I . Sissejuhatus

1 . 1972.aasta maailma kultuuri-ja looduspärandi konventsioonmääratles kogu inimkonna jaoks olulise tähendusega monu-mendid, paigad ja loodusmaastikud vastavasse nimekirja kand-mise alusel. Ometi ei saa seda konventsiooni kohaldada vaimselepärandile.

2 . Suuline ja vaimne pärand on praeguseks leidnud rahvusvahelisttunnustust kultuuriidentiteedi, loovuse arendamise ja kultuuri-lise mitmekesisuse säilitamise ühe põhifaktorina. Eri kultuuridesallivuse ja harmoonilise koostöö arengus mängib see olulistrolli. Tänases globaliseeruvas maailmas on paljud kultuuripäran-di vormid kadumisohus kultuurilise ühtlustamise, relvastatudkonfliktide, turismi, tööstustamise, külade tühjaksjäämise,migratsiooni ja keskkonnakahjustuste tõttu.

3 . Teadvustades vaimse pärandi hävimisohtu, võeti 1997.aastalUNESCO XXIX peakonverentsil vastu resolutsioon 23, millealusel kinnitati UNESCO Täitevkogus 1998. aastal inimkonnasuulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja laureaatideväljakuulutamise kord (edaspidi proklamatsiooni kord)

II. Eesmärgid

4 . Proklamatsiooni peamised eesmärgid on:

a. teadvustada laiemale avalikkusele suulise ja vaimse pärandiväärtustamise ja ja kaitse alla võtmise vajadust;

b. koostada loend suulisest ja vaimsest pärandist kogu maailmas;

c. innustada kõigis maades suulise ja vaimse pärandi läbivaatamistning selle kaitseks seaduslike ning administratiivsete meetmeterakendamist;

d. toetada kohalike rahvakunstimeistrite ja harrastajate osalustvaimse pärandi määratlemisel ning selle elujõulisuse tõstmisel;

5 . Inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirion üks UNESCO kahest paralleelprojektist selles vallas. Teinetegeleb pikemas perspektiivis vastavasisulise rahvusvahelisekonventsiooni loomisega.

U N E S C OINIMKONNA SUULISE JA VAIMSE PÄRANDI

MEISTRITEOSTE NIMEKIRI. TAOTLUSTE ESITAMISE JUHEND

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

1

III. Definitsioon

6 . Suulise ja vaimse pärandi määratlemiseks pakkus Turinis2001. aasta märtsis kohtunud ekspertgrupp välja uue definit-siooni: “inimeste omandatud protsessid koos nende aren-datud teadmiste, oskuste ja loovusega; nii nende pooltloodu kui selle loomiseks vajalike ressursside, ruumide kuimuude sotsiaalse ja loodusliku kontekstiga. Need protsessidtagavad elavatele ühiskondadele kokkukuulumistunde eel-nevate põlvkondadega ning on olulised nii kultuuriliseidentiteedi kui kultuuri mitmekesisuse ning inimkonnaloovuse seisukohalt.

IV. Ettepanekute esitamine ja hindamine

Suulise ja vaimse pärandi vormid

7 . Suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekiri väärtustabennekõike vaimse pärandi kaht vormi. Vaimne pärandesineb enamasti kas regulaarselt korduva kultuuriväljen-dusena, nagu muusika- või teatrietendused, rituaalid võipidustused – või siis kultuuriruumina, mis koondab rahva-likud ja traditsioonilised kultuurikandjad samuti enamastiregulaarselt korduvaks ürituseks. See ajaline ja füüsilineruum peaks võlgnema tänu oma eksistentsi eest seal tradit-siooniliselt korduvatele kultuuriväljendustele.

8 . Sellega seoses kutsutakse liikmesriike üles esitama kultuuri-väljendusi või -ruume, milles antud ühiskonna vaimnepärand väljendub. Need võivad olla näiteks kultuuriväljen-dused, mis on tihedalt seotud keelega, suulise traditsiooniga,etenduskunstidega või materiaalse kultuuriga seotud oskus-tega. Filmitud dokumendid või audiovisuaalsed arhiividtuleks esitada hoopis UNESCO Maailma Mälu programmi.(http:// www. unesco.org /webworld/mdm/administ/en/ MOW_finB.html)

9 . Iga UNESCO liikmesriik võib kahe aasta tagant esitadaühe rahvusliku kandidatuuri.

1 0 . Kandidatuurid peavad olema esitatud liikmesriigi valitsus-organite poolt ning omama vastava kogukonna toetust.Algatus kandidatuuri esitamiseks võib tulla:

* liikmesriigi valitsuselt;

* valitsustevahelistelt organisatsioonidelt vastavaliikmesriigi UNESCO-komisjoni toetusel;

* valitsusvälistelt organisatsioonidelt (NGO), keson ametlikult seotud UNESCOga ja vastavaliikmesriigi UNESCO-komisjoni toetusel.

1 1 . Taotlusfail peaks võimalikult suurel määral olema koostatudvastava kogukonna esindajate poolt või nende osalusel.

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

2

Mitmerahvuselised kandidatuurid

12. Kui kultuuriväljendus või -ruum kasvab üle poliitilistepiiride, võivad kõik asjaosalised liikmesriigid esitada ühisemitmerahvuselise kandidatuuri. Sellised kandidatuurid onigati soovitavad ning ei mõjuta igale riigile reserveeritudrahvuslikku kvooti. Oluline on, et kandidatuuri ettevalmis-tamisest (vt. punkt 14.f ja mitmerahvuselise kandidatuuristandardvormi) võtaksid aktiivselt osa kõik selles kultuuri-nähtuses osalevad riigid ja nende koostöö tase oleks esitatudtoimikus täpselt määratletud. Sellise taotlusfaili esitabkoordineeriva keskuse riigi valitsus.

Taotlusfailide ettevalmistamine

1 3 . Taotlusfaili ettevalmistamine eeldab rahvusliku kogu loomistsuulise ja vaimse pärandi kaitseks, kelle ülesandeks on väljavalida kultuurinähtus, mille kandidatuur esitada. Samutituleb koostada faili kirjalik osa alljärgneva ning punktis 14bkuni 14e loetletud nelja elemendi põhjal. See tähendabvähemalt viieks aastaks kavandatud tegevuskava vastavakultuuriväljenduse või –ruumi kaitseks ja elujõulisuse tõst-miseks vastavalt 1989. a. UNESCO poolt vastu võetudjuhendis "Traditsioonilise kultuuri ja folkloori kaitse kohta"ära toodud ettepanekutele järgmistes valdkondades:

a. Suulise ja vaimse pärandi määratlemine

i. koostada loend institutsioonidest, kes tegelevadsuulise ja vaimse pärandiga;

ii. luua selle pärandi määratlemiseks ja talletamiseksvajalikud süsteemid (kogumine, katalogiseerimine,transkribeerimine);

iii. soodustada suulise ja vaimse pärandinormtüpoloogia loomist;

b. Suulise ja vaimse pärandi konserveerimine

i. rajada rahvuslik arhiiviteenindus;

ii. rajada rahvuslik keskarhiiv, millel on teenindavfunktsioon (kataloogimine, info levitamine);

iii. luua suulise ja vaimse pärandi muuseum võivastavad osakonnad olemasolevates muuseumides;

iv. soodustada elava suulise ja vaimse pärandi, agaka selle ajaloolise aspekti esitamist;

v. ühtlustada kogumis- ja arhiveerimismeetodeid;

vi. koolitada konserveerimisspetsialiste;

vii. tagada arhiivides kopeerimisvõimalus,etkindlustada kultuurihuvilistele ligipääs kogutudmaterjalile;

c. Suulise ja vaimse pärandi säilitamine

i. viia kooli õppekavadesse sisse suulise ja vaimsepärandiga tutvumine sobivas vormis;

ii. kindlustada kogukonnale juurdepääs nendeomakultuurile;

iii. tagada moraalne ja majanduslik abi suulise javaimse pärandiga tegelevatele üksikisikutele jainstitutsioonidele;

iv. soodustada teadustegevust, mis on suunatudsuulise ja vaimse pärandi kaitsele;

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

3

d. Suulise ja vaimse pärandi levitamine

i . toetada suulise ja vaimse pärandiga seotud sünd-musi (festivalid, filmid, näitused, seminarid, süm-poosionid, õpikojad, kursused, kongressid) janende materjalide avaldamist;

ii. soodustada suulise ja vaimse pärandi laiematkajastamist meedias;

iii. soovitada kohalikel valitsustel ja organisatsioonidelluua töökohti suulise ja vaimse pärandispetsialistidele;

iv. toetada vastavate õppematerjalide trükkimist jalevitamist;

v. tagada küllaldane informatsioon suulise ja vaimsepärandi kohta vastavates teabekeskustes;

vi. võimaldada vaimse ja suulise pärandi kaitsegategelevatel isikutel ja institutsioonidel omavahelkohtuda ja teavet vahendada;

v i i . innustada rahvusvahelist teadusühisust vastu võt-ma eetikakoodeksi, mis kindlustaks põliskultuu-ridele sobiva lähenemise ja respekti;

e) Suulise ja vaimse pärandi kaitse

i. kaitsta traditsiooni kandjaid (kogutud andmetekonfidentsiaalsus);

ii. kaitsta kogujate huve;

iii. hoida ära kogutud materjali kuritarvitamist;

iv. anda arhiividele vastutus kogutud materjalikasutamise eest.

Taotlusfaili sisu

14. Iga fail peab sisaldama viit elementi:

a. kirjalik osa, mis peab järgima alltoodud vormi koos edasisetegevuskavaga;

b. hindamiseks vajalik dokumentatsioon - kaardid, fotod koosvastavate negatiividega või slaidid, heli- või videosalvestisedvõi mistahes muu illustratiivne materjal, koos lubakirjagalevitada neid dokumente promotsiooni otstarbel, antudteemal tehtud uurimistööde analüüs ja põhjalik bibliograafiavastavalt üldtunnustatud teaduslikule ja akadeemiliselestandardile;

c . professionaalse kvaliteediga videodokument (digitaalneBetacam, Betacam SP või DVD) pikkusega kuni kümmeminutit, mis kajastab taotlusfaili kõige olulisemaid aspekte.Videot näidatakse zhürii liikmetele nende arutelu ajal (vt.punkt 19),

d . kirjalik dokument, video või helisalvestis või mistahes muuümberlükkamatu tõend, mis kinnitab asjaga seotud isikutevõi kogukondade nõustumist taotlusfaili sisuga;

e . nimekiri viiest järgmisest kultuuriväljendusest või –ruumist,mida liikmesriik kavatseb järgmise kümne aasta jooksulinimkonna suulise ja vaimse pärandi nimekirja esitada;

f . mitmerahvuselise kandidatuuri puhul dokument, mistõestaks:

i. iga asjaosalise liikmesriigi nõusolekut faili sisuga;

ii. iga asjaosalise liikmesriigi panust tegevusplaaniväljatöötamisse ja teostamisse vastavalttaotlusvormi 5. punktile.

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

4

15. Liikmesriigid peavad tagama taotlusfaili sisu vastavuseUNESCO asutamisdokumendis toodud ideaalidega, eriti1948.aastal ÜRO poolt vastu võetud Inimõiguste ülddekla-ratsiooniga ning 1989.a. juhendiga traditsioonilise kultuurija folkloori kaitse kohta.

Zhürii

16. Vastavalt proklamatsiooni korrale määrab UNESCO pea-direktor liikmesriikide, pädevate valitsusväliste organisat-sioonide ja sekretariaadiga nõu pidades iga nelja aasta tagant18-liikmelise zhürii. Selle tegevust reguleerib suulise javaimse pärandi meistriteoste proklamatsiooni rahvusvahelisezhürii reeglistik.

Kandidatuuride hindamise protseduur

17. Sekretariaat kontrollib administratiivkorras esitatud failidetäielikkust (kas kõik punktis 14 loetletud viis elementi ontäidetud), esitatud kultuuriilmingu või –ruumi vastavustUNESCO ideaalidele (vt. punkt 15) ja mitmerahvuselistekandidatuuride puhul, kas kõik asjaosalised riigid on failiettevalmistamisel aktiivselt osalenud.

18. Kui taotlusfail on vormistatud korrektselt, annab sekreta-riaat taotlusfailid koos vajaliku lisadokumentatsiooniga ülepädevatele valitsusvälistele organisatsioonidele või teisteleUNESCO poolt selleks volitatud ekspertidele. VastavaltTäitevkogu 155. istungil kinnitatud kriteeriumidele koos-tavad eksperdid hinnangulise aruande koos soovitusegaantud kandidatuur nimekirja vastu võtta või tagasi lükata.Aruanne, mis zhüriile esitatakse, hindab ka esitatud tege-vuskava kvaliteeti eriti järgmistes punktides:

a . kohalike võimude või valitsusväliste organisatsioonidemandaat tagamaks kultuuriilmingu või –ruumi elujõulisusekasvu;

b . kohaliku kogukonna ja tunnustatud tegijate osalus tradit-siooni viljelemises, edendamises ja kaitses,

c . seni kasutuselevõetud meetmete tõhusus ja kavandatudmeetmed esitatud pärandi kaitsmiseks (andmebaas ja arhii-vid), pärandamiseks ja elavdamiseks

Rahvusvahelise zhürii koosolek

1 9 . Liikmesriigi poolt ettevalmistatud videodokument lähebzhüriile läbivaatamiseks. Samuti saab iga zhüriiliige koopiavalitsusväliste organisatsioonide hinnanguaruandest. Nendedokumentide põhjal võib zhürii esitada UNESCO peadirek-torile vastuvõetavate, tagasilükatavate ja edasilükkuvatekandidatuuride nimekirjad. Järgmisele väljakuulutamiselelükkuvaid taotlusi hinnatakse samal alusel uute kandida-tuuridega. Zhürii ettepanekute põhjal kuulutab UNESCOpeadirektor suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjavälja eritseremoonial päev pärast rahvusvahelise zhüriiotsust.

2 0 . Liikmesriikide esindajad zhürii koosolekul ei osale. Kohal-viibivate valitsusväliste organisatsioonide esindajad ei tohisekkuda kandidatuuride kaitseks, vaid peavad vajadusekorral andma täiendavat teavet.

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

5

Zhürii valikukriteeriumid

2 1 . Hindamisel lähtub zhürii ennekõike kriteeriumist, et suuliseja vaimse pärandi nimekirja pürgival kultuuriväljenduselvõi –ruumil peab olema erakordne väärtus, kas siis:

a. väljapaistva vaimse pärandi kõrge konsentratsioon või;

b . traditsioonilise kultuuri väljendus, millel on kõrge väärtusajaloolises, kunstilises, etnoloogilises, sotsioloogilises,antropoloogilises, lingvistilises või kirjanduslikus mõttes.

2 2 . Kultuuriväljenduse või –ruumi vormid peavad lisaks vastamakuuele UNESCO vaimse ja suulise pärandi meistriteosteproklamatsiooni korras äratoodud kriteeriumile.

a. olema inimvaimu loovuse meistriteos;

b. juurduma kohaliku kogukonna kultuuritraditsioonis võiajaloos

c . toetama rahvaste ja kohalike kogukondade kultuuriidenti-teeti, inspireerima ja soodustama kultuurivahetust, rahvasteja kogukondade lähenemist ning omama tänapäevalgi olulistkultuurilist ning sotsiaalset rolli;

d. olema teostatud meisterlikult ja tehniliselt laitmatult;

e. andma tunnistust elavast ja unikaalsest kultuuritaditsioonist;

f . olema kadumisohus kas säilitamiseks või kaitseks vajalikevahendite puudumise või siis kiirete muutuste, linnastumiseja akulturatsiooni tõttu.

2 3 . Esimese proklamatsiooni käigus saadud kogemuse põhjalja kooskõlas proklamatsiooni korra paragrahviga 4b, onzhürii kehtestanud järgmised põhjalikud valikukriteeriumid:

a . kõik kultuuriruumid või kultuuriväljendused, mis on sobi-likud inimkonna suulise ja vaimse pärandi nimekirja kand-miseks, peavad olema kooskõlas UNESCO ideaalidega jaeelkõige ÜRO poolt 1948.aastal vastu võetud inimõigustedeklaratsiooniga. (eraldi märgiti ära proklamatsiooni korraparagrahvi 1.)

b. tegu peab olema inimvaimu loovuse meistriteosega(1.üldkriteerium)

i . tõestamaks, et tegu on inimvaimu loovuse meistri-teosega, peab iga kultuuriväljendusi või -ruumeesitlev taotlusfail välja tooma selged ja põhjen-datud argumendid, mis näitavad:

* nende silmapaistvat väärtust kohaliku kogukonnajaoks ning olulisust kultuurilise mitmekesisusesäilitajana seoses (a) teiste väljendusvormidegasamas kultuuris/kultuurigrupis, (b) lähikultuurideväljendustega ja (c) kultuuris tervikuna

* et tegu on pikaajalise traditsiooniga inimestevõi kogukondade hulgas, kes on vastava oskus-teabe valdajad ja sügavalt juurdunud nähtusegarahva või kohaliku kogukonna kultuuris

* et tegu on konkreetse loominguga, mis onseotud teatud kultuuriruumi või kultuuriväljen-dusega ja mitte lihtsalt suure loomevaldkonnaganagu näiteks mõne üldlevinud instrumendi muusi-ka, ühe või mitme riigi rahvalaulud ja tantsud, kuipole täpsustatud eri paikades esinevaid eripärasidvõi mõne arvuka kõnelejaskonnaga keelega seotudkultuuriliste ilmingute kogum, mille kaitsmisekson vahendid ja võimalused olemas.

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

6

ii. Proklamatsioonis kasutatakse mõistet “meistri-teos” järgmises tähenduses: “Lähtudes sellest, etigas kultuuris võivad olla omad meistriteosed jalaskmata end mõjutada ajaloolistest või kultuuri-listest piirangutest, on meistriteos (inimkonnasuulise ja vaimse pärandi mõistes) erakordse väär-tusega kultuurinähtus, mis trotsib formaalseidreegleid ja mida ei saa mõõta ühegi välise mõõdu-puuga; mis kannab endas loomevabadust ja inim-vaimu loovuse geniaalset väljendust.”

i i i . inimkonna suuline ja vaimne pärand (käesolevajuhendi 6. paragrahvi mõistes) hõlmab väga laiavaldkonda. Suulise ja vaimse pärandi meistriteostehulka võivad muuhulgas kuuluda kultuurisünd-mused, mis on lähedalt seotud keelte, suulistetraditsioonide, etenduskunstide ja käsitööoskus-tega.

iv. keeled iseenesest suulise ja vaimse pärandi meistri-teoste nimekirja pürgida ei saa. Keelega lähedaltseotud kultuurinähtused võivad nimekirja pürgidajuhul, kui on täidetud järgmised neli nõuet:

* meistriteos on loodud suulise väljendusena(juured on suulises traditsioonis)

* suuline väljendusviis on jätkuvalt antud meistri-teost iseloomustav omadus

* meistriteos on kindlalt piiritletav ja eristatavosa suulisest traditsioonist

* tegevuskavas loetletud meetmete eesmärgikson säilitada antud meistriteose suuline ja vaimnedimensioon

v. Suulise teksti (suulise kirjanduse) nimekirja esita-misel peab olema lisatud esitajaid, esitust ja esitusekonteksti tutvustav video. Kõik esituse käiguskasutatavad kunstilised väljendusvahendid nt.väljendusviisid, vokaaltehnika, zhestid, kehakeelja võimalik saatemuusika peaksid videol kajastuma,kuna tegu on suulise väljenduse oluliste koostis-osadega.

c . meistriteos peab olema juurdunud kohaliku kogukonnakultuuritraditsioonis või - ajaloos (2. üldkriteerium)

d . meistriteos peab toetama rahvaste ja kohalike kogukondadekultuuriidentiteeti, inspireerima ja soodustama kultuurivahe-tust, rahvaste ja kogukondade lähenemist ning omamatänapäevalgi olulist kultuurilist ja sotsiaalset rolli (3. üldkri-teerium). Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kultuur on üldi-selt pidevalt muutuv nähtus. Kultuuriväljendus või -ruumvõib peegeldada antud rahva kaasaegset ühiskondlikku-ning kultuurielu

e . meistriteos peab olema teostatud meisterlikult ja tehniliseltlaitmatult (4. üldkriteerium)

f . meistriteos peab andma tunnistust elavast ja unikaalsestkultuuritraditsioonist (5.üldkriteerium). Tegu peab olemaväljapaistva loomenähtusega võrreldes teiste samalaadsetekultuurisündmustega samal maal või teistes maades.

g . meistriteos peab olema kadumisohus kas säilitamiseks jakaitseks vajalike vahendite nappuse või siis kiirete muutuste,linnastumise ja akulturatsiooni tõttu (6. üldkriteerium). Kanähtuse moonutamist tuleks lugeda kadumisohuks.

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

7

2 4 . Zhürii märkis ka ära, et omistab suurt tähtsust kohalikekogukondade ja kõne all oleva kultuuriilmingu/traditsioonikandjate kaasamisele taotlusfaili ettevalmistamise ja tege-vuskava elluviimise protsessi.

a. Taotlusfaili ettevalmistamine:

i . tuleb esitada tõend vastavate inimeste või kogu-kondade nõusoleku kohta (kirjalik dokument,video, salvestus või mõni muu ümberlükkamatutõend)

ii. taotlusfailis peavad olema ära toodud pädevateinstitutsioonide nimed, mis esindavad vastavatkogukonda ja/või valitsust ning vastutavad selleeest, et nimekirja pürgiv suulise ja vaimse pärandimeistriteos säiliks muutumatuna ka tulevikus (vt.selgitust allpool para 24.b.iii)

i i i .

nimetatud pädevatel institutsioonidel peab olemavõimet ja võimalusi (s.o nii asjatundlikke inimesikui raha), et tagada tegevuskava elluviimine.

iv. juhul kui need institutsioonid ei esinda otseseltvastavat kogukonda, esitajaid/ harrastajaid ja/võikultuuriruumi või kultuuriväljenduse traditsioonikandjaid, tuleb neil institutsioonidel esitada tõen-did toetuse ja koostöö kohta eelpoolmainitutega.

b. Tegevuskava elluviimine:

i . tegevuskavas tuleks võimaluste piires ette nähavastava kogukonna, esitajate/harrastajate ja/võikultuuriruumi või kultuuriväljenduse traditsioonikandjate aktiivset osalemist antud nähtuse säili-tamiseks ja kaitseks mõeldud strateegiate ja meh-hanismide kavandamisel ja elluviimisel.

ii. tegevuskava peab peegeldama kohaliku kogukonnaja/või vastavate esitajate/harrastajate soove,muresid ja väärtushinnanguid seoses nimekirjapürgiva kultuuriruumi- või väljendusega.

i i i . väljend “säiliks muutumatuna ka tulevikus” (vtülal punkt 24 a ii) tähendab seda, et meistriteosedpeavad ka tulevikus vastama eelpool toodudkuuele üldkriteeriumile. See tuleks tagada vastavakeskkonna ja tingimuste säilitamise teel, misvõimaldaks kultuuriruumil või kultuuriväljenduselrakendada kogu olemasolevat arengupotentsiaali.See tingimus ei välista mingil moel kõne all olevakultuuriruumi või kultuuriväljenduse spontaansetja loomulikku arengut.

V. Toetus ja järelmeetmed

Rahvusvaheline toetus

2 5 . Iga liikmesriigi pädevad asutused võivad esitada UNESCOpeakorteri sekretariaadile taotluse rahvusvahelise toetusesaamiseks:

a . kirjalike taotlusfailide ettevalmistamisega seotud kuludekatteks (ettevalmistav toetus)

b . suulise ja vaimse pärandi nimekirja lülitatud kultuuriväljen-duste või -ruumide elujõulisuse kasvu tagavate projektiderahastamiseks (tegevuskava elluviimise toetus)

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

8

Ettevalmistav toetus

2 6 . Ettevalmistava toetuse saamiseks peavad pädevad riigiasu-tused esitama taotluse, mis sisaldab kõne all oleva kultuuri-ruumi või kultuuriväljenduse lühikirjeldust, taotlusfailikoostamise eelarvet ning detailset tööplaani.

Tegevuskava elluviimise toetus

2 7. Pärast meistriteose kandmist inimkonna suulise ja vaimsepärandi nimekirja määrab UNESCO peakorteri sekretariaatkoostöös tegevuskava eest vastutavate institutsioonide jaasjaomaste võimudega kõige sobilikuma viisi tagamakstegevuskava elluviimist.

2 8 . Tegevuskava elluviimise toetust võivad taotleda meistriteosesäilitamise, kaitse ja elujõu tagamiseks koostatud tegevus-kava elluviimise eest vastutavad isikud või institutsioonidkoostöös pädevate riigiasutustega. Toetust saab taotledakonkreetsele projektile, mis haakub tegevuskavaga ja milleeesmärgiks on antud meistriteose kaitsmine, seaduslikkaitse või edendamine. Projektile peab olema lisatud eelarve.Pärast kõikide osapooltega konsulteerimist võib sekretariaatprojekti toetada, kattes kogu projekti eelarve või osa sellest.

Auhinnad

2 9 . 2001. a oktoobris asutati neli auhinda: Sheikh Zayed BinSultan Al Nahyan (Araabia Ühendemiraadid), Arirang(Korea Vabariik), Pacha (Boliivia) ja Samarkand Taronasi(Usbekistan), et toetada suulise ja vaimse pärandi nimekirjakantud meistriteoste kaitsmist ja elavdamist soodustavaidettevõtmisi. Esimese proklamatsiooni laureaatide hulgastsaid auhinna kuus riiki: Maroko, Ecuador/Peruu, Guinea,Filipiinid, Gruusia ja Vene Föderatsioon. Rahvusvahelinezhürii lähtus auhindade määramisel järgmistest kriteeriu-midest:

a . üldreeglina tuleks auhinnad anda kõige puudustkannata-vamatele kandidaatidele

b . võimaluse korral tuleks rahaline auhind anda kohalikeleorganisatsioonidele, mis vastutavad tegevuskava elluviimiseeest ja mitte valitsusasutustele

c . eetilistel põhjustel tuleks hoiduda auhindade andmisestriikidele, kelle esindajad on auhindade jagamise zhüriis.Vältimaks zhüriis esindatud liikmesriikide diskrimineeri-mist ja tunnustamaks nende riikide jõupingutusi, peaksUNESCO eraldama neile riikidele tegevuskava elluviimisetoetusi, kui esitatud projektid on toetust väärt.

3 0 . Doonorriike ja erasponsoreid kutsutakse üles liituma eel-poolmainitud nelja liikmesriigiga, kes on välja pannudauhinnad toetamaks suulise ja vaimse pärandi nimekirjakantud meistriteoste kaitsmist ja elujõu kasvu soodustavaidettevõtmisi.

Järelmeetmed

3 1 . Taotlusfailis nimetatud tegevuskava eest vastutajatel palu-takse esitada UNESCO sekretariaati aruanne tegevuskavaelluviimise kohta.

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

9

Kalender

november 2001 UNESCO peadirektori üleskutsetaotlusfailide esitamiseks

nov 2001- jaan.2002 ettevalmistav toetus

30. juuni 2002 taotlusfailide esitamise tähtaeg

juuli- sept. 2002 taotlusfailide tehniline kontroll(teostajaks sekretariaat)

okt 2002-märts 2003 taotlusfailide teaduslik ja tehnilinehindamine valitsusvälisteorganisatsioonide poolt

1.aprill 2003 eksperthinnangute üleandmine

rahvusvahelise zhürii liikmetele

juuni 2003 zhürii koosolek

juuni 2003 nimekirja uute laureaatideväljakuulutamine

oktoober 2003 auhinnazhürii koosolek

oktoober 2003 auhinnatseremoonia UNESCO

peakonverentsi ajal

3 2 . Inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste väljakuulutamisekavandatud kalenderplaan on järgmine:

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

10

1. ÜLDANDMED

a. Liikmesriigi nimi

b. kultuuriväljenduse või -ruumi nimi

c. kultuuriväljenduse või -ruumiga seotudkogukonna nimi

d. kultuuriväljenduse või -ruumi geograafilineasukoht, vastava kogukonna asukoht (lisadakaart)

e. antud kultuuriväljenduse perioodilisus

f. Vastutavad isikud või institutsioonid, misesindavad vastavat kogukonda/kogukondivõi valitsust (perekonna- ja eesnimi, amet,postiaadress, telefon, faks, e-posti aadress)

2. KIRJELDUS

a. Antud kultuuriväljenduse või -ruumi kirjel-dus. Ajaloolised detailid ja kaasaegne olu-kord.

b. Ajalooline taust, areng, ühiskondlikud, süm-boolsed ja kultuurilised funktsioonid.

c. Tehniline kirjeldus, autentsus, stiil, zhanr,koolkond, mõjutused. Materiaalsete näh-tuste puhul materjal, otstarve, valmistamis-viis ja kasutusala.

d. Nimekiri antud traditsiooni tunnustatudesindajatest ja kandjatest.

e. Antud traditsiooni püsivus ning võimaliksurve, kitsendused või hääbumisohud, mistulenevad järgmistest teguritest:

* majanduslik ja tehnoloogiline areng

* kliimamuutused ja looduse reostus

* turismi areng

* vastava kogukonna arvukuse kasv või vähenemine

* teised tegurid

3. PÕHJENDUS KANDIDATUURIESITAMISEKS

Esitatud kultuuriväljendus või -ruum peabvastama käesoleva juhendi punktides 22ja 23 kirjeldatud valikukriteeriu-midele

a. silmapaistev väärtus inimvaimu loovusemeistriteosena

* kohaliku kogukonna jaoks ning olulisuskultuurilise mitmekesisuse säilitajana seo-ses teiste väljendusvormidega samas kul-tuuris/kultuurigrupis, lähikultuuride väl-jendustega ja kultuuris tervikuna

* tegu on konkreetse loominguga, mis onseotud teatud kultuuriväljenduse või

-ruumiga ja mitte lihtsalt suure loomevald-konnaga nagu näiteks mõne üldlevinudinstrumendi muusika, ühe või mitme riigirahvalaulud ja tantsud, kui pole täpsus-tatud eri paikades esinevaid eripärasid võimõne suurt kõnelejaskonda omava keelegaseotud kultuuriliste ilmingute kogum,mille kaitsmiseks on vahendid ja võima-lused olemas.

* Keelega lähedalt seotud kultuurinähtusedvõivad nimekirja pürgida juhul, kui ontäidetud järgmised nõuded:

- meistriteos on loodud suulise väljenduse-na (juured on suulises traditsioonis)

- suuline väljendusviis on jätkuvalt antudmeistriteost iseloomustav omadus

- meistriteos on kindlalt piiritletav ja erista-tav osa suulisest traditsioonist

- tegevuskavas loetletud meetmete eesmär-giks on säilitada antud meistriteose suulineja vaimne dimensioon

- suulise teksti (suulise kirjanduse) nimekirjaesitamisel peab olema lisatud esitajaid,esitust ja esituse konteksti tutvustav video.Kõik esituse käigus kasutatavad kunsti-lised väljendusvahendid nt. väljendusviisid,vokaaltehnika, zhestid, kehakeel ja võima-lik saatemuusika peaksid videol kajastuma,kuna tegu on suulise väljenduse olulistekoostisosadega.

b. meistriteos peab olema juurdunud kohalikukogukonna kultuuritraditsioonis või -ajaloos

c. meistriteos peab toetama rahvaste ja koha-like kogukondade kultuuriidentiteeti, inspi-reerima ja soodustama kultuurivahetust,rahvaste ja kogukondade lähenemist ningomama tänapäevalgi olulist kultuurilist jasotsiaalset rolli (3. üldkriteerium). Arvessetuleb võtta ka asjaolu, et kultuur on üldiseltpidevalt muutuv nähtus. Kultuuriruum võikultuuriväljendus võib peegeldada antudrahva kaasaegset ühiskondlikku- ningkultuurielu.

d. meistriteos peab olema teostatud meister-likult ja tehniliselt laitmatult

e. meistriteos peab andma tunnistust elavastja unikaalsest kultuuritraditsioonist

f. meistriteos peab olema kadumisohus kassäilitamiseks ja kaitseks vajalike vahenditenappuse või siis kiirete muutuste, linnas-tumise ja akulturatsiooni tõttu

Taotlusvorm kandidatuuride esitamiseks

inimkonna suulise ja vaimse pärandi

meistriteoste nimekirja (Juhendi punkt 14.a)

Rahvuslik kandidatuur

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

11

4. HALDAMINE

a. Vaimse ja suulise pärandi nimekirja esita-tava nähtuse või traditsiooni kaitsmise,säilitamise ja elujõulisuse eest vastutavinstitutsioon või institutsioonid (institut-siooni juriidiline staatus, riiklikult tun-nustatud pädevus, vastutava isiku nimi jaaadress, rahastamise allikad jne.)

b. Rakendatud abinõud kultuuriväljendusevõi kultuuriruumi elujõulisuse tõstmiseksarvestades isikute või kogukondade soove.

* seaduslikud abinõud

* seaduslik kaitse vältimaks nähtuse kuri-tarvitamist ja kasutamist omakasupüüd-likel eesmärkidel

* seaduslik kaitse haruldaste tehnilisteoskuste või oskusteabe valdajatele

* rakendatud abinõud tagamaks nähtusevõi traditsiooni järjepidevust

* teised tegurid

5. TEGEVUSKAVA

Tegevuskava vähemalt järgnevaks viieksaastaks, mille eesmärgiks on kindlustadanimetatud kultuuriväljenduse või kultuuri-ruumi säilimine, kaitsmine, elujõulisusekasv ja laialdasem levik. Tegevuskava peabolema konkreetne ning tulevikku suunatud(s.o. et tegevuskavas ära toodud meetmedleiaksid rakendust ka pärast viie aasta möö-dumist). Tegevuskava peab koosnema järg-mistest punktidest:

a. projekti nimi

b. tegevuskava elluviimise eest vastutav organi-satsioon

c. detailne selgitus, kuidas on kaasatud antudkogukondade esindajad, kes on tunnustatudtehniliste oskuste või oskusteabe valdajad

d. administratiivsed või seaduslikud abinõudkaitsmaks antud kultuuriväljendust võikultuuriruumi

e. rahastamise allikad (millised ja milliseltasandil)

f. inimressursid (oskus ja kogemus) ning kooli-tusvõimalused tiivustamaks antud nähtusevõi traditsiooni kaitsmist, elujõulisuse kasvuja laialdasemat levikut.

g. detailne tegevuskava

* projekti komponendid

* projekti graafik (I etapp, II etapp...)

* projekti elluviijad

* ajalugu

* põhjendus

* pikaajalised eesmärgid

* lühiajalised eesmärgid

* oodatud tulemused

* töö ajagraafik

* detailne eelarve

6. LISAMATERJAL

Nagu öeldud käesoleva juhendi punktides14b kuni 14 e, tuleb taotlusfailile lisadajärgmine illustreeriv materjal:

a . taotlusfaili hindamiseks vajalik dokumen-tatsioon - kaardid, fotod koos vastavatenegatiivide või slaididega, audio- või video-salvestised või muu taotlusfaili illustreerivmaterjal koos ametliku kirjaga, mis lubabkõigi nende dokumentide kasutamist pro-motsiooni eesmärgil, antud teemal tehtuduurimistööde analüüs ja põhjalik bibliograa-fia vastavalt üldtunnustatud akadeemiliselestandardile.

b. professionaalse kvaliteediga videodoku-ment (digitaalne Betacam, Betacam SP võiDV) pikkusega mitte üle 10 minuti, miskajastab taotlusfaili kõige olulisemaidaspekte. Videot näidatakse zhürii liikmetelenende arutelu ajal.

c. kirjalik dokument, video või audiosalvestisvõi mõni teine ümberlükkamatu tõend, miskinnitab asjaga seotud isikute või kogu-kondade nõustumist taotlusfaili sisuga.

d. nimekiri veel viiest kultuuriväljendusestvõi kultuuriruumist, mida liikmesriikkavatseb järgmise kümne aasta jooksulinimkonna suulise ja vaimse pärandimeistriteoste nimekirja esitada.

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

12

1. ÜLDANDMED

a. Liikmesriikide nimed

b. kultuuriväljenduse või -ruumi nimi

c. kultuuriväljenduse või -ruumiga seotudkogukonna/kogukondade nimi

d. kultuuriväljenduse või -ruumi geograafilineasukoht, vastava kogukonna asukoht (lisadakaart)

e. antud kultuuriväljenduse perioodilisus

f. Vastutavad isikud või institutsioonid, misesindavad vastavat kogukonda/kogukondivõi valitsust (perekonna- ja eesnimi, amet,postiaadress, telefon, faks, e-posti aadress)

g. kõikide asjaosaliste töö koordineerimiseeest vastutav isik või organisatsioon

2. KIRJELDUS

a. Antud kultuuriväljenduse või -ruumi kir-jeldus. Ajaloolised detailid ja kaasaegneolukord.

b. Ajalooline taust, areng, ühiskondlikud, süm-boolsed ja kultuurilised funktsioonid.

c. Tehniline kirjeldus, autentsus, stiil, zhanr,koolkond, mõjutused. Materiaalsete näh-tuste puhul materjal, otstarve, valmistamis-viis ja kasutusala.

d. Nimekiri antud traditsiooni tunnustatudesindajatest ja kandjatest.

e. Antud traditsiooni püsivus ning võimaliksurve, kitsendused või hääbumisohud, mistulenevad järgmistest teguritest:

* majanduslik ja tehnoloogiline areng

* kliimamuutused ja looduse reostus

* turismi areng

* vastava kogukonna arvukuse kasv võivähenemine

* teised tegurid

3. PÕHJENDUS KANDIDATUURIESITAMISEKS

Esitatud kultuuriväljendus või - ruum peabvastama käesoleva juhendi punktides 22ja 23 kirjeldatud valikukriteeriu-midele

a. silmapaistev väärtus inimvaimu loovusemeistriteosena

* kohaliku kogukonna jaoks ning olulisuskultuurilise mitmekesisuse säilitajana seo-ses teiste väljendusvormidega samas kul-tuuris/kultuurigrupis, lähikultuuride väl-jendustega ja kultuuris tervikuna

* tegu on konkreetse loominguga, mis onseotud teatud kultuuriväljenduse või

-ruumiga ja mitte lihtsalt suure loomevald-konnaga nagu näiteks mõne üldlevinudinstrumendi muusika, ühe või mitme riigirahvalaulud ja tantsud, kui pole täpsus-tatud eri paikades esinevaid eripärasid võimõne suurt kõnelejaskonda omava keelegaseotud kultuuriliste ilmingute kogum,mille kaitsmiseks on vahendid ja võima-lused olemas.

* keelega lähedalt seotud kultuurinähtusedvõivad nimekirja pürgida juhul, kui ontäidetud järgmised nõuded:

- meistriteos on loodud suulise väljendusena(juured on suulises traditsioonis)

- suuline väljendusviis on jätkuvalt antudmeistriteost iseloomustav omadus

- meistriteos on kindlalt piiritletav ja erista-tav osa suulisest traditsioonist

- tegevuskavas loetletud meetmete ees-märgiks on säilitada antud meistriteosesuuline ja vaimne dimensioon

- suulise teksti (suulise kirjanduse) nimekirjaesitamisel peab olema lisatud esitajaid,esitust ja esituse konteksti tutvustav video.Kõik esituse käigus kasutatavad kunsti-lised väljendusvahendid nt. väljendusviisid,vokaaltehnika, zhestid, kehakeel ja võima-lik saatemuusika peaksid videol kajastuma,kuna tegu on suulise väljenduse olulistekoostisosadega.

b. meistriteos peab olema juurdunud kohalikukogukonna kultuuritraditsioonis või -ajaloos

c. meistriteos peab toetama rahvaste ja koha-like kogukondade kultuuriidentiteeti, inspi-reerima ja soodustama kultuurivahetust,rahvaste ja kogukondade lähenemist ningomama tänapäevalgi olulist kultuurilist jasotsiaalset rolli (3. üldkriteerium). Arvessetuleb võtta ka asjaolu, et kultuur on üldiseltpidevalt muutuv nähtus. Kultuuriruum võikultuuriväljendus võib peegeldada antudrahva kaasaegset ühiskondlikku- ning kul-tuurielu.

d. meistriteos peab olema teostatud meister-likult ja tehniliselt laitmatult

e. meistriteos peab andma tunnistust elavastja unikaalsest kultuuritraditsioonist

f. meistriteos peab olema kadumisohus kassäilitamiseks ja kaitseks vajalike vahenditenappuse või siis kiirete muutuste, linnas-tumise ja akulturatsiooni tõttu

Mitmerahvuseline kandidatuur

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

13

4. HALDAMINE

a. koordineeriv organisatsioon

b. vaimse ja suulise pärandi nimekirja esitatavanähtuse või traditsiooni kaitsmise, säilita-mise ja elujõulisuse eest igas riigis vastutavinstitutsioon või institutsioonid (institut-siooni juriidiline staatus, riiklikult tunnusta-tud pädevus, vastutava isiku nimi ja aadress,rahastamise allikad jne.)

c. riikides rakendatud abinõud kultuuriväljen-duse või kultuuriruumi elujõulisuse tõst-miseks arvestades isikute või kogukondadesoove.

* seaduslikud abinõud

* seaduslik kaitse vältimaks nähtuse kuri-tarvitamist ja kasutamist omakasupüüd-likel eesmärkidel

* seaduslik kaitse haruldaste tehnilisteoskuste või oskusteabe valdajatele

* rakendatud abinõud tagamaks nähtusevõi traditsiooni järjepidevust

* teised tegurid

5. TEGEVUSKAVA

Tegevuskava vähemalt järgnevaks viieksaastaks, mille eesmärgiks on kindlustadanimetatud kultuuriväljenduse või kultuuri-ruumi säilimine, kaitsmine, elujõulisusekasv ja laialdasem levik. Tegevuskava peabolema konkreetne ning tulevikku suunatud(s.o. et tegevuskavas ära toodud meetmedleiaksid rakendust ka pärast viie aasta möö-dumist). Tegevuskava peab koosnema järg-mistest punktidest:

a. projekti nimi

b. asjaosaliste liikmesriikide tööd koordineerivorganisatsioon

c. tegevuskava elluviimise eest vastutav organi-satsioon igas riigis eraldi

d. detailne selgitus, kuidas on kaasatud antudkogukondade esindajad, kes on tunnustatudtehniliste oskuste või oskusteabe valdajad

e. administratiivsed või seaduslikud abinõudkaitsmaks antud kultuuriväljendust võikultuuriruumi

f. rahastamise allikad ( millised ja milliseltasandil)

g. inimressursid (oskus ja kogemus) ningkoolitusvõimalused tiivustamaks antudnähtuse või traditsiooni kaitsmist, elu-jõulisuse kasvu ja laialdasemat levikut.

h. detailne tegevuskava

* projekti komponendid

* projekti graafik (I etapp, II etapp...)

* projekti elluviijad

* ajalugu

* põhjendus

* pikaajalised eesmärgid

* lühiajalised eesmärgid

* oodatud tulemused

* töö ajagraafik

* detailne eelarve

6. LISAMATERJAL

Nagu öeldud käesoleva juhendi punktides14b kuni 14 e, tuleb taotlusfailile lisadajärgmine illustreeriv materjal:

a . taotlusfaili hindamiseks vajalik dokumentat-sioon - kaardid, fotod koos vastavate negatii-vide või slaididega, audio- või videosalves-tised või muu taotlusfaili illustreeriv mater-jal koos ametliku kirjaga, mis lubab kõiginende dokumentide kasutamist promotsioo-ni eesmärgil, antud teemal tehtud uuri-mistööde analüüs ja põhjalik bibliograafiavastavalt üldtunnustatud akadeemiliselestandardile.

b. professionaalse kvaliteediga videodokument(digitaalne Betacam, Betacam SP või DV)pikkusega mitte üle 10 minuti, mis kajastabtaotlusfaili kõige olulisemaid aspekte.Videot näidatakse zhürii liikmetele nendearutelu ajal.

c. kirjalik dokument, video või audiosalvestisvõi mõni teine ümberlükkamatu tõend, miskinnitab asjaga seotud isikute või kogu-kondade nõustumist taotlusfaili sisuga

d. dokument, mis kinnitab:

* iga asjaosalise liikmesriigi nõusolekuttaotlusfaili sisuga

* iga asjaosalise liikmesriigi lubaduststandardvormi 5-ndas punktis toodudtegevuskava elluviimiseks

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

14

Ühinenud Rahvaste Haridus-, Teadus- ja KultuuriorganisatsiooniPeakonverents pidas 17. oktoobrist 16. novembrini 1989.a. oma25-ndat istungit, kus otsustati:

võttes arvesse, et folkloor on osa inimkonna ülemaailmsest pärandistning ühtlasi ka võimas jõud, mis lähendab üksteisele erinevaidrahvaid ja sotsiaalseid rühmitusi, samal ajal rõhutades nendekultuurilist identiteeti,

täheldades folkloori sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist ja poliitilistkaalukust, selle osatähtsust rahvaste ajaloos ja kohta tänapäevakultuuris,

kriipsutades alla folkloori eripära ja tähtsust kultuuripärandi ja elavakultuuri olulise tegurina,

teadvustades folkloori traditsiooniliste vormide äärmist haprust,eelkõige neid aspekte, mis on seotud suulise traditsiooniga jaselle võimaliku kadumisega,

rõhutades vajadust teadvustada folkloori osatähtsust kõikides maadesja olla teadlik hädaohust, mida põhjustavad loendamatudtegurid,

jõudes järeldusele, et meie valitsused peavad kultuuri kaitsmiselomama määravat rolli ning tegutsemist tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik,

olles oma kahekümne neljandal istungil otsustanud, et folkloorikaitse peab olema liikmesriikidele antava juhendi teema(sisestades selle Konstitutsiooni IV artikli 4. paragrahvi),

võtta vastu käesolev Juhend 15. novembril 1989:

Peakonverents soovitab liikmesriikidel rakendada alljärgnevat folkloorikaitset käsitlevat määrustikku antud riigi konstitutsioonigavastavuses olevate meetmete kaudu, et kindlustada Juhendistoodud põhimõtete ja eesmärkide elluviimist antud riigiterritooriumil.

Peakonverents soovitab liikmesriikidel tutvustada käesolevat Juhenditvalitsusorganitele, ministeeriumidele ja ametkondadele, kesvastutavad folkloori kaitse alase tegevuse eest, samuti mitme-sugustele folklooriga tegelevatele organisatsioonidele ja asu-tustele ning igati soodustada kontakte vastavate rahvusvahe-liste organisatsioonidega, mis tegelevad folkloori kaitseprobleemidega.

Peakonverents soovitab liikmesriikidel esitada UNESCOle vastavalt kindlaksmääratud ajal ja vormis aruanne tegevusekohta, mille eesmärgiks on käesoleva Juhendi elluviimine.

JUHEND TRADITSIOONILISE

KULTUURI JA FOLKLOORI KAITSE KOHTA

VASTU VÕETUD PEAKONVERENTSI25. ISTUNGIL 15. NOV. 1989.a. PARIISIS

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

15

A. FOLKLOORI DEFINITSIOON(vastavalt käesoleva Juhendi eesmärkidele)

Folkloor (või traditsiooniline ja rahvalik kul-tuur) on kultuurilise kogukonna traditsioonidelpõhineva loomingu terviklik kogum, midaväljendab rühmitus või üksikindiviid ja midatunnistatakse kogukonna taotluste kajastuseksniivõrd, kuivõrd see kajastab tema kultuurilistja sotsiaalset identiteeti; selle norme ja väärtusiantakse edasi suuliselt kas imitatsiooni kauduvõi mõnel muul viisil. Selle mitmesuguste vor-mide hulka kuuluvad keel, rahvaluule (ehkpoeetiline folkloor), rahvamuusika, rahvatants,rahvamängud, mütoloogia, tavandid, kombed,käsitöö, arhitektuur ja teised kunstiliigid.

B. FOLKLOORIIDENTIFITSEERIMINE

Folkloori kui üht kultuurinähtust peab kaitsmaselle rühmituse poolt ja selle rühmituse jaoks(perekondlik, tööalane, rahvuslik, regionaalne,etniline jne.), kelle identiteeti ta väljendab.Selleks otstarbeks peavad liikmesriigid igatisoodustama vastavaid uuringuid rahvuslikul,regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil eesmär-giga:

a . koostada nimekiri folkloorialase tegevuse-ga seotud rahvuslikest asutustest, lülitadasee edaspidi regionaalsesse ja globaalsessefolkloori institutsiooni registrisse;

b . luua identifitseerimise ja salvestamisesüsteem (kogumine, kataloogimine, transk-ribeerimine) või täiustada juba olemas-olevaid käsiraamatute, kogumisjuhendite,mudelkataloogide jne. abil, et edaspidi eriasutuste poolt kasutatavaid klassifitseeri-missüsteeme omavahel ühitada;

c . stimuleerida folkloori normtüpoloogialoomist järgneval kujul:

i. folkloori üldülevaade globaalsekskasutuseks,

i i . ulatuslik folkloori register,

iii. folkloori regionaalsed klassifikasioo-nid, eelkõige välitöödejuhtprogrammid.

C. FOLKLOORIKONSERVEERIMINE

Konserveerimine hõlmab rahvatraditsioonidokumenteerimist ning, juhul kui vastavadtraditsioonid pole tekkinud või alles kujunevad,on selle eesmärgiks võimaldada uurijatele jatraditsioonikandjatele juurdepääs andmestikule,mis hõlbustab traditsiooni arenguprotsessimõistmist. Kui elavat folkloori pole tänu muu-tuvale loomusele alati võimalik otseselt kaitsta,

siis materiaalsel kujul fikseeritud folkloor peaksolema efektiivselt kaitstav. Selleks otstarbekspeavad liikmesriigid:

a . asutama rahvuslikke arhiive, kus kogutudfolkloor oleks nõuetekohaselt hoiustatudja kättesaadav;

b . asutama rahvusliku keskarhiivi, millel onteenindav funktsioon (keskne kataloo-gimine, informatsiooni levitamine folk-loorimaterjalide ja folkloorialase tegevusenormatiivide kohta, kaasa arvatud kaitseaspekt);

c. .asutama muuseume või folkloorisekt-sioone olemasolevates muuseumides, kuseksponeeritaks rahvakultuuri;

d . andma eelisõiguse seesugustele rahvakul-tuuri demonstreerimisvõtetele, mis rõhuta-vad kultuuri elavaid või minevikuaspekte(keskkonda, elu- ja töötavasid, käsitööd);

e . kooskõlastama kogumise ja arhiveerimisemeetodeid;

f . välja õpetama kogujaid, arhivaare, doku-menteerijaid ja teisi folkloori kogumise jasäilitamise spetsialiste ning uurijaid;

g . tagama vahendeid kõikidest folkloori-materjalidest säilitus- ja töökoopiatetegemiseks ning koopiate tegemiseks re-gionaalsetele institutsioonidele, kindlusta-des sel teel materjalide kättesaadavuseantud kultuurikogukonnale.

D. FOLKLOORI SÄILITAMINE

Säilitamine hõlmab rahvatraditsioonide ja tra-ditsioonikandjate kaitset, pidades eelkõigesilmas tõsiasja, et kuigi igal rahval on õigusoma kultuurile, on rahva loomulik austus omakultuuri vastu sageli kahjustatud massikommu-nikatsioonivahendites levitatava industriaalkul-tuuri konfliktse sissetungi poolt. Tagamaksrahvatraditsioonidele väärilist staatust ja ma-janduslikku toetust tuleb rakendada otsus-tavaid meetmeid nii vastava kogukonna siseseltkui ka väljaspool seda. Selleks otstarbeks pea-vad liikmesriigid:

a . välja töötama ja sisse viima nii üldharidus-like koolide kui ka kooliväliste asutusteprogrammidesse folkloori õpetamise jaõppimise nõuetekohases vormis, panneserilist rõhku folkloori respekteerimiseletäies ulatuses, andes küla- ja muudeleagraarkultuuridele lisaks ülevaate ka linna-areaalis tekkinud kultuurinähtustest, milleloojateks on erinevad sotsiaalsed grupid,professioonid, institutsioonid jne. Sellekaudu süvendatakse arusaamist kultuuri-lisest mitmekesisusest ja erinevatest maail-mavaadetest, eelkõige nendest, mis domi-nantkultuurides ei kajastu;

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

16

b . garanteerima erinevatele kultuurikogu-kondadele õiguse kasutada oma folkloori,toetades selleks nende tegevust dokumen-teerimise, arhiveerimise, uurimise jne. alal,samuti traditsioonide praktiseerimisel;

c . asutama interdistsiplinaarsel põhimõttelrahvusliku folkloorinõukogu või vastavakoordineeriva üksuse, milles oleksid esin-datud erinevad huvigrupid;

d . tagama moraalse ja majandusliku toetuseüksikindiviididele ja institutsioonidele,kes uurivad, viljelevad või säilitavad folk-loorseid väärtusi;

e . soodustama folkloori kaitsega seotudteaduslikku uurimistööd.

E. FOLKLOORIPROPAGEERIMINE

Rahva tähelepanu tuleb suunata folkloorilekui kultuurilise identiteedi tähtsale tegurile.Rahva kultuuripärandi komponentide propa-geerimine on äärmiselt oluline, et teadvustuksfolkloori väärtus ja selle säilitamise vajadus.Traditsioonide terviklikkuse säilimise huvidestuleb aga propageerimise käigus hoidudamoonutustest. Edendamaks folkloori adekvaat-set propageerimist peavad liikmesriigid:

a . soodustama rahvuslike, regionaalsete jarahvusvaheliste ettevõtmiste nagu käsitöö-laatade, festivalide, filmide, näituste, semi-naride, sümpoosionide, workshop'ide, kur-suste, kongresside jne organiseerimist ningtoetama saadud materjalide, ettekannetejms. tulemite tutvustamist ja publitseeri-mist;

b . soodustama folkloorimaterjalide laialdase-mat tutvustamist rahvusliku ja regionaalseajakirjanduse, kirjastustegevuse, televisioo-ni, raadio jne. kaudu näiteks stipendiu-mide abil, luues folkloristidele töökohadeelmainitud ühendustes, kindlustadesmassimeediumi poolt kogutud folkloori-materjali asjakohase arhiveerimise ja levi-tamise ning luues mainitud organisatsioo-nide juurde folklooriosakonnad;

c. .soodustama folkloristidele täiskoormusegaametikohtade loomist regioonides, oma-valitsustes, ühendustes ja muudes folkloo-rialase tööga seotud gruppides, et stimu-leerida ja koordineerida folkloorialasttegevust antud regioonis;

d . toetama juba olemasolevaid ja loodavaidüksusi, kes tegelevad õppematerjali koos-tamisega (näiteks välitööde materjalidelpõhinevad videofilmid) ning soodustamanende kasutamist koolides, folkloorimuu-seumides, rahvuslikel ja rahvusvahelistelfolkloorifestivalidel ja näitustel;

e . tagama folkloorialase adekvaatse informat-siooni kättesaadavuse dokumendikeskuste,raamatukogude, muuseumide, arhiivide,aga ka spetsiaalsete folklooribroshüürideja perioodiliste trükiste kaudu;

f . hõlbustama folklooriga tegelevate üksik-indiviidide, rühmade ja institutsioonidekohtumisi ning vahetusi nii rahvuslikulkui ka rahvusvahelisel tasandil vastavaltmitmepoolsetele kultuurilistele koostöö-lepingutele;

g . tellima rahvusvaheliselt teadlaskonnaltsätestatud eetikakoodeksi, mis tagakstraditsioonilistele kultuuridele kohaselähenemisviisi ja respekti.

F. FOLKLOORIKAITSE

Folkloori kui individuaalse ja kollektiivse loo-mingu kaitsmise nõudmine on samavõrdpõhjendatud kui igasuguste vaimsete saavutustekaitsmise nõue. Folkloori kaitse nõudminekujuneb vältimatuks, kui taotletakse selle eda-sist arengut, säilitamist ja propageerimist niiomal maal kui ka raja taga, vastavaid seadus-päraseid õigusi ja huvisid kahjustamata. Folk-loorinähtuste kui intellektuaalse omandi kait-sele lisaks on olemas mitmeid õigustekategooriaid, millele seaduslik kaitse on jubatagatud ning peab folkloori dokumentatsioo-nikeskustes ja arhiivides jätkuma ka tulevikus.Selleks otstarbeks peavad liikmesriigid:

a . lähtudes intellektuaalse omandi aspektist:juhtima vastavate valitsusorganite tähele-panu UNESCO ja WIPO (World Interna-tional Property Organisation) oluliselepanusele intellektuaalse omandi kaitsel,võttes siiski arvesse, et antud tegevushõlmab folkloori kaitse ainult üht aspektining hädavajalik on rakendada meetmeidfolkloori kaitseks laiemas ulatuse;

b . lähtudes ülejäänud asjakohastest õigustest:

i. kaitsma informanti kui traditsiooni-kandjat (privaatsuse ja konfidentsiaal-suse kaitse);

i i . kaitsma koguja huvisid sel teel, ettagatakse kogutud materjalide kon-serveerimine arhiivis nõuetekohastestingimustes ja metoodiliselt korrekt-selt;

iii. võtma tarvitusele vajalikud meetmed,et kaitsta kogutud materjali tahtlikuvõi tahtmatu kuritarvitamise eest;

i v. teadvustama arhiividepoolset kohus-tust kogutud materjalide kasuta-mist kontrollida.

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

17

G. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Vastavalt vajadusele tõhustada kultuurialastkoostööd ja vahetustegevust (seda eelkõigevaimsete ja materiaalsete ressursside ühen-damise kaudu) ning selleks, et viia ellu folklooriarengu ja taaselustamise programm ning uuri-mistöid seesuguste spetsialistide poolt, kes onühe liikmesriigi esindajad teise liikmesriigiterritooriumil, peavad liikmesriigid:

a . tegema koostööd rahvusvaheliste ja regio-naalsete folkloorialaste ühenduste, insti-tutsioonide ja organisatsioonidega;

b . tegema koostööd folkloori teadussfääris,propageerimise ja kaitse alal eelkõige selteel, et:

i. vahetatakse igasugust informatsiooni,teaduslikke ja tehnilisi publikatsioone;

i i . koolitatakse spetsialiste, jagataksereisistipendiume, lähetatakse teadus-likku ja tehnilist personali ning varus-tust;

iii. käivitatakse kahe- ja mitmepoolseidprojekte kaasaegse folkloori doku-menteerimise alal;

i v. organiseeritakse spetsialistide vahelisikohtumisi, õppekursusi ning töö-gruppe kindlas valdkonnas, eelkõigefolklooriandmestiku klassifitseeri-miseks ja katalogiseerimiseks ningmoodsate uurimismeetodite ja tehni-ka evitamiseks;

c . tegema tihedat koostööd loomaks rahvus-vahelist tagatist mitmesugustele huvitatudpooltele (kogukonnad või eraisikud võijuriidilised isikud) majanduslike, moraal-sete ja nn. naabriõiguste kaitseks, miskaasnevad folkloori uurimise, loomis-protsessi, korrastamise, esitamise, lindis-tamise ja/või folkloori propageerimisega;

d . garanteerima liikmesriigile, kelle territoo-riumil uurimistöid tehakse, õiguse oman-dada vastavalt liikmesriigilt kõikide doku-mentide, lindistuste, videofilmide, filmideja teiste materjalide koopiad;

e . hoiduma tegevusest, mis võib folkloori-materjale kahjustada, nende väärtustvähendada, propageerimist või kasutamisttakistada, asugu need materjalid siis omalterritooriumil või teise riigi territooriumil;

f . võtma tarvitusele vajalikud meetmed folk-loori kaitseks kõigi võimalike inimlike jalooduslike hädaohtude eest, kaasa arvatudriskid, mis kaasnevad konfliktidega, terri-tooriumide okupeerimisega või mistahesliiki rahvarahutustega.

Eespool avaldatu on Juhendi teksti originaal,mille võttis vastu Ühinenud Rahvaste Haridus-,Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni Peakonve-rents oma 25-ndal istungil, mis toimus Pariisisja kuulutati lõppenuks 16. novembril 1989.a.

Juhendi kinnitamiseks kirjutasid alla

ANWAR IBRAHIM

Peakonverentsi president

FEDERICO MAYOR

Peadirektor

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

18

UN

ES

CO

I

NI

MK

ON

NA

S

UU

LI

SE

J

A V

AI

MS

E

PÄ

RA

ND

I

ME

IS

TR

IT

EO

ST

E

NI

ME

KI

RI

8