Kodanikeühiskond ja ARB

„Millal nad ometi rahule jäävad“

Helen Link

ARB asutaja liige

Kehtna vallavolikogu liige

Valtu-Nurme külavanem

23. mai 2014

Kodanikeühendus ARB

• Harju-, Rapla- ja Pärnumaa Rail Baltic võimalike trassikoridoride äärsete asumite esindajate asutatud kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust.

• Rail Baltic võimalike trassikoridoridega kokkupuutuvatel asumitel ja nende elanikel on üks koondav ja esindav ühendus, kes on valitsuse partner Rail Baltic küsimustes.

• ARB peab läbirääkimisi Riigikogu ja valitsuse liikmetega.

• ARB koduleht: www.avalikultrailbalticust.ee

• Facebook www.facebook.com/avalikult.rail.balticust

ARB eesmärgid

1.Eesti saab mõistliku ja otstarbeka raudteeühenduse Euroopaga.

2. Raudtee paikneb elukeskkonda kõige vähem kahjustavas asukohas.

3. Raudtee planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on arvestatud regionaalhuvidega.

4. Raudtee planeerimine on teaduspõhine, kogukondi sisuliselt kaasav, aus ja läbipaistev.

5. Raudtee rajamise ja kasutamisega tekkivad kahjud kompenseeritakse õiglaselt.

Esimene õppetund: kaasaja ja kaasarääkija eesmärgid

peavad olema omakasupüüdmatud.

Mis on Rail Baltic Eestis? Miks see on igale eestlasele nii oluline küsimus ?

Teine õppetund: kaasatavale tuleb lihtsalt lahti seletada, kuidas mingi asi just

teda puudutab.

Kolmas õppetund: inimestele on vaja lihtsat, ausat

ja täielikku informatsiooni.

www.railbaltic.info

Kodanike ametlikud infoallikad

• Aecomi uuring ( 300 lk inglise keeles)

•Aecomi eesti keelne kokkuvõte (46 lk)

•KSH programm ja kaardimaterjal (149 lk)

Kodanike mitteametlikud infoallikad

• Teiste riikide kogemused

• Eksperdid

• Kogutud informatsiooni üksteisega jagamine koosolekutel

• Iganädalase Valtu-Nurme küla koosoleku protokoll läheb igal nädalal vähemalt 60 inimesele otse e-postkasti, kellest paljud külavanemad

• Kogutud informatsiooni jagamine teistega pressikonverentside ja ajakirjanduse kaudu

• Koostasime ise lihtsaid materjale külade elanikele KSH programmi arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks

• ARB koduleht: www.avalikultrailbalticust.ee

• Facebook www.facebook.com/avalikult.rail.balticust

Kohalikud tunnevad oma olusid kõige paremini ja koostöös planeerijate, projekteerijate ja trassi piirkonda jäävate

ettevõtete ja kogukondadega on võimalik planeerida raudtee parimasse asukohta ning mõelda välja parimaid lahendusi

Iganädalased koosolekud ja suur kaasamine

Kaasamine Rail Baltic protsessis-eesmärk saada ühisteadmine trassi

osas• Ettevõtjad ja kogukonnad tegid projekteerijatele

aluskaardid

• Haridusasutused.

• Trassiäärde jäävate külade külavanemad, kelle kaudu külade elanikud

• Nüüdseks on ARB-l nimekiri kogu trassiulatuses asumite esindajatest.

• Iga nädal toimuva RB koosoleku protokoll jõuab vähemalt 60 inimese e-postkasti, kellest paljud külavanemad.

Kehtna Mõisa OÜ põldude kaart

Põllumajandusettevõtjad tegid aluskaardid planeerijatele

Kaasamine Rail Baltic protsessis-eesmärk tekitada laipõhjaline

diskussioon

• Väljast eksperdid ( majandusgeograafid, juristid, arvamusliidrid, teadlased)

• Ametkonnad ja katusorganisatsioonid ( Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit , Omavalitsuste Liidud, KOV, maavalitsused jne.)

• Ajakirjandus informatsiooni levitamiseks ja meie mõjuvõimu suurendamiseks.

Kodanikeühendus ARB

Kodanikuühenduse ARB tegevused:

1. Regulaarsed nõupidamised

2. 06.11.2013 – esimene pressikonverents meediale

3. 02.12.2013 – dokumentaalfilmi “Okupeeri oma müür” vaatamine ja arutelu

4. 11.12.2013 – kohtumine Riigikogu liikmete ja ministritega

5. 16.12.2013 – kohtumine majandusminister Juhan Partsiga

6. 17.12.2013 – teine pressikonverents meediale

7. 12.02.2014 – nõupidamine Riigikogus – AECOM uuring

8. 19.02.2014 – ümarlaud Riigikogus - keskkond

9. 19.03.2014 – nõupidamine Riigikogus – kompensatsioonid

10. 15.05.2014 – nõupidamine Riigikogus – trassivalikud

Neljas õppetund: laiapõhjalise ja järjepideva

kaasamise tulemusel usaldatakse meid ning kaasamine on

muutunud üha kergemaks.

Kogukonnad tahavad kaasa mõelda ja igas külas peetakse omi koosolekuid

Inimesed said sellise informeerituse ja mõistsid, et RB puudutab neid. Nad olid valmis KSH programmi kohta

arvamusi avaldama ning ettepanekuid tegema ja avalikel aruteludel osalema.

Tulemuseks oli kõige aktiivsemast piirkonnast üle 200 kirja KSH programmi kohta ning üle 200

osaleja Kehtna avalikul arutelul

Viies: tugevatel kogukondadel läks lihtsamalt

• Kuna planeerimise protsess liikus alguses edasi kiiresti, siis läks paremini seal, kus olid juba ennem olemas tugevad kogukonnad ja toimiv kodanikeühiskonna võrgustik.

• Oli vaja ainult üks ööpäev, et pea 100 Kehtna valla inimest tulid esimest korda kokku Valtu-Nurme külaplatsile (Kehtna valla ametnikud, ettevõtjad, külade esindajad, haridusasutuste esindajad)

• 29.juunil 2014 saab täis 1 aasta sellest , kus on järjest igal esmaspäeval Valtu-Nurme küla Rail Baltic koosolekuid peetud. ( Alati protokollid otse min.60-le inimesele postkasti)

Meie tegevuse mõju

• KSH programmi saadeti väga palju arvamusi ja ettepanekuid, nende põhjal on KSH programmi täiendatud

• Kodanikeühiskonna pakutud trassialternatiiv sai kodanike algatusel ja omavalitsuste koostöö tulemusel ühisdeklaratsioonis eelistatud trassiks Raplamaal ning on nüüdseks MKM-i poolt nimetatud eelistatud trassialternatiiviks

• On loodud riigikogu RB toetusrühm

Kodanike pakutud trassialternatiiv

Kuues õppetund: Kaasatav peab tundma, et ta on

ka sisuliselt kaasatud, et ta ettepanekuid analüüsitakse ja

võetakse arvesse

Millal nad ometi rahule jäävad

• Siis kui eesmärgid on täidetud

• Siis kui kõikidele osapooltele on erinevate ekspertide uurimustele tuginedes lihtsalt ja selgelt lahti seletatud, miks mingid lahendused on valitud ja kuidas just need on parimad

Seitsmes: Kui inimesed ei saa kaasa rääkida, tekib rahulolematus

• Kui 2011.-l aastal Aecomi uuringu põhjal otsustati RB suunata Pärnu mitte Tartu kaudu Tallinnast Läti piiri poole , siis sellel avalikul arutelul osales alla 10 inimese, kes kõik olid ametnikud

• Nüüd selgub, et sellel teemal tahab palju rohkem inimesi kaasa rääkida ja on tekkinud rahulolematus.

Kogukonnad tahavad kaasa rääkida

Kogukonnad tahavad kaasa mõelda

Kogukonnad tahavad ka otse informatsiooni saada

Millest me oma tegevuses peame lähtuma ?

1. Lähtekoht peab olema konstruktiivne, mitte destruktiivne. Meie pingutame selleks, et raudtee saaks väga hea. Meil on positiivne otsing.

2. Püüame saavutada niisuguse selguse: informeeritus + haritus + kogemus = väärtuseks on nende ühtsus. Kõik seisukohad on vaja argumenteerida, tõestada. Miks meile ei sobi?

3. Me ei aja ainult oma asja. Näiteks NIMBY-sündroomi korral aetakse ainult oma asja.

Külaülikool

Tänan!