Nõukogude Liidu pärand

Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein

30.11.2012

Tallinna Nõukogude Liidu pärand

Märtsi pommitamine 1944

Märtsi pommitamine 1944

Harju tänav peale Märtsi pommitamist

Magalad

Nele Plutus

11/30/12

Ehitust alustati 1960. aastatel ning

viimased valmisid 1980.aastatel. Oleks

ehitatud rohkemgi.

Elamispindadest oli puudust ning seetõttu

kõik tahtsid magalatesse korterit.

Positiivne: keskküte, soe vesi jne

Prestiižne, sest Nõukogude ajal polnudki

enamikel paremat elu või midagi rohkemat

saada.

Selliseid rajoone on igal pool Ida-Euroopas

Läänes ehitati magalaid väga lühikest aega

Lugu

2011.aastal elab Tallinnas umbes

414 000 inimest, kellest 223 000 kodu on

nn mägedel.

Tallinna rahvaarv aga väheneb ning

ehitatakse uusi kortereid. Magalad jäävad

tühjaks.

Paneelmajade hinnad eriti ei tõuse enam

Lasnamäel väga suur osa elanikkonnast

ei räägi eesti keelt.

Lääne turistid peavad neid

sotsiaalmajadeks

Majad lagunevad

Olukord

Eelkõige mõeldud magamiseks

Kopaktsus-kõik lähedal (Kool, lasteaed,

pood jne)

Tähtsal kohal kokkuhoid ja praktilisus,

mitte esteetika

Ruumid väiksed, perel võib olla kitsas.

Transport on ok

Mugavus

Elu karbis

Mõju

Mõju Sõnum, idee- Kõik võrdsed!

Üheülbalisus

Privaatsuse puudumine vs anonüümsus

Seinad pole väga helikindlad

Üksindus- ei suhelda üksteisega

Ajaloota- elanikud ei taju, et siin oleks varem

midagi olulist olnud või üldse midagi olnud

Pole ei maa ega linn- puuduvad võimalused

veeta vaba aega

Teoorias kuulub kõigile, tegelikult mitte

kellelegi

Kodu identiteet pole tugev

Getostumine

Kuritegevus

Briti õppejõud Henry Shafto: Odavad ja

ebamugavad magalad soodustavad

kuritegevust varjuliste kangialuste ja suletud

sisehoovide tõttu. Kuritegelikku või lihtsalt

tõrjutud eluviisi soodustab kogu selliste

elamurajoonide inimvaenulik keskkond.

Kodust võõrdumine

Õunpuu Lasnamäe oli viha soodustav

keskkond. Selline varjatud viha, mis koguneb

aja jooksul hinge.

Ohud

Kuritegevuse vastu

Nähtavus: aknast paistavad auto, aed ja õues mängiv laps.

Pole pimedaid nurgataguseid, kus õhtul võiks karta

kallaletungi

Turvalisus: lukud, alarm jm.

Määratlus: kas on isiklik aed või avalik park, mitte

eikellegimaa

Kord: naljakad seinad soodustavad grafitit, katkine pink

ahvatleb lõhkuma

Heliisolatsioon: naabrite vali muusika võib ärgitada ründama

Populaarsus: brutaalse disaini ja niru mainega rajoon muudab

ükskõikseks ning suhtlemisel jõhkraks

Mängud: kui väljas pole midagi teha, hakatakse kambas

hulkuma

Polükultuur: eraldi elurajoonid vaestele ja rikastele, töö ja

lõbutsemise jaoks soodustavad kuritegevust

Tulevik

Levib mõtteviis, et paneelmajad tuleb

buldooseriga kokku lükata.

Paneelmaju on renoveeritud.

Haljasalu on juurde tekkinud.

Ühistu koosolekud- arutatakse, kuidas

asju paremaks muuta.

Endiselt on inimesi, kellele meeldib

magalas elada ning on oma koduga rahul

Võimalused

Magala nimest saaks ehk lahti, kui oleks

rohkem võimalusi seal vaba aega veeta.

Riigil pole raha, et neid lammutama

minna, kuid hoove võiks muuta

kodusemaks, rohkem remonditud ja häid

koolimaju, hõlbustavad teenused teeks

olukorda paremaks

Maa-alused parklad.

KOLHOOSIMAASTIK

Kolhoosimaastike teke

• 23. juunil 1940 kuulutati maa riigi omandiks

• 1944.a nõukogude maareform, tekkisid kolhoosid ja sovhoosid

• Eesti taasiseseisvumisel toimus ümberlülitumine suurtootmiselt väiketootmisele. Kolhoosid reorganiseeriti või likvideeriti

Kolhoosimaastik täna- väikeseid ülesvõtteid Tallinna lähistelt

Sõja ja tööstuse pärand

Sandra Laura Luhtein

Rannavöönd ja sõjaobjektid Range valve → ruum ei ole vaba Tänapäeval vaba, aga mitte ohutu

Elu piiridega ja luku taga

Põlevkivi kaevandamine • Hiiglaslikud aheraine-, tuha- ja poolkoksimäed

• Okupatsiooniaegne probleem?

Sõjaväeobjektid, raketibaasid • “Hiinalinnad”, madal elamiskultuur ja viletsad olmetingimused

• Sissetoodud sõjaväelaste majutamine

• Aegviidu, Utsali, Nursi, Värska

• Mis nendega

nüüd teha?

Lennuväljad • 5 suuremat

• Mis nendega nüüd teha?

Saared, jäätmehoidlad ja tänapäev

• Keelatud piirkonnad

• Nähtav, aga ligi ei saa

• Tundmatus teisel pool mäge

• Otstarbe puudus – tuulepark? puhkealad?

• Suur maksumus

Kasutatud kirjandus

“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud” Anto Raukas

• “Nõukogude piir ja lukus elu” Enno Tammer

• “Nõukogude armee ja eesti mees” Enno Tammer

• “Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine” Anto Raukas

Täname!