MUSTAMÄE LINNAOSA · Tallinna Mustamäe linnaosa arengukava 2014-2020 on koostatud linnaosa...

Projekt avalikule arutelule

Tallinna Linnavolikogu Tallinna Linnavalitsus Mustamäe Halduskogu

Mustamäe Linnaosa Valitsus

MUSTAMÄE LINNAOSA ARENGUKAVA 2014-2020

Tallinn 2014

Mustamäe linnaosa arengukava 2014-2020

2

Sisukord

Sissejuhatus ..............................................................................................3 1. Mustamäe linnaosa asukoht ja asustuse iseloom .................................................4 2. Rahvastik ..............................................................................................8 3. Looduskeskkond ..................................................................................... 10

3.1. Rohealad ja looduslik liigirikkus ............................................................ 10 3.2. Veekeskkonna kaitse .......................................................................... 11

4.Avalikud teenused ................................................................................... 12 4.1. Alus- ja üldharidus ............................................................................ 12 4.2. Noorsootöö ..................................................................................... 14 4.3. Sotsiaalhoolekanne ........................................................................... 15 4.4. Meditsiin ja tervisedendus ................................................................... 16 4.5. Kultuur .......................................................................................... 17 4.6. Sport ja vaba aeg ............................................................................. 18 4.7. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon .............................................................. 18 4.8. Energiavarustus ................................................................................ 19 4.9. Teed ja tänavad, parkimine ................................................................. 19 4.10. Ühistransport ja liikluskorraldus ........................................................... 20 4.11. Elamu- ja kommunaalmajandus ........................................................... 21 4.12. Jäätmekäitlus ................................................................................ 22 4.13. Heakord ....................................................................................... 22 4.14. Turvalisus ..................................................................................... 22

5. Ettevõtlus ja töökeskkond ......................................................................... 23 6. Korteriühistud ja kodanikuühiskond ............................................................. 24 7. Mustamäe linnaosa juhtimine ..................................................................... 24 8. Koondhinnang Mustamäe linnaosa olukorrale ja sellest tulenevad järeldused ............ 25 9. Mustamäe strateegiline arengumudel ........................................................... 27

9.1. Visioon Mustamäe 2030 ....................................................................... 28 9.2. Visiooni elluviimisega soovitud muutused ................................................. 28 9.3. Visiooni saavutamise tulemusnäitajad ..................................................... 29 9.4. Põhimõtted arendustegevuses............................................................... 29 9.5. Arengulised eesmärgid ja strateegilised tegevused 2014-2020 ......................... 30 9.6. Prioriteetsed investeeringuvaldkonnad aastateks 2014-2020 ........................... 38

10. Arengukava finantsplaan 2014-2017 ............................................................ 39 11. Arengukava elluviimisega seotud riskid ja nende maandamine ............................ 42 12. Arengukava seire ja muutmine .................................................................. 45 Kasutatud allikad ...................................................................................... 46


3

Sissejuhatus

Tallinna Mustamäe linnaosa arengukava 2014-2020 on koostatud linnaosa sihipärase ja tasakaalustatud arengu tagamiseks. Dokumendiga määratakse Mustamäe linnaosa positsioon ja tulevikusuunad pikemaajalises perspektiivis, mille keskmes on mustamäelane, tema vajadustest lähtuv linnaosa arendamine. Arengukava koostamisel võeti aluseks Tallinna Linnavolikogu 16. 12. 2010 otsus nr. 305 „Mustamäe linnaosa arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine“1. Arengukava vastab Tallinna Linnavolikogu 25. 02.2010 määrus nr. 13 arengudokumentidele kehtestatud nõuetele. Mustamäe arengukava 2014-2020 koostamise arutelu lähtealuseks võeti Mustamäe linnaosa arengukava 2007–2015 projekt, strateegia “Tallinn 2030”, Tallinna linna arengukava 2014–2020, pealinna valdkondlikud arengukavad jt arengu- ja planeeringudokumendid, mille kaudu kujundatakse Mustamäe linnaosa tulevikku.

Arengukava koostamiseks moodustati juhtrühm, kelle eestvedajaks on Mustamäe Linnaosa Valitsus. Arengukava koostamise käigus toimus mitu seminari, ajurünnakut ja küsitlust, milles osalesid linnaosa elanikud, ametnikud, halduskogu liikmed, linna ametite, kolmanda sektori ja ettevõtete esindajad. 2011. aastal toimus Tallinna visioonikonverents „Uus elu mägedele“, mille raames toimus arutelu Mustamäe tuleviku üle, teadvustati linnaosa ees seisvaid vajadusi ja valikuid. Konverentsil 2012. aastal "Elu mägedel - 50 aastat hiljem" otsiti uusi planeeringulahendusi, mis on seotud Mustamäe elamufondi vananemisest tuleneva renoveerimisega. Eelnevalt viidi läbi küsitlusuuring mustamäelaste hoiakute ja valmisoleku selgitamiseks osaleda linnaosa ümberhoonestamises. Ankeet koosnes neljakümnest küsimusest ja kokku oli valimis vastajaid 230. Tallinna Positiivse Programmi raames viidi 2013. aasta kevadel läbi mustamäelaste küsitus, et selgitada soovid ja ettepanekud linnaosa arendamiseks. Kokku laekus 1 060 tagasisidet. Kõiki neid materjale on kasutatud käesoleva arengukava koostamisel. Arengukava koosneb sissejuhatusest, Mustamäe hetkeolukorra analüüsist valdkondade lõikes, koondhinnangust linnaosa arengutasemele, Mustamäe visioonist 2030 ja selle saavutamiseks taotletavatest muutustest ning nende seirenäitajatest, arendustegevuse põhimõtetest, eesmärkidest ja strateegilistest tegevustest aastateks 2014-2020. Samuti on toodud arengukava finantsplaan, mis lähtub Tallinna linna eelarvestrateegiast 2014-2017. Eraldi leiavad käsitlemist arengukava elluviimisega seotud riskid ja nende maandamise võimalused ning arengukava ajakohastamine. Töö lõpus on kasutatud andmeallikate loetelu. Mustamäe arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise saavutamine eeldab tõhustat koostööd Mustamäe Linnaosa Halduskogu ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse, Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse ning tema hallatavate allasutuste, siinsete ettevõtete ja organisatsioonide, kõigi mustamäelaste ja Mustamäe hea käekäigu eest hoolivate panustamist.

1 Mustamäe linnaosa arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine. Tallinna Linnavolikogu 16.12.2010 otsus nr. 305.

http://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/endok6857.htm


4

1. Mustamäe linnaosa asukoht ja asustuse iseloom

Mustamäe linnaosa moodustati iseseiseva Tallinna haldusterritoriaalse piirkonnana 1993. aastal kui 1. septembril moodustati linnaosavalitsused2. Mustamäe linnaosa paikneb Tallinna lääneosas ja piirneb lõunas Nõmme, läänes Haabersti, idas ja põhjas Kristiine linnaosadega (Joonis 1). Mustamäe elurajooni kujunemine algab aastast 1957, kui tehti otsus Tallinna elamuehituse laiendamiseks. Kommuni-katsioonitrasside rajamist alustati 1961. aastal ja järgmisel aastal valmis Mustamäele I mikrorajooni esimene suurpaneelelamu. Mustamäe planeeriti avatud linnaruumiga kompaktse asumite ja territooriumiga parklinnaks, st elamurajoonidesse olid kavandatud ühiskondlikud ja kaubandushooned, garaažid ning tööstuspiirkonnad vastavalt tolle aja normatiividele. Kokku 473 hoonet 30 672 korteriga, milles 1,43 miljonit m2 elamispinda arvestuslikult 110 tuhande elaniku jaoks. Massiline korter-elamute ehitamine lõpetati 19733, samas kui aastatel 1961-1981 ehitati 43,6% Mustamäe elamispinnast. Peale aastat 2001 on Mustamäe elamufondi lisandunud 10,9%. Administratiivterritoriaalsete muutuste tulemusena on Mustamäe täna algselt kavandatust väiksem, nii territooriumilt kui elanike arvult, kuid jätkuvalt suurima asustustihedusega Tallinna linnaosa. Tänane Mustamäe

haldusterri-toorium on 8,09 km2 (5,1% Tallinna pindalast) elanike asustustihedus 8 142 in/km2. Mustamäe eripäraks on elanike väga kõrge asustustihedus (võrduseks Lasnamäe 4 311 in/km2), mis on ühtlasi kõrgeim Eestis. Hoonete all on linnaosa territooriumist 13,75% (111,12 ha). Viimase rahvaloenduse andmetel oli Mustamäel 31 397 eluruumi. Mustamäe funktsionaalsed asumid eristuvad kolme eriilmelise osana: elamurajoonid, tööstusrajoonid Kadaka tee ja Laki tänava ääres ning Tallinna Tehnikaülikooli campus õppe-, teadus-, innovatsiooni-ja ettevõtlusinkubatsiooni tugistruktuuridega. Linnaosa kuvandis on oluline koht ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kompleksil. On iseloomulik, et igasse mikrorajooni kavandati algselt 1-2 kooli ja lasteaeda, ABC-tüüpi kaubanduskeskus ja elukondlikud teenindusasutused. Töökohad Mustamäe välisperimeetril pidid tagama linnaosa kompaktsuse ja vähese transpordivajaduse Tallinna kesklinna. Kavandatud keskus linnaosale (Keskuse tn, praeguse Männi pargi alal) jäi välja ehitamata. Seda funktsiooni täidavad osaliselt suurema ja mitmekülgsema teenindusasutuste kontsentratsiooniga mikrorajoonide keskused, näiteks kino Kaja II mikrorajoonis, Kännu Kuke kvartal jt. Tänapäevane arendustegevus linnaosas on toimunud vastavalt Mustamäe üldplaneeringule, mis kinnitati 2006. aastal. Suuremad muutused linnapildis on toimunud Kadaka asumi Mäepealse ja Laki kvartalites (nii ärihooned kui elumajad), Tallinna Tehnikaülikooli ja Mustamäe haiglakompleksi piirkonnas. Mõningaid hoonestuse ümberehitusi ja tihendamisi

2 Tvk m 26.08.1993 3 Mustamäe linnaosa üldplaneering 2006, seletuskiri lk 11.

Joonis 1. Tallinna linna jaotus linnaosadeks

ning Mustamäe linnaosa asend (www.tallinn.ee)

http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g4843s37615


5

on tehtud ka Mustamäe teistes mikrorajoonides. Alustatud on Tammsaare tee äärde Sõpruse puistee ja Mustamäe tee vahelisele alale vaba aja keskuse rajamisega.

Mustamäe koosneb neljast asumist: Kadaka, Mustamäe, Siili ja Sääse. Kaks esimest on omakorda jaotatud väiksemateks osaasumiteks (kvartaliteks ja mikrorajoonideks (MR)) (Joonis 2).

Joonis 2. Mustamäe administratiivne jaotus (Allikas: Mustamäe üldplaneering)

Valdavalt on Mustamäel tegemist korterelamumaaga, kuid on ka äri-, tootmis- ja segaala funktsioonidega asumeid. Täiendavate elamurajoonidena ehitati Sääse ja Siili asum, TPI kvartalile lisandus Teaduste Akadeemia linnak, hiljem Tehnopol tehnoloogiapark Kadaka asumis. Laienenud on PERHi ja Sihtasutus Tallinna Lastehaigla kompleks. Algselt kavandatud kompaktsed mikrorajoonid/kvartalid ei vasta kaasaja tingimustele. Mustamäelaste kultuuri ja spordi võimaluste osas on areng olnud tagasihoidlik. Turunõudlus on soosinud kaubandus-teeninduskeskuste arendamist (näiteks Magistrali ja Mustika kaubanduskeskuste laiendamine). Kui Magistrali keskuse asukohta toetab algne planeering ja teedevõrgustik, siis Tallinna üldplaneeringus4 ainukesena piirkondlikuks keskuseks tunnistatud Mustika keskuse asukoht on pigem iseeneseliku tekkega, mida teedevõrk, ühistranspordi korraldus ja Mustamäe üldine kontseptsioon keskusena ei soosi. Mustamäe üldplaneering ei näe ette keskse tõmbekeskuse kujundamist, vaid jätkamist mitme osakeskusega. Selleks on vajalik osakeskuste jätkuvat arendamist, näiteks Mäepealse kvartalites, I ja VII MR ning III, V ja VIII MR Männi pargi poolses osas. Elanike elukorralduse muutumine on põhjustanud paljude avalike hoonete (koolide, lasteaedade, raamatukogude) kvartali sisese asukohaeelise kadumise. Kui esialgse linnaehitusliku kontseptsiooni järgi pidid lapsed käima kodulähedases lasteaias ja koolis samas asumis, siis see printsiip enam ei kehti. Elanikud on muutunud liikuvamaks ja tegelik elu on kompaktsusest oluliselt kaugenenud.

4 Tallinna üldplaneering, keskustevõrgu arenguskeem.



6

Mustamäelaste pendelränne teistesse linnaosadesse on kasvanud nii kohapeal hüvede kättesaadavuse kui töökohtade vähesuse tõttu. Kui igas asumis oli mõeldud lastele, siis eakatega Mustamäe algsel linnaplaneerimisel ei arvestatud. Käesoleval ajal ongi Mustamäel rohkem lasteaia- ja koolikohti kui linnaosa elanikud seda vajaksid. Vabad kohad haridusasutustes kaetakse Tallinna teiste linnaosade ja naaberomavalitsuste elanike nõudlusega. Samas toimub mustamäelaste liikumine Tallinna kesklinna haridusasutuste kasutamise suunas. Eakatele mõeldud Mustamäe Päevakeskuse hoone asukoht Ehitajate tee 82 ei ole jalakäija, ühistranspordiga, autoga ega kergliikleja seisukohast kõige õnnestunum valik. Parem juurdepääs on Männi pargile ja Kultuurikeskusele Kaja, aga sealgi tekib avalike ürituste toimumise ajal suuri parkimisprobleeme. Ka Mustamäe linnaosa valitsuse hoone IV mikrorajooni servas A. H. Tammsaare tee 135 ei paikne elanikele logistiliselt kergesti kättesaadavas kohas ja ehituslikult ei vasta maja kaasaegse administratiivkeskuse nõuetele. Hoone arendamise asemel praeguses kohas võiks kaaluda linnaosa valitsuse asukoha muutmist, näiteks Mustamäe südames Männi pargi servas või selle läheduses. Kokkuvõttes tuleks luua elurajoonide keskuste selline võrgustik, kus elu- ja töökohad ning esmased igapäevateenused oleksid lähestikku, et vähendada elanike tarbetut ajakulu transpordile, suurendades nii linnalise eluviisi eeliseid ja atraktiivsust (Joonis 3).

Joonis 3. Mustamäe linnaehituslikud seosed (Allikas: Mustamäe üldplaneering)

Mustamäe algne planeering ei näinud ette plahvatuslikku autostumist ja tänaseni on põhimõtteliselt lahendamata kolm probleemi: parkimiskohtade nappus, liikumisvajadusele ja -koormusele mittevastavad kvartalisisesed teed ning suuremate ühendusteede ristumiskohad (nii ummikute kui liiklusohtlike olukordade tekitajana). Parkimispinna vähesus on Mustamäe Polikliiniku juures, kuigi parklat on 2 korda laiendatud. Parkimise tasuliseks muutmine PERHi ümbruses on süvendanud liiklus- ja parkimisprobleeme VIII ja IX mikrorajoonis. Vastavalt PERHi arengukavale nähakse parkimismaja ehitamist, kuid selle asukoht on mõneti probleemne ja ehituseks võib kuluda veel aastaid. Seni on kitsaskohtade lahendamine toimunud parkimiskohtade, kvartalisiseste ja magistraalteede ning liiklussõlmede laiendamiseks valdavalt täiendava maa hõlvamisega Sellest tulenevalt on


7

pidevalt vähenenud rohealade pindala, mis on vastuolus Mustamäe parklinna kontseptsiooniga. Kvartalite sees tuleks kasutada sobivaid liikluse rahustamise võtteid, mis aitaksid jalakäijate ja kergliikluse sujuvat kulgemist. Kuna Mustamäe on varasemast oluliselt enam sidustunud teiste linnaosadega, pakkudes nii tallinlastele kui kaugemalt tulijatele olulisi teenuseid ja töökohti, siis tuleb liikumiskeskkonna mahajäämuse ületamiseks üle vaadata liikumistingimused teistesse linnaosadesse. Ennekõike seondub see Tammsaare tee rekonstrueerimisega, mis on kujunenud Õismäe linnaosa Järvevana teega ühendavaks transiitmagistraalteeks. Mustamäel vaba maa hoonestuseks praktiliselt puudub ja kinnisvara arendus soosib ennekõike krundistruktuuri kinnistumist. Arvestades asumite ehitusaega võib tuleviku hoonestuses eeldada suuri muutusi eelkõige vanemates, I, II ja III mikrorajoonis, millel on ka asukohaline ja ajaline eelis seoses kiiresti areneva TTÜ ja Tehnopoli lähedusega. Arvestades Mustamäe I, II, III mikrorajooni praktiliselt üheaegset infrastruktuuri amortiseerumist ning elumajade mittevastavust kaasaegsetele vajadustele tuleks nendes mikrorajoonides kaaluda üksikute uusarenduste külmutamist, mis võiksid tulevikus takistada uue tervikliku ruumilise lahenduse väljatöötamist. Kuigi Mustamäe vanemad hooned on neile ehitaja poolt antud kasutusea ületanud ligi kaks korda on spetsialistide hinnangul nende õige hoolduse korral kasutuskõlblikkus veel vähemalt 100 aastat5. Sellist üldhinnangut ei tohi laiendada igale majale. Hooldusest sõltuvalt võib konkreetse hoone kestvus olla kordades väiksem. Kahjuks puudub statistika viimase 15-20 aasta jooksul teostatud renoveerimistöödest. Samas võib tuua üksiknäiteid nii õnnestunud (eelkõige soojapidavuse seisukohast) kui ebaõnnestunud renoveerimistöödest, mis vastupidiselt soovitule kiirendavad maja põhikonstruktsioonide amortiseerumist. Seetõttu on asjakohane jätkata hoonete seisukorda selgitavate uuringutega ja koostada terviklik planeeringulahendus nö pilootprojektina planeering Mustamäe vanemate osade komplekseks uuendamiseks. Neid kogemusi saaks kasutada laiemalt, sest 50–60% Tallinna elanikest elab nn paneelmajades. Töö käigus tuleb leida lahendused ka korteriomanike kaasamiseks investeeringutesse. Üldise hinnangu kohaselt eksisteerib kinnisvara üüriturul hinnakahvel, st potentsiaalsetel üürnikel on odavam soetada kinnisvara kui üüri maksta ning üüripinda ei ole majanduslikult tasuv investeerida. Samas paljud pensioniealised korteriomanikud ei ole võimelised ega huvitatud korterelamute renoveerimisest (lootuses, et maja nende elupäevade lõpuni ikka püsti seisab). Seega on ülekaalus elanikest pigem need, kes ei ole huvitatud paneelelamutesse investeerima6 ja oletuslikult ei hooldata maju tasemel, mis tagaksid nende jätkusuutliku kasutamise ekspertide poolt pakutud järgnevaks 100 aastaks. Seni on Mustamäel kõige halvemasse ehitusseisu sattunud ühiselamu tüüpi hooned, kus ehitustehnilisele olukorrale on lisandunud sotsiaalsed põhjused, omandivaidlused jms. Ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võivad analoogilisse olukorda lisanduda ka korterelamud. Kuna Mustamäe on ehitatud väga lühikesel ajaperioodil, siis esimeste kortermajade kriitilisse ehitusolukorda sattumisel võib nende hulk kasvada lühikese ajaga. Väheelamisväärse elamispinna suuremahuliseks asendamiseks uutega toob kaasa hüppelise vajaduse asendus- ja/või sotsiaalpinna järele, milleks tuleb ette näha lahendused. Kuna arengutaseme erisused asumite vahel Mustamäel on kasvanud, siis tulenevad sellest erinevad arengulahendused pikemas perspektiivis. TTÜl (TTÜ KV), Tehnopolil (Akadeemia KV) ja PERHil (IX MR) on eeldusi ja ambitsiooni kasvatada oma rahvusvahelist tähtsust. Ettevõtluse ja segafunktsiooniga Kadaka ning Mäelpealse asumite areng sõltub ennekõike üldisest majandusarengust. Mustamäe, Sääse ja Siili, kus põhiliseks on elamufunktsioon, sõltub tulevik ennekõike kinnisvaraarendustest, mis on mõjutatud elamispinna nõudlusest ja need omakorda sõltuvad töökohtade loomisest ja rändepoliitikast. Samas ainult asumite

5 Korruselamu eluiga oleneb hooldusest. Äripäev, 22.11.1999 6 Tallinna Ülikool 2012, Mustamäe arenduspiirkonna (I, II ja III mikrorajoon) elanike hoiakud ja valmisolek osalemiseks piirkonna ümberhoonestamisel, lk 32.

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=53996

http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=11335



8

21000 14000 7000 0 7000 14000 21000

0-4

10-14

20-24

30-34

40-44

50-54

60-64

70-74

80-84

Tallinna linn, mehed 2014 Tallinna linn, naised 2014

Mustamäe, mehed 2014 Mustamäe, naised 2014

tasemel Mustamäe käsitlemine ei ole piisav kohalike probleemide lahendamiseks, vaid vajalik on detailselt käsitleda ka praeguseid osaasumeid, mida kokku on 21. Kui inimeste tavateadvuses on Mustamäe valmis ehitatud linnaosa, siis tegelikkuses see nii ei ole. Mustamäe 21-st kvartalist 15 on vastavalt üldplaneeringule arenguala, kus toimub erineva intensiivsusega ehitustegevus. Kahjuks toimub ehitus objektipõhiselt, st üksikute detailplaneeringute alusel, mitte niivõrd üldplaneeringuga seatud väärtushinnangutest lähtuvalt. Arendatavates asumites toimub vanemate mikrorajoonide rajamisel tehtud vigade kordamine: arvestatakse vähe avalike asutuste (lasteaed, kool, teenidusasutused, kultuur, sport) paigutuse, parkimise ja ühistranspordi korraldusega elanike vajadustest lähtuvalt. Kuna parkimiskohtade normatiivid ei arvestada tegelikku autostumise taset, siis tuleks üle vaadata kogu asumite tihendamise ning parkimis- ja liikumispoliitika ning seostada see linnaosa rohealade tulevikuga. Muutmist vajab liikumiskeskkond nii Mustamäe linnaosa sees kui ühendusteed teiste linnaosadega. Kuigi 2006. a. üldplaneeringus on A. H. Tammsaare tee laienduseks maa-ala reserveeritud, siis selle ehitust pole toimunud. Võttes arvesse, et Mustamäe arengualadel on reservi elamuehituse arendamiseks hinnanguliselt kuni 4000 eluasemele (ca 200 000 m² elamispinda), siis võib elanike arv kasvada ca 2 500 elaniku võrra. Seega on transpordiühenduste arendamine võtmetähtsusega ja tuleb hoiduda arengualade monofunktsionaalseks muutumisest. Hinnanguliselt on olmeteeninduses, kaubanduses ja sotsiaalsfääris võimalik luua 2 000–5 000 uut töökohta. Uute töökohtade loomist saaks soodustada tööstus- ja ettevõtlusobjektide maa-alade kasutamise intensiivsuse suurendamisega.

2. Rahvastik

Rahvastikuregistri andmetel elas Mustamäel 1. jaanuaril 2014. aastal 65 866 inimest sh naisi 37 452 (56,8%) ja mehi 28 414 (43,2%)7. Võrreldes eelmise aastaga on registreeritute arv kasvanud 1 441 inimese võrra. Mustamäe on elanike arvult Tallinna teine linnaosa Lasnamäe (118 211 elanikku) järel moodustades pealinna elanikest 15,2%. Mustamäe siseselt elab ca 75% Mustamäe mikrorajoonis, järgnevad Sääse, Siili ja Kadaka. Linnaosa elanike arvu arvestades on siinsetel rahvastiku-protsessidel suur mõju kogu Tallinna elanikkonnale. Mustamäe, Tallinna rahvastikupüramiidi tervikuna, iseloo-mustab suur vanusrühmade korrapäratus (Joons 4). Rahvastikupüramiidis on naiste puhul enim esindatud vanusrühmaks eakad ja 25-35 aastased. Meeste puhul on olukord sama, kuid eakate meeste absoluutarv on naistega võrreldes oluliselt väiksem. Positiivne, et Mustamäe eelkooliealiste laste arv on vahepealsest mõõnast üle saanud, kuid sellest ei piisa rahvastiku vananemise peatamiseks ja linnaosa elanike rahvastikutaasteks. 2013. aastal sündis Mustamäel 298 tüdrukut ja 350 poissi. Viimaste aastate sündinute arv on püsinud suhteliselt stabiilsena. Lainetav vanusstruktuur elanike erinevate aastakäikude vahel muudab oma ebaühtluse tõttu elanikele teenuse osutamise linnaosa baasil keerukaks, kuna nõudlus ealistest

7 Tallinn arvudes 2014.http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2014

Joonis 4. Tallinna ja Mustamäe elanike rahvastikupüramiid 01.01.2014 (Allikas:

Rahvastikuregister).

85+

http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2014


9

eelistustest on väga muutuv. Sellest tulenevalt on olulisel kohal koostöö teiste linnaosadega ja nende kättesaadavuse parandamine, et tagada elanikele avalike teenuste mitmekesisus ja kvaliteet. Tallinna linnaosadest on Mustamäe elanikkond kõige vanem, mis seondub Mustamäe varasema kiire elamispinna ehitusega. Rahvastikuregistri andmetel on Mustamäel 80 aastaseid ja vanemaid 4 372, neist naisi 3 210 (73,4%). Põlvkondade vahetumine eeldab ka muutusi elamispinna struktuuris ja mugavustasemes, mistõttu on aktuaalne Mustamäe elamufondiga tegelemine. Seda mitte üksnes energiasäästlikkusest lähtuvalt vaid ka nende renoveerimisega seonduvalt. Vastasel juhul võib realiseerida rahvastikuprognoosi stsenaarium, kus järgneva 10-15 aasta jooksul elanikkond aastaks 2030, sõltuvalt arenguvariantidest, väheneb8. Seega on Mustamäe puhul oluline, et rände teel saadakse ennekõiki noori, sünnituseas elanikke, kes loovad linnaosale uue perspektiivi. Positiivne, et täna on 25-34-aastaste mustamäelaste aastakäik märkimisväärne, kuid kui linnaosa ei suuda olla pere- ja lapsesõbralik, siis on selle vanusgrupi seas ka suurim väljarände oht, mis omakorda mõjutab Mustamäe elanike arvu. Tuleb arvestada, et Mustamäel paiknev ülikool on oluline õpirände sihtkoht, seega on Mustamäe Linnaosa Valitsusel koostöös haridus- ja teadusasutustega oluline töötada välja uus kontseptuaalne lähenemine õppijatele elamufondi tagamiseks, sh Mustamäele elama jäämise soodustamiseks. Selle üheks osaks on parema liikumiskeskkonna tagamine, et võimaldada pendelrännet elu- ja töökoha ning vaba aja teenuste saamiseks. Võttes arvesse, et 10-19-aastaste arvukus on üle 2 korra väiksem kui 25-29-aastaste kohort, siis võib prognoosida Mustamäe loomuliku iibe langust järgneva 10-15 aasta jooksul. Samas on oluline tähele panna, et muutub tööjõuturule sisenavate ja sealt lahkuvate inimeste proportsioon, mis viitab vajadusele tegeleda nii noorte kui tööeast vanematega. Toetada tuleks noori peresid, luua nii noortele kui eakatele paindlikke võimalusi tööhõiveks ja sisssetulekute saamiseks.

Kui pikaajalise prognoosi järgi Mustamäe elanikkond väheneb, siis olulisem, kes on need sisserändajad ja millised protsessid nende saabumisega käivituvad. Negatiivsete protsesside kumuleerumise korral – negatiivne iive ja väljaränne – on oht ahelreaktsiooniks, millega kaasneb elamufondi olukorra halvenemine (elamispinna omanike osakaalu langus, üürikorterite osatähtsuse kasv, getostumise võimalikud ilmingud, mille on läbi teinud paljud suurlinnade äärelinnad). Seepärast on oluline tegeleda elamurajoonide kujundamisega 21. sajandi sobilikuks elukeskkonnaks9. Kuigi käesoleva arengukava perioodil on kõige negatiivsemate arengute realiseerumine Mustamäel vähetõenäoline, võib olla tegu murdeliste aastatega, et võtta tarvitusele ennetavad meetmed linnaosa sotsiaalse kihistumise vältimiseks. Kuna Mustamäe elanikkond on paljurahvuseline, siis on oluline tegeleda jätkuvalt sotsialiseeerumise ja kodanikuks olemise kujundamisega. Positiivne, et Mustamäe mainet, võrreldes Tallinna teiste piirkondadega, peab kõrgeks 50% vastajatest, peaaegu sama palju hindab mainet keskmiseks. Neid, kes peavad linnaosa mainet madalaks, on väga vähe (2%). Potentsiaalselt Mustamäelt lahkujaid on vähe – vaid ca 6-7% sooviks kolida mõnda teise Tallinna piirkonda, sama palju koliks Tallinnast üldse ära10.

8 ibidem, baasstsenaarium lk 25, sisserände stsenaarium lk 27 ja eeslinnastumise stsenaarium 31. 9 Paljukorruseliste elamurajoonide renoveerimisvariantide kriitilised elemendid ja seosed (Koostatud teiste riikide analooglinnade kogemuse ja Eesti ekspertide hinnangute baasil). Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute instituut, 2012. 10 Mati Heidmets, Kadi Liik. Valmisolek muutusteks. Mustamäe korteriomanike uuring 2012.Lühikokkuvõte.Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut.


10

01. jaanuri 2014 seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Mustamäel 86 rahvusest elanikke, kellest 57,8% olid eestlased, 34,1% venelased, 3,2% ukrainlased ja 1,6% valgevenelased. Teiste rahvuste osatähtus jääb alla 1%. Selline proportsioon on püsinud viimastel aastatel sabiilsena ja selle juured peituvad tööstuse ebaproportsionaalselt mahuka arendamisega 1960-1970ndatel, mil asustati Mustamäele väga erineva kultuuri ja päritolupiirkonnaga elanikega NSV Liidu territooriumilt. Tänaseks on sünnipäritolu mustamäelaste osatähtsus kasvanud, kuid rändelise käitumise suhtes on linnaosa endiselt väga tundlik. Mustamäe kortereid kasutatakse suhteliselt palju üürikorteritena, mis on soodus pinnas uusmigrantide saabumisele. Seega on väga oluline mustamäelaste identiteedi ja linnaosa imago teadlik kujundamine. Selleks ei piisa ainult linnaosa sümboolikast (lipp ja vapp) ja ühtse inforuumi tarvis linnaosa ajalehe (Mustmäe Leht) ja raamatute väljaandmisest, vaid panustada tuleb ka sotsiaalse sidususe ja asumipõhiste sündmuste läbiviimisse. Näiteks linnaosa päevad, erinevatele ea- ja huvirühmadele sündmused jms. Mustamäelastel puudub asumipõhine identiteet. Üks põhjusi selles on, et Mustamäe asumid on elanike arvult suured, mistõttu ühiste kokkusaamiste korraldamine on keerukas. Nii on elanikud omavahel seotud ennekõike korteriühistute kaudu, kahjuks sedagi sageli formaalselt. Oluline on jätkata korterühistute koostöö põhist sidususe suurendamise tööd, mis ei piirduks üksnes hoonete majandamisega, vaid siia lisanduksid sotsiaalsed tegevused (ühissündmused linnaosa elu korraldamisel ja linnakeskkonna inimsõbralikumaks muutmisel, eri kultuuride tutvustamine jms). Oluline on julgustada asumi/kvartali/mikrorajooni põhiseid kodanikualgatusi, mis aitavad kohaliku identiteedi kasvule ja kodanikuühenduste laienemisele ja elanike sotsiaalse sidususe kasvule. Jätkata Mustamäe ajaloo, nii kodu-uurimuslikku kui teaduslikku, läbitöötamist, mis võib päädida Mustamäe muuseumi rajamisega. Tähtis on jäädvustada Mustamäega seotud inimeste tegevust, mälestustusi ja audiovisuaalseid salvestisi. 2014. aasta alguse seisuga 80,4% mustamäelastest omas Eesti Vabariigi kodakondsust. Teiste riikide kodanikke oli 73 välisriigist, neist enam esindatud Venemaa 4 768, Soome 141, Prantsusmaa 133, Saksamaa 124. Viimase rahvaloenduse andmetel eesti keelt emakeelena kasutab 36 444 mustamäelast. Põlisrahvastiku hulka loeb ennast 42 474 inimest. Kas ise või nende vanemad on sündinud välismaal – selliseid elanikke oli 9 585. Teised on välispäritolu rahvastiku teine või kolmas põlvkond. Välisriigis sündinuid oli 10 992, kellest Venemaal 7 440. Seega on Mustamäe piisavalt kirju enesemääratlemise ja kogukondadega linnaosa, mistõttu lõimumispoliitika vajab jätkuvat tähelepanu.

3. Looduskeskkond

3.1. Rohealad ja looduslik liigirikkus

Kontseptuaalselt avatud parklinnana kavandatud Mustamäel on rohealade, sh looduslike ökosüsteemide, säilitamisel võtmetähendus. Toimuv väärtushinnangute muutus elurikkuse suunas soosib rohelist mõttelaadi ja toetab Tallinna soovi saavutada Rohelise Pealinna tiitel aastaks 2018. Mustamäe looduslik roheline võrgustik moodustab osa Tallinna suurest meridiaansest rohelisest vööndist, mis kohati on kitsas ja vajab laiendamist eelkõige Kadaka asumi tööstuspiirkonnas. Mustamäel on Tallinna linnaosadest suurim haljasmaade osakaal 43,71% (kogu Tallinn 27,23%), kuid nende bioloogiline mass on väike (3,5%).11 Elamute vahele projekteeritud siseõued moodustavad mikrorajoonide haljasalad, mille pindala on 260,6 ha (koos metsadega kokku 355,6 ha). Magistraalide haljasalasid on 83,05 ha. Parke ja pargilaadseid alasid on ca 6 ha. Mustamäe metsad kuuluvad ülelinnalise tähtsusega

11 Tallinna Haljastuse arengukava, viimane redaktsioon Tvk m 05.03.2009 nr 7, lähteandmed 1997

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=99781#_Toc97456949


11

haljastusobjektide hulka ja neil on oluline rekreatiivne kasutus, mistõttu on vajalik teatud juhtudel rakendada koormuskaitset. Tallinna Linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna 2012. a. juuni seisuga moodustasid maakatte tüübi järgi kõik rohealad 67,4% (544,35 ha) linnaosa territooriumist. Kvartalisisene haljastus on rajatud peale majade valmimist, säilinud on üksikuid puid varasemast. Plaanipäraselt on istutatud uusi liike ja rajatud murukatet. Eelmisel kümnendil majade trepikodade juures levinud vertikaalhaljastus (puitunud liaanidest harilik metsviinapuu) on seoses majade soojustamisega valdavalt likvideeritud. Tänavaäärsete haljastuste (näiteks Tammsaare, Vilde, Akadeemia tee, Kadaka ja Sõpruse puiesteed) tervislik seisund on üldiselt hea, kuid haljasalasid napib Kadaka asumi tööstusrajoonis (Laki tn). Likvideerida tuleks suve alguses „vatti“ eritavad paplid, mis allergikutele on ohtlikud. Tallinna rohelise võrgustiku püsimisel on Rahumäe-Nõmme-Kadaka-Astangu piirkond üheks kõige olulisemaks ühenduslüliks, mis seob linna oma tagamaa metsadega. Mustamäel on mitmeid looduskaitse objekte ja –alasid. On loodud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, millele jääb Natura-ala - Rahumäe loodusala. Kaitseala pindala on 204 ha ja saab eristada idas Mustamäe nõlva alust Sütiste parkmetsa (39,2 ha), nõlvapealset Vanaka parkmetsa (15,8 ha), kaitseala keskosas (Ehitajate tee ja Raja tänava vahel) Hüppetorni parkmetsa (37,6 ha), lääneosas nõlvaalust Rõõmuallika parkmetsa (13 ha) ja nõlvapealset Glehni metsa (30,3 ha). Trummi tänava ja Kadaka puiestee vahelisse nurka Trummi tänavast põhja jääb Kivinuki parkmets (7,8 ha) ja Kadaka puiesteest läände Kuusiku parkmets (39 ha). Kaitseala on osa suuremast Mustamäe-Nõmme-Hiiu-Harku-Männiku piirkonnast ja on Tallinna ulatuslikum ja paremini valgustatud liikumis- ning suusaradadega paik. Linna elanike jaoks on vajalik rohevõrgustiku seos linna tagamaaga, sest nii pääsetakse näiteks jalgrattaga või jalgsi linnalähedastesse puhkepiirkondadesse. See on üks rohevõrgustiku sotsiaalsetest aspektidest, mis tuleks viia kooskõlla üldplaneeringuga kinnitatud arengualadega. Oluline tagada rohealade mõistlik kasutamiskoormus. Näiteks Männi pargi kasutamine on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud seoses mänguväljakute väljaehitamisega ning ülelinnaliste ürituste toimumispaigana. Nendes tingimustes on otstarbekas uurida ja koostada Männi pargile eraldi plaan, et sobitada linna(osa) esindus- ja reakreatiivfunktsioonide täitmine looduskeskkonda säilitades. Vältida tuleb üldkasutatavate rohealade kergekäelist hoonestamist. Suurt tähelepanu tuleb pöörata looduse mitmekesisuse säilitamisele. Pikemas perspektiivis aga luua tingimusi looduse mitmekesisuse suurendamiseks aladel, mis on tihedalt hoonestatud12. Oluline on väärtustada liikide ja elupaikade mitmekesisust linnas ning mitte piirduda pelgalt muru ja kõrghaljastusega, mida on ka kergem hooldada. Alusmetsa ja vertikaalhaljastuse hävitamisega likvideeritakse lindude pesitsuskohad. Ka linlikud haljasalade hooldustavad (näiteks lehtede koristamine sügisel) vähendavad liikide ellujäämise võimalusi, millega rikutakse ökoloogiline toiduahel märksa suuremas ulatuses (putukad hävivad, linnuliigid jäävad toiduta, lahkuvad või hävivad ning dominantseks muutuvad probleemliigid (naerukajakas, hõbekajakas, hallvares, hakk, künnivares ja kodutuvi). Näiteks on Männi park kujunenud seltsingus ööbivate vareslaste koondumispaigaks. Lepistiku pargi liigirikkus on inimtegevuse tulemusel vähenenud ja künnivaresest on saanud piirkonna probleemliik. Seoses lindude toitmisega Parditiigi pargis on probleemliikideks linnaosas pardid, hallvaresed, hakid, kajakad ja tuvid.

3.2. Veekeskkonna kaitse

12 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, Tvk o 16. juuni 2011 nr 107

http://et.wikipedia.org/wiki/Mustam%C3%A4e_n%C3%B5lv

http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCtiste_parkmets

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vanaka_parkmets&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Ehitajate_tee

http://et.wikipedia.org/wiki/Raja_t%C3%A4nav_(Tallinn)

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=H%C3%BCppetorni_parkmets&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=R%C3%B5%C3%B5muallika_parkmets&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Glehni_mets&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Trummi_t%C3%A4nav&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Kadaka_puiestee

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Trummi_t%C3%A4nav&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kivinuki_parkmets&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Kadaka_puiestee

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuusiku_parkmets&action=edit&redlink=1

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=120867&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp


12

Mustamäe alade sademe- ja pinnasevee olukorda käsitlevad Mustamäe üldplaneering13 ja Tallinna sademevee strateegia aastani 203014, põhjavee olukorda Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–202115. Mustamäel varem voolanud ojad (Iisaku, Mustjõe, Soone jt) said alguse Mustamäe nõlvaku alustest allikatest, mis linnaosa ehitamise käigus suleti valdavalt maa-alusesse sademeveekanalisatsiooni. Siiski võib kaitsealuseid allikaid ja neid ümbritsevat ala Lepistiku pargis lugeda looduslikeks ning ka mujal võib kohata poollooduslikena säilinud ojade osasid. Mustamäe jääb põhiliselt Mustjõe valgala ja Rocca al Mare sademevee väljalasu valgala (vähem Harku järve valgala) piirkonda, mis suubuvad Kopli lahte ja mõjutavad Tallinna ranniku ja mere keskkonnaseisundit. Vastavalt sademevee strateegiale kuulub kogu Mustamäe ühte sademevee immutamise piirkonda ja ette on nähtud üksikud erilahendused. Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal astangu all avanevad allikad, millest tuntumad ja suuremad on Rõõmu allikad, kus liigvesi juhitakse kraavide abil Soone ojja. Lepistiku allikate ümbruse sanglepik on kujundatud pargiks. Mistahes veerežiimi muutused võivad kaasa tuua allikate kuivaksjäämise ja sangleppade hukkumise. Lepistiku park on looduskaitse all. Kõvakattega pindade juurdeehitamise ja ehitustuslike puuduste tõttu valguvad sade- ja lumesulamisveed kõvakattega aladele, kus sadevesi ei imbu pinnasesse või vähenenud haljasalade pinna tõttu ei suuda suur veekogust pinnasesse imbuda piisava kiirusega. Lokaalsed sadeveekaevud on ummistunud ega toimi efektiivselt. Nimetatud alad vajavad sade- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteeme, et vältida liigniiskust. Kraavide või drenaažiga alade hooldamiseks tuleb esmalt koostada nende alade skeem. A. H. Tammsaare tee sadeveekollektor on liiga väike Ø1 m, millest on tingitud üleujutuse oht A. H. Tammsaare teel Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee vahelisel lõigul. Samuti tuleb välja töötada täiendavad meetmed sademevee vooluhulki vähendavate ja kokkuvooluaegasid pikendavate abinõude (nt murukatuste) rakendamiseks mitte ainult uusehitistel, vaid ka olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel. Säilitada tuleb Mustamäe keskkonda rikastavate looduslike ja poollooduslike veesilmade ning nende ümbruse veerežiim. Otstarbekas on allikate vee juhtimisele sademeveekanalisatsiooni eelistada selle kasutamist veesilmade toiteks. Arvestada tuleb ehituste mõjuga. Väikeveekogud tuleb maastikuliselt siduda ümbritsevate haljasaladega ning looduskaitseseaduse kohaselt tuleb tagada nende ümber piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd. Veesilmasid on võimalik kujundada ka elamute õuealadel. Uuritud on võimalusi viia Mustamäe joogivesi põhjavee toitele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei ole põhjavee varustuspiirkonna laiendamist siiski optimaalseks peetud ning põhjavee kasutamine ja uute põhjaveehaarete rajamist nähakse ette ainult hädaolukorra tarbeks16.

4.Avalikud teenused

4.1. Alus- ja üldharidus

13 Mustamäe linnaosa üldplaneering 2006 14 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 15 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021 16 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021


https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=123505&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp#_Toc327357535




13

Mustamäel elab 4 800-5 000 lasteaiaealist last ja lähiaastatel võib nende arv kasvada kuni 5 500-ni, mis arvestusliku 75% lasteaia täituvuse juures tähendab vajadust 4125 koha järele. Lasteaiajärjekorra leevendamiseks on otstarbeks kasutada mittekapitalimahukaid ehitisi (mooduleid) ja rajada uusi lasteaedu ainult uusarenduspiirkondades. Pikemas perspektiivis tuleb avalikud hooned ehitada multifuntsionaalseks, st kergesti kohandatavaks vastavalt laste vajadustele (lasteaed, kool, noortekeskus, huvikeskus, päevakeskus). Haridusameti andmetel oli 15. oktoobri 2013. a. seisuga Mustamäel 19 lasteasutust, milles 216 rühma 4 536 lapsega (sh sõimerühmas 883, aiarühmas 2955, liitrühmas 383 ja erirühmas 315). Mustamäele on kavandatud ehitada uusi lasteaed Vilde tee 12017. Sarnaselt koolieelsete lasteasutustega on Mustamäel põhikooli ja gümnaasiumi õpilaskohti enam kui linnaosa laste vajadus. Mustamäe sobib hariduskeskkonnaks mitte ainult kodulähedaste põhikoolide, vaid gümnaasiumide haridus- ja praktikapotentsiaali poolest ka õpilastele väljapoolt linnaosa. Mustamäel asuvad haridusasutused TTÜ, IT Kolledž, Tallinna Majanduskool jt. Silmapaistvad eeldused on Mustamäel just reaalainete põhjal gümnaasiumiõppe arendamiseks. Täpsemalt käsitleb Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamist vastav kava aastateks 2013-202118. Tabel 1. Põhikooli klassiruumide vajaduse prognoos, arvestamata õpilaste linnasisese liikumise väljakujunenud suundi ja arvestades õpilaste Tallinna kesklinna liikumist. Allikas: Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021

2011/ 2012

2012/ 2013

2013/ 2014

2014/ 2015

2015/ 2016

2016/ 2017

2017/ 2018

2018/ 2019

Haabersti 25 18 14 11 4 -1 -9 -15

Kesklinn 25 30 39 53 61 68 75 81

Kristiine 11 6 -2 -9 -18 -28 -38 -48

Lasnamäe 97 86 68 48 29 12 -3 -22

Mustamäe 48 46 44 46 49 52 48 40

Nõmme 17 10 2 -9 -22 -30 -38 -45

Pirita 5 0 -8 -13 -18 -23 -28 -32

Põhja-Tallinn

13 9 2 -5 -15 -23 -34 -43

2011/ 2012

2012/ 2013

2013/ 2014

2014/ 2015

2015/ 2016

2016/ 2017

2017/ 2018

2018/ 2019

Haabersti 25 21 18 16 10 6 -2 -7

Kesklinn 25 0 0 0 0 0 0 0

Kristiine 11 9 2 -3 -11 -21 -30 -39

Lasnamäe 97 94 79 63 46 31 18 1

Mustamäe 48 49 48 51 54 58 55 47

Nõmme 17 14 7 -2 -13 -20 -28 -34

Pirita 5 4 -3 -7 -11 -15 -19 -22

Põhja-Tallinn

13 13 7 2 -6 -13 -24 -32

17 Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste arendamise programm 2013–2021 „Lasteaiakoht igale lapsele”. Tallinna Linnavolikogu 4. aprilli 2013. a. määrus nr 23. 18 Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2013 määrus number 8.


14

Majanduslikust otstarbekusest lähtuvalt on Mustamäel kõige alakoormatum Tallinna 37. Keskkool, kokku ca 120 õpilast, kus 2011/2012 õppeaastal kümnendat klassi ja 2013/2014. esimest klassi ei avatud. Kulude kokkuhoidmiseks oleks mõistlik kooli tegevus ümber korraldada, hoone renoveerida ja avada 2014-2015 põhikoolina. Mustamäe koolidest on täielikult renoveerimata, lisaks mainitud 37. Keskkoolile, Mustamäe Reaalgümnaasium ja ARTE Gümnaasium ja Tallinna Tehnikagümnaasium ning osaliselt Tallinna Saksa Gümnaasium.

4.2. Noorsootöö

Tallinnas on noorsootöö jagatud kolme ametkonna vahel: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet (planeerimine, korraldamine, arendamine, nõustamine, välissuhtlus, 5 noortekeskust, infokeskus, karjäärikeskus, noorte- ja noorsootöö projektid), Tallinna Haridusamet (alaealiste komisjonid, huvikoolid sh Mustamäe Laste Loomingu Maja, koolide huvijuhid, huvihariduse projektid) ja linnaosavalitsused (noortekeskused, vabasektori noorsootööprojektid). Mustamäe linnaosa noorsootööd ja Mustamäe Avatud Noortekeskuse tegevust koordineerib Mustmäe Linnaosa Valitsuse kultuuri- ja noorsootöö osakond. Alaealiste komisjoni sekretär on kultuuri- ja noorsootöö osakonna töötaja. Mustamäe Avatud Noortekeskus on Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja allasutus. Noortekeskus töötab avatud noorsootöö meetodil. Noortekeskuses töötab 5 noorsootöötajat, kaasatakse vabatahtlikke Eestist ja välisriikidest. Aastas toimub ligi 4 500 noortekeskuse külastust ja peale selle veel üle 1 000 majavälise külastuse. Noortekeskuses korraldatakse noortele üritusi ja tasuta ringe, mistõttu nendest saavad osa võtta ka vähekindlustatud perede noored. Tradistsioonilised on koolivaheaegadel linnalaagrid, tähistatakse EV aastapäeva ja vastlapäeva, läbi viiakse Mustamäe noorte nädal jms. Taas on käivitatud töömaleva läbiviimine, töötavad kokandusring ja spordiring, lisandunud on kultuuriõhtud ja keeletunnid. Läbi on viidud mitmed uued suuremamahulised projektid nagu noorteka öö, Mutant ja Halloween. Oluline on noortega tehtava töö laiendamine eri sihtrühmade koostöös. Vastavalt Tallinna noorsootöö arengukavale 2012-201619 on alates 2012. aastast suurem rõhuasetus mobiilsele noorsootööle, millele vastavalt toimub Mustamäe Avatud Noortekeskuse töö ümberkorraldamine. Erinoorsootööd käsitletakse linnaosa põhimääruses eraldi tegevusvaldkonnana, mida viiakse ellu läbi noorsootöö ja alaealiste komisjoni tegevuse. Nendes käsitletakse ka linnaosa valitsuse poolt hariduse võimaldamist, mõjutusvahendite kohaldamist ja järelvalve teostamist. Alaealiste komisjoni sekretär koostöös lastekaitsetöötajatega korraldab komisjoni suunatute taustauuringut, kogub ja edastab infot politseile, prokuratuurile, erikoolidele ja osaleb uuringutes. Vajadusel esindab sekretär alaealiste komisjoni kohtus ja ümarlaudadel. Kuigi noorsootööd tegevate erinevate institutsioonide koostöö on paranenud, puudub noortege tegelemise terviklik käsitlus. 2013. aastal arutleti alaealiste komisjonis alaealiste õigusrikkumisi ja tehti kokku 57 otsust, sh 37 politsei, 7 prokuratuuri, 4 lapse seaduslike esindajate ja 9 lastekaitse ametniku taotlusel. 2013. aastal menetletud juhtumite ja tehtud otsuste arv jäi ligikaudu samaks võrreldes 2012. aastaga. Mõjutusvahendeid määrati kokku 81, sh tehti 35 hoiatust, suunati 21 korral spetsialisti vestlusele, 11 korral programmides osalema. Üldkasulik töö määrati 14 korral.

19 Tallinna Linnavolikogu 14.06.2012 määrus number 14 kinnitatud Tallinna noorsootöö arengukava 2012-2016




15

4.3. Sotsiaalhoolekanne

Mustamäe linnaosas tegelevad sotsiaalhoolekande küsimustega linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond ja hallatav asutus Mustamäe Päevakeskus. Asutuse tegevuse eesmärgiks on võimaldada linnaosa elanikele aktiivset osavõttu ühiskondlikust elust ja pakkuda sotsiaalteenuseid. Sotsiaalhoolekande osakonna põhiülesanded on:

isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine;

sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine;

linnaosa sotsiaalhoolekande korraldamine ja sotsiaalteenuste arendamine. Seisuga 01.01.2014 on linnaosas lapsi 9 769 (14,8%). Eakaid (vanuses 65+) on 15 689, neist on naisi üle kahe korra rohkem kui mehi. Täiskasvanud puuetega inimesi on 4 104. Aasta jooksul pöördub sotsiaalhoolekande osakonda ligikaudu 15% linnaosa elanikest. Vaatamata toimetulekuraskustes perede arvu suurenemisele on alates 2009. aastast sissetulekust sõltuvate toetuste vahendid eelarves pidevalt vähenenud, kuna kriteeriumid on muutunud. 2013. aastal rahuldati 4 245 sotsiaaltoetuse taotlust. Raskusse sattunud perede toimetulekut aitavad minimaalsel määral tagada Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt eraldatud täiendavad Euroopa Liidu sekkumisvarud (kuivained), Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi poolt eraldatud toidupakid ja Toidupank. Märkimisväärne on abivajajatele toetus ravimite maksumuse osaliseks kompenseerimiseks, laste huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaline kompenseerimine ja lapsehoiu toetus. 2014. aasta alguse seisuga oli registreeritud töötute arv 1 382 inimest ja see on varasemaga võrreldes vähenenud. Vaatamata positiivsele trendile on endiselt perede arv, kes vajavad toimetulekutoetust, suur. Toimetulekutoetuse taotlusi rahuldatakse aastas enam kui 2 500. Analüüsides erinevate toetuste osutamist Mustamäel selgus, et ennekõike soovitakse toetust eluasemekulude katteks (67,5%) – vastav näitaja on üle riigi keskmise (59,9%) ja kõrgeim Tallinna linnaosade lõikes (Tallinna keskmine 63,9%). Toetuse taotlejate hulgas on lastega peresid ja töötuid alla Tallinna keskmise. Kui toimetulekutoetusi taotletakse mittekütteperioodil ca 200 taotlust kuus, siis kütteperioodil on ca 350 taotlust kuus. See erinevus näitab mustamäelaste kodukuludega seotud hinnatundlikkust. Mustamäe iseärasuseks on asjaolu, et linnaosas on kodus elavate hooldatavate suur arv. Selle üks põhjusi, et Mustamäel elab rahvastikuregistri andmetel 12 551 inimest, kelle vanus on 70 või enam. Ligikaudu 550-le puudega täiskasvanule on määratud hooldaja. Lisaks kasvab nõudlus koduteenuste osutamisele Mustamäe Päevakeskuse hooldustöötaja poolt. 2013. aastal osutati koduteenuseid 298le kõrvalabi vajavale isikule. Alates 2011. aasta lõpust on hooldustöötajate kasutuses klientide teenindamiseks elektriauto. Oluliselt on suurenenud täisealistele isikutele eestkoste seadmise vajadus, seda nii nooremaealiste kui eakate rühmas. Aasta alguse seisuga on Mustamäel 141 isikut, kellele on kohus määranud eestkostja. 2013. aastal oli kohtumenetluse algatamisi vanemate suhtes hooldusõiguse küsimuses ning arvamuste ja seisukohtade koostamist kohtule kokku 238 juhul. Suurenenud on abivajavate ja toimetulekupiiril elavate lastega perede arv, eriti raske on üksikvanemaga peredel. Väga problemaatiline on töö sõltlastest vanemate peredega. Töö tulemuslikkusele aitab kaasa võimalus pakkuda kriisiperedele erinevaid teenuseid. Seoses sotsiaalobjektide investeeringute rahaliste vahendite nappusega ei ole Mustamäele rajatud lastepäevakeskust.


16

Päevakeskuse teenust osutab Mustamäe Päevakeskus, kus töötab 15 töötajat, neist 2 dementsete päevahoius. Keskuse klientide arv on viimastel aastatel stabiliseerunud, kuus on 860-900 klienti. Päevakeskuses on 17 huviringi. Korraldatakse erinevaid sündmusi, neist menukamad olid Memme-Taadi päevad, aiapidu ja spordipäev. Traditsiooniliselt tähistatakse Päevalkeskuses rahvakalendripäevi: vastlapäev, emadepäev ja hingedepäev. Koostöös Kultuurikeskusega Kaja korraldatakse igakuiselt eakate sünnipäevade tähistamist. Väga rahvarohked on ekskursioonid Tallinnas ja eakatele korraldatud väljasõidud Eesti eri paikadesse. Ühiselt on külastatud teatrietendusi.

4.4. Meditsiin ja tervisedendus

Mustamäel paiknevad Põhja-Eesti Regionaalhaigla (TERH), Tallinna Lastehaigla, Näo-lõualuukirurgia Erihaigla, Mustamäe Polikliinik jne. Eesti tipphaigla PERH osutab meditsiinilist abi 30 arstlikul erialal. Meditsiinistruktuuri moodustavad anestesioloogia-, diagnostika-, kirurgia-, sisehaiguste, psühhiaatria-, järelravi- ning onkoloogia- ja hematoloogiakliinik. Regionaalhaiglas pakutakse iseseisvat statsionaarset õendusabi. Haiglast saab aastas eriarstiabi ligi 146 000 patsienti, kellest ligi 40 tuhat ravitakse statsionaaris, kus on 1 250 ravivoodit. Erakorralist abi antakse ligikaudu 80 000 patsiendile aastas. Patsientide terviseseisundi parandamisse panustavad üle 3 400 inimese, neist ca 500 arsti. Peamiseks teeninduspiirkonnaks on Tallinn (ca 50% haigla patsientidest), Harjumaa (ca 25%) ja teised maakonnad. Teine oluline haigla - Sihtasutus Tallinna Lastehaigla - kasutab kõrgekvaliteedilist ja perekeskset piirkondliku haigla nõuetele vastavat eriarstiabi Põhja-Eesti ja osaliselt ka Lõuna-Eesti lastele kõikidel laste-, kirurgiliste-, ortopeediliste ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialadel. Mustamäel paiknevad Lastehaigla Pediaatriakliinik, Kirurgiakliinik, Psühhiaatriakliinik, diagnostika ja tugiteenistused. Lastehaiglas osutatakse abi 26 erialal, täiendavalt kavandatakse laste vaimse tervise keskust. Töötajaid on üle 700. Lastehaigla on õppebaasiks arstidele, meditsiiniõdedele ja teistele laste tervise kaitsel osalevatele spetsialistidele Tartu ja Tallinna Ülikoolidest ning Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. Koostöös Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna, Helsingi Ülikooli Lastekliiniku ja Tallinna Ülikooliga osaletakse lastehaigustealases teadustegevuses. Lastehaigla meditsiinitöötajad osalevad Mustamäe Linnaosa Valitsuse poolt korraldatud tervisepäevadel lastele ja nende vanematele, jagades informatsiooni lastehaiguste ja lastehaiguste ennetamise teemadel. Lähema 20 aasta jooksul ehitatakse Mustamäel välja kaasaegne meditsiinilinnak PERHi Mustamäe korpuse, Tallinna Lastehaigla ja endise Eesti Haldusjuhtimise Instituudi kinnistutel. Mustamäe meditsiinilinnak on Euroopa ülikoolihaiglaga võrreldav, st järgitakse kõiki nõudeid ravitehnoloogia, õppe, praktika ja teadustöö valdkondades. Tallinna Linnavalitsus plaanib 2015. aasta lõpuks ehitada arstidele-õdedele 90 korteriga maja koos meditsiinitöötajate laste ööpäevaringse hoiuvõimalusega Mustamäele Akadeemia tee 48, endise ühiselamuhoone asemele. Hoone ehitamise vajadust selgitati Tallinna linna sotsiaal- ja tervishoiuameti korraldatud küsitlusega Tallinna kahes keskhaiglas ning lastehaiglas. Tallinna tervishoiuasutustes on puudu 238 tervishoiutöötajat. Hoone renoveerimise eeldatav maksumus koos sisustamisega on 3,5 miljonit eurot. Mustamäe Linnaosa Valitsuses töötab tervisedenduse peaspetsialist, kes juhib 12 liikmelise Mustamäe tervisenõukogu tööd. Tervisenõukogu liikmed esindavad erinevaid valdkondi ja institutsioone (haridus, noorsootöö, korrakaitse, pääste, tervis, sotsiaalhoolekanne jt). Töö eesmärgiks on riiklike tervisestrateegiate ja -programmide elluviimine, tervisealase võrgustiku väljakujundamine, koordineerimine ja juhendamine linnaosas. Erinevate ennetustegevuste planeerimine, läbiviimine ja tervisealase teabe levitamine, et elanikud väärtustaksid tervist ja suureneks kogukonna tervisalane vastutus. Tegemist on protsessiga,


17

mis on suunatud inimeste pädevuse ja kontrolli suurendamisele oma elu üle tervise alaste valikute tegemisel, teadlikkuse ja motivatsiooni kasvu, aga ka tervise hoidmiseks võimaluste ja tingimuste parandamise kaudu. Oluliseks peetakse terviseteenuste, spordi- ja terviserajatiste kättesaadavust, samuti toetatakse tervist väärtustavat eluviisi ja töökeskkonda. Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-201520 määrab tallinlaste tervise arengu ühised suunad. See on juhtdokumendiks Tallinna linna ja linnaosade juhtidele ning kõigile asjaomastele isikutele, gruppidele ja organisatsioonidele, kelle tegevus mõjutab tallinlaste tervist ja heaolu. Töö aluseks on Tallinna Terviseprofiil.

4.5. Kultuur

Mustamäe Linnaosa Valitsuse haldusalas on kultuuri- ja noorsootöö osakond, Mustamäe Kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe Avatud Noortekeskus. Projektipõhiselt korraldavad kultuuriüritusi veel linnaosa koolid, lasteaiad, Mustamäe Laste Loomingu Maja ja kolmanda sektori ühendused. Mustamäel asub Tallinna Keskraamatukogu 3 filiaali: Männi Raamatukogu, Kännukuke Raamatukogu ja Sääse Raamatukogu. Samuti on kõigile avatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu. Kultuurikeskuses korraldatakse aastas ca 120 üritust, osalejate arvuga umbes 25 000 inimest, sh üle 9 000 osaleb majasisestes sündmustes. Tegutseb 25 harrastusringi, milles osaleb ca 700 inimest. Harrastusringide ja osavõtjate arv on ruume silmas pidades viidud maksimumini. Regulaarselt viiakse läbi kohtumisi väljapaistvate inimestega, organiseeritakse kunstinäitusi, toimuvad salongiõhtud, tantsuringid ja -õhtud eri sihtrühmadele. Mustamäe linnaosa lastele korraldatakse mudilaste tantsufestivale, laulu- ja etlusvõistlusi, lastehommikuid koostöös linnaosa lasteaedadega. Linnarahvale korraldatakse riiklike pühade ja tähtpäevade kontserte, näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva, kevade alguse, emadepäeva, hingedepäeva, esimese advendi tähistamist jt. Traditsiooniks on saanud Mustamäe lipupäev tunnustusauhinnaga „Mõtlev mees”, õpetajate päeva tähistamine tunnustusauhinnaga „Mustamäe Aasta Õpetaja“, parimate koolilõpetajate tunnustamine. Valgusfestivali raames toimub „Kuuskede põletamine ja tuleskulptuurid”. Vähekindlustatud perede lastele korraldatakse jõulupidusid. Mustamäe lasteaedadega koostöös korraldatakse laulupeokest, poiste tantsupidu, olümpiamänge ja Kadaka küla päeva. Mustamäe 50 sündmuste raames koostati brošüür „Kadaka küla üleüldse riided“ ja raamat „Kuulsuste allee“ Mustamäel elanud tuntud inimeste tutvustamiseks. Palju sündmusi on seotud akadeemilise personali ja tudengkonnaga. Mustamäe Linnaosa Valitsuse eestvedamisel korraldatakse kultuurvaldkonnas erinevaid projekte, sh suursündmused „Rahvapidu Männi pargis“, galaõhtu TTÜ aulas, salongiõhtu „Rahvariided eile, täna, homme“, „Tallinna päev – Kadaka küla lähen pealinna“, fotokonkurss „Minu Mustamäe“. Lähtudes Tallinna linna arengukava peaeesmärgist pakkuda elanikele laia valikuga kvaliteetset kultuuriteenust, korraldatakse kodukandipäevi, vabaõhukontserte, pere- ja tervisepäevi Männi pargis. Kultuurisündmusi viiakse läbi ka Mustamäe uuel turul ja Mustamäe kiriku aias Kiili tänaval. Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse eestvedamisel on alustatud toetuse kogumist kiriku ehitamiseks Kiili tn 9 kinnistusele, milleks Tallinna linn andis hoonestusõiguse Eesti

20 Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015. Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsus number 66.


18

Evangeelse Luterliku kiriku kogudusele. Rajatavasse hoonesse on kavandatud kirikusaal, ruumid lastehoiu, noorte tugikeskuse, hingehoidlike vestluste ja diakooniatöö tarvis.

4.6. Sport ja vaba aeg

Tervisliku vaba aja veetmiseks on loodud võimalused Sütiste metsapargis ja Männipargis. Avalikud sisemised munitsipaalspordirajatised Mustamäel puuduvad. Linnaosas asuvad TTÜ Spordikeskus, Kadaka Spordihall, Spordiklubi Aeg, Spordiklubi TAK Lasketiir, Vehklemissaal jt väiksemad spordiklubid. Vähesel määral on võimalik kasutada üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste spordirajatisi - võimlaid, staadione, basseine. Kvartalisisestel haljasaladel on rajatud eelkõige laste mänguväljakuid ja spordiväljakuid. Puudu on noortele ja täiskasvanutele suunatud spordirajatistest, näiteks avalik ujula. TTÜ kavandab ehitada täismõõtmetes staadioni koos staadionihoone ja tribüünidega ning tenniseväljakuid. Samuti on teised spordiklubid kavandanud tenniseväljakute või -hallide rajamist. Arenguruumi on koolide spordirajatiste kasutamisel tervislike eluviiside harrastamiseks vaba juurdepääsu tagamisel, mis eeldab nende valvega seotud küsimuste lahendamist. Endise koolihoone asemele aadressil Akadeemia tee 30 on kavas ujula ja ekstreemspordikeskuse rajamine, mille detailplaneering on algamisel. Soovitakse laiendada puhke- ja sportimise võimalusi Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal. Linnaosa valitsus on võimalusel kaasa aidatud spordiklubide tööle, toetanud ülelinnaliste ja linnaosa spordiürituste läbiviimist. Traditsiooniliselt toetatakse Mustamäe koolide vahelist spordivõistluste korraldamist erinevatel võistlusaladel. Spordiklubi „Sinimäe” korraldab traditsioonilisi võistlusi seeria- ja miilijooksus, odaviskes ja kaugushüppes. Mitmeid spordivõistlusi ja muid terviseedendamise sarju korraldatakse koostöös koolidega, Mustamäe Laste Loomingu Maja, Kultuurikeskuse Kaja, Avatud Noortekeskuse ja paljude mittetulundusasutustega.

4.7. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Mustamäe veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat olukorda on põhjalikumalt käsitletud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2010–202121. Mustamäe kuulub Tallinna veevarustuse põhitegevuspiirkonda, nn Mustamäe survetsooni. Linnaosa ühisveevarustus põhineb Ülemiste veepuhastusjaamast saadaval joogiveel. Survetsoonis asuv reservis olev AS-i Tallinna Vesi Sütiste veehaare on välja ehitatud ja kõik viis puurkaevu on varustatud pumpadega. Veehaardele on kinnitatud kambriumi-vendi veekompleksi T1-kategooria joogivee tarbevaru 5 000 m³/d kuni aastani 2030. Mustamäe veevarustuse torustik on 30-50 aastat vana ja selle ressurss hakkab ammenduma. Vastavalt kehtestatud normatiividele loetakse veevõrgu keskmiseks amortisatsioonieaks 50-60 aastat, kuid veevõrgu massilist rekonstrueerimist enne aastat 2021 pole kavandatud. Probleemiks on veel asjolu, et paljud jaotustorustikud on trasseeritud läbi hoonete keldrite, mistõttu tuleb rajada uued otseliitumispunktid tänavatorustikust. Mustamäel on lahkvoolne kanalisatsioon. Akadeemia teest läände jäävalt alalt juhitakse reovesi Kadaka puiesteel olevasse kollektorisse Ø 1000 mm. Edasi voolab reovesi Harku pumbajaama. Ülejäänud osa Mustamäe reoveest voolab isevoolselt Mustamäe, Kännu ja Nõmme tn kollektoreid pidi Tihase tn kollektorisse Ø 2300 mm. Kanalisatsioonitorustiku arendamine toimub vastavalt Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahelistele kokkulepetele.

21 Tallinna Linnavolikogu 18. nov. 2010a. a. määrus nr 54, Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021.

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=118953



19

Ennekõike on probleeme sademe- ja pinnasevee ärajuhtimisega, mida on kajastatud veekeskkonna kaitse all.

4.8. Energiavarustus

Mustamäe piirkonda varustatakse elektriga Veskimetsa alajaamast. Tehniliselt on tagatud ringtoide, eluliselt kriitilistel objektidel on reservtoide. Piirkonna elektrienergiaga varustamiskindlus on hea. Kõrgepinge õhuliinide asendamine kaabelliinidega sõltub õhuliinide seisukorrast ja toimub vastavalt AS Elering ja Elektrilevi OÜ arenduskavadele. Mustamäed läbivad Endla – Veskimetsa ja Järve – Veskimetsa õhuliinid asendatakse kaabelliinidega hiljemalt aastal 2016. Soojavarustus baseerub valdavalt (95%) AS Tallinna Küte Mustamäe ja Kadaka Katlamaja ning AS K. Mark Katlamaja tootmisel. Mõned Kadaka tee äärsed ettevõtted on oma katlamaja soojavarustusel, üksikud elamutsooni hooned elektri- või gaasiküttel. Mustamäe linnaosa on kaugkütte piirkond ja uute ehitiste püstitamisel tuleb arvestada kaugküttevõrkudega. Mustamäe soojavõrk on ühendatud kesklinna ja Lasnamäe torustikuga, mis tagab varustuskindluse. Probleemiks on küttetrasside kõrge amortiseeritus ja jaotustorustike ehitus läbi hoonete keldrite, mis raskendab oluliselt nende hooldust. Kortermajade rekonstrueerimisel energiatõhusamaks soojatarbimise vajadus väheneb. Kuna uusi tarbijaid ei lisandu, siis sooja hinnas suureneb selle transpordi osakaal. Mustamäe soojatorustik on ebaefektiivne ja normatiivselt amortiseerunud. Vastavalt Mustamäe üldplaneeringule tuleb rekonstrueerimisel arvestada soojustrasside olemasolevaid asukohti ning kaaluda võimalust paigutada magistraaltorustikud eramaalt välja, soovitav kvartali siseteede ja parklate alla. Rekonstrueerimisel kasutada eelisoleeritud torustikke22. Mustamäe linnaosa gaasivarustus baseerub linnaosa lääne- ja loodeserva läbivale kesksurve gaasitorustikule (DN 600/500; PN 4 bar) paigaldatud gaasirõhureguleerpunktile (GRP) ning elurajooni keskrõhu jaotustorustikule (PN 1,2 bar). Mustamäe elurajoonis paiknev gaasijaotustorustik vajab järk-järgulist uuendamist23. Mustamäele vahendab gaasi AS EG Võrguteenus, mille põhitegevused on gaasivarustussüsteemide hooldamine, arendamine ja renoveerimine, samuti gaasitööde teostamine. Võrgu ehitusega tegeleb AS EG Ehitus, mille põhitegevus on gaasitorustike ja rajatiste projekteerimine ja ehitamine, gaasi- ja küttesüsteemide müük, paigaldus ja hooldus.

4.9. Teed ja tänavad, parkimine

Linnaplaneerimise Ameti geomaatikateenistuse andmetel moodustavad erinevad teed ja tänavad 2,48 km2 ehk 30,73% Mustamäe pindalast. Nimeliste sõiduteede pikkus on ligi 37 km ja nende ääres on 41,7 km kõnniteid. Lisaks kvartalisisesed teed, mida kasutatakse auto- ja kergliikluseks, parkimiseks ja kõnniteedena. Spetsiaalselt ehitatud kergliiklusteid Mustamäel ei ole. Põhiliseks probleemiks on kujunenud kvartalisiseste teede olukord. Paljusid teid ei ole normatiivide järgi teedeks projekteeritud ega ehitatud, vaid selleks kohandati majade ehitamiseks rajatud kraanatammid ning paneelide veoks rajatud ajutised teed. Hiljem kaeti need kõvakattega ja nende remontimist pole toimunud rajamisest saadik. Nüüd napib liiklemiseks vajalikku teepinda ja parkimiskohti, probleemiks on kvartalisiseste kõnniteede puudumine.

22 Mustamäe üldplaneeringu seletuskiri, lk 41 23 Ibidem, lk 42



20

Eriti terav on liiklusolukord lumerohketel talvedel parkimiseks omavolilise haljasalade hõlvamisel. Parkimisalade ja kvartalisiseste teede laiendamise korral tekivad takistused magistraaltänavate läbilaskevõimega tipptundidel. Tihedama asustusega paikades napib füüsilist ruumi, et rajada normatiivsed parkimiskohad, juurdepääsuteed või parkimismajad. Ühe-kahe maja kaupa toimunud liiklusküsimuste lahendamine lükkab probleemi ajutiselt edasi, kuid ei lahenda kvartalisisese liikluse ja parkimise probleeme terviklikult. Teerajatiste korrashoiu (sh teede remondi), puhastamise ja tänavalgustuse eest vastutab Tallinna Kommunaalamet. Linnaosa valitsus korraldab kvartalisiseste teede puhastuse riigihankeid, tellib tööd ja teostab järelvalvet.

4.10. Ühistransport ja liikluskorraldus

Mustamäe on ühistranspordiga suhteliselt hästi kaetud. Linnaosaga on seotud 23 bussi- ja 5 trolliliiniga, enam kui tuhande väljumisega ööpäevas. Viimastel aastatel on ühistranspordiga kaetud ka Mustamäe arenevad piirkonnad.

Otseühendused on Tallinna transpordi-väravatega (raudteejaam, sadam, bussijaam). Samuti viib ühistransport mitme üleriigilise tähtsusega kultuuri-objekti juurde - Loomaaed, Eesti Vabaõhumuuseum ja Saku suurhall. Kehtiv Tallinna arengustrateegia näeb perspektiivselt ette Mustamäele ka trammiliinide rajamise (Joonis 5), mille võimalikud koridorid tuleks reserveerida Mustamäe üldplaneeringuga. Alates 2013. aasta algusest on Tallinna elanikele rakendatud ühistranspordi 100%line soodustus. Liikluses on suurimaks probleemiks just kvartalisisene liiklus, mida ei ole võimalik lahendada algset planeeringut muutmata.

Joonis 5. Perspektiivsed rööbassõidukite koridorid (Allikas: Tallinna arengukava 2014-2020).

Pikemas perspektiivis on Mustamäe üldplaneeringuga ette nähtud Tammsaare puiestee laiendus. Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud uuringu „Liiklusvoogude muutumine Tallinnas aastal 2011“24 põhjal võib öelda, et liiklusvood on majandussurutise järgselt taas kasvanud. Näiteks Sõpruse puiesteel on liiklusintensiivsus (nii hommikusel kui õhtusel tipptunnil mõlemal suunal) varasemast suurem. Tallinna arengukava 2014-2020 näeb ette Kadaka-Laki-Tuuliku ristmiku väljaehitamise. Vajalik on ka teiste ristmike liiklusohutuse suurendamine (Tammsaare ja Sõpruse puiestee ristmik, Ehitajate tee-Sõpruse puiestee ristmik).

Mustamäe üldist liikumiskorraldust on mõjutanud linnaosa suurem sidustumine teiste Tallinna osadega, mille tulemusena liikumine on kasvanud (isiklike autode arvu kasv, töökohtade ja elukondliku teeninduse ümberpaiknemine, nende lähedus ei kuulu esmaste valikukriteeriumite hulka). Kuna Mustamäel asuvad töö- ja elukvartalid on algse planeeringu järgselt lahutatud, siis vastavat autode parkimisplatse (tööajal töökoha läheduses ja väljaspool töö aega kodu läheduses) saab ühildada vaid vähesel määral.

24 Tallinna Tehnikaülikool, Liiklusvoogude muutumine Tallinnas aastal 2011; Tabel 1.6 ja 1.7.



21

Parkimisprobleemid on kõige teravamad avalike hoonete ümbruses, hommikusel ja õhtusel tipptunnil lasteaeda ja koolide ning meditsiiniasutuste ümbruses. Mustamäe polikliiniku parklat on korduvalt laiendatud ja on aja küsimus, millal parkimisruumi hakkab taas nappima. Käesoleval perioodil on parkimisprobleem kõige teravam PERHi ümbruses. Põhimõtteline lahendus puudub ka uusarenduspiirkondade tarvis, kus parkimiskohtade nõudmine hoonestuse sees tõstab korterite hinna mittekonkurentsivõimeliseks.

Parkimiskohtade rajamine väljaspool hoonestust tekitab probleeme kvartalisisese liikluse reguleerimiseks ja on põhimõttelises vastuolus Mustamäe kui rohelise linnajao ja rohealade osakaalu säilitamisega. Parkimiskohtade nappust süvendab autode hoidmiseks mõeldud garaažide massiline mittesihtotstarbeline kasutamine, mis vajaks korrastamist.

Üldplaneeringu andmetel on Mustamäel 18 300 parkimiskohta. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 normatiividest lähtudes peaks Mustamäel olema ainuüksi elamute teenindamiseks ca 45 000 parkimiskohta.

Töökohtade arvu, kaubandus-teenindusasutuste jt avalike asutuste juures parkimisvajadust ja elukohalähedaste parkimiskohtade ristkasutuse võimalust arvestades võib summaarselt vaja minev arv olla 60 000 parkimiskohta. Nende rajamine pole teostatav Tallinna rohelise linna kontseptsioonist loobumata. Seega saab lahendus olla ennekõike uusehituste puhul valdavalt hoonesiseste parkimiskohtade rajamine. Oluline on Mustamäel kergliikluse korraldamine (Joonis 6), mida tuleb lahendada koos kvartalisisestel teedel turvalisuse suurendamisega.

Joonis 6. Tallinna kergliiklusteed (Allikas: Tallinna arengukava 2014-2020)

4.11. Elamu- ja kommunaalmajandus

Elamu- ja kommunaalmajanduse teenuste osutamine avaliku sektori poolt on eraomanduse laienemisega vähenenud. Elamuehitus ning elamute haldamine kuulub valdavalt eraomanike ja nende palgatud haldusfirmade kompetentsi. Samuti on tartistu (küte, vesi- ja kanalisatsioon, gaas, elekter, side-, valve- ja teised teenused) valdavalt erakätes. Munitsipaalomandisse kuuluvate teede ehitamine, hooldamine ja muu avaliku ruumi (rohealad, mänguväljakud jms) haldamine. Mustamäel paiknevaid (munitsipaal)ühiselamuid valitseb Tallinna Linnavaraamet ja sotsiaalmajutusüksuste tegevust korraldab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Seisuga 01.02.2014 on eluruumi üürimist taotleva isikuna Mustamäe Linnaosa Valitsuses arvele võetud 526 üksikisikut või leibkonda. Üürile on antud 86 eluruumi. Hallatakse 50 omal ajal erastamata jäänud korterit. Üksikute korterite omanikukohuste täitmine ei ole majanduslikult otstarbekas ja võimalusel tuleks need võõrandada. Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel on 40 äriruumi üldpinnaga 7 166,7 m2, neist 5 äriruumi on Tallinna linnaasutuste kasutuses ja 2 äriruumi on asustamata. Üürivõlgnevuste ennetamiseks jälgitakse pidevalt üüriarvete tasumise laekumist ja peetakse igakuist aruandlust üüripindade üle.


22

4.12. Jäätmekäitlus

Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, mis Tallinnas hõlmab segaolmejäätmed, paberi ja kartongi, biolagundatavad jäätmed, suurjäätmed. Mustamäe liitus korraldatud jäätmeveoga lõplikult 1. augustil 2011. Tallinna jäätmehoolduseeskirja25 alusel on linna haldusterritoorium jagatud 13 jäätmeveopiirkonnaks, sh kaks Mustamäel: Mustamäe (Kadaka), ja Mustamäe (Siili-Sääse-Szolnok). Korraldatud jäätmeveo riigihankeid viib läbi Tallinna Keskkonnaamet ja teenust osutavad eraettevõtted. Mustamäe Linnaosa Valitsuse ülesandeks jäätmekäitluse valdkonnas on põhiliselt elanike informeerimine jäätmeveokorraldusest ja erandkorras jäätmeveost vabastamine. Samuti aidatakse läbi teavituse kaasa elanike keskkonnaalasele teadlikusele, soositakse jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Oluline on kaasaegsete energiasäästlike lahenduste kasutuselevõtmine (uued tehnoloogiad hoonete kütmisel, vee ja teiste ressursside taaskasutus).

4.13. Heakord

Mustamäe haljastute heakord hõlmab muru, puude, haljasalade ja tiikide hoolduse. Ametiasutuse hooldamisel olevaid haljastuid on kokku 1 512 500 m², mis on jagatud vastavalt hooldusintensiivsusele astmeteks26. Tallinna haljastute pindalast, mis on ametiasutuste hooldamisel, vastab õigusaktidega kehtestatud hooldusnõuetele 19%. Probleemiks on tööde alarahastamine, mistõttu tehakse praktikas ainult niitmist. Parema tulemuse saavutamiseks rakendatakse heakorratöödel (lehtede riisumine, murdunud okste eemaldamine jmt) töötuid, kelle tööd finantseeritakse osaliselt Töötukassa eelarvest ja abipaketi „Tallinn aitab“ vahenditest. Projekti „Hoovid korda“ raames on ehitatud parkimistaskuid, kõnniteid, rajatud haljastust ja paigaldatud sügavkogumismahuteid ning ehitatud prügimaju. Nende võimaluste kadumise korral vajakajäämised haljastute hooldamisel kasvaksid.

4.14. Turvalisus

Mustamäel avalikku korda tagab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna Mustamäe konstaablijaoskond, mis omakorda on jaotatud viieks konstaablipiirkonnaks. Isikkoosseisu on aasta-aastalt vähendatud. Leevendust on toonud abipolitseinike tegevus. Mustamäel on Naabrivalvega liitunud 10 piirkonda (ühistut) ja viimasel ajal pole aktiivsus liikumises kasvanud, mistõttu tuleks naabrivalvega ühinemise hoogustamise tarvis viia läbi sotsiaalkampaania. Mustamäe on suhteliselt turvaline linnaosa. Aasta-aastalt on kuritegevus Mustamäel langenud. Oma osa selles on ka rahvastiku vanuskoosseisu vananemisel ja lõbustusasutuste vähesusel. Kuna Mustamäe elamufond ehitati väga lühikese aja jooksul, siis põlvkonna vahetumisega ja sisserändega seoses võib kuritegevus hakata kasvama. 2012. aastal pandi Mustamäel toime kokku 1 581 esimese ja teise astme kuritegu27 ehk alla 24 kuriteo 1000 inimese kohta (Tallinna keskmine 40). Aastatega on vähenenud just raskete isikuvastaste kuritegude arv. Kõige enimlevinumad kuriteod on vargused ja kehaline väärkohtlemine. Tänavakuritegusid registreeriti Mustamäel 542 (8,4 1000 elaniku kohta), millega Mustamäe on Pirita, Nõmme, Haabersti kõrval Tallinna üks turvaliseim linnaosa

25 Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011.a määrus nr 28 "Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ 26 Tootekaart 231 11 0100 vorm 9a. 27 Tallinn arvudes 2014. http://www.taallinn.ee/est/g2677s74528.



23

(keskmine 15,1). Alaealiste poolt sooritatud õigusrikkumisi registreeriti 64, mis samamoodi jääb proportsionaalselt ca 1,5 korda alla Tallinna vastavale näitajale. Munitsipaalpolitsei teostas 2012. aastal 57 962 väärteomenetlust (sh Mustamäel 4 098) põhiosas ühistranspordiseaduse (piletita sõidu) ja liiklusseaduse (valesti parkimise) eest. Sarnaselt kuritegevusega on Mustamäel ka Mupo pädevusse kuuluvaid väärtegusid pandud toime suhteliselt vähem kui teistes Tallinna linnaosades. Tulekahjude ja tulekahjudes hukkunute arv on pärast suitsuanduri kohustuslikuks muutumist vähenenud. Sellele on aidanud kaasa Ed. Vilde tee 90 ühiselamu likvideerimine, kus toimus kodutute kogunemine ja getostumisega kaasnevad õigusrikkumised.

5. Ettevõtlus ja töökeskkond

Mustamäega on seotud oluline osa tallinlasi läbi töökoha, õpingute ja vaba aja veetmise. Selline elanike liikumine on mõistetav, võttes arvessse, et linnaosas on suuri ettevõtteid, haridusasutusi ja vaba aja veetmise paiku, mis on olulised mitte üksnes tallinlastele vaid ka paljudele eestimaalastele ja väliskülalistele. Erinevate andmeallikate põhjal jääb töökohtade arv Mustamäe linnaosas vahemikku 20 000 kuni 26 000, mis moodustab ca 10% töökohtade arvust Tallinnas. Arvestades, et Mustamäel elab umbes 16% Tallinna elanikest, kellest pooled on tööealised, võib järeldada, et Tallinna nn magalapiirkondadest on Mustamäe töökohtadega üks paremini kindlustatud linnaosa. Ka edaspidi on tähtis Mustamäe muuta funktsionaalselt mitmekesisemaks, linnaosaks mis pakub kvaliteetset elukeskkonda ja majanduskasvu ning osalemist riigisiseses ja rahvusvahelises konkurentsis. Äriregistri andmetel oli 18. septembri 2012 seisuga Mustamäele28 registreeritud 6 292 ettevõtet. Kui lisada avaliku halduse ja mittetulundusega tegelevad institutsioonid, siis on organisatsioone 7 305. Nendest valdavalt on osaühingud, järgnevad füüsilisest isikust ettevõtjad, teised omandivormid on marginaalse tähtsusega. Suurimad tööandjad on AS G4S Eesti, Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts, AS Prisma Peremarket, Elektrilevi OÜ ja aktsiaselts Pristis. Iseloomulik, et Mustamäel puuduvad tooraine- ja materjalimahukad tööstusharud. Tegevusalade lõikes oli Mustamäel ettevõtted kõige enam hulgi- ja jaemüügi ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (1 387), kutse-, teadus- ja tehnika (927) ning ehituse (668) valdkondades. Seisuga 01.01.2014 tegutses majandustegevuse registri andmetel Mustamäel erinõuetega tegevusaladel ettevõtteid järgmistes valdkondades: teeninduses 457, hulgikaubanduses 333, jaekaubanduses 664, toitlustuses 87, majutuses 5. Kaubanduse korraldamiseks tehti 11 registreeringut, st need ettevõtted võivad oma kaubanduspinnal lasta kaubelda ettevõtjatel nende poolt väljastatud müügipileti alusel. Mustamäega on seotud väga oluline Eesti teadus- ja arenduspotentsiaal. TTÜsse on koondunud oluline osa õppe- ja teadustegevusest riigis, töötajaid ca 1 100. TTÜ tegeleb rahvusvahelises mastaabis alus- ja rakendusuuringutega ning arendab nende baasil kõrgtehnoloogilisi lahendusi järgmistes valdkondades: ehitus, energeetika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, keemia ja biotehnoloogia, keskkond, matemaatika ja füüsika, materjaliteadus ja -tehnoloogia, sotsiaalteadused (sh majandusteadus), tervis, tootmistehnoloogiad, masina- ja aparaadiehitus. TTÜ teeb koostööd maailma juhtivate ülikoolidega (Stanford, Berkeley, MIT, Harvard, Aalto jt) ja siin õpib üle 14 000 tudengi. Jätkub TTÜ ehitusprogramm, mille käigus Mustamäe ülikoolilinnak kaasajastatakse, sh teadusmahuka tootmise arendamiseks. Tallinna Teaduspark Tehnopol on koduks

28Tegu on juriidilise aadressiga, st firma võib tegelikult mujal tegutseda või vastupidi, firma

tegutseb Mustamäel, aga on registreeritud mujal.


24

alustavatele ja kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele. Siinsed ca 160 ettevõtet tegutsevad IKT, elektroonika, mehhaanika, energeetika ja biotehnoloogia valdkondades. Ettevõtete käive ca 156 miljonit eurot. 50 000 m² üüritavat kontori- ja laboripinda ning visioon on olla ülemaailmselt atraktiivne ettevõtluskeskkond, kõrgtehnoloogiafirmade esimene valik Läänemere regiooni tehnoloogiaparkide seast. Selleks jätkub Tehnopoli arendamine, et tulevikus pakkuda võimalust 250 ettevõttele, kokku ligi 4 000 töötajat ja renditavat äri- ja laboripinda 90 000 m². Äsja avati innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, mis viib kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad ning pakub praktilisi lahendusi disaini- ja tootearenduse, ärimudelite arenduse ning mobiilsete teenuste ja meedia valdkonnas. Majas on loodud palju võimalusi ka lastele, et näidata inseneerija huvitatavust, jõukohasust ja elulähedust. Meditsiini ja terviselinnaku areng on kirjeldatud punktis 4.4. Tagasihoidlikult on esindatud majutusasutused, klassikalised turismiga seotud objektid (va TTÜ Muuseum). Kui pikaajalise turumajanduse kogemusega riikides on ettevõtted müügiedenduse ja suhtekorralduslike eesmärkide nimel huvitatud enese teadvustamisest ning soodsatest suhetest kohaliku kogukonnaga, siis väheste eranditega ei ole Mustamäe ettevõtted sellesse palju panustanud. Siinsete ettevõtete kokkupuude linnaosaga toimub valdavalt formaalsel tasandil, millest põhiosa moodustavad majandustegevuse registriga seotud toimingud29: Samuti on kokkupuuted planeeringute, ehitusprojektide, kaevetööde, müügilubade, reklaamide jmt kooskõlastuste käigus. Linnaosa valitsuse ja ettevõtete otsekontaktide tarvis korraldatakse ümarlaudasid 1-2 korda aastas ja milles osaleb ligi 50 firma esindajat. Tipptasemel on koostöö Tehnopoli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Linnaosas asuvat ettevõtete suurt hulka arvestades on tegu suure kasutamata potentsiaaliga nii kogukonnapoliitika kui võimalike uuenduste mõttes elukeskkonna ümberkorraldamisel.

6. Korteriühistud ja kodanikuühiskond

Mustamäe elanike organiseerumine oma kodukoha küsimuste lahendamisel toimub ennekõike korteriühistuste kaudu. Mustamäel asub 494 eluhoonet, millest 380 on korterelamud, mida hallatakse korteriühistuna. Lisaks 31 garaažiühistut. Mustamäe suuremad korteriühistud on elanike arvult võrreldavad väiksemate omavalitsustega. Seepärast on olulisel kohal suhtlus linnaosavalitsuse ja korteriühistute vahel, mis toimub mitteformaalses korteriühistute ümarlaua vormis. Operatiivse info edastamine toimub e-maili kontaktide kaudu: näiteks lumetõrje tööde, lehtede äraveo, koduümbruse konkursside jt kohta. Ümarlauad toimuvad üks kord kuus (va suvekuudel), kus vastavalt vajadusele on arutlusel üks põhiteema ja kaks-kolm lisateemat. Näiteks hoonete korrashoid, prügikäitlus, üleminek avatud elektriturule, „Hoovid korda“ projektitaotlused, muutused seadusandluses jt ümarlaualt tulnud ettepanekud. Ümarlauas, sõltuvalt teemast on 30-70 osalejat ja osalemine on piiranguteta. Teated ümarlaua toimumisest avaldatakse Mustamäe ajalehes. Kodanikuühendused on oluliseks osaks demokraatia arengus ja kohaliku elu korralduse üle vastutuse võtmisest. Kahjuks on Mustamäel kodanikualgatused ja kodanikuühiskonna organiseerumine senini olnud tagasihoidlikul tasemel.

7. Mustamäe linnaosa juhtimine

Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna koosseisus linnaosad. Mustamäe linnaosa põhimäärusega30 määratleti linnaosa haldusorganid (§2) ja linnaosa pädevus (§3). Linnaosa arengu kindlustamiseks ja infrastruktuuri normaalse

29 MTR registreeringud kuuluvad ainult osaliselt linnaosavalitsuse pädevuses, st osa toiminguid käib linna, osa ministeeriumi kaudu. 30 Mustamäe linnaosa põhimäärus. Tallinna Linnavolikogu määrus 07.09.2006 nr 54.



25

funktsioneerimise tagamiseks lähtutakse Tallinna kui terviku ühtsetest huvidest ja ülesannetest, mis arvestab Mustamäe eripära ja lahendab linnaosa haldusterritooriumil talle riigi ja Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid. Siia kuuluvad sotsiaalhoolekanne, noorsootöö, erinoorsootöö, elamu- ja kommunaalmajandus, heakord, haljastus, jäätmekäitlus, ruumiline planeerimine, kultuur-haridus, sport, vaba aja veetmine, ettevõtlus ja majandustegevuse ning rahvastikuregistri haldamine ja reklaam. Nimetatud funktsioonide täitmisest paljud on Tallinna linna ametite pädevuses, näiteks hariduse, transpordi, liikluse, turvalisuse valdkonnad. Samas elanikud pöörduvad probleemidega esmajoones linnaosa valitsusse, mistõttu on väga olulisel kohal koostöö eri ametitega ja teiste linnaosade valitsustega. Mustamäe Linnaosa Valitsus osutab või vahendab elanikele 54 teenust, kokku on Tallinna Linnavalitsusesel teenuseid 604. Mustamäe Linnaosa Valitsuse eelarve moodustab 0,5% Tallinna eelarvest. Mustamäe Linnaosa Valitsuses on 53 teenistuskohta ja nende arv on pidevalt vähenenud. Linnavolikogu tööorganina tegutseb linnaosas Tallinna Mustamäe Linnaosa Halduskogu, mis on moodustatud Tallinna põhimääruses sätestatud korras. Mustamäe halduskogus on 23 liiget ja moodustatud 5 komisjoni: planeeringu- ja linnamajanduse, keskkonna ja korrakaitse, kultuuri-, spordi- ja hariduse, sotsiaal- ja tervishoiu ning revisjonikomisjon. Koos osaletakse Mustamäe linnaosa juhtimises, mis põhineb elanike, ettevõtete ja külastajate teenindamisel asjatundlikkusel, lahendusele orienteeritusel ja koostöövalmidusel.

8. Koondhinnang Mustamäe linnaosa olukorrale ja sellest tulenevad järeldused

Mustamäe linnaosa arengutaseme kvalitatiivne kokkuvõte on esitatud SWOT-analüüsina seminari tulemusel, mille koostamise käigus toodi välja järgmised Mustamäe sise- ja väliskeskkonda iseloomustavad omadused (Tabel 2). Tabel 2. Mustamäe linnaosa SWOT analüüs

TUGEVAD KÜLJED NÕRGAD KÜLJED

Suur elanike arv ja asustustihedus, valdav kohatruu püsielanikkond ja harjumuspärane linnarütm

Kompaktne linnaruum, mitmekorruseliste kortermajadega ja paljudest väikekes-kustest koosnev mitmekesise elukondliku teenindusega linnaosa

Rohealadega, sh kõrghaljastusega, puhta õhuga keskkond

Lasteaia- ja koolikohtade piisavus, õppe hea kvaliteet

Hea ühistranspordi ühendus Tallinna kesklinnaga

Riiklikult tähtis haridus- , teadus- ja meditsiinikeskus (TTÜ, PERH jt)

Kiiresti arenev ja laienev innovaatiline töökohti loov teadusmahukas keskkond idufirmadele, ettevõtetele tootearen-duseks jms (näit. Tehnopol, Mektory)

Korteriühistute aktiivne tegevus hoonete renoveerimisel ja elanike organiseerimisel

Aktiivne kultuuri- ja spordielu, laienevad võimalused sisukaks ja tervislikuks vaba

Elanikkonna vananemine Oluline osa elamufondist ei vasta kaas-

aegsetele nõuetele, eriti Mustamäe esimeste mikrorajoonide elektrivälis-võrkude, veevarustuse, kanalisatsiooni- ja küttetrasside amortiseeritus

Sisehoovide halb olukord (parkimiskoh-tade vähesus, auklikud teed, kehv valgustus, liikumisrajad ei vasta puudega inimeste vajadustele, ohtlikud väljasõidud magistraalteedele, sadevee kanalisatsiooni puudumine

Vaba aja veetmise infrastruktuuri mittevastavus earühmade kultuuri ja seltsitegevuse vajadustele

Ühistranspordi korraldus ja kergliikus-teede võrgustik jääb maha mustamäe-laste linnaosa sisesest liikumisnõudlusest

Mustamäe kuvandi „väsimine“, miljöö-väärtuse erisuste suurenemine piir-konniti, rohealade ja avaliku linnaruumi vähenemine

Looduskeskkonnale inimmõju suurene-mine, asustustiheduse kasv, krundiplaa-


26

aja veetmiseks (nt Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal)

Taotlusaktiivsus projektides „Õued korda“, „Fassaadid korda“, „Tallinn aitab“ jt

Kirikutöö edenemine Ettevõtjate ja linnaosa valitsuse koostöö Toimiv infosüsteem ja mustamäelaste

teavitamine linnaosas toimuvast

nide kinnistamine kuna detailplaneerin-gute kaupa hoonete ehitamine ei lähtu mikrorajooni terviku printsiipidest

Linnaeelarveliste ressursside vähesus vajalikeks investeeringuteks

Tagasihoidlik ühistegevus, elanike ja kodanikuühenduste vähene vaba-tahtlik panustamine linnaosa arengusse

Mustamäe vähene tähtsus Tallinna külastuse sihtkohana, turismiobjektide vähesus

VÕIMALUSED OHUD

Arendajate huvi linnaosa moderniseeri-miseks (näit. paneelkortermajade renoveerimise pilootala) ja oluliste avalike teenuskeskuste ajakohastamiseks

Õppe- ja teadustöö rahvusvahelistumine, teadus-, arendus ja meditsiinilinnakute laienemine, linnaosa institutsioonde kasvav võimekus osaleda rahvusvahe-listes koostöövõrgustikes ja konverentsi sihtkohana

Sotsiaal- ja munitsipaalelamispinna nõudlus

Mitmekultuurilisuse suurenemine, lõimumisteema aktualiseerumine

Tervise väärtustamise kasv ühiskonnas, vaba aja infrastruktuuri ehitamine ja tegevuste mitmekesistamine

Elanike huvi kasv oma elukeskkonna kvaliteedi vastu, kodukohaga suurenev kodanikuvastutus ja huvitatus olla kaasatud linnaosa otsustusprotsessidesse

Side- ja kommunikatsioonitehnoloogia uued lahendid teenuste ja infoleviku pakkumiseks

Euroopa Liidu struktuurifondide vahen-dite avanemine uuel perioodil 2014-2020

Asukate vähenemine ja vahetumine, uute põlvkondade kasvav mobiilsus ja eri kultuuridominantide mitmekesistumine

Vähenev identiteet Mustamäega ja slummistumise oht

Kinnisvara hinnakõikumised, vähe uusi investeeringuid elukeskkonda, vananeva elamufondi vähene atraktiivsus ja renoveerimine viibib, Mustamäe atraktiivsuse vähenemine keskklassi elamispaigana

Eelarvelised vahendid ei kata linnaosa arenguks vajalikku mahtu (haljastus, tänavate hooldus jms), linnauuendusteks võimaluste piiratus

Juhtimise tsentraliseeritus, Mustamäe tõhusaks juhtimiseks linnaosa valitsuse pädevuste ja vahendite nappus, seadusandlikud initsiatiivid, mis piiravad linnaosa valitsuse iseseisvust otsustusprotsessides

Transiitliikluse kasv läbi linnaosa, liikluse pudelikaelade tekkimine

Avalike teenuste tarbmiskuludes omaosaluse kasv, vähekindlustatud perede olukorra halvenemine ja suhteline vaesumine

Mustamäe paneelelamud on põhiosas ehitatud suhteliselt lühikesel ajaperioodil (1961-1973). Elamufond ning seda teenidav infrastruktuur on amortiseerumas, seda eriti I, II ja III mikrorajoonis. Tänaseks on nõudmised elamispinna kvaliteedile oluliselt erinevad varasemast. Kuigi elamute põhikonstruktsioonid on valdavalt rahuldavas seisukorras, osaliselt toimub nende renoveerimine ja energiasäästlikumaks muutmine, on korterid tarbimisväärtuselt moraalselt vananenud. Kahe viimase aastakümne turupõhine tihendusehitus on kahandanud võimalusi krundistruktuuri tervikuna ümber kujundada. Seoses liikumiskeskkonna laiendamisega on vähenenud rohealade maht ja kasvanud inimtegevuse koormus. Oluline on muuta siinne linnakeskkond sidusamaks, et pakkuda kvaliteetseid ja mitmekesiseid elamise, töö ja vaba aja veetmise võimalusi. Mustamäe elanikkond on vananev, sh eriti eakate naiste vanusrühma osatähtsuse kasv. Rahvaarv järgmise paarikümne aasta jooksul kahaneb ja põlvkondade vahetumine toob märksa mobiilsema ja noorema elanikkonna, kelle leibkonna liikmete arv on tõenäoliselt


27

tänasest väiksem, kuid elamispinda elaniku kohta enam. Mustamäe on ja jääb kõige suurema asustustihedusega linnaosaks Tallinnas. Tallinna Tehnikaülikooli jt õppeasutuste, Tehnopoli, Mektory ja teadusmahukate tootmisettevõtete, meditsiinilinnaku jt tervishoiu asutuste ning ettevõtete Mustamäel paiknemine tugevdavad Mustamäe positsiooni üle-eestiliste tõmbekeskusena. Arengutempo mõjutab väga oluliselt Mustamäe tulevikku ja nõuab linnaosa moderniseerumist, et käia kaasas linnakeskkonna üldise uuenemisega. Mustamäe elukeskkond ei tohiks saada piduriks innovatsioonide ja majanduskasvu levikule ning noorte sisserändele. Positiivne stsenaariumi korral toimub tõmbekeskuste laienemine, milleks Mustamäe saaks pakkuda soodsat elukeskkonda nende arengutega seotud töötajatele. Käesoleval ajal pakutav elukeskkond ei vasta piisavalt teadusmahukate ja innovatiivsete firmade töötajate arusaamadele kaasaegsest elamispinnast. Samuti on vaba maa elamufondi laiendamiseks ammendunud. Seega on arengut eelkõige võimalik luua asendusehituse teel, kuid mille käivitamine enne 5-10 aastat on vähetõenäoline. Teise stsenaariumi korral jätkavad Mustamäe elanikud korteriomanikena paneelmajade võimetekohast renoveerimist, millega küll elamute tarbimisväärtust pikendatakse, kuid ei lahendata kitsaskohti pikas perspektiivis. Mustamäe tänased valdavalt eakad korteriomanikud on väikese ostujõuga, aga stabiilse sissetulekuga pensionärid, keda asendavad järk-järgult kas nende korteriomanikust lapsed või pangalaenuga kinnisvara soetavad noored. Paraku pole kindel, et noored amortiseerunud elamispinda eelistavad. Kui ei, siis hakkab elanikkond kiiresti vähenema ja kinnisvara hind langema. Olukorda komplitseerib pereloomise ja majandustsüklite tõttu noorte sissetulekute ebastabiilsus (tööpuudus, lapsepuhkus jmt) ja majanduslikel põhjusel väljaränne Eestist. Tühjade eluruumide arvu kasv võib viia ühistute pankrotistumiseni, elektri, vee ja kütte väljalülitamise ja majade tühjenemiseni. Märkimisväärselt võib suureneda sotsiaaleluruumi vajavate inimeste hulk. Negatiivset stsenaariumi võib mõjutada ka immigratsiooniseaduse muutmine ja sisserände soosimine kaugetest kultuurikeskkondadest, mis võib kontsentreeruda just paneelelamurajoonide piirkondadesse (odav kinnisvara). Võib kasvada kultuuriliste konfliktide tõenäosus ja getostumiseni viivate ahelreaktsioonide käivitumine. Seega on vajalik Mustamäe paneelelamurajoonide renoveerimise pikaajaline plaan ja vahendid, et ennetada võimalikku negatiivset taandarengut.

9. Mustamäe strateegiline arengumudel

Mustamäe arengumudel (Joonis 7) lähtub strateegiast Tallinna 2030 ja Tallinna arengukavast 2014-2020. Seatakse Mustamäe arenguvisioon 2030, sellest lähtuvad eestmärgid ja strateegilised tegevused eesmärkide saavutamiseks. Seejuures positsio-eeritakse Mustamäe Tallinna arengus. Samuti seostatakse tegevused Tallinna eelarveliste võimalustega, tuuakse välja tegevuste tulemusnäitajad ning nende saavutamise seire. Mustamäe areng toimub paljude osapoolte (inlased, ettevõtted, vabaühendused jms) ühise tegevusena, kus juhtiv roll on avalikul võimul - Tallinna linnavolikogul ja linnavalitsusel ning Mustamäe halduskogul ja linnaosa valitsusel.

STRATEEGIA TALLINN 2030

MUSTAMÄE

LOODUS,

SOTSIAALNE JA

MAJANDUSLIK

OLUKORD.

HINNANG

LINNAOSA

ARENGU-

TASEMELE

MUSTAMÄE POSITSIOON

MUSTA-

MÄE

VISIOON

2030

EESMÄRGID

STRATEEGILISED

TEGEVUSED

TULEMUS-

NÄITAJAD

F

I

N

A

N

T

S

P

L

A

A

N

RISKID JA NENDE

MAANDAMINE

ARENGU

KAVA

TÄIT-

MISE

SEIRE

TALLINNA ARENGKAVA

TULEVIKU VÄLJAKUTSED

Joonis 7. Mustamäe arengumudeli skeem (Allikas: Geomedia, 2014).

9.1. Visioon Mustamäe 2030

Mustamäe on dünaamiliselt arenev parklinn, Tallinna omanäoline linnaosa, mida iseloomustavad inimsõbralik elu- ja töökeskkond ning mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused. Linnaosa kuvandit kujundavad rahvusvaheliselt tunnustatud õppe-, teadus- ja meditsiinilinnakud. Mustamäelane olla on uhke ja hää.

9.2. Visiooni elluviimisega soovitud muutused

Arengumudeli elluviimisega soovitakse muuta Mustamäe mitmeid seniseid arengu suundumusi (Tabel 3). Tabel 3. Mustamäe varasem ja tuleviku olukord

Valdkond Varasem olukord Eesti taasiseseisvuse algul

Soovitud olukord

Mustamäe imago

Roheline magalarajoon Väärt elukeskkond, tark rahvusvahe-line spetsialiseerumine – ülikool, kliinikum, innovatiivne ja keskkonnasõbralik tootmine

Avalikud teenused

Mikrorajoonide põhine, enne-kõike tööealistele elanikele suunatud magala, erainit-siatiive eirav, selektiivsete teenustega massitarbimisele suunatud

Elanike vajadustest ja lähimust arvestav avalike teenuste osutamine, hästi toimiv multifunktsionaalsete keskuste võrgustik.

Ettevõtlus, majandus

Tootmise tsoneeritud paiknemine, lihttööjõule orienteeeritud ja väikese lisandväärtusega tootmine

Mitmekesine keskkonnasõbralik kõrge lisandväärtusega tootmine, teadus- ja arendustegevusel põhinev õppe- ja teadus-töö ning ettevõtlus, ülikooli campus ja meditsiinilinnak, sotsiaalselt vastutustun-dlikud ettevõtted. Arengualadel ettevõt-luse- ja elukeskkonna omavaheline tihedam integreerimine elurajoonides.

Linnaruum Mikrorajoonide põhine norma-tiividest lähtuv planeering, hoo-nete vähene energia-säästlikkus ja infrastruktuuri kehv kvaliteet, väljaehitamata linnaosa keskus, sidustamata rohealad. Paneelelamute osaline ümberehitamine (rõdud, otsaseinad, katused), mis muutnud linnaosa arhitektuurset üldilmet

Kaasaegne ja energiasäästlik arhitek-tuuriväärtusega elamufond koos hästi toimiva infrastruktuuriga. Sidus linnaosa ja pieteeditundeline arendamine, miljöö-väärtuslik ja kvaliteetne hoonetevaheline linnaruum (läbivad jalakäijate ja kergliik-lusteed, mis arvestavad ka puudega inimeste vajadusi, puhkekohad, varju pakkuv kõrg- ja madalhaljastus, laste ja teismeliste mänguplatsid, spordiplatsid, istumisnurgad seenioridele jms). Kõiki elanikerühmi arvestav moderne linnakeskkond

Liikumis-keskkond

Autostumisega mitte-arvestav, ühendused linnaosa asumite vahel on kesised

Elanike elukorraldust arvestav kiire ja turvaline ühistransport, mitmekesine liikumiskeskkond, sh kergliiklusteed, parkimisalad


29

Vaba aeg, sport

Riiklikud kampaaniad, kohtadel koduümbrusega seonduvaid kodanikealgatusi eirav

Tervist ja tervislikku elukeskkonda väär-tustavat käitumist soosiv infrastruktuur (näit. kergliikusteed, spordialad, ujula, mõist-likult korraldatud prügimajandus ja haljas-tuse kaitse) kõigile vanusrühmadele ja puudest tingitud erivajadusega inimestele

Väärtus-hinnang Multikultuurne linnaosa, vähene kodukohatunnetus

Tugev kodukohaidentiteet, keskkonda säästev ja inimesest hooliv käitumine, kultuuride mitmekesisus ja lõimitus

Juhtimine Tsentraliseeritud juhtimine, mis on keskendunud üksikutele valupunktidele ja kodanikuinitsiatiivi pärsitus

Kaasav linnajuhtimine, pikaajalise tulevikukava olemasolu ja selle elluviimiseks pädevus ja ressursid

9.3. Visiooni saavutamise tulemusnäitajad

Mustamäe visiooni saavutamise hindamise mõõtmiseks koostati näitajate süsteem, mille tarvis iga näitaja jaoks fikseeriti algtase ja soovitud sihtväärtus aastaks 2020 (Tabel 4). Tabel 4. Mustamäe visiooni hindamise tulemusnäitajad

Tulemusnäitaja Baastase Soovitud tase 2020

Teabe allikas

Elanike arv 65,9 tuhat 66,0 tuhat Rahvastikuregister

Tööjõus osalemise määr (20 kuni pensioniiga)

67,5% 75% Statistikaamet

Täiskasvanute (25-64) elu-kestvas õppes osalemise määr

12,9% 20% Haridus- ja teadusministeerium

Noori kaasatud noorsoo-töösse 42% 60% Tallinna noorsootöö arengukava

Elanike rahulolu haljas-alade ja parkide seisundiga (väga hea +hea +rahuldav)

94%

95%

Rahulolu uuring

Ühistranspordiga rahulolu (väga hea +hea+rahuldav)

90%

90%

Rahulolu uuring

31 Rahulolu uuring

Mustamäe visiooni saavutamise seire tulemusi koos tegevuskavaga arutatakse Tallinna Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsuse, Tallinna Linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste, mustamäelaste ning linnaosa arengust huvitatute koostöös.

9.4. Põhimõtted arendustegevuses

Mustamäe arendustegevuses lähtub Mustamäe Linnaosa Valitsus järgmistest põhimõtetest:

Elanikukesksus – elanike kodukohaga ideedi suurendamine, linnaosa arendustegevuses elanike elukeskkonnale põhjendatud vajadustest, parimatest teadmistest, oskustest ja kogemustest ning õigustatud ressurssidest lähtumine.

Keskkonnasõbralikkus – säästva arengu põhimõtete järgimine, Tallinna kui rohelise mõtteviisiga pealinna konkurentsivõime kasvatamine võttes arvesse linnaosa pikaajalisi arenguperspektiive ja eripära Tallinnas.

31 Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2013. OÜ Eesti Uuringukeskus, 23.12.2013.


30

Tasakaalustatus - linnaosa elanike elukvaliteedi kasvuks eelduste loomine läbi linnaosa moderniseerimise, mis arvestab Mustamäe väärtusi, kuid ei klammerdu jäikadesse maakasutuse raamidesse ja linnaehituslikesse normatiividesse.

Kaasav juhtimine – ühiselt jagatud visioon linnaosa tulevikust, avaliku, era- ja kolmanda sektori partnerlus, et kasutada parimaid lahendusi Mustamäe elanikkonna sidususeks, väärt elu-, töö- ja vaba aja keskkonna kujundamiseks.

9.5. Arengulised eesmärgid ja strateegilised tegevused 2014-2020

Tallinna üldisest arengumudelist lähtumine ja Mustamäe linnaosa spetsiifiliste iseärasustega arvestamine nõuab põhimõtteliselt üksteist täiendavate erinevat laadi eesmärkide seadmist ja kõigi osapoolte tegevuste kooskõlastatud elluviimist. Nendest lähtuvalt koostati Mustamäe arengumudel, mis on linnaosa tulevikku kavandav terviklahend, mis võtab arvesse Mustamäe looduslikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist eripära ning kavandab jagatud visioonil põhinevat tulevikku. Mustamäe arengumudeli koostamisel lähtuti Tallinna arendustegevuse kuuest peaeesmärgist, mis on sõnastatud strateegias „Tallinn 2030”. Selle raames seatati Mustamäe arengulised peaeesmärgid (MPE)ja selle saavutamiseks alleesmärgid (MAE) koos prioriteetsete tegevustega. Iga peaeesmärgi hindamise tarvis koostati tulemusnäitajad aastateks 2014-2017 neid iseloomustava suundumuse kirjeldamisega. MPE 1. Tööturul edukas ja hästi tasustatud mustamäelane – innovaatilise majandusega Mustamäe

Tulemusnäitajad 2014 2015 2016 2017

Töökohtade arv Kasvav Kasvav Kasvav Kasvav

Nõustatud äriplaa-nide arv

Kasvav Kasvav Kasvav Kasvav

Täiend- ja ümber-õppes osalejate arv


MAE 1.1. Uuendusliku ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelise ettevõtlusega Mustamäe

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

Teadus- ja meditsiinilinnaku arengu toetamine, eesmärgiga luua uusi tasuvaid töökohti ja ettevõtlusklastritel põhinevat majanduskasvu. Koostöö rttrvõtetega, Tallinna Ettevõtlusametiga, Ettevõtluse asutamise Sihtasutusega, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ning kõrgkoolidega ja tema innovatsiooni tugistruktuuridega.

Ettevõtlikkuse propageerimine, ettevõtjate nõustamine ja projektide koostamise toetamine koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga ja Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Uute töökohtade loomise toetamine koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga ja Töötukassaga.

Ettevõtluskonkursside korraldamine, ettevõtete suundumuse toetamine sotsiaalselt vastutustundliku ja keskkonnasõbraliku ettevõtluse suunas, keskkonnariskide maandamise järelvalve tagamine.

Tallinna teadus- ja konverentsiturismi laiendamine, kõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse tulemuste propageerimine.

Ettevõtjate, kõrgkoolide ja valdkonnaspetsialistide kokkusaamiste (ümarlaudade, temaatiliste seminaride) korraldamine, sotsiaalselt vastutustundlike ja kogukondadega koostööd tegevate institutsioonide tunnustamine.


31

Mustamäe ettevõtluskeskkonna tutvustamine potentsiaalsetele investoritele, vastavate teabematerjalide koostamisele ja levitamisele kaasa aitamine.

Turgude ja tänavakaubanduse kontrollimise tugevdamine.

MAE 1.2. Ettevõtlikud elanikud ja kõrge tööhõivega Mustamäe


Linnaosa territooriumil olevate töökohtade/tegevusalade kohalikele elanikele atraktiivsemaks muutumine läbi uute töökohtade loomise toetamise koostöös Töötukassaga, kodustöötajate ja puuetega inimeste osakaalu tõus hõives.

Ettevõtjate innovatsioonikultuuri ja –teadlikkuse parandamine, koostöös kõrgkoolide ja teadus-arendustegevuse tugistruktuuridega.

Töötajate koolitamine, täiend- ja ümberõppe korraldamine koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga, Töötukassaga, kutse- ja kõrgkoolidega. Riskirühma kuuluvate elanike töö leidmisele kaasaaitamine koostöös Töötukassaga.

Õpilasfirmade loomisele kaasaaitamine, ettevõtlike lasteaedade ja koolide liikumise toetamine.

MPE 2. Vaimselt ja kehaliselt aktiivne mustamäelane – mitmekülgsete tegevusvõimalustega ja elamusterohke Mustamäe


Kultuurisündmustest osavõtjate arv


Lõimumisprogrammides osalejate arv


Isetegevus- ja harras-tusringide arv


MAE 2.1. Elanike vajadustest lähtuv kultuuriline tegevus ja laialdased enesearenduse võimalused


Kultuuri-, spordi- ja vaba aja hoonete ja muu infraastruktuuri renoveerimine ja ehitamine, nende teenuste maksimaalne avalik kasutatavus ja kättesaadavus linnaelanikele, sh puudest tingitud erivajadustega inimestele.

Raamatukogude uute teavikutega varustamine ja tehnoloogiliste võimaluste laiendamine elanike teenudamisel.

Isetegevus- ja harrastusringide tegevuse laiendamine ja nendes elanike osaluse suurendamine, kultuuriprojektide läbiviimise toetamine.

Kultuurisündmuste korraldamine, nende kohalikul algatusel läbiviimise toetamine, eri rahvusrühmade kultuuride tutvustamine, nende eesti ühiskonda lõimimisele kaasaaitamine.

Kultuuripärandi kogumine ja kultuurivarade tutvustamine, näitused, loengud, kontserdid, festivalid jms korraldamine. Kultuuritöötajate tunnustamine.

Kodurahuprogrammiga jätkamine, sealhulgas projektikonkursi elluviimine.

MPE 3. Turvaliselt muutuv, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv mustamäelane – haritud, võimekas ja avatud Mustamäe



32

Rahvastikuregistris Musta-mäel regis-treeritud lastel on lastaia- ja koolikoht

Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud

Põhikooliõpingute kat-kestajate määr (7.–9. klassis õpingute katkes-tajad 7.–9. klasside õpi-laste koguarvust)

0,65% 0,60% 0,60% 0,55%

Mobiilse noorsootöö rakendamine, tundises


MAE 3.1. Tallinna lastel on võimalus omandada alus- ja üldharidus nüüdisaegses õpikeskkonnas


Lasteaia- ja koolikohtade tagamine vastavuses nõudlusega, haridusasutuste võrgustiku korrastamine. TTÜ ja Tehnopoli piirkonda rahvusvahelise lasteaia ja kooli rajamise kaalutlemine.

Õpikeskkonna kaasajastamine ja turvalisuse tagamine. Haridusasutuste renoveerimine, spordi- ja õuealade korrastamine, mänguväljakute ja liikumisradade rajamine ja korrastamine.

Üldhariduskoolide koostöö tugevdamine kõrgkoolidega.

Koolikohustusest kinnipidamise jälgimine ja töö koolist väljalangejatega.

Koolide ja lastevanemate koostöö parendamine.

Iga lapse individuaalsusega arvestamine ja tingimuste loomine väljalangevuse vähendamiseks ja sujuvaks üleminekuks ühelt kooliastmelt teisele. Õpilastele mitmekesisemate võimaluste pakkumine valida enda huvi- ja võimetekohane õppevaldkond.

Tugiteenuste (sotsiaaltöötaja, sotsiaalpedagoog, psühholoog) kättesaadavuse tagamine kõigis linnaosa haridusasutustes.

Terviseteadlikkuse tõstmine, tervist väärtustava käitumise propageerimine.

Vene õppekeelega haridusasutustes eestikeelsele õppele ülemineku toetamine.

Mitmekultuurilises õpikeskkonnas toimetulemise toetamine.

Parimate õppijate ja õppursportlaste ning haridustöötajate tunnustamine.

MAE 3.2. Mitmekesised ja kättesaadavad huvihariduse, huvitegevuse võimalused Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

Huvihariduse võimaluste avardamine ja selle kättesaadavaks tegemine võimalikult laiale huviliste ringile.

Huviringide materiaalse baasi tugevdamine ja ringijuhtide töö tunnustamine.

Loodushariduse propageerimine, loodus- ja tehnikaringide tegevuse laiendamine.

MAE 3.3. Paindlik, noorte vajadustest lähtuv hästi toimiv noorsootöö Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

Noore tervislikku eluviisi toetavate väärtuste ja hoiakute propageerimine.

Noorte karjäärinõustamise ja –planeerimise süsteemi arendamine, lastes ettevõtlikkuse ja loovuse toetamine ning noorte ettevõtlikkusele suunatud õppekavade rakendamine,

Õppijate ja nende vanemaid haridusvalikute alase nõustamise tõhustamine.

Noorsootööks vajaliku infrastruktuuri renoveerimine, noortekeskuse majandusliku baasi kohandamine täpsustatud sihtgrupile, sh erivajadustega noortele.


33

Laste ja noorte arendamiseks ja töökasvatuseks noortelaagrite korraldamine.

Mobiilse ja teadmistepõhise noorsootöö järjekindel rakendamine ja arendamine.

Mitteformaalset haridust toetavate noortesündmuste läbiviimine – festivalid, õpilaskonverentsid, õpilaskonkursid jms.

Noorsootöötajate ettevalmistamine tööks erivajadustega noortega, erivajadustega noorte sihipärane kaasamine, selleks sobivate teabekanalite aktiivne kasutamine.

Noorsootöö eestvedajate tunnustamine, vabatahtliku töö väärtustamine, noorte aktiivne kaasamine linnaosa arengusse.

Noorteinfo levitamine, noorsootöös osalemise võimaluste tutvustamine noortele, nende vanematele ja sidusgruppidele.

Linnaosa noorsootöö perioodiline kvaliteedihindamine, arengu- ja tegevuskavade koostamine kvaliteedihindamise tulemuste alusel.

MPE 4. Hoolitud, teavitatud, kaitstud ja abistatud mustamäelane − maandatud riskidega ja sotsiaalselt turvaline Mustamäe


Avahoolduses inimeste arv


Kuritegude arv Vähenev Vähenev Vähenev Vähenev

Tervisekäitumist propageerivate ürituste arv


MAE 4.1. Puuetega ja eakatele inimestele on tagatud teenuste kättesaadavus ning abistav tugi, loodud võimalused toimetulekuks, linnaruumis liikumiseks ja aktiivseks eluks


Avahoolduse laiendamine ja erivajadustega isikute vajaduste varajane märkamine nendele tõhusa abi osutamiseks.

Sotsiaaltoetuste vajaduspõhisuse hindamine ja abi osutamise tõhususe suurendamine.

Eakate ja puuetega inimeste päevakeskuse filiaali loomine.

Koostöö tõhustamine meditsiiniasutustega vajaliku õendusabi ja hooldusteenuste osutamiseks.

Eakatest abivajajate suunamine igapäevaelu toetavatele teenustele.

Sotsiaalvalveteenuse (toetav teenus omaste hooldajatele) osutamise korraldamine.

Eakatele päevahoiuteenuse suurendamine.

Eakatele valmistoidu kojuviimise teenuse suurendamine.

Puuetega inimeste suurem kaasamine sotsiaalkeskuse (päevakeskuse) tegevustesse.

Erivajadustega lastele päevahoiuteenuse ja intervallhoolduse kättesaadavuse võimaldamine.

Hooldusteenuste osutamise laiendamine, eakatele paremate võimaluste loomine iseseisvaks toimetulekuks harjumuspärases keskkonnas.

Juhtumikorralduse rahaliste vahendite suurendamine, et tagada päevahoiu- ja hooldusravi ostmine.

MAE 4.2. Lapsed ja pered on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi, käitumisprobleemidega lastele rehabilitatsioonivõimalused



34

Laste päevakeskuse rajamine.

Perekesksete väärtushinnangute kujundamine. Perede nõustamisteenuste ja lastekaitse tugivõrgustiku arendamine koostöös lapsevanem, haridus- ja sotsiaaltöötaja.

Kriisis või majanduslikes raskustes perede toetamine ja abistamine, sh pereabilise, tugiisiku võimaldamine, perenõustamisteenuste kättesaadavuse parandamine.

Ennetustöö järjepidevuse tagamine.

Riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastega perede toimetulekut soodustavatele teenustele suunamine.

Lastele järelevalve korraldamine õhtusel ajal.

Sotsiaaltöö alase koostöö arendamine vabaühendustega, kodanikualgatuste ja vabatahtliku töö julgustamine.

MAE 4.3. Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalused


Töötutele abivõimalustest parem teavitamine koostöös Eesti Töötukassaga.

Varase märkamise printsiibi rakendamine kriisirühma sattumise ennetamiseks.

Päevakeskuse teenuste arendamine riskirühmale.

Teavitustöö kriisi sattumise ennetamiseks ja vajadusepõhise sotsiaalabi osutamine.

MAE 4.4. Elanikud käituvad terviseteadlikult ja neil on võimalus kasutada kvaliteetsed tervishoiuteenused


Mustamäe spordikeskuse rajamine, spordiobjektide korrastamine ja varustamine vajalike sisseseadega.

Liikumisradade võrgustiku väljaehitamine, tervisliku looduskeskkonna tagamine.

Tervisespordi ja aktiivse kehalise liikumise propageerimine, tervisekompleksi arendamine: liikumisrajad jms.

MAE 4.5. Vähenenud kuritegevus, linnaelanike kasvanud seaduskuulekus ja turvaline linnaruum


Politsei ja MUPO töö toetamine, täiendavate meetmete rakendamine avaliku korra kindlustamiseks ja elanike turvatunde tagamiseks (abipolitseinike töö).

Parkide, koolide ja lasteaedade ümbruse valgustuse parandamine.

Naabrivalve liikumise ja korteriühistute sotsiaalsuunalise tegevuse toetamine.

Mustamäe terviseprofiili uuendamine.

Järjekindla ennetustöö läbiviimine haridusasutustes (sõltuvusained, alkohol ja nikotiin, vägivald, liiklus, vee- ja tuleohutus, käitumine eriolukorras jm).

MPE 5. Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav mustamäelane - hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Mustamäe


Energiasäästu toetavate projektide arv


Looduskaitse all oleva roheala osakaal linnaosa

Säiluv Säiluv Säiluv Säiluv


35

pindalast

Ühistransporti kasuta-vate mustamäelaste arv


MAE 5.1. Miljööväärtuslik ja keskkonnasõbralik linnaosa, maakasutuses avalikud ja erahuvid on tasakaalutatud


Mustamäe üldplaneeringu läbivaatamine, selleks teadusuuringute ja planeeringualaste tööde läbiviimine.

Looduskaitse tagamine, rohelise võrgustiku ja selle osade, Natura 2000 ala ja maastikukaitseala säilitamine ja hooldamine, looduskasutuse koormustaluvuse reguleerimine läbi organiseeeritud külastuste.

Loodus- ja kultuurimälestiste heakorrastamine ja viidastamine, monumentaalkunsti paigaldamise toetamine avalikku linnaruumi, Korteriühistute energiasäästu alase tegevuse kordineerimine, taastuvenergia kasutamise suurendamine ja energiasäästu saavutamine.

Inimeste keskkonnateadliku käitumise propageerimine ja vastutuse suurendamine säästva looduskasutuse eest.

Järelvalve tõhustamine keskkonnariskide maandamiseks ja valmisoleku parandamine õnnetustele kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks.

MAE 5.2. Tehnilise infrastruktuur (elamud, elektriside, vee- ja soojatrassid, teed ja tänavad) toimib hästi ja on energiasäästlik, teenused on kvaliteetsed ja taskukohased ning vastavad ohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele


Hooned:

Hoonete ja nende tehnosüsteemide energiasäästlikuks renoveerimise toetamine.

Linnale kuuluvate hoonete ja elamispindade heaperemehelik haldamine.

Ühisveevarustus:

Vee- ja kanalisatsiooni ning soojatrsside vastavusse viimine energiasäästliku ning kaasaaegsete tarbimise ja loodushoiu nõuetega transiittorustike ümberpaigaldamine.

Sadevete kanalisatsioon:

Sadevee käitlussüsteemi renoveerimine ja ehitamine liigvee ärajuhtimiseks, Mustjõe oja sängi rekonstrueerimine.

Energiavarustus ja valgustus:

Kaugküttesüsteemide renoveerimine, soojusvõrkude transiittrassid hoonete keldritest väljaviimine.

Tänavavalgustuse renoveerimine ja ehitamine, tänavavalgustussüsteemide ehitamine säästlikumaks.

Kõrgepingeliinide elamurajoonide juures maa-alla viimine.

Säästva energiamajanduse elluviiimine.

Liikumiskeskkond:


36

Transiitmagistraalteeks kujunenudTammsaare tee rekonstrueerimine. Kadaka tee Tammsaare tee, Mustamäe tee Tammsaare tee, Sõpruse pst. Tammsaare tee ristmike rekonstrueerimine.

Liikluskorralduse moderniseerimine Kadaka-Laki-Tuuliku ristmikul.

Maa-aluste parklate ümberehitamine korrusparklateks.

Kergliikluse arendamine, teedeäärsete kõnniteede ja kvartalisiseste teede kaiendamine, jalgrattaparklate ehitamine.

Sõidu-, kerg- ja kõnniteede ning tänavate renoveerimine ja ehitamine, liikumise turvalisemaks muutmine ja kohandamine erivajadustega inimestele: ülekäiguradade ja teekatte märgistus, valgustus, liiklust rahustavate meetmete kasutamine, „Pargi ja reisi“ süsteemi arendamine.

Avaliku tasulise parkimise laiendamine autostumise vähendamiseks.

Liikluskeskkonna alaste uuringute läbiviimine lahenduste saamiseks sujuvama ja turvalisema liikluskorralduse tarvis.

Vaba aja infrastruktuur:

Vaba aja infrastruktuuri rajamine ja korrashoid spordi ja tervislike eluviiside harrastamiseks (laste mänguväljakud, spordiplatsid, terviserajad, puhkealad jms).

MAE 5.3. Liikumiskeskkond on integreeritud ühtseks linnastupõhiseks tervislikuks, ühistranspordiga on tagatud mugav ligipääsu kodule, töökohale, teenindus- ja kaubandusasutustele ning puhkealadele


Ühistranspordi liikumiskeemi optimeerimine linnaosa sees ja naaberpiirkondadega, sh süsteemi „Pargi ja reisi” arendamine.

Liiklussõlmede Akadeemia tee, Mäealuse tänav, Mäepealse tänav, Raja tänav, Kadake tee) laiendamine ja väljaehitamine.

MAE 5.4. Säästlik looduskasutus, hooldatud ja heakorrastatud linnaruum ning toimib keskkonda säästev jäätmekäitlus


Polüfunktsionaalsete keskuste terviklik arendamine.

Elamiskvaliteedi paranemine hoonetevahelise linnaruumi korrastamise teel.

Haljasalade, parkide ja metsade heakorrastamine. Männi pargi külastuskoormuse vähendamiseks Kadaka pargi arendamine.

Põhjavee kaitse tagamine, vesikeskkonna seire korraldamine.

Liigniiskuse ja uputuste all kannatavate alade kaardistamine ja kuivendussüsteemide projekteerimine ja ehitamine.

Looduslike allikate toimimiseks abinõude plaani koostamine (Soone oja, Lepistiku oja).

Õhukvaliteedi seire korraldamine.

Jäätmemajade ehitamise soodustamine, sorteeritud olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumise korraldamise arendamine.

Linnale kuuluvate hoonetelt grafiti jms eemaldamise korraldamine.

Hulkuvate linnaloomade püüdmise, hoidmise ja omanikele tagastamise korralduse tõhustamine.

Korteriühistute energiakasutuse alane nõustamine.

MAE 5.5. Munitsipaalelamufondist toetatakse abivajajaid taskukohase

eluasemega


37


Munitsipaalelamispindade ja sotsiaalmajutusüksuste rajamine vastavalt nõudlusele.

Ühiselamu tüüpi hoonete rekonstrueerimine.

MPE 6. Linnaosa identiteeti kujundavad ja algatusvõimelised mustamäelased - teadmistepõhise juhtimise, hea teeninduskultuuri ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Mustamäe


Mustamäelaste rahulolu Mustamäe Linnaosa Valitsuse tööga

Kasvav Kasvav kasvav Kasvav

Mustamäe Linnaosa Valitsuse töötajate koolitustel osalemine

90% 90% 90% 90%

Mustamäe Linnaosa Valitsuse, ettevõtjate ja korteriühistuste ümarlaua töös osa-lejate arv


MAE 6.1. Mustamäelasi ja huvirühmasid kaasav ning tulevikku vaatav arendustegevus, terviklik ja kooskõlaline arengu- ja planeeringu alaste dokumentide süsteem


Projektide „Hoovid korda“ ja „Fassaadid korda“ jätkamine.

Korteriühistute, ettevõtjate ja MTÜdega koostöö laiendamine.

Mustamäelaste vajadusi ja hoiakuid selgitavate uuringute korraldamine.

Teemaplaneeringute ja arhitektuurikonkursside läbiviimine, et leida parimad lahendid linnaosa arhitektuurse terviklikkuse ja miljööväärtuse tagamiseks.

MAE 6.2. Mustamäe ajaloolist pärandit talletav ja väärtustav kultuurikeskkond, piirkondlikku identiteeti ja mainet toetavad kultuurisündmused


Parkides (Männi park, Nõmme-Mustamäe MKA) kultuuri-, spordi ja vaba aja sariürituste korraldamine.

Kunsti ja rahvaloomingupärandi aktiivne tutvustamine, koduloo uurimise ja teadustöö soosimine.

Kirikukoguduste tegevuste toetamine.

Noorte ja täiskasvanute vaba aja sisuka veetmise võimaluste mitmekesistamine.

Traditsiooniliste kultuurisündmuste läbiviimise toetamine.

Suurürituste, festivalide, kontsertide, näituste ja noorteprogrammide läbiviimine (suveteater jt. vabaõhuürituste läbiviimine).

Kultuurisündmustest aktiivne teavitamine, elanike aktiivne kaasamine kultuurisündmuste läbiviimisse.

Laulu- ja tantsupeol osalevate harrastuskollektiivide toetamine.

Mainekujunduse ja avalike suhete arendamine.

MAE 6.3. Linna ametiasutuse töötajad osutavad kliendisõbralikku kvaliteetset avalikku teenust, sh paberivaba e-teenust


38


Ametnike teadmiste ja oskuste vastavuse tagamine ülesannete täitmise vajadustega, töötajatele regulaarse koolituse ja supervisiooni võimaldamine.

Ametnike motivatsioonisüsteemi arendamine ja personali süstemaatiline koolitamine.

Teadmistepõhistel alustel ja üldsuse kaasamisel otsuste tegemine, analüüside koostamine ja valikute lahenduste kaalutlemine pädevate otsuste langetamiseks.

Sotsiaalhoolekande, tööhõive ja rahvatervise alase kommunikatsiooni- ja koostöövõrgustiku edendamine.

Avalike teenuste internetipõhise osutamise suurendamine.

Kogukonna arengule suunatud kohalike omaalgatuslike tegevuste toetamine, kodanikuühiskonna arengule kaasaaitamine ja vabaühenduste kaasamine linnaosa elukorraldusse.

Informatsiooni kättesaadavuse ja infolevi parendamine läbi linnaosa interneti kodulehe ja ajalehe. Infovahetuse parandamine linnaosa valitsuse ja elanike vahel.

MAE 6.4. Finantsvahendite olemasolu linnaosa jätkusuutlikku arengut toetavate juhtimisotsuste ja teenuste tegemiseks


Linnaosa valitsuse haldussuutlikkuse suurendamine Tallinna ühtsete teenuste osutamisel ja nende tagamisel linnaeelarveliste vahendistega.

Linnaosa arendustegevusse Euroopa Liidu struktuurivahendite, erakapitali ja doonorite vahendite kaasamine.

9.6. Prioriteetsed investeeringuvaldkonnad aastateks 2014-2020

Mustamäe linnaosa prioriteetsed investeeringuvajadused on järgmised:

Mustamäe linnaosas asuvate haridusasutuste renoveerimine, vajadusel suurendada

lasteaia ja koolikohtade arvu.

Kättesaadava ja kvaliteetse hariduse võimaldamine, õppijate erivajadustega arvestamine. Laste Vaimse Tervise Keskuse arendamine Tallinna Lastehaigla kompleksis.

Päevakeskuse loomine lastele, kes vajavad kõrvalist abi igapäevaeluga toimetulekuks ja suhtlemiseks ümbritseva keskkonnaga.

Mustamäe polikliiniku renoveerimine.

Kaasaegse sotsiaalmaja loomine hoone renoveerimisel Akadeemia tee 32.

Kultuurikeskus Kaja renoveerimine, juurdeehituse ehitamine ja tehnilise baasi uuendamine mustamäelaste vaba aja ja kultuurielu mitmekesistamiseks ning kvaliteetsemaks muutmiseks.

Endise koolistaadioni renoveerimine ja spordihoone ehitamine Vilde tee 120.

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi staadioni rajamine, sh avalikkusele kasutamiseks.

Mustamäele uue vaba aja ja spordikeskuse rajamine aadressil Akadeemia tee 30.

Sütiste parkmetsa taotlemine munitsipaalomandisse ning sinna puhkamis- ja liikumisala rajamine koos treeningvahendite paigaldamisega.

Mustamäe planeeringulahenduste väljatöötamisega jätkamine, et tagada elamufondi kaasajastamine.

Kadaka tee - Tammsaare tee, Mustamäe tee - Tammsaare tee, Raja tänava - Akadeemia tee ja Sõpruse – Akadeemia - Ehitajate ristmike renoveerimine.


39

Liikluskorralduse moderniseerimine Kadaka-Laki-Tuuliku ristmikul. Kadaka tee ja Kadaka puiestee väljaehitamine.

Mustamäe sõidu- ja kõnniteede taastusremondi teostamine, sh kvartalisiseste teede (sh kõnni- ja kergliiklusteed) ja haljasalade renoveerimine.

Nõmme-Mustamäe-Haabersti vahelise kergliiklustee ehitamine.

Ühissõidukite prioriteedisüsteemi tarvis vajalike teede ja tänavate renoveerimine.

Sademevee ärajuhtimise süsteemide ehitamine.

Amortiseerunud valgustuse väljavahetamine.

Laste mänguväljakute korrashoidmine ja vajadusel uute rajamine.

Parditiigi pargi väljaehitamine.

Mustamäe Linnaosa Valitsuse ruumide remontimine.

Programmidega „Hoovid korda“, „Fassaadid korda“ ning „Roheline õu“ jätkamine. Investeeringute tegemiseks teeb Mustamäe Linnaosa Valitsus Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku eraldada rahalised vahendid linna finantsvõimalusi arvestades. Eelarvelised vahendid kinnitab Tallinna Linnavolikogu, mille tegemisel võetakse arvesse Tallinna linna üldisi prioriteete ja eelarvestrateegiat.

10. Arengukava finantsplaan 2014-2017

Mustamäe linnaosa arengukava finantsplaan lähtub Tallinna eelarvestrateegiast aastateks 2014-201732 ja on suunatud Mustamäe arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisele. Üheks Tallinna linna eelarvepoliitiliseks eesmärgiks on olnud läbi aastate hoida eelarveline tulem enne amortisatsiooni positiivsena summas, mis on vajalik et katta ära laenude teenindamise kulud. Samuti on strateegias eesmärgistatud piisava likviidsuse säilitamine, et omada piisavalt vabu rahalisi vahendeid oma kohustuste õigeaegseks täitmiseks. Tallinna eelarve põhinäitajad on esitatud tabelis 5. Tabel 5. KOFSi järgne Tallinna põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos 2013-2017 (tuhat eurot). Allikas Tallinna eelarvestrateegia 2014-2017

Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017

Põhitegevuse tulud 420 012 435 252 454 107 471 904 489 951

Põhitegevuse kulud 397 944 408 430 420 766 433 225 440 597

Põhitegevuse tulem 22 068 26 822 33 341 38 680 49 354

Netovõlakoormus 221 056 231 886 233 757 239737 244 951

Netovõlakoormus % 52,6 53,3 51,5 50,8 50,0

Tuleb arvestada, et netovõlakoormus võib iga aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Eelarvestrateegias seatakse ülesanne hoida linna otsene võlakoormus mõõdukal tasemel. Jätkuvalt on oluline, et arengukavas planeeritud investeeringuteks ja tegevusteks kasutatakse maksimaalselt välisrahastust, tagades linnapoolse omafinantseerimise. Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2014-2020 on prioriteediks asutuste infrastruktuuri uuendamine, linna jätkusuutlikuks arenguks esmavajalike teede ja tänavate ehitus ning rekonstrueerimine.

Tallinna 2014. aasta eelarve kulutuste kavandamisel seati prioriteediks:

32 Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2014-2017. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrus nr 30.


40

jätkata projekti „Lasteaiakoht igale lapsele“ elluviimist;

jätkata linna põhikoolide ja gümnaasiumite õppekeskkonna kaasajastamist;

suurendada linnapoolset panust põhikooli õpilaste kvaliteetse toitlustamise tagamiseks;

tagada linna teede ja tänavate seisundi vastavus kehtivatele normatiividele;

laiendada sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi linnaelanikele;

tagada linna elanikele tasuta ühistransport nii linna bussi-, trammi-, trolli- kui ka rongiliinidel;

suurendada linna elanike sotsiaalset turvalisust, tagades neile avalike ja sotsiaalsete teenuste piisav kättesaadavus;

arendada linnakeskkonda Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saavutamiseks;

tagada linna töötajatele ja teenistujatele konkurentsivõimeline palgatase. Mustamäe linnaosa arengukava elluviimiseks vajalikud vahendid kavandatakse Tallinna linna iga-aastases eelarves, millest osa näidatakse Mustamäe Linnaosa Valitsuse eelarves. Järgnevalt esitame Mustamäe arengukava 2014-2017 finantsplaani (Tabel 6), kus teostajad ja vastutajad on märgitud lühenditega33. Mustamäe Linnaosa Valitsuse haldusala kulude summaks 2014. aastal on 2 489 448 eurot, millest omatulude arvelt kaetakse 634 540 eurot. Tabel 6. Mustamäe linnaosa finantsplaan 2014-2017, eurot

Pea-ees-märk

Meede Maksumus 2014¹

Maksumus 2015-2017¹

Rahas-tamise allikas

Teostajad Vastu- taja

MPE 1. Tööturul edukas ja hästi tasustatud mustamäelane – innovaatilise majandusega Mustamäe

1.1

Ettevõtlikkuse propageeri-mine, ettevõtjate nõusta-mine ja Mustamäe ette-võtluskeskkonna paren-damine X X

TLN, TTÜ, EAS

TEVA, TTÜ, HEAK, E TEVA

1.2 Sotsiaalsete töökohtade loomise toetamine X X TLN TEVA, E TEVA

1.3

Riskirühmade ja puuetega inimeste tööhõive suuren-damine X X MLV, TLN

TEVA,TSTA, MLV

TSTA, MLV

1.4 Ettevõtjate ümarlaua regulaarne korraldamine X X MLV MLV, E MLV

1.5 Tallinna LV äriruumide majandamine 76 920 244 200 MLV MLV MLV

MPE 2. Vaimselt ja kehaliselt aktiivne mustamäelane – mitmekülgsete tegevusvõimalustega ja elamusterohke Mustamäe

1.6 Kultuurikeskus Kaja renovee-rimine 2 268 860 TLN

MLV, TLN

MLV

1.7 Mustamäe spordi ja vaba aja keskuse ehitamine 3 300 000

33MLV- Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus, TEVA- Tallinna Ettevõtlusamet, THA- Tallinna Haridusamet, TSNA- Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, TLPA- Tallinna Linnaplaneerimise amet, TLVA – Tallinna Linnavaraamet, TKA- Tallinna Kommunaalamet, TMPA- Tallinna Munitsipaalpolitsei amet, TSTA- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, TTA- Tallinna Transpordiamet, TKKA- Tallinna Keskkonnaamet, TKVA- Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, TLN- Tallinna Linnavalitsus, TLN TLV- Tallinna teised linnaosade valitsused, HEAK-Harjumaa Ettevõtlus- ja arenduskeskus; HA- haridusasutused, E- ettevõtted, MTÜ- mitte-tulundusorganisatsioonid


41

Akadeemia 30 TLN TSNA, TLN MLV

1.8 Mustamäe Avatud Noorte-keskuse renoveerimine 127 820

TLN

TSNA, TLN

MLV

1.9

Mittetulundussektori toe-tamine kultuuri-, spordi- ja noortesündmuste ja harras-tusringide läbiviimiseks 5 000 15 000

MLV

MLV MLV

1..10 Noorte töömaleva korral-damine 4 500 13 500 MLV TSNA, MLV MLV

1.11

Mustamäe traditsiooniliste kultuurisündmuste korral-damine 30 000 100 000

MLV, E, MTÜ, HA

TSNA, MLV, MTÜ, HA, E MLV

MPE 3. Turvaliselt muutuv, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv mustamäelane – haritud, võimekas ja avatud Mustamäe

1.12 Mustamäe Reaalgümnaasiumi tervikrenoveerimine 1 200 000 3 800 000

THA

THA THA

1.13 Tallinna Saksa Gümnaasiumi renoveerimine 2 500 000

THA

THA THA

1.14 Tallinna Arte Gümnaasiumi remonttööd 250 000

THA

THA THA

1.15 Tallinna Tehnikagümnaasiumi renoveerimine X

THA

THA

THA

1.16 Rühma avamine Tallinna Tammetõru Lasteaias X

THA

THA THA

1.17 Tallinna Männikäbi Lasteaia renoveerimine X

THA

THA

THA

1.18 Tallinna Tehnikagümnaasiumi renoveerimine X

THA

THA

THA

MPE 4. Hoolitud, kaitstud ja abistatud mustamäelane − maandatud riskidega ja sotsiaalselt turvaline Mustamäe

1.19 Päevakeskuses teenuste osutamine 220 750 662 250 MLV MLV MLV

1.20 Sotsiaalabi osutamine juhtu-mikorralduse põhimõttel 4 000 12 000

MLV

MLV MLV

1.21 Koduteenuste osutamine 332 170 996 510 MLV MLV MLV

1.22

Mustamäe Polikliiniku re-konstrueerimine tervise-keskuseks Ehitajate tee 27 4 800 000 TLN TLN TLN

1.23 Päevakeskuse loomine lastele 27 000 TSTA TSTA TSTA

1.24

Arstidele-õdedele 90 korteriga elumaja renovee-rimine Akadeemia tee 48 3 500 000 TSTA TSTA TSTA

1.25 Juks hoone renoveerimine Kadaka tee 153 200 000 570 580 TSTA TSTA TSTA

1.26 Rahvatervise edendamine, terviseürituste läbiviimine X X TSTA TSTA, MLV

TSTA, MLV

1.27 Üksikkorterite majandamine 50 900 88 200 MLV MLV MLV

1.28 Kodurahu programmi läbiviimine X X

MLV, MTÜ TLV, MTÜ MLV

1.29 Turvaalase vabatahtliku tegevuse toetamine, X X

TMPA,

TMPA,

TMPA,


42

järelvalve tõhustamine MLV MLV MLV MPE 5. Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav mustamäelane - hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Mustamäe

1.30

Teede ja tänavate remont ning rekonstrueerimine, kvartalisiseste teede korrastamine 2 124 200 X

TKA

TKA TKA

1.31 Pargitiigi pargi lõpule-ehitamine X TLN TKA TKA

1.32

Sütiste parkmetsa maa taotlemine munitsipaaloman-disse ja sinna puhkamis- ja liikumisradade rajamine X X TLN TKA

TLKA, TLVA

1.33 Haljastuse hooldamine 101 700 305 100 MLV MLV MLV

1.34

Programmid „Hoovid korda“, „Fassaadid korda“ ja „Roheline õu“ läbiviimine X X TLN MLV

MLV, TLVA, TKA

1.35

Amortiseerunud inventari väljavahetamine avalikus linnaruumis, heakorrastus-tööde teostamine X X

TKA

TKA TKA MPE 6. Linnaosa identiteeti kujundavad ja algatusvõimelised mustamäelased – teadmistepõhise juhtimise, hea teeninduskultuuri ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Mustamäe

1.36

Mustamäe tulevikku selgitava visiooni loomisega jätka-mine, planeeringulahenduste arutelu avalikkusega X X

LPA, MLV

TLPA, MLV, E,TTÜ, PERH

TLPA, MLV

1.37

Mustamäe juhtimisstruktuuri kaasajastamine, teenuste arendamine, sh e- teenused X X MLV MLV MLV

1.38 Mustamäe Linnaosa Valitsuse töötajate koolitamine X X MLV MLV MLV

1.39 Mustamäe Linnaosa Valitsuse haldushoone renoveerimine 700 000 TLN MLV MLV

1.40

Mustamäelaste tõhus infor-meerimine linnaosas toimuvast, Mustamäega identiteeti tugevdavate tegevuste toetamine X X MLV MLV MLV

1.41

Korteriühistute ja ettevõtjate ümarlaude korraldamine, avalikkuse kaasamine otsustustesse X X

MLV, MTÜ

MLV, MTÜ

MLV, MTÜ

1.42 Osalemine tervisedenduse koostöövõrgustikus X X

MLV

MLV MLV

¹hinnanguline Tallinna eelarveraha, mida saab kasutada Mustamäe arengukava elluviimiseks, selgub igal aastal uuendatavas Tallinna linna eelarves.

11. Arengukava elluviimisega seotud riskid ja nende maandamine


43

Riskid on Mustamäe linnaosa või tema väliskeskkonna arengust tulenevad mõjud, mis võivad oluliselt takistada arengukavas seatud eesmärkide saavutamist. Mustamäe arengukava elluviimisel tuleb võtta arvesse järgmisi riske ja nende ilmnemisel rakendada meetmed.

11.1. Elamufondi ja tehnilise infrastruktuuri mahajäämus tänapäevastest nõuetest, investeerimiseks vahendite ja huvi vähenemine Mustamäe elamufond vajab investeeringuid, et korterifond ja seda teenindav tehniline infrastruktuur kaasajastada. Rahvastiku vananemine, noorte põlvkondade mobiilsuse kasv elu-, töö- ja vaba aja kohtade valikul ning nende käitumise muutustest tulenev nõudluse dünaamilisus avalikele teenustele (lasteaia- ja koolikohad, noortekeskused, ühistransport jms) eeldab eri rahvastikurühmade põhist linnaosa ruumilist käsitlust, arvestades Mustamäe eripära. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

Linnaosa pikaajalise renoveerimispoliitika väljatöötamine, arengu kavandamises ja planeerimistegevuses teadmistepõhisuse suurendamine (rahvastikuprognoos, elamufondi seisundi analüüs, elanike elukeskkonnaga rahulolu uuringud jms) ning kompleksem planeeringulahenduste käsitlus koostöös korteriomanike, arendajatega ja planeerijatega.

Mustamäe linnaosa uuendamise kuvandi tutvustamine, huvi suurendamine nii linnaosasse elama asumiseks kui äritegevuse arendamiseks. Avaliku sektori aktiivne koosstöö korteriühistute ja kodanikuühendustega.

Uuenduslike ärimudelite kasutamine avaliku linnaruumi ja avalike teenuste osutamisel - elanike, ärisektori ja vabaühenduste kaasatuse ja vahendite suurendamine linnaosa arengu kitsaskohtade lahendamiseks.

11.2. Surve rohealade vähendamisele ja inimtegevuse koormuse kasv looduskeskkonnale, avaliku linnaruumi miljööväärtuse langus Inimtegevuse koormuse kasv looduskeskkonnale, mis lähtub ennekõike elamute, tootmise ja liiklusvoogudega kaasnevast ümberkorraldustest, mille tulemusena linnaosa rohealade pindala väheneb. Kasvav autostumine põhjustab õhusaaste ja müra. Hoonete vanuse kasvuga kaasneb oht, et osa ehitatud elamufondist amortiseerub ja risustab linnaosa miljööväärtust.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

Keskkonnariskide teadvustamine ja rohelise mõttelaadi propageerimine, planeerimises ja ehitustegevuses säästva arengu põhimõtete rangem järgimine, nõudlikkuse suurendamine arendusprojektidele. Elanike keskkonna- ja muinsusteadlikkuse tõstmine läbi koolituste ja keskkonda säästva käitumise tundmise praktikas.

Keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamine, keskkonda säästva ühistranspordi ja alternatiivsete liikumisvahendite (jalgratas, elektrisõidukid, jalgsi liikumine) kasutamise stimuleerimine.

Miljööväärtusega hoonestusalade heakorra tagamine, määrata nende kaitse ja kasutustingimused.

Avaliku sektori suurem koostöö korteriühistute ja arendajatega, nende kaasamine otsustusprotsessidesse ja sotsiaalse vastutustunde suurendamine kogukonnas.

11.3. Sotsiaalne kihistumine, elanike toimetuleku ja turvalisuse vähenemine


44

Perede majandusliku olukorra halvenemine, leibkondade suur laenukoormus, töötuse kasv, perede tometulekuraskused, elanike sidususe vähenemine ja riskirühmade tõrjutus ühiskonnas. Elanikkonna vananemine ja sellega toimetulekuks uute poliitikameetmete rakendamine, et tagada abivajajatele väärikas elu. Teenused ja toetused ei jõua õigeaegselt sihtrühmani või eeldavad oluliselt isikukesksemat lähenemist, milleks kohapeal puuduvad võimalused, sotsiaalvõrgustik pole sidus. Teenuste hinna kallinemisega tekib vajadus elanike omaosaluse suurendamiseks, kuid selleks napib neil raha.


Avalike teenuste ja nende taotlemise kohta asjakohase ja tõese informatsiooni kättesaadavaks tegemine eri teabevahendite kastamisega (ajaleht, internetipõhine koduleht, otsepostitus, välimeedia, televisioon jt).

Sihtrühmadele suunatud ennetava tegevuse ja komplekse vajadusepõhise teenuste osutamise lähenemise rakendamise laiendamine sotsiaal- ja rahvatervise poliitikas. Konkreetsete toetuste/teenuste tagamine sihtrühmadele, sh e-teenuste arendamine, piirkonnapõhise ennetava lastekaitse ja noorsootöö läbiviimine, töötute klubi tegevuse korraldamine jms.

Sotsiaalsete töökohtade loomine ja töötute rakendamine valla avalikel töödel (rohe- ja rannaalade korrastamine, tänavate ja sõiduteede hooldus, jt), ettevõtjatele toetus uute töökohtade loomisel ja riskirühmade inimeste töölevõtmisel.

Abivajajate psühholoogiline, pereelu, toimetuleku, tööõiguse ja ettevõtluse alane nõustamine ning koolitamine.

Vabatahtlike kaasamine ja ligemese hoolivusele suunatud tegevuste võimestamise läbi koostöö eri osapooltega (linnaosa valitsus, mittetulundussektor, religiooniasutused, sotsiaalsed ettevõtted jne). Abivajajate julgustamine sotsiaalvõrgustikku pöörduma.

11.4. Linnaosa valitsemiseks õiguste ja vahendite nappus Riskid tulenevad arengukava elluviimise juhtimise ja selle võrgustiku suhete ebakõladest, samuti personali oskuste vähesusest, töötajate lahkumisest, koostöö puudumisest eri valdkondade esindajate vahel, päevapoliitika domineerimine ja katteta lubadused. Töötajate motivatsioonilanguse põhjuseks võib olla madal palgatase, ülesannete täitmiseks kasutada olevate vahendite mittepiisavus, vähene kaasatus otsustusprotsessidesse ja vajalike muudatuste elluviimise aeglus. Vahendid ei lähe tuleviku kavandamiseks vaid varasemate tegude heastamiseks. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

Arengukava elluviijate poolne järjepidev poliitikute, otsustajate ja sihtrühmade olukorrast teavitamine dokumendi elluviimise protsessist, tulemustest ja vajaminevatest vahenditest. Kohtumised ja arutelud asjaosalistega, teema hoidmine avaliku huvi keskmes, et tagada linnaosa arengu järjepidevus ja tasakaalustatus, parimate lahenduste kasutamine eesmärkide saavutamiseks.

Ametnike motivatsiooni ja töö tulemuslikkuse tunnustamine, parimate esiletõstmine. Võimaluste andmine töötajatele enesetäienduseks ja asjakohase parima praktikaga tutvumiseks.

Mustamäe aktiivne osalemine Tallinna arenguprioriteetide seadmisel ja nende tarvis investeeringute eraldamise otsustamisel.


45

11.5. Finantsriskid

Rahaliste vahenditega alakaetus, palkade kasvu aeglustumine, inflatsioon ja hinnatõus – linna tulubaas ei vasta arengulistele vajadustele. Maksutulu jääb loodetust väiksemaks ja plaanitavad rahavood ei kata kulusid vajalikeks investeeringuteks ning avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parendamiseks. Ühe-aastase eelarve koostamise piiratus ja Tallinna eelarvestrateegias linnaosade rahastamisperspektiivi mittekajastatus. Riigilt ja Euroopa Liidu struktuurifondidest kavandatud raha saamise tõrked, mistõttu valdkonnale vajalikud kulud osutuvad esialgselt kavandatust erinevaks. Kuna mitmete tegevuste elluviimine on seotud projektipõhise rahaeraldisega, siis ei pruugi nendeks raha laekuda kavandatud ajal. Linnaosa valitsustele delegeeritakse keskvõimult ülesandeid, mis pole nende täitmiseks vajaminevate ressurssidega tagatud.


Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste, linnaosa valitsuse ja halduskogu dialoog kaasava ja paindliku eelarvepoliitika viljelemiseks ning jõupingutused eelarveliste vahendite põhjendatud saamiseks ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks.

Konservatiivne ja tasakaalus eelarvepoliitika, tulude ja kulude põhjendamine, kulude põhjalik eelarvestamine ja kaalutletud lahendused. Normatiivse ja kommunikatiivse planeerimise tähtsuse suurendamine ning linnaosa vajaduste parem arvestamine.

Paindlike haldus- ja finantsmudelite rakendamine avalike teenuste osutamisel, tegevuskulude kokkuhoiu taotlemine, era- ja kolmanda sektori vahendite kaasatuse suurendamine.

11.6. Linnaosa maine langus ja vähene kommunikatsioon elanikkonnale Tulenevad asjaolust, et Mustamäe moderniseerimine on aeglane, lubatut ei suudeta kommunikeerida ja ellu viia. Kaasneb poliitikute ja ametnike ebapopulaarsus, üksikute valupunktide lahendamisel põhinev hetkehuvidest lähtuv tegevus. Lõhe võimude ja elanike hoiakutes ei loo pinnast dialoogiks kogukonnas. Poliitilised erimeelsused huvigruppide vahel pärsivad linnaosa pikaajalist arengut. Teave ei jõua sihtrühmadeni ja teavitamiskanalite kasutamine on ülepolitiseeritud.


Linnaosa valitsuse järjekindel avalikest huvidest kantud linnaosa jätkusuutlikkust suurendav tegevus, otsuste kaalutlemine ning nende elluviimiseks ressurssidega kaetus.

Demokraatlik poliitiline arutelu ja laiapõhjaline dialoog eri huvipooltega, aus ja avameelne suhtlemine elanikega ja huvigruppidega, elanike ja kodanikuühiskonna suurem kaasatus linnosa juhtimisse.

Kommunikatsiooniplaani koostamine, selle elluviimiseks oskuste õpetamine ja järjepideva teabe edastamise ning tagasisidestamise süsteemi loomine.

Uute sotsiaaltehnoloogiate ja teabekanalite kasutuselevõtt sihtrühmade informeerimiseks, sh sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine.

Esitatud riskide teadvustamise ja maandamisega tegeletakse Mustamäe Linnaosa Valitsuse

igapäevatöös. Arengukava täitmise tulemuste üle toimub pidev seire linnaosa valitsuse ja halduskogu koostöös.

12. Arengukava seire ja muutmine


46

Arengukava seiret teostab iga aastaselt Mustamäe Linnaosa Valitsus ja tegevuses juhindutakse 25. veebruari 2010 määrusest nr 13 „Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” ning teiste õigusaktides sätestatust. Mustamäe arengukava seire tulemuste teave ja arengukava muutmisel eelnõu avaldatakse Tallinna Linnavalitsuse veebilehel.

Kasutatud allikad

Õigusaktid 1. Mustamäe linnaosa arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine.

Tallinna Linnavolikogu 16.12.2010 otsus nr. 305. 2. Mustamäe linnaosa põhimäärus. Vastu võetud 07.09.2006 nr 54. 3. Mustamäe linnaosa üldplaneering 2006. Seletuskiri. 4. Strateegia „Tallinn 2030”. Tallinna Linnavolikogu 4. novembri 2010 otsus nr 255. 5. Tallinna arengudokumentide menetlemise kord. Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari

2010 määrus nr 13. 6. Tallinna arengukava 2014–2020. Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määrus nr 29. 7. Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2014-2017.Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013

määrus nr 30. 8. Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011.a määrus nr 28. 9. Tallinna jäätmekava 2012–2016. Tallinna Linnavolikogu 22. septembri 2011. a otsus nr

151. 10. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030. Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011. a

otsus nr 107. 11. Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013

määrus number 39 . 12. Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste arendamise programm 2013–2021

„Lasteaiakoht igale lapsele”. Tallinna Linnavolikogu 4. aprilli 2013. a. määrus nr 23. 13. Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021. Tallinna

Linnavolikogu 24.01.2013 määrus number 8. 14. Tallinna noorsootöö arengukava 2012-2016. Tallinna Linnavolikogu 14.06.2012 määrus

numbr 14. 15. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014. Tallinna Linnavolikogu

16. novembri 2006. a. otsus nr 329. 16. Tallinna positiivne programm 2014–2018. 17. Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015. Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008

otsus number 66. 18. Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2012-2027. Tallinna Linnavolikogu 08.03. 2012

määrus number 7. 19. Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015. Tallinna Linnavolikogu 15.11.2007 otsus

number 271. 20. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021. 21. Tallinna üldplaneering. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrus nr 3. 22. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”. Uuringud 23. Aalborg+10 – inspireerivad tulevikusuundumused. 24. Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning

prognoositav eluiga. TTÜ, 2009. 25. Liiklusvoogude muutumine Tallinnas aastal 2011. Tallinna Tehnikaülikool






47

26. Mustamäe arenduspiirkonna (I, II ja III mikrorajoon) elanike hoiakud ja valmisolek osalemiseks piirkonna ümberhoonestamisel. TÜ, 2012.

27. Mustamäe arenduspiirkonna (I, II ja III mikrorajoon) eluhoonestuse tervikliku asendamise läbiviimiseks tarviliku organisatsiooni põhialused, ülevaade õigusaktide muutmise vajadusest ning Mustamäe arendusprojekti rahastamise võimaluste esialgne kava (I etapp). EBS, 2012.

28. Paljukorruseliste elamurajoonide renoveerimisvariantide kriitilised elemendid ja seosed (Koostatud teiste riikide analooglinnade kogemuse ja Eesti ekspertide hinnangute baasil). Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute instituut, 2012.

29. Spordi ja liikumisharrastuse edendamise ning sportimisvõimaluste arendamise suunad Tallinnas. Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskond (2007).

30. Tallinn arvudes 2014. http://www.taallinn.ee/est/g2677s74528 31. Tallinna jalgrattaliikluse strateegia. I etapp. TTÜ logistikainstituut, 2012. 32. Teemaplaneering Tallinna rohealad. 33. Teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed. Tallinna Tehnikaülikooli

teedeinstituut, 2006. 34. Valmisolek muutusteks. Mustamäe korteriomanike uuring 2012. Lühikokkuvõte. Tallinna

Ülikooli Psühholoogia Instituut, 2012. 35. Õiguslik hinnang: Mustamäe arenduspiirkonna (I, II ja III mikrorajoon) eluhoonestuse

tervikliku asendamise läbiviimiseks tarviliku organisatsiooni põhialused, ülevaade õigusaktide muutmise vajadusest ning Mustamäe arendusprojekti rahastamise võimaluste esialgne kava (I etapp). Estonian Business Scool, 2012.

MUSTAMÄE LINNAOSA · Tallinna Mustamäe linnaosa arengukava 2014-2020 on koostatud linnaosa...

Documents

Transcript of MUSTAMÄE LINNAOSA · Tallinna Mustamäe linnaosa arengukava 2014-2020 on koostatud linnaosa...