TMRG ÕPPENÕUKOGU 16 .0 1 .201 4
description
Transcript of TMRG ÕPPENÕUKOGU 16 .0 1 .201 4
TMRG ÕPPENÕUKOGU
16.01.2014
Päevakord
1. Выбора секретаря педсовета2. Корректировка учебной программы 10 класса3. Одобрение изменения школьного распорядка4. Курсовая подготовка педагогов гимназии5. Потребление природных ресурсов5. Новые документы- План разрешения кризисных ситуаций- Правила использования школьной библиотеки6. Разное
Одобрение изменения школьного распорядка
Пункт 17 обзац 4 дополнить:
“Gümnaasiumi siseruumides ja territooriumil on suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote või toote, mida kasutatakse sarnaselt tubakatootega, tarbimine on keelatud. Sinna alla kuuluvad e-sigaretid, taimsed sigaretid ja erinevad materjalid vesipiibutubaka asendamiseks.”
Новые документы- План разрешения кризисных
ситуаций (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hädaolukorra lahendamise plaan)
- Правила использования школьной библиотеки (Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi kooliraamatukogu kasutamise eeskiri)
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi hädaolukorra lahendamise plaanKooli kriisimeeskond:
kooli direktor Natalja Vergun
majandusalajuhataja Ljubov Konstantinova
õppealajuhataja Anneli Kristal
koolipsühholoog Natalja Gorbunova
infojuht Inna Portjanskaja
sotsiaalpedagoog Tatiana Boytseva
sekretär Alsu Harras
Основные моменты Kooli töötajad teavitavad hädaolukorrast kooli direktorit Natalja
Vergunit, tema puudumisel asendab teda õppealajuhataja Anneli Kristal
Kriisimeeskonna ülesanded erinevates situatsioonides (äkkrünnak, rünnak, tulekahju, pommiähvardus, pommikahtlase eseme leid, õpilase kadumine, kui õpilast ei leita, lapse rööv, õnnetus koolis või õppekäigul, õpilase surm, õpetaja või koolitöötaja surm, õpilase lähedase surm, õpilase raske haigus, lapse füüsilise väärkohtlemise kahtlus, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise haigus, alkoholi, tubaka või muu keelatud aine omamine, kaklemine, kehaliste vigastuste tekitamine, varastamine, esemete rikkumine, väljapressimine
Käesolevas dokumendis mitte kajastatud juhtumite korral tegutseb kriisimeeskond kooskõlas EV kehtiva seadusandlusega.
TMRG kooliraamatukogu kasutamise eeskiri, 1 Kooliraamatukogu juhindub oma tegevuses "Kooliraamatukogu töökorralduse
alustest", kooli põhimäärusest ja muudest kooliraamatukogu tööd reguleerivatest õigusaktidest.
Kooliraamatukogu on komplekteeritud vajalike väljaannetega, hoiab ja teeb need lugejatele kättesaadavaks; töötleb raamatukokku saabunud väljaandeid ning koostab vajalikku infosüsteemi (e-andmebaas); vastab päringutele, annab informatsiooni; korraldab näitusi, muid üritusi ning tutvustab oma kogusid, viib raamatukogutunde läbi; peab raamatukogu arvestust, annab oma tegevusest aru kooli juhtkonnale ning esitab statistilise aruande Rahvusraamatukogu kaudu Kultuuriministeeriumile; arendab koostööd teiste raamatukogudega.
Kooliraamatukogu lugejaks võivad registreerida kooli õpilased, õpetajad, teenindav personal ja halduspersonal.
Kooliraamatukogu teenused – kohalkasutus, kojulaenutus, teatmeteenindus, internetikasutus– on tasuta.
Lugejate teenindus toimub tööpäeva jooksul. Raamatukogu lugejaarvutit kasutatakse õppetöö otstarbeks ja infootsinguks.
Arvutimänge raamatukogus ei mängita. Lugejaks registreeritakse õpilasi õpilaspileti alusel; õpetajaid, haldus- ja
teenindavat personali isikut tõendava dokumendi alusel.
TMRG kooliraamatukogu kasutamise eeskiri, 2 Lugejad taasregistreeritakse iga õppeaasta alguses, alates
1.septembrist. Lugejate andmed kontrollitakse (ja täpsustatakse). Võlglasi ei taasregistreerita ümber enne teavikute tagastamist
raamatukogule. Kooliraamatukogu laenutab lugejatele raamatuid ja muid teavikuid nii
raamatukogus kasutamiseks kui ka koju. Koju ei laenutata teavikuid, mis on mõeldud ainult kohapeal
lugemiseks, näiteks lugemissaali raamatuid, teatmeraamatuid, entsüklopeediad, uusi ajakirju ja ajalehti. Samuti väärtuslikke ja haruldasi ainueksemplare.
Lugejal on õigus laenata koju korraga kuni viis teavikut 2 nädalaks. Kui lugeja vajab raamatut õppetööks kauem, on tagastamistähtaeg 1 kuu.
Lugeja võib tagastamise tähtaega pikendada – (ka korduval) – juhul, kui teavikut ei ole soovinud laenutada teised lugejad.
Õpikud ja muu õppekirjandus väljastatakse terveks õppeaastaks vastavalt kooli õppekavale.
TMRG kooliraamatukogu kasutamise eeskiri, 3 Õpilased tagastavad kõik raamatud raamatukokku õppeaasta lõpul.
Suviseks perioodiks saab laenutada vaid õppetööks vajalikke materjale õpetajatele, haldus-ja teenindava personalile isikut tõendava dokumendi alusel.
Lugeja kannab materiaalset vastutust tema kasutuses olevate raamatute ja trükiste eest. Lugeja peab laenutatud teavikuid hoolikalt hoidma. Laenutatud teavikuid ei tohi rikkuda. Laenutamisel peab lugeja kontrollima raamatu või trükise korrasolekut ja teatama puuduvatest lehtedest vm defektidest raamatukoguhoidjale. Lugeja ei tohi kahjustada raamatukogu põhivara. Tagastamata, kaotatud või rikutud teavikud on raamatukogu kasutaja kohustatud asendama samade või raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikutega või kompenseerima raamatukogule nende turuväärtuse.
Raamatukogus tuleb säilitada vaikust. Oma käitumisega ei tohi häirida teisi lugejaid.
Raamatukogu kasutamise eeskirja korduvalt rikkunud lugejalt võib raamatukogu kojulaenutamise õiguse ära võtta.
Kuu viimane tööpäev on sanitaarpäev. Raamatukogu ei teeninda lugejaid.
Разное
Pisa – tulemused, järeldused
Iga teine 15-aastane õpilane osales uuringus
NB Valim on esinduslik EESTI õpilaskonna suhtes5867 Eesti õpilast 206 koolist (166 eesti, 37 vene ning 3 kakskeelset
kooli).
79% õpilastest sooritas testi eesti keeles; 21% sooritas testi vene keeles.
Riikide top: PISA 2012
Matemaatika Lugemine Loodusteadused
Koht
Tulemus
Riik Tulemus Riik Tulemus Riik
1 613 Shanghai (Hiina)
570 Shanghai (Hiina)
580 Shanghai (Hiina)
2 573 Singapur 545 Hongkong (Hiina)
555 Hongkong (Hiina)
3 561 Hongkong (Hiina)
542 Singapur 551 Singapur
4 560 Taibei (Hiina) 538 Jaapan 547 Jaapan5 554 Korea 536 Korea 545 Soome6 538 Macao (Hiina) 524 Soome 541 Eesti7 536 Jaapan 523 Iirimaa 538 Korea8 535 Liechtenstein 523 Taipei (Hiina) 528 Vietnam9 531 Šveits 523 Kanada 526 Poola
10 523 Holland 518 Poola 525 Kanada11 521 Eesti 516 Eesti 525 Liechtenstein12 519 Soome 516 Liechtenstein 524 Saksamaa
Euroopa riikide top: PISA 2012
Matemaatika Lugemine Loodusteadused
Jrknr Tulemu
sRiik
Tulemus
Riik Tulemu
sRiik
1 535 Liechtenstein
524 Soome 545 Soome
2 531 Šveits 523 Iirimaa 541 Eesti
3 523 Holland 518 Poola 526 Poola
4 521 Eesti 516 Eesti 525 Liechtenstein
5 519 Soome 516 Liechtenstein
524 Saksamaa
6 518 Poola 511 Holland 522 Holland
7 515 Belgia 509 Belgia 522 Iirimaa
8 514 Saksamaa 509 Šveits 515 Šveits
9 506 Austria 508 Saksamaa 514 Sloveenia
10 501 Island 505 Prantsusmaa 514 Suurbritannia
Kool Keel Matem1 eesti 6342 eesti 6323 eesti 6154 eesti 6075 eesti 6026 eesti 5887 eesti 5838 eesti 5819 vene 57810 eesti 56511 eesti 56212 eesti 55513 eesti 55514 eesti 55315 eesti 55216 eesti 550
TARTU KESKMINE 54816 vene 54717 eesti 54318 eesti 54319 eesti 54020 eesti 53821 eesti 536
TALLINNA KESKMINE 53522 vene 53523 eesti 53424 eesti 53325 eesti 53326 eesti 53227 eesti 52828 vene 522
EESTI KESKMINE 52130 vene 52031 eesti 51832 eesti 51633 eesti 51334 vene 51035 eesti 51036 vene 50937 vene 50938 eesti 50739 vene 50640 vene 50641 vene 49942 eesti 49843 eesti 49844 vene 48245 vene 48046 vene 47847 vene 47748 vene 46049 vene 44350 vene 412
Kool Õppekeel LUG eesti 638
eesti 635
eesti 628
eesti 620
eesti 612
eesti 587
eesti 586
eesti 585
eesti 580
eesti 575
eesti 568
eesti 568
eesti 563
eesti 560
eesti 558
eesti 549
eesti 548
TARTU KESKMINE
547 eesti 545
eesti 534
vene 531
TALLINNA KESKMINE 531 vene 530
eesti 529
eesti 528
vene 524
EESTI KESKMINE
516 vene 516
eesti 510
eesti 508
vene 507
vene 505
eesti 504
eesti 504
vene 502
eesti 501
vene 500
vene 500
eesti 500
eesti 496
eesti 494
eesti 493
eesti 493
eesti 491
vene 489
vene 487
vene 486
vene 481
vene 479
vene 469
vene 465
vene 456
vene 436
Kool Õppekeel LOO. 659
640
638
620
618
614
608
600
597
591
590
588
583
582
578
577
571
569
TARTU KESKMINE 569 567
vene 567
vene 564
vene 564
560
TALLINNA KESKMINE 557 556
vene 551
vene 550
548
546
545
543
EESTI KESKMINE 541 539
539
vene 533
vene 532
532
532
523
522
vene 521
vene 521
vene 518
vene 518
vene 516
vene 515
511
vene 498
vene 494
vene 492
vene 478
vene 431
TALLINN – keskmised tulemused
Tulemuste erinevus õppekeeleti püsib
549524 529
514
488 498
2012 eesti2012 vene
Kooli mikrokliima ja õpilaste tulemuste vahel on seosed
Matemaatika keskmiste tulemuste ja koolijuhtide küsitlustulemuste vahel on statistiliselt olulised seosed:
◦õpetajate moraal ◦õpilaste käitumine◦õpetajate käitumine◦huvitegevuse võimalused
Õpilaste hilinemine ja puudumine on märk koolikultuurist, sh suhtumisest õppimisse
Suhted koolis, hea tundide ettevalmistus, usk lapse võimetesse on vajalik
Õpetajate hoiakud ja suhtumised õpilaste tulemuste kujundajatena
Õa 2014/2015 1. klassi vastuvõtt
1. klassi õpilaste arvud 2014/2015. õppeaastal (prognoos)
Rahvastikuregistri järgi I klassi minevaid lapsi 5030Elukohajärgne kool määratakse ca 4650. lapsele
Prognoos
Tallinna munitsipaalüldhariduskoolidesse astub: 4275 (85%) Era- ja riigikoolidesse (muu Eesti) läheb 355 (7%) Koolikohustus lükati edasi 120 (2%) Ei asu õppima (välismaal vm) 250 (5%)
Olulised tähtajad kooli astumisel 2014. aastal
1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine eKoolis või Tallinna Haridusametis;
hiljemalt 25. mail teavitab haridusamet lapsevanemaid elukohajärgsest koolist eKooli kaudu e-posti aadressil või lapse rahvastikuregistrijärgsel aadressil;
hiljemalt 10. juuniks tuleb lapsevanemal koolile teatada, kas laps hakkab seal õppima või ei;
kui lapsevanem kolib Tallinna pärast 1. veebruari, tuleb tal lapsele koolikoha saamiseks esitada haridusametisse taotlus;
alates 15. juunist saavad kõik soovijad esitada koolidele taotlusi vabadele kohtadele.
Kas 6-aastaselt võib kooli minna?
Vanema soovil võib kooli astuda ka koolikohustuslikust east noorem laps.
Sel juhul esitab vanem koos taotlusega lasteaia hinnangu lapse koolivalmiduse kohta. Kui laps lasteaias ei käi, esitab vanem nõustamiskomisjoni soovituse.
Tähelepanu!
6- aastane laps, kes käib lasteaias ja eelkoolis, ei pea minema nõustamiskomisjoni, vajaliku tõendi saab lasteaiast, ülelinnaliste koolide/klasside puhul esitatakse tõend koolile.
Eelkoolides jagatakse ebatäpset infot - eelkool ei taga automaatset kooli sissesaamist ja määramisel ei ole see kriteeriumiks
(Teenindus)piirkonna, lisaklassi mõisteid ei ole olemas.Lapsele määratakse koolikoht, mitte klass, õppesuund,
kallak ega süvaõpe vm taolist. Põhikooli riikliku õppekava järgi ei ole põhikoolis suundi ega kallakuid.
Tugiteenused koolis
Tugispetsialistide teenuse korraldamise ning rahastamise vastutus on jätkuvalt kooli pidajal ehk munitsipaalkoolis kohalikul omavalitsusel. Kooli pidaja peab garanteerima oma koolide eelarvetesse vahendid, mis lubavad direktoril palgata eripedagoogi (sh logopeed), psühholoogi, sotsiaalpedagoogi)
Miks on vaja riiklikult pakkuda SA Innove kaudu tugiteenuseid?
Täna ei ole õpilaste arvust tulenevalt väikeste omavalitsuste koolidel võimalik pakkuda tugispetsialistile piisavat koormust. Loodav SA Innove kaudu nõustamiskeskustest tugispetsialisti teenuse tellimise võimalus muudab tugiteenused väiksemate, alla 350 õpilasega kohalike omavalitsuste koolidele kättesaadavaks.
Milliseid tugiteenuseid osutatakse riiklikult ja kas tugiteenuseid võivad tellida kõik koolid?
Alates 1. septembrist 2014 osutatakse SA Innove hallatavate keskuste kaudu koolidele eripedagoogi ja psühholoogi teenust ning seda teenust võivad soovi korral tellida kõik põhikoolid ja gümnaasiumid.
Milles seisneb riiklikult pakutav teenus täpsemalt, mida see sisaldab?
Eripedagoogi teenus seisneb:
1) õpiraskustesse sattunud õpilase probleemide väljaselgitamises;
2) õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamises ja läbiviimises;
3) õpetajate juhendamises ja nõustamises hariduslike erivajadustega õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel;
4) õpilase toetamiseks läbiviidava tegevuse ja koostöö korraldamises koolis ning selle tulemuslikkuse analüüsimises, vajadusel spetsialistide kaasamises väljastpoolt kooli;
5) lapsevanema nõustamises arenguliste erivajaduste ja lapse toetamisega seotud küsimustes.
Psühholoogi teenus seisneb:
1) lapse arengut mõjutavate tegurite hindamises (testimine, vaatlemine, intervjueerimine, hindamistulemuste analüüsimine jms);
2) individuaalses ja grupiviisilises nõustamises, abistamaks õpilast õpi- ja karjäärivalikute ja otsuste tegemisel; eneseteadvuse kujunemisel; isikliku elu ja õppetööga seotud probleemide lahendamisel; suhtlemisoskuste omandamisel; enesehinnangu korrigeerimisel; kriisisituatsioonist väljatulemisel;
3) lapsevanemate ja õpetajate nõustamises kasvatusvõtete ja lahenduste leidmisel lapse normaalse isiksusliku arengu toetamisel;
4) osalemises last ümbritseva koostöövõrgustiku töös.
Tugispetsialisti teenuse täpsem olemus ja maht lepitakse kokku teenuse osutaja ja kooli direktori vahel sõlmitavas lepingus.
Kas kooli pidaja võib alates 1. septembrist 2014 loobuda tugispetsialisti teenuse pakkumisest ning kaotada tugispetsialistide ametikohad kooli personali koosseisus?
Alates 01.09.2014 pakutav alternatiivne teenus võimaldab küll loobuda kooli koosseisus olevast töötajast (tugispetsialistist), kuid eeldab ikkagi kooli poolt tellitud teenuse finantseerimist vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud tingimustele.
Noor Meister 2014
7.-8.03.2014Tallinna Eesti Näituse messikeskusEesmärk on tutvustada noortele
kutsehariduse võimalusi Eestis24 eriala
Küsimused/Вопросы
???