EELK Mustamäe

Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht

november 2019

Sügistuul räsib puid ja põõsaid. Ammuks see oli, kui tundsime rõõmu pakatavatest pungadest, mis peatselt lõid hiirekõrvule. Veel veidi aega ja juba nad olid täies lehes. Elu pulbitses, kõikjal rohetas.Rohelisest sai kuld ja purpur. Midagi siin ilmas pole aga jäävat, juba langevad viimased, pruunikaks tõmbunud lehed ning muutuvad mullaks. Õhtud on pikad ja pimedad, elektriarved suured, teed ja kohvi kulub rohkem… On hingedeaeg. Sissepoole vaatamise ja mõtisklemise aeg, mil mõtted lähevad kergesti argimuredest ja -rõõmudest kaugemale. Looduse hääbumine meenutab, et meilegi pole maa peal antud olla lõputult.«Kõik inimesed armastavad ja kannatavad, sünnivad ja surevad, olenemata sellest, kas nad elavad idas või läänes, ja see on olnud läbi aegade niimoodi,” ütles helilooja Tõnu Kõrvits ühes intervjuus. Nii see on. Miski ei muuda paratamatust, et kui oled kord sündinud, tuleb kord ka surra. Samuti mitte seda, et sünni ja surma vahel on nii armastus kui ka kannatus – ole sa mistahes värvi nahaga, vasaku- või paremakäeline, konservatiiv või liberaal. Öeldakse, et on olemas vaid hetk ja igavik. Kumbagi neist ei saa mõõta. “Oota üks hetk,” ütleme sageli, ja see hetk võib siis olla näiteks veerand tundi. Igavikku aga ei saa mõõta sel lihtsal põhjusel, et seal ei olegi aega.Mõni hetk tundub olevat nagu igavik. Mõnikord tähendab see seda, et meil on igav, nii tohutult igav, et ei suuda seda enam taluda. Eesti keeles on neil kahel sõnal ju sama tüvigi. Teinekord aga tunneme end hetkes nii imeliselt, nii õnnelikult, et unustame aja.

Poeetidele meeldib kujutada hetki kui piisku jões, mis voolab igavikuookeani. Koguja on kirjutanud: Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. (Kg 3:11) Eks seepärast ongi meil raske leppida kaduvusega, et meie südames on igavik. Meil on usk ja lootus, et kaduvusel ei ole viimane sõna. Kord lõppeb lõplikkus ja algab ajatu aeg. Praeguses ajas aga toidavad mõtted ja kujutelmad ajast ja ajatusest, siinsest ja sellele järgnevast inimeste fantaasiaid, erutavad filosoofe ja teolooge, annavad tööd teadlastele,

tiivustavad luuletajaid ja kirjanikke.Evangelist Johannes usub, et Jeesuse Kristuse läbi on elu igavik meie jaoks olemas juba siin. Ta annab edasi Jeesuse sõnad: Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu. (Jh 5:24) On läinud. Elu ülestõusmise kogemine on usklikule antud juba siin, selles ajas, ei pea ootama viimsepäevani. See kingitus on juba antud usu läbi Jumala Pojasse. Jumal on andnud meile igavese elu ja see elu on tema Pojas. (1Jh 5:11)Johannes kinnitab: Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. (1Jh:5-20) Ja küllap see mees juba teadis, millest rääkis.

SÜgISMÕTTEId IgaVIKUSTTekst ja foto Imbi Arro

1

nr 13

Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve. Ps 145:13.

Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama.” Rm 1:17

Sest seal on Vägev: meiega on Issand nagu laiade jõgede ja vooluste kogumik,sellel ei kulge sõudelaev ja seda ei ületa võimsaimgi alus. Js 33:21

Kogudus siin ja praeguTekst Ülle Reimann ja Tiina Klement, fotod Ülle Reimann ja Tuuli Korsar

2

Meie EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse jaoks algas 26. augustiga igati põnev ajajärk. Kõik oli uus peale altari, altaritarvikute ning kaasa toodud pühapiltide. Vahetult enne esimest jumalateenistust kiriku sisseõnnistatud ruumis jõudsime väiksema seltskonnaga külas käia meie eestpalvekogudusel Maarja-Magdaleenas (artikkel eelmises ajalehes). Esimestel nädalatel meie vastses kirikus oli kõik köögis vajaminev kastidesse pakitud ning kohvi ja teed tuli keeta taburetil, kuid ühelgi korral ei jäänud pärast jumalateenistust kohv joomata ega küpsis või koogitükk söömata. Esimestele teenistustele tuli peale oma koguduse liikmete ka uudistajaid. Üks etapp koguduse elus on läbi saanud, uus on alanud. Kõige olulisem tundus kohe esimestel päevadel elavdada koguduse palveelu, et hoonest, kus otsast alustasime, saaks palvekoda ning see oleks tajutav igale inimesele, kes kiriku uksest sisse astub.Jätkasime jumalateenistustega igal pühapäeval nii, nagu varasematel aastatelgi keldriruumides –

jumalateenistus on koguduse jõuallikas, mis annab elu kõigile muudele tegemistele ja toimetustele nii kirikus kui ka kristlaste elus. Ja on rõõm, et igal pühapäeval on inimesi, kes tulevad, et olla osaduses teiste kristlastega.Septembrikuus me peale jumalateenistuste midagi järjepidevat korraldada ei saanud, sest ruumid tuli sisse seada ja vajaminevad asjad kastidest üles leida.Peagi hakkas meile saabuma ka külalisi. Iga nädal on olnud inimesi, kes uudistades ukse vahelt sisse piiluvad, et näha, kas uus kirik on avatud ja kas võib juba tulla jumala-teenistustele. Lisaks neile on meid külastanud mitmed suuremad grupid nii Eestist, Norrast kui ka Soomest.18. septembril käis meil külas Soome misjonäride grupp. Meil puudusid veel tingimused toidu valmistamiseks, seega võtsid nad ise toidu kaasa. Omalt poolt saime pakkuda kohvi ja teed. Tutvustasime neile oma koguduse tööd ja rääkisime kiriku ehitamise imedest.22. septembri jumalateenistusel teenis kaasa suur koor Norrast. Saime aimu sellest, kui palju meid sellesse väiksesse ruumi mahub ja kuidas rääkida nii, et kõik inimesed ikka kuuleks, mida räägime, ning kuidas kõlab

selles ruumis koorilaul.24. septembril saime köögis hädavajaliku sisse seatud ning samal õhtul toimus Mustamäe koguduste – meie, Mustamäe Kristliku Vabakoguduse ja Vineyard Tallinna koguduse – ühine palveõhtu meie koguduses. Alguses oli muusikaline osa, sellele järgnes jutlus ning seejärel palvetasime väiksemates gruppides. Oleme selliseid palveõhtuid juba mitu aastat korraldanud ja leidnud, kui oluline on erinevatest kirikutest inimestel vahel ühiseks palveks kokku saada. Järgmise päeva varahommikul, 25. septembril, võõrustasime oikumeenilise Eesti Evangeelse Alliansi Tallinna pastorite kokkusaamist. Meie ülesanne oli valmistada hommikusöök kõigile osavõtjatele. Üllatuseks oli meid täpselt nii palju, et mahtusime meie toidulaua ümber ilusasti ära. Sel korral tutvustati projekti „Jõululaps“ ning sellest osavõtmise võimalusi. Projekti raames saavad igal aastal jõulukingitusi tuhanded lapsed üle maailma.Oikumeenilisel tasandil kokku saades tunneme, et saame anda väikese panuse Jeesuse palve teostamisele: „...et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus...” (Jh 17:21a).26. septembril 18.30 pidas meie koguduse abivaimulik dr Jaan Lahe ka esimese neljapäevase seminari ning 30. septembril, esmaspäeval loengu teemal „Maailm ja inimene kristluses“.27. septembril, nii nagu iga kuu viimasel reedel, toimus esimest korda palvus Taize lauludega. Taas saime palvetada kiriku ehitamise ja koguduse eest lisaks kõigele muule.29. septembril õnnitlesime koguduses kõiki septembri sünnipäevalapsi, kes kogudusse jumalateenistusele olid tulnud. Vanades koguduse ruumides õnnitlesime sünnipäevalapsi jooksvalt, kuid nüüd otsustasime sisse viia muutuse. Edaspidi jääbki kuu viimane pühapäev selle kuu sünnipäevalaste õnnitlemiseks. Seega olgu sul teada, hea koguduse liige, et kui sul on olnud sünnipäev, siis selle sama kuu viimasel pühapäeval on just sinu auks pärast jumalateenistust kohvilaual kook! :)

Sest vaata, tema on see, kes valmistab mäed ja loob tuule, kes ilmutab inimesele oma mõtteid,kes teeb koidu ja pimeduse ja kes kõnnib maa kõrgendikel - Issand, vägede Jumal on tema nimi. Am 4:13

3

Samuti võtame sind jumalateenistusel eestpalvesse.1. oktoobril alustasime taas igal teisipäeval kell 12 toimuva Einega Piibli ja palvega. Värske salat tuli välja väga maitsev ning seda jätkus ka neile, kes päeva teises poole kirikut koristama tulid.Igal sügisel külastavad Tallinnas Peeteli ja meie kogudust perekonnad Norrast, Songdaleni kogudusest. Sel korral olid nad meil 2.-3. oktoobril, et kohtuda paljude koguduse liikmetega nende kodudes. Samal ajal said lapsed minna norra noortega Skyparki.6. oktoobril alustasime perejumalateenistustega, mis hakkavad toimuma kuu esimesel pühapäeval kell 12 nagu siiani. Esimene teenistus oli ilus ja lasterohke – see annab palju lootust. Julgustan siinkohal kõiki lapsevanemaid tulema neile jumalateenistustele koos lastega. Oleme selle kava nii koostanud, et see sobiks nii väikestele kui ka suurtele. Koos lastega palves ja armulaua osaduses kasvamine on hindamatu väärtusega.Muutuste keskel on ühine palveelu koguduses ääretult oluline. Oleme varem mitmel korral kuulnud ütlemist: „Seal, kus kogudus palvetab, sünnivad imed”. Ime on juba see, et peame jumalateenistusi uues kirikus,

olgugi et kirikusaali valmimiseni läheb veel aega. Nii sündis ka idee kord kuus teisipäeva õhtuti korraldada koguduse palveõhtu, kus oleks võimalus palvetada meie koguduse ja kiriku eest, maa ja rahva eest ning

üksteise eest. 8. oktoobril saime kokku esimest korda.Septembri lõpus toimus ka selle sügise esimene meie elurõõmsate ja tegusate kokkusaamine. Osalejaid oli üllatavalt palju, jätkus aega nii tõsiste teemade arutamiseks kui ka naljaviskamiseks. Taoline väikestes gruppides kogunemine lisaks jumalateenistusele on ülimalt oluline, sest nii tekivad sügavad ja

usaldusväärsed suhted inimeste vahel ning areneb ühtlasi usk Jumalasse. Koos on lihtsam püsida usus, kus avaneb teekond täis imesid ja õnnistust. Meie koguduse elu ning iga üksiku liikme elu siin ja praegu on üks hetk meie maapealse palverännaku ajateljel. Jagades niiviisi üksteisega killukest oma olemisest, koos Jumala sõna üle mõtiskledes ning koos palves olles, pannes lootuse Issanda peale, saame edasi liikuda nii üksi kui ka kogudusena ning ühes rändava jumalarahvaga kindlal pinnal, läbi ajaliku elu igavese poole. Prohvet Jesaja ütleb: „Lootke alati Issanda peale, sest Issand Jumal on igavene kalju“ (Js 26: 3b)

Emily, Tõnu ja YuanyuanKultuurielamusi vahendab Imbi Arro

Aastal 1846 ilmus Inglismaal õhuke luuleraamatuke “Poems by Currer, Ellis, and Acton Bell”. Nende kolme varjunime taga seisid tegelikult kolm õde – Jane, Emily ja Anne Brontë. Raamatut müüdi kaks eksemplari ja see sai väga vähe tähelepanu. Siiski olid ainukesed kolm ilmunud arvustust positiivsed. Eriti tõsteti esile “peene ja omapärase hingega” Emilyt, kel “on rääkida asjadest, mida inimesed heal meelel kuulaksid”. Kahe aasta pärast aga noor kirjaneitsi suri. Õnneks ei jäänud Emily Brontë öeldu inimestel siiski kuulmata, sest tema ligi 200 poeemi said kokku kogutud, kaante vahele pandud ja aastal 1941 välja antud. Nii nagu sageli juhtub, et looming hakkab elama alles pärast looja surma, oli ka Emily luulega. Palju aastakümneid on rabametsade keskel kasvanud ja elanud üksildase noore naise müstilise alatooniga melanhoolne luule paelunud ja tiivustanud lugejaid ning loojaid. Nende seas ka Eesti heliloojat Tõnu Kõrvitsat, kes neli aastat tagasi kirjutas tsükli koorile ja keel-pillidele “Lageda laulud”. Heliteos omakorda inspireeris Hiina koreograafi Wang Yuanyuan’i ja nii valmis kolme kaunishinge ühisloominguna Vanemuises samanimeline ballett. Etendust on tutvustatud kui teekonda üksinduse kõige salajasematesse soppidesse. Tõepoolest, tundlik, nüansirikas laul ja muusika, minimalistlik lavakujundus, vähene valgus, tantsijate

graafiliselt kujundlik liikumine annavad edasi hingeseisundeid, mille omaenda hing ära tunneb. Teekond algab sõnadega (D. Kareva tõlkes): Koos kõndigem, sest seltsis samm on palsam hingele… Läbi armastuse ja kurbuse, õitsemise ja närbumise, pisarate ja kaastunde, mere, tuule, kuuvalguse, hetkede kaduvuse valu jõuab hing äratundmisele: Kuust kuusse, aastast aastasse mu harf vaid kaebeid vallandas – ent lõpuks elav rõõmunoot, lust teda häälestamas taas. Miks arvasin, et tähed, kuu võib võtta hommiku hall vaev? Öö märgid olid nemad vaid – ja minu hing on päev! Tõnu Kõrvits on öelnud ühes usutluses: “Kuidas ma saaksin muusikat kirjutada, kui ma oleksin üdini õnnelik, kui kõik oleks jube hästi? Mis muusika see üldse oleks?” Laiendaksin selle mõtte kõigele loomingule. Igaüks meist on looja, kogu meie elu on looming. Kui kõik oleks pidevalt “jube hästi”, ei ulatuks me puudutama teist inimhinge. Ja mis muusika see siis üldse oleks…?

Foto: https://en.wikipedia.org/ wiki/Emily_Brontë#

Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele. 2Pt 3:9

4

USK JA ISIKSUSVarasematest lehenumbritest loetu põhjal võib jääda ekslik mulje, justkui oleks usk üksnes midagi metafüüsilist, abstraktset ja teoreetilist. Ometi ei ole see nii. Usk ei ole seotud üksnes sealpoolse Jumalaga, vaid on seotud ka inimese ja tema isiksusega. Usk mõjutab inimese maailmatunnetust, emotsioone ja käitumist. Seetõttu on usk pälvinud juba ammu ka psühholoogide huvi. On kujunenud välja koguni eraldi psühholoogiaharu, mis uurib usku ja uskumist psühholoogia vaatenurgast – religioonipsühholoogia. Eestiski on selle distsipliiniga tegeletud juba ammu. Esimese maailmasõja eel lõi teoloog Karl Gustav Girgensohn (1875-1925) Tartu Ülikoolis sel alal lausa oma koolkonna, mis sai Euroopas laialt tuntuks. 1936. aastal ilmus Tartus esimene eestikeelne usundipsühholoogia õpik, mille autor oli teoloog Eduard Tennmann (1878-1936). Praegustest Eesti religioonipsühholoogidest on tuntuim Tartu Ülikooli professor Tõnu Lehtsaar, kes on kirjutanud mitmeid religioonipsühholoogia-alaseid raamatuid ja tutvustanud seda valdkonda ka laiemale avalikkusele. Religiooniteadlased eristavad usundites mitmeid dimensioone. Neist kaks, emotsionaalne ja intellektuaalne dimensioon on kõige otsesemalt seotud uskumisega ja neid uurib ka religioonipsühholoogia. Teoreetiliselt võib inimeses eristada emotsioone, tahet ja intellekti, kuid tegelikkuses on need lihtsalt tervikliku isiksuse erinevad funktsioonid ja aspektid. Usku on tavateadvuses peetud eeskätt „südame asjaks“, ent tegelikkuses puudutab usk isiksust kui tervikut – nii tema tundeid, mõtteid kui ka käitumist. Juba William James (1842-1910), keda peetakse religioonipsühholoogia üheks alusepanijaks, nägi usus eeskätt psühholoogilist nähtust, mille keskmes on inimese kogemus pühast ehk jumalikust. Tema arvates moodustab see kogemus usu tuuma. Usuliste kogemuste kirjeldusi on tuntud juba aastatuhandeid (nende kirjeldusi võib leida ka Piiblist), kuid James oli esimene uurija, kes üritas neid klassifitseerida ja vaadelda psühholoogi pilgu läbi. Hilisemad uurijad on püüdnud usulise kogemuse struktuuri võimalikult täpselt kirjeldada ja selgitada välja, milline on selle seos inimese elukogemusega. Enamus religioonipsühholooge on seisukohal, et usuline kogemus ei ole „asi iseendas“, vaid muutub usuliseks kogemuseks, kui kogeja seda ise usuliselt mõtestab. Religioonipsühholoogid uurivad ka usuga seotud emotsioone ja usu mõju inimese käitumisele. Võib öelda, et usuga võivad olla seotud kõik mõeldavad emotsioonid äärmisest hirmust ja meeleheitest kuni ülima rõõmu ja vaimustuseni. Käitumist mõjutab aga usk seetõttu, et igas usundis on arusaam sellest, milline

peaks olema usklik igapäevases elus. Usundites on sõnastatud nii üldised käitumisprintsiibid, nagu seda on näiteks budismis kaastunne kannatavate olendite vastu või ristiusus ligimesearmastus, konkreetsed käitumisnormid (enamasti käskude ja keeldude vormis), kui ka spetsiifilised usulised toimingud, mille järgimist peetakse religiooni järgijale vajalikeks (palvetamine, pühade tekstide lugemine). Tavaarusama järgi samastataksegi usund sageli eetika või moraaliga, kuid see ei ole põhjendatud – ei ole ühtegi usundit, mis piirduks üksnes moraaliga. Olulised on ka inimese uskumused – arusaamad Jumalast ja maailmast, inimese kohast sellest ning nende kaudu maailma mõtestamine. Käesolevate ridade autor peab viimast usundi üheks olulisemaks funktsiooniks, sest inimene vajab käsitlust maailmast, mis hõlmaks võimalikult suurt osa olemistervikust. Religioon püüab hõlmata võimalikult suurt osa reaalsusest – ka seda osa, mis jääb „normaalse“ inimtunnetuse piiridest väljapoole, mistõttu on tal paremad väljavaated pakkuda terviklikumat maailmakäsitlust, kui mõnel teisel kultuurisüsteemil. Usk pakub ka inimesele hingerahu, turvatunnet ja julgust – „julgust olla“ (Tillich). Religioonipsühholoogia loob usust äärmiselt dünaamilise pildi. Näiteks on religioonipsühholoogid veendunud, et inimese teeb elu jooksul läbi muutusi – areneb. Olles seotud isiksuse arengu ja inimese erinevate eluetappidega kinnitab see seisukohta, et usk ei ole mingi muudest eluvaldkondadest isoleeritud nähtus, vaid osa elust ja inimisiksusest. Ja ometi jääb usk müsteeriumiks, sest keegi ei oska seletada, miks osad inimesi usub (religioosses mõttes) ja osa mitte. Ainult kasvatuse ja ühiskonna mõjuga seda seletada ei saa, sest kõigist usulise kasvatuse saanud inimestest ei pruugi saada usklikke (või nad ei pruugi nendeks jääda), ent samal ajal võib inimesest saada usklik ka usule väga ebasoodsas miljöös. Teoloogia väide, et usk on Jumala and, on lihtsalt sama asja ütlemine teiste sõnadega.

USK JA MÕISTUS Eraldi teemana on diskuteeritud nii teoloogias kui ka filosoofias küsimuse üle, milline on usu ja teadmise, uskumise ja mõistusliku tunnetuse suhe. Näiteks Kierkegaard ja ka varane Karl Barth käsitlevad usku millegi irratsionaalsena, mis vastandub teadmisele ja mõistuslikule tunnetusele, siis juba Johannese evangeelium ja Paulus esindavad arusaama, mille järgi teadmine/mõistmine/arusaamine on osa usust. Kuna jumalatunnetus ja enesetunnetus on seotud (kes tunnetab Jumalat, see tunnetab ka ennast), rõhutas Uuele Testamendile järgnenud ajal eriti nn Tooma kirjandus (Tooma evangeelium, Toomade tegude raamat). Enamgi veel – alles jumalatunnetuse

leeritund 2: usk (6. osa)Jaan Lahe

kaudu avastab inimene oma tõelise, päris „mina“, mis on erilises suhtes jumalikkusega. Kui Tooma kirjanduses on peetud silmas mitte ratsionaalsel mõtlemisel põhinevat, vaid intuitiivset tunnetust, siis paljud kristlikud teoloogid on väljendanud mõtet, et ratsionaalselgi mõtlemisel on koht jumalatunnetuses. Sellele on juhtinud tähelepanu näiteks keskaegsed teoloogid Aquino Thomas ja Anselm Canterburyst, ent ka mitmed 20. sajandi teoloogid, nagu näiteks Karl Rahner ja Josef Ratzinger. Viimast arusaama jagab ka käesolevate ridade autor. Kui inimene on Jumala looming, on ta seda tervikuna ja järelikult on seda ka inimese mõistus. Kui usk hõlmab isiksust tervikuna, siis ei peaks sellest puudutamata jääma ka inimese

mõistus. Ehk oleks hea usu ja mõistuse suhet seletada nii, et usus avaneb mõistusele mingi uus dimensioon, mille kaudu inimene on võimeline taipama Jumala ilmutust, ent instrument selle taipamiseks on mõistus. Taipamine on inimese mõistuse avanemine millestki uuest arusaamiseks, millegi seni mõistetamatu mõistmiseks ja kuigi see võib saabuda nii järsku, et võib tunduda vaid hetkena, eelneb sellele tavaliselt pikemaajaline intellektuaalne tegevus. Kui usu kaudu saavutatud taipamine oleks ka mittediskursiivne, st ratsionaalset mõttekäiku mittevajav, vajab taibatu sisu ometi intellektuaalset mõtestamist ja tõlgendamist ning selles on mõistusel oluline roll. (järgneb)

Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.” Mt 25:45

5

portree - Taavi turvasKirja pannud Anne Tamberg, foto erakogust

Taavi Turvas on 44aastane, detsembris on tal väike juubel – ta saab 45. Taavi võib oma eluga rahul olla, sest paljude eakaaslastega võrreldes on ta juba mõndagi saavutanud ja küllalt kaugele jõudnud.Taavi on pärit Eesti kagusopist, Võmmorski-lähedaste metsade ja põldude vahel paikneva talu suurest perest. Sealt mitte kaugel voolab looduskaunis Pelska, veel kaunima Piusa lisajõgi. Taavi vanem vend võttis juba aastaid tagasi sünnitalu pidamise enda hooleks. Teised vennad ja õde pidid mujale õnne otsima minema. Kõik nad on tänaseks väga edukad, ent isatalu ei ole keegi unustanud. Siia tullakse ikka ja jälle kokku, kas siis mõnd tähtpäeva pidama või suve ja üksteise seltskonda nautima. Taavi on luterlane ja kuulub sünnitalu lähedasse Vastseliina kogudusse.Pärast Vastseliina gümnaasiumi lõpetamist toimus Taavi elus suur muutus. Seni humanitaarkallakuga koolis õppinud Taavi tuli pealinna tehnilist kõrgharidust omandama. Juba lapsena köitis teda millegi reaalse ja käegakatsutavaga tegelemine, kavandamine ja loomine. Kui isa uut elumaja planeeris, võttis väike Taavi sellest jõudumööda osa, käis ringi, paber ja pliiats peos, et oma nägemust välja pakkuda.Tallinna Tehnikaülikool lõpetatud, asus Taavi koos perega (abikaasa ja kaks poega) elama Sauele. Vabal ajal meeldib talle viibida vabas õhus, jälgida ja pildistada loodust. Teine hobi on oma kätega millegi meisterdamine. Näiteks on ta teinud käsitööna kuusepuidust väikekandleid, olgugi et ta ei olnud selleks ajaks ei kandle ehitamist ega kandlemängu õppinud. Taavi tahab, et tema poegadest kasvaksid ennekõike inimesed ja alles siis kodanikud. Selleks peavad nad saama eakohast õpetust koolis, kus õppimist osataks seostada reaalse ja elulisega. Üheks selliseks kooliks peab ta Waldorfkooli. Kristlikkesse

koolidesse suhtub Taavi samuti soosivalt. Tema arvates teeb mitmekesisus haridusmaastikul ainult head.Taavile peame olema tänulikud selle eest, et Mustamäele on kerkinud uus ja kaunis kirikuhoone. Taavi on Mustamäe Kiriku Sihtasutuse juhataja selle loomisest peale. Sihtasutus loodi 2016. aastal eesmärgiga ehitada Mustamäele kirik. Kirik oli selleks ajaks küll juba projekteeritud, aga Taavi sai ülesande leida hea ehitaja, kes oleks võimeline arhitekti poolt paberile pandud nägemust tõelisuseks muutma. Palju tuli ja tuleb tegelda majandusasjade ja dokumentidega, suhelda mitmete ametkondadega.Taavi oli talle usaldatud vastutusrikkaks tööks hea valik oma isikuomaduste tõttu. Ta on korrektne, kaine mõistuse ja praktilise meelega hea lävija. Rohkem kui teoretiseerimine meeldib talle reaalseid asju korraldada ja inimestega suhelda. Enda sõnul ei kaota ta pisiasjadega tegeldes kunagi silmist üldpilti ja suurt eesmärki. Kirik on veel pooleli, kuid Taavi jääb töö senise kuluga väga rahule ning on tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud. Ehitatud kirikuhoones näeb ta suurt potentsiaali. Ta loodab, et Mustamäe kirikust kujuneb tulevikus aktiivne kogukonnatöö keskus, kus ei viibita ainult jumalateenistuse ajal, vaid kus leidub tegevust igaks päevaks. Taavi soovib koguduse liikmetele selle elluviimiseks nutikust ning ettevõtlikku meelt.

Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku. Tn 7:14b6

lasteleht! Halloween. Kõigi pühakute öö. Hingede päevTekst Tiina Klement

Oktoobrikuu alguses ilmusid poelettidele kõrvitsate ja pealuudega kaunistatud maiustused, mille kujundus on niivõrd pilkupüüdev, et ei saanud märkamata jääda. Pisut õõvastavate piltidega, kuid suus mõnusalt praksuvate kommide ja šokolaadidega tahetakse märku anda, et lähenemas on Halloween.

Kooliõpilaste hulgas on Halloween populaarne, sest lastele meeldib ju kõik, mis on põnev ja müstiline.31. oktoobri õhtul patseerivad juba meiegi tänavatel kummitused, luukered või nõiad, kes käivad ukselt uksele,

helistavad kella ja hüüavad: “Komm või pomm!” Nende „needusest” saab end maiustustega vabaks osta. Mõned inimesed seostavad Halloweeni lihtsalt kõrvitsatega. Kõrvitsasse uuristatakse nägu, pannakse sisse põlev küünal ning asetatakse aknalauale või koduaeda. Meiegi noorem generatsioon hakkab seda traditsiooni üle võtma. Õnneks paljud meist teevad kõrvitsast siiski suppi, salatit või kooki ning suurem osa eestlastest ootab pingsalt, et Halloweeni õhtu mööda läheks ja saabuks 2. november, hingedepäev, kui saab rahus lahkunuid mälestada. Nende vahele aga jääb veel üks tähtis püha, pühakutepäev, mis on iseäranis oluline katoliiklikus maailmas. Sõna “halloween” pärineb tegelikult ingliskeelsest nimetusest All Hallows' Eve (“kõigi pühakute öö”), mida katoliku kirik tähistab suure pühana 1. novembril. Sõna ise on küll kristliku algupäraga, kuid arvatakse, et pühal endal on paganlikud juured, mis ulatuvad Kristuse-eelsesse aega. Seda seostatakse iiri-keldi surnute jumala Shamhaini auks korraldatava festivaliga, mida peeti suve lõpul, kui aasta heledam pool lõppes ja algas pimedam poolaasta. Nende kalendri järgi algas aasta päevaga, mis vastab praegu meie 1. novembrile. Usuti, et sel ajal on piir nähtava ja nähtamatu maailma vahel kõige õhem, nii et hinged võisid vabalt nähtamatust nähtavasse maailma ilmuda. Sel ööl austati perekonna esivanemaid, samal ajal kui kurjad vaimud kõrvaldati. Inimesed kandsid kostüüme ja maske, et varjata end halbade vaimude eest ja vältida seeläbi kahju saamist. Öösel valmistati toitu nii elavatele kui ka surnutele. Süüdati lõkkeid, et aidata surnud hingi nende teekonnal ja hoida neid eemal elavatest.Shamhainist sai aga Halloween pärast seda kui kristlikud misjonärid jõudsid keltide juurde ja neil õnnestus suuri muutusi läbi viia. Paavst Gregorius I andis misjonäridele välja juhendi, mis käsitles põlisrahvaste usku ja kombeid. Ta soovitas teha kõike rahumeelselt.

Põlisrahva kummardatavat puud ei käskinud ta maha raiuda, vaid hoopis Kristusele pühitseda. Misjonäride tegutsemine vähendas traditsioonilisi uskumusi, kuid ei kaotanud neid täielikult. Keltide usk üleloomulikku püsis, kuid samal ajal hakkas katoliku kirik austama kristlikke pühakuid 1. novembril, et see varjutaks Shamhaini energia. Shamhainiga seotud uskumused ei kadunud aga kunagi päriselt. Sellest annab tunnistust Halloweeni tähistamine tänapäeva maailmas, kus on segunenud paganlik, kristlik ja kommertslik.Surnute mälestamine on üks vanimaid kristlikke kombeid. Vanakirikus mälestati esmalt oma usu pärast tapetud märtreid. Kristlaste tagakiusamise lõppemise järel mälestati pühakuid – kristlasi, kes olid elanud eeskujulikku elu. Tänapäeval on paljudel pühakutel oma tähtpäev. Meie kiriku pühaku Maarja Magdaleena päeva tähistatakse 22. juulil.Luterlikus kirikus peetakse samuti pühakuid meeles, kuigi sel pole nii suur rõhk kui näiteks roomakatoliku kirikus. Pühakute päeval austame pühakuid sellepärast, et jäljendada nende usku ja häid tegusid. Kõigi pühakute päeva peeti seetõttu edasi ka pärast reformatsiooni. Pühakutepäeva liturgiline värv on valge, mis tähistab kristlikku lootust ülestõusmisesse.Seoses pühakutepäeva tähistamisega tekkis aga peagi vajadus mälestada kõiki surnud kristlasi. Roomakatoliku kirikus ja mõnedes teistes kirikutes on see päev 2. november. Eesti kirikus on 2. november saanud järjest suurema tähenduse ka nende jaoks, kes end kristlaseks ei pea. Seda päeva tuntakse laialt hingedepäevana, kus uskumuse järgi tulevad surnud hinged oma lähedasi külastama. Kodudes, surnuaedades ja kirikutes süüdatakse küünlad, korraldatakse mälestuskontserte ja palutakse hinge-rahu nii enesele kui ka lahkunud lähedastele.Hingedepäev on ka Eesti rahvakalendris oluline püha. Vanasti hakkas hingedeaeg mõnel pool juba pärast mihklipäeva. Vastupidiselt keltide pühast tulnud Halloweenile, mis peletab surnuid eemale kisa, lärmi ja koledate nägudega, ootasid eestlased hingesid koju. Toad koristati, neile kaeti laud ja tehti ka sauna. Eestlaste jaoks on eluring olnud väga loomulik, ka surm ja surnud on samamoodi loomulikult olemas meie jaoks kuskil teispoolsuses. Hingesid pole vaja karta ja hirmutada, vaid vastupidi – suhtuda aupaklikult, oodata neid armastusega.Kõigi pühakute öö ja hingedepäeva traditsioon väljendab meie lootust igavesele elule. Jumalateenistuse liturgias laulame armulaual: „...taevas ja maa on täis Tema au”.

Foto

: Tiin

a Kl

emen

t

Foto: freepik.com

Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust! Ps 34:127

lasteleht! Kõik vastused algavad tähega "J"!1. Linna nimi2. Jeesuse jünger (alla), mees Vanast Testamendist (paremale)3. Mees Vanast Testamendist4. Vana Testamendi prohvet (alla), mees Uuest Testamendist (paremale)5. Mees Vanast Testamendist6. Jeesuse jünger (alla), linna nimi (paremale)7. Naine Apokrüüfidest (alla), Jeesuse jünger (paremale)8. Mees Vanast Testamendist9. Vana Testamendi prohvet10. Uue Testamendi juhtfiguur11. Linna nimi12. Vana Testamendi prohvet

PALUN KIRJUTA VASTUSEKS RISTSÕNAS LEIDUVAD kOlm linnanimE.

Vastus saada 25. novembriks 2019 e-posti aadressile: mustamae.kogudus@gmail.com märksõnaga “Laste ristsõna“ või pane koguduses olevasse vastuste kasti (lisa juurde ka oma nimi).

Kõikide ristsõna lahenduse õigesti vastanute vahel loosime välja ÜLLATUSAUHINNA!

Mida teha, et tunda Jumalaga lähedust? Mõned tunnevad erilist lähedust palves olles, mõned muusikat kuulates, mediteerides või hoopis muul moel. Paljud aga tunnevad Loojaga erilist lähedust looduses olles. Vaadates, kuulates, mõtiskledes, märgates.Looduses viibimisega alustasime ka meie Mustamäe koguduse lastetöö hooaja sel sügisel. Eelmisel aastal matkasime Raplamaal Mukri rabas, jõulude eel Savi talus Lääne-Virumaal, suvel Naissaarel ning nüüd oktoobris Tallinnas Pääsküla rabas. Kuna “kõik on uus oktoobrikuus”, oli raske ennustada, mitu pere üleskutsele vastab ja “omadega rappa” tuleb. Olin ootusärev.Tollel laupäeva hommikul aknast välja vaadates ja bussi peale jalutades tibutas vihma, kartsin, kas ilm ehk meie seiklust ära ei riku. Bussi peale jõudes tervitas mind neli rõõmsat nägu - Helis ja Kersti, Carola ja Kelly. Matkaraja alguses kohtusime veel Tiina, Olesja ja Estreiaga. Matka alguseks oli vihm kadunud ja selle asemel kaunis sügispäike, mis veel seda allesjäänud sügisilu aitas märgata ja rõõmu tunda. Lastel oli rajal tore koos olla ning ka täiskasvanud said omavahel mõtteid jagada. Muuhulgas korjasime üles ka tee ääres vedeleva prahi.

M a t k a m i s e v a h e a j a l t e g i m e s ö ö g i p a u s i ning jagasime ü k s t e i s e g a kaasatoodud söögipoolist. Kiriku lastetöö alguse puhul oli vaatetorni otsas pärast keha kinnitamist ka väike Piiblitund. Kamba peale saime meenutatud suvises lastelaagris jutustatud ja näideldud Piiblitundi Taavetist ning lugesin ette ühe Loojat ja loodust ülistava psalmi, number 104. Tagasiteel märkasime veel rohkelt inimesi, kes olid ilusa ilmaga loodusesse tulnud, kuid meie rajal oleku ajal oli piisavalt rahulik. Olen tänulik igale osalejale ja eriti Taevasele Isale tema hoolimise ja armastuse eest, et meile nii kauni looduse ja neli aastaaega on kinkinud, ning meile avatud meele seda kõike märkama ja nautima! Järgmiste seiklusteni!

Lastetöö hooaja algus pääsküla rabas19.10.2019, tekst Maris Kuldkepp, foto erakogu

VAIMULIKE KÕNETUNNID KOKKULEPPEL:Tiina klEmEnT – koguduse õpetaja; e-post: tiina.klement@hotmail.com; tel: 5373 0718Jaan lahE – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: usundiuurija@gmail.com; tel: 516 7724ÜllE REimann – koguduse diakon; e-post: mustamae.kogudus@gmail.com; tel: 5664 6029imBi aRRO – diakon emeeritus; e-post: imbiarro@gmail.com; tel: 551 7970Lastetöö juhendaja maris kuldkepp – e-post: kepamaris@hotmail.com; tel: 5672 6863

(liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto: EE241700017003221206 (mustamäele kiriku ehitamise heaks) koduleht: www.eelk.ee/mustamae E-post: Mustamae@eelk.ee ja mustamae.kogudus@gmail.comkoguduse aadress: Kiili 9, Tallinnmagda misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, II korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: magdapood@gmail.com; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana maria Unga, keeletoimetaja auli Tohv

kuukava november 2019

01.11 Christoffer Reintam03.11 Carola Alliste05.11 Madli Lilliorg08.11 Jekaterina Vdovitšenko12.11 Adrian-Esben Arro13.11 Adeele Koppelmann13.11 Aliide Tamm17.11 Tuule-Liis Türner24.11 Aave Rebane24.11 Tambet Kaitel

Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale POsTkasTi tellida, siis palun andke

oma soovist teada e-posti aadressil Mustamae@eelk.ee või mustamae.kogudus@gmail.com.

Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti saab seda lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.

Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15

10.11 jutlustab vend Philip Taizést• 24.11 tähistame koguduse 9. sünnipäeva•

Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (03.11 ja 01.12) kell 12Eine Piibli ja palvega teisipäeviti kell 12

kOgUdUsEs TOimUB:L 09.11 kell 17 Palvus Taize lauludega Tallinna Toomkirikus. Osaleb vend Philip Taizest. Peale palvust kohtumine vennagaP 10.11 kell 12 LastekirikT 12.11 kell 18.30 Koguduse palveõhtuN 21.11 kell 12 Elurõõmsad ja tegusadE 25.11 kell 18.30 Loeng teemal “Mis on lunastus?”, millele järgneb armulauaga palvusN 28.11 kell 18.30 Piibliseminar tekstile Mt 25: 31-46L 30.11 kell 19 Advendipalvus Taize lauludega Nõmme Rahu kirikusLEERITUNNID: kokkuleppel15/16. novembril noorteõhtu Marise juures. Täpsem info Maris Kuldkepilt: kepamaris@hotmail.comKoguduseruumide korrastamine teisipäeviti kell 14-16.

Õnnitleme sünnipäeval!

Created by Freepik