Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa lähteolukorra · PDF fileMarsalis Metall...

Tallinn 2017

Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa lähteolukorra

aruanne

Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne 12.01.2017

2 www.adepte.ee

Nimetus: Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne

Käitise valdaja: Marsalis Metall OÜ Reg nr 11716227 Salve 3a, Tallinna linn, Harju maakond, 11612 Tel +372 58426215 E-post [email protected]

Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert

Reg nr 11453673 Tuukri 54, Tallinn Tel 6732244 Mob 5059914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Andrus Veskioja

Töös osalesid: Piret Toonpere

Töö versioon: 12.01.2017

http://www.adepte.ee/

mailto:[email protected]



3 www.adepte.ee

Sisukord

Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4

1. Käitise asukoha ja tegevuse kirjeldus .......................................................................... 6

1.1. Käitise asukoha kirjeldus ...................................................................................... 6

1.2. Käitise tegevuse kirjeldus .................................................................................... 6

1.2.1. Käitise tootmisprotsess ................................................................................ 6

2. Ettevõtte tegevuse analüüsimine etappide kaupa ...................................................... 7

2.1. Etapp 1: Käitises praegu kasutatavate, toodetavate või keskkonda lastavate ohtlike ainete kindlakstegemine ...................................................................................... 7

2.2. Etapp 2: Asjakohaste ohtlike ainete kindlakstegemine ....................................... 0

2.3. Etapp 3: Tegevuskoha saastumise võimaluse hindamine ................................... 0

2.3.1. Toormes, abimaterjalis või valmistises sisalduvate ohtlike ainete kogus ... 0

2.3.2. Toormete, abimaterjalide ja valmististe ladustamise viis ja koht ............... 0

2.3.3. Jäätmete ladustamise viis ja koht ................................................................ 2

2.3.4. Toormete, abimaterjalide või valmististe käitisesisene transport .............. 2

2.3.5. Tootmishoonete põrandate ja tootmisterritooriumi seisund ..................... 3

2.3.6. Sademevee äravoolusüsteemide seisund ................................................... 3

2.3.7. Pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkus .................................................. 3

2.4. Etapp 4: Käitise tegevuskoha ajalugu .................................................................. 4

2.5. Etapp 5: Keskkonnaregulatsioon ......................................................................... 5

2.6. Etapp 6: Tegevuskoha kontseptuaalne mudel .................................................... 5

2.7. Etapp 7: Uuringud käitise tegevuskohal .............................................................. 6

2.8. Etapp 8 - Lähteolukorra aruande koostamise kokkuvõte .................................... 7

Kasutatud allikad ................................................................................................................. 8

Lisa 1 – Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2016. Loksa kütusemahuti ümbruse pinnaseuuringud. ................................................................................................................. 9



4 www.adepte.ee

Sissejuhatus

Järgnev lähteolukorra aruanne on koostatud Adepte Ekspert OÜ (registrikood 11453673) poolt Marsalis Metall OÜ (registrikood 11716227) (edaspidi nimetatud ka ettevõte või käitis) tellimusel.

Ettevõtte lähteolukorra analüüsi kohustus tuleneb Tööstusheite seaduse (THS) §-ist 57, mis sätestab, et kui kompleksloa kohustusega käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega tuleb ettevõttel koostada lähteolukorra aruanne.

Lähteolukorra aruanne on tööstusheite seaduse §-ist 57 tulenev dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Lähteolukorra aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel.

THS § 19 lg 2 p 2 kohaselt on kompleksluba nõutav metallide tootmise ja töötlemise tegevusvaldkonnas, mille alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused sätestab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013. aasta määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (edaspidi nimetatud määrus nr 89). Ettevõtte tegevus kuulub määruse nr 89 § 12 p 1 alla (ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, orgaaniliste ainete kuluga üle 50 tonni aastas või üle 150 kg tunnis).

Marsalis Metall OÜ põhitegevusalaks on mujal liigitamata metalltoodete tootmine (EMTAKi koodiga 25991). Ettevõte on üle võtnud Loksa Laevatehas AS tootmisterritooriumi ja keskkonnakompleksloa ning käesoleval ajal tegutseb selle alusel. Lähteolukorra aruande koostamisel on lähtutud aruande koostamise ajal tootmisterritooriumil reaalselt toimuvast tootmistegevusest. Arvestama peab, et antud territooriumil on minevikus toimunud tunduvalt suuremamahulisem ja ka saastavam tootmistegevus kui käesoleval ajal.

Euroopa Komisjoni poolt välja antud lähteolukorra aruannete koostamise suunise kohaselt koosneb lähteolukorra aruande koostamine kaheksast etapist, millest esimese kolme eesmärk on teha kindlaks, kas lähteolukorra aruande koostamine on vajalik. Kui 1.-3. etapis tõendatakse olemasoleva teabe põhjal, et lähteolukorra aruanne ei ole vajalik, võib järgnevad etapid jätta läbimata. Lähteolukorra aruande koostamise kaheksa etapi tegevused on:

1) teha kindlaks, milliseid ohtlikke aineid käitises kasutatakse, toodetakse või keskkonda lastakse ning koostada nende ohtlike ainete loetelu;

2) jätta kõrvale need ohtlikud ained, mis ei põhjusta pinnase või põhjavee saastumist, põhjendada ainete väljajätmist käsitlevaid otsuseid ning need dokumenteerida;

3) teha iga 2. etapis väljaselgitatud asjakohase ohtliku aine puhul kindlaks tegelik võimalus pinnase või põhjavee saastumiseks käitise tegevuskohas;

4) esitada teave käitise tegevuskoha varasema kasutuse kohta;

5) teha kindlaks keskkonnatingimused käitise tegevuskohas;

6) kasutada 3.-5. etapi tulemusi käitise tegevuskoha kirjeldamiseks;



5 www.adepte.ee

7) piisava informatsiooni korral liikuda otse 8. etappi, vastupidisel juhul teostada vajalikud uuringud pinnase ja põhjavee saastumise väljaselgitamiseks;

8) koostada käitise kohta lähteolukorra aruanne, milles on koguseliselt kindlaks määratud pinnase ja põhjavee saastumine asjakohaste ohtlike ainetega.

Aruande koostamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal avaldatud juhendmaterjalist “Tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 22 lõike 2 kohane Euroopa Komisjoni suunis lähteolukorra aruannete kohta”.

Järgnevas lähteolukorra aruandes on antud ülevaade ettevõtte tegevusest, ohtlike ainete kasutusest ning hinnatud ohtlike ainete pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalikkust. Samuti on käsitletud ettevõtte territooriumil esineda võivat jääkreostust.

Aruande koostamisel lähtuti ettevõtte poolt esitatud andmetest kasutatavate kemikaalide, nende hoiustamise ning alal varem toimunud tegevuste osas. Lisaks kasutati avalikes andmebaasides (Maa-amet, KLIS, EELIS, VEKA) esitatud informatsiooni ning territooriumil eelnevalt teostatud uuringute aruandeid.



6 www.adepte.ee

1. Käitise asukoha ja tegevuse kirjeldus

1.1. Käitise asukoha kirjeldus

Käitis asub kinnistutel Tallinna 2, Tallinna 2a, Tallinna 2b, Tallinna 2c, Tallinna 2d, Tallinna 2e Loksa linnas Harju maakonnas. Tootmisterritooriumi pindala on 19,88 ha. Kinnistute sihtotstarve on 100% tootmismaa. Ettevõtte kontaktvöönd on multifunktsionaalne, esineb nii tootmis- kui ka elamumaid ja üldkasutatavaid maid. Läänest piirneb tootmisala merega ja lõunast Valgejõega (ühtlasi III kat liikide harjuse ja hingi elupaik).

Lahemaa rahvuspark jääb käitisest u 500 m põhja suunas

1.2. Käitise tegevuse kirjeldus

THS § 19 lg 2 p 2 kohaselt on kompleksluba nõutav metallide tootmise ja töötlemise tegevusvaldkonnas, mille alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused sätestab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013.aasta määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (edaspidi nimetatud määrus nr 89). Ettevõtte tegevus kuulub määruse nr 89 § 12 p 1 alla (ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, orgaaniliste ainete kuluga üle 50 tonni aastas või üle 150 kg tunnis).

Marsalis Metall OÜ põhitegevusalaks on mujal liigitamata metalltoodete tootmine (EMTAKi koodiga 25991).

Ettevõttes töötab u 50 inimest. Käitise tööaeg on kuni 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas (kuni 8760 h aastas).

1.2.1. Käitise tootmisprotsess

Ettevõte tegeleb ehituskonstruktsioonideks kasutatavate metalltoodete tootmisega. Ettevõte on üle võtnud endise Loksa Laevatehas AS tootmise ning reaalselt on tootmismahud käitise territooriumil oluliselt väiksemad kui laevaremonditehase tegutsemise ajal. Käesoleval ajal laevaremondiga tootmisterritooriumil ei tegeleta, kuid ettevõte soovib endale jätta võimaluse sellise tootmistegevuse uuesti teostamiseks. Ettevõte tegeleb metallkonstruktsioonide tootmisega, sh nende värvimisega. Värvimisel kasutatakse lahustipõhiseid kemikaale. Käesolevas lähteolukorra aruandes on lähtutud ettevõtte poolt käesoleval ajal reaalselt kasutatavatest kemikaalidest. Kemikaalide kasutatavat aastast kogust on suurendatud 2,5 korda. Reaalselt ei ületa käesoleval ajal toimuv tootmine kompleksloa künniskogust, kuid ettevõte soovib säilitada kompleksluba võimaldamaks tootmismahtu vajadusel suurendada.

Detailide kuivatamiseks kasutatakse diiselküttel töötavat kuivatuskambrit.

Metallitöötluses on kasutusel kolm plasmalõike pinki ja üks gaasilõikus pink. Samuti toimub suurte konstruktsioonide haavelpuhastus.



7 www.adepte.ee

2. Ettevõtte tegevuse analüüsimine etappide kaupa

Järgnevalt analüüsitakse etappide kaupa ettevõttes kasutatavaid ja keskkonda viidavaid ohtlikke aineid ja nende koguseid ning määratakse kindlaks, kas käitise tegevus võib põhjustada pinnase ja põhjavee reostust, et teha kindlaks lähteolukorra aruande koostamise vajadus.

2.1. Etapp 1: Käitises praegu kasutatavate, toodetavate või keskkonda lastavate ohtlike ainete kindlakstegemine

Ettevõtte poolt esitatud andmete põhjal on käitis seotud ohtlike ainete kasutamisega.

Ettevõttes kasutatavad viimistluskemikaale ladustatakse vastavalt materjali omadustele betoneeritud pinnaga siseruumis, originaalpakendites.

Välditakse erinevate materjalide segunemist muude ainetega. Hoiukohtade betoneeritud aluspind välistab lekke või mahuti purunemise tõttu toormete, abimaterjalide (sh kemikaalide) või ohtlike ainete sattumise pinnasesse ja pinna- ning põhjavette.

Ettevõte kasutab oma tootmisprotsessis ka vedelkütust (diislit). Diislit hoiustatakse 1 m3 mahutis.

Ohtlike jäätmete (eelkõige kemikaalide pakendid) hoiustamine toimub siseruumis betoneeritud pinnal, mistõttu ei ole vajalik rakendada ettevõtte territooriumil täiendavaid kaitsemeetmeid. Seetõttu ei oma ohtlikud jäätmed ohtu välisõhule, pinnasele ega ka pinna-ja põhjaveele. Jäätmed antakse üle vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele käitlemiseks.

Käitises kasutatavatest ohtlikke aineid sisaldavatest abimaterjalidest on ülevaade esitatud järgnevas tabelis 1.

Tabel 1. Käitises kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad abimaterjalid.

Kemikaali nimetus

Maks prognoositav kasutus aastas Klassifikatsioon Ohulaused Hoiatuslaused

TEMADUR 50 1.32

Flam. Liq. 3 Skin Irrit. 2 Skin Sens. 1 Aquatic Chronic 3

H226, H315, H317, H412

P261 P280 P285 P210 P273 P302 + P352

TEMACOAT PRIMER

2.04

Flam. Liq. 3, Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2, Skin Sens. 1, STOT RE 2, Aquatic Chronic 3

H226, H315, H319, H317, H373, H412

P261 P280 P284 P210 P273 P305 + P351 P302 + P352

TEMACOAT GPLS PRIMER

0.3

Flam. Liq. 3 Skin Irrit. 2 Eye Irrit. 2, Skin Sens. 1 Aquatic Chronic 3,

H226 H315 H319 H317 H412

P261 P280 P285 P210 P273 P305 + P351 P302 + P352



8 www.adepte.ee

TEMALAC FD50 13.91

Flam. Liq. 3, Skin Irrit. 2, Aquatic Chronic 2,

H226 H315 H411

P261 P280 P285 P210 P273

TEMAPRIME EUR

8.68

Flam. Liq. 3 Skin Irrit. 2 Eye Irrit. 2 Aquatic Chronic 2

H226 H315, H319, H411

P261 P280 P285 P210 P273 P305 + P351

TEMABOND ST200

14

Flam. Liq. 3 Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2 Skin Sens. 1 Aquatic Chronic 2

H226 H315, H319, H317, H411

P261 P280 P284P210 P273 P305 + P351 P302 + P352

SHERVIN WILLIAMS,C400V3

7.128

Flam. Liq. 3 Skin Irrit. 2 Eye Irrit. 2 Skin Sens. 1 STOT RE 2 Asp. Tox. 1 Aquatic Chronic 2

H226 H315, H319, H317, H373, H304, H411

THINNER1006

0.516

Flam. Liq. 3, Acute Tox. 4 Acute Tox. 4, Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2, STOT SE 3, STOT RE 2, Asp. Tox. 1,

H226, H312, H332, H315, H319, H335, H373, H304

P261 P280 P284 P210 P305 + P351 P302 + P352 P301 + P310 P331

THINNER1031

2.236

Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 Skin Irrit. 2 Eye Dam. 1 STOT SE 3 STOT SE 3 STOT RE 2

H226, H332, H315, H318, H335, H336, H373

P261 P280 P285 P210 P305 + P351 + P338 + P310

THINNER1048 0.534

Flam. Liq. 3 STOT SE 3 STOT SE 3 Asp. Tox. 1 Aquatic Chronic 2

H226, H335, H336, H304, H411

P261 P285 P210 P273 P301 + P331 + P310

Diiselkütus 120

Flam. Liq. 3, Asp. Tox. 1, Skin Irrit. 2, Acute Tox. 4, Carc. 2, STOT RE 2, Aquatic Chronic 2

H226, H304 H315 H332 H351 H373 H411

P210 P261 P301+P310 P331 P302+P352 P273


Scanfil OÜ keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne

0 www.adepte.ee

2.2. Etapp 2: Asjakohaste ohtlike ainete kindlakstegemine

Etapis 2 määratakse eelnevas etapis välja selgitatud ainete pinnase ja põhjavee potentsiaalne reostamise võime. Reostamise võime määramisel lähtutakse ainete keemilistest ja füüsikalistest omadustest ning ohutuskaartidel esitatud infost.

Tabel 1 on kemikaalid grupeeritud lahtris värvide alusel. Valgel taustal on esitatud kemikaalid, mis on klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mis ei ole klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Punasel taustal on esitatud kemikaalid, mis on klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Sealjuures keskkonnaohtlikuks on klassifitseeritud kemikaalid, mis ohutuskaartidel esitatud info alusel on, kas vesikeskkonnale või muudele keskkonnaelementidele ohtlikud ehk siis, märgistatud ohulausetega

H400 Väga mürgine veeorganismidele; H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime; H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime; H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime; H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet; H420 Kahjustab rahvatervist ja keskkonda, hävitades kõrgatmosfääris asuvat osoonikihti.

Samuti ained ohukategooriatega Aquat.acut või Aquat. Chron.

Eelnevast tulenevalt on enamik käitises kasutatavatest ohtlikest kemikaalidest keskkonnaohtlikud.

2.3. Etapp 3: Tegevuskoha saastumise võimaluse hindamine

Järgnevalt analüüsitakse ohtlikke aineid sisaldavate toormete, abimaterjalide ja valmististe tegelikku pinnase ja põhjavee reostamise võimalust ja tõenäosust ning meetmeid, mis on võetud käitises kasutusse, et kaitsta pinnast ja põhjavett võimaliku tekkiva reostuse eest. Käesoleva etapi eesmärk on tuvastada, kas eksisteerib olukorda, kus ohtlikke aineid viiakse sellises koguses keskkonda, et see põhjustab pinnase ja põhjavee saastatust. Seda võib põhjustada nii üksikheide kui ka mitme saasteallika heite akumuleerumine.

Hinnangul võetakse arvesse järgnevaid aspekte:

toormes, abimaterjalis või valmistises sisalduvate ohtlike ainete kogus;

toormete, abimaterjalide või valmististe ladustamise viis ja koht;

toormete, abimaterjalide või valmististe transport käitise siseselt;

toormete, abimaterjalide või valmististe võimalikud reostusallikate kohad.

2.3.1. Toormes, abimaterjalis või valmistises sisalduvate ohtlike ainete kogus

Ettevõte prognoosib aastaseks viimistluskemikaalide kasutuseks u 50 tonni. Kemikaale

hoiustatakse maksimaalselt 1 m3 mahutites. Valdavalt kasutatakse siiski tunduvalt väiksemaid pakendeid (enamasti 10 l pakendites).

2.3.2. Toormete, abimaterjalide ja valmististe ladustamise viis ja koht



1 www.adepte.ee

1

Toormed ja abimaterjalid ning kemikaalid ladustatakse vastavalt materjali omadustele originaalpakendites, betoneeritud aluspinnaga tootmishoone siseruumis. Hoiukohtade aluspind on valatud betoonist, mis välistab lekke või mahuti purunemise tõttu toormete, abimaterjalide või ohtlike ainete sattumise pinnasesse ja pinna- ning põhjavette.

Joonis 1. Kemikaalide hoiustamine kemikaalide laos.

Joonis 2. Kasutusvalmis kemikaalide hoiustamine värvikambris.

Korrektsel tegutsemisel (st kemikaalide hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) ei ole oodata ohtlike kemikaalide ladustamisest ja käitlemisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele. Kemikaalide hoidlate konstruktsioonist (sh betoneeritud põranda olemasolust) tulenevalt on takistatud ka õnnetusjuhtumi korral maapinnale sattuvate kemikaalide pääs keskkonda (st takistatud võimalikku keskkonnareostust põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).



2 www.adepte.ee

2

2.3.3. Jäätmete ladustamise viis ja koht

Ettevõttes kogutakse kõik tekkivad jäätmed liigiti, lihtsustamaks nende edasist käitlemist ja taaskasutusele võtmist jäätmekäitlejate poolt. Ohtlikud jäätmed ladustatakse betoneeritud aluspinnaga siseruumis. Ladustatavad jäätmed ei oma ohtu välisõhule, pinnasele ega ka pinna-ja põhjaveele, mistõttu ei ole vajalik rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.

Kõik jäätmed, mida ei ole ettevõtte siseselt võimalik taaskasutada või edasi müüa taaskasutuseks, antakse üle vastavat jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele. Ettevõttel on nõuetekohaselt olemas dokumendid ohtlike jäätmete üleandmise osas.

Joonis 3. Ohtlike Jäätmete kogumine ja ladustamine toimub lukustatavas hoones.

Ladustatavad jäätmed ei oma ohtu välisõhule, pinnasele ega ka pinna-ja põhjaveele, mistõttu ei ole vajalik rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.

Tekkivate ja käideldavate jäätmete koguste ning liikide üle peetakse igakuiselt arvestust.

Korrektsel tegutsemisel (st jäätmete hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) ei ole oodata jäätmete hoiustamisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele. Jäätmete hoiukoha betoneeritud aluspinna olemasolust tulenevalt on takistatud ka õnnetusjuhtumi korral maapinnale sattuvate jäätmete (sh ohtlike jäätmete) pääs keskkonda (st takistatud võimalikku keskkonnareostust põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).

2.3.4. Toormete, abimaterjalide või valmististe käitisesisene transport

Toormete ja abimaterjalide (sh ohtlikke aineid sisaldavate kemikaalide) sisetranspordil



3 www.adepte.ee

3

kasutatakse tõstukit, mistõttu võib ainete mahavalgumine toimuda pakendi purunemisel (tõstuki käppade löögi tagajärjel või pakendi kukkumisel) või pakendi sulguri avanemisel. Kuna kasutatavate ohtlike ainete originaalpakendite suurim maht on 1 m3, siis suurim mahavalgunud kemikaali kogus võib olla samuti 1 m3. Sellise koguse mahavalgumine keskkonnale tõsist ohtu ei kujuta, kuna transportimisteekonna ruumide põrandad on betoonist ning välisterritoorium asfalteeritud, mis takistab ohtliku aine pääsu vesikeskkonda ja pinnasesse. Mahavalgunud aine koristusel ohutusnõudeid täites on juhtumi tagajärjeks ainult mahavalgunud kemikaali kasutamiskõlbmatuks ehk jäätmeks muutumine.

Juhul kui toormed või abimaterjalid satuvad asfalteeritud või betoneeritud pinnale, on sealt hõlbus ka nimetatud aineid kokku koguda absorbendi (nt liiv, spetsiaalne absorbendisegu) abil ja anda seejärel üle vastavat luba või ohtlike ainete käitluslitsentsi omavale käitlusettevõttele.

2.3.5. Tootmishoonete põrandate ja tootmisterritooriumi seisund

Tootmishoone põrandate ja tootmisterritooriumi ülevaatus teostati Adepte Ekspert OÜ keskkonnaspetsialistide poolt. Ettevõtte hetkel kasutatavate tootmisruumide põrandad on betoneeritud. Põrandates pragusid, mis kujutaksid ohtu pinnasereostuse tekke osas, ei tuvastatud.

Ettevõtte poolt kasutatav väliterritoorium on valdavalt kõvakattelise pinnaga. Kõvakate on terve, olulisi pragusid või kahjustusi potentsiaalsete lekkekohtade ümbrusest ei tuvastatud.

2.3.6. Sademevee äravoolusüsteemide seisund

Ettevõtte väliterritooriumilt ei ole samuti võimalik saasteainete kandumine pinnasesse ja põhjavette sademevee kande tagajärjel. Nagu eelpool kirjeldatud, toimub kemikaale kasutav tootmisprotsess ja kemikaalide ladustamine ruumis sees, kõvakattelisel pinnal ning seega kemikaalide segunemist sadeveega ja selle imbumist pinnasesse väliterritooriumil toimuda ei saa. Sademevesi suunatakse läbi õlipüüdurite merre. Sademevee osas on käitises pikka aega teostatud ka seiret. Naftasaaduste sisaldus merre suunatud vees on jäänud madalale tasemele.

Joonis 4. Vasakul õlipüüdurid, paremal õlipüüdurid läbinud sademevee väljalask merre.

2.3.7. Pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkus

Lähtudes eeltoodud toormete ja abimaterjalide hoiustamise, kasutamise ja transportimise kirjeldustest, on ebatõenäoline ettevõtte tegevuse tagajärjel pinnase- ja põhjavee reostuse teke. Toormete ja abimaterjalide, sh kemikaalide hoiustamine ja transport toimub ainult



4 www.adepte.ee

4

kõvakattelistel (betoneeritud) pindadel. Lekete korral tootmisterritooriumil kogutakse mahavalgunud kemikaalid absorbendi abil. Keskkonnaohtlikke kemikaale ei juhita üheski tootmisetapis pinnasesse ega põhjavette, samuti on ettevõte kasutusele võtnud igakülgsed ohutusabinõud avariilise reostuse vältimiseks.

Eelneva põhjal on ettevõtte tegevuse puhul ebatõenäoline pinnase ja põhjavee reostuse teke. Reostuse teke on võimalik ainult ettevõtte tavapärase tööpraktika eiramisel või pahatahtlikul välisel sekkumisel ettevõtte tegevusse.

2.4. Etapp 4: Käitise tegevuskoha ajalugu

Peatükis 2 esitatud analüüsist ilmneb, et ettevõtte tegevusel tekkida võiv pinnase ja põhjavee reostus on ebatõenäoline, arvestades käesoleval ajal valitud meetmeid reostuse vältimiseks. Siiski ei ole täielikult välistatud ettevõtte territooriumil jääkreostuse esinemine. Käesoleva peatüki ülesanne on anda ülevaade alal eelnevalt toimunud tegevustest.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis võib ohustada ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Käsitletaval tootmisterritooriumil on pikka aega (alates 1905) tegutsenud laevaremonditehas, sealjuures on tootmismahud olnud tunduvalt suuremad kui käesoleval ajal ning keskkonnanõuete järgimises on esinenud ilmselt eelnevatel perioodidel teisi arusaamu. Sellest tulenevalt on võimalik alal jääkreostuse esinemine. Alal paikneb näiteks mitmeid maa-aluseid kasutusest väljas olevaid kütusemahuteid. Mitmed neid võivad olla amortiseerunud ning ilmselt ei ole neid võimalik uuesti kasutusele võtta. Käitise omanik peab käitise moderniseerimise käigus järk järgult amortiseerunud mahuteid, tootmishooneid ja –rajatisi nõuetekohaselt likvideerima. Sealjuures tuleb igasugusel ehitustegevusel pöörata tähelepanu jääkreostuse potentsiaalsele esinemisele ning selle esinemiskahtluse korral täpsustada selle ulatust analüüsidega. Reostunud pinnase tuvastamisel tuleb see nõuetekohaselt likvideerida.



5 www.adepte.ee

5

Joonis 5. Kasutusest väljas olevad maa-alused mahutid.

2.5. Etapp 5: Keskkonnaregulatsioon

Käesoleva viienda etapi eesmärk on selgitada tegevuskoha keskkonnatingimusi ning määrata jääkreostuse edasine olemus, pinnasekihid ja põhjavee lademed, mis võivad saada reostusest mõjutatud.

Käitise territooriumil on eri aegadel koostatud mitmeid ehitusgeoloogilisi uuringuid. Maa-ala paikneb klindiesisel rannikumadalikul. Kõrgusarvud ettevõtte territooriumil jäävad vahemikku 2-4 m ning maapind on kaldu mere suunas. Ala pinnakatte moodustavad valdavalt erinevad täitepinnased. Aluspõhja moodustab Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Põhjavee suhteline kaitstus on antud alal hea.

Ala geoloogiline läbilõige on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 2. Ala geoloogiline läbilõige puurkaevu kat nr 676 alusel. Nr Geoloogilise läbilõike

kirjeldus Geoloogiline indeks

Kihi tüsedus, m

Kihi lamami sügavus, m

1 munakad liivaga gQIII 2 2

2 savi liiva vahekihtidega gQIII 26,6 28,6

3 tihe liivakivi C1ts 14 42,6

4 savi liivakivi vahekihtidega C1ln 13,2 55,8

5 jämedateraline liivakivi V2vr 17,6 73,4

6 liivakivi savi vahekihtidega V2vr 13,2 86,6

7 savi V2kt 10,4 97

8 jämedateraline liivakivi V2gd 38 135

9 savi V2gd 1 136

10 graniitgneiss PR1 10,2 146,2

Pinnasevesi jääb uuringute andmetel 1,5-2 m sügavusele (abs kõrguste 2,95-3,45 vahemikku).

Eelnevast tulenevalt võib öelda, et alal on reostusest ohustatud eelkõige pinnasevesi, mis võib reostust kanda ümbritsevate alade pinnasesse. Reostuse levik pinnasesse on võimalik asfaltkatte amortiseerumisel või kemikaalide ebaõigel ladustamisel väljapoole kõvakattega alasid.

2.6. Etapp 6: Tegevuskoha kontseptuaalne mudel

Käesoleva kuuenda etapi eesmärk on kasutada etappides 3-5 saadud tulemusi tegevuskoha kirjeldamiseks. Tuleb kirjeldada ajalooliselt tekkinud jääkreostuse paiknevust, tüüpi, ulatust ning määrata tulevikusaaste esinemise võimalikkus. Käsitletakse pinnase kihte ja põhjavee lademeid, mis võivad saastest mõjutada saada.

Etapis 4 selgus, et käsitletaval tootmisterritooriumil on pikka aega (alates 1905) tegutsenud laevaremonditehas, sealjuures on tootmismahud olnud tunduvalt suuremad kui käesoleval ajal ning keskkonnanõuete järgimises on esinenud ilmselt eelnevatel perioodidel teisi arusaamu. Sellest tulenevalt on võimalik alal jääkreostuse esinemine.

Etapi 5 põhjal on reostusest ohustatud eelkõige pinnasevesi ning selle kaudu pinnas. Põhjavee suhteline kaitstus on antud alal hea.

Etapi 3 põhjal võib öelda, et asukohas käesoleval ajal toimiva töökorralduse puhul on ebatõenäoline ettevõtte tegevusest tuleneva täiendava pinnase ja põhjavee reostuse teke,



6 www.adepte.ee

6

kui rakendatakse pidevalt keskkonnanormatiividele vastavaid meetmeid jäätmete ja toormete ladustamise ning abimaterjalide hoiustamisel lekkekindlates mahutites. Korrektsel tegutsemisel (st kemikaalide hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) ei ole oodata ohtlike kemikaalide ladustamisest ja käitlemisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele. Kemikaalide hoidlate konstruktsioonist (sh betoneeritud põranda olemasolust) tulenevalt on takistatud ka õnnetusjuhtumi või avarii korral maapinnale sattuvate kemikaalide pääs keskkonda (st takistatud võimalikku keskkonnareostust põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).

Juhul kui ei toimita nõuete kohaselt ning mingil põhjusel ladustatakse jäätmeid, toormeid või abimaterjale kõvakatteta pinnasele ning kemikaalide transpordi tõttu toimub kemikaali mahavalgumine kemikaalipakendi purunemisel (tõstuki käppade löögi tagajärjel või pakendi kukkumisel) või pakendi sulguri avanemisel, on tõenäoline tulevikusaaste esinemise võimalikkus. Sellisel juhul võib oodata pinnase ja pinnavee täiendavat reostust kuni maapinnalähedase lõheliste karbonaatsete kivimite põhjaveekompleksini, mis on oma olemuselt reostuslevi suhtes kaitsmata. Vastavalt asukoha maapinna kaldele on tõenäoline, et reostus levib lõunast põhja suunas.

2.7. Etapp 7: Uuringud käitise tegevuskohal

Peale alal teostatud ehitusgeoloogiliste uuringute ei ole ala puudutavana teadaolevalt pinnase või põhjavee uuringuid teostatud. Ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksluba ei näe ette pinnase või põhjavee seisundi seiret. Käesoleva lähteolukorra aruande koostamise raames teostati pinnase reostusuuring ettevõtte territooriumil olevate kütusemahutite ümbruses. Uuringu teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ning uuring on täistekstina esitatud käesoleva aruande lisana.

Pinnaseuuringute käigus puuriti kütusemahutite ümbrusesse 14. detsembril kaks puurauku, kummastki puuraugust võeti pinnaseproovid sügavusintervallidest vastavalt 2,5...3,25 ning 2,5..3,1 m.

Pinnaseproovidest määrati naftasaaduste sisaldus. Puurauku PA 1 paigaldati ka filter, kuid vahetult peale puurtööde lõppu ei olnud sinna põhjavett ilmunud ning põhjaveeproovi ei saanud võtta.

Tabel 3. Naftasaaduste sisaldus kütusemahutite ümbruses.

Puuraugu tähis Lamberti koordinaadid sügavus Naftasaaduste sisaldus

X Y mg/kg

PA 1 660 6657 596 463 3,35 < 20

PA 2 660 6617 596 454 3,1 330

Marsalis Metall OÜ Loksa kütusemahuti ümbruse pinnas ei ole antud uuringu käigus tehtud puuraukudes 3,1-...3,35 meetri sügavuseni naftasaadustega reostunud. Naftasaaduste sisaldused jäävad alla keskkonnaministri määruses nr. 38 11. augustist 2010. a. "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" kehtestatud elumaa piirarvu.

Antud ettevõtte puhul on otstarbekas igasuguse võimaliku edasise ehitustegevuse korral, mis sisaldab endas pinnasetöid, jälgida pinnase/täitematerjali seisundit. Reostuskahtluse (lõhna esinemine, õlikile, visuaalselt erinev materjal) korral tuleb pinnase reostuse selgitamiseks võtta vastavad proovid ning nende alusel selgitada reostuse esinemine ja ulatus. Ülenormatiivselt saastunud pinnase korral tuleb see utiliseerida või tervendada.



7 www.adepte.ee

7

2.8. Etapp 8 - Lähteolukorra aruande koostamise kokkuvõte

Marsalis Metall OÜ lähteolukorra analüüsi kohustus tuleneb Tööstusheite seaduse (THS) §-ist 57, mis sätestab, et kui kompleksloa kohustusega käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega tuleb ettevõttel koostada lähteolukorra aruanne.

Lähteolukorra aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud ettevõtte olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel.

Pinnast loetakse reostunuks kui pinnases määratud saasteainete sisaldus ületab keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud piirnormi. Põhjavett loetakse reostunuks kui selles saasteainete sisaldus ületab keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ kehtestatud piirväärtusi. Nimetatud määrused kehtestavad erinevaid piirnorme elualadele ja tööstusaladele. Ettevõtte territooriumi puhul on tegu tööstusalaga.

Käesolevast lähteolukorra aruandest selgus, et enamik ettevõttes kasutatavatest kemikaalidest on keskkonnaohtlikud.

Olukorra analüüsist ilmneb, et ettevõtte tegevusel tekkida võiv täiendav pinnase ja põhjavee reostus on vähetõenäoline, arvestades käesoleval ajal valitud meetmeid reostuse vältimiseks.

Lähtudes ettevõtte toormete ja abimaterjalide hoiustamise, kasutamise ja transportimise kirjeldustest, on ebatõenäoline ettevõtte tegevuse tagajärjel pinnase- ja põhjavee reostuse teke. Toormete ja abimaterjalide, sh kemikaalide hoiustamine ja transport toimub ainult kõvakattelistel betoneeritud pindadel. Lekete korral tootmisterritooriumil kogutakse mahavalgunud kemikaalid absorbendi abil kokku. Keskkonnaohtlikke kemikaale ei juhita üheski tootmisetapis pinnasesse ega põhjavette. Samuti on ettevõte kasutusele võtnud igakülgsed ohutusabinõud avariilise reostuse vältimiseks.

Eelneva põhjal on ettevõtte tegevusest tingituna ebatõenäoline pinnase ja põhjavee reostuse teke. Reostuse teke on võimalik ainult ettevõtte tavapärase tööpraktika eiramisel või pahatahtlikul välisel sekkumisel ettevõtte tegevusse.

Käsitletaval tootmisterritooriumil on pikka aega (alates 1905) tegutsenud laevaremonditehas, sealjuures on tootmismahud olnud tunduvalt suuremad kui käesoleval ajal ning keskkonnanõuete järgimises on esinenud ilmselt eelnevatel perioodidel teisi arusaamu. Sellest tulenevalt on võimalik alal jääkreostuse esinemine. Alal paikneb näiteks mitmeid maa-aluseid kasutusest väljas olevaid kütusemahuteid. Mitmed neid võivad olla amortiseerunud ning ilmselt ei ole neid võimalik uuesti kasutusele võtta. Alal teostatud reostusuuringuga reostust mahutite ümbruses ei tuvastatud.

Käitise omanik peab käitise moderniseerimise käigus järk järgult amortiseerunud mahuteid, tootmishooneid ja –rajatisi nõuetekohaselt likvideerima. Sealjuures tuleb igasugusel ehitustegevusel pöörata tähelepanu jääkreostuse potentsiaalsele esinemisele ning selle esinemiskahtluse korral täpsustada selle ulatust analüüsidega. Reostunud pinnase tuvastamisel tuleb see nõuetekohaselt likvideerida.



8 www.adepte.ee

8

Kasutatud allikad

Maa-ameti Geoportaal. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/

VEKA. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?page=vekavek

KOMISJONI TEATIS. Tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 22 lõike 2 kohane Euroopa Komisjoni suunis lähteolukorra aruannete kohta (2014/C 136/03).

Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”

Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“

Tööstusheite seadus. RT I, 16.05.2013, 1.


http://geoportaal.maaamet.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?page=vekavek


9 www.adepte.ee

9

Lisa 1 – Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2016. Loksa kütusemahuti ümbruse pinnaseuuringud.



10 www.adepte.ee

10

LOKSA KÜTUSE-MAHUTI ÜMBRUSE PINNASEUURINGUD

Tallinn 2016



11 www.adepte.ee

11

Töö nimetus: Loksa kütusemahuti ümbruse pinnaseuuringud

Töö autor: Hugo Tang

Töö tellija: Marsalis Metall OÜ

Töö teostaja:

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Marja 4D

Tallinn, 10617

Tel. 6112 900

Fax. 6112 901

[email protected]

www.klab.ee

Hinnapakkumise nr: MP00849-3

Töö valmimisaeg: 22.12.2016

Käesolev töö on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Töös ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Töö omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Töös toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.



http://www.klab.ee/


12 www.adepte.ee

12

Sisukord

1. ÜLDOSA 13

2. PINNASEUURINGUD 14

3. KOKKUVÕTE..........................................................................................................................5

Lisa A Uuringupunktide asendiplaan.........................................................................................6

Lisa B Analüüsitulemused.........................................................................................................7



13 www.adepte.ee

13

3. 1. ÜLDOSA

Marsalis Metall OÜ pöördus Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (edaspidi EKUK) poole oma

Loksa kütusemahuti ümbruse pinnase- ja põhjaveeuuringuteks hinnapakkumise saamiseks

19. oktoobril. Hinnapakkumise MP00849-3 esitas EKUK tellijale 24. oktoobril, tellija nõustus

selle pakkumisega 8. detsembril, mil ta tellis ka välitööde tegemise.

Pinnaseuuringute käigus puuriti kütusemahutite ümbrusesse 14. detsembril kaks puurauku,

kummastki puuraugust võeti pinnaseproovid sügavusintervallidest vastavalt 2,5...3,25 ning

2,5..3,1 m.

Pinnaseproovidest määrati naftasaaduste sisaldus. Puurauku PA 1 paigaldati ka filter, kuid

vahetult peale puurtööde lõppu ei olnud sinna põhjavett ilmunud ning põhjaveeproovi ei

saanud võtta.

Järgnevas tabelis 1 on toodud selle töö käigus puuritud puuraukude ristkoordinaadid

Lamberti süsteemis ja puuraukude sügavused

Tabel 1

Puuraugu tähis Lamberti koordinaadid sügavus

X Y

PA 1 660 6657 596 463 3,35

PA 2 660 6617 596 454 3,1

Liivane täitepinnas sisaldas kohati nii palju jämepurdu (tellise- ja paekivitükke), et alates

3,1...3,35 meetri sügavusest ei olnud võimalik kasutatava varustusega (käsipuuragregaat

"Cobra") enam sügavamale puurida.



14 www.adepte.ee

14

4. 2. PINNASEUURINGUD

Puuraukude rajamisel lähtuti sellest, et üks puurauk oleks rajatud vähemalt põhjavee

tasemeni, veeproovi võtmiseks soovutavalt kuni 1 m sellest allapoole (põhjaveetase

asub varasemate tööde põhjal 1,0...1,8 m looduslikust pinnasest allpool). Teine puurauks

oleks vaja rajada vähemalt kütusemahuti põhja tasemeni. Kui teine puurauk suudeti

rajada nõutud sügavuseni, siis esimene puurauk suudeti rajada küll ca 1..1,4 m

looduslikust maapinnast allapoole, kuid veetaset ei suudetud täitepinnase suure

jämepurrusisalduse tõttu saavutada.

Mõlemad puuraugud on rajatud valdavalt liivast koosnevasse täitepinnasesse, mis

sisaldab enamasti mulda, PA 1-s vahekihtidena telliskivivabriku tootmisjääke

(sügavusvahemikus 0,6...0,8 m ja alates 3,25 m sügavusest) ning kohati ka paelahmakaid.

PA 2 ülaosas on ca 40 cm ulatuses killustik ja asfalt, killustik on ka 3,1 m sügavuses

mahuti põhja tasemel.

Järgnevas tabelis 2 on toodud naftasaaduste (süsivesinikud C10-C40) sisaldus käesoleva

töö käigus võetud pinnaseproovides koos piirväärtustega (vastavalt Keskkonnaministri

määrusele nr. 38 11. augustist 2010. a. "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases")

Tabel 2

Näitaja Sisaldus, mg/kg

PA 1 PA 2 Sihtarv Piirarv

elumaal tööstusmaal

Naftasaadused < 20 330 100 500 5 000

Märkus: kollasega märgitud sisaldus ületab sihtarvu



15 www.adepte.ee

15

3. KOKKUVÕTE

Marsalis Metall OÜ Loksa kütusemahuti ümbruse pinnas ei ole käesolevate tööde käigus

tehtud puuraukudes 3,1-...3,35 meetri sügavuseni naftasaadustega reostunud .

Naftasaaduste sisaldused jäävad alla elumaa piirarvu.



16 www.adepte.ee

16

5. Lisa A Uuringupunktide asendiplaan



17 www.adepte.ee

17

Lisa B Pinnaseanalüüsid



18 www.adepte.ee

18


Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa lähteolukorra · PDF fileMarsalis Metall...

Documents

Transcript of Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa lähteolukorra · PDF fileMarsalis Metall...