Õpilase erivajaduste kaardistamine

Õpilase arengu toetamine

• Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt.

• Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet.

• Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

• Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 37

Haridusliku erivajadusega õpilase väljaselgitamine 

Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse • pedagoogilis-psühholoogilist hindamist,• erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja

täpsemat vaatlust,• õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe

koondamist,• õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 46

Haridusliku erivajadusega õpilase väljaselgitamine

• Läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused;

• õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta;

• kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused;

• nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil.

Õpilase arengu jälgimine ja toetamine I tasand

• Klassi- või aineõpetajad jälgivad laste individuaalset toimetulekut õppesituatsioonis.

• Vajadusel avatakse Õpilase individuaalsuse kaart (ÕIK).

• Täitjaks on klassijuhataja.

Erivajaduste kaardistamineÕpilase huvid ja motivatsioon

• Õpihuvi ja lemmikõppeained/ -tegevused, suhtumine õppetegevusse ja töösse jne.

• Õpilase õpimotivatsioon ja suutlikkus: huvi tegutsemiseks ja õppimiseks, tüdimuse tekkimine, õpitava seostamine tavaeluga, õpetaja abi vastuvõtmine.

• Välise (kiitmine ja karistamine) ning sisemise (huvi ja tahe tegutsemiseks) motivatsiooni loomine ja hoidmine; õpilasele võimetekohaste valikute andmise ja otsuste langetamise tulemused.

Erivajaduste kaardistamineSotsiaalsed oskused

• Suhtlemine eakaaslaste ja täiskasvanutega.

Erivajaduste kaardistamineTunnetustegevus

• Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemise iseärasused.

• Oluliste ja ebaoluliste seoste ja seaduspärasuste eristamine, tähelepanu fokuseerimine.

• Õpitava meeldejätmine, õpitu meenutamine ja kasutamine.

Erivajaduste kaardistamineÕpioskused

• Õpikeskkonna ja tegevuse organiseerimine ja planeerimine. Töövõime, selle kõikumine. Ülesannete täitmine: kas püüab ülesandest esmalt aru saada, hakkab ülesannet kohe täitma, katkestab kiiresti oma tegevuse, täidab ainult tuttavaid ülesandeid.

• Õpitava vastuvõtmine ja kodeerimine: kuidas täidab valdavalt ülesandeid– kas koostegevuses õpetajaga, matkimise teel (pärast ettenäitamist), näidise (algoritmi) alusel, suulise juhise või kirjaliku juhise järgi?

• Kodutööde täitmine.

• Kas suudab kommenteerida oma vahetut tegevust, suudab kirjeldada sooritatud ülesande täitmist või suudab sõnastada oma tegevuskava.

Erivajaduste kaardistamineEnesetunnetus ja eneseteadvus

• Oma tegevuste ja teadmiste (sh õpitu) teadvustamine.

• Suhtumine õppetöös ilmnevatesse raskustesse: kas tunnetab raskusi õppetöös, püüab neid iseseisvalt ületada, pöördub abi saamiseks õpetaja poole, oskab kasutada osutatud abi ja abivahendeid, loobub ülesande täitmisest raskuse ilmnemisel või täidab ülesanded stereotüüpselt.

• Kuidas põhjendab enda käitumist ja tulemusi?

Erivajaduste kaardistamineEmotsionaalne seisund ja käitumine koolis

• Õpilase individuaalne ärevuse tase: liiga rahulik, rahulik, ärev.

• Kõrge ärevustasemega kaasnevate probleemide ilmnemine:

– tunnetuslikud - tähelepanu keskendumisprobleemid;

– käitumuslikud - rahutus, motoorsed liigutused, ärevusttekitavate situatsioonide (kontrolltööd, kooli tulek jne) vältimine;

– füsioloogilised - kõhu-, peavalud, higistamine, punastamine, südamekloppimine jne esinemine.

Erivajaduste kaardistamine

• Kokkuvõte õpitegevusest ja käitumisest– Tugevad küljed– Arendamist vajavad küljed

• Pedagoogilised soovitused

Õpilase arengu jälgimine ja toetamine II tasand

• II tasand - hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega (sh andekaid) lastega kooli tasandil.

• Erivajaduste täpsustamine toimub koolis tugiteenuste koordinaatori juhtimisel.

Erivajaduste kaardistamineII tasand

• Klassi- ja aineõpetajate tähelepanekud ja soovitused õppeaineti

- Lapse arengu tugevad küljed

- Arendamist vajavad küljed, soovitused

• Logopeedilise uuringu tulemused ja soovitused

• Psühholoogilise uuringu tulemused ja soovitused

• Teiste spetsialistide arvamused ja soovitused (sotsiaalpedagoogiline abi, õpiabi jne)

Õpilase arengu jälgimine ja toetamine III tasand

III tasand – hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust.

Kui koolis rakendatud tugiteenused ei osutunud tulemuslikuks, viiakse läbi täiendav uuring, mis toimub valdavalt meditsiiniasutuses arstide osalusel.

KokkuvõteEestis on kolme tasandiline HEV laste toetamise süsteem

I tasand - õpetaja tegevus klassis- õpilase erinevuse märkamine,- õppetöö individualiseerimine,- järeleaitamisetunnid,- koostöö aineõpetajatega,- koostöö koduga jmt

Kui sellest abist ei piisa, liigutakse edasi.

II tasand -  kaasatakse spetsialistid (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog), toimub õpilase põhjalik uuring: teadmiste, oskuste kirjeldus ja õpiabi. Kui ka sel tasandil antav abi ei võimalda õppekavaga toime tulla, liigutakse III tasandile.

III tasand - õpilasel on võimalik abi saada õppenõustamiskeskusest, viiakse läbi erispetsialistide uuringud (psühhiaater, neuroloog, kliiniline psühholoog jt).

ESF programmi “Õppenõustamissüsteemi arendamine” toel on igasse maakonda loodud õppenõustamiskeskus.

SA Innove loob 1. septembriks 2014 vähemalt igasse maakonda Rajaleidja keskuse, mille kaudu pakutakse lõimituna eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine Rajaleidja keskuses (II tasand) ning lisaks eripedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine alla 350 õpilasega kohalike omavalitsuse koolides (I tasand);karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine Rajaleidja keskuses (II tasand).Lisaks hakkab Rajaleidja keskus korraldama maakondliku nõustamiskomisjoni tööd.

http://www.innove.ee/et/karjaariteenused/rajaleidja-keskused