SA LOED TABASALU LASTEAED TIBUTARE UUDISTELEHTE

TEATED: 5.04.2016 koolieelikud koolitunnis TÜG-s;

kell 17.30 hoolekogu koosolek; TEATER LASTEAIAS

7.04.16 kell 9:30 – 10:10 Lasteteater Rõõmulill lasteaias etendusega "Päikesekiir

õpib nägema". Tibutare tervisenädal 11-15.aprill (ühised

hommikvõimlemised 8.15 saalis). 12.04.16 kell 11:15 – 12:00 Teater Sõber lasteaias etendusega "Aga mina" trauma- ennetus teema. 13.04.16 kell 10:00 – 11:00 Tibutare tervisematk; korraldajad Kiisud ja Tibud 14.04.16 pildistamine saalis: 9.00 Sipsikud; 9.45 Muumid; 10.30 Tibud; 11.15 Mikid; 12.00 dokumendi- ja perepildid. 15.04.16 rühmade pildistamine saalis: 9.00 Kiisud; 9.45 Piilud; 10.30 Naksid; 11.15 Krõllid; 12.00 dokumendi-ja perepildid. 19.04.16 kell 9:10 – 11:40 Sipsikute rühma õppekäik KIK projekti raames Harku metsa loodusrajal. 20.04.16 kell 10:00 – 12:00 Harku valla koolieelikute teatevõistlused kooli staadionil. 22.04.16 kell 9:30 – 11:30 Audentese vabariiklik spordipäeval Nakside ja Krõllide koondvõistkond. 28.04.16 kell 9:15 – 11:15 Krõllide rühm Loodusmuuseumi õppeprogrammil "Putukad" Nakside rühm Tervishoiumuuseumis õppeprogrammil „Söö terveks“. 29.04.16 kell 9:15 – 11:15 Nakside rühm õppekäigul Loodusmuuseumis õppeprogrammil "Putukad"; Krõllide rühm Tervishoiumuuseumis õppeprogrammil „Hügieenitund, päike nägi“.

Märtsikuu Kuldmunast saab lugeda:

Õnnitleme aprillikuu sünnipäeva lapsi; lk 2.

Väärtuskasvatuse meelespea annab nõu toidukordade planeerimisest, lk 2.

Kiisude lapsed loodusmuuseumis „Loomade aasta“ õppeprogrammil, lk 3-4.

Mereteemaline meisterdamisõhtu tõi Tibutare saali siginat-saginat täis, lk 4-5.

Kuidas Sipsikud oma nädala värviliseks muutsid, lk 6.

Piilud ja Naksid osalesid Estonia Teatri põnevas haridusprojektis „Hunt ja seitse kitsetalle“ ja jäädvustasid oma kogemused ka kunstiteostena õpetaja Ave juhendamisel, lk 6-10.

Tibutare õpetajad on tublid juhendajad ka teistele õpetajatele Harku vallas ja on huvitatud ka ise pidevalt õppima külastades kolleege teistes lasteaedades, õppekäik Tallinna Arbu lasteaeda, lk 11-12.

Tagasiside liikumisõpetaja praktikast õpetaja Anna juhendamisel Tibutares Liis Saarelt, lk 12.

Nakside hommikupoolik raamatute keskel, lk 13-14.

Tibutare laululind 2016 kontserdist, lk 14-16.

Krõllid õppisid Energia Avastuskeskuses, lk 16.

Meie koolieelikud esinesid edukalt Alasniidu Teatrifestivalil, lk 17-18.

Lasteaia köök soovitab tervislikku juurviljarooga, lk 18.

NR 65 MÄRTS 2016

1

2

ÕNNITLEME SÜNNIPÄEVALAPSI:

3.aprill - KAIDO SANDER (remonditööline)

4.aprill - LEA LUUKAS (Piilude rühma õpetaja)

6.aprill - MEELIKA KIHVA (Sipsikute rühma õpetaja)

6.aprill- MARJU REBANE (Mikide rühma õpetaja)

14.aprill - MARIANNE VILLEMS (üldkoristaja)

Väärtuskasvatuse

meelespea

Meie keha pole tänapäevase toiduküllusega harjunud. Pideva näksimisega kaasnevas suu happelises keskkonnas hambad lagunevad. Sage söömine rikub hamba loomulikku mineraalainevahetuse, sest igale toidukorrale järgneva happerünnaku tagajärgede parandamiseks on vajalik kolm korda rohkem aega kui kestis happerünnak. Õpi pidama 3-4 tunniseid pause ehk ära näksi söögikordade vahel. Hambapastasse lisatud fluoriid muudab hamba pealispinna tugevaks. fluoriidiga tugevdatud hambavaapa ei suuda tavapärane happerünnak enam kahjustada. Hambapinnaga piisava fluoriidilao moodustamiseks peab hambapasta jääma hambaga kontakti võimalikult kauaks. Just sellepärast ei peaks peale hammaste harjamist suud veega loputama. Piisab liigse vahu välja sülgamisest. Tugevda hambaid igal hommikul ja õhtul, harjates neid vähemalt kahe minuti kestel fluoriidi sisaldava hambapastaga.

1.märtsi hommikul olid Kiisud ja Krõllid taaskord lasteaiaväravas, et sõita õppima loodusest uut ja põnevat muuseumitesse. Krõllid suundusid Energia Avastuskeskusesse mesilaste, ämblike ja muttide oskustega tutvuma, Kiisud suundusid Eesti Loodusmuuseumisse õppeprogrammile „Loomade aasta“.

KIISUDE LAPSED KUULAVAD, KUIDAS MEIE

LOOMAD EESTIS ELAVAD ERINEVATEL

AASTAAEGADEL.

TALVEL ON LOOMADEL JA LINDUDEL

EESTIS RASKE, SEST TOITU ON VÄGA

RASKE KÄTTE SAADA.

OSAD LINNUD LENDAVAD SIIS ÄRA

SOOJAMETALE ALADELE- NEED ON

RÄNDLINNUD, NEED LINNUD, KES

MEILE JÄÄVAD (PAIGALINNUD)

TOITUVAD SEEMNETEST, MARJADEST,

KULLILISED KA VÄIKESTEST

NÄRILISTEST.

PASKNÄÄR ON ILUS LIND, KELLE TIIVA

MUSTER MEENUTAB EESTI LIPPU:

OLEMAS ON SININE, MUST JA VALGE.

PASKNÄÄR KORJAB ENDALE TALVEKS

TOIDUVARUSID JA VARASTAB KA

ORAVA PEIDETUD VARUDEST

SÖÖDAVAT. OSAD LINNUD SÖÖVAD

ISEGI KUUSE JA MÄNNI OKKAID.TALVEL

PUTUKAD MAGAVAD JA LINNUD

NENDEST TOITUDA EI SAA.

KES ON EESTI VÄIKSEIM LIND?

SEE ON PÖIALPOISS

MIDA VEEL NÄHTI JA ÕPITI LOE

LINGILT:http://tibutare.edu.ee/documents/512

6258/8643425/KIISUDE+R%C3%9CHM+LOO

MADE+AASTA+%C3%95PPEPROGRAMMIL

.pdf/859428ce-e13f-4e06-bed3-1a3453dceeef

MIDA VEEL PÕNEVAT TEADA SAIME?

KUI PALJUD LINNUD MEILT TALVEL ÄRA

LENDAVAD, SIIS SIIDISABAD LENDAVAD JUST

VEELGI KÜLMEMATELT MAADELT MEILE.

SIIDISABAD LENDAVAD TAVALISELT PARVES JA

TOITUVAD MARJADEST. ERITI ARMASTAVAD

VIIRPUU PUNASEID MARJU.

LOOMAD EI SAA TALVEKS ÄRA LENNATA,

MIDA NEMAD SIIS TEEVAD- VÕI JÄRSKU

KEEGI LOOM SAAB LENNNATA?

JAH TÕESTI- ÜKS LOOM MEIL EESTIS

TEGELIKULT ON, KELLE MÕNED LIIGID TALVEL

SOOJEMATELE ALADELE LENDAVAD. SEE ON

NAHKHIIR. PALJUD LOOMAD LÄHEVAD

TALVEKS MAGAMA- KAS SA TEAD MÕNDA?

MAGAMA LÄHEVAD: KARU, MÄGER, SIIL, MAOD,

KONNAD. KARU SÖÖB END SÜGISEL PEAMISELT

VILJAST PAKSUKS JA MÕTLE- TERVE TALV LÄBI

MAGAB JA EI SÖÖGI. MAGAMISE AJAL SÜNNI-

VAD KARUEMAL POJAD, KES SIIS UINUNUD

„EMMELT“ PIIMA IMEVAD.

1. MÄRTSIL KÄISID KIISUD LOODUSLOOMUUSEUMI ÕPPEPROGRAMMIL „LOOMADE AASTA“ KIK PROJEKTI

RAHASTUSEL.

3

Tore oli näha hästi palju isasid koos lastega meisterdamas. Oli ka peresid, kus nii ema kui ka isa kohal ja jagus ka vanavanemaid- seega 3 põlve kenasti koos tööpäeva õhtul pingeid maandamas "kunstiteraapiaga".

Kiisude õpetaja Kaie: saime vaadelda ja kuulata Eestimaal elavatest lindudest ja loomadest erinevatel aastaaegadel. Meil oli väga tore giid, kes oskas lastele arusaadavas keeles jutustada, oskas hoida põnevust, lubas lastel oma käega katsuda ja nuusutada. Ka mina õpetajana sain uusi teadmisi näiteks mutid talvel ei magagi maa-all ja nägin esimest korda oma silmaga, kui väike on meie kõige väiksem linnuke-pöialpoiss. Kõik see vahva linnas käik oli lastele tasuta. Kui järgmine aasta ka õnnestub KIK-lt keskkonnahariduseks toetust saada, võtame kindlasti osa. Aitäh Reelile (metoodik), kes projekti meile kirjutas. Tänavad Kiisud.

3. MÄRTSIL TOIMUS TIBUTARES TRADITSIOONILINE

PEREÜRITUS, MEISTERDAMISÕHTU. SEL AASTAL PÜÜDSIME

OMA PANUST ANDA MEREKULTUURI AASTALE JA KUNSTI

LUUA MÕELDES MEREGA SEONDAVALE.

KÕIGEPEALT TUTVUTI

NÄIDISTE LAUAL

OLEVAGA JA TEHTI

VALIK, MIDA

MEISTERDAMA HAKATA

4

Meisterdada sai tuletorni, akvaariume nii karpi kui pudelisse, muidugi siis ka erinevaid kalu küll fooliumist ja kilest ja paberist; voltida paate ja purjekaid; maalida rannakive, kujundada pildiraame ja liivapilte, õppida kortsutamistehnikas pilti looma. Saali keskel oli näidistelaud, kust lapsed tegid valiku, mida siis koos vanematega meisterdada. Populaarsemad valikud olid akvaariumid ja tuletornid.

Suur tänu kõigile osalejatele ja lasteaia tiimile: kunstiõpetaja Avele, logopeed Aadele, muusikaõpetaja Birgitile ja meie direktor Leale, kes kõik olid abiks meisterdamisideede välja pakkumisel ja osalejate juhendamisel.

Samuti tänud rühmaõpetajatele, kes ka mõtteid pakkusid ja materjalidega toetasid. Oli tegus ja tore kvaliteetaeg lastele ja peredele.

Reeli Simanson, õppealajuhataja.

PUDELISSE AKVAARIUMI TEGEMINE OLI

PÕNEV

AKVAARIUMISSE KALAD VALMISID

FOOLIUMIST, ISEGI SOOMUSED SAID

VÕRGU ABIL KALALE TEHTUD

KIVIDE MAALIJATE TÖÖLAUD

MAJAKA MEISTERDAMISEGA HOOS

MEIL ON NÜÜD OMA MAJAKAS, KOOS

ISAGA TEHTUD KAUNIKENE

5

Märtsi kuu esimese nädala teemaks oli: „Värviline maailm" ning Sipsikutel oli igal päeval seljas kindlat värvi riietus. Esmaspäeval oli valida kas riietuda valgesse või musta. Alustasime Ellen Niidu raamatu "Suur maalritöö" lugemist ja vaatamist. Sealgi oli maailm alguses ainult must ja valge. Teisipäeval oli seljas midagi punast või roosat. Kolmapäeval kollane/oranž, neljapäeval sinine või lilla ja reedel roheline. Lisaks muidugi katsed värvidega ja meisterdamine Eno Raua raamatu „Pliiatsilugu" järgi, kus tuli näiteks joonistada viite värvi päikest :) MUST JA VALGE ESMASPÄEV PUNANE TEISIPÄEV KOLLANE KOLMAPÄEV

SININE NELJAPÄEV ROHELINE REEDE

Lapsed olid väga elevil ja ootasid iga päev ühisfoto tegemist.

PIILUD JA NAKSID ESTONIA TEATRIS.

7. märtsil külastasid Piilude ja Nakside rühmad Estonia Teatri talveaeda. Osalesime

üheosalises õppeprojektis „Hunt ja seitse kitsetalle", kus lastel oli võimalus kaasa

lüüa lavastuse sünniloos algusest lõpuni.

Kõigepealt said lapsed etenduse juhilt teada, mis on ooper, ballett, talveaed. Seejärel

asuti üheskoos etendust lavastama. Lugu kurjast hundist ja seitsmest kitsetallest oli

kõikidele lastele juba tuttav ning paljudele ka lemmikmuinasjutuks.

8

Sipsikute õpetaja

Merilin

6

MIDA ARVASID OMA ESIMESEST ROLLIST VÄIKESED NÄITLEJAD ISE?

ELLI: „VÄGA HEA TUNNE OLI. NATUKE HIRMUS OLI SEAL HUNDI KÕHUS OLLA. PIME OLI. KUI PÄRAST KÕIK PLAKSUTASID, OLIME NAGU PÄRIS NÄITLEJAD. LISANDRA: ALGUL MÕTLESIN, ET MA EI JULGE ESINEDA TEISTE EES, AGA LÕPUKS OTSUSTASIN IKKA MINNA. SUURED NÄITLEJAD OLID MULLE TOEKS, JULGEM OLI. KUI ETENDUS LÄBI SAI, SIIS OLIN ENDA ÜLE UHKE, ET SAIN ESINEMISEGA HAKKAMA.

KONRAD ARNE: TÕSTSIN KÄE, SEST MULLE MEELDIB ESINEDA. HEA TUNNE OLI TEISTE EES ESINEDA, ET TEISED VAATAVAD SIND. KUI ETENDUS LÄBI SAI, TEKKIS HEA TUNNE, ET TAHAKS VEEL ESINEDA.

Nüüd aitasid lapsed etenduse juhil valida publiku

hulgast kitsetalled. Nii sai Piilude Ellist kitsetalleke

Tasane, Nakside Konrad Arnest Hõbekarv ja

Lisandrast Tuttsaba. Kitseema, hunti, möldrit ja

pagarit mängisid päris näitlejad.

Laulu ja tantsu saateks mängis väikene keelpillide

ansambel. Lapsed said teada, mis vahe on viiulil

ja vioolal, missugune näeb välja tšello ning millist

häält need pillid teevad.

Üheskoos kujundati lava ja etendus võiski alata.

Meie lapsed - kitsetalled, olid väga tublid ja

nautisid rõõmuga näitlemist.

7

Ka publik jälgis etendust suure huviga. Lapsed said juurde uusi teadmisi ja innustust

lavastuste läbiviimiseks.

Piilud mängivad rühmas siiani kitsetallede etendust. Vahel tuleb ka juurde uusi tegelasi ning

lõpus võib hunt karistuseks kaevu kukkuda, vangi minna või koguni heaks hundiks muutuda

ning kitsetalledelt vabandust paluda.

Oleme tänulikud "Estonia" teatrile sellise vahva ja õpetliku programmi eest ning

soovitame võimalusel ka teistel rühmadel selles osaleda.

Jutu pani kirja Piilude õpetaja Marika. Fotod Nakside õpetaja Sirjelt.

8

9

3. märtsil osalesid 2 Tibutare õpetajat Alasniidu Lasteaias korraldatud kogemuskonverentsil. Muusikaõpetaja Birgit tutvustas Harku valla kolleegidele muusikaõpetaja lõimimise võimalusi teiste õppevaldkondadega. Õpetaja Marika Piilude rühmast tutvustas oma suurest kogemuste varasalvest põnevaid võtteid ja mänge laste lugema õpetamiseks. 15. märtsil külastasid meid Teelahkme lasteaia õppealajuhataja ja 5 õpetajat. Soov oli tundma õppida meie majas sellest aastast kasutusel olevat sotsiaalsete ja õpioskuste programmi „Samm- sammult“. Selleks, et näha metoodika toimimist praktikas viis Muumide õpetaja Helin Laimets külalistele läbi lahtise tegevuse. Lapsed õppisid ära tundma fotolt, näoilmelt erinevaid emotsioone, võtteid rahunemiseks ning oma emotsioone ka kunstis väljendama. Külalistele tekitas metoodika huvi ja leiti, et kindlasti on see toimiv, kompaktne lähenemine laste sotsiaalsete oskuste õpetamiseks. Külastasime ka Mikide rohma, kus õpetaja Marju laulis meie 3.4 aastaste lastega metoodikas kasutatavaid laule ja rääkis oma kogemustest õppeprogrammi rakendamisel. Seejärel suundusime õppeklassi, kus näitasin külalistele õppeprogrammi sisu ja õpetaja raamatut, postreid, fotomaterjale ja vastasin külaliste küsimustele. Tänan südamest õpetaiad: Helinit, Marjut, Marikat ja Birgitit, kes olid kohe valmis oma kogemusi tutvustama kolleegidele meie vallast. 16. märtsi lõunapausi ajal komplekteerisime autod ja sõit läks Tallinna Arbu Lasteaia poole, et osa saada ühe tublima venekeelse lasteaia kogemustest terviseedenduse valdkonnas.

Tüüpprojekti järgi ehitatud basseiniga lasteaed oli mõeldud 12 rühmale. millest 4

olid sõime- ja 8 aiarühma. Ühe rühma ruumid on ümber tehtud spordisaali arvelt ja

VALIK LASTE TÖID

SAADAME EDASI 1.

MAIKS ESTONIA

TEATRISSE LASTE

KUNSTITÖÖDE

KONKURSILE.

AITÄH ÕPETAJA

AVELE!

10

oli nüüd kasutuse sõimerühma jaoks. Praeguse seisuga töötab Tallinna Arbu

Lasteaias kokku 12 rühma, mis jaotuvad järgmiselt:

3 sõimerühma

9 aiarühma, millest kaks on keelekümblust rühma (kus üks õpetajatest suhtleb

lastega ja juhendab nende tegevusi eesti keeles, teine – emakeeles).

Lasteaeda sisenedes nägime kõigepealt uhket infotelerit, kus siis maja uudised

kõigile kohalviibijatele pidevalt nähtavad.

PÕRANDAMATID JALATALDADE

RAVIVÕIMLEMISEKS

Lisaks laste füüsilisele tervisele (rühmades olid ka

näiteks õhuniisutamise aurumasinad), pöörati ka

suurt tähelepanu vaimsele tervisele. Peaaegu igas

rühmas oli kasutusel Kiusamisest vaba lasteaia

metoodika, kasutati värvusteraapiat (laps ja vanem

valivad värvi ja märgivad oma meeleolu hommikul

tulles ja õhtul minnes), muinasjututeraapilist

metoodikat.

Kõige enam üllatas see, kui palju vanemad

rühmatöös kaasa lõid valmistades õpimappe koos

lastega kodus, draamaõppeks dekoratsioone,

peenmotoorika arendamiseks erinevaid

õppevahendeid.

IGAS RÜHMAS OLI OMAMOODI LEIDLIKUD

LAHENDUSED LEITUD.

VÄRVUSTERAAPIA PÄIKE

Lapsed käivad lasteaias basseinis ujumas 2 korda

nädalas, kes basseini ei lähe on lasteaia saunas.

Kõikides rühmades toimib laste karastamine ja

lamppöidsuse ennetustöö. Selleks on vanemate abiga

õmmeldud erinevatest tekstiilidest ja materjalidest

matid, millel siis lapsed käivad paljajalu magamast

tõustes.

11

LIIKUMISÕPETAJA PRAKTIKA TABASALU LASTEAIAS TIBUTARE Olen Liis Saarik ja õpin Tallinna Ülikoolis, erialal „Koolieelse lasteasutuse õpetaja“, kuid kõrval eriala on Liikumisõpetaja alushariduses. Praktikatel on meil alati ette antud praktika baasid, seekord sain mina endale Tabasalu lasteaia Tibutare praktika baasiks. Olin ärevil, kuna ma ei olnud näinud liikumisõpetaja tunde, mis ei ole ette planeeritud näidistundideks. Minu juhendajaks sai liikumisõpetaja Anna Sõõrd, tema juhendamise all õppisin paljutki. Tema isiksus oli rahulik, sõbralik, alati rõõmus, tasase häälega ja lapsed armastavad teda, seda oli näha juba sel hetkel kui lapsed tundi tulid. Kui rühmas on mõni laps, kelle tähelepanu hajub siis Anna oskab oma olekuga teda uuesti tegevuse juurde suunata, see oskus tuleb ajapikku. Ma nägin kui lihtsalt saab muusika ja loovjutuga muuta liikumistunni huvitavaks lastele, tänu Annale sain juurde palju ideid, kuidas erinevate vahenditega nii looduslikega kui ka liikumistunniks kasutatavate vahenditega saab liikumistundi rikastada. Sain vaadelda õues tunde, tavaliselt tehakse liikumistunde saalis. Õues saabki ära kasutada looduslike vahendeid, lindude hääli, looduse vaatlemist, puid mis on lasteaia õuel olemas ja erinevaid värve. Pidin tegema praktikal ka ühe ürituse aga kuna Tibutares oli sel nädalal tulemas „Tibutare Laululind“ lauluvõistlus, siis sain seal kaasa lüüa peojuhina. Olime muusika õpetajaga endid maskeerinud konnaks ja pardiks, kuna mul oli ülesanne üritust läbi viia ka liikumisvõtmes siis sain enda osa konnana ära kasutada, et vahepausiks teha lastega „Konna võimlemist“. Sain juurde jälle ühe väga positiivse ja teistsuguse kogemuse, kuidas loovalt läheneda peojuhina, et rikastada üritust, kus lastel on põnev ja huvitav. Olen praktika juhendaja Annaga väga rahul, kuna õppisin temalt väga palju. Eriti seda, kuidas ennast kehtestada liikumistunnis, kui on lapsi, kes on ärevad ja neid uuesti tegevuse juurde tagasi suunata. Sain suhelda lasteaia personaliga ja rühmaõpetajatega, kes kõik võtsid mind vastu rõõmsameelselt, positiivse suhtumisega, tundsin ennast seal need kaks nädalat, kui kodus. Lahkun praktikalt vaid positiivsete emotsioonidega, rohkete ideede pagasiga, kogemuste võrra rikkamana. Soovin tänada kogu lasteaia personali ja vahvaid lapsi sooja ja lahke vastuvõtu eest! Liis Saar

Õpetaja demonstreerib projektõppe raames

koostatud õpimappe. Iga laps saab oma

perega tehtud kodutööd tutvustada teistele

ja nii õppida oma mõtteid tutvustama

teistele.

12 Lisaks eelnevale oli lasteaias kasutusel Regio Emilie metoodika, osades rühmades Montessori pedagoogikale omased võtted, kus palju pannakse rõhku lapse käe arendamisele (peenmotoorikale) näiteks erineva suurusega pintsettidega terade tõstmine ja palju muud põnevat.

Lasteaed on aktiivne mitmetes projektides, näiteks

lõimumisprojekt „Eesti rahvakommete varasalv

ausse”, igas rühmas oli Eesti sümboolikaga nurgake

lastele, koostööd tehakse mitmete eestikeelsete

lasteaedadega ning osaletud on ka rahvusvahelises

koostöös. Õppevisiit lõppes kohvilaua taga, kus meile pakuti väga maitsvaid sprotipirukaid ja puuvilja. Arutasime ka koostöövõimaluste üle. Oleme väga tänulikud lasteaia direktorile Alvina Maasikule ja õpetajatele, kes kõik meile oma tööd entusiastlikult tutvustasid. Reeli Simanson- õppekäigu korraldaja

HOMMIKUPOOLIK RAAMATUTE

KESKEL.

Raamatu – ja muinasjutu nädala

raames külastas Nakside rühm

neljapäeva, 17. märtsi

hommikul Tabasalu

Raamatukogu. Eelmise päeva

õhtul teatasid lapsed

vanematele, et homme peab

kindlasti lasteaeda tulema, sest

me läheme hästi huvitavasse

kohta. Ühise jutuajamise käigus

selgus, et ainult kaks laste ei

olnud kunagi raamatukogus

käinud, nüüd ootasid nad sinna

minekut erilise huviga.

Peale hommikusööki teele

asutigi. Kuigi jõudsime

raamatukokku pisut enne

avamist, meid juba oodati.

Juhataja Ede Kutsar alustas

raamatukogus ringkäiku

küsimustega: „Kes on enne siin

käinud? Miks on raamatukogu

vaja?” Nüüd läks jutuvada lahti,

kõik tahtsid sõna sekka öelda.

See oligi loomulik, sest enamus

lapsi olid siin käinud koos ema- isaga või õe-vennaga, isegi vanaemaga.

Jutud räägitud, selgitas juhataja Ede, et kui lastest saavad koolilapsed, siis

tohivad nad juba üksi raamatukogust raamatuid laenutada, aga enne peavad nad

end registreerima lugejaks ja saama endale lugejakaardi. Lisaks said lapsed

teada, et raamat tuleb kokkulepitud kuupäevaks raamatukokku tagasi tuua, sest

teised lapsed soovivad ka seda lugeda. See info sobis hästi meie selle nädala

vanasõnaga: „Iga antud lubadus on võlg” ja selle vanasõna tähendust teadsid

kõik Naksid hästi. Veel kordas juhata Ede lastele, et raamatutega tuleb kodus

hästi hoolivalt ringi käia – mitte määrida, lõhkuda, täis joonistada, raamatusse

kirjutada. Lapsed lubasid neid soovitusi kindlasti täita.

13

Järgmisena said lapsed tutvuda raamatutega, mida on laste poolt kõike rohkem

laenutatud. Nii mõnigi laps hõiskas üle teiste, et minul on kodus ka see raamat.

Nüüd liitus meie rühmaga raamatukoguhoidja Lenne - Liina Lembra, kes valis

laualt Drew Daywaldi raamatu „Rasvakriitide mäss”, viis lapsed nn

loenguruumi, kus ta selle raamatu seal lastele ette luges. Laste arvates oli see

hästi tore ja õpetlik lugu hoolivusest. Hiljem said lapsed ühiselt raamatu

illustratsioonidega tutvuda ning omavahel arutada, mida nad piltidel näevad.

Enne raamatukogust lahkumist oli lastel tore võimalus ise endale meelepärane

pildiraamat või teatmeteos riiulilt võtta ja rahulikult seda sirvida. Täideti ka laste

soovid, kellel oli kohe kindla temaatikaga raamatu soov. Keskendunult ja huviga

jälgiti raamatuid kas üksi, väiksema või suurema seltskonnaga. Äraminekust ei

tahetud kuuldagi. Kui raamatukogu töötajad kutsusid lapsi tagasi koos

vanematega, lubati seda nüüd kohe kindlasti teha. Tänutäheks õpetliku

õppekäigu eest oli laste poolt kõigile töötajatele kõlav ja valjuhäälne „aitäh!”,

kimp kevadlilli ja suur tahvel šokolaadi. „Peatse kohtumiseni!” kõlas vastuseks.

Naksid õpetaja Sirje Reinla

Tibutare lasteaed oli 16. märtsil traditsiooniliselt täis laste laulu - toimus iga kevadine kontsert "Tibutare Laululind 2016". Sel aastal toimus kontsert raamatu - ja muinasjutunädala raames. Mis muinasjutt võiks ilmestada laste kaunist laulu? Ilusaid ja õpetlikke lugusid on raamatutes väga palju ning kes ei teaks lugu konnast, kes mingil hetkel muutub kauniks printsiks. Ei suutnud ma valida ühtegi lugu meie kontserdi ilmestamiseks. Lastelaulud ja nende laste lauluhääled, kes neid laulavad on juba isegi nii ilusad ja ilmekad, et otsustasin neid mitte ühegi klassikalise muinasjutuga varjutada. Tõin peosaali tegelastena hoopis hädiselt krooksuva konna ja upsakalt prääksuva pardi, kes üritasid peo alguses ise kontserti anda. Üpris kiiresti said konn ja part aru, et ainult nende krooksumine ja prääksumine ei kanna kontserti välja. Nad soovisid kuulata laste kauneid laule ja seda eesti keeles. Nii otsustasid

NAKSID RAAMATUKOGU TÖÖTAJATEGA

RAAMATUTE PÕNEVAST MAAILMAST OSA

SAAMAS.

ON IKKA PÕNEVAD PILDID SIIN PRAEGUSE

AJA LASTE LEMMIK-

RAAMATUS“RASVAKRIITIDE MÄSS“

14

peategelased välja hõigata Tibutare lasteaia kõige julgemad, vapramad ja musikaalsemad lapsed, kes andsid imelise kevadkontserdi. Kuna vapraid lauljaid on meie lasteaias palju, siis korraldasid konn ja part selle ettevõtmise kahes jaos. Nooremate rühmade - Tibud, Mikid, Sipsikud ja Muumid - laululapsed lasid häältel kõlada juba kell 10 hommikul. Lauldi nii lumemehest, päkapikust, kodust, lapse õnnelikuks olemisest, maitsvatest pannkookidest kui karujõmmi unest. Tüdrukute hulgas oli ka üks vapper poiss Romet Muumide rühmast, kes julgelt üksi laulis. Tüdrukud laulsid nii üksi kui ka kahekesi, siis on ju ikka kindlam ja toekam. Kes olid need kauni häälega tüdrukud, kes konnale ja pardile ilusas eesti keeles laulsid? Mikide rühmast Laura ja Marietta, Tibude rühmast Eliise, Elizabeth ja Mona, Muumidest Frida ja Laurett ning Sipsikutest Keiti-Kristal, Iiris, Ella Ireen, Mia Mirtel ja Marta.

Vanemate rühmade - Piilud, Kiisud, Naksid ja Krõllid - lapsed lõid oma häälepaelad valla 11.15. Ka konn ja part olid selleks ajaks jõudnud omajagu harjutada ning nende krooksutamised ja prääksutamised kõlasid üpris nauditavalt. Vähemalt lastel oli lõbus nendega! Vanemate rühmade lapsed laulsid väga erinevatest asjadest ja teemadest: talve ootusest, pilvepiltidest, unenägudest, kodust, lobisevatest sõbrannadest, õnneseenest, lumepallist, kaheteistkümnest kuust, printsessist, lapse kasvamisest, kummikute talveunest ning väikesest muusikust. Selliseid muinasjututeemalisi laule laulsid tüdrukud. Vanemate rühmade poisid - Samuel, Rasmus ja Kristofer - laulsid sellistest mehistest elukutsetest nagu kokk ja autojuht. Nad olid tõelised härrasmehed lipsude ja viigipükstega ning muheda esinemisega. Konnal ja pardil ei jäänud muud üle kui imestada nii tublide, ilmekate ja vaprate lauljate üle. Nad andsid kõikidele laululastele vapruse ja tubliduse märgid, mille peal on Tibutare laululinnu logo. Publik sai konnaga koos ka võimelda, et pisut oma jalgu sirutada. Kontserdi

15

TIBUTARE LAULULINNUD MUUMIDEST, SIPSIKUTEST, TIBUDEST JA MIKIDEST

tervituslaul "Tere lasteaiapere" ja traditsiooniline lõpulaul "Laul sai otsa" kõlas nii publiku kui solistide esituses. Ka sel aastal oli suurtel kuulajatel võimalus ära märkida oma lemmik igas vanuserühmas, et välja selgitada need laululinnud, kellega minna esinema Harku Valla Laululaps 2016 kontserdile. Minu kui väga musikaalse pardi jaoks ( mängisin peol pardi osa) oli suur rõõm täheldada, et sel aastal läksid pardi ja publiku arvamused kõigis vanuserühmades kokku. Annan suure rõõmuga teada nende laste nimed, keda kuuleme laulmas veel suuremal laval, Tabasalu Gümnaasiumi aulas 17. aprillil - Laura Mikidest, Keiti-Kristal Sipsikutest, Mia Marie Kiisudest, Samuel Naksidest ja Pärle Krõllidest. "Okas kurku"!

Aitäh kõigile, kes tegid taaskord suurepärast koostööd kontserdi õnnestumiseks - Reeli - kavalehed, uhked märgid ja fotod, Ave - imeline dekoratsioon, Anna - paraja volüümiga muusika, Irena - suurepärane helitehnik, praktikant Liis - lastepärane ja lahe peategelane konn. Aitäh kallitele lastevanematele, kel oli võimalus tulla kuulama ja vaatama oma lapse esinemist! Teie öeldud tänusõnad tähendavad mulle palju! Kaunist laulukevadet soovides muusikaõpetaja Birgit.

Märtsi alguses külastasid Krõllid Energia Avastuskeskuses haridusprogrammi“ Insener mutt

ja arhitekt ämblik“. Lapsed õppisid programmi kaudu tarkade mesilaste elu tundma, said

läbida liblika elutsükli ja tutvuda ämbliku arhitekti oskustega ning muti ehituskunsti iluga.

TIBUTARE LAULULINNUD KRÕLLIDEST, NAKSIDEST, PIILUDEST, KIISUDEST

16

Energiast ja tarkusest pakatavana said Krõllid ka oma käte osavusega rühmas juba arhitekti

oskusi katsetada. Ühistööna valmis uhke linnamakett.

SEEGA

TULEVIKUS

TEATE,

KEDA

OMALE

MAJA

PROJEK-

TEERIMA

KUTSUDA.

KRÕLLIDE RÜHM PÄLVIS TIITLI „PARIMA

MUUSIKALISE KUJUNDUSEGA ETENDUS 2016“

ÕNNITLEME JA TÄNAME LAPSI, JUHENDAJAID.

KRÕLLID MESILASTE TARKUSEGA

TUTVUMAS

LISANDVÄÄRTUSENA SAADI TEADA KA,

KUIDAS TEKIB ELEKTER

17

Valmistamine: Koostisosad erinevates pottides pehmeks keeta, et paremini maitsestuks pane keeduvette erinevaid maitseaineid. Seejärel pane kõik pannile, lisa natukene vahukoort ja võid ning lase ahjus – õrnalt pealt krõbedaks. Ahjust välja võttes võid lisada veel maitseks tilli ja vajadusel soola. Head isu!

Kohtumiseni APRILLIS!

Ahjuköögiviljad ürtidega Kogust võib ise reguleerida. Vaja läheb: kartulit, porgandit, kaalikat, taluvõid, vahukoort, maitseks: ürdisoola-rosmariini-tilli-murulauk segu.

NAKSIDE RÜHM SAI PÄRJATUD TIITLIGA

“ PARIMA TANTSULISE LIIKUMISEGA

ETENDUS 2016“.

ÕNNITLEME JA TÄNAME LAPSI,

JUHENDAJAID.

18