Nr. 143 Veebruar 2010

Kultuurikeskuses tulemas05. märtsil Noorteüritus disko19. märtsil kell 15.00 Eakate puhkeõhtu20. märtsil kell 20.00 Seltskonnaõhtu tantsurütmis03. aprillil kell 18.00 Kultuurikeskuse näiteringi etendus „Onu paremad päevad“ Kinobussi filmid täpsustamisel.

Jälgige reklaami Ugala kaupluse sees ja reklaamtahvlil väljas.

Tänavune talv on kõiki ül-latanud külma ja rohke

lumega. Palju tööd on talv toonud lumeajajatele. Teede ja tänavate ääres on kõrged lumevallid.

Traktor lükkas lume tä-navalt minu kodumaja ja tä-nava vahelisele muruplatsile. Mul hakkas mõte töötama, et kui kasutaks selle lumekuhila kuidagi ära. Vahel tekib mul tahtmine teha üllatusi, nii ka seekord, tahtsin üllatada lapsi ja lapselapsi.

Kuna peagi oli algamas valge tiigri aasta, otsusta-sin ennast proovile panna ja meisterdada suurest lume-hunnikust valge tiigri.

Ega hästi ei uskunud, et midagi põnevat võib välja tul-la, aga hasart läks nii suureks, et ei saanud pidama. Ilmad olid külmad, lumi kokku ei hakanud, tekkis raskusi. Tuli

kasutada vett. Abikaasa liitus ka minu ideega ja tõi ämbri-ga vee kohale. Veepritsi tegin Värska vee pudelist. Tiigri keha oli suurest lumehunni-kust kergem voolida, aga tiig-ri pea tuli juurde ehitada. Ühe käega lasin vett ja teise pihuga panin lumepihutäied paika.

Nädalaga sai tiiger enam-vähem valmis, siis tulid paha-retid ja kõndisid minu tiigri peal ja lõhkusid tiigri pea ja kõrvad ära. Ega midagi, alus-tasin jälle uuesti. Olen juba selline – kui midagi ette võ-tan, siis pean ka lõpule viima. Andsin tiigrile viimase lihvi, tegin talle mustad triibud ka peale.

Läks teinegi nädal veel ja tiiger sai päris valmis, just sel-line, nagu te pildil näete. Siis oli hea meel, et jõudsin valge tiigri enne valmis, kui laste-pere koju jõudis.

Siis aga selgus, et jutt val-gest tiigrist levis Võhmas aina edasi. Lasteaia- ja koolilapsed tulid tiigrit vaatama. Sõitvad autod peatusid, linnarahvas käis vaatamas. Paljud pildis-tasid tiigrit. Mulle on mitmed inimesed helistanud ja täna-nud. Mul oli nii hea meel, et olin rõõmu valmistanud kogu Võhma rahvale.

Eks võidelda tuleb pa-harettidega veelgi, senini on aga tiiger tee ääres uljalt val-vamas. Hea on see, et raskel ajal saab rõõmu valmistada ka ilma rahata.

Tehke ise teistele midagi head, nautige teiste tehtust rõõmu ja uskuge – omal on kergem.

Soovin kõigile tiigriaas-taks edu.

Leida KuldAlgas valge tiigri aasta

431 päeva kestnud Eesti Vabadussõda Nõukogu-de Venemaaga lõppes 2. veebruaril 1920 Tartus sõl-mitud rahulepinguga. 90 aasta möödumine Vabadus-sõja lõpust viib paratamatult mõtted minevikule. Vaba-dussõja ajal Võhmas elanud inimesed on rääkinud, et Võhma oli tol ajal meestest tühi. Põline Võhma elanik Malle Ladvas otsustas vaat-luse alla võtta Jaama tänava, et välja selgitada, kui tühi see Võhma meestest oli, kes Jaama tänava meestest osa-les Vabadussõjas, kas kõik.

Kasutatud on Eesti Riigi-arhiivi ja Kõo vallavalitsuse dokumente (Võhma kuulus tol ajal Kõo valla koosseisu), koguteost „Sakalamaa elu“

Jaama tänava mehed Vabadussõjas

Jaama tänav 1920. aastate lõpul.Fotol paremalt: Jaama tn 7 – Võsa ja Schönbergi maja; Jaama tn 5 – Jaan-soni, hiljem Ehrbergi maja; Jaama tn 3 – Simonlatseri, hiljem Remmeri, siis Soosaare maja.Vasakult: Jaama tn 10 – Piilmanni maja ja Jaama tn 8 – Kiensi maja.

17.30 küünalde süütamine kihelkonna kultuuritegelaste kalmudel.18.00 Pilistvere kihelkonna isetegevuslaste kontsert Pilistvere rahvamajas19.30 tantsuõhtu ansambliga „Mait ja Margus bänd“ näitus „Pilistvere rahvamaja 100 ja raamatukogu 130“

Avatud puhvet!

1936 ja „Sakala partisanid 1918-1934“.

JAAMA tn 1 – NAA-RITSA maja (hävis Teise maailmasõja ajal)

Sellest majast läks va-batahtlikuna Vabadussõtta Bernhard Kallmann, kes va-nuse tõttu mobilisatsiooni alla ei kuulunud. Tema toi-mikus on kirjas, et ilmus va-batahtlikuna rahvaväkke 12. jaanuaril 1919 ja arvati tee-nistusse 3. Eesti jalaväe polgu 1. roodu. Kõo vallavalitsuse korraldusel pidi Bernhard minema 10. jaanuaril kell 10 Kabala mõisa õppustele. Osa-les Paju lahingus 31. jaanuaril 1919. Võideldes 19. jaanuaril 1919 Vitseni (Vitsemhofi) mõisa juures sai ta põrutada. Seega sai Bernhard sõjatege-

vusest Vabadus-sõjas osa võtta 12. jaanuarist kuni 19. veebruarini 1919.

JAAMA tn 3 – SIMONLATSERI, hiljem REMMERI maja

Selles majas elas Vabadussõja ajal Liisa Gregor, kelle väitel oli majaomanik Mih-kel Simonlatser sõjas olnud. Jüri (Georg) Remmeri kutsus sõtta Pi-listvere Kaitseliit. Ta läks vabataht-likuna, sest mobi-lisatsiooni alla ta vanuse tõttu enam

ei kuulunud. Teenis Sakala partisanide polgus koos sa-mas majas elanud Jaan Jaan-soniga. Vabadussõja alguse ajal elas siin ka kaupmees Tõnis Bauer, kes samuti oli sõjas. Vabadussõtta läks ka Jaama tn 3 elanud Oskar Brahman.

JAAMA tn 5 – JAANSO-NI, hiljem EHRBERGI maja

Selle maja ehitas Jaan Jaanson, kes elas Vabadus-sõja ajal Jaama tn 3. Maja sai valmis 1925. Olude sunnil müüs J. Jaanson maja oma õepojale Jüri Ehrbergile, kes ka kindlasti võttis osa Vaba-dussõjast.

Majas on elanud ka üüri-lisi. Alates maja valmimisest kuni 1930. aastani elas siin dr Kapsta. Martin Kapsta, olles

Tartu Ülikooli arstiteadus-konna üliõpilane, võttis va-batahtlikuna osa Eesti Vaba-dussõjast. Ta teenis sõjaväes 1. jalaväepolgu velskrina 1918-1919 ja nakkushaig-la lendsalga desinfektorina 1919-1920. Ka August Tam-mik võttis osa Vabadussõjast („Sakalamaa elu“, lk 62).

JAAMA tn 7 – VÕSA ja SCHÖNBERGI kaasoman-dis olev maja

Kõo valla dokumentidest selgus, et August Võsa kut-suti Rahvaväkke 8. detsemb-ril 1918. Ta teenis 6. jalaväe-polgu 7. roodus ja hiljem 3. diviisi staabi muusikako-mandos.

Siim Schönberg, kes oli lõpetanud velskrite kooli Si-beris ja 1931. aastal Brüsse-lis ülikooli diplom insener-keemiku kutsega, võttis osa Vabadussõjast („Sakalamaa elu“, lk 62).

Jaama tänava meeste sõ-jast kõrvalehoidmise kohta ei ole teada mingisuguseid andmeid. Kõo valla doku-mentide hulgas oli ka pere-kondlikel põhjustel Rahva-väest vabastatute nimekiri, kuid Jaama tänava mehi seal ei ole.

Jaama tänaval on ainult 4 paaritute numbritega maja. Järgmises linnalehes selgi-tatakse paaris numbritega majade meeste osavõttu Va-badussõjast.

Endel RõukAjaloohuviline

Reedel, 26. veebruarilReedel, 26. veebruaril

2 Võhma LinnalehtNR. 143. veebruar 2010

Volikogu töömailtTere, hea võhmalane.

Üle pika aja on meil siis üks tõeline talv tugeva

pakase ja sügava lumega. Praeguseks on jaanuarikülm leevendunud ja päev tun-duvalt pikem ning valgem. Valgus aga tekitab inimeses soojema sisetunde, rõõm-sama meele ja rusutus on sunnitud taanduma. Arvan, et senised raskused ei ole suutnud hävitada lootust paremale. Idamaade kalen-der ei ole küll meile omane, kuid paljud on ilmselt nõus väitega, et Leida südame-soojusega tehtud lumetiiger on lihtsalt ilus oma teostu-ses ja mõttes.

Nüüd aga mõne sõnaga volikogu tööst. 21. jaanuaril 2010. a toimus järjekordne linnavolikogu istung.

Jätkasime Võhma lin-na 2010. aasta eelarve I lugemist, otsustasime ta suunata teisele lugemisele veebruarikuus toimuvale istungile. Esialgne mulje eelarve projektist on, et saa-me hakkama ka sellel aastal. Muutsime veel Võhma Lin-navolikogu 27. märtsi 2001 määruse nr 7 “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitu-mise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine” lisa 1 ja kinnitasime Võhma lin-na põhjaosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumis-tasu kalkulatsiooni, et aja-kohastada varasem määrus ja seostada liitumistasud tegelike kuludega ning või-maldada soodustust kiire-matele liitujatele.

Kanalisatsiooni välja-ehitamise maksumuseks on

kalkuleeritud koos projek-ti rahadega 5,045 miljonit krooni, millest linna osalus on 1080322 krooni. Viima-sest summast tuleneb ka liitumistasu suurus 12000 krooni ühe liitumispunkti (orienteeruvalt on neid 90) kohta, millest soodustin-gimustel (1 aasta jooksul) koefitsiendiga 0,7 tasub lii-tuja 8400 krooni.

Kinnitati Võhma Laste-aed Mänguveski arenguka-va. Võhma linnavara ees-kirja muutmine oli vajalik, et võimaldada vara võõran-damine linna osalusega äri-ühingutele. Muudatusega ei toimu sisulist varade oman-diõiguste üleminekut, kuna AS Võhma ELKO varade omanik on 100% ulatuses Võhma linn. Võhma Lin-navolikogu 27. märtsi 2003

määruse nr 7 “Võhma linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord” muutmise tingis varasem sünnitoetus-te määramise kord, mis vajas täpsustamist, sest meie lin-na eelarves olevad vahendid peavad minema ikkagi meie linna elanike hüvanguks.

Informatsiooni politsei töömailt edastasid mei-le piirkonnavanem Harry Andresson ja piirkonna-politseinik Ivo Kralle. Üld-muljeks jäi, et olukord ei ole halb. Arutlusel olid veel meie gümnaasiumiga seonduvad probleemid, uue spordihoone tegevus.

Lõpetuseks soovin head ja pikka vastlaliugu kõigile.

Ants PihlakVolikogu esimees

Eesti riik saab 92-aasta-seks. See on igati soliidne

ja küps iga. Riigi sünnipäeval on kohane mõelda, mida riik meie igaühe jaoks tähendab. Kellegi jaoks on see kogu rii-gi käekäik, ajalugu või täna-päev, kellegi jaoks riigivõim, kellegi jaoks kodukoht, kelle-gi jaoks midagi hoopis lihtsa-mat ja käegakatsutavamat – nagu sotsiaaltoetus, pension või abi. Eks riik ongi kõik see, alates meie lähedastest ini-mestest, töö- ja kodukohast, loodusest kuni politsei, pääs-teteenistuse, kohaliku valla- või linnavalitsuse, riigikogu, valitsuse ja presidendini väl-ja. Ehk kõik see, mis meid lähemal või veidi kaugemal ümbritseb. Ja et see ümbrus-kond oleks veidikegi parem, et meil kõigil oleks selles keskkonnas parem elada, on panuse andnud meie vanava-nemad, vanemad, meie ise, meie lapsed. Igaüks oma või-mete ja tahte kohaselt. Meie riik on meie ühistöö. On aus suhtuda riiki kui ühisesse saavutusse, mitte kui kellegi eraprojekti või teenesse. Ja sõimata teda pole ka mõtet, ise me oleme ta teinud. Ka riigivõimu juures on inime-sed oma heade külgede ja vi-gadega. Need inimesed sinna oleme ise valinud, kõrgeim võim kuulub meie riigis rah-vale, kes väljendab oma tahet valimistel. Väljendagem siis seda tahet nii, et riigivõimul olevad inimesed ei kauge-neks rahvast ja oleksid vää-rikad meie riiki edasi viima. Riigi tulevik ongi meie iga-ühe kätes. Tehkem siis kõik selleks, et ka saja aasta pärast poleks meil häbi oma riigi pärast ja põhjust rõõmustada edusammude üle.

Ja nüüd sellest, mis Riigi-kogus viimasel ajal aktuaal-set. Sotsiaalvaldkonnas kü-

Küsimus: Ühistranspor-di seaduse järgi võivad

riigisisestel liinidel tasuta sõita lisaks eelkooliealistele lastele ka puudega lapsed, sügava puudega 16-aasta-sed ja vanemad isikud ning sügava või raske nägemis-puudega isiku saatja või nä-gemispuudega isikut saatev juhtkoer.

Ent millega puudega ini-mene saab tõendada, et tal on tasuta sõiduõigus?

Vastus: Puudega inime-sel on võimalik puuet tõen-dada kehtiva tähtajalise või tähtajatu ekspertiisiotsuse-ga, mis tuleb esitada koos pildiga varustatud isikut tõendava dokumendiga.

Aastate jooksul on puuet tuvastavate komisjo-nide koosseisu ja nimetust õigusaktidega mitu korda muudetud, mistõttu võivad inimestele väljaantud otsu-sevormid kanda erinevaid nimetusi, kuid on siiski sa-maaegselt kehtivad.

Seega, kui teil on olemas üks alljärgnevatest otsuse-vormidest, mille kehtivus-aeg on jõus ka täna, siis võite seda kasutada ühistranspor-diseadusega lubatud tasuta sõiduõiguse tõendamiseks:• vaegurluse ekspertiisi

komisjoni (VEK) otsus – kuni 2002. aastani te-gutsenud vaegurluse eks-pertiisi komisjoni poolt väljaantud puude raskus-astme määramise otsuse vorm;

• arstliku ekspertiisi komis-joni (AEK) otsus – alates 2002. aastast kuni 1. ok-toobrini 2008 tegutsenud arstliku ekspertiisi ko-misjoni poolt väljaantud otsuse vorm;

• Sotsiaalkindlustusameti

tehtud puude tuvastamise otsus – alates 1. oktoob-rist 2008 tehtud otsus on vormistatud kahel lehel (trükitehnilisel turvapa-beril), millest esimene leht sisaldab delikaatseid isikuandmeid inimese tervisliku seisundi kohta ning seetõttu seda lehte sõidusoodustust kontrol-livale isikule esitama ei pea. Tasuta sõiduõiguse tõendamiseks piisab ot-suse teise lehe esitami-sest, kus on olemas kõik vajalikud andmed puude olemasolu tõendamiseks;

• pensionitunnistus – tun-nistusele on märgitud isiku puude raskusaste ja selle kehtivuse aeg, mis on kinnitatud allkirja ja pitsatiga.

Juhul, kui ekspertiisiot-susel ei ole märgitud puu-de liiki (nt nägemispuue, liikumispuue vm), kuid see on sõidusoodustuse kasu-tamiseks vajalik, väljastab Sotsiaalkindlustusamet ini-mesele tema avalduse alusel vastavasisulise tõendi. Aval-dus tuleb esitada elukoha-järgsele pensioniametile kas isiklikult klienditeeninduses kohal käies või posti teel.

Lisaks ühistranspordi-seadusest tulenevate soo-dustuste rakendamisele võib kohalik omavalitsus rakendada puuetega ini-mestele täiendavaid sõidu-soodustusi, mida paljudes valdades-linnades ka tehak-se. Puuetega inimeste õigusi tõendavad ka sel juhul ülal-kirjeldatud dokumendid.

Elve TontsSotsiaalkindlustusameti

avalike suhete juht

Kuidas puudega inimene peab tõestama tasuta sõiduõigust ühistranspordis?

Eesti Vabariigi aastapäeva eel

Jaak Aab,riigikogu liige

tab kirgi vabariigi valitsuse poolt plaanitav pensioniea tõstmine. Valitsus on Riigi-kokku saatnud eelnõu, mille kohaselt tõstetakse pensioni-iga ajavahemikus 2017-2026 65-nda eluaastani. Valitsus põhjendab seda pensioni-kassa puudujäägiga pikemas perspektiivis. Ehk siis iga aastaga on meil üha rohkem pensionäre ja üha vähem tööeas inimesi, kes pensioni-kassasse raha teenivad. Kuigi meie keskmine eluiga on võr-reldes arenenumate riikidega madal, kasvab see ometi iga aastaga, tõstes sellega pensio-näride arvu. Viimase 20 aasta negatiivne iive aga vähendab lähiajal tööinimeste arvu. Minu arvates on valitsus siis-ki alustanud valest otsast. Kõigepealt tuleb üle vaadata

soodustingimustel ja eripen-sionide süsteem, mis võimal-dab inimestel suhteliselt vara pensionile minna. Teiselt poolt tuleb teha kõik selleks, et Eesti inimeste keskmine eluiga ja tervelt elatud aastad kasvaksid. Näiteks sõltub ini-meste tervis väga palju tööko-hast ja töötingimustest. Töö-tervishoius on meil veel palju teha, tööandja tegeleks nende

probleemidega rohkem, kui peaks halbade töötingimuste eest maksma rohkem kind-lustust. See tähendab, et ka Eestis, ühe viimasena Euroo-pa Liidus, tuleks rakendada tööõnnetus- ja kutsehaigus-kindlustus, mis aitaks tööl kannatanuid aidata. Ja keegi ei keela valitsusel lisada va-hendeid pensionikassasse, nii nagu seda tehti minu kui sotsiaalministri ettepanekul aastatel 2005-2007 5 miljardi krooniga.

Ei pääse ka skandaalide-ta. Ikka soovib keegi midagi omadele sokutada. Hilju-ti esitasin sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise Keila Haigla müügi osas. See haigla on Põhja Eesti Regio-naalhaigla (Mustamäe haigla) koosseisus. Regionaalhaigla

nõukogu, mille eesotsas re-formierakondlasest endine minister Toomas Vilosius, tahab Keila Haigla müüa AS-ile Keila Taastusravikeskus. See erafirma tegutseb rentni-kuna Keila haigla ruumides, pakkudes järelravi teenust re-gionaalhaiglale. Hiljuti pöör-dus see aktsiaselts Harjumaa omavalitsuste poole lepingu sõlmimiseks hoolekande tee-

nustele. Kirjas väideti, et AS Keila Taastus-ravikeskus on tulevane Keila haigla oma-nik ja teostab haigla rekonst-rueerimise eu-rorahade abil. Ometi on 60 miljonit euro-toetust antud regionaalhaig-lale investee-ringuks hool-dusravisse just Keila Haiglas. Väidetava tu-

levase haigla omaniku AS Keila Taastusravikeskuse nõukogu esimees on refor-mierakondlasest ärikonsul-tant ja üks nõukogu liige reformierakondlasest kinnis-varaärimees. Ehk siis kogu asi paistab Reformierakonna kinnisvara projektina, kus mahukas riigihaigla kandi-takse omadele kuuluvale era-firmale.

Lähiajal kaalutakse Rii-gikogus tööpuuduse majan-duslikke ja sotsiaalseid as-pekte. Loodetavasti leitakse meetmeid ja lahendusi, mis aitaksid tööpuudust vähen-dada ja selle tagajärgi leeven-dada.

Soovin Võhma inimeste-le tervist, õnne ja edu, head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Tere tulemast “Usk Lootus Armastus”

plaadi presentatsiooni kontserdile

Laupäeval, 13. märtsil kell 18.00 Võhma kultuurikeskuses.

Sissepääs tasuta. Olete väga oodatud!

Mattila pereorkester esineb!

Võhma Linnaleht 3NR. 143. veebruar 2010

Ko²l ikoorem Veebruar 2010Ko²l ikooremKo²l ikoorem Kooli tegemised:

http://www.kool.vohma.ee/

Näidati vormi

Noored ja põhiõiguste

harta

Algas lugemisaasta

Ja muudki

Seekord lehes:

Võhmas said kokku koolilehtede tegijad

LOODUSNURK

Võidukas aeroobikatiim (foto Kenno Soo)

20. jaanuaril võis Võhma Gümnaasiumis näha võõ-raid nägusid teistest Viljan-dimaa koolidest. Tegemist oli meediahuvilistega, kes kogunesid sel päeval siia, et saada lisainfot koolilehtede tegemisest ja meediast ül-diselt. Kokku võis näha õpi-lasi Suure-Jaani, Tarvastu, Paalalinna, Abja ja loomuli-kult Võhma gümnaasiumist. Põhikoolide seast oli esin-datud Leie põhikool. Mee-diahuvilistele esinesid Imre Annus, Anneli Ammas, Ragne Kõuts, Mihkel Loide, Liisi Mölder ja Kertu Vider.

Kaks esimest külalist rääkisid noortele kohaliku uudise tähtsusest ja ajakir-janikutöö rõõmudest-mu-redest. Ragne Kõuts tutvus-tas mittetulundusühingu Ajakirjanduse Uurimise ja Koolituskeskuse (AUKK)

tegevust. Mihkel, Liisi ja Kertu Noorte Meediaklubist rääkisid klubi tegevusest, kutsusid noori ajakirjanik-ke osalema meedialaagrites ja nende käes oli ka austav ülesanne hinnata kohalole-vate koolide lehti. Kõige-pealt rääkisid nad üldiselt, mis head ja halba lehtede juures silma jäi, siis sai iga kool ka tänukirja, kus žürii hinnang peal. Meie lehele antud tänukirja ja mis selle peal kirjas, saab näha kooli raamatukogus.

Peale külaliste esinemist oli võimalik osa võtta kahest töötoast, kus sai valmistada vanadest ajalehtedest uusi ja huvitavaid seinalehti ning paberkorve.

Olavi Koplik11. klass

28. jaanuaril oli Võhma Gümnaasiumi spordisaal rahvast täis, nimelt toimus järjekorras kuues aeroobi-kafestival “Näita Vormi”.

Võistluse motoks on “Kõik liikuma” ja reeglid näevad ette, et grupp moo-dustatakse ühe klassi õpi-lastest, kava pikkuseks on 2-3 minutit (aeroobikastiil vabal valikul) ning peale füüsilise vormi hinnatakse ka seljasolevat vormi.

Seekordsest võistlusest võtsid osa klassid viiendast kaheteistkümnendani.

Pingelises heitluses esi-koha eest armu ei antud ja

kasutusele võeti mitmed show-elemendid. Kolman-dale kohale jäid kaheteist-kümnenda klassi tüdrukud,

kelle kava oli inspireeritud Michael Jacksoni muusikast ja tantsustiilist, teise koha sai kaheksas klass, kelle kos-

Näidati ja nähti vormi

Vastlapäev on liikuv püha, mida tuntakse ka

lihaheitepäeva, pudrupäeva ja liupäevana.

Nagu vanasti, nii võis-teldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus.

Pahade vaimude eema-letõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karne-valid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine

ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti oli see õlgi täistopitud mehekuju. Õl-gedest nukk on viidud puu-teiba otsa aetuna pimedasse metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne.

Linapõllul tehti tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Vii-di ka väljale sõnnikut – vilja-kasvu tagamiseks; käidi võõ-raid lambaid pügamas – kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla

– karja õnnestumiseks; ra-kendati esimest korda noori hobuseid või härgi – võta-vad kiiresti õppust. Lastel lasti tuppa tuua linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muu-delgi kevadistel pühadel.

Tänapäeva vastlatel las-takse liugu, suusatatakse, kelgutatakse, uisutatakse ning korraldatakse talve-matku. Liuväljad, kelgumäed ning suusarajad kutsuvad sel päeval nii noori kui ka vanu.

Hiljem minnakse tuppa vast-lapäeva toitu sööma, milleks on peamiselt oa- või herne-supp ning vastlakukkel.

Inglastel kuuluvad tä-nini vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmis-tamise püha. Kell 12 või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõ-lamise järel võis küpseta-mist alustada. Vastlate teist püha kutsuti lihapäevaks ja

siis oli tavaks süüa esimesel pühal küpsetatud või kee-detud liha. Kolmandalgi pü-hal söödi pannkooke koos esimesel pühal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii nihkus range paastu al-gus kaugemale. Varem käi-sid Inglismaal vastlasandid, lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda ki-vide ja potikildudega.

Kristi Vindi8. klass

Vastlapäev

Kultuuriministeeriumi algatusel on 2010.

aasta kuulutatud luge-misaastaks. Sel puhul toi-mub ka meie koolis rida ettevõtmisi, kus lugemisest mitte kuidagi ei pääse. Lu-gemisaasta avaüritus saab teoks 19. veebruaril, kui tä-histame Jaan Krossi 90ndat sünniaastapäeva tema teos-te ettelugemisega kohalike prominentide poolt. Noore-matele loevad samal päeval koduluulet ja -jutukesi ette gümnaasiumi õpilased.

Märtsis on oodata tra-ditsioonilist omaloomingu-nädalat ja ka lugemisööd. Lugemisöö möödub Tähe-kesi lugedes, sest lasteajaki-ri jõuab tänavu 50nda vers-tapostini. Külla on lubanud tulla Tähekese peatoimetaja Ilona Martson.

Aprill algab raamatulaa-daga, kus pakume võima-lust ära anda, vahetada või müüa koju seisma jäänud raamatuid. Aprilli keskpai-gas ootame külla kirjanik Ketlin Priilinna.

Mida rohkem kevade poole, seda luulelisemaks läheb õhk õues ja ega toas-ki teisiti saa. Luulet loeme aprilli lõpus ja mai alguses kindlasti hoolega.

Suvigi ei saa mööduda lugemata, sest septembris korraldame lugemiskonve-rentsi, kus räägime suvistest lugemiselamustest. Sügi-seks on teisigi huvitavaid ettevõtmisi, aga neist juba septembrikuu lehes!

Jälgige reklaami ja ärge jätke lugemist kahe silma vahele!

Marju Roosileht

Lugemisaasta

tüümid ja muusika paistsid silma 80-ndate aastate vär-vikirevusega ning esikoha võitis üheteistkümnes klass oma militaarstiilis kostüü-mide ja tuntud telesaadete A-rühm ja Rannavalve pa-rodeerimisega. Külalisesi-nejad Viljandi Paalalinna Gümnaasiumist teenisid enesele publiku aplausi ning tänukirja osalemise eest.

Teist aastat järjest oli väl-ja pandud auhind ka parima kostüümiga klassile. Sel aas-tal ülimat sihikindlust üles näidanud üheteistkümnes klass oli žürii arvates ka sel-le tiitli vääriline, ning saavu-tas sellega esmakordselt fes-tivali ajaloos võidu mõlemas kategoorias.

Žürii koosnes erapoole-tutest isikutest, kes varem polnud ühtegi kava näinud. Žüriisse kuulusid Võhma Gümnaasiumist ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Valdis Naaber, sotsiaalpeda-goog Heilika Vahtra, Viljan-di Paalalinna Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Katrin Reinup ja Viljandi Carl Robert Jakobsoni Güm-naasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ning aeroobika tree-ner Kristiina Jürisson.

Peale autasustamist toi-mus ühistreening Kristiina Jürissoni juhendamisel.

Marten Rohelpuu11. klass

Viljandi Maagümnaa-siumis algas 26. jaa-

nuaril iga-aastane gümnaa-siumiõpilaste mälumäng „Meediamull“, mis koosneb kolmest voorust. Esime-sest voorus võtsid mõõtu 12. klasside viieliikmelised meeskonnad Võhma, Abja, Kitzbergi, Tarvastu, Jakob-soni, Paalalinna ja Maagüm-naasiumist.

Meie kooli esindasid Janne Võrk, Piret Pruul, Ege Rass, Jaanus Oolo ja Jorma Vätsing, kes saavutasid tubli 4. koha. Viljandi Maagüm-naasiumi 3. kohast jäi puu-du vaid 2 punkti, teise koha saavutas Jakobsoni Güm-naasium ja esikoht kuulus Paalalinna Gümnaasiumile.

Õpilaste silmaringi testiti mitmesuguste küsi-mustega, oma teadmisi tuli näidata ajaloo, geograa-fia, muusika, kirjanduse ja muidugi meedias kajastatu tundmise vallas.

Koduseks ülesandeks oli valmistada oma kooli rek-laam, parodeerides mõnda tuntud reklaami. Selle üles-andega said meie noored kõige paremini hakkama ja teenisid ainsana maksi-mumpunktid ning rohkelt žürii kiidusõnu (videot on võimalik vaadata YouTube-s sisestades nime: „Võhma Dormeo“). Video valmimi-

Alustasime Meediamullil edukalt!

sele aitas kaasa 11. klassi õpilane Marten Rohelpuu, kellele siinkohal tänusõnad edastame!

Järgmine voor toimub juba 18. veebruaril Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumis, kus omavahel võistlevad 11. klasside õpilased.

Hoiame omadele pöialt!Jorma Vätsing

12. klass

Meediamulli võistlustules (foto Kaja Karlson)

4 Võhma LinnalehtNR. 143. veebruar 2010

TEATED

Ko²likoormat toimetasid: Kristi Ennemuist, Olavi Koplik, Katre Nurk, Marten Rohelpuu, Marju Roosileht, Teele Vahtra, Kelli Hramov

Noored, kes te suvel või mõnel muul ajal 2009. aastal tööl käi-site ja palka saite!

Kui palgast tulumaks

maha arvestati, siis nüüd

on võimalik see tagasi

saada! Tulude dekla-reerimine algas 15. veebruaril ja lõpeb 31. märtsil. Uuri täpsemalt

www.emta.ee. Kui oled

18-aastane, saad tulusid

deklareerida iseseisvalt,

noorematel on vajalik

lapsevanema nõusolek.

13. detsembril 2007 allkir-jastasid Euroopa Liidu rii-gipead Lissaboni lepingu, mille eesmärk on teha sel-gemaks ja arusaadavamaks Euroopa Liidu toimimise alused. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni leping sisaldab ühe osana ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis on Euroopa Lii-du esimene ametlik doku-ment, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigusi, mis kehtivad Euroopa ko-danikele. Harta tekst on ko-gum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitme-sugustes rahvusvahelistes lepingutes. Harta lisamine Lissaboni lepingule tähen-dab, et kõik EL liikmesriigid tunnustavad ja järgivad kõi-ki põhiõigusi.

Eelmise aasta det-sembrist käesoleva aasta jaanuarini osalesid Võhma Gümnaasiumi 9. klasside õpilased Euroopa Komisjoni poolt toetatud ühiskonna- ja kunstiõpetust lõimivas projektis „Mind Mosaic“. Viimase eesmärk oli tutvus-tada noortele Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja panna õpilasi mõtlema põhiõiguste olulisusele ning vajalikkuse-le. Esimesel aastal viidi ette-võtmine läbi pilootprojek-tina viie Euroopa riigi 300 koolis. Lisaks Eestile, kust osales kokku 63 kooli, lõid kaasa veel Iirimaa, Kreeka, Rumeenia ja Tšehhi. Projek-ti Eesti-poolne koordinaa-tor oli MTÜ HeadEst.

Projekt viidi läbi nel-ja akadeemilise tunnina. Vajalikud õppematerjalid, milleks olid Euroopa Liidu põhiõiguste hartat sisal-dav brošüürideks köidetud pappkaardikomplekt iga-le õpilasele, plakatid har-ta tutvustamiseks kogu koolile ja õpetajaraamat, edastas projekti Euroopa koordinaator Generation Europe Foundation. Kolmes

esimeses tunnis toimusid teemakohased rühmatööd ja arutelud, valmisid põhi-õiguste hartat tutvustavad luuletused. Lisaks vastas iga õpilane kirjalikult tee-makohastele küsimustele. Kokkuvõtteks kirjutas iga õpilane kodus põhiõiguste hartat käsitleva arutluse. Neljandas tunnis valmisid põhiõigusi tutvustavad il-lustratsioonid, millest pandi kokku pabermosaiik. Vii-mane ning ka põhiõiguste harta teksti sisaldav plakat on kõigile tutvumiseks väl-jas kooli garderoobi seinal.

Projekti lõppedes tuli koordinaatorile esitada teh-tust ka aruanne. Seda hinna-takse ja selle alusel valitakse igast osalejariigist üks kool, kes saab võimaluse luua põ-hiõiguste harta teemal ava-liku püsitaiese: keraamilise mosaiikseina.

Valdis Naaberajaloo- ja ühiskonna

õpetaja

Lugejamäng

Et eelmine pilt söökla sei-nast tundus hasartsetele

lugejamängu mängijatele raskevõitu, otsustas toime-tus seegi kord pildi sööklast teha. Ja kohe teine asi! Ter-velt 31 vastajat arvaski ära, et tegemist on söökla too-liga. Valesid ja ebatäpseid vastuseid oli 17. Fortuuna Marleen Klettenberg valis võitjaks Karmen Kuke, kes saab auhinna kätte raama-tukogust. Sealsamas saab loosikasti pista uue pilt-mõistatuse vastuse.

Projekt „Mind Mosaic“

Jaanuaris ja veebruaris on Võhma Gümnaasiumi ja laste-aia „Mänguveski” lapsed tegelenud lumelinna ehitamise-

ga. Aasta esimesel kuul tegi külmataat asja väga raskeks. Nii mõnelgi päeval puudusid osad nooremad õpilased koolist ja lasteaia jütsidki olid kodus. Põhjust oli ka, sest külmema-tel hetkedel langesid kraadid kohati rohkem kui -30ni.

Nüüdseks on mitmetest hunnikutest kerkinud liumäed ja onnid. Tundub, et lumelinn ei saagi valmis, sest iga päev on näha hoolsaid inimesi labidatega seal askeldamas. Kes arvavad, et see pakub lõbu ainult väikestele, eksib. Kui hoo-lega jälgida, näeb seal igas vanuses inimesi. Kes peavad end seal mängimiseks ja hullamiseks liiga vanaks, naudivad lihtsalt kena talveilma ja rohket lund.

Ära tuleb ka märkida valge tiiger, mis valmis lumelinna kõrvale. See on küll linnakodaniku poolt valmistatud, kuid pakub siiski paljudele silmarõõmu.

Loodame, et seda lumerohket talve jagub veel pikaks ajaks.

Teele Vahtra9a. klass

Linnas kerkib lumelinn

Leia pildilt auto! (foto Teele Vahtra)

Tartu Ülikooli ootab õppima andekaid,

motiveeritud ning teadlikult eriala valinud noori, pakkudes omalt poolt kaasaegset ning väljakutseid pakkuvat õpikeskkonda.

Tartu Ülikoolis on või-malik leida endale meele-pärane eriala rohkem kui 70 õppekava seast. Õppima on võimalik praktiliselt kõike humanitaarteadustest ning kunstidest meditsiini, loo-dus- ja ühiskonnateaduste ning pedagoogikani.

Times Higher Education edetabeli andmetel kuulub Tartu Ülikool viie prot-sendi maailma edukamate ülikoolide hulka. Edetabeli koostamisel on arvestatud akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrgkoolide juhtide küsit-lust, üliõpilaste ja õppejõu-dude suhtarvu, teaduspub-likatsioonide tsiteerimist, välisõppejõudude ja –tu-dengite osakaalu.

Oktoobri lõpus avati Tartu Ülikoolis Euroopa üks viimase kümne aasta moodsamaid loodustea-duste õppe- ja teadushoo-neid Chemicum, kus hak-

kab tööle ligi 300 teadlast ja doktoranti ning mis saab õpikeskkonnaks ligi 600 üli-õpilasele.

Tartu Ülikoolil on Eesti kõrgkoolidest kõige enam koostöölepinguid rahvusva-heliste ülikoolidega praktili-selt kõikidelt kontinentidelt. Igal aastal kasutab umbes tuhatkond üliõpilast või-malust käia end erinevate arvukate koostöölepingute ja stipendiumide abil välis-maal täiendamas.

Vastuvõtust

Tartu Ülikooli baka-laureuse- ja rakenduskõrg-haridusõppe päevasesse õppesse toimub vastuvõtt valdavalt lävendipõhiselt. Kõikidele üliõpilaskandi-daatidele, kelle punktisum-ma on võrdne või ületab lävendit, on õppekoht Tartu Ülikoolis garanteeritud. Tra-ditsioonilise paremusjärjes-tuse alusel toimub vastuvõtt vaid arstiteaduskonnas.

Oluline erinevus teis-te kõrgkoolidega võrreldes on see, et Tartu Ülikoolis toimuvad sisseastumisek-samid enne avalduste esi-tamist. Internetiaadressil

www.ut.ee/sisseastumine tuleb kõigepealt eksamitele registreeruda ning pärast tulemuste selgumist saab esitada ülikooli ka sisseas-tumisavalduse.

Eritingimustel ehk rii-gieksamite tulemusi arves-tamata ja sisseastumisek-samiteta võetakse tasuta õppekohale vastu 12. klassi üleriigiliste aineolümpiaa-dide viis paremat ja rah-vusvahelistest aineolüm-piaadidest osavõtnud. Tartu Ülikooli sisseastumisveebil on kirjas tunnustatud olüm-piaadide nimekiri. Täienda-vaid eritingimusi loodus- ja täppisteaduslikel olümpiaa-didel osalenutele on loonud loodus- ja tehnoloogiatea-duskond ning matemaatika-informaatikateaduskond.

Lisaks võetakse Tartu Ülikooli vabalt valitud õp-pekava tasuta õppekohale vastu kõik üliõpilaskandi-daadid, kes on sooritanud akadeemilise testi vähemalt 80,0 punktile. Tasulisel õp-pekohal saavad õpinguid alustada need, kelle akadee-milise testi tulemuseks on vähemalt 70,0. Akadeemili-ne test on kohustuslik ainult

sotsiaalteaduskonda kandi-deerijatele. Kõigile teiste-le üliõpilaskandidaatidele pakub test vaid alternatiivi ülikooli sisseastumisele, ju-hul kui mingitel põhjustel tavakorras sisseastumine ei ole võimalik.

Kõikidele gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõ-petanutele lisatakse täien-davad kolm punkti ning Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas, matemaatika-informaatika-teaduskonnas ning haridus-teaduskonnas on valikulised õppekavad, kuhu võetakse medalistid vastu riigieksa-mite tulemusi arvestamata ja sisseastumiseksamiteta.

Tartu Ülikooli täpsed vastuvõtutingimused ning lävendid kinnitatakse ok-toobri lõpus ning avaldatak-se novembri esimesel näda-lal Interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine. Kõik huvilised on oodatud Tar-tu Ülikooli õppimisvõima-lustega tutvuma kevadisel koolivaheajal lahtiste uste päeval, 24. märtsil.

Kaja Karovastuvõtu

peaspetsialist

Tartu Ülikool ootab häid üliõpilaskandidaate

KüsitlusÕpilased arvasid

IGAV - 6

NII JA NAA - 12

VINGE - 18

Õpetajad arvasid

VINGE - 7

IGAV - 1

Raamatukogus 15.- 26. veebruarini

11. klassi koostatud näitus

“Chopin 200”Näitus avatud:

Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel 8.00- 15.30

Tänavune talv on siiani olnud väga lumerohke, aga samas ka väga

külm. Seoses sellega otsustasime teha väikese küsitluse. Kuna praegu on kõigil palju tegemist, veebruaris on ju vastlapäev ja sõbrapäev, siis otsusta-mise küsida vaid ühe küsimuse. Küsi-museks oli: „Mida Te arvate praegusest talvest?”. Et saada selgemat tulemust, andsime kolm vastusevarianti. Kes oli rahul, sai öelda „vinge”, kes aga ei osa-nud midagi arvata või oli ükskõikne, valis „nii ja naa” ning kes ei olnud talve-ga rahul, otsustasid „igav” kasuks. Vas-tanuid oli kokku 44, neist 36 oli õpilasi ja 8 õpetajat.

Küsitlesid Teele Vahtra ja Kelli Hramov

9a. klass

Võhma Linnaleht 5NR. 143. veebruar 2010

Seest

Põhikooli- ja gümnaa-siumiseaduse järgi viiakse koolides läbi sisehindamist. See on pidev protsess, mille eesmärgiks on tagada õpilas-te arengut toetavad tingimu-sed ja kooli järjepidev areng. Sisehindamise käigus selgi-tatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendus-valdkonnad, millest lähtu-valt koostatakse arengukava tegevuskava. Sisehindamise käigus analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tu-lemuslikkust. Kool koostab sisehindamise aruande vähe-malt üks kord kolme õppe-aasta jooksul. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga ja kooli pi-dajaga ning aruande kinnitab kooli direktor. Kõik õppeasu-tused peavad esimest korda esitama oma sisehindamise aruande Haridus-ja Teadus-ministeeriumile hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks.

Võhma Gümnaasium esi-tas oma aruande 2010. aasta 1. jaanuariks. Sisehindamist nõustas ministeeriumi sise-hindamise nõunik. Analüü-siti kolme viimase õppeaasta näitajaid, viidi läbi rühmatöö. Kaasatud oli kogu personal (st mitte üksnes pedagoogiline personal). Rühmatöös tege-vust analüüsides ja aruannet koostades tõid töötajad ise välja parendusettepanekud.

Tagasisidearuandes on tu-gevuste ja/või eripärana välja toodud järgmist:• Koolis kaasatakse juhtimis-

ja otsustusprotsessi kollek-tiivi liikmeid läbi tegevuse

erinevates meeskondades.• Juhid on ise aktiivsed nii

koolisiseselt kui kooliväli-selt.

• Pedagoogilise personali kvalifikatsioon vastab keh-testatud nõuetele, aktiiv-selt osaletakse koolitustel. Täienduskoolituse tule-muslikkus on avaldanud mõju järgmistes valdkon-dades: õppetöö on tulemus-lik; sellele viitavad õpilaste head tulemused õppetöös ja asjaolu, et pärast põhi-kooli lõpetamist jätkavad õpilased õpinguid (lõpeta-jate arv alustanute arvust on 9. kl 100%); pedagoogid koostavad aktiivselt õppe-vara, mida saavad edukalt kasutada lisamaterjalina meie kooli õpilased.

• Kool teeb koostööd huvi-gruppidega (kooli personal ja õpilased, lapsevanemad, linnavalitsus, hoolekogu, kultuurikeskus, ümbrus-konna koolid, lasteaed). Huvigruppe kaasatakse arendustegevusse ja korral-datakse ühisüritusi.

• Töökeskkond vastab üld-joontes tuleohutus- ja tervisekaitsenõuetele. Nii omavalitsus kui kool on teinud investeeringuid õpi-keskkonna parandamiseks. Remonttööd on läbi mõel-dud ja planeeritud vastavalt ressurssidele.

• Kool on avatud uutele idee-dele ja areneb vastavalt kaasaja nõuetele.

• Õpilastele on loodud head tingimused õppe- ja kasva-tustegevuseks. Toimub IKT pidev arendamine, mille kaudu on tagatud võimalus kõrgetasemelise õppe läbi-

viimiseks, info kiiremaks liikumiseks. IT vahendeid kasutatakse nii kooli hal-duses kui õppetöös. Raken-datakse e-kooli.

• Õpilaste toetamiseks ja väljalangevuse ennetami-seks kasutatakse erinevaid võimalusi (side koduga, õpetajate koostöö, tugi-spetsialistid, õpiabi, paran-dusõpe, pikapäevarühm, huviringid, õpilaskodu jne). Hariduslike erivajadustega õpilaste toetusprotsent on aasta-aastalt suurenenud.

• Õppetegevus on seostatud praktilise eluga: suurt tähe-lepanu pööratakse loodus-haridusele ja ettevõtlusele.

• I-IV klassi õpilased osa-levad õuesõppe program-mis. Õuesõppe läbiviimist toetab looduslik keskkond, kooliaia ja talveaia olemas-olu. Igal aastal osalevad klassid edukalt loodusvald-konna viktoriinidel.

• Ettevõtlusõpe toimub põ-hikooli II ja III astmes ning jätkub gümnaasiumiast-mes.

• Propageeritakse tervislikku eluviisi ja osaletakse tervist edendavate koolide (TEK) liikumises.

Parendustegevustena on välja toodud:• Süsteemselt rahulolukü-

sitluste läbiviimine. Kool kasutab haridusministee-riumi poolt soovitatud kü-simustikke ja viib õpilaste, töötajate ja vanemate hul-gas läbi veebipõhise küsi-mustiku kolm aastat järjest. (Infot küsimustiku täitmise kohta saab alates 1. märtsist kooli kodulehelt ja tulemu-

sed avaldatakse koolilehes. Palume aktiivset osavõttu.)

• Lahtiste tundide ja tase-metööde läbiviimine ning analüüs, eksamitulemuste analüüs ja tulemustest läh-tuv parendustegevuste ku-jundamine.

Tagasisidearuannet on tutvustatud hoolekogule ja arutatud õppenõukogus. Teh-tud ettepanekuid arvestatak-se edaspidises sisehindamise protsessis ning dokumentide (arengukava, üldtööplaan jmt) koostamisel-täiendami-sel.

Kokkuvõttes võib öelda, et sisehindamine protsessi-na on olnud läbimõeldud: kirjeldatud valdkondade tu-lemused on vaadeldavad ja võrreldavad. Tugevuste ja eri-pärana väljatoodu ning vähe-sed parendusteemad viitavad koolikollektiivi süsteemsele, sihipärasele ja tulemuslikule tegevusele.

Väljast

Koolide riiklikku järele-valvet koolide õppe-ja kas-vatustegevuse üle teostab maavanem (viivad läbi maa-valitsuse haridusspetsialis-tid). Kolmandat aastat on riikliku järelevalve prioritee-diks üldhariduses õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõ-jusus.

Võhma Gümnaasiumis viidi temaatiline riiklik järele-valve läbi käesoleva aasta 11.-15. jaanuarini.

Järelevalve käigus koguti ja analüüsiti Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvaid andmeid, tutvuti dokumen-tidega ja analüüsiti neid (arengukava, üldtööplaan, ürituste plaan, õppekava,

õppenõukogu protokollid, hoolekogu protokollid, laste-vanemate koosolekute pro-tokollid, õpetajate töökavad, individuaalsed õppekavad, tugispetsialistide tegevuse kirjeldused-kokkuvõtted jm), tutvuti õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga, ka õppe- ja kasvatustegevustega, toi-musid vestlused.

Järelevalve õiendis on välja toodud positiivseks peetav:• välja on töötatud tugisüs-

teemi rakendamise kord;• kooli pidaja toetusel on

olemas pikapäevarühm, parandusõpe, sotsiaalpe-dagoogi ametikoht, psüh-holoogi ametikoht, õpilas-kodu kasvataja ja öövalvuri ametikoht, koostöö KOV sotsiaalnõunikuga;

• tugispetsialistid vastavad kvalifikatsioonile;

• sotsiaalpedagoogi tegevus on elektroonilises aruandes jälgitav, psühholoogi tege-vusest olemas kokkuvõt-ted;

• protokollid on korrektselt vormistatud (koduõpet ja individuaalset õppekava puudutav kajastatud);

• individuaalsed õppekavad on nõuetekohaselt vormis-tatud;

• kooli kodulehel on koolielu puudutavad dokumendid avalikustatud;

• olulised dokumendid on leitavad kooli võrguserve-rist, õpilastel ja vanematel on ligipääs kooli võrguvä-ravale ja sealsele infole;

• õpetajate töökavades on hindamine põhjalikult ja arusaadavalt lahti kirjuta-tud;

• aineõpetajate ja klassiju-hatajate eneseanalüüsid on põhjalikud ja informatiiv-sed;

• lastevanemate koosolekul (õppeaasta algul) on räägi-tud tugisüsteemide raken-damisest;

• täidetakse õppenõukogu otsuseid;

• kool püüab olla avatud üld-susele ja kaasata enam õpi-laste vanemaid;

• õpiraskuste puhul rakenda-tud tugimeetmed on olnud mõjusad.

Õiendis esitatakse kokku-võtte järgselt tavaliselt ka et-tepanekud ja ettekirjutused. Meie kooli järelevalve õiendis ettekirjutusi ei ole. On vaid ettepanekud:• Ühtlustada tugimeetmete

kirjeldust kooli õppekavas ja kooli õppekava lisas too-dud kooli tugisüsteemide korras.

• Kavandada täpsemalt koo-li üldtööplaanis õppeaasta eesmärkide saavutamiseks konkreetsed tegevused.

• Lähtuda õppeaasta eesmär-kide püstitamisel eelmise õppeaasta töö analüüsist.

Õppenõukogu tutvus jä-relevalve õiendiga. Ettepane-kud võeti teadmiseks ja nen-dega arvestatakse edaspidises tegevuses.

Hindame järelevalve tu-lemusi väga positiivseteks. Positiivne tagasiside sisehin-damisest ja riiklikust järele-valvest näitab meie püüdlusi kooli õppe- ja kasvatustege-vuse juhtimisel, korraldami-sel ja läbiviimisel ning üldises arendustegevuses.

Täname tulemusliku koostöö eest õpilasi ja nende vanemaid!

Külli SaarnikVõhma Gümnaasiumi

direktorLuule Tiirmaa

Võhma Gümnaasiumi õppealajuhataja

Kool: seest ja väljast

Kuu algul, kui jälle aeg koduse lehe materjalide

kogumiseks, keerutas peas mõte rääkida sallimisest ja sallivusest.

Ei ole sel ühtki konk-reetset põhjust. Ei ole konk-reetset juhtumit, mis selleni viinuks. Pigem on tegemist pikema aja vältel kujunenud aimdusega, et nende sõnade-ga või nende taga olevaga on midagi valesti.

Nagu ühesugusest allikast pärinevat ühtmoodi esitatud infot erinevalt mõistetakse, nii on igaühel ka erinev aru-saam asjadest, inimestest, väärtustest ja maailmast üldse. See, mis ühe jaoks on loomulik, on teisele äärmus-lik. See, mis ühele meeldib, ei meeldi teisele mitte.

Mida tähendab salliv-ole-mine? Kui igaüks toimetab oma toimetamised nii, nagu soovib ja sellest ümbritseva-tega mingit vastuolu ei teki, ei olegi probleemi. Kui aga kõrvalolija „kannatada ei või“, et teine just nii toimetab, ja ta seepeale halvasti ütleb, te-

gevust kommenteerib, teist hurjutab või lausa vihkamist välja näitab, saab öelda, et ei suudetud olla piisavalt salliv. Ei suudetud aktsepteerida teise erinevat mõtet ja ole-mist.

Parajasti neil päevil, kui oma mõtteid sõnasta-da püüdsin, saime uudis-test kuulda-lugeda sellest, et meie noored kirjanikud saavad kirjutamisainest eest-laste sallimatusest. See oli selgunud noorteromaani konkursi parimate premeeri-misel. Teemadeks on rassism, homoseksuaalsus, usuga seo-tud eriarvamused, sallimatus rahvuste ja erinevate kul-tuuride pinnal. Ei ole midagi imelikku, et sellistel teemadel kirjutatakse: selle jaoks, kelle suhtes sallimatust väljenda-tud, kujutab see loomulikult tõsist probleemi. Lugeda tasub, sest on huvitav tea-da, kuidas olukord laheneb. Ja sellest on, mida kirjutada (mõttemaailm on ju avar).

Ega neid inimesi, kelle sõnavaras on tihti kuulda

väljendit „ma ei või sallida!“, kaugelt otsida tulegi. Need inimesed on päris meie lähe-dal ka olemas.

Millest see sallimatus tul-la võib? Küllap näiteks sellest, kui iseendaga päris hästi toi-me ei tule ja elust kibe maitse suus. Või sellest, kui arvatak-se, et elus jõud ja raha (mitte mõistus ja suhtlemisoskus) kõik paika panevad. Siis arva-takse, et võib teistest lihtsalt üle sõita. Aga kõige tõenäo-lisemalt võimaldavad salli-matust vähesed või hoopis puuduvad teadmised, kitsas silmaring. Kui mitte midagi ei tea näiteks põhumajadest, siis saab nende ehitajaid kindlasti rumalateks pidada. Kui võimalus, siis seda mui-dugi öeldakse asjaosaliste kuuldes ka. Kui ise koduloo-madest ja nende pidamisest midagi ei arva, siis saab neid „matsideks“ pidada, kel sead-lambad majapidamises. Võib olla raske aru saada, milleks naaber pühapäeval (kolma-päeval?) palvetundi läheb. Ka siis, kui ta seda meile

selgitaks, ei pruugi sest abi olla ja veidrikuks peame teda ikka. Kui vähegi õnnestub, teeks vähemalt nii, et jätaks selle talle ütlemata. Kui sul ei ole (õnneks!) endal prob-leemi alkoholismiga, siis sa ei tea, miks kellelgi on vajadus hommikul enne poe avamist juba ukse taga valmis olla ja mida ta seal tunneb. Lihtne on aga öelda, et „ei või joo-dikuid (loe: alkohoolikuid) sallida”.

Kui jätame negatiivselt reageerimata, et tähenda see sugugi, et me kellegi veidruse heaks kiidame. Siis olemegi lihtsalt sallivad.

Ehk ei saagi eelnevalt toodud näiteid siduda sõna-ga sallimine? Ehk ei olegi see kõik seotud kitsa silmaringi-ga, vaid hoopis kitsarinna-lisusega (on aga eesti keeles vahvaid sõnu!)? Võib-olla on tegemist lihtsalt inimeste loomuomadustega, mis lase-vad olla ülbed, tõrjuvad, teis-tega mittearvestavad, ennast piisavalt täis?

Millest arvamised „teist-sugustest“ ka ei tulene – neid ei pea alati välja ütlema.

Sallivusel on aga kindlas-

ti ka piir. Tihti suudame me olla väga sallivad (ei reageeri mingil moel) asjade suhtes, mida sallida ei saa/ei tohiks. Mitte-reageerides võib juh-tuda, et mingist hetkest ei ole tegemist enam sallivuse, vaid ükskõiksusega. Seda ei saa me endale lubada ei kodus, töökollektiivis, linnas ega rii-gis. Me ei pea olema ja ei tohi olla sallivad vägivalla suhtes, keskkonna reostamise suh-tes, liiklushuligaansuse suh-tes, sihipärase (või korduvalt mõtlematu) negatiivset mai-net kujundava tegevuse suh-tes jne, jne. Nii ei peaks me olema sallivad kaupluseletil seisvate koorest välja kuiva-nud banaanide suhtes, millel isegi hinda ei ole langetatud. Me ei pea olema sallivad isik-like huvide esiplaanile sead-mise suhtes seal, kus peaks domineerima üldsuse huvi. Me ei pea olema sallivad ar-vete suhtes, millest me aru ei saa, kuidas nad kujunesid ja nende suhtes, kes seda selgi-tada ei soovi või ei suuda. Me ei pea olema sallivad müüja, arsti, ametniku vm suhtes, kes käitub meiega korduvalt üleolevalt, ükskõikselt, tõr-

juvalt, negatiivset suhtumist väljanäitavalt.

Kui me õigel ajal sallima-tud oleme, siis võib muidu-gi ka juhtuda, et keegi seda mugavalt negatiivsuseks nimetab. Ära muretse, see ei ole nii. Salliv inimene on arvestav, aga samas ka kriiti-line. Sellisel inimesel on oma arvamus igast asjast, ta argu-menteerib, ta revideerib oma tõekspidamisi aeg-ajalt. Ja selliseid inimesi meie kodu, perekond, linn, riik vajabki.

Näidetega sellest, mil-listel puhkudel on võimalik olla salliv (arendada oma sallivust) ja näidetega sellest, millal ei saa olla salliv, võiks jätkata lõputult. Oskate neid isegi tuua.

Päeval, kui seda linnaleh-te käes hoiad ja seda lugu lu-geda võtsid, mõtle sellele, kas ka sina oled olnud sallimatu seal, kus võiks ka salliv olla, ning vastupidi. Ära ennast kõvasti piitsuta, kui leiad, et oled ka ühel või teisel piiril liiale läinud. Sul on võimalus edaspidi lihtsalt teisiti käitu-da.

Luule Tiirmaa

Sallida või mitte

6 Võhma LinnalehtNR. 143. veebruar 2010

Puude taga peidusPuude taga peidus – Tar-

tu tänava ääres Võhmas asub ainuke päris eestimaine mahlatehas. Päris eestimaine selle pärast, et teiste Eestis tegutsevate mahlatootjate omanikud asuvad kusagil kaugel (näiteks Ameerika pensionifondides) ja juha-tavad sealt, mis meie maal parem. Oma tootmismahult oleme küll kodumaa pisim – meie osa Eestis joodava-test mahladest-nektaritest-mahlajookidest on kõigest ligikaudu 3%. Kuid see kolm protsenti tähendas mullu seda, et Largo 12 töötajat tootsid kokku 1,2 miljonit pakki mahlu, 300000 pakki nektareid, teist samapalju mahlajooke, 80000 pakki smuutisid ning lisaks veel kanistrites mahlakontsent-raate ja omajagu pudelivett samuti.

AS Largo tegutseb Võh-mas aastast 2007, alates 2001. aastast tootis samades, kunagise lihakombinaadi garaažide asupaika ehitatud tehases vett ja limonaade Caritas Water. Enamus meie töötajatest on siinse joogi-tehasega seotud Caritase alguspäevadest alates ning otse loomulikult on kõik Võhma inimesed, välja arva-tud tootmisjuht, kelle juured Mulgimaa küljes kinni, kuid elab kaugemal.

Meilt on küsitud, miks Largo mahlu Võhmas ei müüda. Jah, A&O kaupluses neid hetkel küll ei näe, kuid see on juba kaubaketi sorti-mendivaliku probleem. Het-kel on meie mahlu Võhmas kindlasti võimalik osta Loo kauplusest. Kui aga rääkida muudest paikadest, siis meie tooted on saadaval kõigis suuremates kaubakettides.

Kuidas Largo mahla ära tunda? Kui juba klaasi vala-tuna, siis loomulikult heast, puhtast ja E-ainete vabast maitsest! Kui aga poeriiu-lile vaadata, siis meie too-

teid eristab rohelise korgi-ga „kurvikas“ pakk. Selline pakk on mugav avada ning kui korraga kogu liiter ära ei kulu, võib korgi taas pea-le panna ja paki külmkappi järgmist janu ootama jätta. Loomulikult eristab meie tooteid väga paljudes kaup-lustes ka hinnalipikul olev sinimustvalge lipumärk, mis näitab, et tegemist eestimai-se tootega, mitte Poolas val-mistatud Mulgi kapsastega.

Küsite, et kuidas apelsi-nimahl näiteks saab olla ees-timaine, kui meil apelsine ei kasva. No meil tehakse see mahl mahlaks ja pannakse pakendisse, nii et ikkagi ko-halik toode. Tänapäeval ka-sutatakse mahlade tootmi-seks enamasti kontsentraate. Asi käib nii, et Brasiilias kor-jatakse apelsinid, pressitakse neist mahl ja aurutatakse sellest – hoolikalt, et lõhn ja maitse kaduma ei läheks – osa vett välja. Kontsentraat pakitakse suurtesse vaatides-se ja saadetakse üle ookeani. Meie siin segame kontsent-raadile täpselt sama palju, kui Brasiilias välja aurutati, vett jälle juurde ja paneme mahla pärast kuumtööt-lust pakkidesse. Töötlemine käib väga hoolikalt, et peale lõhna ja maitse säiliksid ka mahlas olevad vitamiinid. Samamoodi toimub ka teiste mahlade valmistamine. Näi-teks ananassikontsentraati saame Taimaalt, tomatikont-sentraati aga Portugalist.

Largo mahladest popu-laarseimad on apelsinimahl, õunamahl ja tomatimahl. Meie oma mahladesse kuna-gi suhkrut ega säilitusaineid ei lisa, seepärast on nad nii puhta ja loodusliku maitse-ga.

Lisaks mahladele too-dame ka nektareid, neis on päris mahla 25-50%, lisaks suhkur. Siingi püüame val-mistada võimalikult tervis-likke tooteid – ainsana Ees-tis valmistame vitamiinide, mineraalide ja kiudainetega rikastatud funktsionaalseid nektareid ehk lisaväärtusega mahlatooteid. Neist on kõige populaarsem multivitamii-ni nektar, palju ostetakse ka kiudainete lisandiga ploomi-nektarit ning maiasmokkade lemmikuks on virsikunektar.

Kolmanda tootegrupi moodustavad mahlajoogid – neis on päris mahla juba vähem, 7-15%. Sellegi poo-lest on meie jõhvikajook, pohla-mustsõstrajook ja veidi eksootilisemad punase apelsini jook ja ploomi-aloe vera jook igati mõnusad ja tervislikud janukustutajad, mis kõlbavad peale koduse toidulaua nii spordisaali kui peolauale.

Meie kõige uuemad joo-gid on smuutid, mullusel „Eesti Parima Toiduaine“ konkursil tunnustatud too-

ted – need on 100% mah-lad, mis tavalistest mahla-dest veidi paksemad, need sisaldavad tervelt pressitud marju-vilju – kõik mis neis sees, jõuab ka pakendisse ja tarbijani. Seega on need joo-gid eriti vitamiinirikkad ja tervislikud. Hetkel toodame guajaavi ja mango smuutit, kuid seda valikut on kavas laiendada.

Neljas, aga mitte sugugi vähetähtis tootegrupp on meil kontsentraadid – tee-me joogisegusid, mida siis mahlaaparaatides hiljem lahjendatakse ja hotellide ning reisilaevade restorani-des pakutakse.

Loodame, et nüüd teab ka Võhma rahvas, mida seal Tartu tänaval puude taga te-hakse …

Ja kauplustes leiate ikka selle õige, kõige maitsvama sisuga mahlapaki üles. Kena janu Teile!

Urmas UintAS Largo tootmisjuht

Eks teadis juba vanarah-vas, kui meile vanasõna

läkitas, et lesides ja laisel-des ühtki oskust juurde ei tule. Pealkirjaks olevas va-nasõnas arvatud, et sohval lesides sepaks ei õpi. Kehtib see tarkus nii ametioskuste kui kõigi muude oskuste kohta.

31. jaanuaril peeti juba traditsioonilist maakonna naiste tantsupäeva. Päe-va korraldajaks oli Paistu rahvamaja juhataja Piia Mänd. Et Paistus selliseid ruume, mis 17 tantsurüh-ma 150 naist mahutaks, ei ole, toimus üritus Viljandis Paalalinna gümnaasiumis.

Kes teab, kas viitsimist

(viska viisud maha, pane pastlad jalga) pühapäeva-sel päeval jagunudki oleks, aga…. Päeva eesmärgiks oli õppida kevadisel maakonna laulu- ja tantsupeol tantsi-tavaid tantse. Ei tahtnud ju ses asjas teistele edumaad anda ja seepärast osaletud sai. Väljas olid nii „Lilleke-se“ tantsurühma kui rühma „Tald ja apsat“ esindajad.

Kristi Pajuste, kes ju-hendab Paistus kolme rüh-ma, õpetas meile tantsu „Naiste päev“ ning Aveli Asber, kes varasematel aastatel Võhmaski tantsi-jaid juhendanud, õpetas omaloodud tantsu „Löss“. Äratundmisrõõmu saime

tunda, kui meenutati (ja lõpuks eneselegi meenus), et meie peal see tants kord sündis ja seda varem tant-sinud oleme.

Lisaks tantsude õppimi-sele oli võimalus proovida kätt ka viltimises. Valmisid huvitavad viltimisproovid, mis kindlasti endale ka väärilise koha leiavad (koti peal, padjakattel, prillitoo-sina vm).

Päeva lõpetuseks oli rühmadel võimalik teiste-le esineda: näidata, mida näidata taheti. Meil oli ka esinemisplaan päris ole-mas, aga kahjuks haigestus vahetult üks tantsijatest ja see plaan sel korral teoks

ei saanud. Tore oli aga vaa-data Kärstna ja Sürgavere rühma täiesti eriilmelisi et-teasteid.

Vaat sedasi siis. Käidud seekord. Sammud peaaegu selged (kevadeni veel na-tuke aega ka), külarahvas nähtud, silm selgem ja jalg kergem.

Soovitame soojalt teis-telgi sohva pealt üles tulla. Püsti olles näeb kaugemale, tulevad paremad mõtted pähe ja need viivad uute teadmiste ja oskuste juur-de.

Luule TiirmaaVõhma tantsunaiste

nimel

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.eeKüsige lisa 6 310 310

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Võhma linnavalitsuse juurespeatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 11.15–13.15(1. ja 15. veebruar, 1., 15. ja 29. märts,12. ja 26. aprill, 10. ja 24. mai, 7. ja 21. juuni)

Ei saa sohva pääl sepäs opitus (Vastseliina)

15. märtsil kell 19.00 PILISTVERE RAHVAMAJASRakvere Teatri etendus

E.-E. Schmi�

OSCAR JA ROOSAMAMMA: KIRJAD JUMALALE

kahes osas. Kestus 2 tundi

Lavastaja Üllar Saaremäe. Kunstnik Kris� Leppik. Tõlkija Indrek Koff. Osades Üllar Saaremäe ja Ines Aru.

10-aastane Oscar on haige. Nii haige, et tema kehal on jõudu vaid loetud päevadeks. Õnneks on olemas Roosamamma, kes pakub Oscarile välja mängu – elada iga järgmist päeva nii, nagu oleks see kümme aastat. Teismeliseiga, armumine, abieluvõlu ja -valu, laste sünd ja lahkumine kodust, vanadu-se helge väsimus – need pakuvad Oscarile rõõmu ja anna-vad julguse vaadata vastu oma saatusele.

Etendus sobib häs� ka kooliõpilastele.Pile�te broneerimine tel 5349 4597 või jane@koo.ee

Pile�d müügil ka Kõo raamatukogus.

Tule ja saa kunstnikuks!Alates 1. märtsist õpetab meie kuulus Võhma kunstnik Natalja Remmer sulle erinevaid maalimistehnikaid.

Ring toimub esmaspäeviti kell 17.30 kuni 19.30 Võhma päevakeskuses ja on TASUTA.Kaasa võtta pintsel, pliiats ja värvid.

Ringitööd toetab MTÜ Sinule.Küsimuste korral helista Nataljale tel 5622 0251

Võhma Linnaleht 7NR. 143. veebruar 2010

SPORDIST

Esimesed noodid sellest, et on tulemas väga hea

võistlusperiood, tulid Vil-jandimaa noorte kergejõus-tikuvõistlustelt, kus Võhma kergejõustiklased esinesid väga heal tasemel. Kahe-kordseks maakonna meist-riks krooniti Martin Män-nik, kes saavutas esikoha nii 40 m sprindis kui ka kau-gushüppes. Pisikese üllatu-se serveeris Mart Vingissar, kes suutis esikoha napsata 50 m tõkkejooksus. Veidi-ke läks alt Kevyn Mäekivi, kes oma kolmanda kohaga kuulitõukes seekord rahu-le ei jäänud. Lisaks eelpool nimetatutele saavutas teise koha tüdrukute A-vanuse-klassis Siret Müür kaugus-hüppes ja kolmanda koha kuulitõukes. Geteri Koov oli kolmas nii 50 m jooksus kui ka kaugushüppes.

Kuid see oli vaid eel-mäng. Eesti meistrivõist-lustelt, mis toimusid 21.-22. jaanuaril Lasnamäe kergejõustikuhallis, saabus teise kohaga tagasi Martin

Männik. Seda, et Martin on kerkinud omavanuste poiste seas vabariigi üheks kiireimaks, saime aimu eel-jooksudes, kus ta saavutas 51 osavõtja seas parima aja 7,17. Kahjuks finaalis start veidi ebaõnnestus ja nii tuli seekord jääda teisele koha-le.

Teisel päeval jooksis Martin 300 m ja oli esiko-has kinni veel 20 m enne finišit, kuid lihasesse kuhju-nud piimahape röövis lõpus kiiruse ja kangestumine tuli sedavõrd suur, et komistus ja rütmi kaotamine röövis mitte ainult esikoha, vaid ti-hedas konkurentsis ka me-dali. Martin saavutas ajaga 36,95 neljanda koha.

Kuulitõukes võistles südilt Kevyn Mäekivi, kes saavutas vabariigi parima-te seas tulemusega 13.34 hinnatava kümnenda koha. Head meelt teeb see, et Kevyn suutis välja tulla ras-kest seisust ja kahe esimese ebaõnnestunud katse järel kolmandaks, otsustavaks

katseks, end kokku võtta ja oma tulemuse ära teha.

Edukas hooaeg sai jätku veebruari teisel nädalava-hetusel, kui 14. veebruaril toimusid Lasnamäe kerge-jõustikuhallis Eesti noorte klubide karikavõistlused. KJS Sakala ridades lõid kaa-sa Martin Männik ja Mart Vingissar. Neil võistlustel sai Martin magusa revanši ja võitis Eesti meistri, pär-nulase Rait Veesalu ees, 60 m jooksus esimese koha, püstitades vabariigi hooaja tippmargi A-vanuseklassis. Martini ajaks märgiti suure-pärane 7,10 sekundit.

Hästi esines Lasnamäel ka Mart Vingissar, kes jook-sis südilt tõkkeid. Tasuks 9. koht ja 60 meetri tõkke-jooksu aeg 9,35 sekundit.

Nende tulemuste taga seisab nimetatud sportlaste ja treener Hannes Männi-ku järjepidev töö. Soovime Hannese treeninggrupile head treeninguindu ja ikka järjepidevust!

Aare Järvik

Suurepärane sisekergejõustiku hooaeg

Võhmas on lauatennis noorte hulgas üks po-

pulaarsemaid spordialasid. Fanaatikust treener Rein Kooviti käe all harjutavad noored on selle spordialaga tegeledes saanud näha Eesti erinevaid paiku ja erinevaid lauatennise turniiride läbi-viimise tingimusi.

Võhmas on tänaseks uues spordihoones loodud ideaalsed tingimused selle spordialaga tegelemiseks. Vaid vast inventari osas oleks võimalik veel areneda. Arvan, et iga asi tuleb omal ajal ja mõne aja möödudes on vajaminev inventar ole-mas.

Kuna Riina Aksenenko õppima asumisega kõrgkoo-li pole lauatennisehuvilised leidnud veel endi hulgast koostööpartnerit linnalehe-le ja materjali on kogunenud

väga palju, siis tooksin välja tublimad tulemused Võhma lauatennisistidelt.

Laste GP sari

Toimunud on 7 etappi. Viimasel etapil võitis Rainer Valo kuni 11-aastaste pois-te vanuseklassis ja juhib ka kokkuvõttes (jäänud on veel 3 etappi). Samas vanu-seklassis oli Ragnar Kondel 6. ja kokkuvõttes on ta 5. kohal. Veel mängisid sa-mas vanuseklassis Rauno Valo (17. koht; kokkuvõttes 11. koht) ja Raiko Valo (18. koht; kokkuvõttes 13. koht). Kuni 9-aastaste tüdruku-te klassis oli Birgit Kondel 4. ja säilitas kokkuvõttes 2. koha. Kimberly Kürsa oli kuni 11-aastaste tüdrukute klassis 12. ja on kokkuvõttes 9. kohal.

Jäänud on veel 3 etappi.

Võhma karikasari

7. veebruaril toimus 5. etapp. Esmakordselt võitis etapi Julia Kirpu ja ta on tugevas meeste konkurent-sis kokkuvõttes 2. kohal. Esikoha on endale prakti-liselt kindlustanud Tõnu Mäekivi Paidest, kes sel-lel etapil oli 3. kohal. Meie noormängijatest olid oma vanuseklassides esimesed: Siim Vingissar (13-a poisid), Rainer Valo (11-a poisid), Kristi Vendelin (15-a tüd-rukud) ja Birgit Kondel (9-a tüdrukud). Nad juhivad ka oma vanuseklasside arves-tuse üldkokkuvõttes.

Kokku mängitakse Võh-mas 7 etappi, millest arvesse läheb 5 paremat.

Aare JärvikKoroonast24. jaanuaril toimusid 12 osavõtjaga koroona võistlused gümnaasiumi koroonatoas.

Esikolmik oli järgmine: 1. Ando Saar; 2. Vello Lehtla; 3. Magnus Tiitus.Tuletame kõigile huvilistele meelde, et igal teisipäeval ja neljapäeval kell 17-20.30 jagab

koroonamängu oskusi kõigile huvilistele Vello Lehtla. Samas on võimalik end registreerida Võhma linna meistrivõistlustele nimetatud spordialal.

SK Võhma

30. jaanuaril peeti taas Ada-veres Põltsamaa jõe XXVIII talimänge. Põltsamaa piir-konna spordimängud on pika traditsiooniga ja väga paras võistlus Võhma sport-laste jaoks. Võhmakad osa-lesid kokku 8 spordialal, millest võistkondlikult saa-vutati I koht lauatennises ja males. Siinkohal toon välja nimetatud spordialadel saa-vutatud kohad.Lauatennis. Kuni 12-aastas-te tüdrukute arvestuses:1. Cätlyn Taškin2. Birgit KondelKuni 12-aastased poisid:2. Siim Vingissar3. Rainer Valo13-15-aastased tüdrukud:1. Viktoria Kirpu2. Kristi Vendelin13-15-aastased poisid:1. Targo Tiirmaa2. Mirko Porsin3. Janek VõrkNaiste arvestuses:1. Julia Kirpu3. Siret Müür4. Riine Ant5. Brenda IlmjärvMeeste arvestuses:1. Tauri Tiirmaa

Peakohtunikuna tegut-ses meie fanaatiline lauaten-nisetreener ja kohtunik Rein Koovit. Suur tänu talle!

Males olime samuti häs-ti esindatud ja saavutasime võistkondlikult kindla või-du.Naistest parimad:1. Teele Vahtra

3.Maire VahtraMeeste arvestuses:1. Ants Pihlak2. Üllar Tamm3. Karl Nõmm4. Jaan Voll

Edukad olid ka meie saskumängijad, kes saavu-tasid võistkondlikult II koha Põltsamaa linna kaardimän-gijate järel. Kuna arvesse läks kahe parema paari tu-lemus, siis toon välja meid esindanud 3 paari tulemu-sed:2. Ago Vingissar – Ain Ant5.-8. Adi Kaldamäe – Raivo Vares12.-13. Ilme Mägi – Tamara ParikKokku osales 20 paari. Aitäh osalejatele!

Võhmas on hakanud po-pulaarsust võitma koroona, milles saavutati ka Põltsa-maa jõe talimängudel võist-kondlikult hinnatav II koht. Meeste arvestuses oli 3. Ando Saar ja naistest 4. Kärt Rebane. Veel kaitsesid meie linna au Vello Lehtla, Rainer Ahjupera, Ivan Ignatov ja Siim Salmu. Aitäh kõigile!

Korvpallis osales Võh-mast 2 noorte meeskonda, kelle hulgast tuli võitjaks Võhma I meeskond koos-seisus Mart Vingissar, Mag-nus Tiitus ja Kevyn Mäekivi ja neljandaks meie II võist-kond: Siim Vingissar, Kevin Tiitus ja Rainer Kongas.

Samuti osales meilt 2

meeste meeskondi, kes jäid jagama 5.-6. kohta. Mees-konnad olid koosseisus Viljo Prantsus, Enno Rohelpuu, Erko Sepp ja Kuuno Tiitus, Marek Kongas ja Kardi Krimm. Võistkondlikus ar-vestuses saavutati kokku III koht.

Ka mälumängus osale-sid meie linna kilvarid, kuid seekord saavutati koosseisus Karl Nõmm, Indrek Valo ja Aare Järvik tagasihoidliku IV koha.

Tahaksin kiita meie bus-sijuht Enn Gregorit, kes lisaks spordirahva kohale-toomisele osales 4 km suu-satamises ja tõi linnale kok-ku 13 punkti ja hinnatava V koha.

Traditsiooniliselt osa-levad nimetatud võistlustel ka omavalitsuste juhid. Nii ka seekord, kellest pakkust kolleegidele konkurentsi ka meie linnapea Avo Põder.

Kahju on ainult, et ui-sutamine ja ka suusatamine ning kabe pole erilist po-pulaarsust võitnud Võhma linna sportlaste hulgas. Ni-metatud aladel polnud esin-dajaid välja panna.

Traditsioonilised Põltsa-maa jõe suvemängud toimu-vad kokkuleppeliselt sügisel, 12. septembril Võhmas.

Soovin kõigile head tree-ninguindu!

Aare Järvik

Põltsamaa jõe talimängudest

31. jaanuaril korraldas spor-diklubi Võhma Gümnaasiu-mi staadionil linna meist-rivõistlused suusatamise sprindis.

Lastest olid tublimad: Katariina Kukk, Henri Helü ja Imre Kõli.

Võhma Gümnaasiumi võistkond koosseisus

Kevyn Mäekivi, Hermo Lin-nas, Magnus Tiitus ja Kermo Paju võtsid osa traditsioonili-sest suurüritusest Alfa 2010, mis toimus sel aastal Tallin-na Spordihallis 23. jaanuaril. Võistlesime 12. klasside võist-lusklassis ja jäime sel korral küll veel viimaseks, kuid kao-tus eelnevatele oli suhteliselt

väike. Arvestada tuleb ka seda, et meie poisid käivad veel 10. klassis ja nad on kindlasti tahtmist täis järgmistel aas-tatel jätkata. Poiste ajaks 500 m distantsil mõõdeti 1.38,0. Võhma Gümnaasiumi jõu-saalis on käesolevast aastast olemas moodne ergomeeter ja huvilised saavad proovida, mida see aeg 500 m distantsil tähendab.

Poisid tänavad sõudelii-du sekretärina töötavat Jane Kaldat, kes on Võhma kooli vilistlane ja ise tubli sportla-ne olnud. Nimelt toetas Jane isiklikult meie võistkonda ja muretses poistele ühise võistlusvormina ilusad T-särgid. Aitäh talle!

Hannes Männik

PerepäevastTore on näha Võhma inimesi talvemõnudega tegelemas. Küll uisutatakse ja suusatatak-

se kooli juures rajatud liuväljal ja suusarajal, samuti ka nn” laululava metsas“. Tegele-takse ka kelgumäel kelgutamisega. Nii et talvenaudingut peaks igaühele jätkuma.

Laupäeval, 13. veebruaril korraldasid Riine, Riina ja Aare kelgumäel mõnusa perespor-dipäeva, kus iga osaleja sai auhinnaks maitsva vastlakukli. Tänan kõiki osalejaid! Soovin kõigile mõnusat talve jätku ja treeninguindu!

Aare JärvikSK Võhma

Lauatennise tulemusi

Sõudeergomeetrivõistlus Alfa 2010

SuusatamisestNaiste paremusjärjestus oli järgmine:1. Eva Püvi2. Maire Kukk3. Laura Püvi4. Evelin Piller5. Tiia Püvi6. Ülle Helü7. Juta Metsvahi (parim ve-teran-suusataja)

Meestest saavutati alljärg-nevad kohad:1. Peeter Püvi2. Marten Rohelpuu3. Olev Helü4. Karl Nõmm (parim vete-ran-suusataja)

Soovime kõigile head suusailma ja mõnusat talve!

SK Võhma

8 Võhma LinnalehtNR. 143. veebruar 2010

RAUL AAS16.07.1952 – 01.02.2010

VIKTOR JAANUS29.05.1949 – 12.02.2010

ALBERT LUIK29.01.1933 – 15.02.2010

Mälestame

Võhma LinnalehtTiraaž 1000

Võhma Linnalehte esindab:Angela Härm tel. 437 7228

Aadress:Tallinna 1570 603 Võhma

Küljendus ja trükk:Vali Press OÜPõltsamaa, tel. 776 8870

Võhma Linnaleht nr.

VASTUS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________

NIMI ja AADRESS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________

RistsõnaVastus tumedalt ääristatud ruutudes.

Koostas Heino Laagus.Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: ”Millise panga või poe täna käsile võtame?”. Õigeid vastuseid lae-kus 26.Loosiõnn naeratas Maire Kukele (Kukk).Õnnitleme võitjat ja ootame uusi lahendusi. Vastusekupon-gid palume tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auhinna) või panna I korrusel asuvasse postkasti.

h hKõrbe-ilves

Kätteandma

Nutma

Vaaritama

Kättemaks

Mantra

Konts

Aar Kusti õde

Tonn

Raadius Tasuta

Saksa kart.

Aar

Argoon

Tesla

Nurm

Endine

Rööv-kala

Mi-maþoor

Äsja

Paigutas

Varn

Sahk

Aafrikariik

Jood

JõukasVõllas

X

Aar

Tantaal

Sisalikud

Osatäht

Ürgaeg

Vahemaa

KülaKoormavallas

Juurdekasv

Koolikaubad

Külvikord

Häbipost

Mi-diees Silgukarp

NootLapse-vanem

Väävel Rooma500

Asimovijutt

Nõu kate

Noot

Haigushoog

Liiter

Trepi osa

Piirits

Tsehhirahvuslill

ETV saade

Lume-leopard

ElukutsePrantsusehelilooja

Väävel Vesinik

Raadium

EuroopaNõukogu

Kvant-generaator

Kuriilidevulkaan

Sumerijumal

Maja

Belgialinn

Mi

Segamini

Samuti

Aar

Hüüdsõna

Haarang

Nitt

Raplamaajärv

..-kaart

Austraaliarahvustaim

Omajõul

Jood

Jaapanilauamäng

Samadtähed

Aafrikajõgi

A. saali jutt

Räni

Muutub tihti

Onn

Tüssa

Meri-saarmas

Noot

Auk

Kalad

Pindala

ÜhaSeltskonna-

daam

SamutiStepi

antiloop

MinaJuurde

panema

Rooma2000

Fosfor Aar

Mina

Saaremaalaht

Arveldus-arve

X

Loodus-kaitse

Meeter

Alustada

Müs-teerium

PealinnEuroopas

Liikahhaati

Loreida

Kannaette

Kelvin

Juudipühapäev

Noot Einstain Makse-vahend

Linnukodu

Peeker La-bemoll

Naishääl Vill PealinnEuroopas

Niker-kivi

Itaaliaviiuli-

meisterNoot

Pindala

Smuulinäidend

Rodo-dendron

Neljanegrupp

Spetsiaalne

Argoon Põhk UnitedStates

FrüügiakuningasG. B. SHAW

h

h

h

h

,

24. veebruar, K Eesti Vabariigi aastapäev.Jumalateenistus algusega kell 17.00Külas skaudid. Teenib õp. emer. Vello SalumKell 14.00 talvetrall Pilistvere järve ääres. Tuleskulptuur kell 18.00

06. märts, L Noorteõhtu: külas Hannes Hermaküla. Algus kell 18.00

13. märts, L Jüri Vilmsi sünniaastapäev25. märts, N Märtsiküüditamise mälestuspäev.

Pühapäevakool (3-6a) toimub igal laupäeval kella 11-14

Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus

PILISTVEREKOGUDUSETEATED

Jumalateenistused Pilistvere talvekirikus igal pühapäeval kell 13.00

Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud

20. veebruaril, L alustab pastoraadis mürsikute, teismeliste PUUTÖÖRING Piret Andi eestvedamisel. Huvilised teretulnud.

Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789 hermann.kalmus@eelk.ee

Müüa renoveeritud maja Kõo vallas Koksvere külas. Krunt 3600 m2,

maja üldpind 165 m2.Info telefonil 518 6171. Ain Põder

Võhma Päevakeskuses kolmapäeviti massöör, samas võimalik ripsmete ja kulmude keemiline värvimine.

Etteregistreerimisega T, N, R tel 437 7108

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Eili Teearul sündis25. jaanuaril poeg ERKI

Gertu Leitenil ja Raivo Laanveel sündis08. veebruaril tütar KEITI

Kallis Elli!Olgu roosid või moonid,või kellukesed lumivalged –südamesse soojust toovad,sünnipäeva kauniks loovad.

Juubelitervitused lasteaed Mänguveski perelt

Tulen lapsehoidjaks. Tel 5598 8715.

Et päevade lennus jääks püsima kevad,Et päike jääks põsele särama.Et õnne ja tervist oleks veelgi enam –rõõm ootaks Teid koduväraval!

Õnnitleme veebruarikuu sünnipäevalapsi!96 11.02 SALME ROSALKA84 14.02 LINDA KIIMAN81 04.02 HELJO PÄEVA80 06.02 VAIKE SAUL 12.02 JÜRI LIIGUS70 17.02 VIIVE VELSIMÄE 21.02 RITA ALBERT65 07.02 ELLI TEINFELD