Viljar Pallo

Aleksei Kisseljov

Põhiline väide “Ei ole olemas üht parimat viisi ettevõtte organiseerimiseks, juhtimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks”.

Otsuseid tuleb teha konkreetsest olukorrast ja keskkonnast sõltuvalt.

Optimaalne organiseerimis- või juhtimisstiil on sõltuv erinevatest välistest ja sisemistest muutujatest:Ettevõtte suurusEttevõtte kohanemisvõime keskkonnagaTarnijad, tarbijate huvigrupidTehnoloogia ja selle muutumine InnovatsioonTöötajate arv jne...

Mitmed olukorralise teooria käsitlusviisid töötati välja 1960-ndate aastate lõpus.

Teoreetikud väitsid, et bürokraatlik- ja teaduslik juhtimisteooria ei arvesta oluliste keskkonnaga seotud faktoritega (nn olukorralised faktorid), mis mõjutavad ettevõtte struktuuri ja juhtimisstiili. Antud teooriatele vastukaaluks töötati välja olukorraline teooria.

Erinevad olukorralise teooria käsitlusviisid (alam-teooriad):Struktuurne organisatsioonStrateegiline otsustusprotsess Juhtimisalane olukorraline teooriaPersonalijuhtimine

Universaalsed teooriad – maksimaalne efektiivsus tuleneb kindla muutuja maksimaalsest tasemest

Klassikaline juhtimisteooria – maksimaalne efektiivsus tuleneb maksimaalsest formaliseerimisest ja spetsialiseerumisest (samuti univ. teooria)

Olukorraline teooria – maksimaalne efektiivsus ei tulene muutujate maksimumist, vaid muutujate asjakohase taseme kasutusele võtmisest, mis sobib konkreetse olukorraga/keskkonnaga.Kasutusele võetakse kolmas muutuja, mis mõjutab

kahe esimese muutuja vahelist suhet

Efektiivsus ebastabiilses keskkonnas:Organisatsiooni struktuur vähem formaliseeritud,

rohkem detsentraliseeritud, suurem integreeritus diferentseeritud üksuste vahel.

Efektiivsus stabiilses keskkonnas:Struktuur rohkem formaliseeritud,

tsentraliseeritud otsustetegemise osas, üksused ei vaja erilist diferentseeritust ja integratsiooni.

Firmajuhid peavad uurima keskkonna olukorralisi muutujaid ja hindama, kas ettevõte on võimeline tulema toime keskkonnast tuleneva ebakindlusega ning kas ettevõte suudab läbi töödelda vajalikku hulka informatsiooni.

The Structural and Environmental Correlates of Business Strategy (Danny Miller, 1987)

Industry Effects and Strategic Management Research (G. Dess, R. Ireland, M. Hitt, 1990)

A Contingency Theory of Organization Re-Examined in the Context of a Developing Country (A. Negandhi, B. Reimann, 1972)

Organization Strcuture and Strategies of Control: A Replication of the Aston Study (J. Child, 1972)

Strategy and Environment as Determinants of Performance: Evidence from the Japanese Machine Tool Industry (S. Kotha, A. Nair, 1995)

Põhiväide: Kõrge teatud strateegilise dimensiooni tase korreleerub kõrge või madala tasemega ühest strukturaalsest või keskkondlikust muutujast. Muutus strateegilistes dimensioonides on seostatud muutustega struktuursetes või keskkondlikes muutujates.

Muutujad: Innovaatilisus, turu diferentseerimine, turu laius, kulude kontroll.

Järeldused: Kui strateegia suurendab prognoositavate, stabiilsete mõjurite arvu mingis firmas, on tõenäoline, et kasutatakse rohkem bürokraatlikke ebakindluse vähendamise, eristamise või integratsiooni meetodeid.

Kui strateegia aga suurendab ebamäärasuste arvu mingis ettevõttes, on tõenäoline, et kasutatakse rohkem nn. orgaanilisi ebakindluse vähendamise, eristamise või integratsiooni meetodeid.

Uurimustöö eesmärk: Selgitada, kuidas uurijad hindavad tööstusharu mõju ettevõtte strateegiale ja tulemustele juhtimisuuringutes.

Püstitatud hüpotees: Uurijad ei pööra tööstusharu mõjule erilist tähelepanu.

Järeldused: Olukorraliste keskkonna (tööstusharu), strateegia ja struktuuri vaheliste seoste uurimine on täiesti võimalik ning paljutõotav. Uurijad peavad olema tähelepanelikumad tööstusharu mõju hindamisel oma uuringutes.

Uurimustöö eesmärk: Kontrollida olukorralist teooriat areneva riigi näitel – India. Kontrollida kuidas detsentraliseerumine mõjutab ettevõte efektiivsust erinevates turutingimustes.

Muutujad: Konkurents, detsentraliseerumine juhtimises, ettevõtte efektiivsus.

Järeldused: uuring andis tõendeid, et olukorraline teooria töötab, kuigi uurijad soovitavad teooriat natuke korrigeerida, et see sobiks paremini arenevate riikide tingimustega.

„Ebastabiilses olukorras detsentraliseerumine mõjutab ettevõtte efektiivsust rohkem kui stabiilses olukorras”.

Väited: Spetsialiseerumine, reeglid ja protseduurid ning paberitöö on kõik omavahel positiivselt seotud. Tsentraliseerimine on negatiivses korrelatsioonis organisatsiooni autonoomiaga.

Muutujad: Spetsialiseerumine, standardiseerimine, formaliseerimine, tsentraliseerimine, konfiguratsioon.

Tulemused: Uurimus kinnitab tihedat sidet spetsialiseerumise, standardiseerimise protseduuride ja paberitöö vahel. Samuti kinnitatakse negatiivset korrelatsiooni organisatsiooni autonoomiaga.

Panus: Kui organisatsioonid toetuvad töökäitumise reguleerimise ja registreerimise puhul vähem standardsetele protseduuridele, on suundumus otsuste vastuvõtmise tsentraliseerimise suunas (neg. korrelatsioon).

Uurimistöös uuritakse keskkonna ja ettevõtete realiseeritud strateegiate suhtelist mõju organisat-sioonide efektiivsusele kasutades pikaajaliselt kogutud andmeid Jaapani tööpinkide tööstuse näol.

Muutujad: Erinevad sõltuvad-, sõltumatud- ja keskkonnapõhised-muutujad.

Järeldused: Ettevõtte strateegia ja keskkond mängivad mõlemad kasumlikkuse tõusu ja kasvu puhul kaalukat rolli. Kuna strateegia ja keskkonna muutujad on mõlemad kaalukalt seotud ettevõtte kasumlikkusega, siis ettevõtte kasvuga assotsieeruvad ainult keskkonna-muutujad.

Olukorraline teooria on nii puhas teadus, kui ka tehnoloogia (kuidas tegelikus olukorras tegutseda)

Tegemist on potentsiaalselt väga võimsa vahendiga ettevõtte tulemuste muutmiseks/parandamiseks

Olukorralise teooria puhul on seosed tavaliselt palju selgemad ning lihtsamini hoomatavad, kui teiste teooriate puhul

Teooria võtab arvesse rohkem aspekte ja kriteeriume kui teised teooriad (teooria ulatus on laiem)

Valitud olukorralised muutujad moodustavad millises uuringus iganes ainult äga väikse osa kõigist organisatsiooni efektiivsust mõjutavatest muutujatest.

Argyris väidab, et korrektset ülevaadet organisatsiooni efektiivsusest ei saa, kui ei kaasata analüüsi ka inimesi, nende väärtusi, suhtumist jne.

Schoonover väidab, et olukorraline teooria ei olegi teooria, vaid lihtsalt ilma sisuta suunav strateegia.

Samuti väidab Schoonover, et spetsiifilised mõjud erinevate olukorraliste muutujate vahel ei ole üldjoontes lahti selgitatud, vaid kõigest kirjeldatud ja demonstreeritud nende eksisteerimist.

1980-ndate aastate keskpaigast saati on olukorralise teooria alane uurimistöö olnud suhteliselt "surnud" seisus. Peale Lex Donaldsoni ja veel paari isiku, ei soovi keegi enam olukorralise teooria edasisse arengusse eriti panustada. Põhjuseks peetakse olukorralise teooria küsitavat selgitavat jõudu. Lex Donaldson ise suhtub teooria tulevikku optimistlikult.

PESTEL raamistik – analüütiline tööriist, mis aitab firmajuhtidel tuvastada erinevaid firma strateegiat ja efektiivsust mõjutavaid faktoreid.

Uued teooria arendused ja uurimisvõimalused:Disequilibrium Theory – kas olukorralise muutuja

taseme suurendamine põhjustab ühtimatust teistele olukorralistele muutujatele ja ettevõtte struktuuriga seotud aspektidele.

The Theory of Performance-Driven Organizational Change – kui ettevõtete efektiivsus ületab rahuldava taseme, siis taolised ühtimatuses viibivad ettevõtted ei suuda teha küllaldasi adaptiivseid muudatusi, mis viiksid neid ühtivusse (keskkonna ja teiste muutujatega).

Organizational Portfolio Theory - ...“Contingency theory has a rich past. It also has a

promising future” (Lex Donaldson).

Ettevõtte juhil on teooria abil võimalik välja selgitada, mis on ettevõte keskkonna kriteeriumid ning millesed neist tuleb arvesse võtta otsuste tegemisel.

Teoreetilised uuringud selgitavad millised otsused on konkreetses olukorras efektiivsemad. Näiteks tormilises olukorras on mõistlik ettevõtet detsentraliseerida ning nn orgaanilisi meetmeid kasutada.

Kui ettevõttel on teada kõik vajalikud mõjurid, siis strateegia ja struktuuri olukorraga vastavusse viimisega on võimalik edu saavutada. Samas, kui olukord muutub, tuleb muuta ka ettevõtet.

Teooria pakub ka vahendite kogumiku, mis peaks ettevõtet aitama soovitud tulemuste saavutamisel (project management tools and techniques (PMTTs)).

EAS kujundab end ümber, et kindlustada kõikuma löönud usaldust ja parandada raha jagamist

Ümberkorralduste aluseks on uus strateegia, mille raames peaks Eesti ettevõtluskeskkond jõudma maailma parimate sekka ja EASst saab ettevõtja partner

Ümberkorraldus tähendab EASi struktuuri muutmist: paar aastat tagasi ühendas EAS senised riigi ettevõtluse tugistruktuurid, nüüd tugistruktuurid kaotatakse ja arenetakse teenusepõhiselt: üks divisjon hakkab tegelema tegutsevate ja teine tegevust alustavate ettevõtetega. Organisatsioon muutub rohkem kliendikesksemaks

EASi uut strateegiat on aidanud luua konsultatsioonifirmad PricewaterhouseCoopers ning Ernst & Young

Üheks tähtsamaks eduteguriks on töötajate kompetentsus, kuna see on üks teguritest, millega ettevõtjad EASi töös rahul pole