Poola ja Leedu - Web viewKuid 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus...
Transcript of Poola ja Leedu - Web viewKuid 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus...
KÄTLIN TALUR
Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Kätlin Talur
POOLA JA LEEDU
Referaat
KÄTLIN TALUR
2014
KÄTLIN TALUR
Sisukord
Sissejuhatus 1
1.1 Loodus 2
1.1.1. Pinnamood 2
1.1.2. Jõed 2
1.1.3. Järved 3
1.2 Rahvastik 4
1.1.4. Asulad 4
1.1.5. Religioon 4
1.3 Ajalugu 5
1.1.6. Poola 16.-17. sajandil 5
1.1.7. Poola parlamentaarsed traditsioonid 6
1.1.8. 3. mai konstitutsioon, 6
1.4 Kultuur 7
1.5 Haridus 7
1.6 Riik 8
1.1.9. Riigikord 8
1.1.10. Haldusjaotus 8
1.7 Valimised 8
1.1.11. Parlamendivalimised 8
1.1.12. Presidendivalimised 8
1.1.13. Valitsused 9
1.8 LEEDU 11
1.9 Riik 11
1.1.14. Riigivalitsemine 11
KÄTLIN TALUR
1.1.15. Valitsused 11
1.1.16. Valimised 12
1.10 Haldusjaotus 12
1.1.17. Leedu maakonnad (1995–2010) 13
1.1.18. Rahvastik 13
1.1.19. Rahvuslik koosseis 13
1.1.20. Iive 13
1.11 Majandus 14
1.12 Religioon 15
1.1.21. Loodus 15
1.13 Ajalugu 15
1.1.22. Leedu Suurvürstiriik 16
1.1.23. Venemaa keisririik 17
1.1.24. Leedu-Valgevene NSV 17
1.1.25. Leedu Vabariik 18
1.1.26. Teine maailmasõda 18
1.1.27. Leedu NSV 19
Kokkuvõte 21
1.14 Kasutatud kirjandus 22
Sissejuhatus
Minu referaadi eesmärk on infot saada Poola ja Leedu kohta.
KÄTLIN TALUR
POOLA
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Poola piirneb
läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning
põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri.
Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.
Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga
suures ulatuses nihkunud.
1.1 Loodus
1.1.1. Pinnamood
Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze,
Bieszczady, Pieniny mäestik jt).
Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m) (vt Joonis 1).
Joonis 1. Poola kõrgeim mägi Rysy 1
1.1.2. Jõed
Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder).
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rysy#mediaviewer/File:Rysy-2004-06-11.jpg
2
KÄTLIN TALUR
1.1.3. Järved
Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²).
3
KÄTLIN TALUR
1.2 Rahvastik
Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7%
elanikkonnast on poolakad[viide?]. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased,
kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.
1.1.4. Asulad
Poola suurimad linnad on Varssavi, Kraków, Łódź, Wrocław, Poznań, Gdańsk,
Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice.
1.1.5. Religioon
Valdav usk on katoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises
ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub
umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka
hiljutine paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła.
Suurimad katoliiklike palverännakute keskused on Częstochowa (tähtsuselt teine
palverännupaik Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska. Częstochowa kloostris asub
ajalooline imettegev ikoon Częstochowa Must Madonna. Kloostrit külastab aastas
umbes 4 miljonit inimest.
Roomakatoliiklus jõudis Poolasse juba 10. sajandil, kui Poola riigi rajaja, Piastide
dünastia vürst Mieszko I end 966. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses Gnieznos
on maetud ka Poola kaitsepühak Püha Adalbert, kes sai surma ristiretkel Preisimaale.
Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning
uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal.
Ida-Poolas on palju õigeusklikke.
4
KÄTLIN TALUR
1.3 Ajalugu
1.1.6. Poola 16.-17. sajandil
Polaanide hõim, vürst Mieszko I juhtimisel ühendas 10. sajandil lääneslaavi (lehhiitid,
kujaavlased, Sileesia, vislaanid jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas
esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola kuningriigi, mida juhtis
Piastide dünastia. 1138. aastal Bolesław III surma järel jagas ta testamendiga, riigi oma
5 poja vahel. Järgneval ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajandi keskel oli
Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.
Rooma paavsti üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja Saksa ordu Põhjala
ristisõdu, mille käigus vallutati Poola ja Läänemere vahel asunud lääne-slaavlastest
vendid ja balti hõimud preislased, Preisimaal. Vallutatud territooriumil moodustas
Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganliku Leedu,
Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja
Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotus Grünwaldi lahingus
1410. aastal.
Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja Moskva suurvürstiriigi vastu, lähendasid Poolat
ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ning 1386. aastal abiellus Poola kuninga
Lajos I üks naispärijatest Jadwiga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti
Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo
unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid
iseseisvate riikide liiduks. 1569. aastal Lublini uniooniga tekkis aga aastatel 1569–1795
eksisteerinud föderatiivne riik – Rzeczpospolita, mis koosnes Poola Kuningriigist ning
Leedu suurvürstiriigist.
18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud Venemaa keisririik ja Preisi kuningriik
mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust. Preisimaa algatusel toimus 1772 esimene Poola
jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Habsburgide juhitud Saksa-Rooma
riigi vahel.
5
KÄTLIN TALUR
Kuninga Stanisław August Poniatowski katse vähendada sõltuvust Venemaa
keisririigist, tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta privileege lõppes Venemaa
keisririigi interventsiooniga 1792 ning Poola teise jagamisega 1793 Venemaa keisririigi
ja Preisi kuningriigi vahel. Tadeusz Kościuszko juhitud ülestõusu mahasurumisele
järgnes 1795 kolmas Poola jagamine Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi
juhitud Saksa-Rooma riigi ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola sõltumatusele lõpu
12 aastaks, kuni Varssavi hertsogiriigi moodustamiseni Napoleon I poolt.
Napoleoni sõdade järel 1815. aastal toimunud Viini kongressi tulemusel sai Venemaa
keisririik enamuse Varssavi hertsogiriigist (Kongressi-Poola) ja Preisi kuningriik sai osa
Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond) ja Danzigi vabalinna.
Esimese maailmasõja tulemusel Poola taastas oma iseseisvuse, Teises maailmasõjas
Poola okupeeriti ning Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning
Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik.
1.1.7. Poola parlamentaarsed traditsioonid
Poola parlamentaarne süsteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnahärrad,
suurmaaomanikud ja aadelkond püüdis väga suurendada oma võimupositsiooni läbi
oma õiguste ja privileegide suurendamise, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni.
15. sajandil said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid
vastu kohalikud aadlikud.
1.1.8. 3. mai konstitutsioon,
Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid
kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga
kahe aasta järel kogunes seim Varssavis.
Pärast seda, kui Jagelloonide dünastia välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat
aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia.
Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt
poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni
suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil.
6
KÄTLIN TALUR
Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, Stanisław
August Poniatowski aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur
imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et
säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja 1791. aasta mais võeti
vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike
kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust.
Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma
iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi
uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.
Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa parlamentaarse demokraatia
traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus Seimis, vabad valimised ning uus,
parandustega põhiseadus.
1.4 Kultuur
18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast
Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja Frédéric Chopin ning luuletajad Adam
Mickiewicz ja Juliusz Słowacki.
Poola teadlased Mikołaj Kopernik ja Maria Salomea Skłodowska-Curie on andnud
suure panuse maailma teadusse.
Poola filmikunstist on Eestis tuntud Andrzej Wajda filmid, eeskätt "Tuhk ja teemant"
(1958, peaosas Zbigniew Cybulski) ja "Katõn" (2007). Aastal 1999 pälvis Andrzej
Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-Oscari (Academy Honorary Award).
1.5 Haridus
Aastal 1364 asutas kuningas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Kesk-Euroopa
ülikoolide seas vanuselt teine. Mikołaj Kopernik oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid
lõpetajaid.
7
KÄTLIN TALUR
1.6 Riik
1.1.9. Riigikord
Poola on parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie
Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest Seimist (Sejm) ja 100-kohalisest Senatist.
1.1.10. Haldusjaotus
Poola jaguneb 16 vojevoodkonnaks.
1.7 Valimised
1.1.11. Parlamendivalimised
1989. aasta Poola parlamendivalimised
1991. aasta Poola parlamendivalimised
1993. aasta Poola parlamendivalimised
1997. aasta Poola parlamendivalimised
2001. aasta Poola parlamendivalimised
2005. aasta Poola parlamendivalimised
2007. aasta Poola parlamendivalimised
1.1.12. Presidendivalimised
1990. aasta Poola presidendivalimised
1995. aasta Poola presidendivalimised
2000. aasta Poola presidendivalimised
2005. aasta Poola presidendivalimised
8
KÄTLIN TALUR
1.1.13. Valitsused
Tadeusz Mazowiecki valitsus
Jan Krzysztof Bielecki valitsus
Jan Olszewski valitsus
Hanna Suchocka valitsus
Waldemar Pawlaki valitsus
Józef Oleksy valitsus
Włodzimierz Cimoszewiczi valitsus
Jerzy Buzeki valitsus
Leszek Milleri valitsus
Marek Belka valitsus
Kazimierz Marcinkiewiczi valitsus
Jarosław Kaczyński valitsus
Donald Tuski valitsus
Majandus
Nowy Sączis toodetud rong Newag 19 WE Varssavi liinidel
1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist toimusid
suured reformid.
Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse
elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Jelcz, Autosan, Solaris,
Solbus), koptereid (PZL Świdnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke
(Wikipedia, Poola, 2014)
9
KÄTLIN TALUR
10
KÄTLIN TALUR
1.8 LEEDU
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja-Euroopas Ta piirneb
Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.
1.9 Riik
1.1.14. Riigivalitsemine
Leedu Vabariigi riigipeaks on Leedu president. Täidesaatvat võimu teostab Leedu
valitsus. Valitsuse juht on Leedu peaminister.
Leedu ainus riigikeel on leedu keel. See kuulub balti keelte hulka ja tema üks lähimaid
sugulasi on läti keel.
1.1.15. Valitsused
Enne põhiseadusliku korra taastamist:
Kazimira Prunskienė valitsus
Albertas Šimėnase valitsus
Gediminas Vagnoriuse esimene valitsus
Aleksandras Abišala valitsus
Põhiseaduslikud:
Bronislovas Lubyse valitsus
Adolfas Šleževičiuse valitsus
Laurynas Mindaugas Stankevičiuse valitsus
Gediminas Vagnoriuse teine valitsus
11
KÄTLIN TALUR
Gediminas Vagnoriuse kolmas valitsus
Rolandas Paksase esimene valitsus
Andrius Kubiliuse esimene valitsus
Rolandas Paksase teine valitsus
Algirdas Brazauskase esimene valitsus
Algirdas Brazauskase teine valitsus
Gediminas Kirkilase valitsus
Andrius Kubiliuse teine valitsus
1.1.16. Valimised
Leedu parlament on 141-kohaline Seim. Seimi valimised toimuvad iga 4 aasta tagant.
12. ja 26. oktoobril 2008 toimunud parlamendivalimistel kogus kõige rohkem kohti (44)
erakond Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Järgnesid Leedu
Sotsiaaldemokraatlik Partei (26 kohta), Rahva Ärkamise Partei (16 kohta), Kord ja
Õiglus (15 kohta), Leedu Vabariigi Liberaalne Liikumine (11 kohta), Tööpartei (10
kohta) ja ülejäänud erakonnad. Seimi pääses 10 erakonda.
14. ja 28. oktoobril 2012 toimunud parlamendivalimised võitis opositsiooniline Leedu
Sotsiaaldemokraatlik Partei, kasvatades oma esindajate arvu parlamendis 38 inimeseni.
Seni võimul olnud Isamaaliit kaotas 11 kohta ja pidi piirduma 33 esindajaga,
kolmandaks tõusis aga Tööpartei, mis sai parlamenti 29 esindajat. Kokku pääses
parlamenti 8 erakonda ja 3 sõltumatut kandidaati.
1.10Haldusjaotus
Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. Esimese järgu haldusüksused on 60 linna- ja
rajoonivalitsust, mis omakorda jagunevad teise järgu haldusüksusteks (seniūnija).
12
KÄTLIN TALUR
1.1.17. Leedu maakonnad (1995–2010)
1995–2010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2.
järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldybė), rajoonid
(rajonas) ja linnad (miestas). Leedu maakonnad (1995–2010) olid Alytuse, Kaunase,
Klaipeda, Marijampole, Panevežyse, Šiauliai, Taurage, Telšiai, Utena ja Vilniuse
maakond.
1.1.18. Rahvastik
Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629
148 ja naisi 1 854 824. 1. detsembril 2011 oli rahvaarv statistikaameti teatel 3 201 344.
[2]
2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas Leedus 1. märtsi seisuga 3 053 800
inimest (1 407 000 meest ja 1 645 000 naist).[3]
1.1.19. Rahvuslik koosseis
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234
989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22
488 (0,65%).
2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 2 815 700 (84,0%), poolakaid 205 500
(6,1%), venelasi 165 100 (4,9%), valgevenelasi 36 100 (1,1%) ja ukrainlasi 20 000
(0,6%). Inimesi, kelle rahvust ei olnud kirjas, oli 86 800 (2,6%).
1.1.20. Iive
Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja
väljarände tõttu. 2009. aastal emigreerus 21 970 ja 2010. aastal 83 157 inimest.[4]
Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius
Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius
Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius
13
KÄTLIN TALUR
Aasta Elussünnid Surmad Loomulik iive
1994 42 376 46 486 –4110
1995 41 195 45 306 –4111
1996 39 066 42 896 –3830
1997 37 812 41 143 –3331
1998 37 019 40 757 –3738
1999 36 415 40 003 –3588
2000 34 149 38 919 –4770
2001 31 546 40 399 –8853
2002 30 014 41 072 –11 058
2003 30 598 40 990 –10 392
2004 30 419 41 340 –10 921
2005 30 541 43 799 –13 258
2006 31 265 44 813 –13 548
2007 32 346 45 624 –13 278
2008 35 065 43 832 –8767
2009 36 651 42 034 –5383
2010 35 626 42 120 –6494
1.11Majandus
Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused (23%), kerge- (16%),
masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning
14
KÄTLIN TALUR
toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikat ning autosid
Venemaale ja Valgevenesse.
Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 529,06 Eurot kuus (kasv 2006.
aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%).
Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka
kiirteed: Vilniuse–Klaipėda maantee ja Panevėžysi–Vilniuse maantee.
1.12Religioon
Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast.
1.1.21. Loodus
Leedul on 99 km rannikut. Rannik on liivane.
Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Liustikud katsid Leedut viimasel jääajal,
mis Leedu maa-alal lõppes 22–20 tuhat aastat tagasi[5]. Kõige künklikumad alad on
Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus, vastavalt Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija kõrgustik.
Leedu kõrgeim punkt on Aukštojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised
tipud on Juozapinė mägi (293,6 m) ja Kruopinė mägi (293,4 m).
Leedu pikim jõgi on Nemunas.
Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m).
1.13Ajalugu
Leedu ja Poola 1387. aastal
Esimest korda mainiti Leedut 1009 Quedlinburgi kroonikas, mille järgi püha Brunoni ja
18 munga elu sai õnnetu lõpu 19. märtsil 1009, kui nad Venemaa ja Leedu piiril
paganate poolt taevariiki saadeti.[6]
15
KÄTLIN TALUR
1.1.22. Leedu Suurvürstiriik
Lublini uniooni järgne Leedu ja Poola ühisriik
Leedu hõimud ühendas riigiks Mindaugas 1230. aastatel. 6. juulil 1253 krooniti ta
Leedu kuningaks. Leedu oli viimane paganlik riik Euroopas ning seetõttu oli ta
sagedane Saksa ja Liivi ordu korraldatud ristisõdade sihtmärk. Sellest hoolimata laienes
Leedu kiiresti, hõivates ida ja lõuna pool asunud, kuid poliitiliselt nõrgenenud slaavlaste
maid.
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik
Liit Poolaga
1385 võttis Leedu suurvürst Jogaila vastu Poola palve hakata Poola kuningaks. Sellega
algas järkjärguline Leedu ristiusustamine.
1410 purustas Leedu, Poola ja Venemaa ühendatud sõjavägi Grünwaldi lahingus Saksa
ordu peaväed ja sellega lõppes sajanditeks sakslaste oht Leedule. Saksakeelne sõna
grünwald tähendab tõlkes 'roheline mets', leedu keeles žalgiris ja selle lahingu
mälestuseks kannab tänapäeval Vilniuse tähtsaim spordiklubi Žalgirise nime.
1447–1492 ja 1501–1569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga
liitusid Leedu ja Poola 1569 üheks riigiks Rzeczpospolitaks. Leedu säilitas oma haldus-
ja kohtuorganid, sõjaväe ja riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile. III
Leedu statuut 1588 vormistas šlahta seisusena. Pärast Bresti uniooni (1596) edenes
katoliiklus.
Vene-Poola sõja ajal 1654–1667 hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid
Andrussovo vaherahuga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. 1705–1709 toimus Leedus mitu
Põhjasõja lahingut. Sõjad Venemaa ja Rootsiga 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi
alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid rahvuslikud ja klassivastuolud. Leedu šlahta
poolastus 17. ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18.
sajandi II poolel, hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted. Leedut haaras ka Poolas
Tadeusz Kościuszko juhtimisel 24. märtsil 1794 puhkenud ülestõus.
16
KÄTLIN TALUR
1.1.23. Venemaa keisririik
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisega 1772–1795 läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad
Venemaa keisririigile, välja arvatud Sūduva ja osa Podlaasiast (need liideti Venemaaga
vastavalt 1815 ja 1807). 1796. aastal moodustati Leedu kubermang, mis 1802 jaotati
Vilniuse (Vilno) ja Kaunase kubermanguks.
Leedumaa kubermangud Venemaa keisririigis 1867–1914
1820. aastail, eriti pärast 1830.–1831. aasta Poola Novembriülestõusu lämmatamist
tugevnes tsarismi surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "Filomaadid" ja "Filaretid",
1832 suleti Vilniuse Ülikool. 1863 Poolas puhkenud tsarismivastane Jaanuariülestõus
(seda juhtisid Zygmunt Sierakowski, Antanas Mackevičius ja Kastuś Kalinoŭski) haaras
ka Leedu alasid. Pärast ülestõusnute lüüasaamist Biržai juures 7.–9. mail 1864
lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri Mihhail Muravjovi juhtimisel. 1864–1904
oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus, leedu keel oli
koolides ja ametiasutustes keelatud. Preisi valitsus saksastas Klaipėda ala, kus 1872
keelati koolides leedu keele kasutamine.
1860. aastail algas streigiliikumine. 1900 tekkis uus partei Poola Kuningriigi ja
Leedumaa Sotsiaaldemokraatia. 1905–1906 toimus Leedus palju streike, relvastatud
kokkupõrkeid politseiga ja talupoegade väljaastumisi. I maailmasõja ajal hoogustus
Saksa vägede poolt 1915 okupeeritud Leedus revolutsiooniliikumine.
1.1.24. Leedu-Valgevene NSV
Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid 1917. aasta septembris Saksa
okupatsioonivõimude toetusel oma võimuorgani, Leedu Nõukogu, mis võttis 16.
veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva deklaratsiooni. Leedu
Rahvusnõukogu kuulutas Mindaugas II 9. juulil kuningaks. Ta sai Saksa Keisririigi
toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918.
8. detsembril 1918 moodustati Vilniuses Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja
Talupoegade Valitsus, mida juhtis Vincas Kapsukas. 22. detsembril tunnustas Vene
17
KÄTLIN TALUR
SFNV Leedu NSV iseseisvust. 1918. aasta novembrist 1919. aasta jaanuarini hõivas
Punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast. 1. jaanuaril 1919 kuulutati
Smolenskis välja Valgevene NSV. 5. jaanuaril 1919 viidi valitsus Minski, mis jäigi
Valgevene pealinnaks. Veebruariks oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse
kontrolli all. 18.–20. veebruaril toimus Vilniuses Leedu nõukogude I kongress, mis
kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise Leedu-Valgevene NSV-ks. 27. veebruaril 1919
valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus, mille esimees oli Vincas Kapsukas.
1919. aasta veebruaris-augustis hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st,
sealhulgas 21. aprillil Vilniuse. 1920. aasta aprillis algas Poola-Nõukogude sõda. Juulis
hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920
sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutas Vilniuse ala Leedule,
kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%).
1.1.25. Leedu Vabariik
Leedu Vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918.
9. oktoobril 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti ja Leedu Vabariigi ajutiseks
pealinnaks sai Kaunas. Kuid 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus sätestas, et
Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi de
facto. Poola ja Leedu vahel ei olnud kuni 1938. aastani diplomaatilisi suhteid. Üle
Leedu-Poola piiri ei liikunud rongid, telegraafiliinid ega isegi post. Leedu deklareeris
Vilniust oma pealinnaks kõigis ametlikes dokumentides, kaasa arvatud 1922 vastu
võetud põhiseaduses. Leedu võimuorganid viidi üle Kaunasesse, mida ametlikult
nimetati "ajutiseks pealinnaks". Leedu hinnangul pidi Kaunas olema ajutine pealinn
seni, kuni Vilnius on "vabastatud Poola okupatsioonist".
1.1.26. Teine maailmasõda
23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, millega
jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks. 1. septembril alustas Saksamaa Teist
maailmasõda, rünnates Poolat. 17. septembril viis oma väed Poolasse ka NSV Liit. 19.
septembril hõivas Punaarmee Vilniuse. 10. oktoobril sõlmiti Leedu Vabariigi ja NSV
Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mille alusel Leetu paigutati Punaarmee
18
KÄTLIN TALUR
sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Vilniuse. Punaarmee tõmmati
linnast välja ja 27.–28. oktoobril 1939 anti Vilnius ja Vilniuse piirkond Leedule üle.
15. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu. Taasloodi Leedu NSV. 6.
augustil 1940 inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu.
1941. aasta juuni lõpus hõivasid Leedu Saksa väed, kes 22. juunil olid tunginud kallale
Nõukogude Liidule. Leedus elas sõja hakul arvukalt juute, kellest rõhuv enamus langes
holokausti ohvriks. Vilniuses asutati kaks getot: väiksem likvideeriti juba oktoobriks,
suurem tegutses 1943. aastani. 1. septembril 1943 puhkes Vilniuse getos ülestõus, mis
aga maha suruti. Holokaust Leedus hävitas 91% sealsest juudi kogukonnast. Paljud
nendest tapeti Vilniuse keskusest kõigest 10 km lääne pool asuvas Paneriai
koonduslaagris. Seal hukati umbes 70 tuhat juuti, 20 tuhat poolakat ja 8 tuhat vene
sõjavangi, kokku umbes 100 tuhat inimest.
13. juulil 1944 vallutas Punaarmee taas Vilniuse ja 31. juulil Kaunase.
1.1.27. Leedu NSV
Leedu Vabariik
1990. aasta 11. märtsil kuulutas Ülemnõukogu Leedu iseseisvaks. Nõukogude Liit
püüdis Leedu lahkulöömist takistada esmalt majandusblokaadi abil. 1991. aasta
jaanuaris esitati Leedule ultimaatum ja püüti Nõukogude võimu maksma panna
armeeüksuste abiga. 13. jaanuaril hukkus armee käe läbi Vilniuses 13 iseseisvuse
toetajat.
4. veebruaril 1991 sai Island esimeseks riigiks, kes tunnustas Leedu iseseisvust. Pärast
Nõukogude Liidu lagunemist võeti Leedu 17. septembril 1991 koos Eesti ja Lätiga
vastu ÜRO-sse. Viimased Venemaa väeüksused lahkusid Leedust 31. augustil 1993.
Leedu esitas taotluse astuda NATO-sse 1994. 2004 sai ta NATO ja Euroopa Liidu
täisliikmeks ja ühines 21. detsembril 2007 Schengeni leppega.
Viimane Leedu osa, mida Venemaa okupeerib, on Roomas asuv Leedu saatkonnahoone
Villa Lituania.
19
KÄTLIN TALUR
2009. aastal tähistas Leedu 1000 aasta möödumist esmamainimisest.
2013. aasta teisel poolaastal on Leedu Euroopa Liidu eesistujariik.
(Wikipedia, Leedu, 2014)
20
KÄTLIN TALUR
Kokkuvõte
Referaadi koostamisega õppisin, kuidas kasutada lehekülje numbrite paigaldamist alles
sissejuhatusest. Samuti, sain targemaks ristviidete koostamise teema ja pildile pealdiste
lisamise.
21
KÄTLIN TALUR
1.14Kasutatud kirjandus
Wikipedia. (24. oktoober 2014. a.). Leedu. Allikas: Wikipedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Leedu
Wikipedia. (26. oktoober 2014. a.). Poola. Allikas: Wikipedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Poola
22