„Teiste Sõnadega“ projekti meeskond on alguse saanud Tallinna Ülikooli RASI etnosotsioloogia ja poliitika uuringute osakonnast.

Osakond on oma uurimistöös keskendunud Eesti jaoks olulistele küsimustele rahvussuhete, rah-vusliku integratsiooni ja etnopoliitika alal ning nende teemade analüüsimisele laiemas võrdlevas perspektiivis.

Lisaks rahvussuhete ja etnopoliitika teemade analüüsimisele on osakond algatanud mitmeid uuri-misprojekte, mis on olulised Eesti ühiskonna jaoks (nt avaliku arvamuse analüüs Eesti ühinemisest Eurooa Liiduga, avaliku arvamuse uuring riiklike institutsioonide usaldusväärsusest, säästva arengu aruande koostamine jne). Mitmete osakonna projektide teostamisel tehakse koostööd teiste Eesti ja välismaa institutsioonidega (nt integratsiooni monitooringute puhul). Paljud rakendusuuringud viiakse läbi koostöös ministeeriumide ja teiste riiklike asutustega.

„Teiste Sõnadega“ meeskond on osalenud arvukates rahvusvahelistes projektides, mis on käsitle-nud vähemusi, migratsiooni, integratsiooni. Üks viimaseid projekte oli „Etnilise välistamise ilmin-gute ületamine Eestis“, mida rahastas Avatud Ühiskonna Instituut. Üks selle projekti osasid sisal-das meediadiskursuse analüüsi etniliste vähemuste kohta.

T A L L I N N A Ü L I K O O L I M E E D I A G R U P I U U D I S K I R I

Tallinn, 1/2011

Teiste Sõnadega UUDISKIRI

Sisukord

Kes me oleme 1

“Teiste Sõnadega” projekt 2

Meedia analüüs 3

Meie meeskond

7

Õiguskantsler vähemustest 8

„Me peame leidma

viisi, kuidas tunda

rõõmu meie

mitmekesisusest ja

vaielda meie

erimeelsuste üle, ilma

et me lõhestaksime

oma kogukondi.“

Hillary Clinton

“Teiste Sõnadega” projekti rahastab Euroopa Liidu õigus-, vabadus– ja turvalisusküsimuste peadirektoraat

Toimetuselt

On teada, et sallimatus, rassism, võõraviha ja teised diskrimineerivad hoiakud tulenevad teadmatusest, eelarvamustest ja stereotüüpidest. Teadmised vähemusgruppide kohta - nende kultuurilisest taustast ja sotsiaalsest dünaamikast - võivad aidata igaühel luua oma sõltumatu eelarvamustevaba ettekujutus ning arendada vähemuste ning „teistsuguseks” peetavate gruppide suhtes stereotüüpse ja sallimatu suhtumise asemel hoopis positiivseid hoiakuid. Arvamuse kujundajatel ja informatsiooni pakkujatel massimeedias on otsustav roll kultuurilise teadlikkuse ning inimes-te arvamuste ja hoiakute kujundamisel. Korrektne informatsioon on peamine vahend diskrimineerimise ja sallimatuse leviku vältimiseks.

Selle projekti raames me analüüsime meediadiskursust ja selgitame artikleid, mille keelekasutus heidab negatiivset valgust vähemusgruppide esindajatele. Vähemusgruppide all peame silmas etnilisi gruppe, seksuaalvähemusi, religioos-seid vähemusi, puuetega inimesi. Me teeme koostööd nende gruppide esindajatega, pakkudes vastuinformatsiooni ning kirjutades meediasõnumid ümber „teiste sõnadega“. Meie analüüsi tulemused avaldatakse selles uudiskirjas. Samalaad-seid uudiskirju avaldavad meie partnerid Itaaliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Portugalist. Koos nendega me pane-me kokku üle-Euroopalise ülevaate stereotüüpidest ja diskriminatsioonist vähemuste suhtes.

Meie tegevuse tulemused peaksid olema kolmesugused: esiteks me tahame arendada kriitilist suhtumist meedias edasta-tud sõnumite suhtes, teiseks – me tahame kaasa aidata tõese informatsiooni levitamisele Euroopa vähemuste ja diskri-mineeritud gruppide kohta ning kolmandaks - me tahame teha koostööd ajakirjanduse esindajatega, et soodustada meedias mitmekesisuse austamise kultuuri.

Sellesse tõsisesse ja vastutusrikkasse töösse oleme kaasanud ka üliõpilasi, kes loevad ja kodeerivad ajalehti. Uudiskirja-des avaldame Tallinna ülikooli üliõpilaste ja magistrantide uurimistöid, milles analüüsitakse vähemuste kajastamist Eesti meedias. Me teeme koostööd Tallinna ülikooli Kommunikatsiooni instituudiga, kes aitas kaasa kodeerimisinstru-mendi väljatöötamisel ja viib läbi sisuanalüüsi.

Kohalik meediagrupp

Me

ist

Projekt „Teiste Sõnadega“

Lk 2

Teiste Sõnadega UUDISKIRI

Teiste sõnadega UUDISKIRI

Uudiskiri avaldatakse kord

kuus kõigi partnerite poolt:

Jaen y Almeria (Hispaania),

Mantova (Itaalia),

Mortagua (Portugal),

Marseille (Prantsusmaal),

Timisoara (Rumeenia),

Tallinn (Eesti)

Euroopa Komisjoni rahalisel

toel.

Eesti väljaanne on tehtud

Tallinna ülikoolis

Meediagrupp ei vastuta autorite poolt väljendatud

arvamuste eest.

„Teiste Sõnadega“ on Euroopa Komisjoni rahastatud projekt, mida koordineeritakse Itaaliast, Mantova pro-vintsi poolt. Selles osalevad partnerinstitutsioonid li-saks Itaaliale veel Eestist, Prantsusmaalt, Portugalist, Rumeeniast ja Hispaaniast. Projekti eesmärkideks on:

arendada kriitilist suhtumist meedias avaldatud sõnumite suhtes;

arendada teadlikkust selle kohta, kuidas meedia kaudu levitatakse stereotüüpe, ent on võimalik ka toetada mitmekesisuse kultuuri;

luua ajakirjanduse monitoorimise metoodika ning alternatiivsed kommunikatsioonivahendid mo-nitooringu tulemuste avalikustamiseks (uudiskirjad, veebileht) ning anda tagasisidet ajakirjanikele;

kaasata noori ja diskrimineerimise ohvreid korrektse info loomisse ja levitamisse veebipõhise va-hendi teel;

aidata kaasa sõltumatu informatsiooni levitamisele vähemuste ja diskrimineeritud gruppide kohta Euroopas, arendades eri kogukondi kaasavat strateegiat.

Igas partnerriigis on loodud kohalik meediagrupp (KMG), mis jälgib ajakirjandust, toob välja artiklid ja väljendid, mis halvustavad teatud vähemusi ja püüab need ümber sõnastada. Kohalikud meediagrupid annavad välja igakuiseid uudiskirju (nagu see siin) ja üheskoos panevad kokku üle-Euroopalise ülevaate „Teiste sõnadega“.

Projektis osalevad vähemustesse kuuluvad või vähemuste assotsiatsioone esindavad inimesed (näiteks must-lased, immigrandid, usukogukonnad, etnilised grupid, homoseksuaalsed inimesed), samuti massimeedia esindajad.

Meie projekti liikmed

esimesel kohtumisel

Marseille’s

(Prantsusmaa),

veebruaris 2011

Projekti kohta saab lisainformatsiooni aadressil www.inotherwords-project.eu

Mitmekesisus on

selleks, et jääda. Me

peame õppima sellega

elama, seda juhtima ja

sellest kasu saama.

Thorbjørn Jagland-

Euroopa Nõukogu peasekretär

Lk 3

Tallinn, 1/2011

Meedia analüüs

Projekti raames viidi Eestis läbi kahte sorti uuringuid: teostati kvantitatiivne meediamonitooring, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kui palju ning kuidas erinevaid vähemusi kajastatakse; ning kvalitatiivne analüüs, milles keskenduti mõne konkreetse vähemuse kujutamisele.

Ehkki kvantitatiivsel metoodikal on oma puudujäägid—see on siiski üsna mehaaniline andmekogumismeetod ning alati tuleb arvestada teatud ebatäpsustega—võimaldab see siiski anda suurt pilti ning tuua välja teatavaid trende. Käesolevat me selles uudiskirjas teemegi. Kvan-titatiivsed andmed kogusid kokku Tallinna Ülikooli tudengid kursuse “Etnopoliitikad” raames. Andmeid koguti perioodist 01.07-30.09.2011 neljast suuremast Eesti meediaväljaandest: Internetiportaalist Delfi ning kolme päevalehe—Õhtulehe, Postimehe ning Eesti Päevalehe veebikeskkondadest.

Tudengid teostasid otsinguid erinevate vähemusi kajastavate märksõna-dega—kasutati nii poliitkorrektseid sõnu, mille kasutamist vähemused ise eelistavad, kui ka n-ö pejoratiive ehk negatiivse alatooniga või solvavaid sõnu, mida vähemuste negatiivseks kujutamiseks kasutatakse. Otsingud teostati valitud väljaannete otsimootorite abil, ning et sõelale jääksid kõik valitud mõisteid kajastavad artiklid, teostati otsing valitud sõnade sõnatüvedega.

Andmeid koguti kaheksa vähemuse kohta: venelaste, mustlaste, juutide, moslemite, mustanahaliste, asiaatide, seksuaalvähemuste ning puuetega inimeste kohta. Kõige sagedamini figureerivad neist Eesti meediapildis venelased, keda puudutas rohkem kui pool kodeeritud artiklitest (778). Neile järgnesid juudid (208), seksuaalvähemused (129), mustanahalised (102) ja asiaadid (98). Kõige vähem pälvivad meedia tähelepanu puuetega inimesed (65) ja romad (31). Järgnevalt anname ülevaate vähemuste ka-jastamisest. Ülevaate aluseks on TLÜ politoloogia magistriõppe esmakursuslase Kai Pruunsi töö.

Projekti “Teiste sõnadega” üheks eesmärgiks on ebaviisaka keelekasutuse väljajuurimine. Et seda teha, tuleks aga kõigepealt välja uurida, kas ning milliseid solvavaid termineid vähemuse kohta üldse kasutatakse. Selleks koostasime projektimeeskonna, tudengite ning vähemuste esindajate kaasabil loendi vähemuste jaoks poliitkorrektsetest ning solvavatest nimetustest, ja teostasime otsingu väljavalitud sõnadega.

Tulemused näitavad, et meediakanalites ilmunu pole just poliitkorrektsuse musternäidis. Tõsi, pilt varieerub vähemuste lõikes tugevalt. Nii näiteks selgus analüüsist, et puuetega inimesi nimetatakse endiselt hälvikuteks, santideks ning invaliidideks, mustanahalisi neegriteks ning seksuaalvähemused on sagedamini lesbid, homod ning isegi pederastid kui geid või seksuaalvähemused, kelleks nimetamist vähemus ise eelistaks. Tugevaid pejoratiive seksuaalvähemuste suhtes—nt pede, pederast, omasooihar, lilla—esines 21 artiklis.

Samas analüüsitud usuvähemuste, moslemi-te ning juutide kohta praktiliselt negatiivselt märgistavaid sõnu ei kasutatud. Vaid ühes artiklis kasutati juudi kohta ka sõnu “sionist” ning “multikultirühmlane”, küm-

nekonnas välisuudises kasutati moslemi kohta ka sõnu nagu “islamist”, “terrorist” või “islamiäärmuslane”. Kõikide selliste artiklite puhul oli tegemist välisuudistega. Ka venelasi kujutati reeglina poliitkorrektses keeles. Vaid 18 juhul kasutati otseselt solva-vaid väljendeid nagu “tibla” ning “okupant”. Leebema, ent siiski negatiivse alatooniga sõna “muulane” esines kümnel korral.

Nimeta, kuidas tahad?

33

1

428

34

120

11

12

0 200 400 600 800 1000

puuetega inimesed

juudid

asiaadid

romad

mustanahalised

seksuaalvähemused

moslemid

venelased

Korrektne termin

Pejoratiiv

Halbade sõnadega: Ebakorrektsete terminite esinemine vähemuste kajastamisel. Numbriliselt märgi-tud pejoratiive sisaldavate artiklite hulk.

Lk 4

Tallinn, 1/2011

Negatiivse sisu ja tooniga artiklid

Meediamonitooringu käigus määratleti ära ka kõikide artiklite sisu ja tonaalsus—kas vähemusi näidatakse pigem positiivses kontekstis, näi-teks midagi saavutamas, või hoopis negatiivse kandi pealt, näiteks seoses kuritegevuse või terrorismiga; samuti analüüsiti, millise tooniga antud vähemust käsitletakse—kas vähemuse esindajat kujutatakse pigem neutraalselt, negatiivselt või positiivselt. Selline eristus on vajalik, sest sisu ja tonaalsus ei pruugi kattuda—näiteks on võimalik kirjutada neutraalse tonaalsusega artikkel näiteks kuriteo toime pannud vähemu-se esindajast; ent ka positiivse sõnumiga artikkel on võimalik kirjutada negatiivses toonis—näiteks võib sellisel igati positiivsel teemal nagu Eesti taasiseseisvumine pidada “halva sõnaga” meeles vene rahvusest kaasmaalasi.

Valdavalt kasutatakse vähemustest rääkides neutraalset tooni— negatiivse tonaalsusega artikleid oli kõigist ligikaudu 17%. Ent Eesti meediat ei saa esile tõsta ka positiivse diskrimineerimise eest: alla 8% artiklitest oli positiivse tonaalsusega (vt ka tabelit). Üldise pildiga on kooskõlas näiteks viis, kuidas kajastati venelasi ning juute. Mõnevõrra rohkem presenteeriti negatiivses toonis aga moslemeid, seksuaalvähemusi ning ka puuetega inimesi. Ehkki seksuaalvähemuste kohta ilmus ka kõige rohkem positiivse tonaalsusega lugusid, mis näitab, et selle vähemuse kajastamine on küllalt tugevalt polariseerunud. Suhteliselt polariseerunud oli ka asiaatide kajastus, kes—tõsi küll—üldjoontes pälvisid pigem tagasihoidlikul määral kajastust.

Analüüsides artiklite sisu, torkab esiti silma see, et sageli esinevad vähemused üksnes maininguna ning nende sisulist või kontekstuaalset positsiooni pole võimalik määratleda. Sel põhjusel jäi ka alltoodud tabelist kõrvale 800 artiklit. Nagu näitas analüüs, esinevad teistest sageda-mini negatiivses kontekstis näiteks asiaadid, moslemid, aga ka mustanahalised. Kõige rohkem neutraalseid lugusid ilmus juutide, venelaste ning seksuaalvähemuste kohta.

Stereotüüpide kasutamine valdkonniti. Artiklite teemad

Venelased. Kõige enam negatiivseid artikleid venelaste kohta avaldati teemal „suhted enamusega“ (7 artiklit), seejärel „ajalugu/mälu“ (6 artiklit), kolmandal kohal olid „suhted riigiga“ (33 artiklit) ning viimasena „töö“ (2 artiklit). 22-st artiklist 27 % ehk 6 olid välisuudised. 6 artikli puhul oli esindatud vähemuse vaatenurk.

Juudid. Mõlemad juutide kohta käivad negatiivse alatooni ja sisuga artiklid olid kirjutatud teemal „ajalugu/mälu“ ning üks artikkel sisaldas üksikuid tsitaate vähemuselt.

Mustanahalised. Mustanahaliste 25 artiklist ligi pooled ehk 12 oli kirjutatud teemal „kuritegevus“ ning 12 teemal „muu“; peamiselt teemal „sport“ (7 artiklit) üks artikkel kajastas teemat „töö“. 25-st artiklist üle kolm neljandiku ehk 19 artiklit olid välisuudised ning nendest 5 sisal-dasid üksikuid tsitaate vähemuselt.

Moslemid. Populaarseim teema moslemite artiklite puhul oli kuritegevus“ (13 artiklit), seejärel „seadusandlus“ (8 artiklit), siis „suhted“ (3 artiklit) ja „ajalugu/mälu“ (2 artiklit). 30-st artiklist pooled ehk 15 olid välisuudised.

Romad. Kõige populaarsemad teemad mustlaste artiklites olid „kuritegevus“ ja „suhted enamusega“(2 artiklit), neile järgnesid „seadusandlus“ ja „suhted riigiga“ (1 artikkel). Ükski artikkel 6-st ei sisaldanud vähemuse arvamust; puudusid välisuudised.

Seksuaalvähemused. Seksuaalvähemuste puhul kõige enam oli esindatud teema „suhted enamusega“ (3 artiklit), seejärel „seadusandlus“ (2 artiklit) ja „muu“ (2 artiklit). Välisuudiseid 7-st oli 3 ning kahel korral oli esindatud vähemuse vaatenurk.

Puuetega inimesed. Puuetega inimeste negatiivsete artiklite teemavalik oli kõige laiem. Kõige enam oli kajastatud teema „ühiskond“.

Meedia analüüs

TONAALSUS SISU

Vähemus Positiivne Neutraalne Negatiivne Positiivne Neutraalne Negatiivne

asiaadid 18 37 22 7 15 21

juudid 203 4 5 136 5

moslemid 16 42 45 21 40 33

mustanahalised 2 55 39 1 20 26

romad 1 16 7 12 11

puuetega 16 17 32 8 14 9

seksuaalvähemused 38 136 64 22 156 24

venelased 33 678 60 23 228 48

Kokku 124 1184 273 87 621 177

Sisu ja tonaalsus: Üld-

joontes esitleb meedia

vähemusi siiski neutraal-

sel tagapinnal. Tabelist

on välja jäetud kõik artik-

lid, kus vähemust üksnes

mainitakse ning sisu või

tonaalsus pole tuvastatav.

Lk 5

Tallinn, 1/2011

Rassism (etnotsentrism) tähendab ’meie’ grupi ülem-likkuse hoiakut ja käitumist. Rassism põhineb inimes-te füüsilistel erinevustel (nahavärv, näokuju jmt.), ksenofoobia aga on üldisem, põhinedes mistahes erinevusel.

Uurimistöö II osa ehk kvalitatiivne analüüs käsitleb erinevaid artikleid moslemite ja mustanahaliste koh-ta, et analüüsida, kas nendest on võimalik välja luge-da ksenofoobiat või selle võimalikku õhutamist. Kvantitatiivse analüüsi põhjal olid just need kaks vähemusgruppi eesti meedias kõige negatiivsemalt kajastatavad vähemused. Valisin 3 moslemite ja 3 mustanahaliste kohta käivat negatiivse sisu ja tonaal-susega artiklit. Mustanahaliste artiklid pärinesid Del-fist, Postimehest ja Õhtulehest. Esimene neist ana-lüüsis eestlaste erinevaid kommentaare vähemuste kohta. Esindatud oli üks selgelt rassistlik kommentaar

ka mustanahaliste kohta: «Issand, kas sa elad selles linna-osas? Siin on nii tume, et ei näe näppugi suhu pista! Hahhaahhaa! Kas sa ei karda, et need neegrid sind ära vägistavad või midagi?»¹. Taoline huupi negatiivne sildistamine on väga tüüpiline. Algselt halvustatakse

rassi tõttu ning seejärel omistatakse vähemusele kuritegelik taust. Paljud negatiivsed artiklid mustanahaliste kohta olid spordist. Ühes artiklis räägiti situatsioonist, kus visati banaan mustanahalise hokimängija suunas: „Ma nägin silmanurgast, et see oli banaan. Loodetavasti ei ole selle põhjuseks minu nahavärv. Jäähokit mängivad peamiselt valged inimesed ja pean sellisteks asjadeks valmis olema. Siiski loodan, et sellised sündmused enam ei kordu,"².

Analoogne käitumine, kus hullunud fännid lähevad üle piiri, satuvad kaklustes-se või viskavad erinevaid objekte mängijate suunas, võib tunduda spordimängule omane, kuid tegemist on kindlasti pahatahtliku ja rassistliku käitumisega, millele puudub õigustus. Viimane mustanahaliste artikkel rääkis jalgpallist, kus „fännid tegid ahvihääli, kui inglaste mustanahaline ründaja Emile Heskey palli puutus.“. Taoline mustanahaliste ahvidega võrdlemine pärineb juba kolonialismi ajast 19. sajandil, kui koloniseeritud rahvaid peeti valgetest põhimõtteliselt erinevateks ja alaväärtuslikeks.

Eestlastel puuduvad tihedad isiklikud kontaktid moslemitega, mida näitab ka fakt, et 50% moslemite negatiivsetest artiklitest olid välisuudised ning enamasti islamiäärmuslaste kuritegu-dest. Isikliku kokkupuute puudumine võib omakorda luua olukorra meedia manipulatsioonist, kus ka rahu-meelseid moslemeid hakatakse automaatselt seostama kuritegeliku taustaga.

Postimehe artikkel rääkis loo, kus Somaalia islamistliku grupi al-Shababi raadiojaam jagas lastele auhinnaks relvi. „Mogadishu lähedal asuv raadiojaam Andulus andis ramadaanivõistluse võitjatele automaadi AK-47 ja umbes 500 euro väärtuses rahasumma. Teise preemia pälvinud said samuti AK-47 ja ligi 400 euro väärtuses rahasumma. Kolmanda koha saanud said kaks käsigranaati ja umbes 300 euro suuruse summa. Rühmituse esindaja sõnul jagati lastele relvi selleks, et nad islamit saaksid kaitsta“ 4. Taoline islamimaailma lastega manipuleerimine on väga aktuaalne ning loob kindlasti negatiivse kuvandi demokraatliku Läänemaailma jaoks, seega seda võib pidada ksenofoobiat õhutavaks artikliks.

Tihti aitab ühiskonna rassistlikule suhtumisele kaasa ühiskonnas respekteeritud isikute - poliitikute, diplomaatide - negatiivne suhtumine vähemustesse.

Meedia analüüs

Kvalitatiivne analüüs

² Õhtuleht Online. 2011. Mustanahalise jäähokimängija suunas visati banaan. (24. September)

http://www.ohtuleht.ee/445022 (juurdepääs 21.01.2011)

¹ Postimees. Monson, Liis, 2011. Presidendi kirjatalgute lugu: sallida või mitte. (21.august)

http://arvamus.postimees.ee/535920/presidendi-kirjatalgute-lugu-sallida-voi-mitte?redir=

(juurdepääs 21.01.2011)

Lk 6

Tallinn, 1/2011

Taoline eeskuju näitamine annab justkui õigustuse kategoriseerida ja halvustada. “Saksamaal elab tuhat potentsiaalset islamiterroristi, kellest 128 võib pidada võimeliseks rünnakuid läbi viima, vahendas nende siseministri Hans-Peter Friedrichi intervjuu“5. Intervjuu oli seotud Saksa-maal alanud kohtuprotsessiga 21-aastase Kosovo moslemi üle, kes lasi väidetavalt islamistliku propaganda mõjul Frankfurdi lennujaamas maha kaks Afganistani teel olnud USA sõdurit.

Kindlasti aitab moslemite negatiivsele mainele kaasa islamiäärmuslaste esilehekülgi haaravad kuriteod. „Suurimas sunniitide mošees Bagdadi kesklinnas toimunud enesetapurünnakus sai eile surma vähemalt 28 inimest ja haavata ligi 30. Rünnak leidis aset eile Umm al-Qura mošees toimunud palvusel Iraagi pealinnas Bagdadis“ 6. Seesugune näide on just see, mis on loonud arvamuse, et islamiusuline on sünonüümiks terroristile.

Rassismi seletus sõltub rahvusluse paradigmast ja teooriast: Primordialismil põhinev sotsiobioloogia väidab, et rassism on universaalne näh-tus, mis tuleneb inimolemusest. Instrumentalismi paradigmast lähtuvad teooriad aga peavad seda pigem sotsiaalsest keskkonnast tulenevaks nähtuseks. Mõlemal teoorial võib olla oma tõepõhi. Usun, et inimestel on tõepoolest loomulik vajadus kõrge enesehinnangu järele, mida on kerge saavutada teist madaldades. Siiski leian, et ühiskond loob moraalinormid, mille järgi inimesed peavad elama ja õppima, kuidas ükstei-sesse tuleks suhtuda. Inimene on võimeline muutma oma hoiakuid ja arvamusi vastavalt oma elukogemusele.

Meedia analüüs

³ Delfi Sport. 2011.Rassismiskandaal: Bulgaarlased mõnitasid mustanahalist

Inglise jalgpallurit (3.September) http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/maailm/

rassismiskandaal-bulgaarlased-monitasid-mustanahalist-inglise-jalgpallurit.d?

id=57077804 (juurdepääs 21.01.2011)

4 Postimees. 2011. Somaalia islamistlik raadiojaam jagas lastele relvi. Toimetas

Kadri Veermäe. (20, september) http://www.postimees.ee/570746/somaalia-

islamistlik-raadiojaam-jagas-lastele-relvi/ (juurdepääs 21.01.2011)

5 Postimees. 2011. Minister: Saksamaal elab tuhat potentsiaalset islamiterroristi.

Toimetas Evelyn Kaldoja (5.september) http://www.postimees.ee/553086/

minister-saksamaal-elab-tuhat-potentsiaalset-islamiterroristi/ (juurdepääs

6 Postimees. 2011. Bagdadi mošees toimunud enesetapurünnakus suri 28 inimest. Toimetas Triinu Püvi (29.august) http://www.postimees.ee/544640/bagdadi-mosees-toimunud-enesetapurunnakus-suri-28-inimest/ (juurdepääs 21.01.2011)

Lk 7

Tallinn, 1/2011

Raske on elada ühiskonnas, mis tolereerib rassismi ja ksenofoobiat. Mitmekesisus on evolutsiooni alus ja kohandumine põhjustab arengut. Nii keel kui kultuur on organismid, mis ei seisa paigal, vaid on pidevas muutumises. Kõik, mis keeldub muutumast, sureb välja, varem või hiljem. See on loodusseadus.

John Donne on kunagi öelnud: «Ükski mees pole saar.» Ma laiendaks seda: «Ükski rahvus pole saar.» On vaja minna algusesse ja saada aru, et selleks, et saada aktsepteerituks, tuleb ise aktsepteerida. Tegemist on kahesuunalise tänavaga – selleks, et olla vastuvõetud ja tunnustatud laias maailmas, peame ka meie integreeruma ja aktsepteerima järgnevaid fakte: kõik religioonid on võrdsed, kõik nahavärvid on võrdsed, kõik seksuaalorientatsioonid on võrdsed, kõik rahvad on võrdsed, kõik inimesed on võrdsed. Me ei ole paremad kui teised. Me ei ole erilisemad kui teised.

Eesti meedia on kohati ksenofoobne ja peegeldab ühiskonnas levinud stereotüüpe. Väga palju oli negatiivseid artikleid moslemite ja mustana-haliste kohta, mis võib õhutada neid vähemusi põhjendamatult vihkama. Põhjendamatult sellepärast, et inimesed ei oma reaalseid kontakte ega kokkupuuteid antud vähemustega, mis omakorda jätab palju ruumi meedia manipulatsioonile. Kui inimesed ise on piisavalt kitsarinnali-sed, siis lasevad nad endale seesugust „ajupesu“ teha. On kindlaks tehtud, et need ühiskonnad, mis lasevad mitmekesisusel vohada ega piira oma vähemuste õigust olla erinev, on palju edumeelsemad ja produktiivsemad. Seega, võib-olla oleks eestlastel aeg oma põhjendamatu salli-matus ümber hinnata ja maailma avatud pilgul jälgima hakata. Samas igal inimesel on õigus ja kohustus suhtuda igasse saadud infokillukesse teatava üleoleku ja kriitilise suhtumisega.

Kai PRUUNS, Tallinna ülikooli Riigiteaduste instituudi magistrand

Analüüsi kokkuvõte

PROJEKTI “Teiste Sõnadega” UURIMISRÜHM

Professor Raivo Vetik

Elizabeth Kasa-Mälksoo

Maaris Raudsepp

Mari-Liis Jakobson

MEEDIAMONITOORINGU INSTRUMENDI KOOSTAJAD

Raivo Vetik

Esta Kaal

Mari-Liis Jakobson

UUDISKIRJA KOOSTAJAD

Elizabeth Kasa-Mälksoo

Kai Pruuns

Maaris Raudsepp

Mari-Liis Jakobson

Meie meeskond

MEEDIAMONITOORINGU LÄBIVIIJAD

Kairi Andresson

Heli Annok

Krõõt Filippov

Külli Kapper

Agnes Kullap

Merlin Mängel

Kai Pruuns

Helve Rammul

Maria Sarantseva

Marilin Sternhof

Madis Särglepp

Triin Urviste

Õiguskantsleri Indrek Tederi ettekandest "Põhiseaduslik kord ja vähemused" Kaitsepolitsei 90. aastapäevale pühendatud konverentsil 12.04.2010 Riigikogu konverentsisaalis.

Kuigi demokraatias otsustab enamuse hääl, ei luba demokraatia unustada ka vähemuste olemasolu ja nende õigusi. Eestis oleme instinktiivselt harjunud vähemustele mõeldes mõtlema rahvusvähemustele.

Tavakäsitluses (ka õigusteoorias) on vähemuste mõiste laiem. Ka loomakaitsjad, radikaliseeru-nud keskkonnaaktivistid, usugrupid pretendeerivad vähemuste nimele. Võrreldes näiteks 20. sajandiga on kaasaegne ühiskond rohkem killustunud, meie kõigi identiteedid on muutunud komplekssemaks. Võib küsida, kas nö õiget standardeestlast täna meie seas üldse eksisteerib?

Vähemused on ühekorraga nii võimalus kui ka potentsiaalne oht. Võimalus sellepärast, et mida enam sisaldab ühiskond kaasatud ja rahulolevaid vähemusi, seda mitmekülgsem ja tugevam on ühiskond. Vähemuste olemasolu ning kaasamine ühiskonda näitab reaalse vaba-duse olemasolu. Samas peab tunnistama, et vähemused on enamusega võrreldes nõrgemas olukorras. (- - -) Nad võivad tunda, et nende huvid ja eelistused on riigis ja ka ühiskonnas kas alla surutud või teisejärgulised. Rääkides vähemustes, peab arvestama, et Eesti põhisedus toimib täna lõimunud Euroopas, mille õigus on Euroopa kohtu doktriini järgi meie õiguse, sh põhiseaduse suhtes ülimuslik.

Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud.

T A L L I N N A Ü L I K O O L I M E E D I A G R U P I U U D I S K I R I

Juba kaheksan-dat aastat antak-se välja Euroopa Liidu ajakirjan-d u s p r e e m i a t “ Ü h e s k o o s

diskrimineerimise vastu!”. See on ainus trüki– ja veebiajakirjanike konkurss, mis on pühendatud diskrimineerimise ja mitmekesisuse probleemidele Euroopa Liidus.

Selle auhinna kaudu tunnustab Euroopa Komisjon ajakirjanikke, kes aitavad kaasa mitmekesisuse kui väärtuse mõistmisele ning võitlusele diskrimineerimise vastu Euroopa Liidus.

http://journalistaward.stop-discrimination.info/

RAAMAT: Diversity in the European Union

Edited by Elisabeth Prügl and Markus Thiel

Palgrave Macmillan, November 2009

Lugemiseks, teadmiseks

www.inotherwords-project.eu

Varia

Järgmises uudiskirjas vaatleme

seksuaalvähemuste kuvandit Eesti

ajakirjanduses.