44

Oma karjääri lõpus küsis Sigmund Freud kuulsa küsimuse: mida naised tahavad? Psühholoogid, kirjanikud, filosoofid ja teoloogid on seda laiendanud ning küsivad ikka ja jälle: mida naised ja mehed oma armu-suhtes tahavad? Üht võimalikku vastuse-varianti teab Imago suhteteraapia konsultant Merike Kärm.

www.hypnoteraapia.ee

N|targa naise nõu

Imago suhteteraapia väl-ja töötanud dr Harvil-le Hendrix kirjutab oma

raamatus “Getting the love you want”, et kõik me otsi-me täiskasvanuna ühendust nende osade ja omaduste-ga iseendas, mida me lapse-na õppisime alla suruma, et vanemaid mitte pahandada ning säilitada nende hoolit-sus ja heatahtlik suhtumine. Kuna laps sõltub üleni oma vanematest, on see talle elu ja surma küsimus. Täiskas-vanuks saades hakkame ala-teadlikult otsima võimalust need osad endaga taasliita ning ühendust teiste inimes-te ja kogu universumiga.

Mina versus Sina

Martin Buberi väljendust kasutades vajab iga inimene Sind, et saada tuttavaks oma Minaga. Sellise suhte loo-must ei saa kirjeldada kujul “Sina ja Mina” või “SinaMi-na”. See on Sina-Mina suhe, kus kaks indiviidi on eral-di ja ühenduses samaaeg-selt. Enamik inimesi tuleb teraapiasse siis, kui on kao-tanud Sina-Mina ühenduse oma suhtes või ei koge ühen-dust end ümbritseva maa-ilmaga. Nad tunnevad end isoleeritu ja üksildasena. Nende suhteid võiks iseloo-mustada “Mina versus Sina”.Esmane põhjus, miks me ei suuda luua ja hoida Sina-Mina suhet, tuleneb vara-sest lapsepõlvest, kus meil samuti selline suhe puudus. Kahjuks on enamik inime-si kohanud suhtes olemise raskusi juba oma elu esime-se 18 kuu jooksul, mida lapse arengu eksperdid nimetavad kiindumuse etapiks. Intiimse ja turvalise läheduse kogemi-ne ühe või mitme hooldajaga just sellel perioodil on lapse-le eluliselt tähtis.

Ideaalis on lapse hool-daja selliselt “häälestatud”, et austab lapse individuaal-

sust ja täidab tema vajadu-sed momentaanselt. Ta toe-tab ja pakub lähedust olene-mata lapse meeleolust ning julgustab last väljendama kõiki oma tundeid – rõõmu, mängulisust, frustratsiooni, kurbust ja viha. Selline laps ei tunne, et ta on vanemate-le koormaks, ega ole vahend vanemate rahuldamata vaja-duste lahendamisel. Laps tunneb, et teda armastatak-se sellisena, nagu ta on, ta on vaba olema tema ise ja samal ajal on ta emotsionaalselt lähedane oma hooldajaga.

Lapsed, kes on sedasi kas-vanud, on täiskasvanuna võimelised looma samasu-guseid terveid suhteid. Neist kasvavad positiivse enese-hinnanguga emotsionaal-selt ekspressiivsed täiskasva-nud, kes tunnevad end suhe-tes turvaliselt ja naudivad lähedust teiste inimestega. Nende esmased vajadused on rahuldatud lapsepõlves ja nad ei tõmba endale ligi inimesi, kes on hoolimatud, kriitilised või vägivaldsed.

Kaotatud lähedus

Kahetsusväärselt paljudel meil on olnud “häälestama-ta” vanemad. Lisaks olime mõnekuuste imikutena pik-ki päevi lastesõimes ja näda-lalasteaedades, eemal kodust ja vanematest. Sellise lapse-põlve korral me mitte ainult ei kaotanud ühendust oma vanematega, vaid ka teatud osadega iseendast, kaotasi-me oma terviklikkuse. See tekitab täiskasvanuna iso-latsioonitunde nii sisemiselt kui ka väliselt.

Ühenduse katkemine lap-sepõlves on tingitud kahest fundamentaalsest psühho-loogilisest haavast – hülga-mine ja sissetungimine. Üld-joontes meie vanemad kas hülgasid meid, jättes täitma-ta meie vajadused, või hool-dasid meid üle, püüdes kor-vata oma lapsepõlves rahul-damata jäänud vajadusi. Enamik lapsi kannatab mõle-ma haavatüübi all, kuna üks vanematest kipub olema hül-gav ja teine ülehoolitsev. See

Uus viis armastada

Rebecca Searsi kolmepäevane töötuba paaridele “Uus viis armastada” toimub Tallinnas 2.–4. oktoobril. Oodatud on nii kooselu/abielu alustavad paa-rid kui ka need paarid, kes on lahkumineku äärel ja tahavad otsustada, kas suhet saab veel päästa.

Sa valid partneri

saamaks seda, mida sa ei

saanud oma vanematelt.

45

da

tekitab lapses segadust, mis-tõttu ta tunneb, et ühel hetkel teda vajatakse ja teisel enam mitte. Dr Hendrix näeb lap-sepõlves katkenud ühendust kui inimprobleemide alli-kat ja usub, et selle ühenduse teadlik taasloomine ja hoid-mine intiimses paarisuhtes on tervenemise allikas.

Kui kaks inimest õpivad, kuidas saavutada ühendus väga sügaval tasandil, kaotab hingevalu, mida nad lapsena kogesid, oma võimsuse. Ala-teadvusel pole ajataju, ta ei tee vahet olevikul, minevikul ega tulevikul. Kui paar taas-tab katkenud ühenduse oma praeguses suhtes, tervenda-vad nad automaatselt trauma, mida kogesid lapsepõlves. Sellise ühenduse kogemisest võib saada võimas vaimne kogemus. Suhtest saab püha ruum. Tervenemine olevikus tervendab mineviku ja kõik suhted.

Oma lapsepõlve rahul-damata vajadused toome me pagasina täiskasvanuelu suhetesse. Me toome kaasa ka oma automaatse kaitsekäi-tumise, mille lõime juba vara-ses lapseeas valu vältimiseks.

Lõpeta lapsepõlv!

Alateadvuse eesmärk abi-elulistes valikutes on lõpe-tada lapsepõlv. Seetõt-tu valid sa oma elus ini-mesi, kes meenutavad

sulle vanemaid, kes sinu vajadusi lapsepõlves ei täit-

nud. Meil kõigil on oma aru-saam armastusest, oma kõi-gist teistest erinev armastu-se imago. Sinu “pilt” armas-tusest koosneb su vanema-te parimatest ja halvimatest omadustest. Sellest, kuidas sa end nendega erinevates olu-kordades tundsid, kujundasid taju selle kohta, kuidas tun-dub, kui sind keegi armastab. Ühel on selles pildis austus ja turvatunne, teisel eemal-olek ja hüljatuse tunne, mis-tõttu armastus tundub kät-tesaamatu ja seda ei saa usal-dada. Imago ehk “see, kuidas armastus käib” ei ole teadli-kult kättesaadav, sest asub alateadvuses ning juhib sealt meie valikuid ja käitumist.

Nagu öeldud, otsib ala-teadvus sulle väsimatult sel-list paarilist, kelle abil saaksid terveneda ja taasluua ühen-duse tunde. Selleks tekitab alateadvus romantilise tõm-be inimesega, kelle negatiiv-sed jooned on sarnased sinu vanema(te) nende omaduste-ga, mille tõttu jäid sinu vaja-dused lapsena rahuldama-ta. Ehk partnerivaliku mää-rab alateadlik kokkusobivus lapsepõlves loodud vanema/hooldaja kujutise ja atraktiiv-se partneri iseloomujoon-te vahel. Seejuures kujundab külgetõmbe intensiivsuse nende negatiivsete iseloomu-joonte sobivuse määr, mis on seotud lapsepõlve frustrat-siooni tekkimisega. Kui sinu isa oli range ja autoritaarne, mistõttu sa tundsid end täht-susetuna ja püüdsid iga hin-na eest olla talle meele järe-

le, siis valid suure tõenäosu-sega sellise partneri, kellega pärast armumise faasi – loo-dusliku valuvaigisti toimeae-ga – oled samasugustes ras-ketes tunnetes, sest aktivee-ruvad lapsepõlves rahulda-mata läheduse, tunnustuse ja turvatunde vajadus. Sinu partner ei pruugi olla auto-ritaarne, vaid hoopis töönar-komaan või suure sõprus-konnaga seltskonnainimene, kellel ei jätku sinu jaoks liht-salt aega ega tähelepanu, aga just seda vajad sa oma lapse-põlve tõttu märksa rohkem. Kuna rahuldamata lapsepõl-vevajadused on toodud täis-kasvanute intiimsesse part-nerlussuhtesse lahendami-seks ja kuna valitud partner jagab neidsamu piiranguid, mis tõid frustratsiooni lap-sepõlves, taasaktiveeritakse need vältimatult ja seetõttu kogetakse taas frustratsioo-ni. Sa valid partneri saamaks seda, mida sa ei saanud oma vanematelt, ja tema valib sind saamaks seda, mida tema ei saanud oma vanematelt.

Konflikt – suhte alus

Su partner peegeldab sulle tagasi su allasurutud ja tõrju-tud osi. Näiteks kui sind ärri-tab abikaasa muretus ja min-nalaskmine, ei ole sul tõenäo-liselt olnud õnne olla mure-tu laps, kelle eest tingimuste-ta hoolitseti, ja oled selle osa endas maha matnud. Samal ajal tunned sa partneris puu-dust just nendest omadustest, mida tema on endas lapsepõl-ves alla surunud. Kui temal ei lubatud lapsena kurb olla, nutta või hirmu tunda, võid sa igatseda tema pehmet ja abi vajavat poolt. Aga see on peidus ning talle tundmatu ja kättesaamatu. Ta on õppi-nud olema vapper ja hakka-masaaja. Mõlemad partnerid on püüdnud rääkida teisele oma valust ja sellest, millest neil puudus on, kuid kumbki partner ei ole olnud võimeli-ne kuulama, sest tihti on valu ja igatsus väljendunud kriiti-ka vormis, mis päästab valla kaitses oleku. Partneri kaitsev

käitumine – kas siis rünnak või põgenemine nagu ohu korral ikka – teeb meile hai-get, sest me teeme järeldusi ja tõlgendusi, kui ei mõista teise käitumist. Nii kaob turvali-sus, mida mõlemad partnerid suhtes otsivad, ja tekib või-muvõitlus, mis viib krooni-lise konfl ikti, võõrandumise, paralleelsuhte või lahutuseni. Kui sa ei saa oma suhtes seda, mida tahad, on põhjus selles, et su partner ei taju sind tur-valise isikuna. Kui tahate luua teadlikku suhet, et taastada ja hoida ühendust, tuleb teil mõlemal muuta seda, kuidas te end seni kaitsnud olete. See ei ole kerge.

Külgetõmme ja konflikt suhtes annavad tunnistust, et see on paar, kellel on või-malus saada teineteise jaoks õigeteks partneriteks, need on alused, millele luua tead-lik pühendunud suhe. Suhtes ilmnev konfl ikt ja võitlus seis-nevad selles, et kumbki part-ner püüab alateadlikult pan-na teist kasvama tema täie-liku potentsiaalini. Mõlema partneri alateadlik püüe on aidata teist liikuda järgmisele tasandile, olles teisega ühine-nud kui kellegagi, kellega tur-valiselt vastanduda, saades sel moel suurima väljakutse kasvamise nimel pingutada.

Ühenduse taasloomi-ne paarisuhtes taastab meie sünnijärgse terviklikkuse sei-sundi, aktiveerides meis kõik need osad, mille oleme kao-tanud lapsepõlves, ja võimal-dab meil need taas endasse integreerida. Ma pean endas ja oma paarilises nägema seda väikest poissi või tüdru-kut, keda on haavatud. Oluli-ne on saada sellest teadlikuks, et mitte jääda haavatud lap-seks. Kõige intensiivsem ini-mestevaheline suhe on paari-suhe, sest Tema on nagu ema ja isa ning meil on võimalik vanad haavad lahti rebida ja terveks ravida. Lõpetuseks tsiteerin Imago suhteteraa-pia koolitajat Rebecca Searsi: “Ärge arvake, et teete midagi endas korda ja siis loote suh-te. Looge suhe ja siis tervene-ge koos.”

Foto

: Bul

ls