Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood...kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr...
Transcript of Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood...kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr...
1
Õppeasutus Rakvere Ametikool
Õppeasutuse kood 70003840
Aadress Piiri 8, Rakvere 44316 Lääne-Virumaa
Telefon/Faks 329 5030 / 329 5031
e-post info[at]rvss.ee
Õppekavarühm Arvutiteadused ISCED 97 liigituse järgi
Õppekava Arvutid ja arvutivõrgud nimetus eesti keeles
Computers and networks
nimetus inglise keeles
Kutseõppe liik kutsekeskharidusõpe
Õppekava maht õppenädalates 140 õn
Õppekeel eesti keel
Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri
käskkirja nr 1-1/33, kuupäev 08.03.2011 pitsat
Kooskõlastatud
kooli õppenõukogu protokoll nr 4, 02.03.2011 koosoleku protokolli nr, kuupäev
kooli nõukogu protokoll nr 1, 23.03.2011 koosoleku protokolli nr, kuupäev
Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri
õppedirektor amet
anne.loos[at]rvss.ee, 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)
Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis .........................................................................................
kuupäev
Õppekava kood 109386
2
SISUKORD
I ÜLDOSA ................................................................................................................ 5
1.1 ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ................................................................................... 5
1.2 ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED ................................................................... 5
1.3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS .......................................................................... 5
1.4 ÕPPEKAVA STRUKTUUR ................................................................................................. 5
1.4.1 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud .......................................................... 6 1.4.2 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ............................................................ 9 1.4.3 Üldine praktikakorraldus ................................................................................................ 9
1.5 ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED ......................................................................... 10
1.6 NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS ........................................................................ 10
1.7 KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTAJAD.................................................................................. 11
II ÜLDÕPINGUD.................................................................................................. 12
2.1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE......... 12
2.2 MAJANDUSE ALUSED .................................................................................................... 13
2.3 ETTEVÕTLUSE ALUSED ................................................................................................ 15
2.4 ÕIGUSE ALUSED ............................................................................................................. 16
2.5 IT ÕIGUS ............................................................................................................................ 17
2.6 ERIALANE INGLISE KEEL ............................................................................................. 19
2.7 KIRJALIK ASJAJAMINE .................................................................................................. 20
2.8 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED ..................................................................................... 22
2.9 KONTORI-, ESITLUS- JA KONVERENTSIVAHENDITE KASUTAMINE ................. 23
2.10 KONTORITÖÖ TARKVARA ......................................................................................... 25
2.11 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID ............................................................................ 27
2.12 IT KORRALDUS .............................................................................................................. 28
2.13 GRUPITÖÖ TARKVARA ............................................................................................... 30
2.14 ELEKTROTEHNIKA ....................................................................................................... 31
2.15 ELEKTROONIKA ALUSED ........................................................................................... 34
2.16 AUTOMAATIKA ALUSED ............................................................................................ 36
2.17 RAKENDUSFÜÜSIKA .................................................................................................... 37
2.18 ARVUTITE RIISTVARA ALUSED ................................................................................ 39
II PÕHIÕPINGUD ................................................................................................ 40
2.19 ARVUTITE RIISTVRA ................................................................................................... 40
2.20 ARVUTITE LISASEADMED .......................................................................................... 42
2.21 ARVUTITE LISASEADMED II ...................................................................................... 43
3
2.22 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE TEOORIA ALUSED .................................................. 44
2.23 ARVUTIVÕRKUDE ALUSED ....................................................................................... 46
2.24 ANDMEBAASIDE ALUSED .......................................................................................... 47
2.25 ANDMETURBE ALUSED .............................................................................................. 49
2.26 ARVUTITE KOOSTETEHNOLOOGIA ......................................................................... 50
2.27 ARVUTIVÕRGUD ........................................................................................................... 52
2.28 VÕRGUSEADMED ......................................................................................................... 55
2.29 VÕRGURAKENDUSED .................................................................................................. 57
2.30 PROTSESSIDE KIRJELDAMINE................................................................................... 59
2.31 MICROSOFT CORP OPERATSIOONISÜSTEEMID .................................................... 60
2.32 UNIX OPERATSIOONISÜSTEEMID ............................................................................ 62
2.33 VÄHEMKASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID ......................................... 65
2.34 SERVERI OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE HALDUS ................................ 66
2.35 DIGITAALTEHNIKA ...................................................................................................... 68
2.36 TEHNOLOOGILISTE PROTSESSIDE AUTOMAATJUHTIMINE .............................. 70
2.37 PROGRAMMEERIMISE ALUSED ................................................................................ 72
2.38 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE .................................................... 73
2.39 MIKROPROTSESSORID JA KONTROLLERID ........................................................... 74
2.40 MASINPROJEKTEERIMINE .......................................................................................... 76
2.41 KLIENT-SERVER LAHENDUSED ................................................................................ 77
2.42 KLIENDITEENINDUSE ALUSED ................................................................................. 78
2.43 SUHTLEMISE ALUSED ................................................................................................. 80
III PRAKTIKA ...................................................................................................... 81
2.44 PRAKTIKA ÕPPEKESKKONNAS ................................................................................. 81
2.45 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS .................................................................................. 83
IV VALIKÕPINGUD ........................................................................................... 85
2.46 ÕPIOSKUSED .................................................................................................................. 85
2.47 KARJÄÄRIÕPETUS ........................................................................................................ 86
2.48 JOONESTAMINE ............................................................................................................ 88
2.49 INFOSÜSTEEMID ........................................................................................................... 89
2.50 MULTIMEEDIA ............................................................................................................... 90
2.51 LÕPUEKSAM .................................................................................................................. 92
V ÜLDHARIDUSAINED ..................................................................................... 94
1. EESTI KEEL ......................................................................................................................... 94
2. KIRJANDUS ......................................................................................................................... 96
4
3. VÕÕRKEEL ......................................................................................................................... 98
4. MATEMAATIKA ............................................................................................................... 104
5. FÜÜSIKA ............................................................................................................................ 107
6. KEEMIA ............................................................................................................................. 110
7. GEOGRAAFIA ................................................................................................................... 113
8. BIOLOOGIA ....................................................................................................................... 116
9. AJALUGU .......................................................................................................................... 120
10. INIMESEÕPETUS ............................................................................................................ 122
11. ÜHISKONNAÕPETUS .................................................................................................... 124
12. MUUSIKA ........................................................................................................................ 125
13. KUNST .............................................................................................................................. 127
14. KEHALINE KASVATUS ................................................................................................ 129
5
I ÜLDOSA
1.1 ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS
Õppekava koostamise aluseks on “Arvutierialade riiklik õppekava“, mis on kinnitatud
haridus- ja teadusministri määrusega nr 26 6. veebruaril 2009 aastal.
1.2 ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Õppekava eesmärgid ja ülesanded on sätestatud arvutierialade riiklikus õppekavas § 2.
1.3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS
Riiklik õppekava § 3 sätestab, et erialale arvutid ja arvutivõrgud võivad õppima asuda isikud,
kes on omandanud põhihariduse ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada
antud erialal (vormikohane arstitõend).
1.4 ÕPPEKAVA STRUKTUUR
Arvutid ja arvutivõrgud eriala õppekavas on kutseõppe maht 100 õppenädalat (sellest
praktikat 25 õppenädalat), millele lisandub 40 õppenädalat üldharidusaineid.
Üks õppenädal vastab 40 tunnile mistahes viisil õpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle.
Arvutid ja arvutivõrgud õppekava jaguneb õppeperioodideks koolis ja ettevõttes. Koolis
toimuva õppetöö vormideks on: auditoorne õpe, iseseisev töö, laboratoorne töö ja praktika
õppekeskkonnas. Praktikad toimuvad ettevõtetes, organisatsioonides.
6
1.4.1 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud
Jrk
nr
Moodulite/üldharidusainete nimetused Kogu-
maht
(õn)
Maht (õn)
1. õppeaastal
Maht (õn)
2. õppeaastal
Maht (õn)
3. õppeaastal
Maht (õn)
4. õppeaastal
Audit
oorn
e ja
pra
kti
line
töö
Pra
kti
ka
Kokku
Audit
oorn
e ja
pra
kti
line
töö
Pra
kti
ka
Kokku
Audit
oorn
e ja
pra
kti
line
töö
Pra
kti
ka
Kokku
Audit
oorn
e ja
pra
kti
line
töö
Pra
kti
ka
Kokku
I ÜLDÕPINGUD 24 8 8 7,5 0,5
1. Sissejuhatus kutseõpingutesse 1 1 1
2. Majanduse alused 1 1 1
3. Ettevõtluse alused 1 1 1
4. Õiguse alused 1 1 1
5. IT õigus 1 1 1
6. Erialane inglise keel 2 1 1 1 1
7. Kirjalik asjaajamine 1 0,5 0,5 0,5 0,5
8. Projektijuhtimise alused 1 1 1
9. Kontori-, esitlus- ja
konverentsivahendite kasutamine 1 1 1
10. Kontoritöö tarkvara 2 1 1 1 1
11. Tööohutus ja -tervishoid 1 1 1
12. IT korraldus 1 1 1
13. Grupitöö tarkvara 1 1 1
14. Elektrotehnika 3 2 2 1 1
15. Elektroonika alused 2 2 2
16. Automaatika alused 2 2 2
17. Rakendusfüüsika 2 2 2
II PÕHIÕPINGUD 41 5 17 14 5
18. Arvutite riistvara alused 1 1 1
7
19. Arvutite riistvara 1 1 1
20. Arvutite lisaseadmed 1 1 1
21. Arvutite lisaseadmed II 1 1 1
22. Operatsioonisüsteemide teooria
alused 1 1 1
23. Arvutivõrkude alused 1 1 1
24. Andmebaaside alused 2 2 2
25. Andmeturbe alused 1 1 1
26. Arvutite koostetehnoloogia 2 2 2
27. Arvutivõrgud 3 2 2 1 1
28. Võrguseadmed 2 2 2
29. Võrgurakendused 3 2 2 1 1
30. Protsesside kirjeldamine 1 1 1
31. MicrosoftCorp
operatsioonisüsteemid 2 2 2
32. UNIX operatsioonisüsteemid 2 1 1 1 1
33. Vähemkasutatavad
operatsioonisüsteemid 1 1 1
34. Serveri operatsioonisüsteemid ja
nende haldus 2 2 2
35. Digitaaltehnika 3 3 3
36. Tehnoloogiliste protsesside
automaatjuhtimine 1 1 1
37. Programmeerimise alused 2 1 1 1 1
38. Tehnilise dokumentatsiooni
mõistmine 1 1 1
39. Mikroprotsessorid ja kontrollerid 3 3 3
40. Masinprojekteerimine 1 1 1
41. Klient-server lahendused 1 1 1
42. Klienditeeninduse alused 1 1 1
43. Suhtlemise alused 1 1 1
8
III PRAKTIKA 25 6 8,5 10,5
Praktika õppekeskkonnas 6 6
Praktika planeerimine 0,5 0.5 0,5 0,5
Praktika töökeskkonnas III 8 8
Praktika töökeskkonnas IV 10 10
IV VALIKÕPINGUD 10 2 4 4
Õpioskused 1 1 1
Karjääriõpe 1 1 1
Joonestamine 1 1 1
Andmeturve 2 2 2
Multimeedia 1 1 1
Infosüsteemid 2 2 2
Lõpueksam 2 2 2
V ÜLDHARIDUSAINED 40 25 10 6
1. Eesti keel 4 2 2 1 1 1 1
2. Kirjandus 2 2 2
3. Võõrkeel A 3 1 1 1 1 1 1
4. Vene keel 3 2 2 1 1
5. Matemaatika 5 2 2 1 1 2 2
6. Füüsika 4 3 3 1 1
7. Keemia 3 3 3
8. Geograafia 1 1 1
9. Bioloogia 3 1 1 2 2
10. Ajalugu 4 3 3 1 1
11. Inimeseõpetus 1 1 1
12. Ühiskonnaõpetus 1 1 1
13. Muusika 1 1 1
14. Kunst 2 2 2
15. Kehaline kasvatus 3 1 1 1 1 1 1
KOKKU 140 40 40 40 20
9
1.4.2 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused
Valikõpingute 10 õn on jaotatud järgmiselt:
Õpioskused 1 õn
Karjääriõpe 1 õn
Joonestamine 1õn
Andmeturve 2 õn
Multimeedia 1 õn
Infosüsteemid 2 õn
Lõpueksam 2 õn
Esimesel õppeaastal on valikõpingutest õpioskused, joonestamine. Kolmandal aastal on
karjääriõpe ja algab andmeturve. Neljandal õppeaastal jätkub andmeturve ja lisanduvad
multimeedia, infosüsteemid ja lõpueksami sooritamine.
Valikõpingute moodul on õpilase poolt seda võimaldava õppekava valikõpingute hulgast
kooli poolt valitud moodul.
1.4.3 Üldine praktikakorraldus
Praktika toimub Rakvere Ametikooli praktikagraafikujärgselt määratletud praktikaperioodidel
kooli laborites kogumahuga 6 õppenädalat ja ettevõtetes, organisatsioonides kogumahuga 19
õppenädalat.
Kolmas ja neljas õppeaasta sisaldavad praktikat, mis on juhendaja/te juhendamisel reaalses
töökeskkonnas tehtav praktiline töö.
Praktikaetapid jagunevad vastavalt: II õppeaastal praktika õppekeskkonnas 6 õppenädalat. III
õppeaasta: praktika (töökeskkonnas /ettevõttes) 8 õppenädalat ja IV õppeaasta: praktika
(töökeskkonnas /ettevõttes) 10 õppenädalat. Üks õppenädal (sissejuhatus) on jaotatud kahele
aastale (0,5 õn/0,5 õn) praktika planeerimiseks ja aruande koostamiseks.
Praktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppetöö käigus omandatud
teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike
tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö
põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi- ja tööohutuse
10
nõuetega. Praktika korraldamisel lähtutakse „Praktilise õppe korraldamise juhend Rakvere
Ametikoolis“, ÕKE lisa 13.
1.5 ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED
Õpitulemuste hindamise aluseks on Rakvere Ametikooli õppekorralduseeskiri:
§ 4 „Õppekava täitmine, edasijõudmine õppetöös ja õpilaste üleviimine järgmisele kursusele“;
§ 5. „Eksamid, arvestused, kaitsmised“ ja selle alapunktid:
5.1 Eksam, arvestus
5.2 Lõputööde kaitsmised
5.3 Teadmiste kontrolli üldised alused
5.4 Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid
5.5 Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
5.6 Hoiakute hindamine
§ 6. „Õppetööst osavõtu arvestamise alused“
§ 7 „Õppija varasemate õpingute arvestamine (VÕTA)“.
Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel. Hinnatakse õpitulemusi ja nende taset.
Hindamise aluseks on õpitulemused moodulites. Õpitulemusi hindavad kutseõpetajad,
aineõpetajad, õpilased ja praktikajuhendajad.
1.6 NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS
Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud
kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala
lõpueksam.
11
Õppekavajärgsed eksamid:
I õppeaastal II õppeaastal III õppeaastal IV õppeaastal
Eesti keel Eriala lõpueksam
Matemaatika
Eriala arvutid ja arvutivõrgud lõpueksami kirjeldus on esitatud arvutierialade riikliku
õppekava määruse lisas 3, punktis 1, mis sätestab, et lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja
praktilisest tööst.
Arvutid ja arvutivõrgud õppekava täieliku läbimise korral omandab õpilane
kutsekeskhariduse.
Kooli lõpetajale väljastatakse lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja
hinneteleht.
1.7 KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTAJAD
Õppekava koostamisel osalesid kõik vastavate õppeainete õpetajad.
Õppekava koostamise eest vastutaja:
Arvutiõppeosakonna juhataja Merike Jukka merike.jukka[at]rvss.ee
Õppekava koostamisel osalenud erialaõpetajad ja spetsialistid:
Kutseõpetaja: Harle Hiiemäe harle.hiiemae[at]rvss.ee
Kutseõpetaja: Elve Tänavots elve.tanavots[at]rvss.ee
Haridustehnoloog: Kaarin Vask kaarin.vask[at]rvss.ee
Arvutipraktikumide juhendaja: Jelena Laidinen jelena.laidinen[at]rvss.ee
Arvutipraktikumide juhendaja: Toomas Lepik toomas.lepik[at]rvss.ee
12
II ÜLDÕPINGUD
2.1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA
KUTSEÕPINGUTESSE
Maht 1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised õpitavast erialast, sellele baasiks olevast
kutsestandardist ja kutseoskusnõuetest ning erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja
tegutsemisvaldkondadest. Teemade läbimisel õppija oskab orienteeruda kutseõppeasutuse
õpikeskkonnas ja tegutseda vastavalt kooli sisekorra eeskirjadele ning kehtestatud nõuetele,
valida sobivaid õpimeetodeid õppimiseks, õppida vastavalt võimetele ja antud
õppeülesannetele, koostada ning nõuetekohaselt vormistada kirjalikke töid, hankida ja
töödelda erialast informatsiooni, teadvustada elukestva õppimise tähtsust ja vajadust.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1 ERIALAVALDKONNA TUTVUSTUS. Arvutiteaduste üldine olemus ja valdkondade
omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine, kutsestandardid.
Erialased infokanalid. Õppekava sisu ja ülesehitus. Tööturg ja tööandjate ootused. Erialaga
seotud ettevõttega tutvumine. Võimalused haridustee jätkamiseks (elukestev õpe) ja karjääri
planeerimine.
3.2 KOOLI TUTVUSTUS JA ÕPPETÖÖKORRALDUS. Õpperühmaga tutvumine. Kooli
tutvustus. Kooli struktuur. Kooli infosüsteem, e-õppe keskkond. Kooli kodukord, sisekorra
eeskiri. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon. Tunniplaani
koostamise põhimõtted. Praktikakorraldus. Õppematerjalid, nende kättesaadavus. Kooli
tugisüsteem, õpilastele pakutavad tugiteenused. Õppetoetuste, eritoetuste määramise kord.
Sõidukulude kompenseerimise kord.
3.3 ÕPPEMEETODITE TUTVUSTUS. Erinevad õppemeetodid (loengud, seminarid,
harjutustunnid (praktikumid), iseseisev töö, projektitöö, praktika, rühmatöö, e-õpe jne).
Kirjalike tööde (uurimistöö, referaat, praktikaaruanne, lõpueksam) koostamise, esitamise ja
hindamise kord ning vormistamise nõuded.
13
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
õpitavat eriala, õppetöö korraldust koolis;
õppekava sisu ja ülesehitust;
õppija õigusi ja kohustusi;
kutsestandardi olemust ja kutsenõudeid;
erinevaid õppemeetodeid;
erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi.
Õppija oskab
orienteeruda kutseõppeasutuse õpikeskkonnas ja tegutseda vastavalt kooli sisekorra
eeskirjadele ja kehtestatud nõuetele;
valida sobivaid õpimeetodeid õppimiseks;
õppida vastavalt võimetele ja antud õppeülesannetele;
koostada ning nõuetekohaselt vormistada kirjalikke töid;
hankida ja töödelda erialast informatsiooni;
teadvustada elukestva õppimise tähtsust ja vajadust.
5. Hindamine
Õpilane sooritab testi õppekorralduseeskirja peale, osaleb viktoriinis kooli ajaloo jm kooliga
seonduva kohta ning kirjutab essee teemal õpitavast erialast ja enda eesmärgistatusest
õppijana.
Mooduli hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist (arvestatud/mittearvestatud), mis
kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.2 MAJANDUSE ALUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme,
Eesti majanduse arengusuundi ühtses EL majandusruumis, turumajanduse, maksustamise ja
rahandusega seotud põhimõisteid ning oskab kasutada majandusalast informatsiooni.
14
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1 MAJANDUSE PÕHIMÕISTED JA PÕHIPROBLEEMID. Majanduslikud seosed.
Ressursid. Majanduslik stabiilsus.
3.2 EESTI MAJANDUSKESKKOND. Valitsuse roll ja funktsioonid. Maksud,
maksusüsteem, maksustamise põhimõisted. Eesti majanduse arengusuunad. Euroopa Liidu
roll majanduse suunamisel.
3.3 TURUMAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Turumajandus, selle komponendid. Nõudlus ja
pakkumine. Turu liigid. Turutasakaal, selle tekkimine. Konkurents. Turu puudulikkus.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme;
Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;
maksustamise ja rahandusega seotud põhimõisteid;
Õppija oskab
kasutada majandusalast informatsiooni.
5. Hindamine
Õpilane sooritab 2 kontrolltööd või kirjutab ühe referaadi/essee ja sooritab kaks testi. Mooduli
lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse
lõputunnistuse hinnetelehele.
15
2.3 ETTEVÕTLUSE ALUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtluse
põhivorme, ettevõtte loomise põhietappe, äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid,
ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske ning ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme.
Teemade läbimisel õppija oskab valida tegevuse alustamiseks sobivat ettevõtlusvormi,
püstitada äriideed, planeerida ettevõtte tegevust, analüüsida valitud tegevusalal ettevõtte
riskitegureid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud on moodul majanduse alused.
3. Õppesisu
3.1 ETTEVÕTLUSE PÕHIMÕISTED. Ettevõte, ettevõtlus, ettevõtja. Ettevõtte funktsioonid.
Ettevõtete liigitus. Ettevõtluskeskkond. Omandisuhted ja ettevõtlusvormi valik. Ärivormid.
3.2 ETTEVÕTTE LOOMINE. Ettevõtte alustamise põhietapid. Uue ettevõtte loomine.
Ettevõtte ostmine. Ettevõtluse tugisüsteemid.
3.3 ÄRIIDEE, ÄRIPLAAN. Äriidee. Äriplaani struktuur. Tooted ja teenused.
Põhitegevusalad. Konkurents. Turusituatsiooni analüüs. Bilanss. Kasum. Ettevõtte tulud ja
kulud. Ettevõtte asukoha analüüs. Ettevõtluskeskkonna analüüs. Finantseerimine ja riskide
hindamine.
3.4 ETTEVÕTTE JUHTIMINE. Juhtimise funktsioonid. Kvaliteedijuhtimine. Personaliga
seotud küsimused. Ettevõtte edutegurid. Majandusarvestus. Hanked ja lepingud. Tööjõuturg.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtluse põhivorme;
ettevõtte loomise põhietappe;
äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid;
ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske;
ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme.
16
Õppija oskab
valida tegevuse alustamiseks sobivat ettevõtlusvormi;
püstitada äriideed;
planeerida ettevõtte tegevust;
analüüsida valitud tegevusalal ettevõtte riskitegureid, mõista ettevõtlust, kui elatise
teenimise võimalust.
5. Hindamine
Õpilane sooritab kaks kontrolltööd või kirjutab ühe referaadi/essee ja sooritab ühe testi.
Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis
kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.4 ÕIGUSE ALUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunne Eesti Vabariigi õigussüsteemi, olulisemaid
töösuhteid reguleerivaid seadusi, töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi ning oskab leida ja
tõlgendada õigusakte ja hinnata töölepingu vastavust seaduse nõuetele.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1 EV ÕIGUSRUUM. EV seadusandlikud organid Õigusnorm, õigusakt Õigusaktide
kehtivus ja avaldamine Õigusaktide leidmine. Euroopa Liidu õigusnormid.
3.2 VÕLAÕIGUS. Müügileping, kinkeleping, töövõtuleping, üürileping, liisinguleping,
käendusleping ja laenuleping.
3.3 ÄRIÕIGUS. Ettevõtte asutamine, tegutsemise põhialused ja lõpetamine, äriregister.
Patendid.
17
3.4 TÖÖÕIGUS. Olulisemad seadused, mis reguleerivad töösuhteid. Avalik teenistus.
Töölepingu olemus, kohustuslikud tingimused Töölepingu tähtaeg, määratud ja määramata
tööaeg Katseaeg, selle eesmärk, osapoolte õigused. Töölepingu muutmine, lõpetamine, poolte
õigused ja kohustused. Töövõtu-, käsundusleping ja töölepingu erinevused. Töö ja puhkeaja
seadus – normtööaeg, summeeritud tööaja arvestus Puhkuste liigid, kestvus, puhkusetasu.
Ravikindlustus, töövõimetusleht, töövõimetushüvitis.
3.5 KARISTUSÕIGUS. Väärteod ja kuriteod.
3.6 KOHTUSÜSTEEM. Kohus, kohtu liigid. Kohtu korraldus. Advokaat.
3.7 NOTAR. Notariteenused, notari roll
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
Eesti Vabariigi õigussüsteemi;
olulisemaid töösuhteid reguleerivaid seadusi;
töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi.
Õppija oskab
leida ja tõlgendada õigusakte;
hinnata töölepingu vastavust seaduse nõuetele.
5. Hindamine
Õppija sooritab teemade ulatuses kaks testi või testi ja juhtumianalüüsi, tööõiguse osa kohta
sooritab õppija kokkuvõtva kontrolltöö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike
tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele
2.5 IT ÕIGUS
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb IT valdkonna õigusakte, isikuandmete kaitse ja
autoriõiguste tagamist, seadusevastase tegevuse ohte ja kutse-eetika väärtusi ning oskab leida
kehtivaid IT valdkonna õigusakte, tegutseda vastavalt seadusandlusele.
18
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud on moodul õiguse alused.
3. Õppesisu
3.1 IT VALDKONNA ÕIGUSKORRALDUS. Riigi Teataja. Avaliku teabe seadus. Kontrolli-
ja järelvalveasutused.
3.2 INFOÜHISKONNA TEENUSED. Infoühiskonna teenuse seadus. e-teenused.
3.3 IT LEPINGUD. IT-lepingute koostamise põhimõtted. Sanktsioonid lepingutes. Lepingute
rakendamine. IT töölepingud. Vastutus. Konkurentsikeeld. Võlaõigusseaduse vastavad sätted.
3.4 KUTSE-EETIKA. Väärtused. Head tavad. Ärisaladus.
3.5 ISIKUANDMETE KAITSE. Delikaatsed isikuandmed. Privaatsus. Isikuandmete kaitse
seadus.
3.6 ANDMEKOGUD. Andmekogude moodustamine ja registreerimine. Andmekogude
seadus. ISKE.
3.7 DIGITAALALLKIRI. Elektrooniline identiteet. Digitaalallkirja seadus.
3.8 AUTORIÕIGUSED JA TARKVARA ÕIGUSKAITSE. Varalised õigused. Õiguste
kaitse. Autoriõiguse seadus. Litsentsid.
3.9 IT KURITEGEVUS. IT kuritegevuse vormid. Karistusseadustiku vastavad sätted.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
IT valdkonna õigusakte;
isikuandmete kaitse ja autoriõiguste tagamist;
seadusvastase tegevuse ohte;
kutse-eetika väärtusi.
Õppija oskab
leida kehtivaid IT valdkonna õigusakte;
tegutseda vastavalt seadusandlusele.
19
5. Hindamine
Õpilane kirjutab ühe referaadi/essee ja sooritab kaks testi või kirjutab essee/referaadi, sooritab
testi ja lahendab juhtumianalüüsi. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde
kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.6 ERIALANE INGLISE KEEL
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erialast terminoloogiat, oskab lühidalt
põhjendada ja selgitada oma seisukohti, edasi anda sisu erialases vestluses, koostada
adekvaatselt majanduse ja oma erialaga seonduvaid ingliskeelseid tekste ja dokumente.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Baasteadmised inglise keeles.
2.2 Mooduli õppesisud läbitakse paralleelselt põhiõpingu vastavatele moodulitele.
3. Õppesisu
3.1 ARVUTIKASUTUS. Failihaldus. Tekstitöötlus. Tabeltöötlus. Esitlus. Interneti
kasutamine.
3.2 PROJEKTITÖÖ. Projektitöö meetod. Projekti planeerimine, põhimõtted, ajajuhtimine,
infovahetus, meeskond, teostamine, tulemuslikkus.
3.3 IT ÕIGUS. Isikuandmete kaitse. Andmekogud. Digitaalallkiri. Autoriõigused. IT
kuritegevus. IT lepingud. Kutse-eetika.
3.4 ARVUTITE RIISTVARA. Arvuti ehitus. Protsessorid. Emaplaadid. BIOS. Mälud.
Kõvakettad. Andmekandjad. Videokaardid. Helikaardid. Korpused. Sisendseadmed.
Väljundseadmed. Monitorid. Videoprojektor. Kõlarid ja mikrofonid. Mälukaardid.
3.5 OPERATSIOONISÜSTEEMID. Operatsioonisüsteemi eesmärk ja ülesanded.
Operatsioonisüsteemide tüübid, versioonid. Töökeskkonnad. Rakendusprogramm ja
operatsioonisüsteem. Kasutajad.
3.6 MULTIMEEDIUM. Multimeedium. 3D, veeb, animatsioon, video ja heli.
3.7 ARVUTIGRAAFIKA. Arvutigraafika põhimõisted. Värvusõpetus. Rastergraafika,
vektorgraafika. Pilditöötlus.
20
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija on Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme süsteemis saavutanud erialases ja
majandusalases inglise keeles taseme B1.
Õppija teab ja tunneb
erialast terminoloogiat ja sõnavara.
Õppija oskab
lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti,
edasi anda sisu erialases vestluses,
koostada adekvaatselt majanduse ja oma erialaga seonduvaid ingliskeelseid tekste ja
dokumente.
5. Hindamine
Iga teema kohta üks arvestustöö, mis sisaldab ka sõnavara tundmist. Mooduli hinne kujuneb
kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele
kantakse aastahinnete koondhinne.
2.7 KIRJALIK ASJAJAMINE
Maht 1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb (ameti)kirjale esitatavaid nõudeid, (ameti)kirja
lauseehitust ja tunneb keelenõu ja –abi allikaid ning oskab koostada erinevaid (ameti)kirju,
koostada keeleliselt korrektseid (ameti)kirja ametitekste, märgata eksimusi dokumendikeeles
ning neid parandada.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1 KIRJALIK ENESEVÄLJENDUS. Teksti tihendamine: tegusõnad ja nimisõnad;
Omadussõnade kasutamine. Sarnassõnade (häälikuliselt lähedaste, kuid erineva tähendusega
sõnade) loend koos selgituste ja näitelausetega (nt enamus, enamik; määrama, määratlema jne).
21
3.2 KIRJA KOOSTAMISE ALUSED. Hea kirja tunnused: saaja kesksus, silmaga haaratavus;
täpsus, loetavus, õige toon (keeleliselt ja juriidiliselt, õige stiil. Ametikirjale esitatavad, nõuded,
metikirja lauseehitus, ametikirjale sobiv sõnavara, võõrkeelemõjud, nende ärahoid, praktiline
kirja koostamine. Kirja loogilised osad: sissejuhatus, probleemiesitus, lõppkokkuvõte.
3.3 KIRJALIKU ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamismõisted koos selgitustega.
Lühiülevaade elektroonilisest dokumendihaldusest.
3.4 DOKUMENDITÜÜBID. Avaldus, tellimuskiri, hinnapakkumine, aktsepteerimiskiri, teade,
kaebuse vastus: põhjendatud kaebus; põhjendamata kaebus; protokoll, memo, teade. Reeglid e-
maili saatmiseks.
3.5 ABIMATERJALID JA NENDE LEIDMINE. Keelekäsiraamatud, koduleheküljed,
dokumentide näidiseid jm, kust leida abi.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
(ameti)kirjale esitatavaid nõudeid,
(ameti)kirja lauseehitust ja tunneb keelenõu ja –abi allikaid.
Õppija oskab
koostada erinevaid (ameti)kirju,
koostada keeleliselt korrektseid (ameti)kirja, ametitekste,
märgata eksimusi dokumendikeeles ning neid parandada.
5. Hindamine
Arvutiõpetaja: Test asjaajamismõistete ja dokumendihalduse peale (kokku 1 test teooria
peale), lisaks (omal valikul) 2 dokumendi koostamine.
Eesti keele õpetaja: Õppija täidab viis kirjalikku ülesannet ja sooritab moodulit kokkuvõtva
kontrolltöö.
Mooduli hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse
lõputunnistuse hinnetelehele.
22
2.8 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED
Maht 1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb projektijuhtimise protsessi, projekti meeskonna
ja projektijuhi töö põhimõtteid, muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel, tüüpilisi
vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhendamisel ning nende ennetamise
võimalusi. Õppija oskab püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete, koostada
projekti, hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust, analüüsida ressursside kasutamist.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1 PROJEKT. Projektijuhtimine. Projektimetoodika. Projektijuhtimise tarkvara.
3.2 PROJEKTI ETTEVALMISTUS. Probleemi defineerimine, ideede genereerimine,
läbivaatamine. Eesmärkide sõnastamine. Projekti lähteülesande koostamine. Projekti riskide
hindamine, juhtimisotsused.
3.3 PROJEKTI HINDAMINE JA OTSUSTUSMEETODID. Riskianalüüs
3.4 PROJEKTI PLANEERIMINE JA JÄRELVALVE. Tegevuste ja nende vaheliste seoste
määratlemine.
Prioriteetide määratlemine. Projekti jaotamine alamprojektideks. Ressursside
planeerimine (aeg, raha, inimesed). Eelarve koostamine.
3.5 PROJEKTI- JA LEPINGUHALDUS. Projekti faasid: käivitamine, läbiviimine,
lõpetamine. Vahetähtajad, Leping, selle komponendid.
3.6 AJAJUHTIMINE. Ajakasutuse strateegiate kindlaksmääramine ja muutmise võimalused.
Aja juhtimine. Ajakao põhjused.
3.7 INFOVAHETUS. Nõuded info kvaliteedile. Juurdepääsu tagamine infole.
3.8 PROJEKTI MEESKOND. Projekti juhtrühm, meeskond ja nende vastutused/õigused
3.9 PROJEKTI TEOSTAMINE JA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS. Projekti algus.
Tegevuse organiseerimine. Tegevuse kontrollimine. Eelarve jälgimine. Projektikoosolekud ja
23
nende juhtimine. Muudatused projekti käigus. Projekti kvaliteedi ja edenemise mõõtmine.
Infosüsteem ja kvaliteet. Mõjusus. Jätkusuutlikkus.
3.10 KVALITEEDIJUHTIMISE METOODIKAD JA MEETODID. Projekti lõpetamise
etapid. Protsessi ja tulemuse hindamine. Projekti lõpptulemuste analüüs.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
projektijuhtimise protsessi;
projekti meeskonna ja projektijuhi töö põhimõtteid;
muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel;
tüüpilisi vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel ning nende
ennetamise võimalusi.
Õppija oskab
püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete;
koostada projekti;
hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust;
analüüsida ressursside kasutamist.
5. Hindamine
Kolm arvestuslikku tööd või õpilased teevad rühmatööna praktilise töö
projektijuhtimistarkvara kasutamiseks, mis hõlmab kõiki teemasid. Mooduli lõplik hinne
kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse
hinnetelehele.
2.9 KONTORI-, ESITLUS- JA KONVERENTSIVAHENDITE
KASUTAMINE
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kontoritehnika liike ja vastavaid parameetreid,
kontoritehnika paigaldamise põhimõtteid, audiovisuaalse info edastamise, jaotamise,
taasesitamise eripärasid, levinumaid esitlusseadmeid ja nende tootjaid, levinumaid
24
konverentsiseadmeid ja nende tootjaid, konverentsiks vajalike ühendusliinide tüüpe. Teemade
läbimisel õppija oskab valida esitatud nõudmistele vastavat kontoritehnikat, paigutada
kontoritehnika etteantud ruumi, planeerida ja koostada esitluseks või konverentsiks
vajaminevate seadmete miinimumnõudmisi ning loetelu, planeerida ja kooskõlastada
esitluseks või konverentsiks vajaminevate sobivate ruumide ühendusliinide tellimusi
kohalikule sideoperaatorile.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara alused
2.2 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed
2.3 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.
3. Õppesisu
3.1 KONTORITEHNIKA. Printerid, faksid, paljundusmasinad, paberi käitlusseadmed,
kontorikombainid. Kontoritehnika paigutamine (ligipääsetavus, hooldatavus, vajalikud
ressursid, müra jne). Erinevate kontoritehnikavahendite ühilduvus. Erinevat liiki
kontoritehnika kasutamine. Tarvikud.
3.2 ESITLUSTEHNIKA. Esitusvahendite liigid. Kasutatavad tehnoloogiad. Kõne ja pildi
edastamine. Esitlustehnika ülespanek, häälestus ja kasutamine.
3.3 KONVERENTSITEHNIKA. Konverentsi olemus ja selle liigid. Audiokonverents.
Videokonverents, video edastus. Personaalsed konverentsisüsteemid, grupisüsteemid,
konverentsisüsteemid ja võrgud. Nõuded audio-visuaalse info edastusele. Kasutatavad
tehnoloogiad. Reaalajas toimuva kahepoolse side eripärad.
3.4 ERINEVATE VAHENDITE ÜHILDUVUS
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
kontoritehnika liike ja vastavaid parameetreid,
kontoritehnika paigaldamise põhimõtteid,
audiovisuaalse info edastamise, jaotamise, taasesitamise eripärasid,
levinumaid esitlusseadmeid ja nende tootjaid,
levinumaid konverentsiseadmeid ja nende tootjaid, konverentsiks vajalike
ühendusliinide tüüpe.
25
Õppija oskab
valida esitatud nõudmistele vastavat kontoritehnikat,
paigutada kontoritehnika etteantud ruumi,
planeerida ja koostada esitluseks või konverentsiks vajaminevate seadmete
miinimumnõudmisi ning loetelu,
planeerida ja kooskõlastada esitluseks või konverentsiks vajaminevate sobivate
ruumide ühendusliinide tellimusi kohalikule sideoperaatorile.
5. Hindamine
Õppija sooritab õppesisus loetletud teemade lõpus hindelised praktilised ülesanded, kokku
kolm hinnet. Mooduli hinne kujuneb nende hinnete kaalutud keskmisest, mis kantakse
lõputunnistuse hinnetelehele.
2.10 KONTORITÖÖ TARKVARA
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse
loomise programme ning nende tööpõhimõtteid, programmides kasutatavat tehnoloogiat,
interneti otsingumootoreid, infootsingu põhimõtteid, infovahetuse võimalusi. Teemade
läbimisel õppija oskab töötada failide ja kaustadega, teksti sisestada ja vormindada, kasutada
tabelarvutusprogrammi, luua esitlusi ja teha ettekannet, kasutada efektiivselt kontoritarkvara
võimalusi ning leida vajaminevat informatsiooni ja seda edastada.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
1. FAILIHALDUS. Failid ja kaustad. Failiformaadid. Failide salvestamine erinevates
formaatides. Failide kopeerime, teisaldamine ja kustutamine. Faili või kausta otsimine
failisüsteemist. Printimine.
26
2. TEKSTITÖÖTLUS. Tekstitöötlusvahendid. Tekstitoimetid ja tekstiprotsessorid. Teksti
sisestamine, toimetamine ja kujundamine. Dokumendimallid ja dokumendistiilid, nende
vormindamine. Tabelite loomine ja kujundamine. Objektide lisamine dokumenti ja nende
vormindamine. Päis ja jalus. Hulgipostitus. Dokumendi printimine. Makrod.
3. TABELARVUTUS. Tabelarvutuseprogrammid. Andmete lisamine ja korrigeerimine.
Põhioperatsioonid andmetega. Valemid ja funktsioonid. Objektide (diagrammid, pildid)
loomine, lisamine ja kujundamine. Tabeli ja diagrammi printimine. Makrod.
4. ESITLUS. Esitluse loomise põhireeglid. Esitluse loomine ja salvestamine erinevates
formaatides. Slaidide lisamine, kopeerimine, peitmine ja kustutamine. Teksti lisamine ja
vormindamine slaidil. Objektide loomine ja lisamine ja vormindamine. Juhtslaid, selle
kujundamine. Animatsioonid. Slaidiseanss Jaotusmaterjal. Slaidide ja jaotusmaterjalide
printimine..
5. INTERNET. Otsingumootorid, otsingu parameetrid. Portaal. Infovahetus (kirjavahetus,
postiloendid ja uudisgrupid, otsesuhtlus Internetis).
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse loomise programme ja tööpõhimõtteid,
programmides kasutatavat tehnoloogiat,
interneti otsingumootoreid,
infootsingu põhimõtteid, infovahetuse võimalusi.
Õppija oskab
töötada failide ja kaustadega,
teksti sisestada ja vormindada,
kasutada tabelarvutusprogrammi,
luua esitlusi ja teha ettekannet,
kasutada efektiivselt kontoritarkvara võimalusi,
leida vajaminevat informatsiooni ja seda edastada.
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritab õppija kokkuvõtva praktilise töö, kokku viis
tööd. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide kontrolltööde kaalutud keskmisest hindest.
27
2.11 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID
Maht 1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõudeid seoses arvutite
riistvarakasutamisega, tule-, elektri- ja üldohutuse nõudeid, arvutiga töötamise ja istuva töö
mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise, esmaabi korralduse põhimõtteiderinevate
õnnetusjuhtumite korral, ohutusnõudeid abistajale, tööandjale ja töövõtja õigusi ja kohustusi
tööohutuse tagamiseks ning tunneb tervishoidu ja ohutust tagavaid dokumente
organisatsioonis. Teemade läbimisel õppija oskab näha töökeskkonnast tulenevaid ohtusid ja
neid ennetada, sooritada ergonoomilisi harjutusi, õigesti hinnatakannatanu seisundit ja
olukorda õnnetuskohal, abistada elektrilöögi saanud kannatanut ning anda muud liiki esmaabi
erinevates hädaolukordades
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1 TÖÖKESKKOND. Ohutegurid. Tööohutuse ja töötervishoiualane seadusandlus. Tööandja
ja töövõtja õigused, kohustused ja vastutus. Tööõnnetused ja kutsehaigestumine. Õnnetusest
teavitamine. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Töökeskkonnavolinik. Riiklik järelevalve.
3.2 TÖÖOHUTUS. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Nõuded
töökeskkonnale ja töökohale. Töökeskkonnaalased ohumärgid ja ohumärguanded.
Ergonoomia. Ülekoormuste vältimine. Tervisekontroll.
3.3 TÖÖTERVISHOID. Arvutitöö mõju tervisele (tugi- ja liikumisaparaadi häired, mõju
silmadele, stress, peavalu). Kontoritehnika seadmete kasutamisega seotud ohud. Töökoha
riskide hindamine ja kontroll. Tervisehäirete ennetamine.
3.4 TULEOHUTUS. Tuleohutuse üldnõuded. Operatiivne tegutsemise põhimõtted
tuleõnnetuse korral.
3.5 ELEKTRI- JA ÜLDOHUTUS. Elektrijuhid (juhtmed), nende värvid ja tähistamine
skeemidel. Elektriseadmete kaitseklassid. Tegutsemine elektriseadmete rikke korral. Ohtlik ja
eluohtlik voolutugevus. Esmaabi elektritrauma puhul.
3.6 ESMAABI KORRALDUS. PRAKTILINE ESMAABI. Esmaabi korraldus erinevate
õnnetusjuhtumite korral.
28
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõudeid seoses arvutite riistvara kasutamisega;
tule-, elektri- ja üldohutuse nõudeid;
arvutiga töötamise ja istuva töö mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise;
esmaabi korralduse põhimõtteid erinevate õnnetusjuhtumite korral, ohutusnõudeid
abistajale;
tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi tööohutuse tagamiseks;
tervishoidu ja ohutust tagavaid dokumente organisatsioonis.
Õppija oskab
näha töökeskkonnast tulenevaid ohtusid ja neid ennetada;
sooritada harjutusi füüsilistest pingetest vabanemiseks (ergonoomilised harjutused);
käituda ohuolukorras, hinnata kannatanu seisundit ja vajadusel osutada esmaabi
erinevates hädaolukordades.
5. Hindamine
Õppija sooritab ühe arvestusliku töö kahe teema peale. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide
arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.12 IT KORRALDUS
Maht 1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb strateegia koostamise ja süsteemiarenduse
põhimõtteid ning terminoloogiat, IT haldustegevuse sisu ja terminoloogiat, finants- ja
personalijuhtimise põhimõtteid ja terminoloogiat, kvaliteedijuhtimise olemust ja
terminoloogiat, erinevate juhtimistasandite infovajadusi ning oskab koostada lihtsat IT
strateegiat ja kavandada lihtsaid haldustegevusi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul majanduse alused
2.2 Läbitud moodul projektijuhtimise alused
29
3. Õppesisu
3.1 IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS. Strateegiline juhtimine, selle 2
käsitlust, strateegia hierarhia, strateegia ajalooline ülevaade; strateegiline plaanimine;
strateegia koostamine (prioriteedid, eesmärgid, teostajad, protsessid, infovajadus,
kavandamine ja teostamine, rollid ja vastutus, jälgimine ja eesmärkide ümbervaatamine). IT
strateegia ja juhtimise seos organisatsiooni strateegiaga.
3.2 IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS. Toote elutsükkel;
süsteemiarendus; hanked ja allhanked.
3.3 INFOTEHNOLOOGIA HALDAMISE PÕHIMÕISTED. Lepingud; haldustegevused
(turvaplaan, varundusplaan,); haldusvahendid (salvestusvahendid, tulemüür. anti-spam, VPN,
IP telefonside, riistvara haldus ja hooldus).
3.4 FINANTS- JA PERSONALIJUHTIMINE IT VALDKONNAS. Investeeringute
järelvalve, omamiskulud, inimressursipoliitika, motiveerimine, koolitamine, ressursside 3.5
3.5 KVALITEEDIJUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS. Kvaliteet, standardid; olemus, põhimõtted,
põhimeetodid. Sertifitseerimine, akrediteerimine, audit.
3.6 ANDMEANALÜÜSI LÜHITUTVUSTUS. Infovajadused, kliendisuhete haldussüsteemid
(CRM), ettevõtte sisuhaldussüsteemid (ECM), otsuste toetamissüsteemid (DSS),
andmekavandamine, andmeaidad.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
strateegia koostamise ja süsteemiarenduse põhimõtteid ning terminoloogiat,
IT haldustegevuse sisu ja terminoloogiat,
finants- ja personalijuhtimise põhimõtteid ja terminoloogiat,
kvaliteedijuhtimise olemust ja terminoloogiat,
erinevate juhtimistasandite infovajadusi.
Õppija oskab
koostada lihtsat IT strateegiat,
kavandada lihtsaid haldustegevusi.
5. Hindamine
Õpilane kirjutab ühe referaadi/essee ja sooritab kaks testi või kirjutab essee/referaadi, sooritab
testi ja lahendab juhtumianalüüsi. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde
kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
30
2.13 GRUPITÖÖ TARKVARA
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb grupitöö tarkvaraga seotud mõisteid, grupitöö
tarkvara liike ja peamisi grupitöö tarkvara valmislahendusi ning oskab kasutada peamisi
grupitöö tarkvara valmislahendusi ning oskab kasutada peamisi grupitöötarkvara
valmislahendusi ning oskab kasutada peamisi grupitöötarkvara lahendusi, hinnata intraneti
vajadusi, paigaldada ja kohandada vähemalt ühte intraneti valmislahendust.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodul projektijuhtimise alused.
3. Õppesisu
3.1 GRUPITÖÖ. Grupitöö mõiste, ajahalduse mõiste ning selle vajadus. Meeskonnas
ristkasutatav info ja selle koordineerimine. Suhtlus grupis ja selle juhtimine.
3.2 GRUPITÖÖ TARKVARA LIIGID. Suhtlustarkvara, ajahaldustarkvara, ressursside
haldustarkvara, projektide haldustarkvara, intranet, ekstranet ja e-õppekeskkonnad.
3.3 SUHTLUSTARKVARA. E-mail, postiloend (mail list), foorumid, jututoad, blogid ja
sõnumivahetus (messenger). Nende vahendite realiseerimiseks kasutatavad tarkvaralised
lahendused ja keskkonnad. Dokumendihaldustarkvara.
3.4 RESSURSSIDE HALDUSTARKVARA. Elektroonilised kalendrid, nende jagamine.
Töötajate ajahaldustarkvarad, tööde registreerimiseks ja jälgimiseks mõeldud tarkvara. Ruumide
ja muude varade haldustarkvara. Nende vahendite realiseerimiseks kasutatavad tarkvaralised
lahendused ja keskkonnad.
3.5 PROJEKTIDE HALDUSTARKVARA. Projektijuhtimiseks ja –halduseks mõeldud
eritarkvarad ja nende kasutamine.
3.6 INTRANETI JA EKSTRANETILAHENDUSED. Intranet kui grupitöövahendite kogum,
Intranetilahendused ja nende teostamiseks mõeldud valmislahendused. Intraneti planeerimine,
intraneti vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine. Ekstraneti vajadus ja ekstraneti teostamiseks
mõeldud valmislahendused.
3.8 E-ÕPPEKESKKONNAD. Levinumad e-õppekeskkonnad ja nende kasutamine.
31
3.9 GRUPITÖÖ TARKVARA KASUTAMINE. Ühe grupitöö keskkonna pikem tutvustus ja
kasutamine. Ühe intraneti valmislahenduse paigaldamine, kohandamine ja kasutamine.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
grupitöö tarkvaraga seotud mõisteid,
grupitöö tarkvara liike ja peamisi grupitöö tarkvara valmislahendusi.
Õppija oskab
kasutada peamisi grupitöö tarkvara valmislahendusi,
kasutada peamisi grupitöötarkvara valmislahendusi,
kasutada peamisi grupitöötarkvara lahendusi,
hinnata intraneti vajadusi, paigaldada ja kohandada vähemalt ühte intraneti
valmislahendust.
5. Hindamine
Kolm arvestuslikku tööd või õpilased teevad rühmatööna praktilise töö grupitöö tarkvara
kasutamiseks, mis hõlmab kõiki teemasid. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike
tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.14 ELEKTROTEHNIKA
Maht 3 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb levinumaid elektriahela komponente ja
mõõteriistu, elektrotehnikas kasutatavate suuruste sisu, tähistusi, mõõtühikuid ja omavahelisi
seoseid, kordsete ühikute kümnendeesliiteid ja nendevahelisi seoseid, pinge, voolu ja takistuse
mõisteid, ühikuid ja nende omavahelisi seoseid, juhtivuse, võimsuse, töö ning energia
mõisteid ja ühikuid, elektriohutuse aluseid, jada-, rööp- ja segaahelaid, lihtsamaid erinevate
parameetrite ja väärtuste arvutusvõtteid neis, magnetismi ja elektromagnetismi aluseid,
vahelduvvoolu ja –pinge mõisteid, parameetreid ning kasutusala, mahtuvuse ja induktiivsuse
mõisteid, kondensaatorite, induktiivpoolide ja transformaatorite liike ning kasutusvaldkondi,
kolmefaasilise voolu mõistet ning kasutusala. Teemade läbimisel õppija oskab teisendada
arve, kasutades teaduslikku ja insenerlikku esitusviisi, kasutada kümnendeesliiteid ning neid
32
omavahel teisendada, leida parameetreid ja väärtusi lihtahelates, kasutades Ohmi seadust ning
võimsuse valemeid, leida parameetreid ja väärtusi jada- ja rööpahelates, kasutades Kirchoffi
seadusi, leida toiteallikate, takistite, kondensaatorite ja induktiivpoolide koguparameetreid
jada- ja rööpühendustes, lahendada lihtsamaid segaahelaid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodul rakendusfüüsika
3. Õppesisu
3.1 KOMPONENDID, SUURUSED JA ÜHIKUD. Ülevaade elektriahelate koostisosadest
(takistid, kondensaatorid, induktiivpoolid, transformaatorid, toiteallikad jne), mõõteriistad
(voltmeeter, ampermeeter, oommeeter, multimeeter, ostsilloskoop, nende ühendusviisid),
ühikud (rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI. Põhiühikud, elektrotehnikas kasutatavad
tuletatud mõõtühikuid, arvude teaduslik ja insenerlik esitusviis, mõõtühikute
kümnendeesliited, ühikute teisendamine suuremaks ja väiksemaks, kasutades
kümnendeesliiteid)
3.2 PINGE, VOOL JA TAKISTUS. Aatomi ehitus (aatomnumber, tuum, elektronkate,
valentselektron, vaba elektron, vase aatom, juhid, pooljuhid, isolaatorid), elektrilaeng, pinge,
pingeallikad, elektrivool, takistus ja juhtivus (takistuse ja juhtivuse mõiste, takistid, nende
liigid ja tähistused), elektriahel (suletud ja avatud elektriahel), ühendusjuhtmed ja lülitid
(juhtme takistus, maandus kui ühendusjuhe elektriahelates), mõõtmine (pinge, voolu ja
takistuse mõõtmine elektriahelates, mõõteriistade ühendusviisid, polaarsus, digitaal- ja
analoognäidikud), ohutustehnika (elektrilöök, elektriohutus).
3.3 OHMI SEADUS. ENERGIA JA VÕIMSUS ELEKTRIAHELAS. Oh m’i seaduse
rakendused (Ohm'i seadus, selle rakendamine pinge, voolu ja takistuse leidmisel), energia ja
võimsus (energia ja võimsuse mõiste, kilovatt-tund), võimusus elektriahelas (võimsus
elektriahelas, pingelang, takistite nimivõimsused), toiteallikad (toiteallikad, nende liigid,
toiteallika mahutavus ja kasutegur, ampertund).
3.4 JADA- EHK JÄRJESTIKAHELAD. Jada- ehk järjestikahel (takistite jadaühendus, vool
jadaahelas, kogutakistuse leidmine), Ohm'i seadus jadaahela kohta (toiteallikate jadaühendus,
kogupinge), Kirchhoff'i II seadus (pingejagur, võimsus jadaahelas), veaotsing jadaahelas. 3.5
RÖÖP- EHK PARALLEELAHELAD. Rööp- ehk paralleelahel (takistite rööpühendus, pinge
rööpahelal, kogutakistuse leidmine), haru ja sõlm, Kirchhoff'i I seadus, voolujagur, võimsus
rööpahelas, veaotsing rööpahelas.
3.6 SEGAAHELAD. Segaahela mõiste (takistite segaühendus, kogutakistuse leidmine),
koguvool ja haruvoolud segaahelas, Wheatstone'i sild, Thevenin'i ja Nortoni aseskeemid,
33
keerukamad segaahelad (keerukamate ja mitme toiteallikaga segaahelate lahendamine,
superpositsiooni meetod, sõlmepingemeetod, kontuurvoolumeetod) .
3.7 MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM. Magnetvälja mõiste, vooluga juhe,
elektromagnetism, elektromagnetilised seadmed (solenoid, relee, kõlar, elektromagnetiline
mõõteriist jt.), magnetiline hüsterees, elektromagnetiline induktsioon (alalisvoolugeneraator ja
–mootor).
3.8 VAHELDUVVOOL JA VAHELDUVPINGE. Siinusfunktsioon (periood ja sagedus),
siinuspingegeneraator (siinuspinge generaatori tööpõhimõte, siinuspinge ja –voolu hetk-,
maksimum-, efektiiv- ja keskväärtus), vahelduvvoolu ja pinge faas ja sagedus, faasinihe,
mittesiinuseline vool ja pinge.
3.9 MAHTUVUS JA KONDENSAATORID. Elektrimahtuvus (elektrimahtuvuse mõiste,
kondensaator alalis- ja vahelduvvooluahelas), kondensaatorid (kondensaatorite tüübid,
kondensaatorite jada- ja rööpühendus, kogumahtuvus ja maksimaalne lubatud kogupinge,
kondensaatori reaktiivtakistus).
3.10 INDUKTIIVSUS, INDUKTIIVPOOLID JA TRANSFORMAATORID. Induktiivsuse
mõiste (induktiivpool vahelduvvooluahelas), induktiivpoolide tüübid (südamik. induktiivpooli
reaktiivtakistus, hüvetegur), transformaator (transformaatori pinge- ja vooluülekandetegur).
3.11 RC, RL JA RCL-AHELAD. Resonants.
3.12 KOLMEFAASILINE VOOLU ALUSED. Kolmefaasilise voolu lühitutvustus.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
levinumaid elektriahela komponente ja mõõteriistu,
elektrotehnikas kasutatavate suuruste sisu, tähistusi, mõõtühikuid ja omavahelisi
seoseid, kordsete ühikute kümnendeesliiteid ja nendevahelisi seoseid,
pinge, voolu ja takistuse mõisteid,
ühikuid ja nende omavahelisi seoseid,
juhtivuse, võimsuse, töö ning energia mõisteid ja ühikuid,
elektriohutuse aluseid,
jada-, rööp- ja segaahelaid,
lihtsamaid erinevate parameetrite ja väärtuste arvutusvõtteid neis, magnetismi ja
elektromagnetismi aluseid,
vahelduvvoolu ja –pinge mõisteid, parameetreid ning kasutusala,
mahtuvuse ja induktiivsuse mõisteid,
kondensaatorite, induktiivpoolide ja transformaatorite liike ning kasutusvaldkondi,
kolmefaasilise voolu mõistet ning kasutusala.
34
Õppija oskab
teisendada arve, kasutades teaduslikku ja insenerlikku esitusviisi,
kasutada kümnendeesliiteid ning neid omavahel teisendada,
leida parameetreid ja väärtusi lihtahelates, kasutades Ohmi seadust ning võimsuse
valemeid, leida parameetreid ja väärtusi jada- ja rööpahelates, kasutades Kirchoffi
seadusi,
leida toiteallikate, takistite, kondensaatorite ja induktiivpoolide koguparameetreid
jada- ja rööpühendustes,
lahendada lihtsamaid segaahelaid.
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö, kokku kaksteist arvestuslikku
tööd. Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest.
2.15 ELEKTROONIKA ALUSED
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb p-n siirde põhiomadusi, päri- ja vastassuuna
režiimi, temperatuuri toimet p-n siirdele, alaldi tööpõhimõtet, dioodide liike ja omadusi,
stabilisaatorite tööpõhimõtet, RC ja LC filtrite tööpõhimõtet ja nende omaduste sõltuvust
komponentide valikust, transistori tööpõhimõtet, töörežiime ja liike, temperatuuri toimet
transistorile, transistoreid iseloomustavaid parameetreid, võimendite liike ja parameetreid,
võimendamisel tekkivaid moonutusi, pooljuhtseadiste jahutamise vajalikkust ja võimalusi,
integraallülituste ehitust ja liike ning oskab hinnata pooljuhtdioodide omadusi, kasutada
dioode alaldamisel, hinnata etteantud silufiltrite ja stabilitronstabilisaatori ning
transistorvõimendi omadusi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul keemia.
2.2 Läbitud moodul rakendusfüüsika.
2.3 Läbitud moodul elektrotehnika.
35
3. Õppesisu
3.1 ELEKTRIJUHTIVUS. Elektrijuhtivus pooljuhtides, omajuhtivus ja lisandjuhtivus.
3.2 P-N SIIRE. P-N siirde tekkimine erinevate lisandite sisseviimise teel. P-N siirde
põhiomadused. P-N siirde pärisuuna režiim. P-N siirde vastassuuna režiim. P-N siirde
põhiomadus ja tunnusjoon. Vastuvool P-N siirdes. Temperatuuri toime P-N siirde omadustele.
3.3 POOLJUHTDIOODID. Dioodi mõiste. Alaldusdioodid, kõrgsagedusdioodid, stabilitron,
varikap, fotodioodid, valgusdioodid ja nende peamised omadused.
3.4 ALALDI JA SILUFILTRID. Alaldi plokkskeem. Ühefaasilised alalduslülitused.
3.5 RC JA LC FILTRID.
3.6 STABILISAATORID. Stabilitronstabilisaator.
3.7 TRANSISTORID. Transistori omadused ja parameetrid. Transistori ehitus ja võimendav
toime. Transistor kui neliklemm (sisend ja väljundtakistus). Transistori tunnusjooned. Transistori
kolm töörežiimi. Transistor lülitina. Transistori tööpunkti valik ja fikseerimine. Temperatuuri
toime transistori omadustele, termokompensatsioon. Transistori omadusi iseloomustavad
parameetrid. Transistoride liigitus. VÄLJATRANSISTORID. Väljatransistoride üldine
tööpõhimõte ja omadused, väljatransistoride liigid. Väljatransistori tööpunkti fikseerimine.
3.8 VÕIMENDI. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid. Moonutused
võimendamisel. Eelvõimendid ja lõppvõimendid. Tagasiside plokkskeem ja toime võimendi
omadustele, tagaside lülitusi.
3.9 INDIKAATORELEMENDID.
3.10 POOLJUHTSEADISTE JAHUTAMINE.
3.11 INTEGRAALLÜLITUSED. Integraallülituste üldine ehitus ja liigid.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
p-n siirde põhiomadusi, päri- ja vastassuuna režiimi, temperatuuri toimet p-n siirdele,
alaldi tööpõhimõtet,
dioodide liike ja omadusi,
stabilisaatorite tööpõhimõtet,
RC ja LC filtrite tööpõhimõtet ja nende omaduste sõltuvust komponentide valikust,
transistori tööpõhimõtet, töörežiime ja liike, temperatuuri toimet transistorile,
transistoreid iseloomustavaid parameetreid,
võimendite liike ja parameetreid, võimendamisel tekkivaid moonutusi,
pooljuhtseadiste jahutamise vajalikkust ja võimalusi,
36
integraallülituste ehitust ja liike.
Õppija oskab
hinnata pooljuhtdioodide omadusi,
kasutada dioode alaldamisel,
hinnata etteantud silufiltrite ja stabilitronstabilisaatori ning transistorvõimendi
omadusi.
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö, kokku üksteist arvestuslikku
tööd. Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest.
2.16 AUTOMAATIKA ALUSED
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb automaatika põhimõisteid, mõjude tüüpe,
negatiivse ja positiivse tagasiside erinevust, ülekande- ja võimendusteguri mõisteid,
automaatjuhtimiste süsteemide liigitust, erinevate regulaatorite tööpõhimõtteid, andurite,
võimendite ja täiturite tööpõhimõtteid ning oskab selgitada lihtsamaid automaatjuhtimiste
süsteemide struktuurskeeme, valida sobivaid automaatjuhtimise süsteemi funktsionaalsete
elementide tüüpe.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1. Elektrotehnika
2.2. Elektroonika alused
2.4. Digitaaltehnika
3. Õppesisu
3.1 AUTOMAATJUHTIMISE TEOORIA ALGTEADMISED. Automaatjuhtimine.
Automaatkontroll. Automaatreguleerimine. Mõjude tüübid, nende staatilised ja dünaamilised
37
karakteristikud. Tagasiside. Süsteemi elementide siirdefunktsioonid ja sageduskarakteristikud.
Avatud ja suletud süsteemid. Järgivsüsteemid. Pidev- ja diskreetsüsteemid. Süsteemi olekud.
Regulaatorid ja reguleerimisobjektid. Regulaatorite valik.
3.2. AUTOMAATJUHTIMISTE SÜSTEEMIDE ELEMENDID. LIIGUTUS JA
TÖÖPÕHIMÕTTED. Andurid. Võimendid. Täiturid. Võrdluselemendid. Häiringud.
3.3. TELEAUTOMAATIKA PÕHIMÕISTED. Telejuhtimine ja telemeetria.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
automaatika põhimõisteid, mõjude tüüpe,
negatiivse ja positiivse tagasiside erinevust,
ülekande- ja võimendusteguri mõisteid,
automaatjuhtimiste süsteemide liigitust,
erinevate regulaatorite tööpõhimõtteid,
andurite, võimendite ja täiturite tööpõhimõtteid.
Õppija oskab
selgitada lihtsamaid automaatjuhtimiste süsteemide struktuurskeeme,
valida sobivaid automaatjuhtimise süsteemi funktsionaalsete elementide tüüpe.
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema jooksul sooritatakse iseseisev töö. Iga õppesisus loetletud teema
lõpus sooritatakse arvestuslik töö, kokku kuus arvestuslikku tööd.
2.17 RAKENDUSFÜÜSIKA
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb elektroonikas, elektrotehnikas, automaatikas
optikas ja materjaliõpetuses kasutatavaid põhimõisteid, IKT seadmete toimimise füüsikalisi
põhimõtteid, signaali töötlemise põhimõtteid ja edastamise viise ja IKT seadmete mõju
keskkonnale ja tervisele. Õppija oskab kasutada elektrimõõteriistu, analüüsida mõõtmise
38
tulemusi, eristada IKT seadmeid nende tööpõhimõtte järgi ja sellest tulenevalt määrata
võimalikku kasutusvaldkonda, ette aimata kahjulikke keskkonnamõjutusi IKT seadmetele.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED. Nähtused, mis on aluseks infotehnoloogia seadmete
tööks ja signaalide edastamiseks. Füüsikalised ja tehnoloogilised piirangud neile.
3.2 MEHHAANIKA. Pöördliikumine, selle nurk- ja joonkiirus.
3.3 TERMODÜNAAMIKA. I ja II seadus, soojusbilanss, erinevad jahutamismeetodid.
3.4 ELEKTER. Energiaallikad, elektrilaengute toime alalis- ja vahelduvvoolu korral,
staatiline elekter. Materjalide elektrijuhtivus. Elektrivool metallides ja pooljuhtides.
3.5 MAGNETISM. Laengud magnetväljas, elektromagnetiline induktsioon. Materjalide
magnetilised omadused (n informatsiooni salvestamiseks).
3.6 LAINEFÜÜSIKA. Akustilised, elektromagnetilised ja valguslained, nende tekkimise
allikad. Muundamine ja levimine keskkonnas.
3.7 OPTIKA. Valgusallikad (soojuslikud, pooljuhtsiirded jne) ning nende mõju materjalidele
(n informatsiooni salvestamiseks).
3.8 MATERJALIÕPETUS. IKT seadmetes kasutatavad materjalid (metallid, isolaatorid,
pooljuhid, valgusjuhid, vedelkristallid, luminofoorid jne) ning nende omadused.
3.9 INFOTEHNOLOOGIA ROLL TEADUSLIKUS EKSPERIMENDIS.
Arvutieksperimendid.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
elektrotehnikas, elektroonikas, automaatikas, optikas ja materjaliõpetuses kasutatavaid
põhimõisteid,
IKT seadmete toimimise füüsikalisi põhimõtteid,
signaali töötlemise põhimõtteid ja edastamise viise
IKT seadmete mõju keskkonnale ja tervisele.
39
Õppija oskab
kasutada elektrimõõteriistu;
analüüsida mõõtmise tulemusi;
eristada IKT seadmeid nende tööpõhimõtte järgi ja sellest tulenevalt määrata
võimalikku kasutusvaldkonda;
ette aimata kahjulikke keskkonnamõjutusi IKT seadmetele.
5. Hindamine
Õppesisus loetletud teemade lõpus sooritatakse arvestuslikud tööd. Mooduli hinne kujuneb
nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.18 ARVUTITE RIISTVARA ALUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi arvuti komplekti kuuluvast riistavarast,
selle parameetritest, riistvara puhul esinevatest tüüpilistest vigadest ja oskab valida
arvutikomplekti koostamise jaoks omavahel sobivad komponente.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1 ARVUTISÜSTEEMI PÕHIKOMPONENDID JA NENDE FUNKTSIOONID. Arvutite
ajalugu. Arvutite põlvkonnad. Personaalarvuti. Sülearvuti. Serverarvuti. Tööjaam.
3.2 PROTSESSORID. Arvutites kasutatavad protsessorid. Protsessorite tootjad, põlvkonnad.
Mobiilsed, serveri ja lauaarvuti protsessorid. Multiprotsessorid, multituumad
3.3 EMAPLAADID. Emaplaatide parameetrid. Kiibistik. Laienduspesad. Integreeritud
seadmed. Liidesed. Standardid. BIOS, CMOS.
3.4 MÄLUD. Püsimälud, muutmälud, arvuti mälutehnoloogiate ülevaade. Mälude põlvkonnad
ja tänapäeval kasutatavad tehnoloogiad.
3.5 TOITESEADMED. Toiteplokkide tüübid, parameetrid, standardid.
3.6 KÕVAKETTAD. Optilised kettad. Välkmälu seadmed.
3.7 LAIENDUSKAARDID. RAID, SCSI, Firewire kontrollerid. Videokaartide parameetrid ja
kasutusvaldkonnad.
3.8 KORPUSED. Korpuste tüübid, standardid.
3.9 SISEND- JA VÄLJUNDSEADMED. sõrmistikud ja juhtimisseadmed, visuaalväljund,
heliväljund.
40
3.10 TÜÜPILISED RIISTVARA VEAD, ühendusvead, toitevead, temperatuurist tingitud
probleemid.
3.11 TEHNILINE DOKUMENTATSIOON, kasutusjuhendid, toote spetsifikatsioonid
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
arvutikomplekti komponente, nende parameetreid, kasutusvaldkondi ja omavahelist
sobivust;
riistvara puhul esinevaid tüüpilisi vigu.
Õppija oskab
hinnata arvutikomplekti parameetreid;
valida arvutikomplekti koostamise jaoks omavahel sobivad komponente;
kasutada mõisteid kätlus (handshaking), jada, rööpühendus, andmevahetuskiirus;
leida erialakirjandusest või internetist arvutikomplekti komponentide täielikke
kasutusjuhendeid ja parameetreid;
on võimeline kirjeldama andmete salvestamist mäluseadmetes.
5. Hindamine
Õppija sooritab kolm arvestuslikku tööd, sh arvutikomponentide tundmise kontrolltöö.
Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest ja kantakse lõputunnistuse
hinnetelehele.
II PÕHIÕPINGUD
2.19 ARVUTITE RIISTVRA
Maht 1õn
1.Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb serveriarvuti peamiste komponentide erinevust
tavaarvuti komponentidest, varundamise eesmärki ja põhimõtteid, peamisi andmete
varundamiseks kasutatavaid seadmeid ja meediume ning nende parameetreid, NAS ja SAN
tehnoloogiaid ja lahendustes kasutatavate seadmete parameetreid ning oskab valida
serveriarvuti jaoks sobivaid protsessoreid ja mälusid, valida etteantud lähtetingimuste järgi
sobivaid varundusseadmeid ja tehnoloogiaid ning teostada arvutite riistvara testimist.
2.Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara alused.
2.2 Läbitud moodul rakendusfüüsika.
41
2.3 Läbitud moodul elektrotehnika.
3. Õppesisu
3.1 UUEMA ARVUTITE RIISTVARA ÜLEVAADE
3.2 SERVERITES KASUTATAVAD PROTSESSORID. Serveriprotsessori erinevus
tavaarvutis kasutatavatest protsessoritest. Mitme protsessoriga arvutid, nende erinevused
tavaarvutist.
3.3 SERVERITES KASUTATAVAD MÄLUD. Serverites kasutatavate mälude erinevus
tavaarvutites kasutatavatest mäludest. Erinevad mäludes kasutatavad veakontrollid ja nende
tööpõhimõte.
3.4 VARUNDUSSEADMED. Varundamise eesmärk ja ülesanded. Kõvakettad, välised
kõvakettad, kõvaketaste massiivid, RAID`i tasemed, riistvaraline ja tarkvaraline RAID.
Optilised salvestus- ja varundusseadmed ning meediad. Magnetoptilised varundusseadmed ja
meediad. Varunduslindid ja lindiseadmed, lindiseadmete massiivid. Andmekandjate aegumise
vältimise lahendused.
3.5 SALVESTAMINE ARVUTIVÕRGUS (NAS ja SAN). Võrguvarundus (NAS-Network
Attached Storage), kasutatavad seadmed. Salvestusvõrk (SAN-Storage Area Network),
kasutatavad seadmed.
3.6 RIISTVARA TESTIMINE. Arvutite riistvara testimise alused. Tarkvaralised
testimisvahendid (mälu testprogrammid, ketaste testprogrammid, videotestid jne).
riistvaralised testimisvahendid (testkaardid, portide testimiseks kasutatavad indikaatorid jne).
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
serveriarvuti peamiste komponentide erinevust tavaarvuti komponentidest,
varundamise eesmärki ja põhimõtteid,
peamisi andmete varundamiseks kasutatavaid seadmeid ja meediume ning nende
parameetreid,
NAS ja SAN tehnoloogiaid ja lahendustes kasutatavate seadmete parameetreid
Õppija oskab
valida serveriarvuti jaoks sobivaid protsessoreid ja mälusid,
valida etteantud lähtetingimuste järgi sobivaid varundusseadmeid ja tehnoloogiaid
teostada arvutite riistvara testimist.
42
5. Hindamine
Õppija sooritab ühe arvestusliku töö kahe teema peale (kokku kolm tööd). Mooduli lõplik
hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse
lõputunnistuse hinnetelehele.
2.20 ARVUTITE LISASEADMED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised arvutite lisaseadmetest, nende tüüpidest,
tööpõhimõtetest, kasutusvaldkondadest ja arvutiga ühendamise võimalustest.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodul arvutite riistavara alused.
3. Õppesisu
3.1 LISASEADMETE ÜHENDAMISEKS MÕELDUD LIIDESED JA TEHNOLOOGIAD.
USB-liides. Kaablid
3.2 JUHTMEVABAD LAHENDUSED JA LIIDESED. Infrapuna. Bluetooth.
3.3 PRINTERID tindiprinterid, laserprinterid, termoprinterid. Seadmete hooldus.
3.4 SKÄNNERID. Portatiivsed ja lauaskännerid, vöötkoodilugeja. Skännerite tööpõhimõte,
ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. Seadme lihthooldus.
3.5 MULTIFUNKTSIONAALSED SEADMED. Kontorikombainid, nende parameetrid,
ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. Seadmete lihthooldus.
3.6 KUVARID (MONITORID). Katoodkiiretoru (CRT) ja vedelkristall (LCD) monitorid,
plasmaekraanid. Nende ehitus, tööpõhimõte, parameetrid ja ühendamisvõimalused.
3.7 VIDEOPROJEKTORID. Erinevate videoprojektorite tüübid, tööpõhimõte ja parameetrid.
Paigutamise ja paigaldamise alusteadmised. Seadmete lihthooldus.
3.8 KÕLARID JA MIKROFONID. Kõlarite ja mikrofonide tüübid, parameetrid,
ühendamisvõimalused ja paigutamine.
3.9 MÄLUKAARDID. Peamised multimeediumseadmetes kasutatavad mälukaardid, nende
parameetrid ja lugemisseadmed. USB mäluseadmed. Kiipkaardid.
3.10 VIDEO- JA AUDIOSEADMED Heliväljund seadmed, võimendid, kõlarid. Erinevate
kuvaprojektorite tüübid, tööpõhimõte ja parameetrid. Paigutamise ja paigaldamise
alusteadmised. Seadmete lihthooldus. Videosalvestusseadmed, Videotöötlusseadmed.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
lisaseadmete liike ja tüüpe;
43
lisaseadmete peamisi parameetreid ja kasutusvaldkondi ning omavahelist sobivust.
Õppija oskab
hinnata lisa- ja multimeediumseadmete parameetreid;
valida vajadusele vastavaid lisaseadmeid;
hinnata lisaseadmete kasutamiseks vajalike kulumaterjalide hulka ja maksumust ning
neid kasutada ja seadistada.
5. Hindamine
Õppesisus loetletud teemade kohta sooritatakse teadmiste kontroll e-õppe keskkonnas ja
hinnatakse kahte praktilise ülesande lahendamist.
Mooduli hinne kujuneb testide ja praktiliste ülesannete kaalutud keskmisest hindest, mis
kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.21 ARVUTITE LISASEADMED II
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb foto-ja videokaameratega, GPS seadme ning
pihuarvutitega seotud mõisteid, pihuarvutite ja GPS seadmete rakendusi ja kasutusvõimalusi,
lisaseadmete omavahelist sobivust ning oskab hinnata foto- ja videokaamerate parameetreid,
valida vajadusele vastavaid pihuarvuteid ja GPS seadmeid, leida vajalikud draiverid ja
paigaldada vajalikud lisaseadmed.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara.
2.2 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed
2.3 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.
3. Õppesisu
3.1 FOTO- JA VIDEOKAAMERAD. Digitaalne foto- ja videokaamera. Peamised parameetrid
ja ühendamisvõimalused.
3.2 PIHUARVUTID. Pihuarvutid targad telefonid. Nende parameetrid ja kasutatavad
operatsioonisüsteemid. Pihuarvutite käitlus ja hooldus. Kasutatavad tugirakendused.
3.3 GLOBAALNE POSITSIONEERIMISSÜSTEEM GPS. GPS seadmed, erinevad
ühendamisvõimalused, kasutatavad rakendused. Personaalarvutiga ühendatavad GPS seadmed,
pihuarvutiga ühendatavad GPS seadmed.
44
3.4 LISASEADMETE PAIGALDUS. Seadmete paigaldamine, installeerimine. Draiverite
leidmine.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
foto- ja videokaameratega, GPS seadme ning pihuarvutiga seotud mõisteid;
pihuarvutite ja GPS seadmete rakendusi ja kasutusvõimalusi;
lisaseadmete omavahelist sobivust
Õppija oskab
hinnata foto- ja video kaamerate parameetreid;
valida vajadusel vastavaid pihuarvuteid ja GPS seadmeid
leida vajalikud draiverid ja paigaldada vajalikud lisaseadmed.
5. Hindamine
Õppija sooritab kolm arvestuslikku tööd. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike
tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.22 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE TEOORIA ALUSED
Maht 1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb erinevaid operatsioonisüsteeme ning failide haldamise
põhimõtteid. protsessi ja lõime mõisteid, protsesside sünkroniseerimise vajadust ja võtteid,
ressursside haldamist, ummikute olemust ja vältimise võimalusi, mälu haldamise printsiipe,
mälusegmendi ja –lehe mõisteid ja virtuaalmälu põhimõtteid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodul arvutite riistvara alused.
45
3. Õppesisu
3.1 OPERATSIOONISÜSTEEMI MÕISTE JA KUJUNEMINE. Ajalugu. MS DOS. UNIX
3.2 ARVUTISÜSTEEMIDE STRUKTUURID JA OPERATSIOONISÜSTEEMI
FUNKTSIOONID. Riistavaralise platvormi ja operatsioonisüsteemi seosed.
Operatsioonisüsteemi peamised ülesanded ja komponendid. Protsessor ja kernel, protsessori
haldus. Seadmeajurite olemus. Kasutajaliidesed ja süsteemitarkvara ning süsteemihalduses
kasulikud rakendusprogrammid. Riist- ja tarkvaraliste ressursside haldus.
Operatsioonisüsteemide ajalugu ja tüübid.
3.3 PROTSESSIDE HALDUS. Protsesside liigid, lõimed. Protsessori plaanuri tööpõhimõte.
Sünkroniseerimine.
3.4 VIRTUAALMÄLU JA SELLE REALISEERIMISE VÕIMALUSED RIISTVARAS JA
TARKVARALISELT. Erinevad adapterid.
3.5 MÄLU HALDUS. Mälu reserveerimine ja eraldamine. Segmentimine, lehekülgmälu.
Virtuaalmälu, lehekülgede asendamise meetodid.
3.6 FAILISÜSTEEMID. Faili mõiste, tema atribuudid. Kataloogid. Failide kaitse.
Ühiskasutus.
3.7 ERINEVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID. MS DOS. Windows. UNIX. Linux. MAC
OS.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
operatsioonisüsteemide põhifunktsioone;
failisüsteemide korralduse põhimõtteid.
Õppija oskab
kirjeldada erinevaid operatsioonisüsteeme.
5. Hindamine
Õppesisus loetletud teemade kohta sooritatakse kolm arvestuslikku tööd. Mooduli hinne
kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kanatakse lõputunnistuse
hinnetelehele.
46
2.23 ARVUTIVÕRKUDE ALUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised arvutivõrkude põhimõistetest, teab ja
tunneb võrgutüüpe, -protokolle ja andmeedastusviise ning oskab seadistada võrgukaarti ja
arvutivõrku.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed.
2.2 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.
3. Õppesisu
3.1 SISSEJUHATUS ARVUTIVÕRKUDESSE PÕHIMÕISTED. Andmeside. Lokaalvõrk.
Laivõrk. Võrgusegment. Pakett võrk, voogedastus.
3.2 KIHILINE ARHITEKTUUR. Füüsiline kiht, andmesidekiht, võrgukiht, transpordikiht,
seansikiht, esitluskiht, rakenduskiht).
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
kihilise arhitektuuri mõistet ja olulisust arvutivõrkudes;
ISO OSI raammudeli kihte ja nende peamisi ülesandeid;
arvutivõrkude ehitamiseks kasutatavaid meediume ja seadmeid;
TCP/IP protokolli tööpõhimõtet;
IP aadresside ülesehitust ja klasse;
enamlevinud rakenduskihi protokolle, nende kasutusvaldkondi ja porte.
Õppija oskab
nimetada ISO OSI raammudelikihid ja nende peamised ülesanded;
valida sisevõrgu jaoks sobivaid IP aadresside vahemikke
selgitada TCP ja UDP protokollide erinevust;
nimetada peamised rakenduskihi protokollid ning nende kasutusvaldkonnad ja pordid.
47
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö. Mooduli hinne kujuneb
nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.24 ANDMEBAASIDE ALUSED
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb andmebaaside struktuuri ja kasutamise
võimalusi, andmete formaate, võtmete ja indeksite kasutamise põhimõtteid,
relatsioonimudelit, päringute kasutamise põhimõtteid, võrgurakenduste erisusi, klient-server
ja fail-server arhitektuuri erinevusi ja funktsioone ja andmebaaside turvamise põhimõtteid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1 ANDMETE JA ANDMEBAASIGA SEOTUD PÕHIMÕISTED. Informatsioon ja
andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Erinevad andmebaasid ja nende
kasutusvaldkonnad.
3.2 ANDMED JA INFORMATSIOON. Andmed. Informatsioon.
3.3 ANDMETE FORMAADID. Tekst, arvud, OLE objektid, daatumid.
3.4 ANDMETE TASEMETE MÕISTED. Abstraktsiooni, füüsilise, kontseptuaalse ja
esitustaseme mõisted
3.5 ANDMEBAASIMUDELITE GRUPID. Kontseptuaalne ja füüsiline. Hajusad
andmebaasid.
Objektorienteeritud andmebaasisüsteemid. Objektrelatsioonilised andmebaasisüsteemid.
Andmelaod ja andmevakad. Skeemid. Keeled. Administreerimine. Kasutajad. Andmebaasid ja
XML, Internet. Normaliseerimine, normaalkujud. Semantilised mudelid ( ER, UML
diagrammid).
48
3.6 OBJEKTIPÕHISE LOOGILISE MUDELI PÕHIMÕTTED. Objekti-seosemudel.
Objektide hulk. Primaarvõti. Seos. Objekti tunnus.
3.7 ERINEVUSED KIRJEPÕHILISTE LOOGILISTE MUDELITE VAHEL. Andmeväli.
Hierarhiline andmemudel.
3.8 RELATSIOONMUDEL. Relatsioon. Seos. Unikaalsed ja mitteunikaalsed identifikaatorid.
3.9 ANDMEBAASIDE ARHITEKTUUR. Objektid. Andmetüübid. Ajast sõltuvad andmed.
Triggerid. Indeksid. Reeglid. Funktsioonid.
3.10 SQL KEELE ALUSED. Standardid. Interaktiivne ja sisemine. Funktsioonid.
Operaatorid. Identifikaatorid ja nende tüübid. Muutujad. Konstruktsioonid (begin...end,
if...else, case...end). Loogilised operaatorid.
3.11 SQL PÄRINGUD. SQL süntaks. Päringud ja nende varjestamine. Päringu koostamine,
avaldiste moodustamine. Kirjed - nende sorteerimine, filtreerimine ja grupeerimine.
Tehted andmeväljadega. Tehete järjekord. Andmete muutmine ja kustutamine. Töö
andmetabelitega. Päringu tulemuse kopeerimine uude andmetabelisse. Andmetabeli struktuuri
muutmine. Töö mitmete tabelitega.
3.12 SUHTLEMINE ANDMEBAASIDEGA. Päring.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
andmebaaside struktuuri ja kasutamise võimalusi;
andmete formaate, võtmete ja indeksite kasutamise põhimõtteid;
relatsioonimudelit;
päringute kasutamise põhimõtteid;
võrgurakenduste erisusi;
klient-server ja fail-server arhitektuuri erinevusi ja funktsioone;
andmebaaside turvamise põhimõtteid.
Õppija oskab
töötada andmebaasi andmetega;
oskab koostada päringuid andmebaasidele kasutades SQL ja/või relatsioonalgebra
keeli;
analüüsida andmeid päringute abil; kasutada avaldisi.
49
5. Hindamine
Sooritatakse kaks kontrolltööd teemadel: andmebaasid ja andmebaasimudelid, andmebaaside
põhimõisted ja arhitektuur. Mooduli hinne kujuneb kontrolltööde ja praktiliste tööde kaalutud
keskmisest hindest, mis kanatakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.25 ANDMETURBE ALUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised andmeturbe terminoloogiast,
turvapoliitika eri tasemete iseloomustust ja erinevusi, turvameetmete liike, põhilisi
andmeturbe standardeid ja andmekaitse korraldamisest.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed.
2.2 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.
2.3 Läbitud moodul arvutivõrkude alused.
3. Õppesisu
3.1 PÕHIMÕISTED. Informatsioon ja andmed. Infovarad. Turvarisk. Infoturbe ülesanded ja
eesmärgid. Ohtude liigid. Ründe liigid. Infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega
seotud potentsiaalsed ohud.
3.2 ANDMETURBE KOMPONENDID JA STANDARDID. Konfidentsiaalsus, terviklus,
kättesaadavus. . Ülevaade andmeturbe standarditest.
3.3 TURVAMEETMED. Ennetavad, avastusmeetmed, taastusmeetmed. Organisatsioonilised,
füüsilised, infotehnoloogilised meetmed. Krüpteerimine. Kasutaja usaldatavuse tagamine.
Juurdepääsukontrolli mudelid.
3.4 INFOTURBE AUDIT. Auditi planeerimine ja läbiviimine.
3.5 RISKIANALÜÜS. Riskianalüüsi metoodikad. Riskianalüüsi planeerimine ja läbiviimine.
50
3.6 TALITLUSPIDEVUSPLAAN JA TAASTEPLAANID. Talitluspidevusplaani koostamise
planeerimise ja läbiviimise põhimõtted.
3.7 RIIGI INFOTURBEPOLIITIKA. Digitaalallkiri. ISKE. Turbeklassid. Turbetasemed riigi
infosüsteemide jaoks. Turbe majanduslik külg.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
andmeturbe põhimõisteid;
infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalseid ohte;
turvapoliitika eri tasemete iseloomustust ja erinevusi;
turvameetmete liike;
põhilisi andmeturbe standardeid;
riskianalüüsi metoodikaid;
riigi infoturbe korraldust.
Õppija oskab
kirjeldada turvapoliitika käsitlusala;
hinnata andmeturbe ohte ja nõrkusi;
kirjeldada igapäevaseid turvarutiine hajussüsteemis ja eri tüüpi süsteeme, mis on ette
nähtud ettevõtete tundlike andmete kaitseks.
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teemade kohta sooritatakse kolm arvestuslikku tööd. Mooduli hinne
kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.26 ARVUTITE KOOSTETEHNOLOOGIA
Maht 2õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb pihu-, süle-, laua- ja serverarvuti ehituslikke ja
rakenduslikke iseärasusi, vajadusele vastavaid tööriistu, arvutikomplekti koostamisel ja
hooldamisel kasutatavaid tööriistu, nende liigitust ja iseärasusi, arvutikomplekti koostamise ja
hooldamise põhimõtteid ja töövõtteid, süle- ja pihuarvutite komponentide lisamiseks ning
vahetamiseks vajalikke töövõtteid ja tööriistu, arvutikomplekti hooldamiseks kasutatavaid
tarvikuid ja tööriistu ning teab arvutikomplekti modifitseerimisega kaasnevaid ohtusid. Mooduli
51
läbimisel õppija oskab kirjeldada ESD ohutusnõudeid, käituda vastavalt ohutusnõuetele, valida
vajadusele vastavaid tööriistu, komplekteerida laua- ja sülearvutit, lisada ning vahetada süle- ja
pihuarvutite komponente ning teostada arvutikomplekti lihtsamaid hooldustoiminguid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara alused.
2.3 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed.
2.4 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed II.
2.3 Läbitud moodul elektrotehnika.
2.5 Läbitud moodul elektroonika alused.
3. Õppesisu
3.1 TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED. Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid. Nende
ehituslikud ja rakenduslikud eripärad.
3.2 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISEL JA HOOLDAMISEL KASUTATAVAD
TÖÖRIISTAD. Maandustarvikud. Kruvikeerajad, nende tüübid ja liigitus (Phillips, PoziDriv,
Robertson, SupaDriv, TORX, Allen jne). Akutrellid ja –kruvikeerajad. Mutrikeerajad ja nende
tüübid, mutri- ja kuuskantvõtmed, reguleeritavad mutrivõtmed. Haardevahendid
(mehaanilised, magnetilised jne), pintsetid, vaatluspeeglid ja integraalskeemide eemaldajad
(paigaldajad). Klambrid ja klammerdajad. Näpits- ja lõiketangid,
juhtmeisolatsioonieemaldajad, kaablitangid. Jootejaamad.
3.3 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISEL JA HOOLDAMISEL KASUTATAVAD
MÕÕTERIISTAD. Voltmeetrid, ampermeetrid, multimeetrid (testrid) ja termomeetrid.
Joonlauad, mõõtlindid, elektroonilised kaugusemõõdikud, nihk- ja kruvimõõdikud, kaliibrid.
Loodid ja nurgamõõdikud.
3.4 STAATILINE ELEKTER. Staatilise elektri mõiste ja tekkepõhjused. Staatilise elektri
mõju elektroonikaseadistele. ESD (Electrostatic Discharge) ohutusnõuded. Antistaatilised
matid ja maanduspaelad, nende kasutamine. Antistaatilised hoiukarbid ja kotid.
3.5 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED. Komplekti komponendid ja
nende omavaheline ühendamine, nulljõu mõiste. Komponentide ja kaablite fikseerimine.
Jahutuse tagamine, tuulutuskanalid, temperatuuride kontrollimine kasutades BIOSi
vahendeid, tarkvara ja infrapuna termomeetrit. Mürasummutus ja müra vähendamine.
3.6 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMINE. Laua ja serverarvutite komplektide koostamine.
3.7 ARVUTIKOMPLEKITI HOOLDUS. Erinevad puhastusvahendid, suruõhk. Tolmu
võimalik mõju arvutikomplekti töövõimele. Süle ja pihuarvutite komponentide lisamine ja
vahetamine.
3.8 ARVUTIKOMPLEKTI MODIFITSEERIMINE. Ülekiirendamise võimalused ja sellega
kaasnevad riskid, vesijahutus.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
Pihu-, süle-, laua- ja serverarvuti ehituslikke ja rakenduslikke iseärasusi;
52
Arvutikomplekti koostamisel ja hooldamisel kasutatavaid tööriistu, nende liigitust ja
iseärasusi;
Arvutikomplekti koostamise ja hooldamise põhimõtteid ja töövõtteid;
Süle-, ja pihuarvutite komponentide lisamiseks ning vahetamiseks vajalikke töövõtteid
ja tööriistu;
Arvutikomplekti hooldamiseks kasutatavaid tarvikuid ja tööriistu;
Teab arvutikomplekti modifitseerimisega kaasnevaid ohtusid.
Õppija oskab
Kirjeldada ESD ohutusnõudeid;
Käituda vastavalt ohutusnõuetele; valida vajadusele vastavaid tööriistu;
Komplekteerida laua- ja sõlearvutit;
Lisada ning vahetada süle-, ja pihuarvutite komponente;
Teostada arvutikomplekti lihtsamaid hooldustoiminguid.
5. Hindamine
Õppija sooritab neli praktilist arvestustööd arvutikomplekti koostamises, kaks praktilist
arvestustööd süle- ja pihuarvutite komponentide lisamises. Sooritab testid tehnoloogiliste
lahenduste-, ohutusnõuete, töövõtete ning vahendite tundmises. Mooduli hinne kujuneb nende
tööde kaalutud keskmisest hindest ja kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.27 ARVUTIVÕRGUD
Maht 3 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb arvutivõrkudega seotud mõisteid, peamisi
arvutivõrkude ehitamisel kasutatavaid kaableid ja nende omadusi, peamisi teenusepakkujate
poolt pakutavate internetiühenduste liike ja nende tehnilisi parameetreid, traadita
võrgulahendusi ja nende parameetreid. IP aadresside versioone ja klasse ning IP aadressidega
seotud mõisteid, TCP ja UDP protokollide tööpõhimõtet, erinevusi, paketipäiseid ja nende
protokollidega seotud mõisteid, peamisi rakenduskihi protokolle, kasutatavaid porte, pakutavaid
teenuseid ja nendega seotud mõisteid, arvutivõrkude turvalisusega seotud põhimõtteid ja
mõisteid, erinevate arvutivõrgu liikide kasutusvaldkondi, tehnilisi piiranguid ja parameetreid.
Teemade läbimisel õppija oskab seadistada erinevaid võrguühendusi ja nende seotud tarkvara,
seadistada mobiilseid seadmeid, kaitsta arvuteid erinevate arvutivõrkudes levivate ja sealt
tulenevate ohtude eest, teostada arvutivõrgus veaotsingut, hinnata erinevate võrguühenduste
sobivust etteantud ülesande lahendamiseks, kaardistada arvutivõrke.
53
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul rakendusfüüsika.
2.2 Läbitud moodul elektrotehnika.
2.3 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed II.
2.4 Läbitud moodul arvutivõrkude alused.
2.5 MS operatsioonisüsteemid (võib olla samaaegsel läbimisel).
2.6 UNIX operatsioonisüsteemid (võib olla samaaegsel läbimisel).
3. Õppesisu
3.1 PÕHIMÕISTED. Telekommunikatsiooni mudel. Kodeerimised. Moduleerimine.
Veaparandus. Kanali- ja pakettkommutatsioon. Jada- ja rööpedastus. Pool- ja täisdupleks.
Pöördumisviisid. Standardiseerimine. Ülekannetega seotud parameetrid ja nõudmised.
3.2 FÜÜSILISED KANDJAD. Vaskkaablivõrk, kaablivõrgu tehnoloogiad. Standardite RS-
232, 10BASE-T, 100BASE-TX, 1000BASE-T, 1000BASE-TX ja 10GBASE-TX pikem
tutvustus. Valguskaablite lühiülevaade. Häired füüsilistes kanalites. Raadiosageduste jaotus.
3.3 OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID. Pöördumisviisid. Protokollide
Ethernet, ATM, POTS, PPP, ISDN, ADSL, ADSL2, ADSL2 +, VDSL, PLC, GSM, GPRS,
EDGE, 3G, HSDPA, HSUPA, 4G, 802.11 ja 802.16 kasutusvaldkondade, tööpõhimõtete ja
tehniliste parameetrite pikem tutvustus.
3.4 VÕRGUKIHI PROTOKOLLI D. IP (v4 ja v6) protokoll. IP paketi päise struktuur, IP
aadresside klassid, reserveeritud IP aadressid, üldinfo levitamine võrgus (broadcast) ja info
edastamine sihtgrupile (multicast), võrgumask, võrgulüüs, marsruutimine (routing) ja
võrguaadressi teisendus (NAT). aadresslahenduse (ARP) protokoll, ARP tabelid, nende
tühjendamine erinevates opsüsteemides. Interneti sõnumikontrolli (ICMP) protokoll ja selle
kasutamine (ping, traceroute jne). IP turva- (IPSec)protokoll ja selle tööpõhimõte.
3.5 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID. Side (TCP) ja kasutaja andmepaketi (UDP)
protokollid, nende protokollide erinevus ja päised, kolme kätlemise reegel, sessiooni loomine
TCP protokolliga, TCP ja UDP pordid ja nende kasutamine.
3.6 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID. BOOTP DHCP, DNS, FTP, HTTP, S-HTTP,
IMAP, LDAP, NNTP, NTP, POP, POP3, SAMBA, SMTP, SNMP, TELNET ja TFTP
protokollide ülesehitus ja pakutavad teenused.
3.7 VLAN. Virtual LAN’i mõiste ja tööpõhimõte. Staatiline ja dünaamiline VLAN. ISL ja
VTP protokollid.
54
3.8 WAN. Laivõrgu mõiste. Peamised WAN ühenduste tüübid ja parameetrid. Marsruutimine.
3.9 TCP/IP PROTOKOLLI PARAMEETRITE SEADISTAMINE. TCP/IP protokollide
parameetrite seadistamine erinevates operatsioonisüsteemides, ARP ja route tabelite jälgimine
3.10 RAKENDUSPROGRAMMIDE JA MOBIILSETE SEADMETE SEADISTAMINE.
3.11 VEAOTSING. TURVALISUS. PLANEERIMINE
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
arvutivõrkudega seotud mõisteid,
peamisi arvutivõrkude ehitamisel kasutatavaid kaableid ja nende omadusi,
peamisi teenusepakkujate poolt pakutavate internetiühenduste liike ja nende tehnilisi
parameetreid,
traadita võrgulahendusi ja nende parameetreid.
IP aadresside versioone ja klasse ning IP aadressidega seotud mõisteid,
TCP ja UDP protokollide tööpõhimõtet, erinevusi, paketipäiseid ja nende protokollidega
seotud mõisteid,
peamisi rakenduskihi protokolle,
kasutatavaid porte, pakutavaid teenuseid ja nendega seotud mõisteid,
arvutivõrkude turvalisusega seotud põhimõtteid ja mõisteid,
erinevate arvutivõrgu liikide kasutusvaldkondi, tehnilisi piiranguid ja parameetreid.
Õppija oskab
seadistada erinevaid võrguühendusi ja nende seotud tarkvara,
seadistada mobiilseid seadmeid, kaitsta arvuteid erinevate arvutivõrkudes levivate ja
sealt tulenevate ohtude eest,
teostada arvutivõrgus veaotsingut, hinnata erinevate võrguühenduste sobivust etteantud
ülesande lahendamiseks,
kaardistada arvutivõrke.
5. Hindamine
Õppija sooritab iga teema lõpus arvestusliku töö (kokku üksteist tööd) ja aine lõppedes kogu
materjali hõlmava kontrolltöö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde
kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
55
2.28 VÕRGUSEADMED
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb arvutivõrkudes kasutatavaid kaableid ja
seadmeid, nende parameetreid ning seadistamist, traadita arvutivõrgu seadmeid ja nende
parameetreid, arvutivõrkudes kasutatavaid multimeedium- ja salvestusseadmeid,
digitaaltelevisiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavaid seadmeid ja nende
parameetreid. Teemade läbimisel õppija oskab valmistada arvutivõrkudeskasutatavaid
kaableid, seadistada arvutivõrkudes kasutatavaid seadmeid, teostada lihtsamat veakontrolli
arvutivõrkudes kasutatavatele seadmetele, valida vastavalt etteantud lähteülesandele vajalikke
võrguseadmeid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara.
2.2 Läbitud moodul arvutivõrgud.
2.3 Läbitud moodul MS operatsioonisüsteemid.
2.4 Läbitud moodul UNIX operatsioonisüsteemid.
3. Õppesisu
3.1 SISSEJUHATUS. Arvutivõrkudes kasutatavate seadmete lühitutvustus.
3.2 KAABLID JA MEEDIAMUUNDURID. Arvutivõrkudes kasutatavad kaablid, peamised
tootjad. Kaablite valmistamine, standardid TIA/EIA-568-A ja TIA/EIA-568-B, kaablite
valmistamiseks kasutatavad seadmed. Valguskaablid ja nende käitlemine. Meediamuundurid,
nende parameetrid, konfigureerimine ja peamised tootjad. Kaablipaigalduse alused.
3.3 VÕRGUKAARDID. Võrgukaartide parameetrid ja omadused.
3.4 JAOTURID JA LÜLITID. Jaoturid ja nende parameetrid, peamised tootjad. Lülitid ja nende
parameetrid, peamised tootjad. VLAN toega võrgulülitid ja VLAN’de konfigureerimine QoS
parameetrite seadistamine.
3.5 MARSRUUTERID. Marsruuterid ja nende parameetrid, peamised tootjad. Marsruuterite
seadistamine, dünaamilised ja staatilised ruutingud, QoS parameetrite seadistamine. RIP ja
IGRP protokollid ja nende parameetrite seadistamine.
56
3.6 MODEMID. Modemite liigid ja tööpõhimõte. Fax-modemid ning ISDN modemid ja nende
peamised parameetrid. ADSL, ADSL2, ADSL2+ ja kaabelmodemid modemid nende tehnilised
parameetrid ja seadistamine. VDSL modemid.
3.7 VAHELDUVVOOLU JAOTUSVÕRGU (PLC-powerline) SEADMED. PLC võrkudes
kasutatavad seadmed, nende peamised parameetrid ja seadistamine.
3.8 RAADIO(TRAADITA)VÕRGU SEADMED. Raadio sageduste jaotus. Traadita võrkudes
kasutatavad seadmed ja nende peamised parameetrid. Traadita võrgu juurdepääsupunktid ja
võrgukaardid, ühendusvõimalused, peamised parameetrid ja seadistamine. Traadita võrgu sillad
ja repiiterid, nende seadistamine. Bluetooth ja IrDA seadmed, nende parameetrite seadistamine ja
omavaheline ühendamine.
3.9 PRINTSERVERID. Printserveri mõiste ja tööpõhimõte, peamised parameetrid ja tootjad.
Sisemised ja välimised printserverid. Enamlevinud printserverid ja nendega suhtlemine.
3.10 MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED. Arvutivõrkudes kasutatavad
multimeedium ja salvestusseadmed. Salvestamine võrguliidesele (NAS) ja salvestusvõrk (SAN)
seadmed ning nende konfigureerimine. Kõnelahendus üle interneti (VoIP), internetitelefon (IP
telefon) seadmed, nende liigid, tööpõhimõte, peamised parameetrid ning seadistamine.
3.11 DIGITAALTELEVISIOONI SEADMED. Digitaaltelevisiooni edastamiseks kasutatavad
seadmed. Digitaaltelevisiooni vastuvõtuks kasutatavad seadmed, nende parameetri ja
seadistamine.
3.12 DIAGNOSTIKASEADMED. Arvutivõrkudes kasutatavad diagnostikaseadmed ja nende
kasutamine.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
arvutivõrkudes kasutatavaid kaableid ja seadmeid, nende parameetreid ning
seadistamist, traadita arvutivõrgu seadmeid ja nende parameetreid,
arvutivõrkudes kasutatavaid multimeedium- ja salvestusseadmeid,
digitaaltelevisiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavaid seadmeid ja nende
parameetreid.
Õppija oskab
valmistada arvutivõrkudeskasutatavaid kaableid,
seadistada arvutivõrkudes kasutatavaid seadmeid,
teostada lihtsamat veakontrolli arvutivõrkudes kasutatavatele seadmetele,
valida vastavalt etteantud lähteülesandele vajalikke võrguseadmeid.
57
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritab õpilane kirjaliku testi ja sooritab iga teema lõpus
praktilise hindelise töö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide tööde kaalutud keskmisest
hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.29 VÕRGURAKENDUSED
Maht 3 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb peamisi võrgurakendusi, nende tüüpe,
tööpõhimõtet ja parameetreid ning oskab seadistada võrgurakendusi erinevates
operatsioonisüsteemides, määratleda võrgurakenduse tüüpi, valida vastavalt lähteülesandele
sobilikku võrgurakendust, hinnata vigade tekkimisel võrgurakenduse parameetreid ja teha
vajalikke korrektuure.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara.
2.2 Läbitud moodul arvutivõrgud.
2.3 Läbitud moodul MS operatsioonisüsteemid.
2.4 Läbitud moodul UNIX operatsioonisüsteemid.
2.5 Läbitud moodul võrguseadmed.
3. Õppesisu
3.1 SISSEJUHATUS. Võrgurakenduste liigitus ja levinumad võrgurakendused.. Klient-server,
P2P ja muud rakendused.
3.2 VÕRGUSÕLMEDE DÜNAAMILINE SEADISTAMINE (DHCP). DHCP tööpõhimõte ja
DHCP serveri seadistamine. Erinevate operatsioonisüsteemide DCHP kliendid ja nende
seadistamine.
3.3 NIMESERVER. Nimeserveri vajadus ja tööpõhimõte. Nimeserveri parameetrid ja
seadistamine. DNS ja WINS server ning klientide seadistamine.
58
3.4 FAILISERVER. Levinumad failiserverid (SMB, FTP, jne), nende tööpõhimõte, parameetrid
ja seadistamine. Klientide poolsed seadistused.
3.6 VEEBISERVER. Levinumad veebiserverid (Apache, IIS, Zope jne) nende tööpõhimõte,
parameetrid ja seadistamine.
3.7 PUHVERSERVER. Levinumad puhverserverid (proxy), nende tööpõhimõte, parameetrid ja
seadistamine. Klientide poolsed seadistused.
3.8 AUTENTIMISSERVER. Levinumad autentimisserverid (LDAP, RADIUS jne), nende
tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.
3.9 SÕNUMISERVER. Sõnumite vahetamiseks mõeldud serverid ja vastavad kliendid, nende
tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.
3.10 PRINTSERVER. Levinumad tarkvaralised printserverid, nende tööpõhimõte, parameetrid ja
seadistamine. Klientide poolsed seadistused.
3.5 ELEKTRONPOSTI SERVER. Levinumad meiliserverid , nende tööpõhimõte, parameetrid ja
seadistamine. Klientide poolsed seadistused.
3.11 VPN SERVER. Levinumad VPN serverid, nende tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.
Klientide poolsed seadistused.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
peamisi võrgurakendusi, nende tüüpe, tööpõhimõtet ja parameetreid
Õppija oskab
seadistada võrgurakendusi erinevates operatsioonisüsteemides,
määratleda võrgurakenduse tüüpi,
valida vastavalt lähteülesandele sobilikku võrgurakendust,
hinnata vigade tekkimisel võrgurakenduse parameetreid ja teha vajalikke korrektuure.
5. Hindamine
Õppija sooritab iga teema lõpus arvestusliku töö (kokku üksteist tööd) ja aine lõppedes kogu
materjali hõlmava kontrolltöö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde
kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
59
2.30 PROTSESSIDE KIRJELDAMINE
Maht 1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb protsesside kirjeldamise üldisi põhimõtteid ja
erinevaid meetodeid, teab võimalusi lisainformatsiooni kujutamiseks diagrammidel, protsessi
erinevate koostisosade definitsioone ja sümboleid, voodiagrammi elemente, nende sümboleid
ja otstarvet ning oskab koostada lihtsamate protsesside kirjeldusi voodiagrammina,
määratleda protsessi algust ja lõppu, hinnata protsessi kirjelduse vastavust tegelikule
protsessile.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1 PROTSESSI DEFINITSIOON. Protsessi definitsioon, kuidas protsessi defineerida.
Protsessi alguse ja lõpu määratlemine. Probleemide ja eesmärkide määratlemine.
3.2 PROTSESSIDE KIRJELDAMISE METOODIKAD. Protsesside kirjeldamise erinevad
metoodikad, nende metoodikate lühitutvustus, valik nende vahel.
3.3 VOODIAGRAMM. Voodiagrammi koostisosad (algus, lõpp, tegevus, loogikaplokk,
sisend, väljund), nende definitsioonid, tingmärgid. Tingimused, millele peavad erinevad
voodiagrammi koostisosad vastama. Voodiagrammile hinnangu andmine (kas kõik
koostisosad on õiged ja kirjeldavad piisavalt protsessi tegelikku olemust). Voodiagrammi
erinevad detailsusastmed, mille alusel valida detailsusaste.
3.4 VOODIAGRAMMI KOOSTAMISE HEAD TAVAD. Alguse fikseerimine (Kuidas leida
protsessile õige algus, millistele tunnustele peab algus vastama), lõpu defineerimine, lõpu
mõõdetavus (Kuidas defineeritakse lõpp, millistele tunnustele peab lõpp vastama), lõpu seotus
protsessi eesmärgiga. Tegevuse, selle sisendi ja väljundi ning loogikaploki defineerimine.
Lisainfo juurdetoomine diagrammile millist lisainfot ja kui palju diagrammi juurde tuua ja
kuidas lisainfot kujutada.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
60
protsesside kirjeldamise üldisi põhimõtteid ja erinevaid meetodeid,
võimalusi lisainformatsiooni kujutamiseks diagrammidel,
protsessi erinevate koostisosade definitsioone ja sümboleid,
voodiagrammi elemente, nende sümboleid ja otstarvet.
Õppija oskab
koostada lihtsamate protsesside kirjeldusi voodiagrammina,
määratleda protsessi algust ja lõppu,
hinnata protsessi kirjelduse vastavust tegelikule protsessile.
5. Hindamine
Õpilane sooritab teemade osas testid, koostab analüüsi. Mooduli lõplik hinne kujuneb
kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse
hinnetelehele.
2.31 MICROSOFT CORP OPERATSIOONISÜSTEEMID
Maht 2õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb MS operatsioonisüsteemidega seotud mõisteid
ja terminoloogiat, MS operatsioonisüsteemides kasutatavaid failisüsteeme, failide ja
kataloogide omadusi ning nendega manipuleerimist, kasutajakontode liike ja nende omaduste
ja õigustega manipuleerimist, riistvara, varundusseadmete ja printeri haldamisega seotud
terminoloogiat ning peamisi töökäike. Teemade läbimisel õppija oskab paigaldada arvutitele
Microsofti operatsioonisüsteeme, luua ja hallata kasutajakontosid ning gruppe, hallata
riistvara, varundusseadmeid, printereid ja võrguteenuseid Microsofti operatsioonisüsteemides,
kohandada kasutajaliidest, hallata ja jagada faile ning katalooge.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.
2.2 Läbitud moodul arvutivõrkude alused.
2.3 Arvutite riistvara (võib olla samaaegsel läbimisel).
61
3. Õppesisu
3.1. MS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ARENGULUGU. MS operatsioonisüsteemide
perekonnad, nende tekkimine ja areng. DOS, Windows 3.1/3.11, 95/98/Me, NT 3.5/4.0, 2000,
XP, 2003, PE, Vista, Longhorn
3.2. MS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ARHITEKTUUR JA ÜLDPÕHIMÕTTED.
Tuum. Protsessidejuhtimine. Mälujuhtimine, virtuaalmälu juhtimine. Failisüsteemid ja failide
juhtimine. Sisend-väljundi alamsüsteem. Graafilised kasutajaliidesed (GUI). Töökeskkonnad.
3.3 OPERATSIOONISÜSTEEMI PAIGALDAMINE (INSTALLEERIMINE). MS
operatsioonisüsteemide paigaldamine ja häälestamine. Erinevad paigaldamisvõimalused
(puhtale kettale, versiooniuuendus, automaatpaigaldus, võrgukettalt paigaldamine jne).
Miinimumnõuded riistvarale. Kõvaketta vormindamine ja failisüsteemi valik. Olemasolevate
kasutajate andmete ülekandmine vanast süsteemist uude. Peamised paigaldamise käigus
tekkivad probleemid ja nende lahendamine. Turvauuendused ja nende paigaldamine. Erinevad
alglaadimisvõimalused ja mitmikoperatsioonisüsteemid (multi-boot). Installeerimisfailide
varundamine.
3.4 KASUTAJAKONTODE HALDUS. Kasutajakontode tüübid ja nende erinevused.
Poliitika (Policy) mõiste ja kasutamine. Kasutajate õigused ja nende piiramine. Kasutajate
grupid, nende loomine ja haldamine. Lokaalsed ja domeeni kasutajakontod. Liikuvad
kasutajakontod. Paroolid ja nendega seotud probleemid.
3.5 KASUTAJALIIDES. Kasutajaliidese komponendid ja nende modifitseerimine.
Kasutajaliidese erinevad võimalikud vaated. Kasutajaliidese keel ja sisendseadmete
kooditabelid.
3.6 FAILID JA KATALOOGID. Erinevad failide ja kataloogide tüübid (lokaalsed, jagatud,
lahti ühendatud (offline files) jne). Faililaiendid ja nende tähendus, failide avamine. Failide ja
kataloogide atribuudid (ainult lugemiseks, varjatud, arhiiv), pakkimine (failisüsteemi tasemel,
kolmandate osapoolte vastavad utiliidid jne), krüpteerimine (failisüsteemi tasemel,
kolmandate osapoolte vastavad vahendid (utiliidid) jne), taastamine, lugemis ja
kirjutamisõigused, omanik, efektiivsed õigused ja nende kontrollimine. Failide ja kataloogide
jagamine, varjatud jagamine.
3.7 RIISTVARA HALDUS. Riistvara lisamine arvutisse ja selle ajurite (draiverite)
paigaldamine ning häälestamine. Operatsioonisüsteemiga kaasas olevad ajurid ja kolmandate
osapoolte toodetud ajurid. Seadmeajurite digitaalallkiri ja selle tähtsus. Kasutatavad ressursid
ja nende haldus. Riistavara eemaldamine. Riistavara profiilid ja nende kasutamine. Peamised
probleemid riistavara haldamisel ja nende lahendamine. Printerite haldus, toide
3.8 VARUNDUS. Korraldamine, jälgimine.
3.9 VÕRGUTEENUSED. INTERNET. SÜSTEEMI JÕUDLUS.
62
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
MS operatsioonisüsteemidega seotud mõisteid ja terminoloogiat,
MS operatsioonisüsteemides kasutatavaid failisüsteeme,
failide ja kataloogide omadusi ning nendega manipuleerimist,
kasutajakontode liike ja nende omaduste ja õigustega manipuleerimist,
riistvara, varundusseadmete ja printeri haldamisega seotud terminoloogiat ning
peamisi töökäike.
Õppija oskab
paigaldada arvutitele Microsofti operatsioonisüsteeme,
luua ja hallata kasutajakontosid ning gruppe,
hallata riistvara, varundusseadmeid, printereid ja võrguteenuseid Microsofti
operatsioonisüsteemides, kohandada kasutajaliidest,
hallata ja jagada faile ning katalooge.
5. Hindamine
Õppija sooritab iga teema lõpus arvestusliku töö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide
arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.32 UNIX OPERATSIOONISÜSTEEMID
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb UNIXi versioone ja ajalugu, UNIXilaadseid
operatsioonisüsteeme ja nende distributsioone, UNIXi ja UNIXilaadsete
operatsioonisüsteemide ülesehitust, UNIXilaadsete operatsioonide süsteemseid rakendusi ja
hooldusvahendeid, UNIXilaadsetes operatsioonisüsteemides kasutatavaid graafilisi
keskkondi. Teemade läbimisel õppija oskab kirjeldada erinevaid UNIXilaadses
operatsioonisüsteemis kasutatavaid failisüsteeme ja nende omadusi, paigaldada UNIXilaadset
operatsioonisüsteemi ja seadmete ajureid, kasutada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi
tavakasutaja õigustes, kasutada käsurealt peamisi haldus- ja hooldamise vahendeid ja
graafiliste kasutajaliideste haldusvõtteid, kasutada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi
teenusserveri ja võrgulüüsina.
63
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.
2.2 Läbitud moodul arvutivõrkude alused.
2.3 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed II.
2.4 Läbitud moodul arvutite riistvara.
2.5 Läbitud moodul programmeerimise alused.
3. Õppesisu
3.1 ÜLEVAADE SÜSTEEMIST JA KATALOOGIPUU. Unixi ajalugu, kasutusvaldkonnad,
programmeerimiskeeled. UNIX, Linux, BSD, Solaris operatsioonisüsteemide lühitutvustus.
Linuxi ajalugu, kernel (tuum) ja riistvara. Litsentsid ja “Linux” kaubamärk, vaba tarkvara
sihtasutus (GNU), rakendusprogrammid ja distributsioonid. Linux/Unix failisüsteemi
standard. Tavaline viis kataloogipuu jaotamiseks erinevate eesmärkidega failisüsteemideks.
3.2 KÄSURIDA. Unixi käsurea võimalused. Käsu ülesehitus, parameetrite ja võtmete mõte.
Töö käsurea ajalooga, programmeerimine .Lihtsamad Linuxi käsud kataloogipuuga
manipuleerimisel.
3.3 POPULAARSED KÄSUD JA HALDUSPROGRAMMID. cp, mv, cat, rm, mkdir, tar,
gzip, vi, gcc mc jne.
3.4 SEADMED, SEKTSIOONID, FAILISÜSTEEMID. Suvapöördusega ja märgiseadmed,
katalog /dev. Ketaste ja muude salvestuskandjate kasutamine, Kõvakettad, diskettiseadmed,
CDROM, lintseadmed. MBR, alglaadesektor, jaotustabel, laiendatud ja loogilised sektsioonid
ja nende tüübid. Journaling failisüsteemid, saaleala. LVM. Kõvaketta jaotamine. Programmid
kõvaketta jaotuseks, failisüsteemi loomiseks ja terviklikkuse kontrolliks.
3.5 PROGRAMMIDE PAKETID. Pakettide paigaldamine, ja eemaldamine, pakettides
muutuste tegemine, eelkoostatud ja unikaalsete pakettide paigaldamine (rpm, rpms, deb, tgz,
jne).
3.6 KASUTAJATE HALDAMINE. Unikaalne kasutajatunnus (UID), unikaalne grupitunnus
ID). Kasutaja, grupi, igaühe õigused. Paroolid ja reeglid. Faili, kataloogi, protsessi omanik
Rakendusprogrammid useradd, userdel, chown, chgrp, chmod. Olulised ja vajalikud
seadistusfailid. Sisse- ja väljalogimise protsess. Konsool- ja virtuaalterminalid.
3.7 PROTSESSID, PRIORITEEDID, SIGNAALID, VOOD. Programmid/käsud ps, top,
nice, kill, killall, job. Voo ümbersuunamine.
3.8 SÜSTEEMI JUHTIMISE ALUSED. Alglaadimine ja süsteemi sulgemine. Protsess init.
Juhtimis-skriptid, nende asukoht, süsteemide erinevus.
64
3.9 ADMINISTRATIIVSED ÜLESANDED. Administraatori posti ning logifailide kontroll,
vigade ja probleemide lahendamisel. Protsesside käivitamise automatiseerimine - cron.
Crontab kasutus.
3.10 TCP/IP-VÕRGU LÜHIÜLEVAADE. Võrguliidesed, IP-aadressid, aadressi määramine,
IP-marsruutimine, lüüsid, interneti juhtsõnumite protokoll, domeeninimede süsteem. Võrgu
riistvara seadistamine.
3.11 TEENUSED. Enamlevinud lokaalsed ja võrgu teenused, vajalikud seadistusfailid. SSH
ja ftp klient.
3.12 X-WINDOWS, KEELED, INTERNET, KONTORI- JA MULTIMEEDIA
TARKVARA, MUUD HALDUSTEGEVUSE ÜLESANDED
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
UNIXi versioone ja ajalugu,
UNIXilaadseid operatsioonisüsteeme ja nende distributsioone,
UNIXi ja UNIXilaadsete operatsioonisüsteemide ülesehitust,
UNIXilaadsete operatsioonide süsteemseid rakendusi ja hooldusvahendeid,
UNIXilaadsetes operatsioonisüsteemides kasutatavaid graafilisi keskkondi.
Õppija oskab
kirjeldada erinevaid UNIXilaadses operatsioonisüsteemis kasutatavaid failisüsteeme ja
nende omadusi,
paigaldada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi ja seadmete ajureid,
kasutada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi tavakasutaja õigustes,
kasutada käsurealt peamisi haldus- ja hooldamise vahendeid ja graafiliste
kasutajaliideste haldusvõtteid,
kasutada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi teenusserveri ja võrgulüüsina.
5. Hindamine
Õppija sooritab iga kahe teema lõpus arvestusliku töö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide
arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
65
2.33 VÄHEMKASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb alternatiivseid operatsioonisüsteeme ja
nendega seotud mõisteid; mobiiltelefonides, pihuarvutites, mängukonsoolides ja
võrguseadmetes kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja nendega seotud mõisteid; Mac OS
kasutajaliidest, pakutavaid teenuseid ja arendusvahendeid ning oskab Mac OS X
operatsioonisüsteemi kasutajaliidest kasutada ja operatsioonisüsteemi hallata.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.
2.2 Läbitud moodul arvutivõrgud.
2.3 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed II.
2.4 Läbitud moodul arvutite riistvara.
2.5 Läbitud moodul programmeerimise alused.
3. Õppesisu
3.1 ALTERNATIIVSETE OPERATSIOONISÜSTEEMIDE LÜHITUTVUSTUS. CP/M, Mac
OS, Mac OS X, Solaris, BeOS, OS/2, HP-UX, React OS, IRIX, Novell jne
3.2 MOBIILTELEFONIDES JA PIHUARVUTITES KASUTATAVAD
OPERATSIOONISÜSTEEMID. Mobiiltelefonides ja pihuarvutites kasutatavate
operatsioonisüsteemide lühitutvustus (Symbian, PalmOS, Windows CE jne)
3.3 MÄNGUKONSOOLIDES KASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID.
3.4 VÕRGUSEADMETES KASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
alternatiivseid operatsioonisüsteeme ja nendega seotud mõisteid;
66
mobiiltelefonides, pihuarvutites, mängukonsoolides ja võrguseadmetes kasutatavaid
operatsioonisüsteeme ja nendega seotud mõisteid;
Mac OS kasutajaliidest, pakutavaid teenuseid ja arendusvahendeid
Õppija oskab
Mac OS X operatsioonisüsteemi kasutajaliidest kasutada ja operatsioonisüsteemi
hallata.
5. Hindamine
Õpilane koostab referaadi, teeb ülevaate vabalt valitud alternatiivsest operatsioonisüsteemist,
sooritab teadmiste kontrolli mõistetele, täidab praktilisi ülesandeid Mac OS kasutamises.
Mooduli hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist (arvestatud/mittearvestatud), mis
kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.34 SERVERI OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE HALDUS
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb serverioperatsioonide erinevust võrreldes teiste
operatsioonisüsteemidega, Microsofti ja UNIXilaadseid serverioperatsioonisüsteeme ja nende
pakutavaid teenuseid ning vahendeid, klastri mõistet ja vajadust ning oskab paigaldada ja
hallata Microsofti ja UNIXilaadseid serverioperatsioonisüsteeme.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.
2.2 Läbitud moodul arvutivõrgud.
2.3 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed II.
2.4 Läbitud moodul arvutite riistvara.
2.5 Läbitud moodul programmeerimise alused.
67
3. Õppesisu
3.1 SISSEJUHATUS. Serveri operatsioonisüsteemide peamised erinevused võrreldes lauaarvutite
operatsioonisüsteemidega. Enamlevinud serverioperatsioonisüsteemid ja nende omadused.
3.2 UUENDUSED JA TURVALISUS. Turvauuenduste paigaldamine ja sellega kaasnev risk.
Turvalisuse tagamine serverioperatsioonisüsteemidel. Veakindlus.
3.3 MICROSOFT Corp. SERVERIOPERATSIOONISÜSTEEMID. Ülevaade Microsofti poolt
pakutavatest operatsioonisüsteemidest, nende operatsioonisüsteemide haldamine. Domeeni
kontrolleri mõiste, domeenipuu, Active directory. Haldusvahendid ja süsteemi jälgimine.
Hajutatud failisüsteemi DFS (Distributed File System) mõiste ja DFS struktuuri loomine ja
kasutamine Microsofti operatsioonisüsteemidega. Tagavarakoopiad ja nende haldus, varikoopia
(shadow copy) tehnoloogia ja kasutamine. Domeenikasutajad ja –kasutajagrupid, nende haldus.
Rakenduste ühilduvuse tagamine. Võrguteenused ja nende haldus. Kaugtöö ja –halduse
võimaldamine, selleks kasutatavad rakendused. Turvalisuse ja veakindluse tagamine.
Serveritarkvara paigaldamine.
3.4 UNIX-LAADSED SERVERIOPERATSIOONISÜSTEEMID. Ülevaade unixilaadsetest
serverioperatsioonisüsteemidest, nende operatsioonisüsteemide haldamine. Varukoopiad ja nende
haldus, tarkvaraline kettamassiiv (RAID). Failide ja printerite jagamine (sh ka teiste
operatsioonisüsteemide klientidega). Võrguliikluse jälgimine ja tulemüüri haldus. Domeeni
kontrolleri loomine Linux baasil. Postiserveri paigaldus ja haldus. Võrguteenused ja nende haldus.
Kaugtöö ja –halduse võimaldamine, selleks kasutatavad rakendused. Turvalisuse ja veakindluse
tagamine. Serveritarkvara paigaldamine.
3.5 KLASTERSÜSTEEMID. Klastri mõiste ja omadused. Klastri loomine erinevate
operatsioonisüsteemide abil.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
serverioperatsioonide erinevust võrreldes teiste operatsioonisüsteemidega,
Microsofti ja UNIXilaadseid serverioperatsioonisüsteeme ja nende pakutavaid
teenuseid ning vahendeid,
klastri mõistet ja vajadust.
Õppija oskab
paigaldada ja hallata Microsofti ja UNIXilaadseid serverioperatsioonisüsteeme.
68
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö. Õppija peab sooritama
operatsioonisüsteemi paigaldamise praktilised tööd. Mooduli hinne kujuneb kõikide tööde
kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.35 DIGITAALTEHNIKA
Maht 3 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb digitaaltehnika põhimõisteid, arvusüsteeme
ning Boole`i algebra avaldisi, reegleid ja seadusi, teisi levinumaid arvkoode ja nende
kasutusalasid, levinumaid loogikalülisid ja kombinatsiooniloogika ning mäluga loogika
lülitusi, keerukamaid kombinatsiooniloogika skeeme ja nende tööpõhimõtteid, lihtsamat
programmeeritavat loogikat, selle kasutamise eeliseid ja eripärasid, mäluskeemide liike ja
tööpõhimõtteid, digitaalse signaalitöötluse aluseid ja lihtsamaid põhimõtteid, analoog-digitaal
ja digitaal-analoogmuundamise viise ja meetodeid, digitaalskeemide tehnoloogiliste
lahenduste eripärasid ja kasutusalasid, nende lihtsamaid omadusi ja parameetrite võrdlust.
Teemade läbimisel õppija oskab teostada arvude teisendusi arvusüsteemide vahel ning tehteid
kahendarvudega, kasutada muid levinumaid arvkoode, kasutada Boole`algebra reegleid ja
teisendusi, teisendada ja minimiseerida matemaatiliselt või tabelina antud lihtsamat
digitaalfunktsiooni, joonistada välja minimiseeritud funktsioonile matemaatiline kuju ja
skeem, koostada ja saada aru lihtsamatest digitaalskeemidest, kasutades õpitud loogikalülitusi,
tunda ära keerukamatel digitaalskeemidel õpitud sõlmi ja lülitusi, salvestada infot
programmeeritavasse loogika või mäluskeemi, kasutada vastavat programmeerimistarkvara,
eristada erinevas tehnoloogias valmistatud digitaalseid mikroskeeme ning nende käitlemise ja
kaitse tingimusi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul elektrotehnika
2.2 Elektroonika alused, võib olla samaaegselt läbimisel.
69
3. Õppesisu
3.1 DIGITAALTEHNIKA PÕHIMÕISTED. Analoog- ja digitaalsuurused, loogikatasemed,
ajadiagrammid.
3.2 ARVUSÜSTEEMID JA ARVKOODID. Arvusüsteemid, tehted, arvkoodid. Arvude
kujutamine kümnend- ja kahendsüsteemis, teisendused, tehted kahendarvudega. Arvud
kuueteistkümnend- ja kaheksandsüsteemis. Muud levinumad arvkoodid: BCD, Gray kood,
ASCII, vigu avastavad ja parandavad koodid.
3.3 LOOGIKALÜLID. Inverter, loogikalülid JA, VÕI, JA-EI, VÕI-EI, samaväärsus ja
mittesamaväärsus.
3.4 BOOLE'I ALGEBRA JA LOOGIKALINE LIHTSUSTAMINE. Boole'i avaldised, reeglid
ja seadused; teisendamised; tõeväärtustabelid, loogikaavaldiste lihtsustamine; Karnaugh'
kaart.
3.5 KOMBINATSIOONLOOGIKA SKEEMID. Nende teisendamine, rakendused.
3.6 LOOGIKALÜLIDE KEERUKAM KOMBINATSIOONILOOGIKA. Keerukamad
kombinatsioonloogika skeemid ja rakendused (summaatorid, koodi-komparaatorid, koodrid ja
dekoodrid, multipleksorid ja demultipleksorid, paarsuskontrollielemendid jt).
3.7 TRIGERID, MULTIVIBRAATORID JA TAIMERID. Nende liigid, kasutusalad, näited ja
rakendused.
3.8 LOENDURID. REGISTRID. MÄLUSKEEMID. Nende liigid ja kasutamine.
3.9 PROGRAMMEERITAV LOOGIKA. Tööpõhimõtted, kasutusalad ja kasutatav tarkvara
3.10 SISSEJUHATUS DIGITAALSESSE SIGNAALITÖÖTLUSSE. D/A ja A/D-
muundurid, signaaliprotsessor.
3.11 DIGITAALSKEEMIDE TEHNOLOOGIA. Digitaalskeemide parameetrid, kasutusalad,
tehnoloogilised lahendused (TTL, KMOP erinevad realisatsioonid) ja nende võrdlus.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
digitaaltehnika põhimõisteid,
arvusüsteeme ning Boole`i algebra avaldisi,
reegleid ja seadusi,
teisi levinumaid arvkoode ja nende kasutusalasid,
levinumaid loogikalülisid ja kombinatsiooniloogika ning mäluga loogika lülitusi,
keerukamaid kombinatsiooniloogika skeeme ja nende tööpõhimõtteid,
lihtsamat programmeeritavat loogikat, selle kasutamise eeliseid ja eripärasid,
70
mäluskeemide liike ja tööpõhimõtteid,
digitaalse signaalitöötluse aluseid ja lihtsamaid põhimõtteid,
analoog-digitaal ja digitaal-analoogmuundamise viise ja meetodeid,
digitaalskeemide tehnoloogiliste lahenduste eripärasid ja kasutusalasid, nende
lihtsamaid omadusi ja parameetrite võrdlust.
Õppija oskab
teostada arvude teisendusi arvusüsteemide vahel ning tehteid kahendarvudega,
kasutada muid levinumaid arvkoode,
kasutada Boole`algebra reegleid ja teisendusi,
teisendada ja minimiseerida matemaatiliselt või tabelina antud lihtsamat
digitaalfunktsiooni, joonistada välja minimiseeritud funktsioonile matemaatiline kuju
ja skeem,
koostada ja saada aru lihtsamatest digitaalskeemidest, kasutades õpitud loogikalülitusi,
tunda ära keerukamatel digitaalskeemidel õpitud sõlmi ja lülitusi,
salvestada infot programmeeritavasse loogika või mäluskeemi,
kasutada vastavat programmeerimistarkvara,
eristada erinevas tehnoloogias valmistatud digitaalseid mikroskeeme ning nende
käitlemise ja kaitse tingimusi.
5. Hindamine
Õpilane sooritab iga teema lõpus teadmiste kontrolli ja kogu ainet hõlmava kontrolltöö.
Mooduli hinne kujuneb kõikide tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kanatakse
lõputunnistuse hinnetelehele.
2.36 TEHNOLOOGILISTE PROTSESSIDE AUTOMAATJUHTIMINE
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimise
aluseid, reguleerimise ja programmeerimise põhimõtteid, koduautomaatika süsteeme ning
oskab kasutada automaatikaseadmeid ja mõõtevahendeid, selgitada koduautomaatika süsteemi
ehituse põhimõtteid.
71
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1. Läbitud moodul elektrotehnika.
2.2. Läbitud moodul elektroonika alused.
2.3. Läbitud moodul automaatika alused.
2.4. Läbitud moodul programmeerimise alused.
3. Õppesisu
3.1. PROTSESSID. Tootmisprotsessid, nende liigid. Protsessiliides. Protsessijaam. Pidevate
protsesside juhtimine. Juhtimispõhimõtted. Protsessijuhtimise vahendid. Reguleerimisprotsess.
3.2. AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMID. Automaatjuhtimissüsteemide ülesehitus.
Automaatjuhtimissüsteemide näiteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Funktsionaalskeemide
tingmärgid.
3.3. KODUAUTOMAATIKA. Koduautomaatika süsteemide ülesanded ja komponentide
tööpõhimõtted, valgustus, küte-, ventilatsiooni-, turvasüsteem ja televisiooni-, arvuti –ja
telefonivõrk, videosüsteem, jne.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimise aluseid,
reguleerimise ja programmeerimise põhimõtteid,
koduautomaatika süsteeme.
Õppija oskab
kasutada automaatikaseadmeid ja mõõtevahendeid,
selgitada koduautomaatika süsteemi ehituse põhimõtteid.
6. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö, lisaks iseseisev töö, kokku neli
arvestuslikku tööd. Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest.
72
2.37 PROGRAMMEERIMISE ALUSED
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb programmeerimisega seotud mõisteid ja oskab
kasutada mõnda programmeerimiskeele põhitüüpi uute algoritmide ja funktsioonide loomisel
või olemasolevate programmide muutmisel, koostada lihtsamaid programme valitud keeles.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodul operatsioonisüsteemi teooria alused.
3. Õppesisu
3.1 TARKVARA ARENDUSMEETODID JA TEHNIKAD. Tarkvara. Tarkvaratehnika.
Tarkvaratehnika raamistik: eesmärgid, printsiibid, protsess.
3.2 ANDMESTRUKTUURID JA ALGORITMID. Erinevad andmestruktuurid ja nende
omadused. Algoritmi mõiste, esitamine, struktuur. Seosed algoritmide ja andmestruktuuride
vahel.
3.3 PROGRAMMEERIMISKEELTE TÜÜBID. Programmeerimise ajalugu.
Programmeerimiskeelte põhitüübid. Programmeerimiskeele süntaks ja semantika.
Kompileerimine. Interpreteerimine.
3.4 PROGRAMMEERIMISE PÕHIMÕISTED. Põhikonstruktsioonid: Muutujad.
Andmetüübid. Aritmeetika- ja loogikaavaldised. Funktsioonid. Omistamine. Sisend. Väljund.
Põhilised juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus. Alamprogrammid. Programmi vormistamine.
Programmi kommenteerimine. Programmi testimine, silumine.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
tarkvara arendusmeetodeid;
andmestruktuuride omadusi ja seoseid üldlevinud algoritmidega;
programmeerimiskeelte põhitüüpe;
programmeerimise põhimõisteid;
kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi.
73
Õppija oskab
kasutada erinevaid andmestruktuure;
kasutada mõnda programmeerimiskeele põhitüüpi uute algoritmide ja funktsioonide
loomisel või olemasolevate programmide muutmisel;
valida sõltuvalt rakendusest sobiv programmeerimiskeel;
kommenteerida ja lahti seletada programmi koodi;
koostada lihtsamaid programme valitud keeles.
5. Hindamine
Õpilane sooritab iga õppesisus loetletud teema lõpus kontrolltöö ja viimase teema juures
lahendab kaks programmeerimisülesannet. Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud
keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.38 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE
Maht 1 õn
1.Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tehnilise dokumentatsiooni liike ja tüüpe, joonistel
kasutatavaid mõõtkavu ja tingmärke, UML diagrammidel kasutatavaid elemente ja tingmärke,
erinevate tehnilise dokumentatsiooni liikide koostamise põhimõtteid. Oskab leida kiiresti
dokumentatsioonist vajalikku informatsiooni, leida seadme tootjate kodulehekülgedelt erinevaid
juhendeid, lugeda jooniseid, koostada lihtsamat kasutajajuhendit.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Inglise keel.
3. Õppesisu
3.1 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI LIIGID. Organisatsioonipoliitika, organisatsiooni
protseduurireeglid; teostatavus-, hinnangu- ja soovitusraportid; tehnilise tausta raportid,
uurimustööde aruanded; äriplaanid, standardid ja tehnilised tingimused; joonised;
tehnikavaldkonna kasutajajuhendid (käsiraamatud), tehnilise dokumentatsiooni standardid.
3.2 JOONISED. Jooniste põhiosad ja koostamispõhimõtted, mõõtkavad ja tingmärgid. Joonistelt
vajaliku informatsiooni saamine.
3.3 SEADME PASS JA KÄSIRAAMAT. Erinevate tehniliste seadmete käsiraamatud. Arvuti
komponentide käsiraamatud ja nende üleehitus ning kasutamine.
3.4 JUHENDID. Kasutajajuhend, selle sisu ja ülesehitus. Koostamisjuhend, selle sisu ja
ülesehitus. Teenindusjuhend, selle sisu ja ülesehitus. Seadme kasutamise juhend ja
protsessihalduse juhend. Juhendite leidmine seadmete tootjate kodulehekülgedelt.
74
3.5 KASUTAJAJUHENDI KOOSTAMINE.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
tehnilise dokumentatsiooni liike ja tüüpe;
joonistel kasutatavaid mõõtkavu ja tingmärke,
UML diagrammidel kasutatavaid elemente ja tingmärke,
erinevate tehnilise dokumentatsiooni liikide koostamise põhimõtteid.
Oskab
leida dokumentatsioonist vajalikku informatsiooni;
leida seadmete tootjate kodulehekülgedelt etteantud seadmetele erinevaid juhendeid;
lugeda jooniseid ja UML diagramme;
koostada lihtsamat kasutaja juhendit.
5. Hindamine
Õpilane sooritab testi, koostab juhendite ja jooniste analüüsi, koostab kasutajajuhendi.
Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse
lõputunnistuse hinnetelehele.
2.39 MIKROPROTSESSORID JA KONTROLLERID
Math 3 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mikroprotsessori ehituse põhimõtteid,
mikroprotsessori ja minikontrolleri käskude liigitust, assembleri ja katkestuste mõisteid,
adresseerimise süsteemi ning oskab selgitada 8-, 16-, 32- ja 64-bitiste mikroprotsessorite
erinevust, kirjeldada tüüpilisi I/O liideseid, kirjeldada mikrokontrolleri süsteemis erinevaid
mälu tüüpe, kirjutada valmis assembleris lihtsamaid programmilõike.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul elektroonika alused.
2.2 Läbitud moodul digitaaltehnika
75
3. Õppesisu
3.1. MIKROPROTSESSORTEHNIKA ALGTEADMISED. Von Neumani ja Harvardi
arhitektuur. Neumani arhitektuuri mikroprotsessori ehitus, infovahetus (sisend-väljund liides).
Mälu tüübid. Adresseerimine. Siinid (aadress-, andme- ja juhtsiin, rööp ja jadasiin).
Taktgeneraator, taimer, katkestuste kontroller, DMA kontroller.
3.2. MIKROPROTSESSORID JA ÜHEKRISTALLIARVUTID. 8-,16-,32-,64-bitiste
mikroprotsessorite võrdlus. Mikroprotsessorite ja ühekristalliarvutite perekonnad ja nende
otstarve. Mikroprotsessori käskude süsteem, adresseerimisviisid konkreetse protsessori näitel.
Ühekristalliarvuti programmeerimine. Emulaatorprogrammid ja nende kasutamine.
3.3 MIKROPROTSESSORITE TARKVARA JA PROGRAMMEERIMINE. Mikroprotsessori
käskude süsteem. Assembleri mõiste.
3.4 PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID. Programmeerimiskeeled ja kasutatav
tarkvara.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
mikroprotsessori ehituse põhimõtteid,
mikroprotsessori ja minikontrolleri käskude liigitust,
assembleri ja katkestuste mõisteid,
adresseerimise süsteemi.
Õppija oskab
selgitada 8-, 16-, 32- ja 64-bitiste mikroprotsessorite erinevust,
kirjeldada tüüpilisi I/O liideseid,
kirjeldada mikrokontrolleri süsteemis erinevaid mälu tüüpe,
kirjutada valmis assembleris lihtsamaid programmilõike.
5. Hindamine
Õpilane sooritab õppesisus loetletud teemade lõpus arvestusliku töö, lahendab
programmeerimise ülesandeid, koostab referaadi mikroprotsessorite kohta. Mooduli hinne
kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
76
2.40 MASINPROJEKTEERIMINE
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb masinprojekteerimisega seotud mõisteid,
peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette, joonistel kasutatavat elemente, objekte ja
nende omadusi ning oskab algtasemel kasutada masinprojekteerimise tarkvara.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodul joonestamine.
3. Õppesisu
3.1 SISSEJUHATUS. Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused.
Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik ja sisestamine.
3.2 JOONISTE KOOSTAMISE ALUSED. Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad
objektid ja nende parameetrid. Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide
sisestamine klaviatuurilt.
3.3 OBJEKTIDEGA MANIPULEERIMINE JOONISEL. Objektide parameetrite muutmine,
objektide sidumine teiste objektidega. Kihtide kasutamine joonisel.
3.4 GRAAFIKAELEMENDID. Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine,
graafikaelementide omaduste muutmine eri kihtideks.
3.5 MÕÕTMED. Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. Mõõtmete omaduste ja
paigutuse valik. Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuetetähistamine joonisel.
3.6 OBJEKTIDE MASSIIVID. Geomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine,
objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine.
3.7 PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTED. Kolmemõõtmelised joonised ja nende
koostamine.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
masinprojekteerimisega seotud mõisteid,
peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette,
joonistel kasutatavat elemente, objekte ja nende omadusi.
Õppija oskab
algtasemel kasutada masinprojekteerimise tarkvara.
77
5. Hindamine
Õpilane sooritab teadmiste kontrolli mõistete peale ja valmistab praktilised tööd. Mooduli
hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse
hinnetelehele.
2.41 KLIENT-SERVER LAHENDUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb klient-server ja terminal-server lahenduse
mõistet, teab tuntumaid terminal-server lahendusi ning oskab seadistada Microsoft Windowsil
baseeruvat terminal-server lahendust ning selle teenuseid, seadistada UNIXilaadsel
operatsioonisüsteemil terminal-server lahendust ning selle teenuseid.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul Microsoft Corp. Operatsioonisüsteemid.
2.2 Läbitud moodul UNIX operatsioonisüsteemid.
2.3 Läbitud moodul arvutivõrgud.
2.4 Võrgurakendused (võib olla samaaegsel läbimisel)
3. Õppesisu
3.1 KLIENT-SERVER ARHITEKTUUR. Klient-server arhitektuuri olemus ja mõiste.
Terminal-server lahenduste mõiste.
3.2 TERMINALID. Terminali mõiste ja liigid. Terminalides kasutatav riistvara ja tarkvara.
Tuntumad terminaalide tootjad.
3.3 SERVER. Terminal-server lahendustes kasutatav serveritarkvara. Serveri ülesanded. 3.4
WINDOWS. Microsoft Windowsi Terminal server, selle pakutavad teenused ja seadistamine.
3.5 UNIX. UNIX’i taolistel operatsioonisüsteemidel baseeruvad terminal-server lahendused,
nende pakutavad teenused ja seadistamine.
3.6 MUUD LAHENDUSED. Lühiülevaade muudest võimalikest terminal-server lahendustest
78
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
klient-server ja terminal-server lahenduse mõistet,
tuntumaid terminal-server lahendusi ning
Õppija oskab
seadistada Microsoft Windowsil baseeruvat terminal-server lahendust ning selle
teenuseid,
seadistada UNIXilaadsel operatsioonisüsteemil terminal-server lahendust ning selle
teenuseid.
5. Hindamine
Õpilane sooritab teadmiste kontrolli mõistete peale ja lahendab praktilised ülesanded.
Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse
hinnetelehele.
2.42 KLIENDITEENINDUSE ALUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab klient-teenindaja suhte olemust ning oskab tuua
sellekohaseid erinevaid elulisi näiteid, tunneb teenuse komponente, teenindusprotsessi faas ja
oskab neid protsessis eristada, teab kliendikeskse organisatsiooni käitumistavasid ja nende
kirjeldamise viisi klienditeenindusstandardis, teab teenuse sihtgruppi ja oskab kirjeldada
sihtgrupi vajadusi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodul suhtlemise alused.
79
3. Õppesisu
3.1 TEENINDUSE OLEMUS. Klienditeeninduse olemus ja teenindaja oskused, hoiakud ja
väärtused. Klienditeenindaja ja kliendi rollid.
3.2 TEENUSE KUJUNDAMINE JA. Teenuse komponendid. Siseteenused ja sisseostetavad
teenused. Siseklient ja välisklient. Positsioneerimistehnikad teenuse kujundamisel ja sihtgrupi
valikul.
3.3 SIHTGRUPI VALIK JA SELLE VAJADUSTE KIRJELDAMINE. Sihtgrupi vajaduste
kirjeldamine. Kliendile loodav väärtus (toode + teenus + suhe + imago).
3.4 TEENINDUSPROTSESS. Teenindusprotsess ametikohal. Eeltöö, -häälestus. Kontakti
loomine, hoidmine. Aktiivne kuulamine. Ootuste, probleemide ja vajaduste väljaselgitamine.
Lahenduste pakkumine ja kokkuleppe saavutamine. Tagasiside andmine. Kontakti
lõpetamine. Teenindusprotsess minu ametikohal.
3.5 KLIENDIKESKSE ORGANISATSIOONI OLEMUS. Teenindusstandardid – eesmärk ja
sisu. Hindamissüsteemid ja meetodid klienditeeninduse hindamiseks. Näide ühe projektipõhise
organisatsiooni teenindusstandardist, mis sisaldab protsessi kirjeldust, teenindaja käitumiste
kirjeldust ja hindamismudelit.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
klient-teenindaja suhte olemust,
teenuse komponente, teenindusprotsessi faase,
kliendikeskse organisatsiooni käitumistavasid ja nende kirjeldamise viisi
klienditeenindusstandardis,
teenuse sihtgruppi ja oskab kirjeldada sihtgrupi vajadusi.
Õppija oskab
tuua klient-teenindaja suhte kohta erinevaid elulisi näiteid,
protsessis eristada teenuse komponente ja teenindusprotsessi faase
5. Hindamine
Õppesisus loetletud teemade kohta sooritatakse arvestuslikud tööd, situatsiooni analüüs,
piirkonna klienditeeninduse analüüs, teenindusalased praktilised harjutusülesanded. Mooduli
hinne kujuneb nende tööde ja praktiliste harjutusülesannete kaalutud keskmisest hindest ja
kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
80
2.43 SUHTLEMISE ALUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab, tunneb ja tajub oma käitumuslikke põhivajadusi, oma
tugevusi ja nõrkusi ning oskab neid suhtlemisel paremini arvestada, tunneb aktiivse
kuulamise, selge eneseväljenduse ning tagasiside andmise tehnikaid ning oskab analüüsida
suhtlemissituatsioone ja paremini mõista teiste inimeste vajadusi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
3.1 INIMESE TERVIKKONTSEPTSIOON. Inimese käitumist mõjutavad tegurid. Väärtused,
eelarvamused ja hoiakud - nende mõju mõtlemisele ja tunnetele. Käitumuslikud vajadused.
3.2 ENESETAJU. Minapilt. Minu tugevused ja nõrkused suhtlejana. Eneseväärtustamine ja
motiveerimine
3.3 ERINEVUSTE MÕISTMINE KUI SUHETE LOOMISE ALUS. Erinevad mõtteviisid kui
paratamatus ja elu loomulik osa. Vastuolude põhjused suhetes. Sümpaatia ja empaatia. Usalduse
loomine ja hoidmine.
3.4 SUHTLEMISOSKUSED. Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. Aktiivne
kuulamine. Selge eneseväljendus. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine.
3.5 MEESKONNATÖÖ
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab, tunneb
oma käitumuslikke põhivajadusi,
oma tugevusi ja nõrkusi ning oskab neid suhtlemisel paremini arvestada,
aktiivse kuulamise, selge eneseväljenduse ning tagasiside andmise tehnikaid.
Õppija oskab
analüüsida suhtlemissituatsioone ja paremini mõista teiste inimeste vajadusi.
81
5. Hindamine
Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritab õpilane kirjaliku testi ja sooritab iga teema lõpus
praktilise hindelise töö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide tööde kaalutud keskmisest
hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
III PRAKTIKA
2.44 PRAKTIKA ÕPPEKESKKONNAS
Maht 6 õn
ELEKTROONIKA PRAKTIKA 3 õn
ARVUTIVÕRGU PRAKTIKA 3 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija oskab elektroonika praktika käigus rakendada konkreetsete
tööülesannete täitmisel järgnevaid teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi:
jootmistehnikad, jootmisel kasutatavad töövahendid, elektroonikakomponentide käitlemisele
kehtestatud nõuded, elektroonikaseadiste skeemide koostamise alused, elektroonikaseadiste
parameetrite mõõtmisel kasutatavad töövõtted ja –vahendid.
Arvutivõrgu praktikal õppija oskab rakendada konkreetsete tööülesannete täitmisel
järgnevaid teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi: arvutivõrgu kaabli käitlemisele
kehtestatud nõudeid, kaablitele pistikute paigaldamine, kaabli jätkamine, võrgukaablite
parameetrite mõõtmine, võrgu- ja toitekaablite paigaldus, võrguseadmete ja karbikute
paigaldamine seinale, võrguliikluse jälgimine ja tõrkekindluse tagamine, traadita arvutivõrgu
seadmete optimaalse asukoha leidmine, traadita arvutivõrgu leviala ulatuse ja kvaliteedi
mõõtmine, traadita arvutivõrgu seadmete paigaldamine, lisaantennide paigaldus.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Läbitud moodul elektroonika alused.
2.2 Läbitud moodul tööohutus ja tervishoid.
2.3 Läbitud moodul arvutite riistvara.
2.4 Arvutite koostetehnoloogia võib olla samaaegsel läbimisel.
82
3. Õppesisu
3.1 ELEKTROONIKA PRAKTIKA. Jootmistehnika, kasutatavad töövahendid ja töövõtted.
Juhtmete haruühenduste jootmine ja jätkamine, auguga klemmide ühendamine juhtmetega, toru-
ja hammasklemmide ühendamine juhtmetega. Elektroonika komponentide trükkplaadile
(tööstuslikule ja omavalmistatud) jootmine, pindmontaaž (takistid, kondensaatorid ja
mikroskeemid), Lihtsamate elektroonikaseadiste skeemide koostamine, selle järgi seadise
valmistamine ja koostatud seadise parameetrite ning karakteristikute mõõtmine.
3.2 ARVUTIVÕRGU PRAKTIKA. Arvutivõrgu kaabli käitlemisele kehtestatud nõuded,
kaablitele pistikute paigaldamine, kaabli jätkamine. Võrgukaablite parameetrite mõõtmine.
Võrgu- ja toitekaablite paigaldus. Võrguseadmete ja karbikute paigaldamine seinale.
Võrguliikluse jälgimine ja tõrkekindluse tagamine. Traadita arvutivõrgu seadmetele optimaalse
asukoha leidmine. Traadite arvutivõrgu leviala ulatuse ja kvaliteedi mõõtmine. Traadita
arvutivõrgu seadmete paigaldamine, lisaantennide paigaldus.
4. Hinnatavad õpitulemused
4.1 Elektroonika praktika
Õppija teab ja tunneb
elektroonikakomponentide käitlemisele kehtestatud nõudeid,
elektroonikaseadiste skeemide koostamise aluseid,
elektroonikaseadiste parameetrite mõõtmisel kasutatavad töövõtteid ja –vahendeid.
Õppija oskab
jootmistehnikaid,
käsitseda jootmisel kasutatavaid töövahendeid,
4.2 Arvutivõrgu praktika
Õppija teab ja tunneb
arvutivõrgu kaabli käitlemisele kehtestatud nõudeid,
Õppija oskab
paigaldada kaablitele pistikuid, jätkata kaableid,
mõõta võrgukaablite parameetreid,
võrgu- ja toitekaablite paigaldust,
võrguseadmete ja karbikute paigaldamist seinale,
jälgida võrguliiklust ja tagada tõrkekindluse,
leida traadita arvutivõrgu seadmetele optimaalse asukoha,
83
mõõta traadita arvutivõrgu leviala ulatust ja kvaliteeti,
traadita arvutivõrgu seadmete paigaldamist, lisaantennide paigaldust.
5. Hindamine
Õppija koostab õpimapi kogu praktika käigu ja sooritatud tööde kohta, lisades situatsiooni ja
probleemianalüüsid. Hinnatakse ka praktikal sooritatud praktilisi töid. Koostatud õpimapp ja
praktiliste tööde hinded on praktika hindelise arvestuse aluseks. Hinne kantakse
lõputunnistuse hinnetelehele.
2.45 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS
Maht 19 õn
PRAKTIKA PLANEERIMINE 1 õn
VAATLUSPRAKTIKA 4 õn
AMETIKOHA VAATLUSPRAKTIKA 4 õn
TÖÖPRAKTIKA 10 õn
1. Eesmärk
Praktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi
praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike
tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö
põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse
nõuetega.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
2.1 Moodulit võib alustada peale teise õppeaasta esimese poole lõppu.
2.2 Läbitud on üld- ja põhiõpingute sissejuhatavad ainemoodulid.
3. Õppesisu
3.1 PRAKTIKA PLANEERIMINE. Praktika olemuse ja vajaduse selgitamine, praktika käigu
tutvustamine. Praktika planeerimine. Aruandevormid ja nende täitmine. Aruande koostamise
nõuded.
84
3.2 VAATLUSPRAKTIKA. Praktiline tutvumine arvutifirmade või asutuste IT osakondade
töökorralduse ja tegevusvaldkondadega ning nende poolt pakutavate teenustega või IT juhi või
tugispetsialisti tööülesannetega väikefirmas. Juhendamisel lihtsamate tööülesannete täitmine.
3.3 AMETIKOHA VAATLUSPRAKTIKA. Pikem tutvumine mõne kindla ametikoha
tööülesannete ja töökorraldusega. Juhendamisel lihtsamate tööülesannete täitmine.
3.4 TÖÖPRAKTIKA. Praktikandina töötamine ühel kindlal ametikohal ühes kindlas
organisatsioonis, rakendades teoreetilise õppe ja eelnevate praktikate käigus omandatud teadmisi
erialale iseloomulike tööülesannete täitmisel.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
• töökorraldust ettevõttes;
• ohutusnõudeid ettevõttes töötamiseks;
• kvaliteedinõudeid;
• erialaga seotud terminoloogiat;
• IT seotud ametikohti ja nende peamisi tööülesandeid;
• valitud ametikohal esinevaid tüüpprobleeme ja nende lahendusi.
Õppija oskab
• analüüsida töökorraldust ettevõttes;
• juhendaja nõustamisel lahendada talle antud ülesandeid;
• teha meeskonnatööd;
• püstitada erialast tööülesannet ja jagada seda osaülesanneteks
• rakendada õpitut reaalsetes töösituatsioonides
• oma tööd dokumenteerida
• leida iseseisvalt lahendusi esinevatele tüüpprobleemidele
5. Hindamine
Iga praktika perioodi ülesannete täitmise kohta koostab õpilane aruande ja esitab selle koos
praktikaettevõtte juhendaja hinnanguga kindlaksmääratud ajaks koolipoolsele
praktikajuhendajale. Praktikaaruanne tuleb koolipoolse komisjoni ees kaitsta.
85
Koondhinne moodustub ettevõttepoolse juhendaja kirjalikust hinnangust ja praktikaaruannete
kaitsmise komisjoni hinnangust, kes arvestab õpilase poolt koostatud kirjalikku
praktikaaruannet ja õpilase praktikaaruande kaitsmist.
Praktikamooduli koondhinne kujuneb kahe praktikaetapi keskmisest hindest, mõlemad etapid
on hindamisel võrdse osakaaluga. Koondhinne kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
IV VALIKÕPINGUD
2.46 ÕPIOSKUSED
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb õpimeetodeid, oma õpioskusi, mälu toimimist,
oskab võtta vastutust, eesmärgistada õppimist ja hakkama saad konfliktsituatsioonides.
Kursuse kaudne eesmärk on vähendada väljalangevust ning tõsta õppijate õpimotivatsiooni.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1 MILLINE ÕPPIJA OLEN? Motivatsioon Multiintelligentsus ja õpistiilid.
3.2 MÄLU JA SELLE TOIMIMINE Mõtte jõud.
3.3 ÕPIME ÕPPIMA Konspekteerimine, kirjalike tööde tegemine, arvestuste ja eksamite
sooritamine Tagasiside läbivõetu kohta
3.4 KONFLIKTID. Konflikti haldamise stiilid.
3.5 KOKKUVÕTE JA TAGASISIDE
86
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
oma vastutust õpiprotsessis;
õpimeetodeid;
oma õpistiili;
kuidas töötab mälu ja kuidas ennast aidata paremate õpitulemuste saavutamisel.
Õppija oskab
oma õpinguid tõhusamalt eesmärgistada ja planeerida;
efektiivsemalt kuulata, lugeda, organiseerida materjale, otstarbekamalt
konspekteerida;
ennast paremini ette valmistada kontrolltöödeks ja eksamiteks.
5. Hindamine
Hinnatakse osalemist aruteludes, õpimapi koostamist (tunniülesanded ja iseseisvad tööd).
Mooduli hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist (arvestatud/mittearvestatud), mis
kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
2.47 KARJÄÄRIÕPETUS
Maht 1 õn
1.Eesmärk
Aineõpetusega taotletakse, et õpilane oskab analüüsida oma isiksust kui tervikut. Kujundab
valmisoleku teadlikeks karjäärivalikuteks ja –otsusteks ning elukestvaks õppeks. Mõistab
muutuseid tööturul ja oskab eneseanalüüsi põhjal planeerida oma karjääri. Tutvub erinevate
ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, tööseadusandlust ja
kohalikku majanduskeskkonda. Teab keskseid tegevusi töö otsimisel. Väärtustab
kutseõppeasutuses õppimist ja isikliku karjääri arendamist.
1. Nõuded mooduli alustamiseks:
2.1 Läbitud sissejuhatus kutseõpingutesse.
87
2.2 Oluline on, et õpilased oleks läbinud vähemalt ühe ettevõtte praktika.
2.3 Läbitud inimeseõpetus.
3. Õppesisu
3.1 ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. Identiteet.
Elurollid ja -laadid Hoiakud ja väärtused. Võimed, intelligentsus ja huvid. Kutsesobivus.
Enesehinnang. Eneseanalüüs.
3.2 ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS
KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. Muutuv tööturg: kutsealavaldkonna tulevik, arengusuunad,
prognoosid, kutsestandardid, tööandjate ootused. Hariduse ja tööturu vahelised seosed.
Töötus, tööturu teenused. Elukestev õpe.
3.3 KARJÄÄRIPLANEERIMINE. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess. Karjääriinfo
allikad, info otsimine. Muutustega toimetulek. Elulaadi ja elurollide seos karjääriga. Tervis ja
karjäär. Karjääriotsuste tegemise protsess, lühiajaline ja pikaajaline karjääriplaan.
3.4 TÖÖ OTSIMINE. Kandideerimisdokumendid ja nende täitmine. Käitumine tööintervjuul.
Tööotsingu allikad. Töötaja õigused ja kohustused. Karjääriteenused.
3. 5 KOKKUVÕTE JA TAGASISIDE.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja mõistab
õpilane näeb töömaailma pidevas muutumises ja teab karjääri võimalusi õpitavas
valdkonnas;
hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ja vajadust pidevaks enesearendamiseks;
karjääriplaneerimist kui terviklikku, järjepidevat ja elukestvat protsessi
kuidas täita kandideerimisdokumente ja käituda tööintervjuul
Õppija oskab
analüüsida enda isiksust ja ennast kui tulevast töötajat
näha oma erinevat elurollide seost karjäärivalikutega
vajadusel kasutada karjääriteenuseid.
5. Hindamine
Kokkuvõttev hinne kujuneb iseseisvate tööde, õppekäikude ja situatsiooni analüüside alusel.
Mooduli hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist (arvestatud/mittearvestatud), mis
kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
88
2.48 JOONESTAMINE
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb joonestusvahendeid, võtteid ja võimalusi,
peamisi projekteerimismeetodeid, infotehnoloogias kasutatavaid kujutisi,
konstruktsioonielementide tähistamisviise ning omandab oskused lugeda jooniseid ja
valdkonnas kasutatavaid kujutisi, jooniste, skeemide ja eskiiside vormistamiseks.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1 JOONISTE VORMISTAMINE. Joonestusvahendid, jooned, viirutused, jooniste liigid ja
vaated, mõõtkavad, kirjanurk, normkiri. Joonise vormistamise nõuded.
3.2 PROJEKTSIOONI MÕISTE JA LIIGID. Punkti kaks- ja kolmvaade, joone kaks- ja
kolmvaade, tasapinna ja kehade projekteerimine, aksonomeetria, ristisomeetria,
kalddimeetria, punkt ja joon keha pinnal, kehade lõikumine;
3.3 LÕIKED. Vaated, lõiked, ristlõiked, kohtlõiked, väljatoodud korduvad elemendid,
jooniste mõõtmestamine.
3.5 JOONISE MÕÕTMESTAMINE. Mõõtestamiselemendid, mõõtarv, kujumärgid, korduvad
elemendid, mõõtmete vormistamine.
3.6 ESKIISIDE JA JOONISTE VALMISTAMINE. Eskiis ja joonis, nende erinevus. Nõuded
eskiisjoonisele. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli mõiste. Kujutiste vabakäeline skitseerimine
aksonomeetrias.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
• joonestusvahendeid, võtteid ja võimalusi;
• peamisi projekteerimismeetodeid;
• infotehnoloogias kasutatavaid kujutisi;
89
• konstruktsioonielementide tähistamisviise.
Õppija oskab
• lugeda jooniseid ja valdkonnas kasutatavaid kujutisi;
• koostada jooniseid, skeeme ja eskiise.
5. Hindamine
Hinnatakse eskiisjoonise koostamise, mõõtmestamise ja vormistamise oskust; detaili kaks- ja
kolmvaate, lõigete, aksonomeetriliste kujutiste joonestamise oskust. Moodul lõpeb
kokkuvõtliku hindega, mis on selle mooduli osade eest välja pandud hinnete koondhinne.
2.49 INFOSÜSTEEMID
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb infosüsteemi elutsüklit, elutsükli etappide
eesmärke, tegevusi ja põhilisi tulemusi, infosüsteemi standardit ning oskab kirjeldada,
analüüsida ja projekteerida infosüsteemi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Läbitud moodul andmeturve.
3. Õppesisu
3.1 INFOSÜSTEEM. Infosüsteemi mõiste. Infotehnoloogia roll ettevõttes.
3.2 INFOSÜSTEEMIDE ELUTSÜKLID. Elutsükli etapid. Alternatiivsed elutsüklid .
3.3 SÜSTEEMI AMORFSUS, MITTEAMORFSUS. Objektid, hierarhia, andmemudel.
3.4 INFOSÜSTEEMI MODELLEERIMISE TEOORIAD. Kontseptuaalmudel, loogiline
mudel, füüsiline mudel. Andmevoo diagrammid. Relatsiooniline andmemudel.
3.5 ÄRIPROTSESSIDE ANALÜÜS JA KAARDISTAMINE.
3.6 CASE LÄHENEMINE. Nõuded CASE vahenditele.
3.7 INFOSÜSTEEMI PROJEKTEERIMISE STRATEEGIA. Prototüüpimine.
Objektorienteeritud modelleerimine.
3.8 INFOSÜSTEEMIDE TURVE. Turvalisuse mõiste, ohud, ohtude liigid, ründed, viirused,
turvaaugud, risk.
3.9 VEEBIPÕHISED INFOSÜSTEEMID. Java, JavaScript, SQL, HTML
3.10 ANDMEBAASID.
90
3.11 INFOSÜSTEEMI HALDUS.
3.12 PROJEKTI FINANTSILINE HINDAMINE.
3.13 DOKUMENDIHALDUSE INFOSÜSTEEMID.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
infosüsteemide põhimõisteid;
infosüsteemide rakendusi;
infosüsteemi klassikalist ja alternatiivseid elutsükleid;
elutsükli etappide eesmärke, tegevusi ja põhilisi tulemusi;
infosüsteemi standardit.
Õppija oskab:
kirjeldada, analüüsida ja projekteerida infosüsteemi ja selle osi;
määratleda erinevate elutsükli mudelite eelised ja puudused;
koostada riist- ja tarkvarahankeid;
koostada ja realiseerida testimisplaani;
dokumenteerida infosüsteemi ja selle osi.
5. Hindamine
Kursuse jooksul on kohustuslik sooritada kontrolltestid, koostada projekt ja analüüs.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse mooduli kokkuvõttev hinne, mille kujunemisel on
määrava tähtsusega lõputöö hinne.
2.50 MULTIMEEDIA
Maht 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb, mis on multimeedia ja tema koht
infoühiskonnas, tunneb multimeedia alamosi, teab, multimeedia kasutusalasid, multimeedia
kasutamisel vajalikku riistvara, multimeedia programme/rakendusi ja orienteerub multimeedia
andmeformaatides ning oskab kasutada multimeedia programme/rakendusi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu:
3.1 SISSEJUHATUS. Definitsioon ja mõiste. Multimeedia koht infotehnoloogias.
Multimeedia ajalugu.
3.2 MULTIMEEDIA ALAMOSAD. Tekst, liikumatu graafika, graafika, animatsioon, heli ja
interaktiivsed lingid.
91
3.3 MULTIMEEDIA KASUTUSALAD. Haridus, väljaõpe, reklaam, turundus, ligipääs
informatsioonile, meelelahutus jt.
3.4 VAJALIK RIISTVARA. Paigaldus ja konfigureerimine: joystick, kõlarid, kõrvaklapid,
CD-ROM, helikaart, mikrofon, kaamera. Riistvara, mida läheb vaja multimeedia tegemiseks:
skänner, printer, videomonitor, videokaart. Paigaldus ja konfigureerimine.
3.5 MULTIMEEDIA PROGRAMMID. (RealPlayer, MediaPlayer, WINAMP jt.); tarkvarast
tulenevad nõuded riistvarale. Multimeedia draiverid.
3.6 TARKVARAPAKETT WEBCAM.
3.7 ANDMEFORMAADID. Heli ja videofailid ja (mp3, vaw, divX jt.).
3.8 MULTIMEEDIA STANDARDID.
3.9 TELEKONVERENTS (VIDEOKONVERENTS). Tehnoloogiad, kasutusvõimalused..
3.10 ARVUTIMÄNGUD. Liigid, teostus, multimeediakasutus.
3.11 MULTIMEEDIA ESITLUSTE LOOMINE Vahendid, hea tava.
3.12 MULTIMEEDIA INTERNETIS.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
teab, mis on multimeedia ja tema koht infoühiskonnas;
tunneb multimeedia alamosi;
teab, missugused on multimeedia kasutusalad;
tunneb multimeedia kasutamisel vajalikku riistvara;
teab multimeedia programme/rakendusi;
orienteerub multimeedia andmeformaatides.
Õppija oskab:
kasutada multimeedia programme/rakendusi.
5. Hindamine
Õppija sooritab teadmistekontrollid. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide tööde kaalutud
keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
92
2.51 LÕPUEKSAM
Maht 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija süvendab erialaseid teadmisi ja oskusi ning suudab kriitiliselt
ennast hinnata arvutiteaduste valdkonna töötajana, arendab kestvat õpivalmidust, täiendab
oma IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) alaseid oskusi ja teadmisi: informatsiooni
hankimise, süstematiseerimise, kriitilise hindamise, töötlemise ja kasutamise oskusi töö
arendamiseks. Uute teadmiste tootmise oskusi, suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni,
esitlemis- ning koostööoskusi, tugevdab sidemeid valdkonna tööeluga, kasutab
ettevõttepraktikal saadud kogemusi töö planeerimisel ja läbiviimisel.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Õppekava on läbitud täies mahus.
3. Õppesisu
Arvutite ja arvutivõrkude eriala lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest tööst.
3.1. TEOREETILINE OSA (test). Koosneb üld- ja põhiõpingute moodulites käsitletud
teemade ulatuses koostatud küsimustest. Teoreetilise osa võib asendada kutseeksami „IT
spetsialist I” või „IT spetsialist II” sooritamisega.
3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab
oskama planeerida ning teostada lahenduse arvuti ja arvutivõrkudega seotult. Õpilane peab
oskama hinnata tehtavate tööde mahtu ja planeerida vajalikke tegevusi, kasutada lahenduse
loomiseks vajalikke vahendeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma
tegevusi, töötada iseseisvalt või meeskonnas. Praktiline töö peab olema saanud vähemalt ühe
tegevspetsialisti hinnangu.
Praktilise töö hinde kujunemisel arvestatakse töö praktilist teostust, töö teostamise protsessi
kirjeldust, tegevspetsialisti hinnangut praktilisele tööle, töö nõuetekohast vormistust ning
lõputöö kaitsmist.
4. Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
93
erialast terminoloogiat;
põhimõisteid;
Õppija oskab
teadmisi süstematiseerida;
kasutada õppetöö käigus ning praktikal omandatud teadmisi ja oskusi;
suuliselt ja kirjalikult ennast väljendada.
5. Hindamine
Teoreetilise osa hindamisel arvestatakse õpilase õppeaastate jooksul omandatud teadmisi
õppekavas käsitletud teemade ulatuses.
Praktilise töö hinde kujunemisel arvestatakse töö praktilist teostust, töö teostamise protsessi
kirjeldust, töö nõuetekohast vormistust ning lõputöö kaitsmist.
Koondhindamine:
teoreetiline osa 50%
praktiline töö 50%
Koondhinne kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
94
V ÜLDHARIDUSAINED
1. EESTI KEEL
Maht 4 õn
1. Üldalused
1.1 Eesti keele aineõpetuse kohustuslik maht on 3 õppenädalat.
1.2 Ainekava kohustuslik õppesisu koosneb kahest osast: õigekeelsus (2 õn) ja
väljendusõpetus (1 õn). Ainekava teemade täpne paigutus ja järjestus kooli ainekavas on
kooli otsustada.
1.3 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada osa
väljendusõpetus lisaks 1õn. Seega on eesti keele õppemaht 4 õn.
2. Õppe-eesmärgid
Eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane:
• arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;
• arendab suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet;
• arendab oma õpioskusi ja tekstiga töötamise oskust;
• omandab suhtlemisvalmiduse;
• väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri.
3. Õppesisu
3.1 Õigekeelsus (2õn)
3.1.1 HÄÄLIKUÕPETUS. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine.
3.1.2 ÕIGEKIRJUTUS. Eesti keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia põhireeglid.
Võõrsõnade olemus ja ortograafia: h, f ja š kvantiteedi märkimine. Algustähe ortograafia
põhireeglid. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik. Arvude märkimine
kirjas. Sõnade poolitamine. Lühendamise põhimõtted; lühendite märkimine kirjas.
Keelekäsiraamatute kasutamine õigekirja kontrollimiseks.
3.1.3 VORMIÕPETUS. Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide ja
omadussõna võrdlusastmete moodustamine. Nimede käänamine. Arv- ja asesõna käänamise
erijooni. Pöördsõna vormistik. Pöördeliste ja käändeliste vormide moodustamine. Eesti keele
sõnaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks ja kontrollimiseks.
3.1.4 LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja kaudkõne.
Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine. Rektsioon.
3.1.5 KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused. Kirjakeele ja
argikeele sõnavara.
95
4. Õppesisu
4.1 Väljendusõpetus (2õn)
4.1.1 TEKST. Teksti mõiste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik; sidusus; alustus ja
lõpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt eesmärgist, adressaadist
ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine.
4.1.2 MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu,
arvustus, reportaaž, reklaam.
4.1.3 TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine; allikaviide;
konspekteerimine.
4.1.4 ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Keelekasutuse
kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.
4.1.5 TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri,
apellatsioon, volikiri, protokoll.
4.1.6 TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise
põhimõtted ja võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad sõnastus- ja
stiilivead.
4.1.7 TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.
4.1.8 SUULINE TEKST. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks
valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne. Informeerivad kõned:
ettekanne, sõnavõtt koosolekul.
5. Õpitulemused
Õpilane
• kasutab eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti;
• teab keeleõpetuse põhimõisteid, sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi;
• teab ortograafia põhireeglistikku;
•oskab kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja
vormimoodustuses.
Õpilane oskab
• eristada eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse;
• oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda;
• oma seisukohti põhjendada ja näiteid tuua;
• leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;
• loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust; saadud
ainestikku uue teksti loomisel kasutada;
• vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejaid kuulata;
• koostada ja esitada olmekõnet;
• koostada ja korrektselt vormistada olulisi tarbekirju.
6. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.
96
Iga õppesisus loetletud teema siseselt sooritatakse erinev hulk tunnikontrolle ja kontrolltöid
(kokku 3-8, sõltuvalt teemade ulatuslikkusest). Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab
aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid,
arvestustööde hindeid.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja eksamihinne.
2. KIRJANDUS
Maht 2 õn
1. Üldalused
1.1 Kirjanduse aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.
1.2 Ainekava kohustuslik õppesisu koosneb kahest osast: maailmakirjandus (1 õn) ja eesti
kirjandus (1õn). Ainekava teemade täpne paigutus ja järjestus kooli ainekavas on kooli
otsustada. Poeetika mõisteid õpitakse nii eesti kui ka maailmakirjanduse käsitlemisel.
1.3 Õppeaja jooksul on õpilane kohustatud läbi lugema vähemalt 8 ulatuslikumat
ilukirjandusteost, mille valikule viidatakse ainekavas suurtähtedega.
2. Õppe-eesmärgid
Kirjanduse õpetamisega taotletakse, et õpilane:
• saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest;
• rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri;
• väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi avardajat;
• mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.
3.Õppesisu
3.1 Poeetika
3.1.1 ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPÄRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse põhiliigid ja
-žanrid. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor.
3.1.2 LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lüroeepika.
3.1.3 DRAMAATIKA. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia,
draama. Dramatiseering, stsenaarium.
3.1.4 EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Eepos, romaan, novell,
jutustus, lühivormid.
3.2 Maailmakirjandus
3.2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid eepostest.
Antiikteater. Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi iseloomustus.
Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend.
3.2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe “Faust” I osa
(katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott “IVANHOE” või Hugo “JUMALAEMA KIRIK
97
PARIISIS” või Mérimée “CARMEN” või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või
Heine luule.
3.2.4. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi
iseloomustus. BALZACI või STENDHALI või FLAUBERT`i või TOLSTOI või
DOSTOJEVSKI üks romaan. Tšehhovi 1-2 novelli. REMARQUE`i või HEMINGWAY üks
romaan või Bulgakovi “MEISTER ja MARGARITA”. Hesse või Kafka või Salingeri üks
proosateos. Modernistlik luule. Näiteid 2-3 autori loomingust: Baudelaire, Mallarme,
Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot.
Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 1–2 autori loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht,
Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked). Postmodernismi iseloomustus. Üks tänapäeva
MAAILMAKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.
3.3 Eesti kirjandus
3.3.1 EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus.
Kreutzwaldi muinasjutud. „Kalevipoeg“ (katked). Koidula luule. Liivi luule. KITZBERGI või
VILDE üks näidend.
3.3.2 EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. “Noor-Eesti” kirjanduse ja keele ja
kunsti uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest. Tuglase 1–2
novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare “TÕDE ja ÕIGUS” I osa.
3.3.3 EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas,
Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. Üks TRAADI või VALTONI või UNDI proosateos.
Näiteid 2–3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik, Viiding, Kareva. Üks
KROSSI romaan. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.
4. Õppesisu
4.1 Eesti nüüdiskirjandus
4.1.1 Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani. Gailiti või
Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid “Ristideta hauad” või Helbemäe
“Ohvrilaev”.
4.1.2 PROOSA. Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi proosast.
Näiteid Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.
4.1.3 LUULE. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid
kassetipõlvkonna luulest.
4.1.4 DRAMAATIKA. Vetemaa või Kruusvalli ühe näidendi lähivaatlus.
4.1.5 UUEM KIRJANDUS. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode
teostest; 1-2-teose lähivaatlus.
5. Õppesisu
5.1 Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses
5.1.1 LÄÄNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway ühe teose lähivaatlus. Näiteid Hesse
või Th. Manni lühiproosast. Näiteid Hamsuni loomingust. Hašek “Vahva sõduri Švejki
juhtumised maailmasõja päevil” (katked). Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus. Christie ühe
teose lähivaatlus.
98
5.1.2 VENE KIRJANDUS. Bulgakovi ühe teose lähivaatlus. Näiteid Majakovski või Jessenini
luulest. Näiteid Solženitsõni loomingust.
5.1.3 DRAMATURGIA. 1-2 näidendi lähivaatlus.
5.1.4 UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lähivaatlus.
6. Õpitulemused
Õpilane:
• mõistab ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust;
• on lugenud vähemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost;
• teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires;
• teab poeetika põhimõisteid;
• oskab loetud kirjandusteoste kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada.
• teab üldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani,
• teab eesti nüüdiskirjanduse tähtsamaid esindajaid,
• oskab loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi, mõtteid ja
seisukohti.
• teab käsitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat;
• väärtustab kirjandust aja ja inimese kujutajana.
7. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Iga õppesisus loetletud teema
kestel toimub jooksev hindamine tundides (kirjanduslike tekstide analüüs, ülesanded,
rühmatööd tunnis, tunnikontrollid). Iga tervikteose läbilugemise järel sooritatakse erinevad
hindelised ülesanded läbiloetud teose põhjal (2-4, vastavalt teose mahule). Aine kokkuvõtva
hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
3. VÕÕRKEEL
Maht 6 õn, sellest A-võõrkeel (inglise keel või saksa keel) 3 õn
B-võõrkeel (vene keel) 3 õn
1. Üldalused
1.1.Võõrkeele aineõpetuse kohustuslik maht eesti õppekeelega õpperühmades on 6
õppenädalat
1.2. Õppenädalate järjestus on fikseeritud kooliõppekavas.
99
2. Õppe-eesmärgid
Võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
• tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust;
• saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;
• kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;
• omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;
• oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;
• julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes;
• oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;
• teab õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende
kasutamist kõnes ja kirjas;
• oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.
3. Õppesisu
3.1 Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
3.1.1 PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas,
majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha,
taskuraha.
3.1.2 INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused,
nõrkused, suhted teistega.
3.1.3 LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja
loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn.
3.1.4 HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele
maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž.
3.1.5 INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid,
tehnika areng.
3.1.6 IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja
tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.
3.1.7 KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst.
3.1.8 MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll.
3.1.9 EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad,
olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.
3.1.10 ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja
poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed,
söögitraditsioonid ja rahvustoidud.
3.2 Keeleteadmised
3.2.1 Inglise keel:
• nimisõna: üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad,
nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne,
kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all,
every, whole, none of jt;
100
• artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega;
artikli asendajad; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma
artiklita;
• omadussõna: -ing, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; liitomadussõnad; so ja such,
enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid (not) as...as, not
enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little +
loendatav/loendamatu nimisõna; omadussõna + to-infinitiiv/that osalause : I'm happy to see
them again/He was happy that they were coming to the party;
• arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud;
• asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every,
each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it, there;
• tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive,
passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple;
• tegusõna põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't, ought to,
should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused
(Conditional I, II); ajamääruslaused;
• määrsõna: määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather, right,
shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply
jt;
• eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till since,
from...to/till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under, above, behind,
in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite,
round, next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in with, without; eessõnalised
fraasid at the beginning of jt; nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda ees teatud eessõna by
car, for sale, at last jt; nimi-, omadusja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna
advice on, afraid of, belong to jt;
• lauseõpetus: fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine
tervikuks (cohesion); idioomid keeles;
• sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, not only...but also; vastandavad sidesõnad
however, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad then, therefore; alus-,
sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if, whether, who, whose, what, which,
whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever;
ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when, after, before, since, until/till, whenever,
while, as long as, all the time, by the time; viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the
way; võrdlusmääruslauseid alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the;
otstarbemääruslauseid alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid
alustavad sidesõnad since; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid
alustavad sidesõnad even if, in case, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad sidesõnad
although, even if;
• sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad järelliited -er/-
or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, - ence/-ance, -ess, -hood, -ity,
-ship, -th; enamesinevad omadussõnu tuletavad järelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -
ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y; enamesinevad omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-,
post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); enamesinevad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/-
101
ify; enamesinevad tegusõnu tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-,
re-, un-, under-.
3.2.2 Saksa keel:
• nimisõna: nimisõna ja grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja
vormitunnuste järgi; nimisõnade ainsus ja; ainult ainsuses või ainult mitmuses kasutatavad
nimisõnad; nimisõna käänamine, nimisõna käändkonnad (tugev, nõrk, naissoost nimisõnad);
• artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli kasutamine
üldnimedega, ainenimedega, abstraktse tähendusega nimisõnadega, geograafi-liste ja
isikunimedega; • omadussõna: käänamine; omadussõna öeldistäite ja täiendina;
võrdlusastmed ja nende kasutamine; omadussõna substantiveerimine;
• arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud (liht- ja kümnendmurrud); protsent;
kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, vahemaad;
• asesõna: isikulised asesõnad, käänamine ja kasutamine; omastavad asesõnad, käänamine ja
kasutamine; näitavad asesõnad dieser, jener, der, derselbe; siduvad asesõnad der, die, das;
umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad man, einer, keiner, jeder, jemand, niemand,
etwas, alle(s), nichts, beide, viele, einige, mehrere; küsivad asesõnad wer, was, was für einer,
welcher;
• tegusõna: reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad, nende põhivormid ja
pööramine; tegusõnade haben ja sein ja werden kasutamine; modaaltegusõnad, pööramise
iseärasused, tähendused ja kasutamine infinitiiviga ning põhiverbina, tarindi
modaalverb+infinitiivperfekti moodustamine; enesekohased tegusõnad; umbisikulised
väljendid tegusõnaga; indikatiivi aktiivi ajavormid Präsens, Präteritum (moodustamine ja
kasutamine);
• käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine;
• konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I ja
Konditional I (würde+Infinitiv I) moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovlausetes,
viisakate küsimuste ja soovide väljendamiseks, võimalikkuse/potentsiaalsuse väljendamiseks;
• passiiv: Vorgangspassiv Präsens, Präteritum, Perfekt; Präsens, Präteritum; isikuline ja
umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); eessõnade von ja durch kasutamine
kolmeliikmelises isikulises passiivis; Infinitiv I Aktiv, Infinitiv I Vorgangspassiv; Infinitiivi
kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivi substantiveerimine; infinitiivkonstruktsioonid
um...zu, ohne...zu, statt...zu, haben...zu, sein...zu; oleviku ja mineviku kesksõnad (Partizip I,
Partizip II); tegusõnade rektsioon;
• määrsõna: koha-, aja- viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;
• modaalsed abisõnad: modaalsõnad anscheinend, hoffentlich, leider, sicherlich, vielleicht,
wahrscheinlich, wohl; partiklid aber, auch, denn, doch, eben, erst, ja, mal;
• eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über,
unter, vor, zwischen); eessõnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach,
seit, von, zu; passiivselt omandatavad eessõnad (binnen, entsprechend, gemäß, laut, zufolge,
zuliebe, zuwider); eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang);
eessõnad genitiiviga (anstatt, außerhalb, trotz, ungeachtet, unweit, während, wegen;
102
• sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (Konjunktionadverbien) (und,
sowohl...als, auch, weder...noch, nicht nur...sondern auch, außerdem, oder, entweder...oder,
sonst, aber, doch, jedoch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also,
trotzdem, zwar...aber (trotzdem); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil, nachdem, bevor,
ehe, bis, seit(dem), während, obwohl, als ob, so da8, soviel, soweit);
• lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise
vormi (finite Verbform, finites Verb) asukoha järgi; lauseliikmed (alus, öeldis ja neid
laiendavad kohustuslikud ja vabad lauseliikmed (sihitis, määrus, täiend); tähtsamad
sõnajärjereeglid;
• liitlause; rindlause ja põimlause;
• põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktiliste funktsioonide järgi, kõrvallausetele
vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruktionen): täiendlaused
(Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze), määruslausete
(Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused (Temporalsätze), viisilaused (Modalsätze), võrdluslaused
(Komparativsätze), põhjuslaused (Kausalsätze), tingimuslaused (Konditionalsätze),
otstarbelaused (Finalsätze), tagajärjelaused (Konsekutivsätze), möönduslaused
(Konzessivsätze), määralaused (Restriktivsätze), vastandlaused (Adversativsätze);
• sõnatuletus: liitsõnad (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimiomadus- ja
tegusõnade tuletamine ees- ja järelliidetega; nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -
schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -haft, -los, -sam); nimi-
ja omadussõnade eesliited (un-, Un-, miß-, Miß-); tegusõnade lahutamatud eesliited (be-, emp-
, ent-, er-, ver-, zer-, ge-, miß-); tegusõnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf, aus-, bei-, mit-
, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-, hin-, los-, weg-); tegusõnade lahutatavad/lahutamatud
eesliited (durch-, über-, um-, unter-);
• õigekiri: suur ja väike algustäht nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamisel; punkt, küsi-
ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.
3.2.3 Vene keel:
• nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses;
• omadussõna: võrdlusastmed (na redkost krassivaja, udivitelno komfortnõi, tšrezvõtšaino
interesnoje);
• arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine;
• asesõna: asesõnade käänamine;
• tegusõna: pööramine, ajavormid;
• määrsõna: võrdlusastmed;
• eessõna: nesmotrja na ..., vopreki (tšemu?), eessõnade sünonüümia;
• sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takže i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...;
• lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna lihtlauses;
liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja määruslause);
• sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused;
• õigekiri: rõhuta täishäälikud; eessõna ja nimisõna lahku kirjutamine; arvsõnade õigekiri;
ees- ja perekonnanimede ning tähtsamate geograafiliste nimede õigekiri; kirjavahemärgid
(punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma liht- ja liitlauses);
103
• praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid ja paronüümid; viited;
subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit
väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised iseärasused;
enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-, spordi-, psühholoogia,
sotsioloogia ja loodusalased terminid.
4. Õpitulemused
Kuulamisel õpilane:
• mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on
lähedased standardkeelele;
• oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot;
• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;
• oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi; • mõistab 5–10-minutilist lühiloengut
ning eristab sellest olulist infot.
Kõnelemisel õpilane:
• oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;
• oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja seisukohti;
• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;
• oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;
• oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.
Lugemisel õpilane:
• mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;
• oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;
• oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, kirjapilte;
• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;
• teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi
kasutada võõrkeelset teksti lugedes;
• oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;
• oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.
Kirjutamisel õpilane:
• oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;
• oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;
• oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele;
• oskab kirjutada elulookirjeldust (CV);
• oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet;
• oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;
• teab õigekirja ja kirjavahemärke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil.
5. Hindamine A- võõrkeel
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.
104
Perioodi hindamine toimub õppetöögraafikus ette nähtud perioodide järel, mille alusel
pannakse välja osa kokkuvõtvatest hinnetest. Perioodi hindamine – toetub üksiktulemuste
hindamisele.
Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine toimub jooksvate hinnetega
(tõlketöö, test, referaat, rühmatöö või muu suuremahuline teadmiste ja oskuste kontroll teema
läbimise järel). Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavate
õpitulemuste saavutatust.
Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja jooksvaid hindeid, iseseisvate
tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
6. Hindamine B-võõrkeel
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.
Hinnatakse õpilase igapäevast õppetööd: keeleoskuse kõiki aspekte ning iseseisvat lugemist ja
referaatide koostamist, ettekannete tegemist (tugevates gruppides). Väljendamisoskust
rollimängus/intervjuus, vestluses, raamatute, filmide arutlusel. Kirjalikult koostatud
dokumente, elulookirjeldust; jutukest, kirjandit, arvamusavaldust.
Teema läbimise järel sooritatakse kas kontrolltöö, test või arvestus (sõltuvalt grupist). Aine
kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid
hindeid, iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
4. MATEMAATIKA
Maht 5 õn
1. Üldalused
1.1.Matemaatika aineõpetuse kohustuslik maht on 4 õppenädalat:
• Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn);
• Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn);
• Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn);
• Piirväärtus ja tuletis (1 õn).
1.2.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada osa
Funktsioonid II lisaks 1õn. Seega tuleb aine kogumahuks 5 õn.
2. Õppe-eesmärgid
Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri arengus;
• omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab neid
kasutada ülesannete lahendamisel;
• arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust;
105
• arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos matemaatiliste
sümbolite kasutamisega;
• arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud ülesannete
lahendamisel;
• omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeainete õppimist ja
õpingute jätkamist valitud erialal;
• õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.
3. Õppesisu
3.1 Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn)
3.1.1 REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja
reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste
lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste.
Arvu n-es juur. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.
3.1.2 VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks
taanduvad võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga
lineaar- ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühe tundmatuga
lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.
4. Õppesisu
4.1 Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn)
4.1.1 TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt. Ringjoone
kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende
väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast.
Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse
nurga siinus, koosinus ja tangens. Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab ⋅ sinC).
Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.
4.1.2 VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite
liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori
skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori ristseis ja kollineaarsus.
5. Õppesisu
5.1 Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn)
5.1.1 JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja
algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge
vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joonte
lõikumisülesanne.
5.1.2 JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada.
Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa valemid.
Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.
5.1.3 FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramis- ja
muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon.
Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni nullkohad,
106
positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni
ekstreemumid.
6. Õppesisu
6.1 Piirväärtus ja tuletis. Hulktahukad ja pöördkehad (1 õn)
6.1.1 PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni
piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis.
Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste
leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine.
Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad juhud.
6.1.2 HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike. Korrapärane prisma ja
püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja kera, nende täispindala ja ruumala.
Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta.
7. Õppesisu
7.1 Funktsioonid II (1 õn)
Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-2). Funktsiooni y = √x ja y = 3√x.
Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex) ja lihtsamad
rakendused. Lihtsamad eksponentvõrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste logaritmimine ja
potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x). Siinus-, koosinus- ja
tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m.
Trigonomeetrilised põhivõrrandid.
8. Matemaatika õpitulemused
Õpilane:
• oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi
hinnata;
• oskab teisendada algebralisi avaldisi:
• oskab lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja
võrratussüsteeme;
• oskab kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel;
• oskab lahendada kolmnurgaülesandeid;
• teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada nende
pindala ja ruumala;
• tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste
lihtsustamisel;
• teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid;
• oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi;
• saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada;
• oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid;
• saab aru matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist;
• oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning neid
lahendada;
• oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi;
107
• oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;
• saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.
9. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Individuaalne hindamine - kirjalikud tööd, grupitööd (paaristöö) iga teema ulatuses neli
hinnet. Teema lõppeb kokkuvõtliku kontrolltööga.
Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse
hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja eksamihinne.
5. FÜÜSIKA
Maht 4 õn
1. Üldalused
1.1 Füüsika aineõpetuse kohustuslik maht on 3 õppenädalat:
• mehaanika (1 õn);
• elektromagnetism (1 õn);
• mateeria vormid: aine ja väli (1 õn).
1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada füüsikat
neljaõppenädalase (160 õppetundi) ainekava järgi.
2. Õppe-eesmärgid
Füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;
• tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas;
• omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks,
seletamiseks ning prognoosimiseks;
• tutvub füüsikaseaduste universaalsusega;
• mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste
teadustega;
• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid säästes;
• kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud väärtushinnangud,
tegutseb loodust säästvalt.
108
Füüsika ainekava (4 õn)
3. Õppesisu
3.1 Mehaanika
3.1.1 MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt muutuv
liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade vastastikmõju:
mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus, Newtoni teine seadus,
Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine.
Mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise
energia miinimumprintsiip.
31.2 PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja pöörlemisperiood,
joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus. Võnkumine: periood, sagedus,
hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete
levimisel esinevad nähtused.
4. Õppesisu
4.1 Soojusõpetus
4.1.1 IDEAALNE GAAS, SELLE OLEK JA OLEKU MUUTUMINE, SISEENERGIA.
Molekul, mikroparameeter, makroparameeter, soojusliikumine, siseenergia, temperatuur,
soojushulk, gaasi rõhk, ideaalse gaasi olekuvõrrand, rõhu ja absoluutse temperatuuri seos.
Termodünaamika esimene printsiip. Termodünaamika teine printsiip. Pööratav ja
mittepööratav protsess, entroopia.
4.1.2 SOOJUSMASIN, SOOJUSMASINA KASUTEGUR. AINE AGREGAATOLEK JA
SELLE MUUTUMINE. Vedelik. Pindpinevus. Märgamine. Kapillaarsus. Õhuniiskus. Tahkis.
Tahkise liigid ja omadused. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõre.
5. Õppesisu
5.1 Elektromagnetism
5.1.1 ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse seadus,
Coulomb`i seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.
5.1.2 ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring: Ohmi
seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rööpühenduse seadused. Elektrivoolu
töö ja võimsus.
5.1.3 MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud.
Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.
5.1.4 ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete liigid,
energia ja levimise kiirus.
5.1.5 VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse peegeldumine.
Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse murdumine, murdumisnäitaja.
Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni energia ja sageduse seos. Fotoefekt.
6. Õppesisu
6.1 Mateeria vormid: aine ja väli
6.1.1 AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika. Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri
postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel.
109
Tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop,
radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajõud. Tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine, tuumade
süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse.
6.1.2 AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet,
meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke ja evolutsioon.
6.1.3 NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT. Maailma pildi mõiste ja ajalooline
areng. Mateeria põhivormid. Aine ja väli. Vastastikmõjude liigid. Jäävusseadused.
Põhiprintsiibid.
7. Füüsika õpitulemused
Õpilane teab
• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjustingimusi, seost
teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;
• füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid;
• seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut ja seaduse
rakendatavust;
• füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust;
• mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid;
• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;
Õpilane oskab:
• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;
• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;
• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid;
• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt;
• kasutada mõõteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi;
• töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi;
• lahendada probleemülesandeid ainekava mahus;
• rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.
8. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde ja arvestustööde hindeid.
Mooduli jooksul tuleb sooritada 3 kontrolltööd. Kontrolltöö koosneb kahest osast: teooriast ja
ülesannetest. Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
110
6. KEEMIA
Maht 3 õn
1. Üldalused
1.1 Keemia aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat:
• üldine ja anorgaaniline keemia (2 õn);
• orgaaniline keemia (1 õn);
1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada ainet keemia
kolmeõppenädalase (120 õppetunni) ainekava järgi.
2. Õppe-eesmärgid
Keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi
kujunemiseks;
• laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest
mõistetest ja seaduspärasustest;
• mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses, ühiskonnas
ja argielus;
• õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses
olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus;
• õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks;
• arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;
• oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus;
• õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse tagajärgedesse;
• mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega, keemia
integratsiooni teiste loodusteadustega;
• oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas, mõista selle
säilitamise vajalikkust.
Keemia ainekava (3 õn)
3. Õppesisu
3.1 Üdine ja anorgaaniline keemia (1õn)
3.1.1 ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad,
nende nomenklatuur, keemilised omadused.
3.1.2 ARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutused
reaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise arvutused.
3.1.3 KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL. ELEKTROLÜÜTIDE
LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja pöördumatu reaktsioon, keemiline
tasakaal. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja
nõrgad elektrolüüdid. Lahuse pH.
3.1.4 METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised füüsikalised
omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega,
111
lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metalliühendid, nende levik looduses; Metallide
korrosioon ja korrosioonitõrje Keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.
3.1.5 MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID. Mittemetallide võrdlev
iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia. Lühiülevaade tähtsamatest
mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni).
Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide ühenditega seotud
keskkonnaprobleemid.
4.1 Õppesisu
4. Orgaaniline keemia I (1õn)
4.1.1 SISSEJUHATUS. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel,
isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri
vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid.
Alkaanid olmes ja tehnikas.
4.1.2 POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENÜHENDID,
ALKOHOLID, AMIINID). Asendusrühm. Polaarne side, osalaengud, polaarse sideme
katkemine. Nukleofiil, elektrofiil. Reaktsiooni mehhanismi analüüs. Nukleofiilne
asendusreaktsioon. Halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid. Alkoholide struktuur
ja omadused. Funktsionaalrühm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape.
Vesinikside. Eetrite määratlemine. Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.
4.1.3 MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID,
ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Alkeenid ja alküünid. Kaksiksideme
nukleofiilsus. Elektrofiilne liitumine kaksiksidemele. Areenid. Aromaatsus. Areenide
asendusreaktsioonid. Fenoolid, nende erinevus alkoholidest. Delokalisatsioon. Aromaatsete
ühendite keskkonnaohtlikkus.
5. Õppesisu
5.1 Orgaaniline keemia II (1 õn)
5.1.1 KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide ja ketoonide
struktuur. Polaarne kaksikside, selle reaktsioonid. Aldehüüdide redoksomadused. Sahhariidide
mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus. Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid.
Funktsionaalderivaadid − estrid ja amiidid. Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende bioloogiline
tähtsus. Aminohapped. Valgud, nende bioloogiline tähtsus.
5.1.2 POLÜMEERID. Polümeeride keemia põhimõtted. Polümerisatsioon ja
polükondensatsioon.
5.1.3 ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid.
Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused. Katalüüs.
6. Keemia õpitulemused
Õpilane:
• oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate keemiliste
elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite (oksiidid,
vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid;
• teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada;
112
• mõistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib kujuneda
tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada välistegurite mõju
keemilisele tasakaalule;
• tunneb põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise
võimalusi;
• oskab koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omaduste, otsustada
reaktsiooni toimumise üle;
• oskab eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nende tugevust;
• oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral);
• oskab lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja
segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel (arvestades saagist, kadu,
ülehulka);
• oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud valem, graafiline kujutis);
• tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid,
halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, ketoonid,
karboksüülhapped, estrid, areenid);
• oskab õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri järgi ning
konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid;
• teab struktuuri ja omaduste vastavust;
• mõistab süsinikuühendite reaktsioonide käsitlust vabade radikaalide, nukleofiilide ja
elektrofiilide tasandil;
• oskab ennustada ainete happelis-aluselisi omadusi ja keemilist käitumist ning koostada
vastavaid võrrandeid õpitud reaktsioonitüüpide raamides;
• oskab ennustada ainete olulisemaid füüsikalisi omadusi: suhteline keemistemperatuur,
lahustuvus vees ja orgaanilistes lahustites;
• oskab etteantud monomeeri põhjal koostada polümeeri struktuuri ja vastupidi;
• mõistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes;
• oskab struktuurist lähtudes selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete keemilist
alust, võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust;
• oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohta;
• oskab teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjal, vastu võtta ja
analüüsida temale uut keemiateavet (ka graafiliste andmete põhjal);
• on tuttav Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleemidega.
7. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.
Igal õppenädalal sooritatakse õppesisus loetletud teemade kohta kolm arvestuslikku tööd.
Jooksvad hinded annavad lisaks igal õppenädalal ühe arvestusliku hinde. Aine kokkuvõtva
hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud arvestuslikke
hindeid, iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
113
7. GEOGRAAFIA
Maht 1 õn
1. Üldalused
1.1. Geograafia aineõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal:
2. Õppe-eesmärgid
Geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest
seostest;
• oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes;
• on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;
• väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust;
• saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles;
• oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt
esitatud teavet
• oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada kaasaegseid
infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;
• oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.
Geograafia ainekava (1 õn)
3. Õppesisu
3.1 Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia
3.1.1 KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid.
Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende rakendused.
3.1.2 MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,
atmosfäär, biosfäär.
3.1.3 LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja
maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale.
3.1.4 PEDOSFÄÄR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hävimine
vee ja tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.
3.1.5 ATMOSFÄÄR. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid.
Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: sudu, happevihmad,
osooniaugud, kasvuhooneefekt.
3.1.6 HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool. Kliima mõju
äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle kujunemine, filtratsioon.
Pinna- ja põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres. Meretaseme
kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine ja
kaitse.
3.1.7 MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa süsteemide
vastasmõju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.
3.1.8 KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme näitajad.
Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.
114
3.1.9 MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja
selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused.
Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade
keskkonnaprobleemid.
3.1.10 KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse üldine
struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse
globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.
3.1.11 ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia
kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja töötlemine. Tahkete kütuste
kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad
keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.
3.1.12 PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Peamiste
põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia. Põllumajandusega
kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid.
3.1.13 TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika. Regioonide
veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.
3.1.1.4 TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri sotsiaal- ja
turismiteenused. Turism ja selle geograafia.
4. Õpitulemused
Õpilane teab:
• erinevaid asukoha määramise meetodeid;
• Maa sfääre;
• erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;
• mulla hävimist mõjutavaid tegureid;
• vee liikumist maailmameres;
• merede ja ookeanide reostusallikaid;
• riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;
• riikide liigitust nende arengutaseme alusel;
• maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;
• rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid;
• rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;
• rahvusvahelisi firmasid;
• rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;
• kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse;
• erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi;
• erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi;
• põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgelt arenenud
riikides ja arengumaades;
• põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme;
• erinevaid transpordiliike;
• peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid;
• äri-, sotsiaal- ja turismiteenuseid.
115
Õpilane saab aru:
• Maa sfääride vahelistest vastasmõjudest;
• laamade liikumise teooriast;
• füüsikalise ja keemilise murenemise protsessist ja seosest mulla kujunemise ja arenguga;
• muldade kaitse vajalikkusest;
• üldise õhuringluse olemusest ja mõjust maailma erinevate piirkondade kliimale;
• saab aru inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja selle tagajärgedest;
• loodusliku veeringe olemusest ja sellega seotud looduslikest protsessidest;
• veeolude ajalistest muutustest;
• vee liikumisest maailmameres ja sellega seotud looduslikest protsessidest;
• demograafilise ülemineku teooriast;
• rahvastikupoliitika erinevusest arenenud ja arengumaades;
• globaliseerumise olemusest;
• rahvusvaheliste firmade osast maailmamajanduses;
• kaasaegse maailma energiamajandusest;
• transpordi arengust ja selle mõjust teistele majandusharudele;
• side ja infosüsteemide tähtsusest kaasaegses maailmamajanduses;
• looduse ja ühiskonna vastasmõjudest kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja
säästliku arengu vajadusest;
• teenuste osatähtsuse kasvust kaasaegses majanduses
Õpilane oskab:
• kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks ja üldistuste
tegemiseks;
• tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest;
• määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;
• hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
• analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju inimesele,
majandustegevusele ja keskkonnale;
• analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja
majanduslikke kahjusid;
• hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses;
• analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale.
• tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;
• näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike;
• iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neid arengutaseme
alusel;
• võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates
regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi;
• iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada
taolise paiknemise põhjusi;
• näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;
• tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
• tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud riikidele ja arengumaadele;
116
• analüüsida muutusi maailma energiamajanduses;
• näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi;
• analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailma erinevates regioonides;
• hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi;
• iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusi maailma
erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust;
• analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi;
• kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, Internet, CD jne)
teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;
• analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud nähtuste
arengusuundadest;
• kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.
Õpilaste teadmisi hinnatakse kontrolltööde või testidega iga kolme teema järel. Aine
kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid
hindeid, iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Kui õpilane on puudunud üle poolte õppetundidest, siis sooritab ta arvestuse.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
8. BIOLOOGIA
Maht 3 õn
1. Üldalused
1.1. Bioloogia aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.
1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada ainet
bioloogia kolmeõppenädalase (120 õppetunni) ainekava järgi.
2. Õppe-eesmärgid
Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi;
• saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest;
• omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes;
• oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte;
• saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest;
• teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme;
117
• tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda;
• väärtustab bioloogilist mitmekesisust;
• omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide
lahendamiseks;
• süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest ning saab aru
nende rakenduslikest väärtustest;
• seostab bioloogias omandatud teadmisi igapäevaeluga;
• kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid ning oskab
hinnata nende tõepärasust;
• mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel;
• orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes.
Bioloogia ainekava (3 õn)
3. Õppesisu
3.1 Bioloogia I osa (1 õn)
3.1.1 ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Loodusteadusliku
uurimismeetodi rakendamine.
3.1.2 ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Keemilised elemendid ja anorgaanilised
ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped,
nende ülesanded.
3.1.3 RAKK. Rakuteooria. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seene-raku
eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine. Nende
osa looduses ja inimtegevuses.
3.1.4 ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja
energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Fotosüntees
ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.
4. Õppesisu
4.1 Bioloogia II osa (1 õn)
4.1.1 ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine. Interfaas ja
mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise,
kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja
sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused.
4.1.2 PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja
translatsioon. Geenide avaldumine. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus. Nende paljunemine
DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramise geneetiline mehhanism erinevatel
organismirühmadel. Inimesel enam esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded.
Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid.
4.1.3 RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide
biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid.
Geenitehnoloogia selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.
118
5. Õppesisu
5.1 Bioloogia III osa (1 õn)
5.1.1 INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende
neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism.
5.1.2 ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid.
Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemi struktuur ja selle ajalised
muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus.
Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika.
5.1.3 EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid.
Eluslooduse süstemaatika. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid.
Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon.
6. Bioloogia õpitulemused
Õpilane teab:
• elu põhilisi tunnuseid;
• organismides enam esinevaid keemilisi elemente ja nende funktsioone;
• organismides esinevaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid ja nende tähtsust;
• rakuteooria põhiseisukohti;
• taime-, looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikke ja talitluslikke iseärasusi;
• raku metabolismi põhietappe ja nende seoseid;
• rakus toimuva glükoosi aeroobse ja anaeroobse lagundamise tulemust ja tähtsust;
• ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses;
• fotosünteesi kulgemise tingimusi, tulemust ja tähtsust;
• raku jagunemise (mitoosi ja meioosi) eesmärki, üldist käiku, tulemust ja bioloogilist
tähtsust;
• inimese sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi;
• pärilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme;
• Mendeli seadusi ja nende rakendusvõimalusi;
• rakendusbioloogia osast tööstuses, põllumajanduses ja meditsiinis;
• biotehnoloogilisi rakendusi;
• inimese elundkondi ja nende ülesandeid;
• inimorganismi talitluste neuraalset ja humoraalset regulatsiooni;
• inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme;
• ökosüsteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid;
• keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme;
• Eesti keskkonnapoliitika põhiseisukohti;
• elu päritolu hüpoteese;
• liigitekke geneetilisi aluseid;
• Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;
• mikro- ja makroevolutsioonilisi muutusi;
• bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvaid elukutseid.
Õpilane saab aru:
• eluslooduse organiseerituse ja uurimise tasemetest;
119
• teadusliku meetodi rakendustest;
• organismides esinevate keemiliste elementide funktsioonidest;
• anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ülesannetest organismis;
• rakkude ehituse ja talitluse omavahelisest kooskõlast;
• taime- looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikest ja talitluslikest iseärasustest;
• organismi aine- ja energiavahetuse omavahelistest seostest;
• rakkudes toimuva aeroobse ja anaeroobse glükoosi lagundamise põhjuslikkusest ja
tulemustest;
• fotosünteesi kulgemise tingimustest, tulemusest ja tähtsusest;
• sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevustest;
• mitoosi ja meioosi toimumise eesmärgist, eripärast, tulemusest ja bioloogilisest tähtsusest;
• inimese sünnieelses ja -järgses arengus toimuvatest muutustest;
• pärilikkuse molekulaarsetest mehhanismidest;
• pärilikkuse ja keskkonna osast inimese tunnuste kujunemisel;
• inimese geneetiliste puuete tekkepõhjustest;
• päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse vormidest ja bioloogilisest tähtsusest;
• Mendeli seaduste olemusest ja nende rakenduslikest võimalustest;
• viiruste ehituslikust eripärast ja nende osatähtsusest looduses;
• rakendusbioloogia valdkondadest ja praktilisest tähtsusest;
• biotehnoloogia osast tööstuses ja põllumajanduses;
• geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest ja sellega seonduvatest probleemidest;
• bioloogiateaduste osast meditsiinis;
• inimese elundkondade ehitusest ja talitlusest;
• inimese elundkondade neutraalse ja humoraalse regulatsiooni mehhanismidest;
• kesknärvisüsteemi osast inimese füsioloogias;
• ökosüsteemides valitsevatest suhetest;
• ökoloogiliste tegurite mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;
• ökoloogilise tasakaalu säilitamise tähtsusest;
• inimtegevuse mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;
• säästva arengu vajadustest ja põhimõtetest;
• eluslooduse mitmekesisuse säilitamise vajadusest;
• bioloogilise evolutsiooni mehhanismidest ja põhisuundadest;
• liigitekke geneetilistest alustest;
• inimese evolutsiooni kulgemise võimalikest teedest ja suundadest.
Õpilane oskab:
• kirjeldada organismide elu tunnuseid;
• selgitada rakustruktuuride ehitust ja talitlust;
• eristada joonisel taime-, looma-, seene- ja bakterirakku;
• vaadelda rakke mikroskoobiga ja eristada selles nähtavaid põhilisi rakustruktuure;
• selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid;
• kirjeldada rakkudes toimuvat aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist ning selgitada
nende tähtsust;
• selgitada fotosünteesi kulgemise tingimusi ja tähtsust;
120
• tuua taime- ja loomariigis esineva sugulise ja mittesugulise paljunemise näiteid;
• kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus;
• selgitada erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet;
• selgitada organismi genotüübi ja keskkonnategurite osa fenotüübi kujunemisel;
• kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme;
• selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid geneetika ülesannete lahendamisel;
• selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses;
• kirjeldada viiruste ehitust ja selgitada nende osa looduses;
• tuua näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest;
• kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvõimalusi ja nendega kaasnevaid eetilisi probleeme;
• selgitada inimese elundkondade ehitust ja talitlust;
• kirjeldada inimese elundkondade talitluste neuraalse ja humoraalse regulatsiooni
mehhanisme;
• eristada erinevaid ökoloogilisi tegureid ja tuua näiteid;
• kirjeldada ökosüsteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid;
• analüüsida regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme;
• lahti mõtestada säästva arengu seisukohti;
• tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest ja pakkuda välja nende lahendusvõimalusi;
• selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;
• tuua näiteid mikro- ja makroevolutsioonilistest protsessidest;
• kirjeldada inimese evolutsiooni etappe ja suundi;
• selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.
7. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Bioloogia aine jaguneb 3 ossa, milles on kokku 10 alateemat.
Iga alateema lõpeb kontrolltööga. Lõplik hinne (aastahinne) kujuneb kontrolltööde kaalutud
keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
9. AJALUGU
Maht 4 õn
1. Üldalused
1.1 Ajaloo aineõpetuse kohustuslik maht on kolm õppenädalat:
• Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1 õn);
• XX sajandi ajalugu (2 õn).
1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada lisaks 0,5 õn
Eesti ajalugu ja 0,5 õn XX sajandi ajalugu. Seega tuleb aine kogumahuks 4 õn.
121
2. Õppe-eesmärgid
Ajaloo õpetusega taotletakse, et õpilane
• suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga;
• oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet;
• mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis;
• mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende lahendamisel;
• oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja -protsesse;
• oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse üle.
3. Õppesisu
3.1 Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1,5 õn)
3.1.1 MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega. Muinasusund ja
ristiusu levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades 13. sajandi
algul. Muistne vabadusvõitlus
3.1.2 VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja
majandusolud 14.– 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sõda ja
selle tagajärjed.
3.1.3 ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda.
3.1.4 VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine. Majanduslik
areng. Elu-olu ja kultuur.
3.1.5 RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja reformid.
Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri
kujunemine.
3.2 XX sajandi ajalugu (2,5 õn).
3.2.1 MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi
algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus.
3.2.2 ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti
iseseisvumine. Vabadussõda.
3.2.3 MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus.
Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.
3.2.4 TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-1940.
Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.
3.2.5 MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne tööstusriigid.
Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.
3.2.6 MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti
taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.
4.Õpitulemused
Õpilane:
• oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu läbi;
• oskab analüüsida lähiajaloo probleeme;
• oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja
seisukohti;
122
• oskab analüüsida massimeedia informatsiooni;
• oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt,
• kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda
ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga;
• tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;
• mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.
Pidevalt toimub jooksev hindamine (suuline vastamine, tunnikontrollid, testid, töö teksti,
dokumendi või kaardiga). Jooksvad hinded kokku moodustavad arvestusliku hinde. Iga
õppesisus loetletud teema kohta sooritatakse arvestuslik töö või teema lõpus kontrolltöö. Aine
kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud
arvestuslikke hindeid, iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde või kontrolltööde hindeid.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
10. INIMESEÕPETUS
Maht 1õn
1. Üldalused
1.1 Inimeseõpetuse kohustuslik maht on üks õppenädal.
2. Õppe-eesmärgid
Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mõista iseennast ja teisi ning suhelda
kaasinimestega.
• väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab
lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust;
• tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida, aktsepteerida ja
valitseda oma tundeid;
• elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;
• oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja ühiskondlikku
vastutust;
• tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke
teadmisi ja oskusi;
• tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena.
123
3. Õppesisu
3.1 INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht inimest
käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng, inimese
elukaar.
3.2 INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud,
kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui väärtus.
Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid, eelarvamused jms.
Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina" - pilt. Sotsiaalne küpsus. Tahe.
3.3 TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded. Mõtlemine ja
kõne. Meeleseisundid.
3.4 INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus
partnerile. Armastus.
3.5 ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus. Abikaasa valik.
Abielu- ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui elukeskkond
ja väärtus igale tema liikmele.
3.6 VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna
planeerimine. Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete
vajaduste rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas. Lapsevanema vastutus.
3.7 PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel.
Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus. Õnnestunud
pereelu kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve, kindlustundega inimene, tugev
perekond kui demokraatliku riigi väärtus.
4. Õpitulemused
Õpilane:
• mõistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi igapäevaelus;
• tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas;
• tunneb ja oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi;
• austab teiste inimeste õigusi ja omandit;
• mõistab perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus;
• teab perekonna planeerimise võimalusi;
• teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja seadusandlikku
külge; tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna (abikaasa, lapsed jt
lähisugulased) ees;
• tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli;
• teab lapse arengu etappe;
• teab koduse kasvatuse põhialuseid;
• tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid seadusi.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.
Iga õppesisus esitatud teema läbimisel sooritatakse arvestuslik töö, milleks on tunnikontroll
või test, kokku on 4 arvestuslikku tööd. Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab
124
aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid,
arvestustööde hindeid.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
11. ÜHISKONNAÕPETUS
Maht 1 õn
1. Üldalused
1.1 Ühiskonnaõpetuse kohustuslik maht on üks õppenädal.
2. Õppe-eesmärgid
Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista;
• oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;
• oskab end määratleda kodanikuna;
• tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat;
• tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid,
• oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid,
• oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet;
• suhtub kriitiliselt massiteabesse;
• oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.
3. Õppesisu
3.1 ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse). Ühiskonna
tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.
3.2 ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude lahusus.
Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide hierarhia ja
kohtusüsteem). Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. Demokraatlikud
valitsemissüsteemid.
3.3 KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende
teostumine kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu
valimiste süsteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei
programm, propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse
vormid. Erinevad huvid ühiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle
eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametiühingud ja kutseliidud. Mittetulundusühingud.
Riigi- ja kodanikukaitse.
3.4 MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise
üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavõrdsus ühiskonnas.
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi.
Tööhõive, seda mõjutavad tegurid. Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu.
Töötute sotsiaalne kaitse.
125
3.5 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja tähtsamad
rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.
4. Õpitulemused
Õpilane:
• teab, milline on ühiskonna struktuur;
• tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;
• teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;
• oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada
turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;
• teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi;
• oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja kasutada.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, õppemeetodid ja hindamise põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks
õppeperioodi alguses.
Kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestatakse iseseisvate ja arvestuslike tööde hindeid.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
12. MUUSIKA
Maht 1 õn
1. Üldalused
1.1 Muusikaõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal.
1.2 Muusikaõpetuse koostisosad on muusikaloo käsitlemine, muusika kuulamine ja laulmine.
2. Õppe-eesmärgid
Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus;
• kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks;
• kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja hinnata;
• oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata;
• omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu;
• rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi;
• rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi, oskab
oma arvamusi põhjendada.
3. Õppesisu
3.1 VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma mütoloogia ja
muusika (tragöödia, komöödia).
126
3.2 KESKAEG. Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui Lääne-
Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal.
Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Liturgiline draama. Müsteerium. Rändlaulikud.
Rüütlipoeesia. Pillid
3.3 RENESSANSS. Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism,
vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal.
Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad.
Palestrina. Orlandus Lassus.
3.4 BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon).
Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad:
Vivaldi, Bach, Händel.
3.5 KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid,
orkestrid. Sonaat vormi ja žanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini
klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.
3.6 ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng.
Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed žanrid: etüüd,
prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, operett, ballett). Juhtivad muusikamaad ja
heliloojad. Schubert, Schumann, Berlioz, Chopin, Liszt, Brahms, Verdi, Wagner, Tšaikovski.
Grieg. Sibelius.
3.7 20. SAJANDI MUUSIKA. Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal.
Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Bruckner. Impressionism. Debussy. Ekspressionism.
Schönberg. Neoklassitsism. Stravinski. Orff. Sümfooniline jazz. Gershwin. Avangardism.
Cage. Postmodernism. Pärt.
3.8 EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul.
Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed
professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp, Süda, Lüdig – eesti professionaalsed
heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika
rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E. Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti
modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks, Tormis, Pärt, Mägi, Tamberg, Rääts, Sumera,
Kangro, Tüür, Eespere, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid.
Muusikafestivalid.
3.9 POPULAARMUUSIKA AJALUGU. Populaarmuusika juured. Spirituaalid, bluus, kantri
ja western, ragtime, dixieland. Jazz-muusika, selle arenguetapid: new orleansi jazz, ragtime,
dixieland, sving, bepop, cool jazz, hard bop, scat-laul, free jazz, jazzrock. Rock’n’roll, pop- ja
rokkmuusika (E. Presley jt). 1950. a popmuusika: rhythm ann blues, rock’n’roll. Briti
biitmuusika (The Beatles jt). 1960. a teise poole must popmuusika: soul, funky. Must
popmuusika 1970. a (S. Wonder jt). 1960. a teise poole psühhodeeliline rokkmuusika. 1970. a
rokk- ja popmuusika: intellektuaalne rokk, hard rock, heavy rock. Reggae. Disko. Punk (new
wave jt).
4. Õpitulemused
Õpilane:
• oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat;
• teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;
127
• teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;
• oskab koostada muusika-alaseid referaate;
• laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele;
• hindab muusikat kui kultuurinähtust.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Referaadid, kaks tunnikontrolli (ajastud, heliloojad, terminid), vokaalsed võimed (kindlasti
hümni laulmine), kokkuvõtvas hindamises tuleb arvesse õpilase aktiivsus õppetöösse
suhtumisel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
13. KUNST
Maht 2 õn
1. Üldalused
1.1 Kunstiõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal.
1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades käsitleda ainekava
sisu laiendatult. Sellisel juhul käsitletakse põhjalikumalt kunstikultuuri ajalugu (1 õn),
praktiliste tööde teostamiseks kavandatakse 1 õn. Seega on aine kunst mahuks 2 õn.
1.3 Kooli kunstiõpetuse ainekava koostamisel lähtutakse ainekava kohustuslikust mahust ning
õpetatava kutse-eriala omapärast.
2. Õppe-eesmärgid
Kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane
• omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost;
• õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid;
• õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;
• arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist;
• arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu;
• arendab loovust ja katsetamisjulgust.
3. Õppesisu
3.1 KULTUUR JA KUNST.
3.2 KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid.
Kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus).
3.3 ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal. Idamaade ja
antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma. Varakristlik,
Bütsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss, barokk ja rokokoo.
128
Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism. 20. sajandi I poole kunst
enne ja pärast Esimest maailmasõda: postimpressionism, sümbolism, juugend / art déco,
kubism, Bauhaus, ekspressionism, sürrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja
postmodernism, popkunst, kontseptualism, hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst,
kineetiline kunst.
3.4 KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa kunst.
Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunst taasiseseisvunud Eesti
Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur. Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika,
renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend). Esimese maailmasõja järgne ehituskunst:
rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimälestiste
kaitse. Tallinna arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.
3.5 KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE.
3.5.1 KOMPOSITSIOON. Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad –
kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni
väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus.
3.5.2 VÄRV. Värvi tajumine – selle füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised
omadused. Värviõpetus – värvide segamine ja segunemine, nende korrastussüsteemid,
kontrastid, kooskõlad. Värvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas keskkonnas.
Vabalt valitud värviharjutus.
3.5.3 JOONISTAMINE. Joonistamise väljendusvõimalused – piirjoone, varjundi ja faktuuri
kasutamine. Joonistamisvahendid – grafiitpliiatsid, süsi, värvipliiatsid, kriit jm. Vabalt valitud
harjutused.
3.5.4 MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevärvid – guašš, polüvinüülatsetaattempera,
akrüülvärvid, õlivärvid ja õlitempera, pastellid.
3.5.5 RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise põhialused.
Värvikasutus, valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus.
3.5.6 ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine, geometriseerimine.
Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (stiliseerimine, piiramata
pind, geometriseerimine).
3.5.7 TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Väärtusperspektiivist illusoorse perspektiivini.
Ruumilise kujutamise võimalused – stereoskoop. Projektsioonjoonestamine: tsentraal-,
paralleel- ja ristprojektsioon, frontaal- ja diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated.
3.5.8 KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia. Pildi
kasutamise võimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika.
4. Õpitulemused
Õpilane:
• tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid;
• teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole;
• teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke;
• tunneb huvi kunstiloomingu vastu;
• oskab kunstiloomingus kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja materjale;
• tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.
129
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Esimeses õppetöögraafikus
ettenähtud perioodil hinnatakse tulemushinnetega ( kontrolltööd, võrdlused, testid).
Ristsõnade koostamist ja lahendamist, õpilaste töölehtede täitmist ja graafiliselt teostatavad
töid jooksvate hinnetena. Esimese perioodi hinne kujuneb tulemushinnetest, jooksvatest
hinnetest ja iseseisva töö hindest.
Teises õppetöögraafikus ettenähtud perioodil hinnatakse graafilisi töid tulemushinnetega,
harjutusülesanded valikuliselt jooksvate hinnetega. Perioodi hinne kujuneb tulemushinnetest
ja iseseisva töö hindest.
Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud
jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde ja arvestustööde hindeid ja
õpilase arengut ja nõutavat õpitulemuste saavutamist. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse
aastahinne.
14. KEHALINE KASVATUS
Maht 3 õn
1. Üldalused
1.1 Kehalise kasvatuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.
1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada kehalist
kasvatust 3 õppenädalat.
2. Õppe-eesmärgid
Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane
• omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud;
• omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks sportimisharrastuseks;
• omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (ergonoomilised tööasendid ja -
võtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi);
• omandab käsitluse tervise- ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast;
• omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.
3. Õppesisu
3.1 KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE. Iseseisvaks
sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku hügieeni ja ohutustehnika
nõuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel. Taastumine. Enesekontroll (pulsi- ja
vererõhu näitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja taastumisel; oskus hinnata oma kehalist
vormisolekut ja tervislikku seisundit). Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja
intensiivsus, treeningute sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. **Tervisesportlase
toitumine ja joogirežiim. Organismi karastamine. Riietus ja selle valik sõltuvalt spordialast ja
väliskeskkonna tingimustest. Kehalist võimekust määravad tegurid. Treeningu iseärasused
130
aeroobses ja anaeroobses faasis. Kehaliste harjutustega (tervisespordiga) tegelemise tähtsus
tulevastele emadele. Kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel ja ravival eesmärgil. Sport
ühiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud võistlused. Tuntud tippsportlased.
3.2 VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine. Vabaharjutused ja harjutused
vahenditega (pall, hüpits, võimlemiskepp jms). Koordinatsiooniharjutused.
Lõdvestusharjutused. Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad variandid.
Ratas kõrvale. Toengud ja ripped võimlemisriistadel (varbsein, rööbaspuud, kang). Raskuste
tõstmise ja ronimise tehnika. Kandmisvõtted. Tasakaaluharjutused (poomil, võimlemispingil);
tasakaaluharjutused paarilisega. Virgutusvõimlemise (hommikuvõimlemine, töövõimlemine)
kompleksi koostamine. Teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks (atleetvõimlemise
alused, sh jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine).
3.3 KERGEJÕUSTIK. Kergejõustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu tehnika.
Jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika (jooksutempo valik,
koormuste määramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult hüpete tehnika. Harjutused
hüppevõime arendamiseks. Viskeharjutused (visked, heited, tõuked). **Jooksu-, hüpete ja
heidete-visete tehnika täiustamine. Jooksuvõistlused: võistlustaktika. Koolisiseste
kergejõustikuvõistluste planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus.
3.4 SPORTMÄNGUD (korvpall, võrkpall, jalgpall). Sportmängija eelsoojendus. Põhiliste
mänguelementide tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked; alt- ja ülaltsööt,
palling, pallingu vastuvõtt, blokeerimine, söötmine, vastase katmine, penalti löömine,
väravavahi töö). Korv-, võrk- ja jalgpalli võistlusmäärused. Valitud sportmängu tehnika ja
taktika täiustamine. Kohtunikutegevus. Võistlussüsteemid (turniir; kahe ja ühe kaotuse
süsteemid).
3.5 ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete (vastupidavus, jõud, painduvus,
osavus, kiirus) arendamine. Kehaliste võimete iseseisva arendamise metoodika: harjutuste
valik, treeningute sagedus ja koormus. Jõu- ja venitusharjutused. Tasakaalu ja
koordinatsiooniharjutused. Presidenditest. Kaitseväe kehalise kasvatuse testid.
3.6 UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid. Stardihüpe ja selilistart. Pöörded rinnuli- ja
seliliujumisel. Ohutusnõuded ujumispaikades. Käitumine õnnetusjuhtumite korral. Mängud
vees. Vesivõimlemine.
3.7 SUUSATAMINE. UISUTAMINE. Suusatamistehnikate põhialused: klassikaline
sõiduviis, vabatehnika; tõusu- ja laskumisviisid; pöörded ja pidurdamised Suusavarustuse
valik ja hooldamine; määrded ja määrdetehnika. Uisutamistehnikad.
4. Õpitulemused
Õpilane teab:
• kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja võistlusspordi) mõju organismile;
• õpitud spordialade tehnika põhialuseid, võistlusmäärusi ja oskussõnu;
• soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel;
• enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid;
• sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi;
• iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade harjutamise metoodikat;
• organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismile;
• rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi;
131
Õpilane oskab:
• tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi, treenida,
võistelda, taastuda;
• arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi
erinevatele lihasrühmadele;
• joosta erinevas tempos;
• hüpata paigalt ja hoojooksult;
• visata hoojooksult;
• harjutada jõusaalis;
• kasutada põhilisi suusatamistehnikaid;
• sooritada ühe tireli variandi, ratta kõrvale, tiririppe varbseinal;
• tegutseda kohtunikuna;
• abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel;
• anda esmaabi spordivigastuste puhul.
Õpilane suudab:
• läbida Cooperi testi;
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine jooksvate hinnete ja
tulemushinnetega (üldkehaliste ja sportmängude harjutuste sooritamine hindele; füüsiliste
võimete testid: kergejõustikus, vastupidavuses, jõuharjutustes). Üksiktulemuste hindamisel
arvestatakse õpilase füüsilisi võimeid. Õpetaja valib hindamise objektid ja meetodid.
Jooksvate hinnete alusel pannakse välja kokkuvõtvad hinded.
Kokkuvõttev hindamine ehk koondhinne – õpitulemuste saavutusele hinnangu andmine
õppeaine läbimise järel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.