1

Märts / 2006 Nr 3, XIII

Kolmapäeval, 22. märtsil külastasid Leisi valda maakonna kultuuritöötajad. Tutvuti valla kultuuri-ja haridusasutustega: raamatukogude, keskkooli ja lasteaiaga. Käidi Oitme matkamajas, Laugu metsavahimajakeses, Laugu võrgutööstuses ja Pärsama Hooldekodus. Päev lõpetati maitsva lõunasöögiga kultuurimajas. Ringkäiguga jäid kõik osalejad väga rahule. Tänusõnad kõikidele “giididele”, Mallele, Madisele ja vallavanem Ludvik Mõtlepale.

AINA TOMSON

Muudatused FIE ravikindlustuses 1. aprillist 2006 jõustu-

vad Ravikindlustuse seadu-se § 10 muudatused, mis reguleerivad füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) ravikindlustuse tekki-mist, peatamist ja lõppe-mist.

Seaduse muudatustest lähtuvalt ei pea FIE´d enam muretsema andmete edastamise pärast haige-kassale. Haigekassa saab andmed FIE´de ravikind-lustuse kohta otse Maksu- ja Tolliametist. Lisaks sel-lele lüheneb ka kindlustuse ooteaeg senise 3 kuu ase-mel 14 päevale.

Muudatused ei puuduta aga ajutise töövõimetuse

hüvitiste maksmise korda. Ravikindlustuse tekkimine

FIE ravikindlustus tekib Maksu- ja Tolliametis re-gistreerimisest või ärire-gistrisse kandmisest arves-tatava 14-päevase ooteaja möödumisel. Kui inimesel on juba kehtiv ravikind-lustus, siis jätkub kindlus-tus uuel alusel ilma oote-ajata andmete esitamise päevast. Maksu- ja Tolli-amet peab esitama haige-kassale isiku andmed 7 kalendripäeva jooksul Maksu- ja Tolliametis re-gistreerimisest või ärire-gistrisse kandmisest.

Kui 14 aastat tagasi maareformiga alustati, oskasid vähesed arvata, et see protsess nii pika aja peale võib venida. Samas on teada, et eelmine Eesti Vabariigi maareform aas-tatel 1920-1938 kestis veelgi kauem. Tõsi küll, tookord oli tegemist põhi-liselt mõisatest võõranda-tud talumaade omandisse andmisega.

Kui osades mandri val-dades on maareform prak-tiliselt lõppenud, siis ar-van, et ka meie võime sel-le aasta lõpuks maarefor-mi sisuliselt lõppenuks lugeda. See muidugi ei tähenda, et sada protsenti valla territooriumist on omaniku leidnud. Nii või teisiti jääb reformimata ca 10% maadest (ca 4 tuh ha), mida keegi ei taotle ja mis jääb ootama riigi omandisse vormistamist. Praeguse seisuga on maa-katastris registreeritud 84% valla territooriumist, kusjuures Saare maakonna keskmine on 78%.

Kui maade tagastamise võib juba sisuliselt lõppe-nuks lugeda, siis ostuees-õigusega erastamisega on reaalne ühele poole saada aasta lõpuks. Seni lahen-damata 20-st tagastamisest

Millal lõpeb maareform? jäävadki pooled ilmselt tagastamata ja maareform nende osas lõpetatakse.

Maade tagastamise osas on enamlevinud probleem selles, et õigustatud sub-jekt on surnud ja tagasta-mise nõudeõigus pärimata. Pärimise tähtaega on pide-valt pikendatud ja nüüdki anti seadusega selleks toi-minguks veel armuaega, kusjuures viimane tähtaeg pärimistunnistus valda esi-tada on 27. august. Kuna pärimistoimingud kestavad üldjuhul 3 kuud, tuleks asju muidugi varem ajama hakata.

Eelmise aasta sügisel jõustunud maareformi sea-duse muudatused annavad nüüd võimaluse maare-form lõpule viia ka hoone-te juurde maa erastamise osas. See peaks ärevaks tegema eelkõige need, kel-lel maa mõõdetud juba aastaid tagasi ja kes ei ole reageerinud maavalitsuse ku t s e l e maa os t u -müügilepingu sõlmimiseks või pole nad vastavat tea-det lihtsalt kätte saanud.

Selliseid toimikuid on maavalitsuses vormistami-se ootel 30 tükki ja nende puhul on ostu-müügilepin-gu vormistamise viimane tähtaeg 27. juuni. Oluline on teada, et sellisel juhul ei saadeta ka mingit täienda-vat meeldetuletust, vaid erastaja peab ise tähtaegu jälgima.

Et teatud juhtudel saab maa eest tasuda ka järel-maksuga (hüpoteegiga), mis vormistatakse notari juures, siis tuleb ka selle võrra rohkem aega varuda. Kui erastamise õigust omav isik ei sõlmi nimeta-tud tähtajaks maa ostu-müügilepingut, kaotab ta maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehi-tise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja edaspidine maa kasutami-ne toimub hoonestusõiguse alusel. See tähendab seda, et kui maad on hoonete juurde mõõdetud rohkem kui teenindusmaa (õu),

tehakse uus mõõtmine hooneomaniku kulul.

Kahjuks peab tõdema, et paljudel juhtudel on inime-sed oma võimeid maa eest tasumisel üle hinnanud. Ilmselt ei suudetud vastu panna ahvatlevale võima-lusele erastada võimalikult palju maad ja nüüd ei suu-deta tasuda isegi järelmak-su puhul ettemaksuna tasu-misele kuuluvat 10% ostu-summast.

Lisaks on vallas etteval-mistatud ca 40 maa ostu-eesõigusega erastamise toimikut. Pärast piiride määramist saavad kõik erastajad vallast vastava kirja, kus on tähtajad, mil-lest tuleb juhinduda.

Nimelt tuleb erastajatel 3 kuu jooksul kirja saami-sest tellida maa mõõtmine ja sellest tuleb 10 päeva jooksul valda informeeri-da. Kui nendest tähtaega-dest kinni ei peeta, kaota-vad nad maa erastamise õiguse, ehitise teenindami-seks vajalik maa jäetakse riigi omandisse ja edaspi-dine maa kasutamine toi-mub hoonestusõiguse alu-sel.

Erastamise õigusest il-majätmine võib tunduda karistusena, kuid ega maa erastamine ei ole sugugi kohustuslik, vaid riigi poolt antud võimalus maa soodustingimustel oman-damiseks. Sellest võib ka loobuda ja valida hoones-tusõiguse variant.

Maareformis jätkub veel riigi- ja munitsipaalmaade vormistamine, milles on järg jõudnud maanteede aluste maade vormistami-seni.

Mai kuus on plaanis läbi viia viimane vabade põllu-maade avalikustamine, mille käigus saavad põllu-majandustootjad esitada ka avaldusi maa kasutusval-dusse võtmiseks. Selleko-hane teade avaldatakse täiendavalt vallalehes ja ajalehes ”Meie Maa”.

abivallavanem

ENNO REIS

Ravikindlustuse peatumine

Kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel ajast, mil FIE teatas ette-võtluse peatamisest Mak-su- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teavitama haigekassat 10 kalendripäeva jooksul. Kui inimene pärast peatamist siiski ettevõtlust jätkab, peab Maksu- ja Tolliamet esitama haigekassale and-med 10 päeva jooksul. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma oote-ajata. Ravikindlustus ei peatu ajaks, millal FIE´l on õigus saada ajutise töövõi-metuse hüvitist.

Ravikindlustuse lõppemine

Kui inimene teatab Maksu- ja Tolliametile või äriregistrile ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest, siis FIE ravikindlustus lõpeb kahe kuu möödumi-sel. Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest 10 kalendripäeva jooksul.

Täpsemat infot ravi-kindlustuse kohta saab haigekassa infotelefonil 16363.

Eesti Haigekassa

Pärnu osakond

Valda külastasid maakonna kultuuritöötajad

2

Vallavolikogu istung 20.03.2006

Istungist võttis osa 11 volikogu liiget, külalisena vallava-nem L. Mõtlep. Puudusid T. Erin ja S. Madisson.

1. Otsustati osaleda loodava mittetulundusühingu asuta-misel LEADER+ programmiga liitumiseks.

2. Otsustati võtta laenu veemajanduse rekonstrueerimise investeeringu omaosaluse katmiseks Saaremaa Veemajan-duse projektis osalemisel.

3. Otsustati vallas kehtestatud planeeringud jätta muut-mata (otsus lisatud).

4. Kinnitati revisjonikomisjoni akt Pärsama Hooldekodu revideerimise kohta.

5. Arutati volikogu töökorda. 6. Võeti vastu määrus toimetuleku- ja hooldajatoetuse

summadest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise ning sot-siaalteenuste eest tasumise kohta.

7. Kinnitati muudatus hooldajatoetuse maksmise korras. 8. Kuulati ära arvamused Sotsiaalministeeriumis etteval-

mistatud tervisepoliitika dokumendi tööversiooni kohta.

Sotsiaalteenused − kellele, miks ja kuidas? Vallavalitsuse istung 27.02.2006

1. Moodustati katastriüksused vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmiseks:

- Metsküla küla Simmosoo kü suurusega 2,54 ha; - Asuka küla Simmosoo kü suurusega 6,68 ha; - Metsküla küla Simmo kü suurusega 4,70 ha; - Linnuse küla Simmosoo kü suurusega 6,00 ha; - Pamma küla Simmosoo kü suurusega 15,56 ha; - Nurme küla Simmosoo kü suurusega 9,02 ha; - Metsküla küla Simmoniidi kü suurusega 1,76 ha; - Metsküla küla Simmopõllu kü suurusega 1,65 ha; - Laugu küla Simmopõllu kü suurusega 2,20 ha; - Laugu küla Simmo kü suurusega 3,77 ha; - Pamma küla Simmo kü suurusega 3,19 ha. 2. Määrati Pammana küla Sõstra kü uueks sihtotstarbeks

elamumaa. 3. Kooskõlastati Räägi külas asuva Uue-Raki kinnistu

jagamisel moodustatava kinnistu nimeks Rakisoo. 4. Võeti vastu Parasmetsa küla Männi kinnistu detailpla-

neering ja kuulutati välja avalik väljapanek. 5. Väljastati ehitusluba: - Innar Mehikule Pärsama külas ridaelamu boksi nr 8

ehitamiseks; - OÜ Jaotusvõrgule Jõiste külas Pihlaka, Männisalu ja

Kiviaia maaüksuste võrguühenduste teostamiseks. 6. Kinnitati Leisi valla munitsipaalharidusasutuste tege-

vuskulu arvestuslik maksumus.

Vallavalitsuse istung 13.03.2006

1. Kinnitati sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosoleku otsused hooldajaks määramise, hooldajatoetuse määramise kohta. Kompenseeriti küttepuude maksumus, arstil käimi-se sõidukulud, ravimite, prillide, hambaklambrite, ortooside maksumus. Maksti toetust hooldajatoetuse sum-madest raske ja sügava puudega isikutele. Tasuti hooldaja-toetusest puudega noorte sotsiaalse integratsiooni soodus-tamiseks osutatavate teenuste arendamise ja osutamise ku-lud; puudega isikutele osutatavate sotsiaalteenuste arenda-

Aastalõpu Koduvallas kirjutas vallavanem Ludvik Mõtlep, et sotsiaaltöö eesmärgiks on abi jõudmine iga abivajajani ja seda mitte ainult rahas, vaid eelkõige kät-tesaadava teenuse näol. Miks just sotsiaalteenused? Ees-ti kontekstis on sotsiaalhoolekande ülesanneteks isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõr-valdamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sot-siaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.

Praktika kinnitab, et efektiivne abi on sotsiaalteenuste osutamine. Eesti on Euroopa Sotsiaalharta lepinguosali-sena kohustatud edendama või osutama teenuseid, mis suurendavad iga üksikisiku heaolu ja soodustab tema arengut ning kohanemist sotsiaalkeskkonnaga. Sotsiaal-teenuste võimaldamise, väljatöötamise ja arendamisega tegeleb aga kohalik omavalitsus (loe: vald).

Meie vallas osutatakse abivajajatele järgmisi sotsiaal-

teenuseid: 1. Sotsiaalnõustamine Valla sotsiaaltöötaja või tema poolt kaasatud spetsia-

list (lastekaitseametnik, politsei esindaja, psühhiaater, psühholoog, tööhõiveametnik jne) annab isikule vajali-ku teabe sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistab konkreetsete sot-siaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetu-leku soodustamiseks.

2. Abivahendite rentimise organiseerimine Haiguse, kõrge ea või puude tõttu on abivahendit va-

javal isikul õigus saada vastav abivahend. Selleks tuleb isikul või tema hooldajal võtta perearstilt vastav tõend ning selle tõendi alusel väljastatakse maavalitsuse sot-siaalosakonnast isiklik abivahendi kaart. Selle kaardi abil on võimalik soodsalt rentida abivahendeid. Vald tasub OÜ Invarult laenutatud tugiraamide, poti- ja ratas-toolide renditasu arvete alusel. Isikliku abivahendi mu-retsemise ja transpordi asjus võib alati pöörduda valla sotsiaaltöötajate poole.

3. Koduteenuse osutamine Koduteenus on isikule kodustes tingimustes osutata-

vad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkon-nas toime tulla. Leisi vallas osutatakse üldjuhul tasuta koduteenust vallas alaliselt elavale üksikvanurile, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad. Koduteenuse osu-tamiseks esitab abivajav isik või teda esindav isik valla sotsiaalkomisjonile kirjaliku avalduse. Vallavalitsuse korralduse alusel sõlmib sotsiaaltöötaja abivajaja isiku ja teenuse osutaja vahel kirjaliku lepingu, milles sätes-tab teenuse osutamise mahu ja teenuste loetelu. Tasulist koduteenust võimaldatakse kõikidele soovijatele.

4. Eluasemeteenus Vald abistab isikut või perekonda, kes ei ole suuteline

ega võimeline endale või oma perekonnale eluruumi tagama, elamiskõlbliku eluruumi leidmisel ja üürimisel või loob vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteris toa üürimiseks. Selleks esitab abivajaja valla sotsiaalkomis-jonile kirjaliku avalduse. Vallavalitsuse korralduse alu-sel sõlmib valla kommunaalamet või vallavanem (sotsiaalkorteri puhul) abivajajaga eraldatud eluruumi osas üürilepingu.

5. Hooldamine perekonnas Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas

perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Selleks esi-tavad hooldamisele mineja ja hooldamisele võtja kirja-liku avalduse valla sotsiaaltöötajale. Avalduses peavad hooldamisele võtja kõik perekonnaliikmed oma nõus-olekut allkirjaga kinnitama. Põhjendatud avalduse alusel sõlmitakse vallavalitsuse esindaja, st sotsiaaltöötaja ja hooldamisele võtja vahel kirjalik leping.

6. Puudega inimesele hooldaja määramine Raske ja sügava puudega isikul on õigus esitada valla

sotsiaalkomisjonile kirjalik avaldus hooldaja määrami-seks. Valitud hooldaja peab kirjalikult kinnitama oma hooldamistahet selle isiku suhtes. Sotsiaaltöötajad hin-davad ühe nädala jooksul abivajava isiku hooldamise ja sotsiaalteenuste- ning toetuste määramise vajaduse. Hooldaja ja/või hooldajatoetus määratakse või ei määra-ta sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekul vallava-litsuse korraldusega ühe kuu jooksul.

järgneb lk 4

KINNITATUD Leisi Vallavolikogu 20. märtsi 2006. a otsusega nr 9

Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

Tulenevalt Planeerimisseaduse § 29 ja kohaliku omava-litsuse korralduse seaduse §� 22� lg� 1� p-des� 31-33 vaatas volikogu üle kehtivad planeeringud ja tuvastas: Leisi vallas on kehtestatud 3 üldplaneeringut (ÜP) ja 24 detailplaneeringut (DP), 3 DP-t on menetluse järgus. Kehtestatud DP-st 4-l ei ole praktilist tegevust alustatud, ülejäänutel on käivitatud arendustegevus alates krundi puhastamisest, piirete rajamisest kuni hoonestuse välja-ehitamiseni. Üks DP (Niidi-Jaani lautrikoht) on maavanema järelval-ve korras peatatud ja menetlemine toimub uuesti üldpla-neeringut muutva planeerimisettepaneku menetlemise korras. Ehitustegevus on toimunud vastavuses planeeringutele. Puhkepiirkondade üldplaneeringud (Soela ja Paaste OÜP) on piisava täpsuse ja selgete põhimõtetega, mis-tõttu edasine planeerimis- ja ehitustegevus on toimunud ilma tõrgeteta. Eriti on kiirendanud see elektrivõrkude väljaehitamist. Ainuke puudus on see, et piirkondades puudub keskne arendaja, mistõttu vee- ja kanalisatsioo-nisüsteem on välja ehitatud alternatiivvariandina, s.t lo-kaalsetena. Leisi valla ÜP on kehtestatud 2000. aasta detsembris ja on veel valdavalt aluseks ja võimaluseks arendustegevu-se suunamisel. Vastuolu ja takistusi ei ole ilmnenud. Lähtuvalt ülaltoodust ja kuulanud ära vallavanem Lud-vik Mõtlepa selgitused, Leisi Vallavolikogu otsustab: 1. Jätta kehtima Leisi valla üldplaneering (kehtestatud

volikogu 19.12.2000 määrusega nr 25) koos muudatus-tega (kehtestatud volikogu 16.07.2002 määrusega nr�16).

2. Jätta kehtima Paaste puhkepiirkonna ja Soela puhke-piirkonna üldplaneeringud (kehtestatud volikogu 20.11.2001 määrusega�nr�21).

3. Otsus avalikustada ajalehes Koduvald. 4. Otsus jõustub 1.�aprillil�2006.�a.

����������� ������������� �������������������������������������������������������� �� �������������������������������� ������������������������������������������� �� ��� �������!����������""������!����#

����������$�������� ��������������� ��� ���������������� �������������� �������� ��������������������

���������������� ������� �����������% �������� ���$��������# �������������!�����������""������!���� ����&�� ��������������������������������������� �������'��� ���!��#������������� �����(���� ���!������������������ �������

) ) ) ) ) ) ) ) ) ) ) ) �������* ���������������+��&���������������� ���������

��������������������������� � �� �����������������������$�������� ����� ���,����������� � ������� �������� ���������������!����-� ����� ���� �����

miseks ja osutamiseks ostetud haagise maksumus; pere-arstikeskuse remondi ja kohaldamiskulud arvestades puue-tega inimeste vajadusi; Pärsama Hooldekodu teenuste arendamise ja osutamise kulud.

Otsustati mitte sõlmida lepingut Kuressaare Linna Laste Varjupaigaga Laurits.

2. Määrati teenindusmaa ja võimaldati ostueesõigusega erastada Kuuri maaüksus suurusega 3205 m² Mati Mari-puul.

3. Moodustati vaba põllumajandusmaa erastamiseks Metsküla küla Põlluserva kü suurusega 14 006 m² .

4. Kinnitati katastriüksustele uued aadressid. 5. Kooskõlastati: - Koikla küla Sepikoja kinnistu jagamisel moodustata-

vate kinnistute nimedeks Pargi, Sepikoja ja Andruse; - Koikla küla Vahtra kinnistu jagamisel moodustatavate

kinnistute nimedeks Vahtra, Aini ja Linda. - Nihatu küla Koordi kinnistu jagamisel moodustatava

kinnistu nimeks Koordimetsa ja maa sihtotstarbeks määra-ti elamumaa.

6. Nimetati Leisi Vallavalitsuse esindaja Kohaliku Loo-matauditõrje Komisjoni.

Vallavalitsuse istung 27.03.2006

1. Võeti vastu Niidi-Jaani kinnistu lautrikoha detailpla-neering Poka külas.

2. Kehtestati Männi kinnistu detailplaneering Parasmet-sa külas.

3. Väljastati ehitusluba Bruno Hiiuväinale suvila püsti-tamiseks Vana-Punniku maaüksusele Asuka külas.

4. Väljastati kirjalik nõusolek Mai Kersalule sauna püs-titamiseks detailplaneeringu alusel Kivikadaka kinnistule Paaste külas.

5. Väljastati kasutusluba Maimu Rattasele Reediku kin-nistu elamu vastuvõtuks Karja külas.

6. Tagastati Parasmetsa küla Männiku maaüksus Too-mas Kuusele.

7. Võimaldati Tutku küla Tõru maaüksuse jagamine ka-heks: Tõru ja Toru.

8. Määrati Koikla küla Elamu maaüksuse ostuhind. �

3

K a h e k ü m n e viiendamal veebrua-rikuu päeval toimus Karja külas küla-seltsi eestvedamisel Vastlapäeva tähista-mine. Sisukas päev algas kell 11 võist-kondade registreeri-misega, kokku sai neid 9.

Alustati kombekohase

Pikima Liu väljaselgitami-sega. Tavapärasest erines võistlus sellega, et tegemist oli võistkondliku arvestuse-ga. Võistkonnas liikmeid 3. Igal osavõtjal oli võimalus liuelda vaid ühe korra ning seega oli pinget küllaga. Võitjaks osutus trio nimega Pidurid (Karel, Kati ja Ju-ku). Teise koha saavutas võistkond Kummi (Kalev, Kaarel ja Ats) ning kolmas oli võistkond Kuklike (Jaanika, Maarika ja He-len).

Teise alana oli kavas kel-

guslaalomi teatevõistlus. Siit väljus võitjana võist-kond Kummi, teise koha saavutas Pidurid ning kol-mas koht tiimile nimega MDM (Mari, Denis ja Mer-le).

Siis oli käes väikeste in-

dividuaalne jõuproov Pi-kim Liug. Võitjaks osutus sent imeetr i te mängus Karmen, teine koht kuulus Kairole ning kolmas oli Ja-kob Markus.

Kui mäepealsete aladega ühelepoole sai, seati sam-mud Karja mõisa ette, kus toimusid järgmised etteas-ted – kelgukross, köievedu ja orienteerumine.

Kelgukrossis (tuli läbida

mõisa ees olev ring) oli teistest kiirem võistkond nimega Kelguke (Kristi, Jakob Markus ja Margus). Teise koha sai 6 sajandikse-kundilise kaotusega trio nimega Pidurid ning kolmas koht kuulus võistkonnale Bobid (Lauri, Kalvi ja Kau-po).

Köieveos (üks tõmme

parema käega, teine vasaku käega ning kui seis viigis, siis kolmas tõmme kahe käega) sammusid võidult võidule kaks võistkonda - Kummi ja MDM. Finaalis kuulus võit võistkonnale Kummi. Kolmandale koha-le võistlesid võistkonnad Pidurid ja Jöku (Anneli, Andres ja Kairo), kus võit-jaks osutus Pidurid.

Nüüd järgnes pidulik söö-maaeg Karja mõisa ees. Hernesupp, vastlakuklid ja kuum tee olid peale mõnu-sat pingutust just "õige asi

ga) võidu sai kol-mik MDM, teine koht kuulus Bobid tiimile ning kol-manda koha hõi-vas Vahet Pole.

Tore vastlapäev Karjas Spordist Leisi KK-s

Neidude võrkpallivõist-kond saavutas 25. veebrua-ril Põltsamaal toimunud Ludus CUP võistlustel III koha. Kaotati Põltsamaale

ja Kasepääle. Võideti Läh-te ja Räpina. Võistkond mängis koosseisus: Katre Martinson, Kaia Mägi, Katrin Humal, Marju

9. märtsil toimus Lüman-da kauaaegse õpetaja Mani-vald Jõgi 5. mälestusturniir tütarlaste võrkpallis. Ala-grupis võitsime Kärla PK 2:0 ja Lümanda PK 2:0.

Poolfinaalis saadi raske võit 2:1 Orissaare üle. Finaalis oli vastaseks Valjala, kelle-le kaotasime 1:2.

Meie parim oli Kaia Mä-gi. Võistkonda kuulusid

18. ja 19. märtsil Vil-jandis toimunud Eesti Koolispordi Liidu Han-sapanga kooliliiga finaal-turniiril saavutasid tüdru-kud Järvakandi G. järel II koha. Viljandisse oli kokku tulnud 16 maa-konna ja 4 linna parimad võistkonnad.

Meie esindasime Saa-remaad, kui piirkonna võitjad. Siin tuli meil eelnevalt võita Lümanda PK, Kihelkonna PK, Orissaare G, Kärla PK ja raskes mängus Valjala PK. Viljandis toimunud finaalturniiril võitsime alagrupis Värska G, Iisa-ku G, Võnnu KK, ja Audru KK. Poolfinaalis võideti Kuldre PK. Fi-naalis aga kaotati Järva-kandile.

Mängiti koosseisus: kapten – Kaia Mägi; Kedy Liivakivi, Kätlin Valt, Maali Kanemägi, Mona-Theresa Võlma, Siiri Tabri, Maire ja Mairi Pahapill.

õpetaja TOIVO LEPP

Ludus CUP 2006

Lümandas teiseks

Hansapanga kooliliiga II koht

Igal aastal toimuvad Koolispordi Liidu poolt korraldatud DUMLE rah-vastepalli võistlused I−III klassi ja IV−V klassi õpi-lastele.

Sel aastal võttis noore-mas vanusegrupis osa ka Leisi Keskkool. Esimesed ”lahingud” toimusid As-tes ja Kärlal, kus tüdru-

kud saavutasid I koha ja poi-sid 6. koha. Poisid mängisid koosseisus: Cris-Karlis Lepp, Olev Sten Erik Jõgi, Sander Süld, Andrus Kupits, Romet Maripuu, Rain Peeters, Carl-Hillar Stankevitš, Den Tarmo Tool, Mihkel Kristofer Vajak ja Vallo Õun.

Saaremaa piirkonnaturniirilt oli III klassi tüdrukutel pääs

Edukad rahvastepalli võistlused �

õiges kohas". Suurimad tänud supimeister Hans Saagpakule! Hernesupp oli väga maitsev.

Peale kosutavat pidusöö-ki ja enne väikest puhust oli jäänud veel üks sportlik ala – orienteerumine.

Orienteerumisvõistlus

oli ettearvamatu, sest siin läks vaja nii taiplikust kui ka parajat liikumiskiiruse omamist. Võistkonnad startisid iga viie minuti ta-gant ning kontrollaeg oli 30 minutit. Selle ajaga oli vaja leida kümme kontroll-punkti, mis asusid pea ter-ve Karja küla territooriu-mil. Ülekaalukalt kiireim võistkond oli Vahet Pole (Timmu, Oliver ja Ago). Võitja aeg 22.50, teine koht võistkonnale Kummi ajaga 25.10 ja kolmas Bo-bid, aeg 26.15.

Nüüd järgnes väikene puhkepaus enne otsusta-vaid mõõduvõtmisi, mis toimusid juba mõisa saalis.

Juhtis võistkond Kummi 10 punktiga, teine oli võist-kond Pidurid 12 punktiga, kolmandat kohta jagasid võistkonnad Bobid ja MDM 24 punktiga. Selge oli juba see, et esikoha saa-tuse otsustavad omavahel liidervõistkonnad. Kolman-da koha saatus oli aga lah-tine, sest punktide vahe andis võimalusi pea kõigile võistkondadele.

Peale kosutavat pausi jätkus vastlapäev mõisa saalis viktoriini, Pinksi pu-humise ja üllatusvõistluse-ga Tass Täis. Viktoriin koosnes kolmest voorust, iga vooru vahel väike muu-sika ja võistlus.

P i n ks i p u h u m i s e

(teatevõistlus, kus võist-konna liikmed pidid puhu-ma lauatennise palli maha-märgitud punktini ja sealt tagasi) võitis võistkond Vahet Pole, teine koht kuu-lus võistkonnale Pidurid ning kolmas koht triole MDM. Kokkuvõttes pinge tõusis, sest esikohale pre-tendeerivad võistkonnad asusid nüüd võrdselt 14 punktiga ühel joonel.

Tass Täis (võistkondlik

võistlus, kus võistkonna liikmed kordamööda supi-lusikaga ämbrist vett veda-des pidid täitma tassi vee-

Viktoriin otsustas kõik. Kolmkümmend küsimust ja kolmkümmend vas-tust – abivahenditeks tead-mised ja nutikus. Viktorii-ni võit läks jagamisele – MDM ja Pidurid, nende vastused olid väärt 10 punkti. Kolmanda koha saavutas nutikas võistkond Kelguke.

Sellega oli esikoht ot-sustatud – igati teenitud võitjaks sai võistkond Pi-durid, punkte kokku 20,5. Teise kohaga pidid see-kord leppima võistkond Kummi, punkte 23. Järg-nevatele kohtadele asetu-sid võistkonnad järgmi-selt – III koht MDM 29,5 punkti, 4. koht Bobid 37,5 punkti, 5. koht Kelguke 43 punkti, 6. koht Vahet Pole 44 punkti (liitus võistlus-tele ennem orienteeru-mist!), 7. koht JKK (Jaana, Kristina ja Karlis) 50 punkti, 8. koht JÖKU (Anneli, Andres ja Kairo) 51,5 punkti, 9. koht Kukli-ke 61 punkti (paraku võttis väsimus oma ja võistkond katkestas).

Kokkuvõtteks võib öel-

da, et see pikk vastlapäev läks igati korda. Suured tänud kõigile osavõtjaile ning kaasaelajaile, kes sel-le pikka päeva suutsid kaasa teha! Usun, et mee-nutada on nii mõndagi. Ja kindlasti ei jää see viima-seks ürituseks, sest 20. märtsil kell 21.16 algas kevad.

Ilusat kevade algust soo-vides

MARGUS KUUSK

Selberg, Siret Lepik, Keity ja Kedy Liivakivi.

Sõitu toetas endine vi-listlane Meelis Villsaar. Aitäh!

veel Kedy Liivakivi, Siiri Tabri, Maali Kanemägi, Mona-Theresa Võlma, Mairi ja Maire Pahapill.

edasi vabariiklikule pool-finaali võistlustele Kohi-lasse. Seal saavutati jälle-gi I koht. Vahepeal said tüdrukud veel usinasti harjutada ja 11. märtsil oli sõit finaalvõistlustele Vil-jandisse. Saavutati II koht − väga hea tulemus vaba-riigis.

Tüdrukud mängisid koosseisus: Rutt Metsa-maa, Iti-Jantra Metsamaa, Cristin Lepp, Diana Rist, Eva Maria Veitmaa, Helerin Anspeeter, Kairi Ansper, Aidi Kane, Gertrud Uustalu ja Anna-Liisa Kanemägi. Parima mängija auhinna sai Kairi Ansper.

Koju tagasi sõideti dip-lomite, medalite, Dumle kommide ja pastapliiatsi-tega väsinult, aga õnneli-kult.

Kindlasti tahavad õpila-sed võistlustel osaleda ka järgmisel aastal. Jõudu teile ja head harjutamist!

õpetaja ARVO LEPP

4

���� ��!��"�#$��� ����������%#������������������&���

���'��(��������'�)�*�����

+�(�����,��.��������$���� ��/����������/�� ��

������� �����0 �����������1 ���% ��������% ��������2 ������������������������

3 �� ����&������������������������������������-���������� �����#�����������������4������� ������5����������#��������������

Emma Sagor 26.02.2006

Asuka küla�

Toimetaja: Airi Toompuu Koduvald Kooli 12, Leisi, Leisi Vallavalitsus 94202 Saare Maakond � 45 73 038, E-mail: koduvald@leisivald.ee

Leisi valla volikogu väljaanne. Trükitud Saarte Trükikojas. Tiraaz 815.

93 Adele-Marie Tamm 24.03.1913 Pärsama küla

92 Liidia Aardam 28.03.1914

Koikla küla 80 Salme-Rosalie Humal 19.03.1926

Pammana küla

80 Emeline Püüa 24.03.1926 Karja küla

80 Elmire Rasu 31.03.1926

Ratla küla

75 Asta Nõmm 24.03.1931 Luulupe küla

75 Maria Valdna 25.03.1931

Linnuse küla

Õie Kallas * 05.11.1932 † 27.03.2006

Parasmetsa küla

järg “Sotsiaalteenused ...”, algus lk 2 7. Transporditeenus Transporditeenus on teenus, mida valla sotsiaaltöötaja

osutab eelkõige puudega isikule, üksikvanurile ja palju-lapselisele perele, kes ise või kelle hooldaja või teised pe-reliikmed ei oma isiklikku transpordivahendit. Teenust osutatakse Saare maakonna piires eelneva kokkuleppe alusel haiglasse, polikliinikusse, pensioniametisse ja ko-dakondsusametisse sõitmiseks.

8. Hooldamine Pärsama Hooldekodus Pärsama Hooldekodu on hoolekandeasutus, kus viibiva-

tele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Pärsama Hooldekodusse soovija esitab hool-dekodu juhatajale kirjaliku avalduse. Üldjuhul hooldatak-se Pärsama Hooldekodus Leisi vallas alaliselt elavaid ük-sikvanureid ja puudega inimesi, kellel puuduvad seadus-järgsed ülalpidajad. Üksikvanuri vara kasutajad ning päri-jad on inimlikkuse seisukohalt kohustatud vanurit ka ülal pidama või vanadekodus vanuri kohatasu vahe kinni maksma.

9. Rehabilitatsiooniteenus Teenuse eesmärk on parandada inimese iseseisvat toi-

metulekut. Sellest oli pikemalt juttu eelmises Koduvallas. 10. Pärsama Sotsiaalkeskuses osutatavad muud

sotsiaalteenused Alates 01.09.2005 osutatakse Pärsama Hooldekodu sot-

siaalkeskuses järgmisi teenuseid: dušši kasutamine, sauna kasutamine, turvatuba, päevahoid, lõunasöök ettetellimi-sel, pesupesemisteenus. Puuetega inimestele ja pensionä-ridele on kehtestatud soodushinnad. Täpse teabe saami-seks tuleb helistada telefonil 45 73 536.

Austatud Leisi valla elanik! Kui vajad ise abi või märkad enese kõrval inimest, kes

vajab ükskõik millise eespool nimetatud teenuse osuta-mist, siis palun ole nii kena ja võta ühendust valla sot-siaaltöötajatega telefonil 45 73 292 või 53 436 289.

Meeldivale koostööle lootes valla sotsiaaltöötajate nimel

MARI-ANNE TUULING sots@leisivald.ee

V.a Liia! Et aastate lennus jääks püsima kevad,

et päike jääks põsele särama. Et rõõmu ja tervist oleks veel enam, õnn ootaks nii kodus kui väraval!

Õnnitlevad kolleegid Leisist ja Kuressaarest ning dr Jaak Roosimägi Soomest

�����������%��� ����������-$�#$�+��&���.����

������!-� ������+�(�����,������ ��� ������ �����

* �!����������������#������-������.����$�����&���� ����������

6�5�������+&��&&��������������������������

���� ��!��"�-#��� ����������%/����������

�0���*�(��))+',� �����% ����,��

��������������������������� ��������� ������������ ����!�������

)������! ��&��������������1������� ����!.�"�!�����!.��1�

Kulu põletamine on keelatud

7���������� ����������� ��� �������������7�����8�9�����!������ ����������������!.�����!������&����� ������

* ���-�����!�������6�5�,���������:��������:�+����7�����2 ""����3 1 �$��� ����

�-������������"" �!��������� ��� ���������22��&���

/���������� �����&��; !���* �������-�����������������

Igal aastal juhtub Eestis kümneid raskete tagajärgedega tuleõnnetusi, mis on alguse saanud tuleohutusnõuete mit-tetäimisest kulu ja prahi põletamisel. Nende tulekahjude tagajärjel on mahapõlenud mitmed elumajad, hukkunud inimesed ja tekkinud korvamatu kahju looduskeskkonna-le. 2005. a toimus vabariigis ligikaudu 2300 kulupõlen-gut.

Tuleb teadvustada, et lume alt pääsenud kulu kuivab

kiiresti kevadpäikese ja tuulte mõjul ning on väga kerges-ti süttiv. Süttides levib kulutuli soodsa tuule korral väga kiiresti ning vahel mitmes suunas, mis on peamiseks põh-juseks, et sageli väljub kulupõletamine kontrolli alt.

Juhul, kui on olemas reaalne oht, et kulu võib süttida (selle võib põhjustada mahavisatud kustutamata suits või tikk, laste mängimine tikkudega, transportvahendist välja-lennanud säde või kontrolli alt väljunud prahi põletamine) on tulekahju ärahoidmise eesmärgil lubatud kevadel ka-he nädala jooksul pärast lume sulamist kulu põletada. Põlengut ei tohi jätta omapäi ning käeulatusse tuleb varu-da esmased kustutusvahendid (nt: ämber veega, kustutus-luuad, märjad oksad).

Sageli saab kulupõleng alguse hooletusest prahi põleta-misel. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb järgida koha-liku omavalitsuse heakorraeeskirja ning metsa ja muu

taimestikuga kaetud alade kohta kehtestatud tuleohutus-nõudeid. Juhul, kui heakorra eeskiri ei keela prahi põleta-mist, tuleb järgida järgmisi nõudeid:

• Prahti põletada ja lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/ sek selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel.

• Prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldeväli-se tule tegemise koht objektil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahti-sest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.

• Tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ning pärast prahi põletamist ning lõkke või muu küttekol-devälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kus-tutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.

Juhul, kui tuli väljub kontrolli alt, tuleb sellest koheselt teatada häirekeskusele hädaabinumbril 112.

Kehtiv karistusseadustik näeb ette tuleohu tekitamise eest looduses tuleohutusnõuete rikkumise tõttu trahvi füüsilisele isikule kuni 12 000 krooni ja juriidilisele isi-kule kuni 50 000 krooni.

PIRET SEIRE Lääne-Eesti Päästekeskuse

ennetustöö büroo

����1�3 ��� ������������� �����!��������������&��� ���� � ������7�������� �������������������* ���������� ����������#���������� �����

�����������������% ������!����������������7�������� �����������������������������������

������������������ �������������'/�� � ���������������������� ��������

!��������������&��� ������&� �

Ksenja Laanela * 17.04.1906 † 20.03.2006 Leisi alevik

�31���/���������������� ��������������!.�&�"��������4���5������ 5�����&� ����5�!������5������

���������� ��!��� ����%6��� ������������������� ��������� ��-� �������!����<� ��������� �� �������� ���������-� ��� �����������������������������

.����-���������������������������� ���������� ������������������������������� ��������!���

��5��� �&��������))� �,,�