Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe ...

Asukoht (L-Est’97) X 6442469 Y 572809

Objekti aadress: VILJANDI MAAKOND, MULGI VALD

Tellija: OÜ TINTER-PROJEKT

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja:

Juhtekspert:

URMAS URI

URMAS URI

Vastutav täitja: GERLI KULL

Kontrollija: ENE KÕND

Detsember 2017 TARTU

RRiiiiggiitteeee 66 VVaallggaa –– UUuulluu

kkmm 7755,,113300 –– 8822,,779900

VVeesskkiimmääee –– UUmmbbssoooo llõõiigguu

rreekkoonnssttrruueeeerriimmiissee ppõõhhiipprroojjeekkttiiggaa

kkaavvaannddaattuudd tteeggeevvuussttee

KKEESSKKKKOONNNNAAMMÕÕJJUU EEEELLHHIINNNNAANNGG

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

faks 730 0315

[email protected]

TÖÖ NR 2017-200

Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang

Kobras AS töö nr 2017-200

Objekti aadress: Viljandi maakond, Mulgi vald

2 / 23

Üldinfo TÖÖ NIMETUS:


OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Mulgi vald

TÖÖ EESMÄRK:

Keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: OÜ Tinter-Projekt Registrikood 10149499 Turu tn 34 50104 Tartu

Kontaktisik: Indrek Lensment Tel 522 1106 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri - geoloog, juhtekspert (KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Gerli Kull – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel 730 0310 [email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert Tel 730 0310 [email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija




3 / 23

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine): Noeela Kulm - nr 1148/14, Tanel Mäger – nr 1161/14.

9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin Reynaldo

Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482

– Ervin Reynaldo Piirsalu; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring.




4 / 23

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUS ............................................. 5

2 KAVANDATAV TEGEVUS ................................ ................................................................................... 6

2.1 TEGEVUSE ISELOOM, MAHT, SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................... 6

2.2 RESSURSSIDE KASUTAMINE ........................................................................................................... 7

2.3 ENERGIAKASUTUS ......................................................................................................................... 7

2.4 TEGEVUSEGA KAASNEVATEST TEGURID .......................................................................................... 7

2.5 JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE ..................................................................................................... 9

2.6 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE VÕIMALIKKUS ........................................................ 9

2.7 ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST

PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT .......................................................................... 10

3 TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .......................................... 11

3.1 MAAKASUTUS ............................................................................................................................... 11

3.2 LOODUSVARAD ............................................................................................................................. 12

3.2.1 VÕÕRLIIGID............................................................................................................................... 14

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME ..................................................................................................... 16

3.3.1 MÄRGALAD, JÕEÄÄRSED ALAD, JÕESUUDMED, RANNAD JA KALDAD, MEREKESKKOND .................... 16

3.3.2 PINNAVORMID JA MAASTIK ......................................................................................................... 17

3.3.3 METSAD ................................................................................................................................... 17

3.3.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ............................................... 17

3.3.5 ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA .......... 18

3.3.6 TIHEASUSTUSEGA ALAD ............................................................................................................. 18

3.3.7 KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD .................................................................. 18

3.4 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND ................................................................................ 18

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ................. ................................................................ 20

5 KOKKUVÕTE, EELHINNANGU JÄRELDUS ................... ................................................................... 21

6 KASUTATUD ALLIKAD ................................. ...................................................................................... 23




5 / 23

1 Sissejuhatus ja keskkonnamõju hindamise vajalikku s

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Tinter-Projekt OÜ tellimusel. Töö eesmärk on

riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise ja

keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus projektiga kavandatud tegevustele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 sätestab, et

keskkonnamõju hinnatakse kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise

või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei

kuulu. KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas seaduses toodud (§ 6 lg 2 p 1-

22) valdkondade tegevusel (punkti 10 kohaselt infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline

keskkonnamõju.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005. aasta määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”, mille § 13 p 8 kohaselt tuleb

KMH vajalikkuse eelhinnang anda tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste,

mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede,

puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.

Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise algatamise

või algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis

kehtivast seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017

määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.




6 / 23

2 Kavandatav tegevus

2.1 Tegevuse iseloom, maht, seos strateegiliste pla neerimisdokumentidega

Käesoleva töö eesmärgiks on Viljandi maakonnas Mulgi vallas riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 -

82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnangu

koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise

läbiviimise vajalikkus projektiga kavandatud tegevustele.

Maanteeameti poolt koostatud „Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 75,130 - 82,790 Veskimäe – Umbsoo

lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise nõuded“ (edaspidi lähteülesanne) on toodud, et

põhiprojekti eesmärk on riigitee nr 6 Valga-Uulu km 75,130 - 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu

liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus kandevõime

tõstmiseks, seisukorra parandamiseks ning majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine ja vajadusel

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Tegevuse lähteülesandeks on projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud

lahendused, milles on ette näha katendi uuendamine ja vajadusel olemasoleva muldkeha

remontimine. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega 7,66 km pikkusel lõigul.

Rekonstrueeritava tee mulde laius on 10 m, katte laius 9 m, sõidutee laius 7 m ning tee mõlemal pool

on 0,5 m laiused peenrad. Olemasolevaks teekatteks lõigul km 75,180-81,770 on 1991. aastal

ehitatud kruusalusel kergasfaltbetoon KAB16 ning lõigul km 81,770-82,790 on 1996. aastal

bituumenstabiliseeritud alusele ehitatud AC16 surf kate. Pindamised on tehtud km 75,130-77,542

2014. aastal, km 77,542-80,574 2012. aastal ning km 80,574-82,790 2010. aastal.

Aasta keskmine liiklussagedus oli 2016. a loenduse andmetel lõigus km 75,130-80,555 1586 a/ööp,

millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 85%, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 12% ja

lõigus km 80,555-82,790 1152 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 83%, veoautod ja

autobussid 2% ning autorongid 15%.

Eelhinnang on koostatud tellija poolt esitatud projektlahendusele, mis on eelhinnangu koostajale

edastatud 04.12.2017. Tegemist ei ole lõpliku projektlahendusega, kuid lahenduses on selge tee ja

teerajatiste asukoht.

Vastavalt OÜ Tinter-Projekt poolt koostatud tööle „Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 75,130 - 82,790

Veskimäe – Umbsoo lõigu põhiprojekti katendi tugevusarvutuse aruanne“ on toodud projektlahenduse

realiseerimiseks ehitustööde tehnoloogia. Nimetatud tehnoloogiast selgub muuhulgas järgmine info:

• praegune asfaltkate ja bituumenstabiliseeritud kiht freesitakse üles kogu paksuses ning

veetakse ära laoplatsile (taaskasutatakse kompleksstabiliseeritud aluse ehitusel)

• maantee laienduste ning uute jalgteede alt eemaldatakse kasvupinnas ja planeeritakse

kaeviku serva. Kõlbulik kasvupinnas taaskasutatakse haljastustöödel

• vajadusel teostatakse mulde laiendused

• madalama kui 1,0 m mulde korral rajatakse uued külgkraavid või korrastatakse olemasolevad




7 / 23

Põhimaantee 6, tugimaantee 55 (Mõisaküla tee) ja kõrvalmaantee 24226 (Kamara-Peraküla tee)

ristumiskohas on projekteeritud ristmiku laiendus koos jalgteedega, et tagada ristmikul inimeste

ohutum liiklemine.

Projekt näeb ette osaliselt kraavide korrastamist ning mõningate uute kraavilõikude rajamist.

Raadamise vajadus ühtib külgnähtavuse alaga, mis on 9 m äärmisest sõiduraja servast.

Põhiprojekt näeb ette truupide vahetusi ja uute truupide paigaldusi. Truupide vahetamistel ja

paigaldamistel veekogudes tuleb järgida veekaitse nõudeid. Võimalusel teostada truupidega

seonduvad tööd madalvee perioodil.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Tegemist ei ole uue tee rajamisega, vaid rekonstrueeritakse olemasolevat teed, osaliselt

laiendatakse ristmikke. Lähipiirkonnas ei ole teada planeeritavaid arendusi või tegevusi, mis

oleksid vastuolus kavandatava tegevusega.

Vastavalt koostatavale Viljandi maakonnaplaneeringule (järelevalvesse esitatud) on Viljandi

maakonna teede rekonstrueerimise vajaduses (planeeringu lisa 7) välja toodud Valga – Uulu

maantee rekonstrueerimine km 73,629 – 84,914 (maakonnaplaneeringu lisa 7 tabel 1).

2.2 Ressursside kasutamine

Tee rekonstrueerimine ei ole ressursimahukas võrreldes uue tee ehitamisega, samas

ehitusmaterjalide olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Ehitustegevuses on vaja kruusa, liiva

ja killustikku. Kavandatava tegevusega laiendatakse osaliselt maanteed ning muudetakse

ristmikke ohutumaks. Kavandatav tegevus ei mõjuta ega kasutata nii palju loodusvarasid nagu

maa, muld, pinnas, vesi ja looduslik mitmekesisus, et põhjustaks olulist keskkonnamõju.

2.3 Energiakasutus

Tööde tegemiseks kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate

masinate tööks (kütuse kulu), vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti

valgustamiseks. Tee kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee hooldamiseks (talvel tee

lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu).

Ehitusel kasutatakse energiat ehitusmasinate tööks kütuste näol. Kasutusperioodil kulub energiat

tee hoolduseks.

2.4 Tegevusega kaasnevatest tegurid

Vee saastatuse vältimiseks tuleb välistada ehitusaegselt ehitusprahi ja -materjalide sattumine

veekogudesse. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja




8 / 23

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui

50 meetrit kaevudest.

Kavandatava lõigu rekonstrueerimisega ettenähtud tööd ei kujuta otsest ohtu põhjaveele: planeeritud

tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis

võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Projektala põhjavee kaitstuse kohta on teave peatükis

3.2.

Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu

kemikaali lekked. Maantee rekonstrueerimisega saavutatav ohutum ja sujuvam liiklus vähendab

võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb tõenäosus ka

kütuse ja muu kemikaali lekkeks loodusesse.

Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja

põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest

sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega

piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad

maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka

lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on

väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised.

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur.

Seetõttu võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile, kuid see

on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele

meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt maantee niisutamine). Tolmu

teke on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist.

Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning

hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu

rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse

olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha. Ehitustööde käigus on tegemist eelkõige lokaalse ja

ajutise mõjuga.

Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale

tööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad

müra tekkimist.

Müra on kasutusperioodil seotud liiklussagedusega. Liiklussageduse märgatavat suurenemist seoses

maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha.

Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega

kehtestatud normide piiresse. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel

praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord paraneb.




9 / 23

Arvestades, et tegu on olemasoleva maanteega ja sellest tingituna autode liiklemisest tekitatud

müraga, siis maantee remonditööde ajal lisanduv ehitusmasinate poolt tekitatud müra ei ole

olemasoleva müra taustal märkimisväärne võrreldes nt uue tee ehitamisega.

Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel.

Ehitusperioodil esineb vibratsiooni ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi

ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise

sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni

teket.

Kavandatava tegevusega võib kaasneda rekonstrueeritava teelõigu valgustamine (vajadusel pimedal

ajal tööde teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad

teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega ka ebaoluline.

2.5 Jäätmed ja nende käitlemine

Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased on

taaskasutatavad. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga

kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Mulde laienduse alt eemaldatav kasvumuld

kasutatakse haljastamisel peale mullatööde lõppu. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada

konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või

põletamine on rangelt keelatud.

Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda

käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele).

Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada

Maanteeameti ja maaomanikega.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.

2.6 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade võimalik kus

Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski

maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel

ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja

keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele ja nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama

avariiolukordade vältimise.

Rekonstrueeritava teelõigu kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk

võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase külg-,

möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks.




10 / 23

2.7 Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht , sealhulgas kliimamuutustest

põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

Maantee rekonstrueerimine ei ole seotud asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohuga,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga.




11 / 23

3 Tegevuse asukoha ja mõjutatava keskkonna kirjeldu s

Eelhinnangu objektiks oleva projekteeritava teelõigu pikkus on 7,66 km ning lõik paikneb Viljandi

maakonnas, Mulgi vallas (endises Abja vallas) (joonis 1, lõik märgitud punasega). Rekonstrueeritav

maateelõik algab peale Lüütre oja ületava silla pealesõidu kõrgema mulde osa lõppu ja lõpeb Pärnu

poolses osas 2016. a rekonstrueeritud maanteelõigu mahu piiriga.

Joonis 1. Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,79 0 Veskimäe – Umbsoo lõigu asukoht (Maa-ameti maanteeameti kaardirakendus, http://xgis.maaa met.ee/xGIS/XGis, 11.12.2017)

3.1 Maakasutus

Rekonstrueeritava maanteelõigu ääres on valdavalt põllud ja osaliselt ka metsamaa. Teeäärsed põllud

kuuluvad maaparandusehitise reguleerivasse võrku.

Tee lähistele jäävad üksikud majapidamised. Kavandatava tegevusega maakasutust ei muudeta.

Abja valla üldplaneeringu kohaselt on vasakule sõidutee äärde planeeritud kergliiklustee. Tee äärsed

alad on valdavalt põllu- ja kohati metsaalad. Lisaks on planeeritud tee äärde väikeelamualad

(ehitusõiguse annab kinnistu suurusega 0,2 ha), kompensatsioonialad (majandatavad või looduslikud

rohealad; puhveralad tootmis-, liiklus- ja elamualade vahel) ning tootmisalad, kus on lubatud

põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate infrastruktuuride rajamine (joonis 2).




12 / 23

Joonis 2. Väljavõte Abja valla üldplaneeringu kaard ist (allikas: Abja valla üldplaneering 2008)

3.2 Loodusvarad

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab

(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei

ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi

loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.

Tee korrastamiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Täpsed asukohad, kust

tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist,

üldjuhul hangitakse materjal riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on

hinnatud. Tee rekonstrueerimine ei ole niivõrd ressursimahukas kui näiteks uue tee ehitamine.

Rekonstrueeritava maanteelõigu lähialale ei jää ühtegi maardlat, mida kavandatav tegevus võiks

oluliselt mõjutada. Lähim maardla on maanteelõigu alguspunktist kaugemal kui 1 km ning tegemist on

Penuja turbamaardla 2 plokiga. Umbsoo turbamaardla jääb rekonstrueeritava maanteelõigu lõpust ca

1,3 km kaugusele.

Rekonstrueeritava tee vahetus läheduses ei ole EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem -

Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS) andmebaasi andmetele tuginedes ühtegi

kaitstavat ala, elupaiku ega liike. Lähialal leidub III kaitsekategooria liikide - tiigikonna (Pelophylax

lessonae) ja rohukonna (Rana temporaria) elupaiku, milledest lähim on ca 110 m kaugusel teest.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2011. aastal koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb

projektala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi loodusliku kaitstuse

(reostusohtlikkuse) kohaselt enamjaolt keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) ja nõrgalt

kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alale (joonis 3).




13 / 23

Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardi st (allikas: Eesti Geoloogiakeskus, 2011 Eesti põhjavee kaitstuse kaart)

Rekonstrueeritava tee läheduses (max 300 m teest) on EELISe andmetel neli puurkaevu. Lähim, mis

jääb rekonstrueeritava maantee lähedusse on ca 170 m kaugusel. Puurkaevudel on üldjuhul

sanitaarkaitsealad. Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta

ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste

kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on

majandustegevus keelatud. Kavandatavad tööd teostatakse puurkaevude sanitaarkaitsealadest

kaugemal.

Rekonstrueeritav tee kulgeb üle Lüütre oja, Kapa oja, Hendrikhansu oja / Sarja oja, Risti oja, Tiru oja

(Sambla oja) ja Kamara kraavi.

Abja valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud 2008. aastal) moodustab Kapa oja ja lähiümbrus

rohevõrgustiku koridori ja puhverala (KR3) (joonis 2). Samuti jääb rohevõrgustiku koridori ja

puhveralale teelõik, mis ületab Tiru oja. Rohevõrgustiku koridori osasse jääb ka maanteelõigu lõpu

osa. Nimetatud rohevõrgustiku koridori osad on kohaliku tasandi rohevõrgustiku alad. Üldplaneeringus

toodud kasutustingimustes konfliktide vältimiseks on toodud, et maanteedel tuleb arvestada

konfliktikohtadega ning kavandada kaitseabinõud loomade liikumisvõimaluste tagamiseks, võtta

kasutusele ohutusmeetmed.

Koostatava (esitatud Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks) Viljandi

maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Kapa oja, mis ristub rekonstrueeritava maanteelõiguga,

maakonna rohelise võrgustiku alale (joonis 4). Seoses ristumisega maanteega on tegemist rohelise

võrgustiku konfliktalaga (vastav märge maakonnaplaneeringus). Konflikt on seotud metsloomade

liikumisega. Maantee rekonstrueerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud loomade liikumisvõimalused

(konfliktala ei ole lubatud tarastada või muul viisil loomade liikumist tahtlikult takistada) ning

ohutusmeetmetena tuleks ala märgistada loomade liikumist tähistavate hoiatusmärkidega.




14 / 23

Joonis 4. Väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringu (k oostamisel) ruumiliste väärtuste joonisest (allikas: Viljandi maakonnaplaneering, dets 2016).

Teeregistri andmetele tuginedes ei ole teadaolevalt kavandatava tegevuse piirkonnas loomadega

seotud liiklusõnnetusi juhtunud. Maanteeameti Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus

sisaldab loomaõnnetuste statistikat aastatel 2009-2013. Tuginedes ka nimetatud andmebaasile ei ole

rekonstrueeritavas lõigus loomaõnnetusi toimunud.

Kavandatava tegevusega ei põhjustata lisatakistusi rohevõrgustiku toimimisele.

Maanteelõigu rekonstrueerimisel ei hõivata palju uut, seni veel kasutamata maapinna osa, mille

pinnas ja muld oleks looduslik, vaid tööd toimuvad enamjaolt olemasoleval teemaal. Tee ehituse

käigus on teemaa alal juba eelnevalt maapinda muudetud. Samuti ei ole tee rekonstrueerimise käigus

ette näha mõjusid looduslikule mitmekesisusele.

3.2.1 Võõrliigid

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele on kavandatava tegevuse piirkonnas määratud karuputke

levialad (karuputke kolooniad) (joonisel 5 tähistatud oranži värviga). Karuputke võõrliikide bioloogiast,

levikust, erinevatest tõrjemeetoditest ja senistest tulemustest annab ülevaate Karuputke (Heracleum)

võõrliikide ohjamiskava, mida on viimati muudetud 06. juuni 2017 Keskkonnaameti peadirektori

käskkirjaga.




15 / 23

Joonis 5. Riigitee 6 Veskimäe – Umbsoo lõigu lähist ele jäävad karuputke kolooniad (Maa-ameti karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakend us, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, 17.01.2018)

Tulenevalt keskkonnaameti kodulehel olevale infole on karuputke tõrje vastutusrikas töö, kuna mingil

juhul ei tohi lubada uutel seemnetel valmida ja mulda jõuda, sest sellisel juhul on varasem tõrje olnud

tühi töö. Eesmärk on kurnata maa sees olevad seemned ehk seemnepank, mis säilib väga kaua ja

mitte lasta uusi seemneid juurde tekkida. Selleks, et tööd tehtaks korrektselt ja välditaks ümbritsevate

taimede ning koosluste saastumist, tuleb tõrjujatel järgida töö- ja ohutusjuhendit.

Keskkonnaamet (edaspidi ka KeA) on väljastanud 21.11.2017 Maanteeametile võõrliikide teemalise

koostöö kirja nr 7-9/17/6992, kus tuuakse välja, et KeA-l on vaja teada, mis ajal algab teeäärte

niitmine, kuidas leiukohtade levimist teehooldusmasinatega vältida jms.

Seoses kavandatava tegevusega Veskimäe – Umbsoo lõigul (nii teemaa alal kui ka puhastamist

vajavate kraavide piirkonnas) on vajalik enne tööde alustamist objektilt koostöös KeA spetsialistiga

eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega saastunud pinnas, et see ei läheks segamini

ülejäänud pinnasega ja laotada KeA spetsialisti poolt ettenäidatud kohta. Nii saab vältida karuputke

levimist täiesti uutesse kohtadesse.

Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliigi leiukohas tegevuse kooskõlastamist oleks väga vajalik nii KeA kui

Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.

Oluline on ka võõrliikide kasutamise vältimine teemaa haljastamises. Teed on väga olulised võõrliikide

levimise koridorid ja osa loodusmaastikust. Looduskaitseseaduse § 57 lg 1 sätestab, et

võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud.




16 / 23

3.3 Keskkonna vastupanuvõime

3.3.1 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond

Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõik kulgeb läbi kuivendatud alade ja

üle vooluveekogude. Keskkonnaregistri andmetele (seisuga 20.12.2017) tuginedes on projektalaga

hõlmatud vooluveekogude andmed järgmised:

� Lüütre oja (registrikood VEE1136700) 22,5 km pikk ning valgala suurus 44,2 km2 (otseselt ei jää

projektalale, aga võib nimetada, et jääb mõjuraadiusesse, projektalast ca 190 m kaugusele);

� Kapa oja (registrikood VEE1136800) on 7,1 km pikk ning valgala suurus on 7,8 km2;

� Hendrikhansu oja / Sarja oja (registrikood VEE1136900) on 20,5 km pikk ning valgala suurus on

39,6 km2;

� Ritsi oja (registrikood VEE1137100) on 6,1 km pikk ning valgala suurus on 6 km2. Ritsi oja on

maaparandusehitise eesvooluks projektala piirkonnas;

� Tiru oja (Sambla oja) (registrikood VEE1137000) on 10,4 km pikk ning valgala suurus on 16 km2;

� Kamara kraav (registrikood VEE1137001) on 2,2 km pikk ning täpne valgala suurus on teadmata,

kuid see jääb alal 10 km2. Kamara kraav on maaparandusehitise eesvooluks projektala piirkonnas.

Kapa oja, Ritsi oja, Tiru oja ja Kamara kraav ei ole avalikud ega avalikult kasutatavad veekogud.

Avalikult kasutatavatel veekogudel (Lüütre oja, Hendrikhansu oja / Sarja oja) on kallasrada 4 m

(tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusest).

Nimetatud veekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda.

Nimetatud veekogude ääres on erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida nimetatakse

kaldaks ning mida kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava

asustuse suunamine ning seal vaba juurdepääsu tagamine. Kalda kasutamise kitsendusteks on kaldal

veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd.

Nimetatud veekogude (v.a Kamara kraav) kalda veekaitsevöönd on 10 m (veeseadus). Ritsi oja, Tiru

oja ja Kapa oja ehituskeeluvöönd on 25 m ning kalda piiranguvöönd on 50 m (looduskaitseseadus).

Lüütre oja ja Hendrikhansu oja / Sarja oja kalda ehituskeeluvöönd on 50 m (looduskaitseseadus) ning

kalda piiranguvöönd on 100 m (looduskaitseseadus).

Veekaitsevöönd moodustatakse veekogu kaldal vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu

kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma

Keskkonnaameti nõusolekuta ning muu majandustegevus.

Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene

näiteks maaparandussüsteemile, olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui

juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist, piirdeaedadele,

maakaabelliinile. Ehituskeeld ei laiene ka kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele.




17 / 23

Kalda piiranguvööndis on muuhulgas keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud

ehitise rajamine ning mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid (v.a erisused).

Märgalad projektala piirkonnas on kuivenduse mõju all, projektala ei hõlma merekeskkonda ja

jõesuudmeid.

Kavandatav tegevus hõlmab maaparandusehitisi, mistõttu tuleb tegevus kooskõlastada

Põllumajandusametiga.

Kavandatava tegevusega kaasneb lagunud truupide vahetus (säilitamaks nimetatud vooluveekogudes

vee vaba liikumine) koos sisse- ja väljavoolude puhastamisega kuni 30 m ulatuses ning maantee

kuivenduskraavide toimimise tagamiseks toimub uute truupide paigaldamine mahasõitude juures.

Seoses vajadusega puhastada kraave, asendada vooluveekogudes truupe ning paigaldada mõned

uued truubid mahasõitudel, tuleb tegevus kooskõlastada ka Keskkonnaametiga. Vastavalt

veeseaduse § 8 lg 2 peab vee erikasutusluba olema kui uputatakse või heidetakse tahkeid ained

veekogusse. Veeseaduse kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava või aeglaselt liikuva veega

täidetud pinnavorm ning vastavalt keskkonnaregistri seadusele peetakse veekogude arvestust

veekogude nimistuna ning keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid ei tohi kasutada

keskkonnalubade ja keskkonnakasutuse registreerimise taotluste menetlemisel ning planeeringute ja

arengukavade koostamisel.

Tööde teostamine tuleks teha madalveeperioodil ning sette allavoolu liikumine peab olema takistatud.

3.3.2 Pinnavormid ja maastik

Projektala paikneb maastikuliselt Sakala kõrgustikul. Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja

Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Maastiku eripära avaldub kõrgustiku valdavalt tasandikulise

pinnamoe liigestatusena ürgsete jõeorgude poolt lavadeks. Sakala maastiku olemust ja ilmet on

olulisel määral kujundanud inimene oma pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega. (Arold,

2005)

3.3.3 Metsad

Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõik kulgeb osaliselt ka läbi

metsaalade. Liiklusohutuse tagamiseks on vajalik tagada külgnähtavus, mistõttu raadamise vajadus

on 9 m äärmisest sõiduraja servast. Alal ei ole EELISe andmetel looduskaitsealuseid metsi.

3.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgus tiku alad

Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,

kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu vahetuses läheduses ei ole

Keskkonnaregistri EELISe andmebaasi andmetele tuginedes ühtegi kaitstavat ala, elupaika ega liiki.

Lähialal leidub III kaitsekategooria liikide - tiigikonna (Pelophylax lessonae) ja rohukonna (Rana

temporaria) elupaiku, milledest lähim on ca 110 m kaugusel teest.




18 / 23

Lähim Natura 2000 ala jääb rekonstrueeritavast maateelõigust ca 3,7 km kaugusele. Tegemist on

Kariste järve loodusalaga. Sanga loodusala jääb rekonstrueeritavast maanteelõigust ca 4 km

kaugusele. Kavandatav tegevus ei oma negatiivset mõju nimetatud loodusaladele arvestades

tegevuse iseloomu ja Natura 2000 alade kaugust.

3.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid o n ületatud või võidakse ületada

Teadaolevalt ei ole projektala piirkonnas selliseid alasid, kus oleks õigusaktidega kehtestatud nõudeid

ületatud või kus võidakse seda ületada.

Aasta keskmine liiklussagedus oli 2016. a loenduse andmetel lõigus km 75,130-80,555 1586 a/ööp,

millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 85%, veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 12% ja

lõigus km 80,555-82,790 1152 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 83%, veoautod ja

autobussid 2% ning autorongid 15%.

Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 01.02.2017. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega kehtestatud

normide piiresse.

2012. a Eesti maanteelõikudele koostatud strateegiline mürakaart ei hõlma endas antud teelõigu

andmeid, sest antud liiklussagedust (3 miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas) hinnataval

teelõigul ei ole saavutatud (strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus).

3.3.6 Tiheasustusega alad

Kavandatav tegevus ei hõlma ühtegi tiheasustatud ala.

3.3.7 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu vahetus läheduses ei ole Maa-

ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel (seisuga 21.12.2017) ühtegi muinsuskaitseobjekti

(sh kultuurimälestist või kultuurimälestise ala).

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu vahetusse lähedusse jäävad

üksikud majapidamised. Rekonstrueerimistööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei

põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning ei takistaks nende tavapärast elukorraldust.

Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade

esinemise võimalusi ning ohtusid inimese tervisele.

Töödega kaasneb müra ja vibratsiooni (allikaks eelkõige ehitusmasinad), kuid tegemist on lühiajalise

mõjuga, mis ei levi ehitusalast väga kaugele ja mis möödub peale tööde teostamist. Kasutada tuleb

tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist.

Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral valgustustaseme muutumist.




19 / 23

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur ning

see on lühiajaline ja möödub peale tee asfalteerimist. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses

ebameeldivat lõhna ning ehitusmasinatest tekib heitgaase, kuid needki mõjud on lühiajalised ja

mööduvad tööde lõppedes.




20 / 23

4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu rekonstrueerimisega

kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju ning mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Samuti ei ole seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette

näha negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.

Arvestades riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu rekonstrueerimise

põhiprojektiga ette nähtud tööde mõjuala suurust ja ulatust (sh tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus), mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust, kavandatava

tegevuse koosmõjusid muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning

ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi ei ole

kavandataval tegevusel keskkonnamõju hindamise ja k eskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 1

lõikes 2 kirjeldatu põhjal otsest või kaudset mõju, mille tõttu tuleks algatada keskkonnamõju

hindamine.




21 / 23

5 Kokkuvõte, eelhinnangu järeldus

Käesoleva eelhinnangu peatükkides 2 – 4 esitatut arvestavalt leiab keskkonnamõju eelhinnangu

koostaja, et kavandatavale tegevusele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest

kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju ning kavandatava

tegevusega ei kaasne eraldi ega koos muude tegevustega eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790

Veskimäe – Umbsoo lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele eesmärgiga anda

informatsiooni otsustajale keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta. Põhiprojekti

eesmärk on liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus

kandevõime tõstmiseks, seisukorra parandamiseks ning majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine

ja vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju

suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude

ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too.

Kavandatava põhitegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, sh Natura 2000 aladele, kui järgitakse kõiki

keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid, leevendusmeetmeid ja soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri

kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule, inimeste heaolule ja liiklusohutuse tõstmisele. Projekt

näeb ette lisaks teekatte uuendamisele ka ristmike ohutumaks muutmisi (sh jalgteede rajamist),

kraavide rajamisi ning truupide vahetamisi ja paigaldusi.

Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme

suurenemine, samuti visuaalsed häiringud. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale

ehitustööde lõppemist. Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse

sujuvamaks muutmisega.

Soovitused, mida tuleks rakendada tee rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste

elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks ning kohustused, mida tuleb

järgida, on alljärgnevad:

• Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast

müra ja vibratsiooni tekkimist.

• Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele

aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.

• Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette

näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.




22 / 23

• Ehitamise perioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses

maantee rekonstrueerimisel.

• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

• Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine

pinna- ja põhjavette.

• Karuputke levimise takistamiseks on vajalik enne ehitustööde alustamist objektilt koostöös

KeA spetsialistiga eemaldada karuputke seemnete ja juurtega saastunud pinnas.

• Rohevõrgustiku konfliktala piirkonnas (vastavalt Viljandi maakonnaplaneeringule) ei tohi

takistada loomade liikumist ning ohutusmeetmena paigaldada alale loomade liikumist

tähistavad ohutusmärgid.

Arvestades käesoleva eelhinnangu peatükkides 2 – 4 toodut leiame, et riigitee 6 Valga – Uulu

km 75,130 – 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevusele ei ole vajalik

algatada keskkonnamõju hindamist, sest kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa olulist

keskkonnamõju ning kavandatava tegevusega ei kaasne eraldi ega koos muude tegevustega

eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Siiski

negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks on oluline järgida seadustest

tulenevaid ja eelhinnangus toodud nõudeid ja soovitusi.




23 / 23

6 Kasutatud allikad

Õigusaktid

1. „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31.

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

4. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007.

5. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

6. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.

7. Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994.

8. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“, keskkonnaministri 01.02.2017 määrus nr 71.

Muud allikad

1. Abja valla üldplaneering, kehtestatud Abja Vallavolikogu 14.08.2008 otsusega nr 244.

2. Arold, I., 2005. Eesti Maastikud.

3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (20.12.2017

seisuga).

4. Eesti Geoloogiakeskus, 2011. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000.

5. Karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava, MTÜ Pärandkoosluste kaitse ühing, 2010.

6. Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhend, Keskkonnaamet 2017.

7. Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee/.

8. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

9. „Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 75,130 - 82,790 Veskimäe – Umbsoo lõigu põhiprojekti

katendi tugevusarvutuse aruanne“, OÜ Tinter-Projekt, 2017.

10. Viljandi maakonnaplaneering, koostamisel.

11. Strateegiline mürakaart 2012 maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas,

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, http://www.mnt.ee/index.php?id=22024.

Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe ...

Documents

Transcript of Riigitee 6 Valga – Uulu km 75,130 – 82,790 Veskimäe ...