕHU SAASTATUS .......................................................................................... 17

2.3.2 JÄÄTMETEKE ............................................................................................................................. 19

2.3.3 MÜRA ....................................................................................................................................... 19

2.3.4 VIBRATSIOON ............................................................................................................................ 19

2.3.5 VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ........................................................................................... 20

2.4 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ........................................ 20

2.5 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE JA TEISTELE

KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ........................................................................................................ 20

2.5.1 NATURA 2000 HINDAMINE.......................................................................................................... 21

2.6 TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ............................................................. 24

3 KONTROLL-LEHT ..................................... ........................................................................................... 25

4 KOKKUVÕTE ......................................... ............................................................................................... 29

5 KASUTATUD ALLIKAD ................................. ...................................................................................... 31

LISAD ............................................. ............................................................................................................ 33

LISA 1 KESKKONNAAMETI 12.05.2016 KIRI NR 6-2/16/5317-2 LOODI – SULTSI TEELÕIGU PROJEKTI

KOOSTAMINE ............................................................................................................................................. 33

LISA 2. TÕKESTUSRAJATISE INVENTARISEERIMINE VOOLUVEEKOGUDEL KALADE RÄNDETINGIMUSTE

PARANDAMISEKS: AVALIKU SEKTORI PAISUD. LOODIVESKI TRUUBI KALADE RÄNDETINGIMUSTE

PARENDAMISE EELPROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG, CONSULTARE OÜ, 2015 .............................. 35




5 / 35

1 Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Tinter-Projekt OÜ tellimusel. Töö eesmärgiks on

keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 –

64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) selgitamaks

välja, kas riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojektile on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine või mitte.

Põhiprojektiga kavandatavate tööde asukohaks on Viljandi maakonna Viljandi valla Loodi küla, Sultsi

küla ja osaliselt Aidu küla. Projekti eesmärk on Loodi-Sultsi lõigu (Joonis 1) liiklusohutuse taseme

parandamine, sõidumugavuse tõstmine, majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine ja tehniliselt

vajaliku teemaa määramine.

Joonis 1. Rekonstrueeritava maanteelõigu asukoht (a llikas: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 02.08.2016)




6 / 35

Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja Maanteeameti poolt koostatud riigitee 49 Imavere – Viljandi

– Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu remondi põhiprojekti koostamise nõuetest.

Keskkonnamõju eelhinnang annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste

keskkonnamõjudega või mitte. See annab aluse haldusakti koostamiseks keskkonnamõju hindamise

algatamise või mittealgatamise kohta.

Vastavalt KeHJS § 3 tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline (vastavalt KeHJS § 5), kui see võib eeldatavalt

ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada

ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga

tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu, mistõttu vastavalt KeHJS § 6 lg 2 peab

otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel (KeHJS § 6 lg 2 p 10:

infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” täpsustab keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu,

mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Nimetatud määruse § 13 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tee ehitamisel või

remondil, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja

märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus,

objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimisega nähakse ette

Loodiveski betoonist truubi rekonstrueerimine terasplaatidest torusillaks, Loodi ja Kahu bussipeatuste

taskute ja ooteplatvormide rajamine, teekattelaiendused enne ja peale Sultsi alevikku

kiirustalandavate šikaanide osas ning teostatakse suurem ümberehitus Sultsi-Abja-Paluoja tee

ristmikul.

Määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tegevusele, mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või

koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik kulgeb osaliselt läbi Loodi looduspargi

piiranguvööndi, lõik piirneb osaliselt lisaks piiranguvööndile ka Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndiga, mis

ühtlasi kuulub ka Natura 2000 võrgustikku nimega Paistu loodusala.

Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus,

viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt KeHJS § 6 lg 3.




7 / 35

2 Keskkonnamõju eelhinnang

2.1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnating imused

2.1.1 Maakasutus

Projektala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Loodi ja Sultsi külas. Tee kulgeb hajaasustatud ala

ühest külast teise, mistõttu on tee ääres mitmeid majapidamisi, talukomplekse. Valdavalt on tee ääres

põllumaad, aga ka metsamaa.

Enne Viljandi valla moodustamist (2013. a 5. nov) kuulus Loodi – Sultsi maanteelõik Paistu valla

territooriumile. Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsuste

üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne ühinemist kehtisid. Paistu valla üldplaneeringu

(mis on kättesaadav Viljandi valla kodulehel, aga tegemist on kehtestamata planeeringuga) alusel jääb

rekonstrueeritava maanteelõigu ala piirkonda elamumaid, väärtuslikke põllumaid, ühiskondlike ehitiste

maid, mõned ärimaad ning ärimaa reservmaa. Vastavalt üldplaneeringule kulgeb rekonstrueeritav

maanteelõik Sultsi piirkonnas läbi miljööväärtusliku hoonestusala.

2.1.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab

(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei

ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi

loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.

Rekonstrueeritava maantee lähialal ei asu Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ühtegi

maardlat. Lähim maardla – Ahimäe liivakarjäär, asub ca 2 km kaugusel.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2011. aastal koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb

projektala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi loodusliku kaitstuse

(reostusohtlikkuse) kohaselt kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) ja suhteliselt kaitstud (madal

reostusohtlikkus) põhjaveega alale.

Projektiga hõlmatava tee lähialal (teest kuni ca 300 m kaugusel) asub kümmekond puurkaevu

(andmed EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (edaspidi

EELIS), seisuga 09.08.2016). Lähimad puurkaevud asuvad EELISe andmetel juba ca 20 m kaugusel

teest. Projektala lähistel on mitmeid majapidamisi, mistõttu on tõenäoliselt lisaks puurkaevudele ka

teisi veehaardeid. Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta

ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste

kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett

võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks.

Veeseaduse § 26 lg 4 p 2 kohaselt on keskkonnariskiga reostusallikaks naftasaaduste

hoidmisehitised, mille kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit (§ 26 lg

54). Naftasaaduste hoidmisehitise kuja veeseaduse tähenduses on naftasaaduste hoidmisehitise

mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus sanitaarkaitsealata




8 / 35

kaevust, elamust, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab

regulaarselt inimesi jt § 26 lg 32 toodud loetelust.

Naftasaaduste hoidmisehitise mahuti või selle täitmis- või tühjendusavad peavad olema kaevudest ja

elamutest kaugemal kui 25 m.

2.1.3 Looduskeskkonna vastupanuvõime

2.1.3.1 Märgalad, veekogud ja kaldad

Projektala alguses (ca km 59,03) kulgeb rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik üle Sinialliku oja

ning edaspidi kulgeb oja nimetatud maanteelõiguga paralleelselt (ca 170 m kuni ühe km kaugusel)

(Joonis 2). Sinialliku oja ja rekonstrueeritava maanteelõigu vahele (kohe peale ristumiskohta, kus oja

teeb väikese looke) jääb soine ala.

Sinialliku oja (registrikood VEE1139900) kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda.

Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku oja 14,9 km pikk ning valgala pindala 56,1 km2. Sinialliku oja

on avalikult kasutatav ning kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse“ (Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73) lõigus Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia

maantee sillast suubumiseni Raudna jõkke.

Joonis 2. Sinialliku oja (märgitud punasega) paikne mine rekonstrueeritava maateelõigu alal ja lähistel (allikas: Keskkonnaregister, seisuga 08.08 .2016)




9 / 35

Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu

kaldal veekaitsevöönd. Vastavalt veeseadusele on Sinialliku oja kalda veekaitsevöönd 10 m (VeeS §

29 lg 2 p 2). Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti

nõusolekuta ning muu majandustegevus.

Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusele on Sinialliku oja kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2).

Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks. Purre,

sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa.

Vastavalt looduskaitseseadusele on Sinialliku oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (LKS § 38 lg 1 p 4)

ja piiranguvöönd 100 m (LKS § 37 lg 1 p 2). Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud. Piiranguvööndis on muuhulgas keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks

määratud ehitise rajamine ning mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid.

Sinialliku ojal on ca 6,1 km kaugusel jõe suudmest Loodiveski pais (projektalal Imavere – Viljandi –

Karski-Nuia tee lähistel) (Foto 1 ja 2). Paisjärv puudub, kuid paisutamise eesmärk on tehnilise ja

tarbevee saamine, tegemist on arvatavalt tekitatud tuletõrjevee saamise eesmärgil.

Foto 1 ja 2. Loodiveski pais (allikas: TinterProje kt OÜ)

2.1.3.2 Pinnavormid

Projektala paikneb Sakala kõrgustikul. Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe

vesikonna veelahkmeks. Sakala maastiku olemust ja ilmet on olulisel määral kujundanud inimene oma

pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega on kaasnenud hulga suurte maa-asulate

teke. Rekonstrueeritava maanteelõigu lähistel olevate pinnavormide iseloomustamiseks on Joonis 3 ja

Joonis 4.




10 / 35

Joonis 3. Rekonstrueeritava maanteelõigu Loodi küla poolse osa reljeefi skeem (allikas: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 30.08.2016)

Joonis 4. Rekonstrueeritava maanteelõigu Sultsi küla poolse osa reljeefi skeem (allikas: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 30.08.2016)

2.1.3.3 Metsad

Rekonstrueerimise põhiprojektiga haaratud Loodi – Sultsi riigitee lõik kulgeb osaliselt ka läbi

metsaalade. Ohutuse tagamiseks on ette nähtud ka osalist puude ja võsa eemaldamist seda eelkõige

vaateväljade avardamiseks.

2.1.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrg ustiku alad

Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,

kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Rekonstrueeritava maanteelõigu alguses (hõlmab

teelõiku Sinialliku ojast kuni Raudna – Loodi tee nr 24157 ristumiseni) ja sealt edasi maanteelõigu

ääres (kuni Paistu – Sultsi teeni nr 24166) on kaitseala - maastikukaitseala Loodi looduspark

(keskkonnaregistri kood KLO1000241) (Joonis 5). Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik kulgeb

osaliselt läbi Loodi piiranguvööndi ning maanteelõik piirneb osaliselt lisaks piiranguvööndile ka Loodi-

Püstmäe sihtkaitsevööndiga.




11 / 35

Joonis 5. Rekonstrueeritava maanteelõigu alas oleva d looduskaitselised objektid (allikas: Maa-ameti Looduskaitse ja Natura kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 03.08.2016) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrusele nr 139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ on Loodi

looduspargi kaitse-eesmärgiks:

• Sakala kõrgustiku eriilmelise maastiku kaitse;

• Loodi mõisapargi kaitse;

• Heimtali mõisapargi kaitse;

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda

veega järvede (3130), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130),

lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade

loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse;

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune

liik, kaitse.




12 / 35

Joonis 6. Kogu Loodi looduspargi asukoht (allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus http://register.keskkonnainfo.ee/ , seisuga 03.08.2016)

Nimetatud määruse § 5 sätestab, et kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlviku piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

6) anda projekteerimistingimusi;

7) anda ehitusluba.

Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on maastikuilme ja metsade elustiku

mitmekesisuse säilitamine. Loodi looduspargi kaitse-eeskirjale tuginedes on sihtkaitsevööndis lubatud

olemasolevate ehitiste hooldustööd (§ 9 lg 2 p 7). Loodi looduspargi Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd

kuulub ka üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku – Natura 2000 Paistu loodusala (täpsemalt

peatükis 2.5).

Loodi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Tulenevalt Loodi looduspargi kaitse-eeskirjast ei ole tee rekonstrueerimine otseselt keelatud, kuid

ehitusloa saamiseks on vajalik saada kaitseala valitseja nõusolek.

Keskkonnaameti poolt 12.05.2016 väljastatud kirjas nr 6-2/16/5317-2 Loodi – Sultsi teelõigu projekti

koostamine (Lisa 1), on jõutud seisukohale, et kuna Loodi – Sultsi teelõigu vahetus läheduses ei ole




13 / 35

inventeeritud kaitstavate liikide kasvukohti ega elupaiku, ei mõjuta teelõigu remont piiranguvööndi

kaitse-eesmärki ega loodusväärtuste soodsat seisundit.

Vastavalt Viljandimaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ kulgeb projektala alguses ehk rekonstrueeritava maanteelõigu alguses (ühtib

sealse Loodi looduspargi alaga) üle tee rohevõrgustiku koridor. Vastavalt teemaplaneeringus

määratletule on rohelise võrgustiku koridorid ehk ribastruktuurid nn siduselemendid (ribastruktuuride

sõlmed ja astmelauad, mis on sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad) tugialade vahel. Rohelise

võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada, et roheline

võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus.

Lõigus, kus rohevõrgustik on märgitud kulgema üle rekonstrueeritava maantee, tuleb arvestada, et

rohevõrgustiku koridori piires ei tohiks tõkestada loomade rännet (näiteks paigaldada aedasid,

tõkkeribasid jms).

EELISe andmetel (seisuga 03.08.2016) ei ole rekonstrueeritava maanteelõigu lähiümbruses

kaitsealuseid liike, püsielupaikasid, kaitstavad looduse üksikobjekte. Lähim üksikobjekt (Tõllamäe

tamm) ja lähim elupaik (II kategooria kaitsealused loomad) asuvad rohkem kui 400 m kaugusel

rekonstrueeritavast teest.

2.1.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud

Teadaolevalt selliseid alasid projektalal ei esine.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2015. a liiklusloenduse andmetel km 58,722 – 59,344

3204 autot (sh veoautod ja autobussid); km 59,344 – 63,715 oli see arv vastavalt 2343 ja km 63,715 –

64,715 1206 autot (Riiklik Teeregister, 08.08.2016). OÜ Tinterprojekt koostas Loodi – Sultsi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti raames liiklusuuringu, mille kohaselt liikluse struktuuri muutused on

analoogsed kogu vabariigi tasemel – veoautode ja autobusside liiklus kahaneb, kuid samavõrd kasvab

autorongide liiklus. Sõidu- ja pakiautode liiklus on samuti kasvutrendis, kuid suhteliselt on suurim tõus

ikkagi autorongidel.

Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 01.02.2017. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega

kehtestatud normide piiresse. Majapidamised, mis asuvad rekonstrueeritava riigiteele väga lähedal,

nende puhul liiklusmüra võib mõningal ajal olla probleemiks.

2012. a Eesti maanteelõikudele koostatud strateegiline mürakaart ei hõlma endas antud teelõigu

andmeid, sest antud liiklussagedust (3 miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas) hinnataval

teelõigul ei ole saavutatud (strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus).

2.1.3.6 Tiheasustusalad

Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega

aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Viljandi valla üldplaneering on koostamisel ja selle




14 / 35

kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad

enne ühinemist kehtisid. Loodi – Sultsi maanteelõik asub endise Paistu valla territooriumil, kus

üldplaneering ei jõudnudki kehtestamiseni. Paistu valla kehtestamata üldplaneeringust on

kättesaadavad joonised, kuid seletuskiri, kus peaks olema määratud tiheasustusalad, puudub. Viljandi

valla koostatavas üldplaneeringus tiheasustusega alasid maareformi seaduse tähenduses ei määrata.

Sellest hoolimata saab väita, et rekonstrueeritav Loodi – Sultsi lõik ei läbi tiheasustusalasid.

2.1.3.7 Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärt usega alad

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb rekonstrueeritav Loodi – Sultsi riigitee lõik (ligikaudu km

59,955 – 60,115) Loodi mõisa hoonete ja pargi ning nende kinnismälestiste kaitsevööndiga (Joonis 7).

Joonis 7. Rekonstrueeritava Loodi-Sultsi maanteelõi gu lähistel olevad kultuurimälestised (allikas: Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakend us, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 09.08.2016)

Alas on 11 kultuurimälestise objekti: Loodi mõisa park, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14604), Loodi

mõisa peahoone, 18.-20. saj (ehitismälestis reg nr 14603), Loodi mõisa puukuur, 19.-.20. saj

(ehitismälestis reg nr 14606), Loodi mõisa tall, 1874. a (ehitismälestis, reg nr 14610), Loodi mõisa ait,

19. saj (ehitismälestis, reg nr 14609), Loodi mõisa karjalaut, 1874. a (ehitismälestis reg nr 14611),

Loodi mõisa moonakatemaja, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14608), Loodi mõisa kuivati, 19. saj

(ehitismälestis reg nr 14607), Loodi mõisa valitsejamaja, 19. saj I pool (ehitismälestis reg nr 14605),

Loodi mõisa munakivitee, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14612) ning Loodi mõisa meierei, 19. saj

(ehitismälestis reg nr 14613).




15 / 35

Vastavalt muinsuskaitseseadusele kehtestatakse kaitsevöönd kinnismälestise ja muinsuskaitseala

kaitseks. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud (MuKS § 25

lg 7):

1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd;

2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.

Tulenevalt eeltoodust on kavandatavast tegevusest tulenevalt vajalik kooskõlastuse olemasolu/võtta

luba Loodi piirkonnas maantee rekonstrueerimiseks.

2.2 Tegevuse iseloom

2.2.1 Tehnoloogiline tase

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti eesmärk on liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ja tehniliselt

vajaliku teemaa määramine. Lõigul km 58,885 – 61,796 on olemasolevaks katteks 1977. a ehitatud

mustkate, km 61,796 - 64,715 on olemasolevaks katteks 1967. a ehitatud mustkate, mida on hilisemalt

lühikeste lõikudena parandatud kergasfaltbetooniga 1995. aastal. Kavandatava tegevuse käigus on

uueks katendi tüübiks kogu lõigu ulatuses tihe asfaltbetoon. Projekti käigus on lahendatud

riigimaanteede ristmike lahendused, võrdtugeva katte laius ja maantee laius on vastavalt nõuetele.

Projekteerimise raames viidi läbi mitmed uurimistööd: geodeetiline uurimustöö, liiklusuuringute

aruanne, geoloogilised uurimustööd jms.

Loodi – Sultsi maantee rekonstrueerimise põhiprojekti raames koostatud T49 Loodi-Sultsi km 58,885-

64,715 liiklusuuring kajastab maanteel juhtunud liiklusõnnetusi (nende vähendamiseks meetmeid)

ning annab liiklusprognoosi aastani 2040.

Projekteeritaval lõigul on 3 bussipeatust Loodi, Kahu ja Sultsi. Kahel esimesel puuduvad vajalikud

taskud ja ooteplatvorm, mis projektlahenduses ette nähakse.

Ristmike katend on projekteeritud olemasolevale muldele. Katte laiendused on planeeritud enne ja

peale Sultsi alevikku kiirustalandavate šikaanide osas. Suurem ristmiku ümberehitus teostatakse

Sultsi-Abja-Paluoja tee ristmikul km 63,71 kus projektlahendusega likvideeritakse 150m pikkune kiire

parempöörde ramp. Maantee mulde külgkraavi sügavus on planeeritud minimaalselt 0,4 m mulde

dreenkihi alumisest servast, nõlva kohal ca 1,2 m peenra ülemisest servast. Ristuvad kraavid

teetruupide kohal puhastatakse ca 30 m ulatuses nii sisse- kui väljavoolul.

Sultsi alevikku on ohutuse tagamiseks projekteeritud jalgteede väiksemaid lõike ja teeületusi.

Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga on ette nähtud rekonstrueerida betoonist

maanteetruubid ning vahetada need plastist truupide vastu. Loodiveski betoonist truup

rekonstrueeritakse terasplaatidest torusillaks ristlõike mõõtmetega 2,54x1,88m. Loodiveski truubi ja

paisu ümberehitamisel lähtutakse Keskkonnaameti tingimustest nr PV 6-6/15/22440-2, mis on välja

antud 15.10.2015 ning Piiber Projekt OÜ eskiisprojektist töö nr 2014-11/Loodiveski. 2015. aastal on




16 / 35

koostatud töö „Tõkestusrajatiste inventeerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste

parandamiseks. Avaliku sektori paisud. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures.

Eelprojekt“. Nimetatud eelprojekti koostas projektfirma Piiber Projekt OÜ ning selles projektis on välja

toodud võimalused kalade rändetingimuste parandamiseks Loodiveski truubi juures, kus erinevate

lahendusvariantide hulgas on välja toodud ka praeguse projektiga kavandatav tegevus – paisutuse

eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine (variant 3). Piiber Projekt OÜ poolt koostatud töös

on arvesse võetud töö Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti ning kavandatud variant 1, mis nägi ette

ainult paisutuse eemaldamist. Tõenäoliselt lahendati variant selliselt seoses maanteetruubi

rekonstrueerimise kõrge maksumuse tõttu.

Piiber Projekt OÜ poolt koostatud eelprojektile andis 2015. a eelhinnangu Consultare OÜ. Eelhinnang

viidi läbi Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames, milles kavandatava tegevuse

eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele rändeteed paisust alla- ja ülesvoolu –

selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja korrastatakse jõesängi ala. Eelhinnangu tulemusena jõuti

järeldusele, et kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivne, kuna rändetõkke

eemaldamisega ja oja sängi kujundamisega paraneb veekogu üldine seisund (sh väheneb allavoolu

kanduvate setete hulk).

Seoses olukorraga, et paisutuse eemaldamise kohta on eelhinnang juba koostatud ja selles osas

käesoleva projekti lahenduses midagi ei muudeta, siis ei hakata käesolevas eelhinnangus neid

mõjusid uuesti (topelthindamise vältimiseks) käsitlema. Küll aga ei ole eelnimetatud eelhinnangus

hinnatud mõjusid truubi rekonstrueerimise kohta.

Projekt on koostamisel ning eelhinnang on läbi viidud koostajale teadaoleva info põhjal seisuga

20.03.2017.

2.2.2 Loodusvarade kasutamine

Tee rekonstrueerimiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Ehitusmaavarade

olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke

maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist, üldjuhul hangitakse materjal

riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Arvestades seda, et

teetrassi asukohta oluliselt ei muudeta, on ehitusmaterjalide kasutamine oluliselt väiksem võrreldes

uue tee rajamisega.

2.2.3 Jäätme- ja energiamahukus

Maanteel freesitakse olemasolev kate. Ehituseks sobimatu pinnas (näiteks kraavide kaevamisel,

maanteetruubi rekonstrueerimisel) ja teised jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtike jäätmete käitlemise

litsentsi omavatele ettevõtetele.

Tööde tegemiseks kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate

tööks (kütuse kulu), vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee

kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja




17 / 35

libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu), samuti pimedal ajal alevikes osaliselt

maantee valgustuseks.

Ehitusel kasutatakse energiat ehitusmasinate tööks kütuste näol. Kasutusperioodil kulub energiat tee

hoolduseks ja valgustuseks.

2.2.4 Lähipiirkonna teised tegevused

Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas teisi tegevusi, mis võiksid takistada kavandatava tegevuse

elluviimist. Muud tegevused on seotud maakasutusega, millest on antud ülevaade peatükis 2.1.1.

2.3 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid

kasutamata võib ohustada keskkonda. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus

ja sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine ning efektiivsem mootorite töö, mis omakorda

vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste

oht, saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste

elukeskkond.

Maantee rekonstrueerimistööd toimuvad enamjaolt olemasoleval teemaa alal.

Loodiveski truubi rekonstrueerimiseks on projekteeritud uus terasplaatidest torusild ning kavandatud

tööde hulka kuulub ka tekkinud paisutuse eemaldamine ning jõesängi korrastamine. Tegevus on

looduskeskkonnale positiivse tulemiga, sest nimetatud tegevus avab kaladele rändetee ning jõe

korrastamisega väheneb jões setete allavoolu liikumine.

2.3.1 Vee- , pinnase- ja õhu saastatus

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia Loodi – Sultsi lõigu ehitusega on mõju pinnasele juba

avaldunud olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või selle füüsilise

struktuuri muutmise teel.

Ehitusaegselt tuleb välistada ehitusprahi ja -materjalide sattumine veekogudesse. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest.

Eramajapidamiste salvkaevudele küll seadusandlusest tulenevalt sanitaarkaitseala ei moodustata

(eeldades, et tootlikkus ööpäevas on vähem kui 10 kuupmeetrit või mis teenindavad vähem kui 50

inimest), kuid soovitatav oleks vältida ka vahetult salvkaevude lähedusse pinnast ja põhjavett

potentsiaalselt reostavate objektide paigutamisest, sest salvkaevu vesi on veelgi reostustundlikum.

Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 26 lg 4 kohaselt on keskkonnariskiga reostusallikaks

naftasaaduste hoidmisehitised, mille kuja (naftasaaduste hoidmisehitise mahuti välispinna või selle

täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus sanitaarkaitsealata kaevust, elamust,

majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis

teenindab regulaarselt inimesi) peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit.




18 / 35

Maanteetruubi rekonstrueerimiseks ja sellega ka paisutuse likvideerimiseks tuleb taotleda vee

erikasutusluba, mille käigus määratakse tööde tegemise tingimused. Täpsustatud nõuded veekogu

veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise kohta on keskkonnaminister 19.09.2014 vastu

võtnud määruse nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud

keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta

ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“. Nimetatud määruses on veetaseme

alandamiseks ja paisutuse likvideerimiseks järgmised nõuded:

1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas, kui

vee erikasutusloas või Keskkonnaameti otsuses ei ole määratud teisti.

2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole

jäävat voolusängi ja vee-elustikku.

3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust

allapoole jäävasse voolusängi.

4. Paisutuse likvideerimisel ja veetaseme alandamisel tuleb paisutusala korrastamiseks eemaldada

endisest paisutusalast risu. Sõltuvalt olukorrast tuleb eemaldada ka sete.

Consultare OÜ poolt koostanud Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise eelprojekti

keskkonnamõjude eelhinnangu peatükis 5.4 on toodud nõuded Loodiveski paisutuse likvideerimise ja

jõesängi korrastamisega kaasneda võivate ehitusaegsete mõjude vältimiseks. Nimetatud eelhinnang

on toodud käesoleva töö Lisas 2.

Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimisega ettenähtud tööd ei kujuta otsest ohtu põhjaveele : planeeritud

tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis

võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti.

Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu

kemikaali lekked. Maantee rekonstrueerimisega saavutatav ohutum ja sujuvam liiklus vähendab

võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb tõenäosus ka

kütuse ja muu kemikaali lekkeks loodusesse.

Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et o leks välistatud saasteainete sattumine

pinna- ja põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada,

sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega

piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad

maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul

ka lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on

väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised.

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur.

Nende piirkondade puhul võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu




19 / 35

kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb

ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt

maantee niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist.

Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning

hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu

rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse

olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha. Ehitustööde käigus on tegemist eelkõige lokaalse ja

ajutise mõjuga.

2.3.2 Jäätmeteke

Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased on

taaskasutatavad. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga

kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Mulde laienduse alt eemaldatav kasvumuld

kasutatakse haljastamisel peale mullatööde lõppu. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada

konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või

põletamine on rangelt keelatud.

Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.

Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada

Maanteeameti, vallavalitsuse ning ladustamiskohtade maaomanikega.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.

2.3.3 Müra

Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale

remonditööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis

vähendavad müra tekkimist.

Müra on kasutusperioodil seotud liiklussagedusega. Liiklussageduse märgatavat suurenemist seoses

maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha, küll aga on aasta-aastalt üleüldine

liiklussagedus suurenenud.

Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega

kehtestatud normide piiresse. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel

praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord paraneb. Müra on

käsitletud ka peatükis 2.1.3.5.

2.3.4 Vibratsioon

Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel.

Ehitusperioodil esineb vibratsiooni ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi

ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise




20 / 35

sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni

teket.

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad.

2.3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral valgustustaseme muutumist. Osaline valgustus

teeületuskohtadele on vajalik ohutuse tagamiseks.

Kavandatava tegevusega võib kaasneda rekonstrueeritava teelõigu valgustamine (vajadusel pimedal

ajal tööde teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled. Võrreldes

olemasoleva olukorraga on projektiga ettenähtud tegevuste mõju ebaoluline.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad

teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega ka ebaoluline.

2.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemis e võimalikkus

Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil.

Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima

erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja

liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

Remonditavate teelõikude kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk

võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase külg-,

möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks. Seega

vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.

2.5 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele

kaitstavatele loodusobjektidele


põhiprojektiga kavandatud tegevuste mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paistu

loodusala ning maastikukaitseala Loodi looduspark.

Loodiveski maanteetruubi rekonstrueerimisega projekteeritakse alal uus terasplaatidest torusild

ristlõikega 2,5 m – 1,9 m, likvideeritakse pais ja korrastatakse oja. Sinialliku ojal Loodiveski paisu

eemaldamiseks ja oja korrastamiseks koostatava ehitusprojekti projekteerimistingimuste raames on

Keskkonnaamet 15.10.2015 andnud seisukoha kirjaga nr PV 6-6/15/22440-2. Paisutuse

eemaldamiseks kalade rändetingimuste parendamise eesmärgil on eelnevalt koostatud

keskkonnamõjude eelhinnang ja eelprojekt. Keskkonnaamet on oma seisukoha keskkonnamõju

eelhinnangule andnud 08.10.2015 kirjaga PV 6-7/15/20701. Nimetatud eelhinnangu raames on antud




21 / 35

hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale ehk läbi on viidud

Natura eelhindamine.

Pais on Sinialliku ojal Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tee km 59,097 asuva Loodiveski truubi juures ja

jääb Loodi looduspargi alale olles ülesvoolu märgitud alal ühtlasi looduspargi välispiiriks. Loodi

looduspargi looduskasutustingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrusega nr

139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“.

Keskkonnaameti 15.10.2015 kirjast tulenevalt ei ole paisutuse ja korrastataval ojasängi alal

inventeeritud kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti. Kalade rändetingimuste parandamine paisu

likvideerimisega loob ühtlasi soodsad eeldused looduspargi kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

Keskkonnaamet on jõudnud seisukohale, et arvestades eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangut ei

põhjusta kavandatav tegevus eeldavalt olulist negatiivset mõju.

Maanteetruubi rekonstrueerimine on soovitatav teha madalvee perioodil ja tööde teostamisel (nii

paisutuse likvideerimisel, oja korrastamisel kui ka maanteetruubi rekonstrueerimisel) tuleb vältida nii

heljumi kui ka sette allavoolu liikumine.

2.5.1 Natura 2000 hindamine

Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine

Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud

juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirek tiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2013), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000

alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hi ndamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja

juhendmaterjalist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“

(koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006).

Natura-eelhindamine

Rekonstrueeritav Loodi-Sultsi maanteelõik piirneb Paistu loodusalaga, täpsemalt teelõik asub Paistu

loodusala loodes oleva lahustüki lääneservas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele (vastu võetud

05.08.2004) nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta

I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalad, milledest Paistu

loodusalal (EE0080518) Viljandi maakonnas on I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks

allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad

kuusikud (9050).

Allikad ja allikasood (7160) on elupaigatüüp, mis hõlmab eelkõige allikasoid, kuid ka ümbritseva

soota allikaid, mis on olulised elupaigad mitmete haruldaste liikide loomadele ja taimedele. Üldiselt

iseloomustab seda elupaigatüüpi pidev põhjavee vool. Vesi on külm, ühtlase temperatuuriga, hapniku-

ja mineraaliderikas. Allikasoodes imbub vesi läbi mineraalpinnase ja seda katva turbalasundi ning




22 / 35

soodustab sealse taimkatte kasvu. Et vesi pärineb sügavalt maa seest, võivad allikad olla kogu talve

jäävabad. Selgrootute loomade fauna on sageli väga eripärane, floora rikas põhjapoolsetest liikidest.

(Paal, 2007)

Liivakivipaljandite (8220) elupaigatüüp hõlmab liivakivi paljandeid. See elupaigatüüp jaotub

paljudeks regionaalseteks alatüüpideks. (Paal, 2007)

Vanad loodusmetsad (*9010) on väga lai elupaigatüüp, mida loodusdirektiivis nimetatakse lääne-

taigaks, kuid kuhu kuuluvad Eesti tingimustes mitmete kasvukoha-tüübirühmade metsad. Vanad

loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud

noored puistud. Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu,

arvatakse siia elupaigatüüpi sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral

inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumidele. (Paal, 2007)

Vanad loodusmetsad on esmatähtis elupaigatüüp.

Rohunditerikkad kuusikud (9050) on elupaigatüüp, mis hõlmab hea veevarustusega ning

toitainerikka pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes,

nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb harilik kuusk (Picea abies), kuid kaasneda võivad

ka laialehised liigid – harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik pärn (Tilia cordata), harilik jalakas (Ulmus

glabra), harilik vaher (Acer platanoides), mille osatähtsus on paiguti üsna suur. Need metsad on

kujunenud varasematest tamme-segametsadest; niisugusest päritolust annavad tunnistust arvukad

vähemnõudlikud salutaimed. Lopsaka ning liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt

kõrgekasvulised rohundid ja kõrrelised, mis on eriti iseloomulikud sõnajala ning angervaksa

kasvukohatüübi soostuvatele metsadele. Siia elupaigatüüpi arvatakse Eestis lisaks ka salukuusikud.

(Paal, 2007)

Paistu loodusala kaitsekorraldus on hõlmatud Loodi looduspargi kaitsekorralduskavaga 2013 – 2022

(edaspidi KKK). Tuginedes KKK-le jääb Paistu loodusala pindalast 0,1 % (reformimata riigimaa)

maantee äärde ning peaks kinnitatama teemaana. Kõlvikuliselt on loodusala pindalast 95% metsamaa

(Püstmäe lehisepuistu, Paistu ürgorg ning Tõllamäe metsasalu). Loodusala pindalast 4% on soo

(Sinialliku oja soised kaldaalad) ning 1% rohumaad.

KKK tuginedes asub allikad ja allikasoode elupaik väikeste laikudena Viraski oja ürgorus, kus ürgoru

nõlvadest immitsevad välja allikad. Viraski oja kaldale on kujunenud madalsoolaigud. Elupaik asub

väikeste laikudena vana loodusmetsa elupaiga sees. Liivakivipaljandi elupaiga levikut on

kaardistatud 0,5 ha suurusel alal Viraski oja kaldal. Vanade loodusmetsade elupaiga pindala on

Paistu loodusalal vähenenud seoses kaardistamise täpsuse paranemise ning kaitsealal teostatud

raietööde tõttu, kuid on leitud, et vanade loodusmetsade säilitamine vähemalt 18 ha suurusel alal ongi

otstarbekas. Rohunditerikka kuusiku elupaik esineb 2011. a täpsustatud andmete alusel 3,2 ha

suurusel alal, mis tuleb kaitse-eesmärgi kohaselt ka säilitada.


põhiprojektiga kavandatavad tegevused ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusega. Eelhindamise




23 / 35

eesmärgiks on välja selgitada ja tuvastada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale ning hindamise

käigus jõuda järeldusele, kas oluline mõju on välistatud, kas oluline mõju ei ole teada ning pole

piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks või kas kaasneb tõenäoliselt oluline mõju (kahe viimase

järelduse korral tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega).

Natura-eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende

kaitse-eesmärkidele.

Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik piirneb Paistu loodusala loodes oleva lahustüki

lääneservaga (Joonis 8). Sellel lahustükil asub KKK alusel kaitstavatest elupaigatüüpidest

rohunditerikkad kuusikud (9050). Nimetatud elupaigatüüp ei asu vahetult tee ääres ja teelt tulenevate

mõjude eest kaitseb seda elupaigatüüpi muu mets või puistu.

Joonis 8. Loodi looduspargi Paistu loodusala elupai gad ja kõlvikud (allikas: Loodi looduspargi kaitsekorralduskava 2013 – 2022)




24 / 35


põhiprojekti eesmärk on liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ja tehniliselt

vajaliku teemaa määramine. Põhiprojekt näeb ette lisaks maantee rekonstrueerimisele ka Loodiveski

maanteetruubi rekonstrueerimise, asendades betoonist truubi uue terasplaatidest torusillaga, mille

ristlõige on 2,5 * 1,9 m.

Maantee mulde külgkraavi sügavus on planeeritud minimaalselt 0,4 m mulde dreenkihi alumisest

servast, nõlva kohal ca 1,2 m peenra ülemisest servast. Ristuvad kraavid teetruupide kohal

puhastatakse ca 30 m ulatuses nii sisse- kui väljavoolul.

Consultare OÜ on 2015. aastal koostanud Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise

eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnangu töö „Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel

kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“, Keskkonnaagentuuri tellimuse

raames. Eelhinnang viidi läbi Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames, milles

kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele rändeteed

paisust alla- ja ülesvoolu – selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja korrastatakse jõesängi ala.

Eelhinnangu raames viidi läbi Natura 2000 eelhindamine, milles jõuti tulemuseni, et Loodiveski paisul

kalade rändetingimuste parendamise lahendusel ei ole olulisi negatiivseid mõjusid, mis seaksid ohtu

loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpide soodsa seisundi. Elupaikasid ei hävitata

ega kahjustata ning nende soodsat seisundit ohtu ei seata.

Kavandatud tegevuse (maantee, sh maanteetruubi rekonstrueerimine) elluviimisega ei kaasne

ebasoodsat mõju Paistu loodusala (Natura 2000 ala) kaitse-eesmärkideks olevatele elupaikadele, mis

võiks pikaajaliselt ja pöördumatult põhjustada elupaigatüüpide killustatust. Kavandatava tegevuse

ehitus-, kasutusaegne mõju ei kahjusta Paistu loodusala terviklikkust, kaitse-eesmärgiks olevate

elupaikade soodsat seisundit.

Natura-eelhinnangu lõppjärelduse kohaselt ei ole vajalik edasi liikuda Natura-asjakohase hindamise

etapiga, kui projektlahendusega kavandatavad tegevused viiakse ellu vastavalt keskkonna, hea tava

ja seadusandlikest nõuetest lähtuvalt.

2.6 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene m õju

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu

rekonstrueerimisega kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole

seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha

negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.




25 / 35

3 Kontroll-leht

Küsimused Jah/Ei/? Lühikirjeldus

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei/? – Miks?

1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)?

Ei. Maakasutus alal ei muutu. Tegemist on taristu arendamisega tehiskeskkonnas, mis ei mõjuta oluliselt looduskeskkonda.

Ei.

2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist?

Jah. Ehitamisel kulub loodusvarasid (liiv, killustik, jne) ja muid ehitusmaterjale.

Ei. Tegemist ei ole haruldaste loodusvaradega ning loodusvarad pärinevad kaevandustest, mille keskkonnamõju on hinnatud.

3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport?

Ei. Ei.

4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid?

Jah. Kaeve- ja raietööde käigus tekib jäätmetena pinnast ja raiejäätmeid.

Ei. Tegemist ei ole probleemsete jäätmetega. Pinnast on võimalik taaskasutada teistel ehitusobjektidel. Puitjäätmeid saab kasutada kütteks.

5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid?

Jah. Ehitusmasinad tekitavad heitgaase. Uue asfaltkatte paigaldamisel lendub õhku mitmesuguseid süsivesinikke.

Maantee rekonstrueerimise järgselt liiklusest tulenev õhusaaste koormus oluliselt ei muutu, kuna tegemist on olemasoleva teega.

Ei. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud, kuid emiteeriuvad kogused ei ole ohtlikud keskkonnale.

Tee ehitusega seotud saasteainete emiteerimine on lühiajaline ning nende mõjuraadius ei ulatu kuigi kaugele.

6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid?

Jah. Tee ehitusmasinad tekitavad müra ja võivad tekitada mõningal määral ka vibratsiooni. Ehitustöödel võidakse vajadusel kasutada lisavalgusallikaid. Peamised müra tekitavad tegevused on vana teekatte eemaldamine ja uue teekatte paigaldamine.

Ei. Tegemist on ajutiste ja lokaalsete mõjudega, mille intensiivsus väheneb oluliselt ehitusplatsilt kaugemale levides.




26 / 35



7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski?

Jah. Reostumise risk on seotud kemikaalide ja kütuste käitlemisega ehitusperioodil ning võimalike avariide esinemisega ekspluatatsiooniperioodil. Teatav mõju võib olla ka sademe- ja lumesulamisvee (sh libedusetõrjeks kasutatavad soolad) juhtimisel looduslikesse veekogudesse ja eesvooludesse.

Ei. Kütuste, õlide või muude kemikaalide käitlemisnõuetest kinni pidamisel remonditööde käigus on pinnase, pinna- ja põhjavee reostumisrisk minimaalne ja seega ei ole negatiivse mõju avaldumine tõenäoline.

Tee remontimisega minimeeritakse liiklusõnnetuste tekkimise tõenäosust ning seega reostuse tekkimist ja levikut maapinda ning vette.

8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale?

Jah. Ehitustöödel on õnnetused võimalikud. Tööõnnetuste risk on alati olemas. Ehitamise ajal on risk kemikaalide ja kütuste sattumisel ümbritsevasse keskkonda ning ekspluatatsiooniperioodil liiklusõnnetuste toimumise risk.

Ei. Järgides ohutuseeskirju ei ole õnnetused tõenäolised. Keskkonnale ohtlike õnnetuste esinemine on ebatõenäoline. Ekspluatatsiooniperioodil on võrreldes praegusega liiklusõnnetuste toimumise risk ning seega ka risk inimese tervisele ja keskkonnale väiksem.

9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives?

Ei. Ei.

10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele?

Ei. Ei.

11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah. Rekonstrueeritav maanteelõik piirneb ja osaliselt kattub Loodi looduspargi maastikukaitsealaga. Lisaks on Loodi looduspargi ala osaliselt maanteelõigu ääres ka Paistu loodusala – Natura 2000 ala (rahvusvahelise tasandi kaitseala).

Ei. Maantee rekonstrueeritakse teemaa piirides ning maanteetruubi rekonstrueerimine ja paisutuse likvideerimine Loodiveski paisul on samuti pigem positiivse mõjuga.

12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah . Maantee lähistel on nii märgala kui ka metsad.

Ei. Põhiprojektiga kavandatavad tegevused ei mõjuta neid alasid. Puude eemaldamine on seotud vaid nähtavuse parandamisega (ohutuse




27 / 35


Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei/? – Miks? tagamiseks).

13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada?

Ei. Teadaolevalt (tuginedes EELISe andmetele) kaitsealuseid liike maantee lähiümbruses ei ole.

Ei.

14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Rekonstrueeritav maantee kulgeb üle Sinialliku oja.

Jah. Kavandatav tegevus näeb ette Sinialliku oja korrastustöid, sh paisutuse likvideerimine, maanteetruubi rekonstrueerimine, oja korrastustööd. Kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivse loomuga. Paraneb veekogu üldine seisund.

15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Lisaks Loodi looduspargi maastikukaitsealale kulgeb Sultsi piirkonnas maantee läbi miljööväärtusliku hoonestusala.

Ei. Kavandatav tegevus ei mõjuta nimetatud alasid ega neid maastikke.

16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke- või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Ei. Ei.

17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei. Ei.

18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele?

Jah. Rekonstrueeritav teelõik piirneb ja selle lähedusse jäävad mitmed elamud. Maantee lõiku kasutab ööpäevas olenevalt piirkonnast 1206 - 3204 autot.

Ei.

19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi riigitee lõik (ligikaudu km 59,955 – 60,115) piirneb Loodi mõisa hoonete ja pargi ning nende kinnismälestiste kaitsevööndiga.

Ei. Ehitustegevus korraldatakse nii, et kinnismälestised ei saaks mõjutada ning tegevuseks tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba.

20. Kas tegevus on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise?

Ei. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega.

Ei.




28 / 35



21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Maantee ääres on mitmeid majapidamisi.

Ei. Rekonstrueeritakse olemasolevat teed ning ehitustegevus on ajutine.

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada?

Ei. Ei.

23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada?

EI. Ei.

24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada?

Ei. Ei.

25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Kavandatava tegevuse piirkonda jääb Sinialliku oja.

Jah . Kavandatav tegevus mõjutab Sinialliku oja – likvideeritakse paisutus, korrastatakse jõge ja rekonstrueeritakse truup. Tegevus on ojale positiivse laadiga.

26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei. Teadaolevalt mitte Ei.

27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maalihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud keskkonnatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?

Ei. Ei.




29 / 35

4 Kokkuvõte

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km

58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavale tegevusele

eesmärgiga anda informatsiooni otsustajale keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta.

Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju

suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude

ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too.

Eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset

keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, sh Natura 2000

aladele, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid, leevendusmeetmeid ja

soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule ja elanike heaolule.

Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme

suurenemine, samuti visuaalsed häiringud. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale

ehitustööde lõppemist. Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse

sujuvamaks ja turvalisemaks muutmisega.

Kavandatav tegevus on vajalik kooskõlastada/võtta luba Muinsuskaitseametilt Loodi piirkonnas

maantee rekonstrueerimiseks. Maantee rekonstrueerimiseks on vajalik ka Keskkonnaameti luba tööde

teostamiseks Loodi looduspargis ja sellega piirneval alal.

Soovitused, mida tuleks rakendada tee rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste

elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, on alljärgnevad:

• Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast

müra ja vibratsiooni tekkimist.

• Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele

aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.

• Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette

näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude ja salvkaevude lähedal.

• Ehitustöid tuleb teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning tuleb

järgida ohutusreegleid.

• Ehitamisperioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses maantee

rekonstrueerimisel.

• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

• Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine

pinna- ja põhjavette.




30 / 35

• Loodiveski paisutuse ja maanteetruubi rekonstrueerimise ehitustööd peavad olema

korraldatud selliselt, et oleks takistatud heljumi ja setete liikumine allavoolu.

Eeltoodust tulenevalt leiab eelhinnangu koostaja, et riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km

58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavale tegevusele ei ole

keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või

leevendamiseks on oluline järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja ka eelhinnangus toodud soovitusi.




31 / 35

5 Kasutatud allikad

Õigusaktid

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteem i seadus , vastu võetud

22.02.2005.

2. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus , vastu võetud 16.02.2011.

3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

4. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007.

5. „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrus nr 139.

6. „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“,

keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73.

7. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 27.02.2002.

8. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ü hiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42.

9. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskko nnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.

10. „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamis ega seotud keskkonnaseire,

vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimis e ja veetaseme alandamise kohta ning

ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika “ , keskkonnaministri 19.09.2014

määrus nr 40.

11. Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994.

Muud allikad

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (01.08.2016

seisuga).

2. Eesti Geoloogiakeskus, 2011. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000.

3. Keskkonnaregister , http://register.keskkonnainfo.ee/ .

4. Loodi looduspargi kaitsekorralduskava 2013 – 2022.

5. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused , http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

6. Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja

täiendatud trükk.

7. Paistu valla üldplaneering , tööversioon seisuga 01.11.2008.

8. Riiklik Teeregister , https://teeregister.riik.ee.

9. Strateegiline mürakaart 2012 maanteelõikudes , mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas,

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, http://www.mnt.ee/index.php?id=22024.

10. Tõkestusrajatiste inventeerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.

Avaliku sektori paisud. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truub i juures.

Eelprojekt, Piiber Projekt OÜ, 2015.




32 / 35

11. Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks:

avaliku sektori paisud. Loodiveski truubi kalade rändetingimuste parendami se eelprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang, Consultare OÜ, 2015.

12. Viljandimaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ .




33 / 35

Lisad

Lisa 1 Keskkonnaameti 12.05.2016 kiri nr 6-2/16/531 7-2 Loodi – Sultsi teelõigu projekti

koostamine

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Mario Kirt

Maanteeamet

[email protected]

Teie 26.04.2016

Meie 12.05.2016 nr 6-2/16/5317-2

Loodi-Sultsi teelõigu projekti koostamine

Austatud Mario Kirt

Keskkonnaamet tutvus riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi Nuia km 58,772-64,690 Loodi-

Sultsi lõigu remondi põhiprojekti koostamise nõuetega. Projekti koostamise eesmärgiks on

liiklusohutuse taseme parandamine.

Maantee on Loodi looduspargi välispiiriks asudes väljaspool kaitseala. Tee kaitsevöönd jääb

Loodi looduspargi piiranguvööndisse, mis on kaitseala majanduslikult kasutatav osa.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Loodi

looduspargi looduskasutustingimused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2006 määrusega

nr 139 “Loodi looduspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi: kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja § 5 lõike 6

kohaselt on projekteerimistingimuste andmine lubatud Keskkonnaameti nõusolekul.

Loodi-Sultsi teelõigu vahetus läheduses ei ole inventeeritud kaitstavate liikide kasvukohti ega

elupaiku, seega ei mõjuta teelõigu remont piiranguvööndi kaitse-eesmärki ega loodusväärtuste

soodsat seisundit.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon nõustub Loodi looduspargi kaitse-eeskirja § 5 lõike 6

alusel riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi Nuia km 58,772-64,690 Loodi-Sultsi lõigu remondi

põhiprojekti koostamise nõuetele vastava põhiprojekti koostamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

looduskaitse juhtivspetsialist

Pärnu-Viljandi regioon

Hille Lapp 435 5616

[email protected]




35 / 35

Lisa 2. Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluve ekogudel kalade rändetingimuste

parandamiseks: avaliku sektori paisud. Loodiveski t ruubi kalade rändetingimuste

parendamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, Consultare OÜ, 2015

ÜF programmperiood 2007-2013

Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel

kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku

sektori paisud

Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise

eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Tartu 2015

Tellija: Keskkonnaagentuur

Teostajad: Consultare OÜ

Piiber Projekt OÜ

OÜ Hendrikson & Ko

OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi

Koostaja: Consultare OÜ

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Keskkonnamõju eelhinnangu alused ja metoodika ............................................................. 5

2. Planeeritava tegevuse iseloomustus ....................................................................................... 7

2.1 Asukoht ............................................................................................................................. 7

2.2 Eesmärk ............................................................................................................................ 8

2.3 Loodiveski pais ................................................................................................................. 9

2.4 Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele ................................................... 10

3. Keskkonna kirjeldus ............................................................................................................. 12

3.1 Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus ................................................................. 12

3.2 Sinialliku oja ja oja kalastik ............................................................................................ 12

3.3 Kultuurimälestised .......................................................................................................... 13

3.4 Kaitstavad loodusobjektid .............................................................................................. 14

3.5 Maaparandus ................................................................................................................... 14

3.6 Geoloogia ........................................................................................................................ 14

3.7 Tegevuse asukoht ja naaberkinnistud ............................................................................. 15

4. Kavandatud lahendused eelprojekti alusel ........................................................................... 16

5. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja järeldused .......................................................... 20

5.1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alused ............................................................. 20

5.2 Mõju kalastikule ............................................................................................................. 20

5.3 Mõju loodus- ja kultuuripärandi säilimisele ning rekreatiivsele väärtusele ................... 21

5.4 Ehitusega kaasnev mõju ning nõuded ehitusaegse mõju leevendamiseks ..................... 22

6. Hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale – Natura

eelhindamine ............................................................................................................................ 23

6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta .................................................................... 23

6.2 Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus ....................... 23

6.3 Kas kavandatav tegevus on otseselt vajalik või otseselt seotud Natura-ala kaitse

korraldamisega ...................................................................................................................... 24

6.4 Mõjuala täpne piiritlemine ja tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine 25

6.5 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................................... 25

7. Hinnang KMH vajalikkuse kohta ......................................................................................... 26

7.1 Natura alad ja kaitsealad ................................................................................................. 26

3

7.2 KMH vajalikkus ............................................................................................................. 26

LISA 1. Keskkonnamõju eelhindamise kontroll-leht ............................................................... 29

LISA 2. Ihtüoloogi eksperthinnang kalapääsu lahendusele ..................................................... 33

LISA 3. Keskkonnaameti seisukoht ......................................................................................... 41

4

Sissejuhatus

Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames on viidud läbi keskkonnamõju

eelhindamine. Keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi KMHE) koostati „Tõkestusrajatiste

inventariseerimine kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ raames.

KMHE koostamisel vaatas KMHE koostamise töögrupp 11. veebruaril 2015 üle paisu

ümbruse ja projekteerija esitatud kalapääsude reaalsed eskiislahendused.

Eelprojektile on koostatud ekspertarvamus „Loodiveski paisule kalapääsu rajamise kalastiku

eksperthinnang“ (Petri Karppinen ja Ari Haikonen Kala- ja vesitutkimus OY), mille tulemusi

on kasutatud käesoleva KMHE koostamiseks.

KMHE koostamisel on kasutatud kõiki teadaolevaid vaadeldavat ala käsitlevaid uurimistöid,

arengukavasid, planeeringuid ja keskkonnamõju hindamise aruandeid.

KMHE koostamisel osalesid:

Riina Raasuke (TÜ keskkonnatehnoloogia, BSc, litsents nr KMH0147),

Kristo Kiiker (TÜ geograafia, BSc),

Mari Raidla (EMÜ maastikukaitse ja –hooldus, MSc),

Kaidi Erik (TÜ geograafia, MSc).

5

1. Keskkonnamõju eelhinnangu alused ja metoodika

Keskkonnamõjude eelhinnangu eesmärk on asjakohase materjali esitamine, mis aitab

koostada paremaid otsuseid – kas keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) on vajalik või

mitte.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3

alusel hinnatakse keskkonnamõju, kui 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

KMHE koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast korrast ning Euroopa Komisjoni

2005. a juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend“. Täiendavalt on

arvestatud ka Keskkonnaministri 5.07.2010. a määruse nr 24 Meetme „Vooluveekogude

seisundi parandamine“ tingimused avatud taotlemise korral lisa 2 „Juhendmaterjal veekogude

seisundi parandamise eelprojekti ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti

kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“.

KeHJS § 6 lõige 3 kohaselt annab otsustaja eelhinnangu lähtudes kõikidest järgmistest

kriteeriumidest:

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal

esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna

vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade,

randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura

2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud,

maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega alade vastupanuvõimest;

2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;

3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;

41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile;

5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,

kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning

mõju ilmnemise tõenäosusest.

KMHE tehti vastavalt eelhinnangu juhendile ning järgides töö „Tõkestusrajatiste

inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori

paisud“ lähteülesannet.

6

KMHE läbiviimisel konsulteeriti osapooltega parima võimaliku lahenduse leidmiseks. KMHE

koostamisel on kasutatud kõiki teadaolevaid vaadeldavat ala käsitlevaid uurimistöid,

arengukavasid, planeeringuid ja keskkonnamõju hindamise aruandeid.

7

2. Planeeritava tegevuse iseloomustus

2.1 Asukoht

Loodiveski pais asub Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Loodi külas (kuni 2013. aastani

kuulus küla Paistu valda). Pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Paisu asukohta

iseloomustavad joonised 1 ja 2. Loodiveski pais asub ligikaudu 6,1 km kaugusel jõe

suudmest.

Paisutamise eesmärk on tehnilise ja tarbevee veehaarded, tuletõrje veevõtukoht. Paisjärv

puudub.

Joonis 1. Loodiveski paisu asukoht (Aluskaart: Maa-amet 2015)

8

Joonis 2. Loodiveski paisu asukoht maaüksuste piiridega (Aluskaart: Maa-amet 2015)

2.2 Eesmärk

Kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele

rändeteed paisust alla- ja ülesvoolu. Selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja

korrastatakse jõesängi ala.

Kalade rändevõimaluste tagamine on vajalik Sinialliku oja kalastiku seisundi parandamiseks

vastavalt Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) põhimeetmetele:

1) Vooluveekogude hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamiseks likvideeritakse

rändetõkked või rajatakse kalateed.

2) Halvas seisundis veekogumite puhul tuleb hea seisundi saavutamiseks teha

saneerimistöid.

3) Väikeste ja keskmiste jõgede seisundi parandamiseks tuleb lisaks rändetõkete

likvideerimisel rakendada mitmekesiseid hoolduse, tervendamise ja toitainete

koormuse piiramise tegevusi. Sealhulgas on väikeste vooluveekogude (eelkõige

9

kuivendussüsteemide eesvoolud) jaoks oluline rakendada maaparanduslikke võtteid

morfoloogiliste tingimuste parandamiseks ja veeelustiku elu- ning sigimispaikade

taastamiseks.

2.3 Loodiveski pais

Praegune paisutus on arvatavalt tekitatud tuletõrjevee saamise eesmärgil. Objekt on küll

tähistatud tuletõrje veevõtukohana, kuid on päästeameti poolt märgitud hetkel

kasutuskõlbmatuks, sest veekogus puudub vajalik sügavus. Kuna oja ülaveepoolsed nõlvad on

kõrged, siis on paisutatud veepind jäänud kallaste piiridesse ning paisjärve tekkinud ei ole.

Veetaset tõstetakse 5x15 cm prusside abil, mis toetuvad truubi otsaku

betoonkonstruktsioonidele. Varasemalt on puitvarjad ulatunud kõrgemale, tõstes veetaseme

ülavee pool kõrguseni 50,65 m abs. Praeguseks on suurem osa prussidest eemaldatud ning

ülevooluläve juures on veetase ca 49,00 m abs. Alles on jäänud veel alumised prussid

kogukõrgusega 0,46 m truubi põhjast. Seoses prusside eemaldamisega on ülaveepoolsest

ojasängist ära kandunud ka suur hulk sinna paisutuse tagajärjel kogunenud setteid ning

varasemalt üles paisutatud alal on alandamise järgselt endise paisjärve alale settekihti

kujunenud uus järskude nõlvadega voolusäng. Eeldatavalt on endine oja säng olnud

mõnevõrra teistsugune. Vanade kaartide järgi võib oletada, et tõenäoliselt on endine oja säng

kulgenud oru nõlvaga paralleelselt (säilinud on aimatav sängi kontuur). Ülavee poolt ulatuvad

setted, kuni allesjäänud varjade ülemise servani. Välja kujunema hakanud voolusäng on

varjadest ülesvoolu umbes 100 meetri ulatuses kitsam kui ülejäänud ojas. Tõenäoliselt

kipuvad suurvee tingimustes kitsama sängi osas kaldad uhtumise tagajärjel sisse langema ning

oja profiil muutub sealgi laiemaks.

Loodiveski truup on ülaveepoolsest otsast neljakandilise profiiliga laiusega 1570 mm. Varjade

juures on truubi kõrgus 2640 mm. Truubi lae kõrgus väheneb kuni kauguseni 4,2 m varjade

juurest ning sealt alates on truubi kõrguseks 1880 mm. Truup suundub läbi Imavere – Karksi-

Nuia maantee muldkeha ning läheb umbes 15 m kaugusel otsakust üle ümaraks truubiks

läbimõõduga 2 m. Truubi kogupikkus on ligikaudu 22,9 m ning keskmiseks põhjalanguks ca

1%. Truubi betoonist otsakute välispind on kahjustatud ning osaliselt pragunenud.

Ülaveepoolses otsas on truubi otsaku ümbruses ning voolusängi kallastel nõlvad ära vajunud

(osaliselt ka ära uhutud) ning vajavad korrastamist. Nõlvad vajaksid korrastamist ka truubi

alaveepoolse otsaku ümbruses, kus maanteelt ära voolav sadevesi on osa pinnasest ära

uhtunud. Alaveepoolse truubi otsak on truubi otsa juurest osaliselt lagunenud. Truubi

betoonrakete vahelised vuugid on kahjustatud või hävinenud ning nende tagant on vesi

maantee muldkeha pinnast ära uhtunud. Osaliselt on lagunenud kandiliste truupide

seinapinnad (Piiber Projekt OÜ, 2015).

10

Joonis 3. Vaade Loodiveski paisule ülavee poolt.

2.4 Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele

Peamised kavandatavat tegevust reguleerivad õigusaktid on ehitusseadustik, veeseadus,

looduskaitseseadus ja nende alamaktid.

Sinialliku oja ei ole lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude ja

seirenõuete nimekirjas (Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude

nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste

riikliku keskkonnaseire jaamad, RTL 2002, 118, 1714).

Sinialliku oja lõik Imavere-Karksi-Nuia maanteesillast suubumiseni Raudna jõkke on kaitstav

lõheliste kudemis- ja elupaigana (Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu, RTL 2004, 87, 1362). Loodiveski pais ei paikne lõheliste elupaigana

kaitstaval jõelõigul, kuid lõik algab vahetult paisust allavoolu.

Veeseaduses on viidatud Looduskaitseseadusele, mille § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud

paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka

allavoolu.

Looduskaitseseaduse paragrahv 51 lg 1 alusel on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate

11

paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu

loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Lõikes 1 nimetatud veekogul või selle lõigul on

loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud

üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.

Paistu valla üldplaneeringu alusel (Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad

ühinenud omavalitsusüksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne

ühinemist kehtisid) kuulub Sinialliku oja ja ümbritsevad loodusmaastikud rohelise võrgustiku

alade hulka. Paisust ülesvoolu, Sinialliku oja põhjakaldal on tootmisotstarbega maa. Samas on

ka tuletõrje veevõtukoht. Oja lõunakaldal ei ole maa põhiotstarvet määratletud.

Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ alusel kuulub paisu ala maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike

hulka (Paistu-Loodi maastik). Tegemist on künklik-lainja avara põllumajandusmaastikuga,

mida ida poolt piiravad kaitsealused metsad ja soised alad, ning mida lõikavad Loodi org

Sinialliku ojaga ja sellesse suubuv Paistu põrguorg.

Vee-erikasutusluba puudub.

12

3. Keskkonna kirjeldus

3.1 Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus

Viljandi vald asub Viljandi maakonnas. Viljandi vald moodustati 2013. aastal Paistu, Pärsti,

Saarepeedi ja Viiratsi vallast. Valla pindala on 652 km2, vald ümbritseb Viljandi linna.

Viljandi vallas elab 9647 inimest (Statistikaameti 1. jaanuar 2015 seisuga). 2011. aasta Eesti

rahvaloenduse andmetel elas Loodi külas 126 elanikku (Statistikaamet, 2015).

Loodiveski paisust vahetult ülesvoolu jääv veekogu osa on tähistatud tuletõrje veevõtu

kohana, kuid on päästeameti poolt märgitud hetkel kasutuskõlbmatuks, sest veekogus puudub

vajalik sügavus.

3.2 Sinialliku oja ja oja kalastik

Loodiveski pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Sinialliku oja on Raudna jõe

(VEE1139100) lisajõgi, mis suubub Raudna jõkke (Raudna_2 kogumisse) vasakult kaldalt

54,6 km kaugusel suudmest.

Sinialliku oja pikkus on 15 km ning valgala pindala 56,1 km2. Sinialliku oja algab Paistust 3

km lõunas Aidu järve läheduses. Sinialliku oja on külma ja selge veega ning kiire vooluga.

Forelliojana oli see tuntud juba XVIII sajandil (Moora, 1964). Sinialliku oja kulgeb Loodi

ürgorus ning läbib mitmeid järvekesi, nt Saimre paisjärve (VEE2090610) ja Aidu järve

(VEE2090600). Ojas on mitmeid allikaid. Sinialliku ojasse suubuvad väiksemad

vooluveekogud Loodi oja, Heimtali oja, Viraski oja ja Sulioja.

2008. aasta riikliku keskkonnaseire andmete (Pall jt, 2009) põhjal oli Sinialliku oja laius

alamjooksul 5-7 m, oja oli 0,5-1,2 m sügav ning mudastunud liivase põhjaga. Voolu kiiruseks

mõõdeti 0,2 m/s ning hinnanguline vooluhulk oli 450 l/s.

Tabel 1. Ligikaudsed vooluhulgad Loodiveski paisul (Piiber Projekt OÜ, 2015).

Jrk Näitaja Vooluhulk (m3/s)

1 Seireperioodi keskmine 0,161

2 1%-line aasta ööpäevane maksimum 3,427



5 10%-line suvine seitsme päevane maksimum 0,678

6 50%-line suvine kolmekümne päevane keskmine 0,070

7 95%-line aasta kolmekümne päevane miinimum 0,016

8 95%-line aasta ühe päevane miinimum 0,006

Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku ojal järgmised töötavad paisud (loetletud allavoolu

järjestuses; hinnangud Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel…, 2013 alusel):

Kääru – paisu kaugus suudmest 11,3 km, paisutuskõrgus 3,3 m, jõelõik on kalastikule

elupaigaks sobimatu, pais on kaladele ületamatu, kuid rändetingimuste parandamine ei

ole vajalik;

13

Saimre – paisu kaugus suudmest 10,5 km, paisutuskõrgus 4,75 m, kalastikule

elupaigaks sobimatu, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile

puudub;

Paistu (Loodi) – paisu kaugus suudmest 7,8 km, paisutuskõrgus 1,75 m, liigivaene

forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on

väheoluline;

Loodiveski – paisu kaugus suudmest 6,1 km, paisutuskõrgus 1,95 m, liigivaene

forellipiirkond, pais on kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku

seisundile on oluline.

Sinialliku oja kalastikku uuriti alamjooksul Viljandi – Ramsi mnt silla lähedal 2008. aastal

riikliku keskkonnaseire programmi raames (Pall jt., 2009). Seirepüügil registreeriti 5 kalaliiki:

jõeforell, haug, särg, lepamaim ja trulling. Indikaatorliikidest oli jõeforelli arvukus väga

madal, ojasilm puudus. Tüübiomaste liikide (haug, lepamaim, trulling) arvukus ja vanuseline

struktuur vastas tüübiomastele tingimustele, puudus luukarits, kelle esinemist oleks kindlasti

võinud elutingimuste põhjal eeldada. Seirelõigul registreeritud üksik särg loeti juhukülaliseks.

Loodiveski truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim

forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala (Piiber Projekt OÜ, 2015).

Kalastiku seisund oja alamjooksul hinnati heaks. Kaitsealuseid liike ei ole Sinialliku ojas

registreeritud (Keskkonnaregister, 2015) ning tõenäoliselt neid ka ei esine. Sinialliku oja

kesk- ja ülemjooksu kalastiku kohta andmed puuduvad.


forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba

kandunud liivaseid setteid. Sigimis- ja kasvuala edasise kahjustamise vältimiseks tuleks tööde

ajal rakendada meetmeid setete allavoolu kandumise vastu. Kitsamas osas tuleks kohendada

oja profiili, et vältida nõlvade varisemist ja pinnase uhtumist allavoolu.

2008. aastal oli Sinialliku oja alamjooksu seirelõigu koondseisund väga hea, seejuures

registreeriti taimi 7 liiki. Domineeris jõgitakjas (Sparganium spp.). Ränivetikaindeksite järgi

oli seisund väga hea. Jõe põhjaloomastiku arvukusdominandiks oli jõe-kirpvähk (Gammarus

pulex). Sinialliku oja alamjooksul esines Natura 2000 liik paks jõekarp (Unio crassus),

seisund väga hea. 2008. aastal oli Sinialliku oja seisund kalastiku seisukohalt hea (Pall jt.,

2009).

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) on nii Raudna jõe kui Sinialliku oja seisund

hinnatud heaks. 2013. aasta hinnangu põhjal (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

eelnõu) on mõlema veekogu seisundi koondhinnang kesine.

3.3 Kultuurimälestised

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole paisu piirkonnas kaitstavaid

kultuurimälestisi registreeritud.

Paisu läheduses on pärandkultuuriobjektid Loodi vesiveski asukoht ja talu (jõe põhjakaldal

paisust vahetult allavoolu) ning Loodi tootmisbaas (jõe põhjakaldal, paisust vahetult

ülesvoolu).

14

3.4 Kaitstavad loodusobjektid

Sinialliku oja (sh Loodiveski paisu piirkond) kuulub ligikaudu 11,2 km pikkuses Loodi

looduspargi koosseisu. Loodi looduspargi kaitse-eesmärk on Sakala kõrgustiku eriilmelise

maastiku kaitse, Loodi mõisapargi kaitse, Heimtali mõisapargi kaitse,

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt

kareda veega järvede (3130), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130),

lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade

loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse ning loodusdirektiivi II lisas

nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse.

Pais asub Loodi looduspargi Loodi piiranguvööndi ja Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi piiril.

Paisust allavoolu lõigus on Loodi piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste

püstitamine, kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone

muutmine ning uute veekogude rajamine.

Paisust ülesvoolu on Loodi looduspargi Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd. Kaitse-eeskirja

alusel on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine ning olemasolevate ehitiste

hooldustööd.

Paisust 900 m kaugusel allavoolu paikneb Sinialliku loodusala (RAH0000273).

Paisust vahetult ülesvoolu jääb Paistu loodusala (RAH0000272). Loodusala kaitse-eesmärk

on I lisas nimetatud elupaigatüüpide allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220),

vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050), kaitse. Loodusala kaitse-

eesmärkidena ei ole jõgede elupaigatüüpi ega kalaliike nimetatud.

Paisust ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid

vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Looduskaitseseaduse alusel kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti tegevuse piirkonnas ei

asu (EELIS, 2015).

3.5 Maaparandus

Sinialliku oja ei kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2007, 63,

1134).

Vahetult Loodiveski paisust allavoolu on Sinialliku ojja suunatud maaparandusehitise

ühiseesvool – Keskuse (Paistu), maaparandussüsteemi kood: 6113990010030.

3.6 Geoloogia

Kavandatava tegevuse piirkonnas on liivane ning saviliivane pinnas.

15

3.7 Tegevuse asukoht ja naaberkinnistud

Eelprojektiga kavandatud tegevus toimub järgmistel katastriüksustel:

1) 57001:001:1181 (Veski) – tegemist on maatulundusmaaga. Põhikaardi järgi on paisu

ümbruses tegemist metsa, rohumaa ja veealuse maaga. Kinnistul asuvad hooneid.

2) 57001:001:1182 (Veski) – tegemist on maatulundusmaaga. Põhikaardi järgi on paisu

ümbruses tegemist metsaga.

3) 57001:001:0014 (Sinioja) – tegemist on tootmismaaga – põhikaardi järgi on paisu

ümbruses tegemist metsa ja õuemaaga.

4) 57001:001:1990 (49 Imavere-Karksi-Nuia tee) – Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

tugimaantee.

16

4. Kavandatud lahendused eelprojekti alusel

Kavandatud lahendusi on kirjeldatud Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojekti

põhjal.

Variant 1. Paisutuse eemaldamine

Variandiga 1 (joonis 4) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski

truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) ja ojas sängi korrastamine.

Paisutuse eemaldamiseks tuleb välja kaevata varjade ees olev sete. Endise paisutuse alale

kujunenud sängi stabiliseerimiseks on kavandatud kindlustada olemasoleva oja voolusängi

vähemalt ca 50 m ulatuses truubist ülesvoolu ning profileerida laugemaks oja nõlvad. Nõlvade

profileerimine võiks aset leida maksimaalselt kuni kohani ülesvoolu, kus läbi märgala looklev

ojasäng keerab tagasi krundi piiriga paralleelseks. Truubist allavoolu on kavandatud rajada

kiviülevoolud, mis tekitavad väikese uputuse truubis (ca 20-30 cm) ja parandavad selliselt

kalade truubist läbipääsemise tingimusi. Kavandatud on ka korrastada ja kindlustada truubi

ülaveepoolse otsakuga külgnevad nõlvad.

Joonis 4. Variant 1. Paisutuse eemaldamine.

Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine


truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja oja

sängi taastamine endises asukohas. Endise oja sängi taastamiseks on vajalik lammutada

maanteetruubist ca 60 m ülesvoolu, oja sängis paiknev betoonkonstruktsioon (endine truup

vmt), mis on ummistanud sängi ja põhjustanud selle ümberkujunemise. Vajalik on taastatav

17

sängi puhastamine settest (üle kaevamine). Täiendavalt on kavandatud taastatava oja sängi

lisada kive ja veerist. Praeguseks endise paisjärve alale kujunenud säng on vajalik täita

pinnasega.

Joonis 5. Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine.

Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine


truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja

maanteetruubi rekonstrueerimine. Maanteetruubi rekonstrueerimiseks on kavandatud

olemasoleva betoonist truubi asendamine monteeritavatest terasplaatidest truubitoruga ja

katkematu jõepõhja kujundamine läbi truubi kruusa, veerise ja/või kivipuistmaterjaliga.

Täiendavalt on kavandatud korrastada oja sängi vastavalt variandis 1 kirjeldatule.

18

Joonis 6. Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine.

Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja sängi

taastamine


truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja

maanteetruubi rekonstrueerimine analoogselt variandiga 3. Täiendavalt on kavandatud endise

oja sängi taastamine vastavalt variandis 2 kirjeldatule.

19

Joonis 7. Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja

sängi taastamine.

Tehniliste lahenduste võrdlus

Kõik variandid näevad ette paisutuse eemaldamise. Esimese ja kolmanda variandiga on

kavandatud korrastada ka juba kujunema hakanud uut voolusängi. Teine ja neljas variant

näevad ette eeldatava endise ojasängi taastamise. Juba kujunema hakanud uue voolusängi

korrastamine võimaldab minimeerida pinnase juurdevedu ning tagab eemaldatava paisutuse

alal ojale sujuvama langu. Kolmandas ja neljandas variandis on lisaks paisutuse

eemaldamisele ning voolusängi korrastamisele ette nähtud ka maanteetruubi

rekonstrueerimine.

Paisutus Loodiveski truubi juures on suures osas juba eemaldatud ning puudub

kinnistuomanike huvi paisutuse säilitamiseks ja hooldamiseks. Paisutuse eemaldamisega tekib

kaladele rändevõimalus praegusest Loodiveski truubist ülesvoolu. Truubist ülesvoolu jääva

ojasängi lõigu korrastamine ning kindlustamine vähendab sette kandumise ohtu alavee poolel

paiknevatele kudemispaikadele.

Võttes arvesse Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti on projektiga kavandatud variandis 1

kirjeldatud lahendus (Piiber Projekt OÜ, 2015).

20

5. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja järeldused

Käesolevas peatükis antakse eelhinnang Loodiveski paisu eemaldamise, oja sängi

korrastamise ja kiviülevoolude rajamisega kaasnevale võimalikule mõjule.

5.1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alused

Eelprojektiga kavandatav tegevus ei ole KeHJS alusel nimetatud tegevusena, millega

kaasneks automaatset oluline mõju KeHJS § 6 tähenduses.

Eelprojekti järgselt eemaldatakse vähesel määral truubi ette kogunenud setet. Veekogu

sügavusmõõtmete täiendav suurendamise vajadus antud projekti käigus puudub.

Kavandatavate kalapääsu rajamise tööde osas on tegemist kaevetöödega, mitte siseveekogu

süvendamisega/selle loodusliku sängi muutmisega. Eelnevat arvesse võttes ei ole kavandatava

tegevuse osas tegemist siseveekogu süvendamisena enam kui 500 m3 mahus § 6 lg 1 p 17

tähenduses.

Ehitusseadustiku § 4 lg 3 alusel on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine,

mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta

olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Oluliseks

rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks

neljandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest.

Eelprojekti kõik lahendusvariandid käsitlevad paisutuse eemaldamist. Vastavalt KeHJS ei

kuulu see tegevus automaatselt keskkonnamõju hindamise läbiviimist nõudvate tegevuste

hulka.

5.2 Mõju kalastikule

Eelprojektis käsitletud paisutuse eemaldamise lahendused tagavad kalade läbipääsu paisust

üles- ja allavoolu rändel.

Truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim forelli

sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba kandunud

liivaseid setteid.

Oja säng truubist ülesvoolu on kujunenud endise paisjärve põhja tekkinud settekihti.

Kujunenud sängi kaldad on järsud ja toimub nende varisemine. Sette allavoolu kandumise

vähendamiseks on ette nähtud oja säng truubist ülesvoolu ca 110 m pikkusel lõigul üle

profileerida (nõlvad laugemaks kaevata), tegevuse mõju kaladele on positiivne, kuna väheneb

elupaikade setetega kattumise oht allavoolu paiknevates jõelõikudes. Oja sängi kindlustamine

kivipuistmaterjaliga loob täiendavaid elupaiku kaladele. Eelprojektis käsitletud lahendused

võimaldavad kaladel truupi läbida ning asustada uusi elupaiku. Paraneb kalastiku ja oja üldine

seisund.

21

5.3 Mõju loodus- ja kultuuripärandi säilimisele ning rekreatiivsele väärtusele

Loodiveski pais asub Loodi looduspargis Loodi piiranguvööndi ja Loodi-Püstmäe

sihtkaitsevööndi piiril. Tegevusalale jääb ka Paistu loodusala, mis paikneb vahetult paisust

lõunas.

Jõesängi ülesvoolu paiknev osa on kogu ulatuses Loodi-Püstmäe skv-s. Loodi-Püstmäe skv

kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsade elustiku mitmekesisuse säilitamine. Paisust

ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid vanad

loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Lähtuvalt eelprojektist on ehitusalalt vaja eemaldada puud ja võsa ning juurida kännud 1000

m2 ulatuses. Kavandatav tegevus ei ohusta sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamist,

kuna raiutavad kooslused ei ole looduskaitseliselt väärtuslikud ning metsade elustiku

mitmekesisus ei vähene. Paisu likvideerimine ning asendamine vee-elustikule sobivama

keskkonnaga soodustab looduspargi ning Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgi

soodsa seisundi saavutamist.

Töid ei tehta Natura metsaelupaikade alal. Mõju maastikuilmele on neutraalne või isegi

positiivne, kuna taastatakse ja korrastatakse oja säng, mis on tekkinud endise paisjärve alale.

Rajatav kiviülevool ning sängi kindlustustööd tehakse maastikku sobivalt.

Loodi looduspargi kaitse-eeskirja alusel on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine ning

olemasolevate ehitiste hooldustööd. Seega on tegevus kooskõlas Loodi looduspargi

kaitsekorraga.

Truubist allavoolu jääv osa on Loodi piiranguvööndis, kus on lubatud uute ehitiste

püstitamine, kaitseala valitseja nõusolekul ka veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine

ning uute veekogude rajamine. Seega on kiviülevoolu rajamine kooskõlas piiranguvööndi

kaitsekorra ja kaitse-eesmärkidega.

Tegevusega vana ojasängi taastamine ei oleks otstarbekas ning pigem mõjutaks see

loodusväärtusi ebasoodsalt, rikkudes kunagise kinnikasvanud ojasängi elupaigaks valinud

liikide elutingimusi. Vana ojasängi taastamisel muutuks looduspargi ja sihtkaitsevööndi piir,

sest looduspargi piir on kaardipõhine. Seega on otstarbekas kohandada kalade

rändetingimuste parandamisel uut ojasängi.

Tegevus on kooskõlas Looduskaitseseaduse paragrahviga 51, kuna lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogu lõigul veekogu loodusliku

sängi ja veerežiimi muutmisega parandatakse kalade kudemisvõimalusi (avatakse rändetee

truubist ülesvoolu).

Kaitstavate liikide leiukohti ning muid eelpool nimetamata kaitstavaid loodusobjekte

tegevuspiirkonnas ei ole. Samuti puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektidele ei

ole mõju ette näha. Tegevuse mõju rekreatiivsetele väärtustele ei ole ette näha, kuna

käesoleval ajal paisjärv puudub. Seoses paisutuse puudumisega ei kasutata veekogu tuletõrje

veevõtukohana.

22

5.4 Ehitusega kaasnev mõju ning nõuded ehitusaegse mõju leevendamiseks

Loodiveski paisutuse likvideerimise ja jõesängi korrastamisega võib kaasneda mõningane

muda ja heljumi koormuse suurenemise oht Sinialliku oja veele ja voolusängile.

Tegevusega kaasneda võivate kahjulike mõjude vältimiseks on vajalik arvestada järgmisi

nõudeid:

Paisutuse likvideerimise juures peab järelevalvet teostama asjatundja, kes on ka

eelnevalt paisutust eemaldanud ja kalastiku ekspert, kes tunneb kalade liikumise

seaduspärasusi.

Kaevetööde ja pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et kaeve piirkonnast ega

kallastele planeeritud piirkondadest ei uhutaks allavoolu setteid. Setete allakandumine

väikestes kogustes on paratamatu, kuid lubamatu on kaevetööde teostamine

voolusängis suurte läbivoolavate vooluhulkade korral. Selle tingimuse täitmiseks peab

arvestama projektiga kavandatud kaevamise tehnoloogiat ja ehitise osade rajamise

järjestust. Sadude ja kõrge veeseisu periooodidel tuleb kaevetööd peatada. Selleks, et

negatiivsed mõjud jõe elustikule (sh forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualale) oleksid

võimalikult väikesed, tuleb tööd läbi viia suvisel madalvee perioodil (nt ajavahemikul

01. juulist kuni 30. septembrini). Juuliks on enamik kalade noorjärke piisavalt suured,

et vajadusel ebasobivaks muudetud elupaika vahetada. Oktoobris on kalad ümber

asunud talvistesse elupaikadesse ja muutunud juba paiksemaks ning võime elupaiku

vahetada on väike.

Tööpiirkonnast väljakaevatava sette paigutamine määratakse tööprojektiga, seejuures

tuleb sette paigutamisel arvestada järgmist:

o Sete paigutatakse väljapoole veekaitsevööndit;

o Sete paigutatakse väljapoole korduvalt üleujutatavat ala;

o Setet ei paigutata järskudele nõlvadele, kus tekib erosioonioht;

o Materjal paigutatakse sobiva nõlvakaldega alale sõltuvalt materjali lõimisest;

o Sette paigutamine toimub maaomaniku nõusolekul.

Pärast paisutuse eemaldamist, kiviülevoolude rajamist, jõesängi korrastamist ja

kaldaala pinnase planeerimist tuleb see kohe haljastada. Muru või muu taimestik

külvata etappide kaupa sõltuvalt tööde piirkonna teostamisest. See on vajalik, et

kinnistada kalda pinnas, vältimaks erosiooni ja mudaste setete vette uhtumist.

Tööalale ligipääs tuleb planeerida aladelt, kus ei ole inventeeritud looduskaitselisi vm

olulisi väärtusi ning kus tehnikaga liikumine põhjustab võimalikult väikseid

häiringuid. Truubist ülesvoolu jäävas osas tuleb ligipääs korraldada jõe põhjakaldalt.

Kaevetööd ja transport tuleb planeerida nii, et see häiriks võimalikult vähe naabruses

elavaid inimesi.

23

6. Hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale – Natura eelhindamine

6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Projektiga on kavandatud paisutuse eemaldamine. Paisutuse eemaldamiseks on vajalik välja

kaevata truubi ette kogunenud sete ja eemaldada truubi sissevoolul paiknevad sette sisse

mattunud puitprussid. Oja säng truubist ülesvoolu on kujunenud endise paisjärve põhja

tekkinud settekihti. Kujunenud sängi kaldad on järsud ja toimub nende varisemine. Sette

allavoolu kandumise vähendamiseks on ette nähtud oja säng truubist ülesvoolu ca 110 m

pikkusel lõigul üle profileerida (nõlvad laugemaks kaevata). Truubist ülesvoolu ca 50 m

pikkusel lõigul on kavandatud säng kindlustada ka kivipuistmaterjaliga geotekstiilil ja

paigaldada voolurahustuskivid (d=0,4…0,6m). Sängi lang nimetatud lõigus kujuneb ca 1,4%.

Kalade rändetingimuste parendamiseks on ette nähtud kiviülevoolude rajamine truubist

allavoolu, mis tagavad truubis väikese uputuse ja vähendavad seeläbi vee voolukiirust truubis.

Kiviülevoolude rajamiseks on vajalik kujundada oja voolusängi ka truubist allavoolu jääval ca

20 m pikkusel lõigul. Sängi kujundamiseks on vajalik täita parempoolset kaldaala. Pinnasega

täidetud alad on ette nähtud haljastada. Ehituse käigus rikutud alad on ette nähtud tasandada ja

haljastada.

6.2 Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus

Loodiveski pais ja kavandatav tegevusala jääb Paistu loodusalale (Natura ala kood

RAH0000272).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr. 615 on Paistu loodusala (pindalaga

53,5 ha) võetud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja nelja elupaigatüübi kaitseks, milleks

on allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ja

rohunditerikkad kuusikud (9050).

Joonis 8. Loodiveski pais (punase ringiga) ja seda ümbritsevad kaitstavad alad (Aluskaart:

Maa-amet 2015).

24

Tabelis 2 on kokkuvõtlikult toodud kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele

elupaigatüüpidele projektiala piirkonnas. Kavandatava ehitustegevuse puhul võib

mõjutatavaks elupaigatüübiks olla vana loodusmets (9010*).

Tabel 2. Kavandatava tegevuse mõju planeeringuala Natura elupaigatüüpidele.

Kavandatava

tegevuse etapi

number

Kavandatavad tegevused

Kavandatava

tegevuse elluviimiseks

vajalikud tegevused

Mõjutatavad elupaigad ning

mõju suund ja olulisus.

(positiivne +++, ++, +; neutraalne

0; negatiivne ---, --, -; pole teada

?)

I Ettevalmistav

etapp

Võsa ja puude raie

ehitustööde alalt ja

kändude juurimine (0,1

ha)

Metsa raadamistööd. Puuduvad mõjutatavad Natura

elupaigatüübid. Elupaik 9010* jääb

piisavasse kaugusse.

MÕJU SUUND JA OLULISUS 0

Kaldaala täitmine, sängi

kujundamine ja

kindlustamine,

voolurahustuskivide ja

kiviülevoolude rajamine.

Ehitustööd. Jõgi (ei ole märgitud

elupaigatüübina). Mõju positiivne,

kuna vähendatakse jõe kallaste

erosiooniohtu ja allavoolu

kanduvate setete hulka, tagatakse

sobivad tingimused kalade rändeks.

MÕJU SUUND JA OLULISUS +

Haljastus- ja heakorratööd. Haljastustööd. Puuduvad Natura elupaigatüübid ja

liigid.


II

Käitamise etapp

Rajatiste hooldus Väikesemahulised

korrastustööd.

Jõgi (ei ole märgitud

elupaigatüübina).

Puuduvad Natura elupaigatüübid ja

liigid.


Kalapääsu kasutus. Vajalikud aktiivsed

tegevused puuduvad.

Jõgi (ei ole märgitud

elupaigatüübina).

MÕJU SUUND JA OLULISUS ++

6.3 Kas kavandatav tegevus on otseselt vajalik või otseselt seotud Natura-ala kaitse korraldamisega

Paisust vahetult lõunasse (ülesvoolu) jääv osa kuulub Paistu loodusala (RAH0000272)

koosseisu. Loodusala kaitse-eesmärkidena ei ole jõgede elupaigatüüpi ega kalaliike

nimetatud.

Loodi looduspargi kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava aastateks 2013-

2022. Loodiveski paisust kalade läbipääsu tagamine ei ole loodusala kaitse-eesmärkide

saavutamiseks vajalik tegevus.

25

Eeltoodu põhja ei saa tegevust käsitleda, kui otseselt vajalikku Natura ala kaitse

korraldamiseks.

Vastavalt veeseadusele tuleb lõhejõgedel või jõelõikudel paiknevatel paisudel tagada kaladele

läbipääs nii üles- kui ka allavoolu hiljemalt 1. jaanuariks 2013. a. Lõhejõgede hulka on

arvatud jõelõik Loodiveski paisust allavoolu.

6.4 Mõjuala täpne piiritlemine ja tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine

Otsene mõjuala hõlmab ehitustööde ala, sellest vahetult alla- ja ülesvoolu jäävat jõelõiku

(jõesängi korrastamise ala) ning tehnika ligipääsuteed. Tegevusest on mõjutatud jõe vahetud

kaldakooslused, kuna tehnikaga liikumiseks ja ehitustöödeks on vajalik kaldakoosluste raie ja

kändude juurimine. EELIS-e andmebaasi alusel ei ole tegemist Natura elupaigatüüpidele

vastavate kooslustega. Tööalal eemaldatakse puud ja võsa 0,1 hektaril ainult jõe kalda vahetus

ümbruses, et võimaldada tehnikaga liikumist ning viia ellu plaanitud tegevused jõesängis.

Tõenäolised olulised mõjud puuduvad, kuna ligipääs ehitusalale toimub väljastpoolt Paistu

loodusala. Paisust ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi

elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Tegevusala

jääb elupaikadest vähemalt 20 m kaugusele ning tegevusega ei avaldata mõju nimetatud

elupaigatüüpidele. Muid olulisi väärtusi piirkonnas ei ole.

Allavoolu paiknevas osas jääb Sinialliku loodusala paisust ligikaudu 900 m kaugusele.

Tegevus ei mõjuta Natura ala, kuna tegevuse mõjuala ei ulatu sellisesse kaugusse.

6.5 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Eelhindamise tulemusel tuvastati, et Loodiveski paisul kalade rändetingimuste parendamise

lahendusel ei ole olulisi negatiivseid mõjusid, mis seaksid ohtu loodusala kaitse-eesmärkidena

nimetatud elupaigatüüpide soodsa seisundi. Elupaikasid ei hävitata ega kahjustata ning nende

soodsat seisundit ohtu ei seata.

Ehitustöödega võib kaasneda mõningane setete liikumine allavoolu, kuid mõju on väike ning

lühiajaline. Kavandatava tegevuse mõju on pikaajaliselt positiivne, kuna paranevad kalade

rändetingimused ning sellega kogu oja seisund.

Kumulatiivne mõju on väheoluline. Kavandatud tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist mõju

kaitse-eesmärkidele ja Natura ala terviklikkusele, kuna tegevused viiakse ellu valdavalt

olemasoleva jõesängi piires. Sinialliku oja kaldametsad ei ole inventeeritud väärtuslike

elupaikadena. Tegevused ei mõjuta läheduses paiknevaid metsakooslusi (9010* ja 9050).

Alale on olemas ligipääs ka väljastpoolt loodusala, seega ei ole ette näha ulatuslikku pinnase

kahjustamist kaitstaval alal. Kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivne, kuna

rändetõkke eemaldamisega ja oja sängi kujundamisega paraneb veekogu üldine seisund (sh

väheneb allavoolu kanduvate setete hulk).

Täismahulise keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajadus on kaitstava ala valitseja

Keskkonnaameti otsus. Hindamise tulemusena on töö koostaja seisukohal, et asjakohase

Natura hindamise läbiviimine vajalik ei ole.

26

7. Hinnang KMH vajalikkuse kohta

7.1 Natura alad ja kaitsealad

Tegevuse alal asub Paistu loodusala ja Loodi looduspark. Hindamise tulemusena ei ole olulist

mõju kaitstavale alale ette näha. Oluline on, et tööde käigus ei satuks vette ja ei uhutaks

allavoolu täiendavalt setteid. Settekoormuse leevendamise kava töötatakse välja tööprojekti

koostamise raames. Töö teostamisel etappidena ei ole ette näha ohtu setete liikumisel

allavoolu ulatuses, mis ohustaks ala kaitseväärtusi ning oja üldist seisundit.

Valitud lahendusel ei ole negatiivset mõju NATURA alale – see ei mõjuta looduslikke

elupaiku ega liike, ei põhjusta NATURA ala vähenemist, killustamist, segilöömist ega

elementide muutust.

7.2 KMH vajalikkus

Eeldatavalt olulise negatiivse mõju ilmnemise võimaluste selgitamisel on lähtutud Euroopa

Komisjoni juhendist “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” ja käesolevas

KMHE-s toodud andmetest.

Kavandatud tegevuse kirjelduse ja muude tegurite alusel ei põhjusta kavandatav tegevus

eeldatavalt olulist negatiivset mõju, mille tõttu ei näe KMHE koostaja vajadust

keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel.

27

Kasutatud kirjandus

Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2010. Keskkonnamininsteerium. Kättesaadav:

http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane-

eestivesikonnaveemajanduskava.pdf (05.02.2015)

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu (versioon 30.04.15).

Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: http://www.envir.ee/et/laane-eesti-vesikonna-

veemajanduskava (09.06.2015).

Moora, H. 1964. Sinialliku: turismijuht. Eesti Raamat. Tallinn.

Pall, P., Järvekülg, R., Käiro, K., Piirsoo, K., Timm, H., Vilbaste, S. 2009. Eesti riikliku

keskkonnaseire allprogramm. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2008. a. aastaaruanne. Eesti

Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus. Kättesaadav:

http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/12083_aru08_4.1.2_jogede_hydrobio.doc

(04.02.2015)

Piiber Projekt OÜ. 2015. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures.

Eelprojekt. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste

parandamiseks: avaliku sektori paisud. Koostajad: Consultare OÜ, Piiber projekt OÜ,

Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ, Hendrikson & Ko OÜ.

Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.

Hange II. Koondaruanne. Köide 3 – Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud

rändetingimuste parandamiseks. 2013. Koostajad: Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo

Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Maves AS, Kobras AS,

Merin OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Ökokonsult OÜ.

Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“. Kättesaadav: http://viljandi.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust-

suunavad-keskkonnatingimused (07.04.2015)

Seadused, määrused, juhendid

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1).

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).

Keskkonnamõju eelhindamise juhend. 2005. Euroopa Komisjon.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87).

Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (RT I 2006, 29, 228).

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258).

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362).

28

Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude

vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad

(RTL 2002, 118, 1714).

Maaparandusseadus (RT I 2003, 15, 84).

Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral (RT I

2010, 46, 274).

Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133).

Veeseadus (RT I 1994, 40, 655).

https://www.riigiteataja.ee/akt/979240

29

LISA 1. Keskkonnamõju eelhindamise kontroll-leht

Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus Kas see võib tõenäoliselt avaldada

olulist mõju? Jah/Ei? - Miks?

1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse

lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi

muutusi (topograafia, maakasutus, muutused

veekogudes jne)?

Jah, tegevusega kavandatakse oja nõlvade profileerimist ning jõesängi

kindlustamist, kuna endise paisjärve alale tekkinud ojasängis on probleemiks

järskude nõlvade varisemine ning setete kandumine allavoolu (sh kalade

jaoks olulistele elupaikadele). Muus osas veekogu kasutamises olulisi

muutusi ei toimu, kuna paisjärv puudub ja veekogu osa ei kasutata tuletõrje

veevõtukohana (seoses ebapiisava veesügavusega).

Ei. Negatiivseid olulisi mõjusid ei avaldu.

Kalade rände võimaldamine on positiivse

mõjuga.

2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab

looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või

energia (eriti taastumatute või väheste varudega

ressursside) kasutamist?

Jah. Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse

(peamiselt mineraalseid ehitusmaterjale). Taastumatute või väheste varudega

ressursside kasutamine on minimaalne.

Ei. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei

kasutata looduslikke ressursse moel või

mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset

mõju.

3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt

tervistohustavate või keskkonda kahjustavate

materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine

või transport?

Jah. Eelprojektis määratud tegevuste käigus toimub sette ladustamine ja

transport.

Ei. Sette maht on väike, kui sette

ladustamisel järgitakse KMHE-s toodud

tingimusi, siis ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju teket ette näha.

4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse

lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid?

Jah. Eelprojektis toodud tegevuste elluviimise ei tekib minimaalsel hulgal

tahkeid jäätmeid.

Ei. Jäätmete käitlus, kogumine ja äravedu

toimub kehtiva regulatsiooni alusel. Olulise

negatiivse mõju esinemist ei ole ette näha.

5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku

saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või

teiste kahjustavate toimetega aineid?

Jah. Ehitustööde käigus emiteeritakse õhku saasteaineid (nt transport ja

ehitustöid teostavad masinad). Ei. Mõju on lühiajaline ja väikesemahuline.

6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni,

valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi

laineid? Jah. Ehitustegevus põhjustab lühiajaliselt müra ja vibratsiooni.

Ei. Ehitustöödel kasutatakse seadmeid, mis

vastavad kehtestatud normidele.

7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete

levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning

selle tulemusena pinnase või vee reostumise

riski?

Jah. Saasteainete levik on võimalik ehitustööde käigus toimuva seadmete

rikke või avarii korral.

Ei. Ehitustöödel kasutatakse tehniliselt

korras seadmeid ning lähtutakse

tööohutusnõuetest, mis minimeerib

võimalused avarii tekkeks. Avarii või lekke

esinemisel tööd peatatakse ja rike

eemaldatakse.

8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal

kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele

või keskkonnale?

Ei. Kavandatud tegevuse elluviimine ei põhjusta ohtlike õnnetuste riske

inimese tervisele või keskkonnale, kui järgitakse kehtivaid nõudeid ning

käesolevas dokumendis toodud soovitusi ja tingimusi. Ei.

30


olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi,

nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides,

tööhõives? Ei, sotsiaalsed muutused puuduvad. Paisjärv puudub. Ei.

10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda

selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada

keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse

mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele

ümberkaudsetele tegevustele?

Jah, positiivset kumulatiivset mõju avaldab asjaolu, et samas alamvesikonnas

paiknevatele paisudele rajatakse kalapääsud, millega paraneb veekogude ja

kalastiku seisund.

Ei ole negatiivset mõju ette näha.

Kavandatava tegevuse eesmärk on kalade

rände võimaldamine ja veekogu seisundi

parandamine (eelkõige endise paisjärve

alal), mis on positiivse mõjuga.

11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses

on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või

muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või

kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav

tegevus võib mõjutada?

Jah, pais asub Loodi looduspargis, mis kuulub Paistu loodusala koosseisu

(Natura ala). Tegevuse mõjualas ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud liike ega

elupaigatüüpe.

Ei, paisu eemaldamisega pääsevad kalad ja

teised jõeloomad liikuma, mõju on

positiivne.


on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või

tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud,

mäed või mets ning mida kavandatav tegevus

võib mõjutada?

Jah, pais asub Loodi looduspargis, mis kuulub Paistu loodusala koosseisu

(Natura ala). Tegevuse läheduses ei ole tundlikke alasid, mida tegevus

mõjutaks, kaitstavad metsaelupaigad on tööde alast piisavas kauguses.


Kavandatava tegevuse eesmärk on kalade

rände võimaldamine, mis on positiivse

mõjuga ojale ja ojaga seotud elustikule.


on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu

olulised või tundlikud looma või taimeliigid, nt

paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks,

puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida


Ei, teadaolevalt selliseid liike ümbruses ei ole, keda tegevus negatiivselt

mõjutaks. Paisust allavoolu lõigus on oluline forelli kudemis- ja noorjärkude

kasvuala, kavandatava tegevuse mõju liigile on positiivne. Ei, vt küsimus 12


on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida


Jah. Kavandatud tegevus on ettenähtud meede Lääne-Eesti

veemajanduskavaga vooluveekogul hea seisundi saavutamiseks. Oja nõlvade

profileerimine ning jõesängi kindlustamine on positiivse mõjuga oja

seisundile, kuna hoitakse ära järskude nõlvade täiendav varisemine ning

setete kandumine allavoolu


Tegevusega kaasneb positiivne mõju

siseveekogu seisundile.


on kõrge väärtusega maastikke või maalilise

vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada?

Jah, Valga maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu alusel paikneb

Loodiveski pais maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul.

Ei. Mõju puudub, paisutus eemaldatakse,

ala korrastatakse.

31


olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses

on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses

puhke-või muul eesmärgil ning mida

kavandatav tegevus võib mõjutada? Jah, maanteetruubil paikneb asfaltkattega tee. Paisjärv puudub. Ei. Tee säilib.


on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis

võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning

millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei, selliseid teid pole ning antud tegevusega ei kaasne liiklussageduse

suurenemist. Ei.

18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav

paljudele inimestele? Jah, truubi kohal on maantee. Ei.


on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku

või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada?

Ei, kultuurimälestised puuduvad, läheduses paiknevaid pärandkultuuriobjekte

tegevus ei mõjuta.

Ei, mõju pärandkultuuriobjektidele ei ole

ette näha.

20. Kas tegevuse on kavas ellu viia sellises

piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust

toimunud ning kus tegevus toob kaasa

haljastusala kadumise?

Jah, tegevus toimub looduslikul alal, läheduses on tootmisbaas. Tegevuse

tulemusena ei vähene haljastusala pindala.

Ei. Puid ja võsa eemaldatakse vaid tööalal,

pärast tööde lõppu ala korrastatakse ning

haljastatakse.


esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu

eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted,

puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud

rajatised, põllumaad, metsandus, turism,

kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Paisust põhjas on tootmishooned. Lõunas on looduslikud alad. Paisjärv

puudub ning tuletõrje veevõtukohta ei kasutata, seoses veekogu madala

sügavusega.

Ei. Paisutus likvideeritakse ja ala

korrastatakse.

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas

piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi

tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? Ei, teadaolevalt ei ole sarnaseid maakasutusvõimalusi kavandatud.

Ei. Tegevuse tulemusena ei muutu

maakasutustingimused.


on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud

ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? Ei, tegevus ei asu tiheasustusalas. Ei.

32


olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses

on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt

haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud

rajatised, mida tegevus võib mõjutada? Ei. Ei.


on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või

nappide varudega ressursse, nt põhjavett,

pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid,

turismi, maavarasid ning, mida tegevus võib

mõjutada?

Jah. Tegevus toimub Sinialliku ojal. Tegevuse tulemusena paraneb kalastiku

ja seega ka kogu pinnaveekogu seisund, kuna kalastik on üks veekogu

seisundi näitaja. Tegevusalast lõunas paiknevaid metsi ei mõjutata. Muid

olulisi ressursse ümbruses ei ole.

Ei. Kavandatav tegevus omab pikemas

perspektiivis positiivset mõju, paraneb

pinnaveekogu seisund, luuakse

potentsiaalseid elupaiku kaladele. Jõesängi

kindlustamisega hoitakse ära allavoolu

jäävate elupaikade kattumine setetega.


on alasid, kus keskkond on juba saastunud või

kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud

keskkonnanorme ning millele võib tegevus

mõju avaldada? Ei. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. Ei.

27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada

maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon,

üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud

kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine,

udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada

keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse

käigus?

Jah. Eelkõige võib toimuda oja järkude nõlvade (kujunenud endise paisjärve

alale) varisemine, mis halvendab oja üldist seisundit.

Ei. Kavandatav tegevus omab pikemas

perspektiivis positiivset mõju. Võimalikke

negatiivseid mõjusid ei ole ette näha juhul,

kui paisu eemaldamine teostatakse

ettenähtud projekti raames.

LISA 2. Ihtüoloogi eksperthinnang kalapääsu lahendusele

ÜF programmperiood 2007-2013

Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel

kalade rändetingimuste parandamiseks:

avaliku sektori paisud

Loodiveski paisule kalapääsu rajamise kalastiku eksperthinnang

Tartu 2015

Tellija: Keskkonnaagentuur

Teostajad: Consultare OÜ

Piiber Projekt OÜ

OÜ Hendrikson & Ko

OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi

Koostajad: Petri Karppinen (Kala- ja vesitutkimus OY)

Ari Haikonen (Kala- ja vesitutkimus OY)

34

1. Jõe üldandmed

Loodiveski pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Sinialliku oja on Raudna jõe

(VEE1139100) lisajõgi, mis suubub Raudna jõkke (Raudna_2 kogumisse) vasakult kaldalt

54,6 km kaugusel suudmest. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) on nii Raudna

jõe kui Sinialliku oja seisund hinnatud heaks. 2013. aasta hinnangu põhjal (Lääne-Eesti

vesikonna veemajanduskava eelnõu) on mõlema veekogu seisundi koondhinnang kesine.

Sinialliku oja pikkus on 15 km ning valgala pindala 56,1 km2. Sinialliku oja algab Paistust 3

km lõunas Aidu järve läheduses. Sinialliku oja on külma ja selge veega ning kiire vooluga.

Forelliojana oli see tuntud juba XVIII sajandil (Moora, 1964). Sinialliku oja kulgeb Loodi

ürgorus ning läbib mitmeid järvekesi, nt Saimre paisjärve (VEE2090610) ja Aidu järve

(VEE2090600). Ojas on mitmeid allikaid. Sinialliku ojasse suubuvad väiksemad

vooluveekogud Loodi oja, Heimtali oja, Viraski oja ja Sulioja.

2008. aasta riikliku keskkonnaseire andmete (Pall jt, 2009) põhjal oli Sinialliku oja laius

alamjooksul 5-7 m, oja oli 0,5-1,2 m sügav ning mudastunud liivase põhjaga. Voolu kiiruseks

mõõdeti 0,2 m/s ning hinnanguline vooluhulk oli 450 l/s.

Sinialliku oja lõik Imavere – Karksi-Nuia maanteesillast suubumiseni Raudna jõkke

(Loodiveski paisust vahetult allavoolu jääv jõelõik) kuulub lõheliste kudemis- ja elupaikade

nimistusse (Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, RTL 2004,

87, 1362).

Loodiveski pais ei asu lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstaval jõel (Lõheliste ja

karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee

kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad, RTL

2002, 118, 1714).

Sinialliku oja kuulub suures osas (ligikaudu 11,2 km pikkuses) Loodi looduspargi koosseisu.

Loodi looduspargi kaitse-eeskirjas ei ole jõgede ja ojade elupaigatüüpi ega kalaliike kaitse-

eesmärgina nimetatud.

Lisaks kuulub oja osaliste lõikudena Paistu loodusala (EE0080518) ja Sinialliku loodusala

(EE0080519) koosseisu. Jõgede elupaigatüübi ning kalaliikide kaitset ei ole kaitse-eesmärgina

nimetatud.

2. Rändetõkked jõel

Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku ojal järgmised töötavad paisud (loetletud allavoolu

järjestuses; hinnangud Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel…, 2013 alusel):

Kääru – paisu kaugus suudmest 11,3 km, paisutuskõrgus 3,3 m, jõelõik on kalastikule

elupaigaks sobimatu, pais on kaladele ületamatu, kuid rändetingimuste parandamine ei

ole vajalik;

Saimre – paisu kaugus suudmest 10,5 km, paisutuskõrgus 4,75 m, kalastikule

elupaigaks sobimatu, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile

puudub;

Paistu (Loodi) – paisu kaugus suudmest 7,8 km, paisutuskõrgus 1,75 m, liigivaene

forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on

väheoluline;

35

Loodiveski – paisu kaugus suudmest 6,1 km, paisutuskõrgus 1,95 m, liigivaene

forellipiirkond, pais on kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku

seisundile on oluline.

Veebruaris 2015 viidi Loodiveski paisul läbi välitööd.

3. Ülevaade kalastikust ja kalastiku seisund

Sinialliku oja kalastikku uuriti alamjooksul Viljandi – Ramsi mnt silla lähedal 2008. aastal

riikliku keskkonnaseire programmi raames (Pall jt., 2009). Seirepüügil registreeriti 5 kalaliiki:

jõeforell, haug, särg, lepamaim ja trulling. Indikaatorliikidest oli jõeforelli arvukus väga

madal, ojasilm puudus. Tüübiomaste liikide (haug, lepamaim, trulling) arvukus ja vanuseline

struktuur vastas tüübiomastele tingimustele, puudus luukarits, kelle esinemist oleks kindlasti

võinud elutingimuste põhjal eeldada. Seirelõigul registreeritud üksik särg loeti juhukülaliseks.

Kalastiku seisund oja alamjooksul hinnati heaks. Kaitsealuseid liike ei ole Sinialliku ojas

registreeritud (Keskkonnaregister, 2015) ning tõenäoliselt neid ka ei esine. Sinialliku oja

kesk- ja ülemjooksu kalastiku kohta andmed puuduvad.


forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba

kandunud liivaseid setteid. Sigimis- ja kasvuala edasise kahjustamise vältimiseks tuleks tööde

ajal rakendada meetmeid setete allavoolu kandumise vastu. Kitsamas osas tuleks kohendada

oja profiili, et vältida nõlvade varisemist ja pinnase uhtumist allavoolu.

4. Kavandatav tehniline lahendus

Variant 1. Paisutuse eemaldamine

Variandiga 1 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures

alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) ja ojas sängi korrastamine. Paisutuse

eemaldamiseks tuleb välja kaevata varjade ees olev sete. Endise paisutuse alale kujunenud

sängi stabiliseerimiseks on kavandatud kindlustada olemasoleva oja voolusängi vähemalt 35

m ulatuses truubist ülesvoolu ning profileerida laugemaks oja nõlvad. Nõlvade profileerimine

võiks aset leida maksimaalselt kuni kohani ülesvoolu, kus läbi märgala looklev ojasäng

keerab tagasi krundi piiriga paralleelseks. Truubist allavoolu on kavandatud rajada

kiviülevool, mis tekitab väikese uputuse truubis (ca 20 cm) ja parandab selliselt kalade

truubist läbipääsemise tingimusi. Kavandatud on ka korrastada ja kindlustada truubi

ülaveepoolse otsakuga külgnevad nõlvad.

Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine


alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja oja sängi taastamine

endises asukohas. Endise oja sängi taastamiseks on vajalik lammutada maanteetruubist ca 60

m ülesvoolu, oja sängis paiknev betoonkonstruktsioon (endine truup vmt), mis on

ummistanud sängi ja põhjustanud selle ümberkujunemise. Vajalik on taastatav sängi

puhastamine settest (üle kaevamine). Täiendavalt on kavandatud taastatava oja sängi lisada

kive ja veerist. Praeguseks endise paisjärve alale kujunenud säng on vajalik täita pinnasega.

Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine

36


alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja maanteetruubi

rekonstrueerimine. Maanteetruubi rekonstrueerimiseks on kavandatud olemasoleva betoonist

truubi asendamine monteeritavatest terasplaatidest truubitoruga ja katkematu jõepõhja

kujundamine läbi truubi kruusa, veerise ja/või kivipuistmaterjaliga. Täiendavalt on

kavandatud korrastada oja sängi vastavalt variandis 1 kirjeldatule.

Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja sängi

taastamine


alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja maanteetruubi

rekonstrueerimine analoogselt variandiga 3. Täiendavalt on kavandatud endise oja sängi

taastamine vastavalt variandis 2 kirjeldatule.

Tehniliste lahenduste võrdlus

Kõik variandid näevad ette paisutuse eemaldamise. Esimese ja kolmanda variandiga on

kavandatud korrastada ka juba kujunema hakanud uut voolusängi. Teine ja neljas variant

näevad ette eeldatava endise ojasängi taastamise. Juba kujunema hakanud uue voolusängi

korrastamine võimaldab minimeerida pinnase juurdevedu ning tagab eemaldatava paisutuse

alal ojale sujuvama langu. Kolmandas ja neljandas variandis on lisaks paisutuse

eemaldamisele ning voolusängi korrastamisele ette nähtud ka maanteetruubi

rekonstrueerimine.

Paisutus Loodiveski truubi juures on suures osas juba eemaldatud ning puudub

kinnistuomanike huvi paisutuse säilitamiseks ja hooldamiseks. Paisutuse eemaldamisega tekib

kaladele rändevõimalus praegusest Loodiveski truubist ülesvoolu. Truubist ülesvoolu jääva

ojasängi lõigu korrastamine ning kindlustamine vähendab sette kandumise ohtu alavee poolel

paiknevatele kudemispaikadele.

Võttes arvesse Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti on projektiga kavandatud variandis 1

kirjeldatud lahendus (Piiber Projekt OÜ, 2015).

5. Hinnang kavandatavale lahendusele

Kalade rändetingimuste parendamiseks Loodiveski truubil on ette nähtud paisutuse

eemaldamine, oja nõlvade kujundamine ja sängi kindlustamine ning kiviülevoolude rajamine

truubist allavoolu.

Truubist ülesvoolu kindlustatakse oja säng kivipuistmaterjaliga (osakeste läbimõõt 5-15 cm)

50 m pikkuses lõigus, lisaks paigaldatakse voolurahustuskivid (läbimõõt 40-60 cm). Sarnaselt

kujundatakse truubist allavoolu oja säng 20 m pikkusel lõigul (kindlustatakse 15 m pikkusel

lõigul). Truubis veetaseme tõstmiseks ja voolukiiruse vähendamiseks rajatakse kiviülevoolud

truubist allavoolu.

Keskmise vooluhulga (0,16 m3/s) tingimustes on voolukiirus truubis 0,2 m/s,

kõrgveeperioodil võib see ulatuda 2,83 m/s. Normaalveetaseme juures on veesügavus truubis

0,3 m, maksimumveetasemega 0,8 m. Soovitatav on lisada suuremaid kive truupi, et vool

oleks truubis varieeruvam ja pakuks kaladele võimalust peatumiseks ja puhkamiseks.

Asjaolu, et truup on pealt kinnine ning seetõttu pime, võib tekitada viivitust kalade rändes.

Lõpuks kalad siiski läbivad truubi, kuna see on nende ainus võimalus rände jätkamiseks.

37

Eeltoodu põhjal on väljapakutud lahendus sobilik kõikidele kalaliikidele truubist üles- ja

allavoolu rändeks.

Olemasolev truup takistab kalade ülesvoolu rännet truubi sissevoolus paikneva järsu astangu

tõttu. Paisutuse likvideerimine, kiviülevoolude rajamine ning voolusängi taastamine kivide ja

kivipuistmaterjaliga toetab kalade rännet ja lisab praegusega võrreldes alale suuremat

elupaikade varieeruvust – tekib uus kärestikuline ala. Lõhilastele sobivate kudemisalade

kujundamiseks lisada voolusängi peent kivipuistmaterjali. Loodiveski paisust allavoolu on

Sinialliku ojas lõhilaste ja teiste kalaliikide populatsioonid, kelle elupaikade seisund ning

rändevõimalused paranevad.

38

Kasutatud kirjandus

Kirjandusallikad ja andmebaasid

Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut.

Keskkonnaregister. 2015.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2010. Keskkonnaministeerium. Kättesaadav:

http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane-

eestivesikonnaveemajanduskava.pdf (05.02.2015).

Moora, H. 1964. Sinialliku: turismijuht. Eesti Raamat. Tallinn.

Pall, P., Järvekülg, R., Käiro, K., Piirsoo, K., Timm, H., Vilbaste, S. 2009. Eesti riikliku

keskkonnaseire allprogramm. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2008. a. aastaaruanne. Eesti

Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus. Kättesaadav:

http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/12083_aru08_4.1.2_jogede_hydrobio.doc

(04.02.2015).

Piiber Projekt OÜ. 2015. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures.

Eelprojekt. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste

parandamiseks: avaliku sektori paisud. Koostajad: Consultare OÜ, Piiber projekt OÜ,

Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ, Hendrikson & Ko OÜ.

Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.

Hange II. Koondaruanne. Köide 3 – Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud

rändetingimuste parandamiseks. 2013a. Koostajad: Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo

Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Maves AS, Kobras AS,

Merin OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Ökokonsult OÜ.

Seadused, määrused, eeskirjad

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).

Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (RT I 2006, 29, 228).

Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude

vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad

(RTL 2002, 118, 1714).

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362).

39

Lisa 1. Fotod

Foto 1. Sinialliku oja Loodiveski paisust ülesvoolu.

Foto 2. Sinialliku oja Loodiveski paisust allavoolu.

40

Foto 3. Loodiveski pais ülavee poolt vaadates.

41

LISA 3. Keskkonnaameti seisukoht

Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 ... · • Maaparanduse ekspertiis...

Documents

Transcript of Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 ... · • Maaparanduse ekspertiis...