MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 39 (1102) 29. oktoober 2014 Hind 0,32 eurot

TÄNA LEHES:• Hõimuteemat avas Preeria

koda. Lk 2 • Aasta koolitaja on Liina

Langi. Lk 3• Varbola kool otsib uusi

õpetamismeetodeid. Lk 4• Märjamaa vald võimaldab

lepitusteenust. Lk 5

Raplamaa Sõnumites Käsitöölast toimetav Haldi Ellam proovib viltimise ise järele.

Klaasimosaiigi töötuba Teenusel. Fotod: Reet Saar

Nädalavahetusel laotusid meistrite aasta pu-hul üle kogu Eestimaa käsitöökojad. Märjamaa käsitööhuvilised naised alustasid juba reedel, et viltida endale pildiga kott.

Laupäevaste töötubade korraldaja oli MTÜ Rapla käsitöö- ja kunstiselts. Märjamaa rahva-maja Ly galeriis oli võimalus rahvuslikke paelu punuda, niplispitsi proovida, õppida tundma Haapsalu salli kudumise peamisi reegleid, nu-ppude kudumist ja eri materjalide kasutamist pitsikudumisel. Siidimaali töötoas olid eriti agarad just lapsed. Sai proovida nõelviltimist, samuti angoorajänese villa kraasida ja ked-rata. Taaskasutusideid andsid teksariidest tooted. Rahvarõivaste valmistajad tikkisid usinalt ja olid välja pannud omavalmistatud kaunid komplektid. Ly galerii oli teistegi too-dete näidiseid täis.

Samalaadne päev oli esimest korda ka Tee-nusel, kus osalejaid oli üle 30. Siingi sai ideid taaskasutuseks: vanast uus – kotist vaibani, punuti paberist korve ja lilli, meisterdati rõõ-mupalli ja prooviti Tiffani tehnikat. Laste-nurgas sai joonistada, värvida ja meisterdada. Oli avatud ka väike kohvik. Korraldajad Kristi Algma ja Teenuse Naiste Ühendus jäid tule-musega rahule.

Reet Saar

Märjamaa kirik jäädvustati postkaartideleTänavu oma esmamainimise 650. aasta-päeva tähistanud Märjamaa on saanud te-maatilise postmargi kõrval veel ühe kohali-ku märgi võrra rikkamaks. Pühakojaga oli seotud esimene viide asulale ja kirik on jätkuvalt Märjamaa alevi kõige tuntum objekt. Suvel joonistasid ja maalisid kirikut kohaliku kunstikooli õpilased õpeta-ja Anne Aaspõllu juhendamisel. Nende töö-dest valiti välja neli – kaks välis- ja kaks sise-vaadet –, mille järgi trükiti postkaardid.

„Väga raske oli valikut teha. Oleks soovi-nud rohkem töid välja valida,“ tunnistas ki-rikuõpetaja Illimar Toomet. Kaartideks saa-nud tööde autorid on Birgit Vahemets (13), Inger-Berlissa Kaugemaa (14), Karl Männik (14) ja Alondra Saar (14).

Postkaardid trükiti Kuma trükikojas, iga kaarti 500 eksemplari. Väljaandmist toetas SA Luterliku Kiriku Toetusfond.

Kogudus soovib kaartidega oma eakaid liikmeid meeles pidada, aga neid saavad osta ka kõik soovijad. Kaardid on müügil Märjamaa raamatukogus, rahvamajas ja Tiina lillepoes.

Birgit Vahemetsa kujutatud Märjamaa kiriku sisevaade.

Käsitöökodades sai õppida uusi oskusi

29. oktoober 20142 Märjamaa Nädalaleht

Naksitrallide lasteaias kõlasid sügislauludJuba kaheksandat korda toimus Rapla Naksi-trallide lasteaias maakonna „Sügislaulude päev“ viieaastastele lastele.

Märjamaa Pillerpalli lasteaia mudilased on osalenud laulupäeval üle aasta. Sellel sügisel valiti viieaastaste laste seast välja Karikakra rühma tüdrukud Caileen Rapp ja Rebecca Kasela, kes ei jätnud oma rõõmu väl-jendamata.

Üheksa lasteaia 22 laululast istusid ootusärevalt toolidel, õpetajad nende selja taga ja ootasid oma esinemisaega. Rõõm-sasilmsed kauni häälega lapsed laulsid vihmast, seentest, värvilistest lehtedest ja sügisrõivastest. Kahel lapsel oli kaasa võetud vihmavari, paljud lapsed ilmestasid oma laulu liigutustega. Caileen ja Rebecca esitasid

Riine Pajusaare sügislaulu „Vihmaballett“. Iga laps sai tänukirja ja väikse kingituse.

Peale kontserti ootas kõiki osavõtjaid suur kommikauss ja ühismängud. Õpetajad aru-tasid tulevikuplaane ja vahetasid repertuaari puhketoas. Lapsed olid tänulikud kuulajatele ja valmis kohe uuesti mikrofoniga esinema.

Pillerpalli lasteaia muusikaõpetaja Eve Olgo

Pillerpalli lasteaeda esindasid laulu-lapsed Rebecca Kasela ja Caileen Rapp. Foto: Ülle Vahtra

Varbola aedkoolis pööratakse suurt tähele-panu rahvakalendri täht-päevadele. Hõimupäeva tä-histamise võttis lasteaia- ja koolipere seekord ette ko-dulähedaselt – mindi sügis-rännakule Varbola külje all asuvasse Preeriakotta.

Vaatamata kõledale sügisil-male särasid laste silmad rõõm-salt, kui neid võttis vastu endine kõrgushüppaja Marko Alekse-jev, kes metsade keskele vahva Preeriakoja on rajanud. Enne sinna jõudmist käidi ohvrikivi juures, kus igaüks võis kivile mi-dagi jätta, oli see siis hea sõna, sent või leivakäär.

Preeriaindiaanlaste laag-riplatsile jõudes kutsus Marko lapsed tipisse hõimutundi. See on indiaanlaste kaasaskantav tuule ja veekindel ning lume ja külma eest kaitsev püstkoda. Kõik sättisid end mõnusasti rin-gi ning olid põnevil. Et soojem oleks, süütas Marko lõkke, mitte küll vanade indiaanlaste moodi kahe puutükiga, vaid kasutas tänapäevaseid vahendeid. Püst-koda täitus kiiresti sooja õhu ja mõnusa suitusvinega.

Nüüd asuti kuulama. Lapsed said teada, et hõimlased oskasid tuld süüdata iidsel kombel kahe puutüki abil. Toit söögilaule tuli ikka metsast ning selleks

tuli suurt vaeva näha. Peeti ka paastuaega. Et sööki oleks kogu aeg varuks, kuivatati liha ning pandi sinna sisse ka rasva. Puid nimetasid vanad indiaanlased aga püstiseisvateks rahvaks. Üha rohkem saab kinnitust, et puud ka omavahel suhtlevad. “Hõimudel olid vanasti oma märgid. Kui vanasti oli hõim tuntav ka riiete järgi, siis täna-päeval see reegel enam ei kehti ja hõimusid riiete järgi ära tunda ei saa, “ lisas Marko.

Algsed tipid õmmeldi kokku piisoninahkadest. Selleks ku-lus kuni viieteistküme looma nahk, mis kinnitati 12–20 lati-le, millega moodustati ümara põhjaplaaniga koonusekujuline eluruum. Selles magati, tehti

süüa ja vesteldi. Veel 150 aasta eest oli see kasaaskantav elamu Põhja-Ameerika tasandikel rändavate inimeste parim või-malik elamu.

Lastel oli palju teemaga seotud küsimusi. Poole tunni möödudes olid nad palju targe-mad ja teadlikumad. Seejärel püüti aga ise indiaanlaste ellu sukelduda ning selle tarvis oli Marko ette valmistanud män-gu, kus tuli mammutijahti pi-dada. Täpsusmängus tuli tabada tennisepallidega spetsiaalseid avasid ning kui pall auku kuk-kus, selgus, kas oled saanud saagiks jänese või suure piisoni.

Preeriakojal oli kuu aega tagasi väike juubel, sest kümme aastat tagasi valmis seal esime-

ne tipi. Siis pandi seda üles pool päeva, nüüd saadakse hakkama poole tunniga.

Kuna lastele oli külaskäik Preeriakotta väga huvitav, siis tulevikus minnakse sinna kind-lasti veel. Siis juba loodusehääli kuulama ja miks mitte ka üks põnev laagripäev indiaanlaste kombel läbi teha. Ööhäälte kuulamine on Aleksejevi sõnul populaarne just seetõttu, et inimene saab lasta oma mõt-ted rändama ja tajuda maa-ilma hoopis teise nurga alt. Ka lastele oleks see suureks vahel-duseks tänapäeva tehnikavidi-nate asemel. Et saada sõbraks loodusega, pole vaja palju: kui üks öögi veeta maailmas, mis sind igapäevaselt ei ümbritse, saab inimene, on ta suur või väike, paraja annuse energiat ja avastamisrõõmu.

Varbola kooli ja lasteaia pe-dagoogid teevad palju, et avar-dada laste silmaringi. Hiljuti käidi Tallinna teletornis ja sky-pargis. Mõttes on korraldada üks tore päev metsaradadel rändamiseks ja loomajälgede avastamiseks koos jahi- ja met-sameestega. Järgmise kuu lõpus õnnestub ehk kiigata TV3 majja ning teada saada, kuidas üks või teine telesaade valmib. Ehk õn-nestub kohtuda ka mõne tuntud telesaatejuhiga.

Piret Linnamägi

Hõimuteema avanes Preeriakojas

Mammutipüüdmismängu põnevus- ja tabamishetked.Foto: Piret Linnamägi

29. oktoober 2014 3Märjamaa Nädalaleht

Läinud nädalal tunnustati Kärus Raplamaa täiskasva-nud õppijaid ja koolitajaid. Aasta koolitajaks tunnistati kolme nominendi hulgast käsitöömeister Liina Langi Märjamaalt. Õigupoolest on tema „ärinimi“ Liina Gav-rilov Rees Käsitöö FIE.

Liina on FIEna töötanud neli aastat, kuid aktiivselt on ta käsi-tööga tegelenud kaheksa aastat. Kui käsitöö hakkas riigiametis olles üle pea kasvama, tegi nai-ne elus kannapöörde. „Muidugi oli see risk, aga see oli väga õige samm,“ ütles ta veendunult.

Ta lemmikuks on erinevate pitside kudumine. Liina nobeda-te varraste vahelt on tulnud õhu-lisi salle ja kauneid pruutkleite. Uueks huviks on saanud taime-dega värvimine – potike haudub omasoodu ja selle kõrvalt saab kududa.

Ta on ise mustreid loonud ja inspiratsiooni selleks võivad anda rahvariidevöödki: „Seal kui teised näevad geomeetrilist mustrit, näen mina pitsi.“ Käsi-töömeistril on palju tellimusi, aga selle kõrval naudib ta väga teiste koolitamist. Liina ütles oma õpetamislaadi kohta, et ta on püüdnud teisi koolitades vältida neid miinuseid, mida ta oma elus kohatud koolitajate puhul on kogenud.

Rahulik ja asjatundlikJärgnevalt on kasutatud teksti, mille kirjutas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tegevjuht Monika Plaser, esitades Liina tunnustamiseks.

Liina õpitoad on alati meel-dejääv kogemus. Tema rahulik ja professionaalne olek loovad tundides meeldiva ning posi-tiivse meeleolu. Kõiki osalejaid julgustatakse küsima. Ta kutsub arutelule pildimaterjali abil või nüansirikkaid küsimusi esita-des. Ükski küsimus ei ole rumal või vastuseta jätmist väärt.

Õpetaja läheneb õppijatele individuaalselt, järgides igaühe õppimis- ning kudumiskiirust, on väga julgustav ka aeglase-mate omandajate suhtes, suudab

grupi tempot ühtlustada. Igaüks saab kindlasti vähemalt korra kiidetud, kuid vajadusel antakse kõigile ka konstruktiivset krii-tikat.

Ta jääb edaspidiseks suht-luseks alati meilitsi kättesaada-vaks, see toetab kursustel omandatut. Plussiks on põhja-likud koolitusmaterjalid, mis sisaldavad ka rikkalikku lingi-kogu.

Õpetaja innustab juurde lugema, uurima ja ka kahtlema selles, mis lõpliku tõena kirja pandud ja pakutud on. Ta toetub muuseumides leiduvatele pitsi-dele, tutvustab neid ja kutsub ka kursuslasi edasi uurima. Suudab tekitada huvi ka keerulise suht-lemisstiiliga õppijates.

Liina osaleb erinevatel kon-kurssidel ja koolitustel ning on põhjalik kirjandusega töötaja (ka võõrkeelsega), võrreldes eri-nevaid pitsikudumistraditioone. Ta suhtleb oma ala meistritega ning ei karda rohkelt küsida.

Liina on läbinud täiendus-õppeprogrammi „Käsitööga tööle 2“, käinud ettevõtluskooli-tustel, õppinud brändi loomist eksportijatele ja interneti-turundust. Tänavu alustas ta Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis õppimist tekstiilkäsitöö erialal. Kavas

on omandada ka täiskasvanute koolitaja kutse.

Liina peamised koolitused on olnud Haapsalu salli kursus, pitsikudumiskursus algajatele ja taaskasutusmaterjalidest (plastpudelitest) ehete val-mistamine. Kõik nimetatud on olnud väga edukad.

Liina ja tema õpilased on mitmetel aastatel osalenud Haapsalu Sallipäevadel salliku-dumisvõistlustel. Tegutsedes väikeettevõtjana, pakub Liina koolitusi kogu Eestis. Ta on koolitanud mõne aastaga enam kui 300 käsitööhuvilist, seal-hulgas jaganud teadmisi Rapla maakonna käsitööõpetajatele ja lähivaldade käsitööringidele.

2012. aastal toimus Liina isiknäitus Kehtna raamatu-kogus, kus olid väljas taaskasutusehted.

Liina töid on kajastatud raamatus “Kuldaväärt kudu-mid” (Pegasus, 2012), ajakirjas Käsitöö avaldati 2013. aastal sallikudumise õpetus ja kolm originaalmustrit.

Liina peab käsitööblogi, kus saab täiendavat infot tema tege-miste kohta. Seal on ka salliku-dumise nipinurk ning lehekülg Liina poolt loodud uute pitsi-mustritega.

Liina on alati nõus kõigis ettevõtmistes nii nõu kui jõu-ga kaasa lööma ja tema asjalik loomus on igale ettevõtmisele boonuseks!

Monika Plaser

Raplamaa aasta koolitaja on Liina Langi

Aasta koolitaja Liina Langi näitab salli, mille mustri ta ise on loonud, “tõlkides” Rapla kihelkonna vöökirja mustri pitsi “keelde”. Foto: Reet Saar

Head käsitöö ja rahvarõivaste tegijad!

Saame kokku 30.10 kell 18 ja hakkame tikkima Märjamaa rahvarõivapluusi. Võta kaasa raam tikkimiseks. Kel on huvi teha lapitehnikas vardakotti, siis oled samuti teretulnud. Osalemistasu 5 eur.

6.11 kell 14.00 sõidame Mardilaadale. Huvi korral võta ühendust Eve või Tiinaga.

13.11 kell 19 ja 27.11 kell 19 toimub Märjamaa rahvamaja käsitööklassis jõulueelne

MARMORISEERIMISTEH-NIKAS PORTSELANIMAALI õpituba. Valged nõud võib ise kaasa võtta, valik on ka rahvamajas. Juhendab käsi-töömeister Maarja Jõevee. Vajalik eelregistreerimine.

Info ja registreerimine tel 5615 7757 Eve Burmeister

Laste loovusring algab kolmapäeviti 14.30 ja neljapäeviti 15.00. Seekord teemaks Premopilt sulatatud pudelile (vallatu vitraaž). Õp Eve

29. oktoober 20144 Märjamaa Nädalaleht

Kuidas tänapäeva koolis õpilasi tunni tegevustesse rohkem kaasata, on üsna paljude õpetajate peamurd-mise koht.

Kaasaegne nägemus õppi-misest ja õpetamisest rõhutab, et õppimine on protsess ja õp-pimise juhtimine keskne stra-teegia. TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter viitab kultuurilehes Sirp (18.09, 2014) sellele, et muutunud õpi-käsitluses on õpilane ise ak-tiivne – teeb, uurib, katsetab, eksib ja alustab uuesti, tema õpikogemus ei piirdu vaid tui-ma kuulamise ja äraõppimisega, vaid on vaheldusrikas ja mitme-kesine.

Üheks selliseks muutu-va õpikäsitluse võimaluseks on animatsiooni loomine, kus autori eneseväljendus praktilist kasutust leiab ning on abiva-hendiks õpetamisel ja õppimisel. Animatsioon õppeprotsessis ei ole tänasel haridusmaastikul suur uudis ja eriline ettevõtmi-ne. Internetist võib leida palju erinevaid laste tehtud multi-filme, küll lame- ja ümarnu-kkudena või piksillatsioonide-na (filmitakse kaadrikaupa ja iga kaader pildistatakse eraldi ning järjestikku pilte kuvades luuakse animatsiooni efekt). On ka filme, mis algusest lõpuni laste enda looming.

Animatsioon on kohati üsna keeruline filmiliik, sest see, kui-das ühest ideest saab värvikate tegelastega liikuv pilt, mis jutus-tab autorite lugu, näib olevat üs-nagi aega ja planeerimist nõudev

protsess. Siiski on Eesti haridus-maastikul õpilasi ja õpetajaid, kes ei ole mitte kunagi anima-tsioone teinud ning nende jaoks on see väga suur uudis, elamus ja kogemus, mille läbi õppida ning mitte ainult animatsiooni-de tegemist.

Animatsioonipäev koolisJust üks selline koolipäev, mis kandis nime ANIMATSIOONI-PÄEV, oli väikeses külakoolis Märjamaa vallas Varbolas.

Animatsioonide tegemine võimaldas väikese kooli koos õpilaste ja õpetajatega kaasa-ta nii, et õpilased õppisid ise ja õpetasid õpetajaidki. Julgen soo-vitada igal koolil leida oma ma-jas üles muutunud õpikäsitluse elemendid ja neid võimendada. Sellisel moel on võimalik suuna-ta õpilasi iseseisvalt mõtlema ning seeläbi mõistma ja omaks võtma õpetatava sisu. Samuti saab muuta tunde õpilaste jaoks huvitavamaks ja põnevamaks.

Varbola koolis on sellega algust tehtud. Püüame roh-kem vaadata oma tegevusi just muutunud õpikäsitluse konteks-tis. Näiteks on liitklasside näol loobutud ühevanuseliste laste klassidest, et õpilased saaksid õppida individuaalses tempos, üksteist toetades ja õpetades, saades seejuures elus vajalikke koostöökogemusi.

Animatsioonipäev võimal-das kujundada koolipäeva üm-ber. Loobusime 45-minutilistest ainetundidest ning rakendasime pikemat, süvenemist võimalda-vat ja probleemide olemusest tervikpilti loovaid õppesessioo-ne ega hakkinud õppeprotsessi

seosteta ainespetsiifilisteks tükkideks (viidates Vinterile, 2014). Muutuva õpikäsitluse-na näeme kindlasti õuesõpet, mis meie paikkonnale iseloo-mulik. See on üks paljudest võimalustest õpetamismeeto-dite mitmekesistamiseks ning õpilase loomulikule õpikeskkon-nale ning igapäevasele reaalsele elule lähemale viimiseks.

Idee seostada igapäevaselt õpitav animatsiooniga tekkis õpetajate algatusel. Eesmärk oli läheneda õppekavale kaas-aegsete õppemeetoditega, järgi-des sealjuures õppeprogram-mi (eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, kunst). Samas pakkuda õpilastele võimalust uurida ja tutvuda animatsiooni tehnoloogilise poolega ning tehnoloogiat klassis kasuta-da. Animatsioonipäeval said õpilased selgeks, et multifilmi tegemiseks läheb esmalt vaja lugu (mõtet, ideed, mida öelda tahetakse), selgeks said ka

olulisemad filmi- ja fotograa-fiamõisted. Samuti õppisid lap-sed, et animatsioonis saab teha asju, mida päris elus teha ei saa ning kõik, mis animatsiooni sisse pandud, ei ole päris ja seda ei maksa uskuda.

Igapäevaeluks vajalikud oskusedKõige rohkem omandati sel päe-val sotsiaalseid oskusi igapäe-vaeluks.

Nt koos tegutsedes hea-de käitumistavade järgimist. Püsivuse, iseseisvuse ja ees-märgistatud töö ning valikute tegemise oskust. Üksteist toe-tavate ja väärtustavate suhete kujunemist teineteise vahel. Oskust hinnata inimsuhteid ja pidada kinni kokkulepetest. Kasutada eakohaseid rühmatöö võtteid, väärtustada kunstiloo-mingut ja suuta end kunstiva-hendite abil väljendada.

Eraldi toon aga välja oskused õppeainete kontekstis, mis oli õpilasteni viidud animatsiooni vormis. Matemaatika – valmis-olek mõista ning kirjeldada va-litsevaid loogilisi ja ruumilisi seoseid, samuti aja planeerimist. Viimast tuli oma võttegrupis õpilastel jälgida, kuna tähtajad olid tegelaste valmistamiseks ja üles pildistamiseks endale seatud. Rõhutati täpsuse, järje-pidevuse ja aktiivse mõttetöö olulisust kogu protsessi vältel.

Eesti keel ja kirjandus – oli ülesanne animatsioonis mõel-

Elyna Nevski ja õpilased toimetamas. Foto erakogust

Alustame Raplamaa Aasta Tegu 2014 otsinguid. Kui teil on silma ja südamesse jäänud Rap-

lamaal tegutsevaid vabatahtlikke ja heategija-id inimesi, mittetulundusühinguid, ettevõtteid, sihtasutusi või organisatsioone, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on käesoleva aasta jooksul mõju-tanud kohalikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse kodanikuühiskonna aktiviseerumisele ja edendamisele Raplamaal, siis andke sellest meile teada.

Juba 10 aastat on Rapla maavalitsus ja Rap-lamaa arendus- ja ettevõtluskeskus tunnustanud

tublisid tegijaid. Eelmise Aasta Tegu tiitliga pär-jati Kohila Mõisakool.

Kandidaatide esitamiseks konkursile “Rap-lamaa aasta tegu 2014” täitke taotlusvorm, mille leiate RAEKi kodulehelt www.raek.ee tunnus-tamise alt. Samas saate tutvuda ka statuudiga.

Täidetud taotlus saatke 17. novembriks e-kirjaga: karin@raek.ee või paberkandjal: RAEK, Tallinna mnt 14, 79513 Rapla.

Nominentide tunnustamine toimub 11. det-sembril Kohila Mõisakoolis.

Väike maakool otsib kaasaegset õpikäsitlust

Esitage kandidaate aasta teo konkursile

29. oktoober 2014 5Märjamaa Nädalaleht

Raplamaal pakutakse perelepitusteenustTartu-, Jõgeva- ja Raplamaal algas tänavu augustis pro-jekt, mis kestab 2015. aasta augusti lõpuni. Selle ees-märk on perelepitusteenuse arendamine, laiaulatuslik perelepitusalane teavitustöö ja perelepitajate ning koha-like omavalitsuste töötajate täiendkoolitamine.

Projekti raames pakutakse perelepitusteenust koostöös 18 kohaliku omavalitsusega kolmest maakonnast kokku 700 tundi. Toimuvat rahastab Ko-danikuühiskonna Sihtkapital ja Šveitsi Vabaühenduste Fond.

Perelepitusteenus on pere-dele tasuta ja teenusele suunab kohaliku omavalitsuse töötaja.

Projekti juhib MTÜ NAK Car-pe Diem, projekti koordinaator on Aila Rajasalu (aila@mtycar-pediem.eu).

Raplamaal on perelepitus-

projektiga seotud järgmised val-lad: Kaiu, Kohila, Raikküla, Keht-na, Märjamaa, Rapla, Järvakandi, Juuru ja Vigala vald.

Mis on perelepitus?Perelepitus on teenus, mille ees-märgiks on kokkulepe vanemate vahel nende alla 18-aastase lap-sega seotud õiguste ja kohustus-te suhtes.

Perelepituse eesmärgiks on lapse huvisid arvestavad ja koostööl põhinevad vanemlikud suhted.

Lepitaja juhendab ja suunab osapooli leidma lahendusi eri-meelsustele.

Perelepituses lahendatakse küsimusi seoses laste edaspidise elukohaga, suhtlemise korral-damisega lahus elava vanemaga,

vanemlike kohustuste ja elati-sega või vanavanemate ja su-gulastega suhtlemisel.

Perelepitaja on erialase ettevalmistusega erapooletu spetsialist, kes vahendab läbi-rääkimiste protsessi. Selle põhi-mõtteks on vanemate vabataht-lik osalemine, laste vajaduste, soovide ja tunnete arvestamine ning vanemate hea tahe infor-matsiooni jagamisel ja koostöö tegemisel.

Perelepituse seansside arv sõltub osapoolte koostööst ja kohtumiste vajadustest kokku-leppele jõudmiseks. Üks koh-tumine kestab tavaliselt 90 minutit. Lepitusprotsess lõpeb üldjuhul kokkuleppe või kokku-võttega seanssidel toimunust.

Perelepituse kohta saab lugeda veel MTÜ NAK Carpe Diemi kodulehelt www.mtycar-pediem.eu ja Eesti Lepitajate Ühingu kodulehelt www.lepitus.ee.

Lepitusse tulla juhul, kui• laste elukorraldusega on probleeme, millele omavahel la-

hendust ei leita• on soov kokku leppida ja lähtuda oma laste huvidest• soovitakse säilitada võimalikult head omavahelised suhted ka

lahus elades• tahetakse vältida kohtuvaidlusi ja sellega seotud kulusid

Perelepituse kasu:• lapsel säilib suhe mõlema vanemaga• kindlustunne tuleviku suhtes• kokkuleppel põhinev toimiv lahendus annab võimaluse osa-

pooltel endil võtta vastu otsuseid• annab kogemusi erimeelsuste lahendamiseks edaspidi• kui vanemate omavaheline koostöö sujub, on lapsed õnneli-

kumad

da oma lugu, leida enda jaoks tegelane ning idee teistele nö maha müüa. See hõlmab eesti keele ainevaldkonnas eneseväl-jendust argiolukorras ning ea-

kohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Õpitakse krii-tiliselt hindama ja kriitiliselt mõtlema ning analüüsima, tege-ma järeldusi ja neid põhjendama.

Positiivsed näitedKunstis said õpilased väljendada oma loovust, sest tegelaste loo-mine osutus disainirohkeks protsessiks.

Mõnigi õpilane oli oma loo-vuse ja initsiatiiviga nii ennast kui kaaslasi positiivselt üllatav. Loodusainete puhul selgus, et õpilaste plaanid kaldusid anima-tsiooni teostamisel loodusõ-petusest juba loodusteaduste valdkonda, kus tulid teemadena sisse ka füüsika, keemia ja bio-loogia seaduspärasused.

Oma abistava käe ulatas meile Varbola kooli vilistlane Elyna Nevski, Tallinna Ülikooli meediakasvatuse ja haridusteh-noloogia lektor. Kunagine õpila-ne jagas tänastele õpilastele kogemusi, luues seega tihedama sideme kooli, kasvava põlvkon-na ja ühiskonna vahel.

Varasemad kogemused on näidanud, et juba ühest seesugu-sest koolipäevast võivad saada alguse väga põnevad ideed nii õpilaste, kooli kui õpetajate jaoks. Päeva lõpus poetas mõ-nigi õpilane vaikselt oma soovi ja huvi saada kas operaatoriks või filmitegijaks. Mis oli õpeta-

jate jaoks tähtsaim sel päeval? Esile tulid lapsed, kes suures koolis enda ujeduse tõttu või muul põhjusel tahaplaanile seavad. Ja üksmeel, mis sel päe-val õpilaste silmist ja südameist kiirgas, teeb igale õpetajale vaid head meelt.

Varbola kool liigub samm-sammult muutuva õpikäsitluse poole. Animatsiooni loomine on näide sellest, kuidas väikeses koolis tuleb õpilase individuaal-ne eripära esile ja unikaalsus on rohkem väärtustatud. Kõiki ei püütagi vormida ühesuguseks, keskmiseks inimeseks. Väärtus-tatakse asjaolu, et tööeluks va-jalikud oskused on ainealastest päheõpitud teadmistest olu-lisemad ning kindlustavad parema toimetuleku igapäevae-lus ja tööl. Seetõttu näen muutu-nud õpikäsitluse kontekstis rõhku sellel, et teeme ise, mitte ärme oota, et keegi tuleb ja teeb meie eest.

Eli Laaser, Varbola laste-aia-algkooli õpetaja ja TLÜ Pedagoogilise Seminari õppejõud

29. oktoober 20146 Märjamaa Nädalaleht

Kunda mitte eriti suures, kuid õdusas ja armsas klubi-hoones toimusid Eesti meis-trivõistlused lamades surumises noorte, juunioride ja veteranide klassides.

Alustasid veteranid ja siin tegid kahes vanemas vanuseklassis ilma Märjamaa SK esindajad. Kokku oli vaid neli võistlejat, neist kolm Mär-jamaalt. Kogu nelik on osalenud nii Euroopa kui ka maailmameis-trivõistlustel, kolmel ka tiitlivõidud rahvusvahelistelt võistlustelt ette näidata!

Võidukad oma kehakaaludes olid Heino Maiste ja Kalev Teder M3 vanuseklassis. Mihkel Laur-its oli küll ainus võistleja M4 vanuseklassis, kuid just tema juhatas seekord sisse Eesti rekordite püstitamise kaskaadi, surudes teisel katsel üles kangi raskusega 135 kg. Peale pikemat vigastuspausi oli see talle kolmas võistlus, kus lamades suru-mise rekord järjepanu paranes. Vanuseklassi absoluutse võitja karikas sai auga välja teen-itud. (Vahemärkusena: paneb imestama osa spordijuhtide

lühinägelikkus selles osas, et kui võistlejaid või võistkondi on vähe, siis võitjale pannakse seda tihtipeale miinuseks või isegi süüks!)

Meie juuniorid seekord esindatud ei olnud, kuid noorteklassis alustav Kristo Kaljumaa pani -66 kg ke-hakaalus maha ümmarguse tähise: ta surus üles täpselt 100 kg-se raskuse ja tuli sellega ka Eesti noortemeistriks. Igati tubli tulemus noorelt, kes vaid pin-napealselt selle spordialaga seni kokku puutunud.

Juba 8. novembril toimuvad Märjamaal koos Rapla maakonna MV-ga ka Eesti MV veteran-ide klassis. Sinna on oodata tugevate omade kõrval ka väga kiiresti arenevaid nooremate vanuseklasside staare, mis peaks ka laiemale spordipub-likule huvipakkuv olema. Koh-tumiseni Metsanurga võimlas, kuhu on oodatud ka kõik need, kes ühel või teisel viisil saavad kaasa aidata selle pika võislus-päeva õnnestumisele!

Spordiveteran Mihkel Laurits

11. oktoobril toimusid Tapal maadlusvõistlused. Osalejaid oli üle 130. Lisaks Eesti klubidele oli lisaks tulnud soomlasi, lätlasi ja leedulasi, Venemaad esindasid Pihkva ja Rostovi maadlejad.

Täiskasvanute kehakaalus -59 kg saavutas III koha Markos Merisalu. Sama koha sai Raido Liitmäe -85 kg kaalus.

Tüdrukute -40 kg kaalus oli võidukas Triinuly Veimann. Kuni 17a poistest võitis esikoha Ardo Pajur -85 kg kaalus. II koha -76 kg kaalus sai Hannes Välis ja III koha -85 kg kaalus Lembit Loo-dus. Oma kehakaalus saavutasid 5. koha Andreas Välis ja Urmis Veimann.

Samal ajal toimus Türil va-

bamaadluse turniir, kus maad-les edukalt Kivi-Vigala maadleja Romanis Siiman. Ta saavutas kehakaalus -33 kg teise koha 13 maadleja konkurentsis.

19. oktoobril maadlesid MK Juhani noored Jõgeval aja-leht Vooremaa auhindadele.Võistlesid 2003. a sündinud ja nooremad ning 1999.–2002. a sündinud. Seekord oli kohale tulnud 122 võistlejat üle kogu Eesti. MK Juhanil oli väljas 11 võistlejat.

Vanemas vanuseklassis võitsime 3 esikohta. -66 kg kaalus võitis Andreas Välis, -73 kg kaalus Hannes Välis ja -85 kg

Jacomo Noe, kõik V-Vigalast. Teise koha saavutas Sander

Roosileht -53 kg kaalus. III koha said Jarmo Vanmik -59 kg ja Silver Roosileht – 73 kg kaalus, kõik Märjamaalt.

Nooremas vanuseklassis võitis esikoha -20 kg kaalus Ras-mus Kuik ja III koha Aron Aun, mõlemad Vigalast.

Nendel võistlustel peeti ka võistkondlikku arvestust. Esikohale tuli MK Juhani võist-kond 47 punktiga, II koht Tapale 33 punktiga. See oli teist aastat järjest, kui meile tuli võit.

Harri Koiduste

MK Juhan sai võistkondliku võidu

Velise kultuuri ja hariduse selts saab kümme!

Kutsume sünnipäevakringlit maitsma

7. novembril kell 19 Sulu külakeskusesse

Meeleolu loovad Märjamaa lõõtsanaisedVelise KHS juhatus

Spordiveteranidest jõutõstjad on heas vormis

8. novembril kell 11.00 Varbola rahvamajas

II sushi koolituse päev

Räägib ja õpetab Jaapanis töötanud ja elanud tippkokk

Marija Lilje Sushimonist. Valmistame nii soolaseid kui

magusaid tooteid.

Koolituse soodushind 15 eurot.

On veel üksikuid vabu kohti! Kiirustage!

Tel 5027322

Varbola kirbuturu aeg lükkub edasi.

Palume vabandust.

29. oktoober 2014 7Märjamaa Nädalaleht

Pühapäeval, 16. novembril kell 15

Sulu külamajasSulbi külateatri

etendus

“Me paneme su lehte”

Pilet 3 eurot, lapsed 1 euro

Komöödia kolmes vaatuses

Lugu sellest, mis võib juhtuda, kui sulemehel

sulg liiga vabalt käes püsib...

TASUB TEADA

Eestis tegutsevate pankade in-ternetipankade klientide ko-guarv ületab tublisti kahe mil-joni piiri ja igapäevased tehingud netipangas on muutunud enami-kule nii harjumuspäraseks, et tihti unustatakse ohud, mis kü-bermaailmas peituda võivad.

Ehkki pankades töötavad kõrgel tasemel andmeturbe spetsialistid ning pangad kaitse-vad servereid ja süsteeme täna-päevaste lahenduste abil, ei piisa sellest veel turvaliseks interneti-panga kasutamiseks. Nimelt ei saa pangad tagada klientide arvutite turvalisust – seda tuleb teha igaühel endal.

Uksest sisse turvaliseltInternetipangas turvalisuse ta-gamine algab elementaarsest – panka sisenemiseks kasutatavad koodid tuleb hoida saladuses. Paroole ei tohi edasi anda isegi mitte lähedastele ning interneti-pangas kasutatav salasõna võiks olla unikaalne ning mujal mitte

kasutatav. Isiku tuvastamiseks tuleb

kasutada turvalisi vahendeid. Lihtsasti kopeeritava koodi-kaardi asemel on märksa turva-lisemad isikutuvastuse vahendid ID-kaart, mobiil-ID või PIN-kal-kulaator.

Arvuti ja tarkvara kaitse ABCEelnevast võib jääda aga vähe-seks, kui arvuti kaitse pole tagatud uuendatud viirusetõr-jeprogrammidega või kasuta-takse illegaalset tarkvara. Ukse küberkurjategijate ees aitab lukku keerata tulemüür ning värskete turvauuendustega operatsioonisüsteem. Veenduda tuleks ka selles, et kasutusel oleks internetibrauseri viimane versioon.

Elu on näidanud, et inimesed ei kipu operatsioonisüsteemi vahetama turvalisuse kaalut-lustel, vaid pigem siis, kui mõni programm või arvutimäng vana süsteemiga enam ei toimi. Võrd-luseks tasuks aga meeles pidada ütlust, et kui hoolid endast, siis

hooli ka oma varast. Võiks kü-sida, et kui turvauuenduste ja toeta operatsioonisüsteemi kasutamine tundub asjakohane, siis kas sama ohutu tunduks ka regulaarselt hooldamata lennu-kiga lendamine? Ilmselt mitte, mistõttu seda ka ei tehta.

XP ohuks igale kümnendaleNäiteks täna veel iga küm-

nenda arvutikasutaja käsutuses oleva Windows XP operatsiooni-süsteemi toetamise lõpetas Microsoft 2014. aasta aprillis. Seetõttu tasuks veel XP-d kasutatavatel pangaklientidel turvalisuse huvides süsteemi uuendada. Uuendamata süstee-mi turvaauke ära kasutades on võimalik arvuti pahavaraga nakatada ning jälgida kasuta-ja toiminguid. Kui arvuti pole kaitstud, ei pruugi turvalisuse tagamiseks piisata ka muidu hästi turvatud internetipangast.

Ain RasvaEesti Pangaliit, SEB IT-valdkonna juht

Internetipanga aitab turvaliseks muuta tark kasutaja Märjamaa Valla Raamatukogus

Eesti kirjanduse näitus “Mida Eestis hetkel avalda-takse ja loetakse (Jankauslik vaatenurk)”

Lastekogus saviringi laste tööd“Siilid” Juhendaja õp Marika Jors

Triinu Toometi “Väike keraamikanäitus”

28.–29. oktoober kell 11.00–18.00Kasutatud raamatute laienda-tud müük Märjamaa Valla Raamatukogu saalis

Seoses raamatukogupäe-vadega on Märjamaa Valla

Raamatukogus 20.–30. oktoobrini

VIIVISEVABA PERIOOD.

5. novembril kell 16.00Arvo Valton Vallikivi „Kogu-tud teosed 24“ esitlus. Tekste loeb Anu Lamp. Soodsalt müügil Arvo Valton Vallikivi teosed.

Märjamaa kalmistu-vaht Hillar Mänd andis teada, et üha rohkem

on hakatud Märjamaa surnuaias urnimatuste puhul kooskõlastama-tult tegutsema. Viima-

ne juhus oli alles sel nädalavahetusel. Ka

tuhastatu puhul tuleb matus kalmistu kontoris registreerida. Infot saab

telefonil 5306 0133.

Sündmused Märjamaa Valla

RahvamajasLy galeriis

Tõnis Saadre fotonäitus “Lilled. Mälestusi suvest”

ja „Märjamaa 650“

31. oktoober kell 10–12 ID-kaartide taotlemine

1. november kell 19 naisrüh-ma Luiskajad 5. sünnipäeva kontsert

3. november kell 19 Jan Uus-põld monokomöödias “Brüsseli kapsas”, piletid 13 € ja 15 €

8. november kell 11 Hõbe-lusikapidu valla kõige pise-matele kodanikele

8. november kell 17 segakoor Rello 20. tegevusaasta kontsert

ja piduõhtu

14. november kell 19 Kontsert “Maria Listra ja keelpillikvartett Prezioso”, pilet 6 € ja 8 €

15. november kell 19 Ott Sepp stand up etenduses “Ott Sepp tõuseb üles”, pilet 14 € ja 16 €

21. november kell 20 Taid-lejate pidu

22. november kell 15 Lõõts-pillipäev ja simman, tasuta

27. november kell 10 SILMA-RÕÕM, eelregistreerimisega

29. november kell 19 Henrik Normann stand up etenduses “ELU ILMA BENTLEYTA”, piletid õpilane, pensionär 13 €, täiskasvanu 15 €

Info ja piletite broneerimine 482 0075 või 5656 4614

Palume kõik broneeritud piletid välja osta nädal enne etendust. Kõik välja ostmata piletid lähevad vabamüüki.

Vaata ka www.marjamaarahvamaja.ee

PolitseiteatedAjavahemikul 18.–21. oktoober varastati Märjamaa alevikus Pärnu maanteel korterist kodutehnikat ja rahakott koos dokumentidega. Kahju on 100 eurot.

23. oktoobril kella 23 paiku löödi Märjamaal Kure tänaval maja hoovis 19-aastast meest.

29. oktoober 20148 Märjamaa Nädalaleht

K 29.10 kl 17.00; 19.00; 21.00 “KIRSITUBAKAS“ EESTI KUUKULGURFILM romantiline draama 1.30 (MS -12) P 2.11 kl 15.00 “VÄIKE NICOLAS“ PRANTSUSE kogupere- komöödiafilm 1.31 EESTI keeles

P 2.11 kl 17.00; 19.00; 21.00 “EI . TOHI . MAGAMA . JÄÄDA .“ USA thriller, müsteerium (K - 12)

K 5.11 kl 17.00; 18.30; 20.00; 21. 30 “KUIDAS MA AA-FRIKAT PÄÄSTSIN“ EESTI dokumentaalfilm 1.18

Täiskasvanud 2.60 eurotÕpilased, üliõpilased, pensionärid 1.60 €Lapsed alla 7 aasta 0.60 €

Vanasti öeldi, et kõik teed viivad Rooma. Tänapäeval öel-dakse sarnasel viisil Jumala kohta, et igaüks jõuab Temani omal viisil. Kui Jumal oleks võrreldav ühe väga kõrge mäega, siis on selge, et kõik teed selle tippu ei vii. Veelgi enam, sellise mäe tippu viib vaid üks kit-sas teerada. See on seesama tee, mida mööda Jumal on meie juurde tulnud. Selle tee nimi on Jeesus Kristus. Teist teed Jumala juurde ei ole. Kes Ta on? Tule ja vaata!

Märjamaa Maarja koguduse LEERIKURSUS algab pühapäeval, 2. novembril kell 13.00

kogudusemajas, Pärnu mnt 26.

Haimre rahvamajas 7. novembril kell 19.00

KOHTUMISÕHTU „Saame tuttavaks“

Külalisteks Mõisamaa ökokogukonna Väike Jalajälg liikmed, kes tutvustavad oma plaane ja

tegemisi.

Pääse 1 €

Rahvamaja poolt vastavalt soovile kohv, tee, morss.Kaasa võtta endale näksimist!

Kallis sõber, ootame SIND rahvamajas!

Info 5561 6926

Pubi Ruut66 lahtiolekuajad

1.11.2014–1.03.2015

E–N 12.00–20.00R 12.00–02.00L 12.00–24.00P 12.00–20.00

Pubi Ruut 66 võtab tööle

klienditeenindaja.

info tel 4896 141 või 5037 997

Märjamaa rahvamajas müü-

gil Raplamaa kalender 2015,

hind 5 €.

Olete oodatud naisrühma Luiskajad

5. sünnipäeva kOntserdiLe

1. novembril kell 19:00 Märjamaa rahvamajja.

Luiskajad

Märjamaa Remondikeskus

• arvutite hooldus ja remont

• Olmetehnika remont• Tootmisseadmete remont• Mehaanikatööd

Märjamaa jaama 5e–R 9:00–18.00l 10:00-15:00

info tel 5807 2620

29. oktoober 2014 9Märjamaa NädalalehtEELK Märjamaa Maarja kogudus

Reede, 31. oktooberUSUPUHASTUSPÜHA18.00 Missa (kogudusemaja)

Laupäev, 1. novemberKÕIKIDE PÜHAKUTE PÄEV11.00 Missa (kogudusemaja)

Pühapäev, 2. novemberKÕIKIDE SURNUTE MÄLES-TUSPÄEV11.00 Missa (kogudusemaja)11.00 Pühapäevakool (kogud-usemaja)13.00 Leerikursuse algus (kogu-dusemaja)18.00 Hingedepäeva õhtupalvus (Viilumäe kalmistu)

Esmaspäev, 3. november7.30 Missa (kogudusemaja)18.00 Palvetund (kogudusemaja)

Teisipäev, 4. november7.30 Missa (kogudusemaja)

EEKBL Märjamaa vabakogudusJumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19

EELK Kullamaa Püha Johannese kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11.Kantselei avatud ja õpetaja kõne-tunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11-14. Telefon: 553 0045Koduleht: http://eelk.ee/kul-lamaa/

EELK Vigala Maarja kogudus

Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11

Mälestame kallist isa, vanaisa, vanavanaisaPEETER JÕGIST

1909–1994105. sünniaastapäeval ja 20. surma-aastapäeval.

Tütar ja poeg peredega

4–6aastased lapsed on oodatud

MUdilaSte tantSURÜHMa

Proovid on teisipäeviti kell 18

Märjamaa rahvamajas

tantsuõpetaja karin

Tänan dr Hiiemaad ja Märjamaa perearstikeskuse

personali kiire ja asjatundliku abi eest!

Jäite kõik mu südamesoppi, tänutundes

nüüd olete seal!

Patsient Elvi Valgust

Mälestame endist kauaaeg-set Märjamaa kino

kassapidajat.Avaldame südamlikku kaastunnet tütar Evale

ja tema perele, lastele ja lastelastele ema, vanaema ja

vanavanaemaHILJA KIISAkaotuse puhul.

Endised ja praegused

Märjamaa kino HELK töö-tajad, Liidia, Almire-Sylvia,

Helga, Hans, Kalev ja Märjamaa rahvamaja

töötajad

Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist

erinevas maailmas./A. Schopenhauer /

Kallid Märjamaa valla puuetega inimesed!

31. oktoobril kell 11.00 Märjamaa

sotsiaalmajasteemapäev

„Hommikus on maagiat“

Märksõnad: kõrvits, tervist andvad nõiajoogid, küünlad, üllatused jpm.

Tulge kostüümis!

AS Rake vajab oma toot-mistsehhi, asukohaga Kernu, Kohatu küla

Tootevälja 1 sEguMasiNa

oPERaatoRit ja LiiNitÖÖLisi.

Kontaktel 504 5412 Toomas. Võimalusel

palun saata oma kontaktid ka meiliaad-ressile rake@rake.ee.

* Käsitöö, kingitused* Õmblustarvikud* Lõngad* Riiete parandus

LapiButiikPärnu mnt 67,

Märjamaa523 4210

Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga)

ja kasvavat metsa (raieõigust)

Tel 528 4932 Riho Alavee

info@timberston.ee

Vanametalli kokkuost, tõstukauto teenus, metalli lõikamine.

Asume Raplas, Agrovaru territooriumil

E-R 9-17L 9-14

Tel 505 8637, www.feralmet.ee

Märjamaa ujula loosib ERASAUNA

KASUTAMISE kolmeks tunniks kõigi

üksikpiletite vahel, mis ostetud

1.-30. novembrini

ÕHkSOOjUSPUMPade MÜÜk, Pai galdUS.

Hinnad al 669 €, järelmaks al 50 € kuus.

5388 4884 www.õhksoojuspumbad.ee

Avaldame südamlikku kaastunnet Jürile, Jaanile,

Jannole ja Algisele peredega kalli ema,

vanaema ja vanavanaemaLAINE ALTMÄE

kaotuse puhul.

Laane Jahimeeste Selts

Avaldame kaastunnet poegadele ja

kõigile lähedastele kalli LAINE ALTMÄE

surma puhul.

Talvi ja Margus

Mälestame ansambli Hõbelõng asutajaliiget LAINE ALTMÄED

Avaldame südamlikku kaastunnet omastele.

Laine Kask, endised ja praegused lauljad

Südamlik kaastunne kõigile lähedastele LAINE ALTMÄE

kaotuse puhul.

Lindre pere

Kirstuvedu Transport krematooriumisse

Tammepuidust kirstu rentUrnide kättetoimetamine

Guno Peetsalu5660 1548

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 1020 eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee

10 Märjamaa Nädalaleht 29. oktoober 2014

Salme Unga 92 28.10 Vanamõisa külaLaine Laos 91 30.10 Rangu külaIlmar Pilov 84 27.10 Märjamaa alevEinar Vaikmaa 84 30.10 Märjamaa alevIlse Umberg 83 28.10 Vaimõisa külaMilvi Vakkermann 83 31.10 Moka külaElve Jeeser 83 2.11.1931 Sõtke külaArnold Oppi 81 30.10 Sipa külaRaimond Buht 80 30.10 Sõtke külaOlev Roosi 79 28.10 Märjamaa alevAnatoli Šaljuta 79 28.10 Vaimõisa külaAina Juur 7931.10 Sipa külaLaine Kiisa 76 28.10 Märjamaa alevArvo Kraas 7629.10 Varbola külaMaimu Kalda 75 2.11 Orgita külaHelle-Riina Lauri 752.11 Konuvere külaAlvar Looring 70 29.10 Mäliste külaMaire Kasari 70 29.10 Märjamaa alevMalle Nurmik 65 27.10 Märjamaa alevTaimi Kingisepp 65 30.10 Nõmmeotsa küla

MÜÜKKuivad küttepuud. 5684 2621

Küttepuud konteineris. 5645 0325

Lõhutud must lepp. 5190 6548

Lõhutud küttepuud. 509 2933

Müüa toorest ja kuiva küttepuud. Hind al 30 €/rm, kogus al 2,5 rm. 505 5849

Orgita Dolomiiditooted OÜ müüb killustikku, liiva ja mulda koos transpordiga. 5452 2449

Müüa värskelt lõhutud kütte puid ja veisesõnnikut kohaletoomisega. 5665 8013

Müüa maja Märjamaal Niidu-pargi 5. Tel 5188 251

Anda üürile või müüa kööktuba 21 m2. 5627 5295

Müüa 2toaline korter Märjamaal. 5342 6866

Müüa 2toal ahiküttega korter Märjamaal: aknad, uks, pliit vahetatud, remont pooleli (sise-viimistlus), talvepuud olemas, kelder, aiamaa. 5553 6142

Müüa maja Märjamaal. Vaata lähemalt: http://www.city24.ee/kinnisvara/pctxkj. 5053 356

Müüa söögikartulit “Gala”. Ko-jutoomise võimalus. 5690 3315

TEENUSEDKõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vanni-toad, katused jne. Ka muu, mis

ehitusse puutub, küll koos lahen-duse leiame. Rentida tellingud.laius 1 m, kõrgus 7,5 m. Marko 5399 2362

Rehvitööd Sipas. 5664 2995

KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, vaata ka: ennustus.ee

Ohtlike puude langetamine, arboristitööd. 5663 2968

Lamekatuste ehitus ja remont. Tel 515 9409

Miniekskavaatori ja minilaaduri rent. 554 7270

POTTSEPATÖÖD. Ahjud, pliidid, soemüürid. 5607 2429

Pottsepatööd. 5362 0580

OSTOÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee

PROMETS OÜ ostab metsamaadja kasvava metsa raieõigust.5591 9930, info@promets.ee

Ostan garaažiboksi alevis. 5684 2621

ANDA ÜÜRILEAnda üürile või müüa 2toaline korter Kastis. 5193 8205

TÖÖTalusse vajatakse lüpsjat. Hel pärast kl 19 tel 5347 3874

VaNaMEtaLLi KoKKuost

* Veo- ja tõstevõimalusAsume Märjamaa

uus tn 8 (endine automajand)

E–R kell 9–17www.taeblaauto.ee

5684 4145

* Tööriistade, sõiduauto ja kaubikute rent

* Akende müük, mõõtmine ja paigaldus

* Kasutatud kodu masinate müük. Järelmaksu võimalus

Märjamaa Pärnu mnt 68 5566 9903

Avatud iga päev www.dracula.ee

Välja 2 Märjamaa• Rehvitööd. • Kohapeal suur valik

tuntud firmade uusi rehve. uued Rehvid soodushi-nnaga.

• Taastatud rehvid. Tule ja küsi!

• Autode kiirpesu alates 8 eurost.

56 59 824jansenrehvid@hot.ee

www.jansenrehvid.ee

Raiume võsast puhtaks kraavid, tee- ja põlluääred jne.

Võsa meile, raha teile. 5664 8916

Kohapeal lai valik hea hinnaga erinevaid talverehve.Rehvide hoiustamine 50%

(4 rehvi 10 €/ hooaeg)Sildade kontroll/reguleerimine

uuel HOFMANN stendil.Diagnostika BOSCH

seadmega. Esitulede reguleerimine.

Sõiduautode remont / õlivahetus / varuosad

Novembris töökoda avatud ka laupäeviti.

Broneeri aeg tel 482 1696 või küsi hinnapakkumistemaili teel marjamaa@

kummimees.ee

Orgita II paekarjääris, Märjamaa vallas müüa soodsalt kIllustIkku.

killustik fraktsiooniga 4-16 kuni 16.11.2014

-25%.Info: tel 5635 6256info@limeston.eu

Pakitud TURBABRIKETT, PUIDUBRIKETT,

KUIVAD KÜTTE KLOTSIDKojuvedu.

514 9745, 5359 2794