OÜ Inseneribüroo STEIGER

Paekivitoodete Tehase OÜ

Väo lubjakivikarjääri

maavara kaevandamise loa taotlus

Töö nr 12/0838

Tallinn 2012

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1013, 55 27 327 Äriregistrikood 11206437

Männiku tee 104 Faks 668 1018 a/a 10220051598014

11216 Tallinn E-mail: info@steiger.ee SEB Eesti Ühispank, kood 401

mailto:info@steiger.ee

Maavara kaevandamise loa taotlus

1 Taotleja

1.1. Ettevõtja nimi Paekivitoodete Tehase OÜ

1.2. Äriregistrikood (isikukood) 10022037

1.3. Aadress Peterburi tee 34 11415 Tallinn

1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev KA00032, 30.01.2004

1.5. Taotluse koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER

2 Kaevandaja

2.1. Ettevõtja nimi Paekivitoodete Tehase OÜ

2.2. Äriregistrikood (isikukood) 10022037

2.3. Aadress Peterburi tee 34 11415 Tallinn

2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev KA00032, 30.01.2004

3 Maardla

3.1. Maardla nimetus Väo lubjakivimaardla

3.2. Maardlaosa nimetus -

3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 0046

3.4. Maardla põhimaavara ehituslubjakivi

3.5. Maardla tähtsus: üleriigilise tähtsusega [x] kohaliku tähtsusega [ ]

4 Mäeeraldis

4.1. Mäeeraldise nimetus Väo lubjakivikarjäär

4.2. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis [x] ümbervormistamine või olemasoleva laiendus [ ] ümberregistreerimine [ ]

4.3. Mäeeraldise asukoht Maakond Harju linn Tallinn

4.4. Mäeeraldise pindala, ha 89,26

5 Mäeeraldise

teenindusmaa

5.1. Pindala, ha 171,19

5.2. Kinnisasja omanike või valdajate ja nendele kuuluvate kinnisasjade katastritunnuste ning pindalade loetelu

Riigimaa, katastri tunnus 78403:313:0630, pindala 927 249 m2

Riigimaa, katastri tunnus 78403:313:0650, pindala 618 170 m2

Riigimaa, katastri tunnus 78403:313:0640, pindala 172 118 m2 5.3. Täiendavate nõusolekute loetelu (vastavalt Maapõueseaduse §-le 33)

-

6 Geoloogiline

uuring

6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik -

6.2. Geoloogilise uuringu luba: loa väljaandja registreerimise number loa kehtivuse aeg - - - 6.3. Geoloogilise uuringu tegija: OÜ J. Viru Markšeideribüroo, OÜ Viru Mäebüroo, OÜ Mäemees, OÜ Inseneribüroo STEIGER

6.4. Geoloogilise uuringu aruande nimetus: 1. Aruanne Paekivitoodete Tehase Väo karjääri Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta, V. Jürgenson fondi number EGF 7596 varude kinnitamise otsus ja kuupäev

Keskkonnaministri 15.10.2004. a käskkiri nr 953

2. Aruanne Paekivitoodete Tehase OÜ Väo maardla põhjaosa Aseri ja Kunda lademelubjakivi varu arvutuse kohta (varu seisuga 01.07.2009), S. Korbut, P. Tammik fondi number EGF 8216 varude kinnitamise otsus ja kuupäev

Keskkonnaministri 26.05.2010. a käskkiri nr 741

3. Aruanne Väo maardla Paekivitoodete Tehase OÜ Väo karjääri teenindusmaa kirdes ning keskosas Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta (varu seisuga 01.10.2010), V. Jürgenson, V. Valling fondi number EGF 8263 varude kinnitamise otsus ja kuupäev

Keskkonnaministri 06.10.2010. a käskkiri nr 1792

4. Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava varu (plokkides 31 ja 32) arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 30.11.2012), L. Rohtla, R. Kotenjov fondi number EGF 8455 varude kinnitamise otsus ja kuupäev

Keskkonnaministri 01.03.2013. a käskkiri nr 204

7 Maavaravarud

7.1. Aktiivne varu: maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik ehituslubjakivi 3 397 - tuh m3

7.2. Passiivne varu: maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik - - - - 7.3. Kaevandatav varu: maavara nimetus varu ühik ehituslubjakivi 3 397 tuh m3

8 Maavaravaru kasutamine

8.1. Maavara kasutusala Teedeehitus, üldehitus, betoon tooted, viimistlus- ja tükikivi

8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: kogus ühik 140 tuh m3 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär kogus ühik - -

8.4 Taotletav loa kehtivusaeg 25 aastat

9 Lisade loetelu

9.1. [x] Seletuskiri koos graafiliste lisadega 9.2. [x] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri 9.3. [ ] “Maapõueseaduse” § 33 nimetatud täiendavate nõusolekute ärakirjad 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust tõendav dokument 9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja

Loa taotleja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . nimi ja amet allkiri, pitser kuupäev

SELETUSKIRI 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Paekivitoodete Tehase OÜ edaspidi arendaja taotleb Väo lubjakivimaardlas Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamise luba, et saada täiendav ehituslubjakivivaru ettevõtte peamise majandustegevuse, ehituskillustiku tootmine, kindlustamiseks. Arendaja on Väo lubjakivimaardlas juba pikaaegse kogemusega kaevandaja ning ehitanud sinna komplekse ja kaasaegse tootmisüksuse kvaliteetse lubjakivikillustiku ja kiviliiva tootmiseks. Taotletava mäeeraldisega hõlmatakse ja ühendatakse kokku peamiselt olemasolevate Väo karjääri (KMIN-039), Väo II karjääri (KMIN-035), Väo III lubjakivikarjääri (KMIN-101) ja Väo IV lubjakivikarjääri (KMIN-122) alad. „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011 - 2020“ Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium 2010, kohaselt ammenduvad olemasolevad Harju maakonna varustamiseks sobilikud ning kõrgemargilist lubjakivikillustikku tootvad karjäärid lähima kümne aasta jooksul (Väo, Harku, Maardu, Valkla, Vasalemma ja Rummu maardlas). Samuti viidatakse töös, et Tallinna ümbruses on uute kõrgemargiliste lubjakivimaardlate avamine vältimatu. Teadaolevalt on Harju maakonnas uute maardlate avamine ja olemasolevate laiendamine väga keeruline nii looduskaitseliste piirangute kui ka tiheda asustuse tõttu. Seega on kaevandamistegevuse jätkamine juba töötavas karjääris oluliselt väiksema keskkonnamõjuga. Taotletava uue mäeeraldise jääkvaru paikneb plaaniliselt varasemalt mäetöödega mõjutatud alal ja osaliselt ka kaevandatud karjääri ala lamamis. Sellega tagatakse maardla maksimaalne ressursi kasutus keskkonnakoormust oluliselt suurendamata. Arendajal on võimalik kasutada juba olemasolevat taristut ning masinaid ja seadmeid taotletava mäeeraldise teenindamiseks. Seega on täiendava varu kaevandamine põhjendatud nii maavara säästva kasutamise printsiibist kui ka majanduslikult. Samuti annab juba kasutuses oleva maardla ekspluateerimisaja pikendamine aega uute maardlate kasutusele võtmiseks hädavajalike tehnoloogiliste uuenduste juurutamiseks ning vajalike lisauuringute läbiviimiseks. Taotletava Väo lubjakivikarjääri piires kaevandatav lubjakivi on kõrgemargiline ja sobib ehituses ning teedeehituses kasutatava killustiku tootmiseks. Samuti on arendaja kasutusele võtnud kaasaegse paesõelmete pesemisliini CDE, mis lubab senisest ulatuslikumalt kasutusele võtta killustiku tootmisel paratamatult tekkivat peenfraktsiooni. Rikastatud paesõelmeid kasutatakse ehitusliiva ja peenkillustiku asendajana ning seetõttu kasutatakse neid ehitusmaterjalide tootmiseks. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused, maakasutus, hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad) Taotletav Väo lubjakivikarjäär, mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 171,19 ha sh mäeeraldise pindala 89,26 ha, asub Harju maakonnas Tallinna linnas Tallinn-Narva maanteest vahetult lõunas. Taotletav mäeeraldis hõlmab olemasolevat Väo karjääri (KMIN-039) osaliselt, tervenisti Väo II karjääri (KMIN-035), Väo III lubjakivikarjääri (KMIN-101) ja Väo IV lubjakivikarjääri (KMIN-122). Samuti 2012 aastal jääkvaru täpsustamisega moodustatud aktiivse tarbevaru plokke 31 ja 32.

Taotletava ala teenindusmaa hõlmab kolme kinnistut – osaliselt Peterburi tee 94 (katastritunnus 78403:313:0630) ja tervenisti Peterburi tee 94h (katastritunnus 78403:313:0650) ning Peterburi tee 94j (katastritunnus 78403:313:0640) kinnistut. Taotletavast mäeeraldisest põhjapoole jääb tihedalt asustatud Lasnamäe linnaosa. Kogu taotletav ala on varasemate mäetöödega kujundatud, kus karjääripõhja absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku +23...+27 m. Maardla lasundi ülemine osa on enamasti väljatud, kasulikku kihti katvad kattekihid on valdavalt eemaldatud ning ladustatud olemasoleva teenindusmaa piires. Samuti on ladustatud ajutistesse puistangutesse paesõelmeid, mida kasutatakse paeliiva tootmiseks. Ladustatud sõelmete hinnanguline maht on ligikaudu 4 milj m3. Taotletavale alale jäävad geodeetilised märgid, millede likvideerimiseks on Maa-ameti geodeesia osakond ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Geomaatika Teenistuse Geodeesia ja Kartograafia osakond andnud nõusoleku nende likvideerimiseks (lisa 2 ja 3). Teenindusmaa kagunurka, piiripunkt nr 26, jääb kohaliku võrgu 3. järgu geodeetiline punkt, mis on ühtlasi ka Tallinna linna piiripunkt. Nimetatud punkti kaitsetsoon on 3 m. Taotletavast alast ligikaudu 20 m lõuna poole jääb maagaasi jaotustorustik Tallinn-Kehra C12 ning paralleelselt sellega telekommunikatsiooni liinirajatis. Taotletav mäeeraldise teenindusmaa kattub osaliselt nimetatud maagaasi torustiku kaitsevööndiga ning on kooskõlastatud AS-ga Eesti Gaas (lisa 4). Maagaasi jaotustorustik paneeli B4 kulgeb taotletavast alast ligikaudu 75 m läänes. Samuti kulgeb alast vahetult läänes ja lõunas 110 kV elektriliin, mille kaitsevööndis kaevandamine on kooskõlastatud liini haldajaga (lisa 5). Taotletava mäeeraldisele ei jää ühtki loodus- ega muinsuskaitselist objekti ega ala. Samas vahetus lähedusse jääb mitmeid kultusekive ning Tooma järv kaldapiiranguvööndiga. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletav Väo lubjakivikarjäär asub üleriigilise tähtsusega Väo ehituslubjakivi maardlas (registrikaardi nr 0046). Väo lubjakivimaardlas on tehtud geoloogilisi uurimistöid 1955...56. a trusti “Lengeolnerud” poolt. Uuriti Lasnamäe, Aseri, Kunda ja Volhovi lademe lubjakivide omadusi ja levikut. Aastatel 1969...70, 1975 ja 1984 tegi Geoloogia Valitsus geoloogilised uurimistööd ehituskillustikuks kõlbulike lubjakivi varude täiendamiseks ja Väo karjääri piiride laiendamiseks. Aastatel 1989...91 Instituudis “Vnipistromsõrje” uuriti Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademete lubjakive ehituskivi, viimistlus- ja seinakivi tootmiseks. 1993...94. a uuringutega teostati Väo karjääri jääkvarude arvutus ja saadi täiendav varu lähtudes paekivi lõhketöödeta kaevandamistehnoloogiast.

2004. a tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo täiendava varu arvutuse Väo karjääri ja Väo II karjääri piires (Aruanne Paekivitoodete Tehase Väo karjääri Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta V. Jürgenson, 2004). Aseri ja Kunda lademe lubjakivi kvaliteedi hindamiseks ja varu arvutamiseks kasutati olemasolevaid andmeid (geoloogilised aruanded: Sidorova, 1956; Remmel, 1970). 2004. a varuarvutuse andmeil vastab Aseri ja Kunda lademe lubjakivi kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Nimetatud varuarvutuse alusel kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 953, 15.10.2004. a täiendavalt Väo lubjakivimaardlas alumise lääneploki ja alumise lõunaploki piires kõrgemargilise lubjakivi aktiivne tarbevaru koguses 588 tuh m³. 2009. a tegi OÜ Viru Mäebüroo Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse (Aruanne Paekivitoodete Tehase OÜ Väo maardla põhjaosa Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta, varu seisuga 01.07.2009. S. Korbut, P. Tammik, 2009). Keskkonnaministri käskkirjaga nr 741, 26.05.2010. a kinnitati 16,52 ha suurusel alal kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru mahus 243 tuh m3. 2010. a tegi OÜ Mäemees Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse (Aruanne Väo maardla Paekivitoodete Tehase OÜ Väo karjääri teenindusmaa kirdes ning keskosas Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta, varu seisuga 01.10.2010. V. Jürgenson, V. Valling, 2010). Keskkonnaministri käskkirjaga nr 1792, 06.12.2010. a kinnitati 32,73 ha suurusel alal kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru mahus 504 tuh m3. 2012. a täpsustas OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeeraldistest välja jäävate varasemalt kaevandatud alade jääkvaru (Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava varu arvele võtmise seletuskiri, varu seisuga 30.11.2012. L. Rohtla, R. Kotenjov, 2012) ning arvele võeti ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokid 31 ja 32 kogumahus 84 tuh m3. Väo maardla asub põhiliselt Keskordoviitsiumi Lasnamäe lademe avamusel. Maardla geoloogilise läbilõike ülemise osa moodustab Uhaku lade (O2uh), mille ülaosa koosneb merglilistest poolmugulja tekstuuriga lubjakividest. Alaosa on esindatud võrdlemisi puhta ehituslubjakiviga. Lasnamäe lade (O2ls) levib piirkonnas üsna väljapeetud kompleksina ja on suhteliselt savipuhas. Selles on ka dolomiidistunud vahekiht, mis eraldab Lasnamäe lademe alumise osa (O2ls1) lademe ülemisest osast (O2ls2) ja kuulub Lasnamäe lademe ülemisse ossa. Lasnamäe lademe lamami moodustavad Aseri lademe (O2as) raudoiididerikkad lubjakivid. Selle all esinev Kunda lade (O2kn) on esindatud helehalli lubjakiviga, mis sisaldab tasemeti rohkesti pruune rauaoiide. Maardla lamamisse jääv Volhovi lade (O2vl) on esindatud rohekashalli glaukoniitlubjakivi, karbonaatse glaukoniitliivakiviga ja liivaka glaukoniitsaviga. Taotletav mäeeraldis paikneb Silur-Ordoviitsiumi veekihis, mis on Lasnamäe piirkonnas juba dreenitud. Selle on põhjustanud ajalooliselt linna veekasutus ja Lasnamäel töötavad karjäärid. Seega on taotletaval alal kasulik kiht kogu ulatuses ehk Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid kuivendatud. Vee juurdevool karjääri oleneb paljuski sademete hulgast. Vastavalt geoloogilise uuringu aruandele on perioodi 2005 - 2009 keskmine ööpäevane vee juurdevool karjääri 696 m3. Taotletava mäeeraldise alale kogunev sademevesi juhitakse olemasolevasse veekõrvaldussüsteemi, kus eemaldatakse vesi pumpamisega veekogurist mööda kraavi

Pirita jõkke. Veekoguriga on avatud Aseri, Kunda ja osa Volhovi lademest. Volhovi lademe lubjakivis on savikihte paksusega 5...15 cm ning see lade on veepidemeks. 4. Maardla maavara(de) sh mäeeraldise piires, kvantitatiivne ja kvalitatiivne iseloomustus Vastavalt keskkonnaregistri maardlate nimistu digitaalse registrikaardi andmetele on seisuga 31.03.2013 Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 10 646,1 tuh m3 ja passiivne tarbevaru 7 340,0 tuh m3. Taotletava mäeeraldisega hõlmatakse tervenisti või osaliselt järgmisi varuplokke (Keskkonnaregistri maardlate nimistu digitaalse registrikaardi andmed seisuga 31.03.2013): - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 128,4 tuh m3 (plokk 1); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 108,4 tuh m3 (plokk 2); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 222,5 tuh m3 (plokk 3); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 538,0 tuh m3 (plokk 4); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 607,7 tuh m3 (plokk 5); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 77,7 tuh m3 (plokk 6); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 395,9 tuh m3 (plokk 7); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 202,9 tuh m3 (plokk 19); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 317,3 tuh m3 (plokk 20); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 235,3 tuh m3 (plokk 26); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 496,1 tuh m3 (plokk 27); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 49,0 tuh m3 (plokk 31); - ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 35,0 tuh m3 (plokk 32). Aktiivse tarbevaru plokist 4 jäetakse välja pumbajaama alla jääv osa pindalal 0,23 ha, keskmise paksusega 7,7 m. Pumbajaama puurkaevu sanitaarkaitseala on 25 m. Aktiivse tarbevaru plokist 4 hõlmamata varu kogus on 0,23 x 10 000 x 7,7 = 17 710 m3 ehk 17,7 tuh m3. Seega hõlmatakse taotletava mäeeraldisega aktiivse tarbevaru plokist 4 pindalal 7,04 - 0,23 = 6,81 ha varu koguses 538,0 - 17,7 = 520,3 tuh m3. Samuti ei hõlmata pindalaliselt tervenisti aktiivse tarbevaru plokki 5, kuna osaliselt kulgeb sealt elektrijaama viiv tee (lisa 6). Taotletavast mäeeraldisest välja jääva ala pindala on 0,24 ha, mille alt väljati eelnevalt kogu aktiivne tarbevaru. Seega hõlmatakse aktiivne tarbevaru plokis 5 pindalal 10,70 ha kogu registrikaardis toodud mahus ehk 607,7 tuh m3. Taotletava mäeeraldise piiresse jääva ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 3 396,5 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokkide 1 - 7, 31 ja 32 piires taotletakse maardla ülemine osa, mis on esindatud Uhaku ja Lasnamäe lademega. Ülejäänud plokid on esindatud maardla alumise osaga ehk Aseri ja Kunda lademega. Lasnamäe lademe füüsikalis-mehaaniliste omaduste iseloomustamiseks on toodud väljavõte maardla registrikaardist: - Kivimi tihedus tervikus 2,66 g/cm3; - Survetugevusmark 400 (O2ls ülemine osa) ja 600 (O2ls alumine osa); - Kuluvusmark 1,0;

- Külmakindluse mark 25; - Veeimavus 1,6 % (O2ls ülemine osa) ja 1,3 % (O2ls alumine osa). Aseri lademe lubjakivi keemiline koostis on protsentuaalselt: SiO2 - 6,9; Al2O3 - 4,08; Fe2O3 - 4,36; CaO - 39,95; MgO - 6,14; S üld - 0,58; k.k. - 37,1 %. Kunda lademe lubjakivi keemiline koostis on protsentuaalselt järgmine: SiO2 - 5,0; Al2O3 - 2,54; Fe2O3 - 2,54; CaO - 38,95; MgO - 9,34; S üld - 0,39; k.k. - 39,8 %. Kuna Kunda ja Aseri lademe paksus on väike, siis 1969.a prooviti neid koos ja füüsikalis-mehaanilised omadused on antud samuti koos: - Killustiku tugevuse mark purustatavuse järgi – 400...800, enamasti 600 (4 puurauku, 4

proovi, 10 fraktsiooni). Killustiku tugevuse tinglik mark on kõikides proovides 600 (45 puurauku, 45 proovi);

- Külmakindluse mark - 25 (kaalukadu 1,4...2,1 %); - Saviosakeste sisaldus killustikus - 0,2...0,3 %; - Killustiku väljatulek 75,6...79,4 %; - Kivimi survetugevus kuivasolekus 852...1428 kg/cm2; - Kivimi survetugevus veega immutatult 1012...1187 kg/cm2; - Kivimi survetugevus pärast 25 tsüklit vahetut külmutamist 897...1022 kg/cm2; - Kivimi mahukaal 2,54...2,64 g/cm3; - Kivimi tihedus 2,73...2,82 g/cm3; - Veeimavus 1,33...2,83 %; - Poorsus 4,0...8,6 %. Nagu näha eelpool toodud näitajatest on Aseri ja Kunda lademe lubjakivi kõrgemargiline. Laboratoorsetel katsetel killustiku tugevuse mark oli 400…600, kusjuures fraktsioonid 5…10 ja 10…20 mm on margiga 600 ja fraktsioon 20…40 mm margiga 400. 5. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 171,19 ha pindalal ning mäeeraldist 89,26 ha pindalal. Taotletav mäeeraldise piir hõlmab nii pindalaliselt kui ka ruumiliselt olemasoleva Väo karjääri (KMIN-039) v.a pumbajaama alla jääv osa 0,23 ha ja elektrijaama viiva tee osa 0,24 ha, Väo II karjääri (KMIN-035), Väo III lubjakivikarjääri (KMIN-101) ja Väo IV lubjakivikarjääri (KMIN-122). Samuti 2012 aastal jääkvaru täpsustamisega moodustatud aktiivse tarbevaru plokke 31 ja 32. Eelpool nimetatud mäeeraldise teenindusmaade liitmisel hõlmatakse ala, mis jääb kolmele kinnistule – Peterburi tee 94 (katastritunnus 78403:313:0630, pindala 92,72 ha), Peterburi tee 94h (katastritunnus 78403:313:0650, pindala 61,81 ha) ja Peterburi tee 94j (katastritunnus 78403:313:0640, pindala 17,21 ha). Taotletavast teenindusmaast jäetakse välja Peterburi tee 94 kinnistul kulgeva elektrijaama viiva tee osa 0,55 ha pindalal. Seega hõlmatakse taotletava mäeeraldise teenindusmaaga 171,19 ha. Mäeeraldisega hõlmatakse aktiivse tarbevaru plokid 1 - 7, 19, 20, 26, 27, 31 ja 32. Aktiivse tarbevaru plokist 4 jäetakse mäeeraldisega hõlmamata idaosast 0,23 ha suurune pindala, kus asub pumbajaam, millega varustatakse ümbruskonna tarbijaskonda joogiveega. Pumbajaama puurkaevu sanitaarkaitseala on 25 m. Samuti jäetakse

taotletavast mäeeraldisest välja 0,24 ha suurune ala aktiivse tarbevaru ploki 5 kirdeosast, kuna seal kulgeb elektrijaama Peterburi maanteega ühendav tee (lisa 6). Geoloogiliselt moodustavad läbilõikes mäeeraldise ehk kasuliku kihi ülevalt alla Uhaku (O2uh), Lasnamäe (O2ls), Aseri (O2ls) ja Kunda (O2kn) lademe ehituslubjakivid. Lamami moodustab Volhovi lademe (O2vl) ülemine piir. Plokkide 1 - 7, 31 ja 32 piires kaevandatakse Uhaku ja Lasnamäe lademe lubjakivi. Ülejäänud plokkide piires Lasnamäe lademe lamamisse jäävat Aseri ja Kunda lademe lubjakivi, mille keskmine paksus jääb vahemikku 1,47...1,54 m. Kokku on taotletava mäeeraldise piires lubjakivi aktiivse tarbevaru kogus 3 396,5 tuh m3 (3 397 tuh m3), mis on kogu ulatuses kaevandatav, kuna kaevandatav lubjakivi lasund on väga püsiv mistõttu ei ole vaja jätta nõlvatervikuid. 6. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Arendajal on Väo maardlas kaevandamisel pikaajalised praktilised kogemused ning välja on arendatud kõik vajalikud kommunikatsioonid ja abirajatised. Varasemate kaevandamistööde käigus on taotletava ala piires enamus katenditöid tehtud ning muld on ladustatud karjääri teenindusmaal. Mulda on vaja koorida veel taotletava ala loodenurgas 0,5 ha pindalal 3,3 tuh m3. Teenindusmaa piires ladustatud mulla maht on ligikaudu 675 tuh m3. Karjääri veekõrvaldus võimaldab kuivendada kogu väljatava kihi paksuse ulatuses. Väljapumbatud vesi setitatakse eelnevalt settetiikides ning alles seejärel juhitakse eesvoolu, milleks on Pirita jõgi. Väljatava Lasnamäe lademe maksimaalne jääkpaksus, taotletava ala lõunaosas, on ligikaudu 9 m (PA-28 andmetel). Aseri ja Kunda lademe keskmine paksus on ligikaudu 1,5 m (ploki 26 piires 1,47 m, ploki 27 piires 1,54 m, plokkide 20 ja 19 piires 1,5 m). Kasulik kiht kobestatakse nii puur-lõhketöödega kui ka mehaaniliselt hüdrovasaraga. Viimast kasutatakse maavõngete suhtes tundlike objektide, nagu näiteks gaasitrassi ja elamute läheduses. Kobestatud kaevis laetakse ekskavaatoriga kalluritele, mis omakorda transpordivad selle purustus-sorteerimissõlme. Kaevist töödeldakse purustamise ja fraktsioneerimisega. Suuretükilised paeplaadid purustatakse erinevate purustamis-astmetega väiksemateks ning seejärel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/8 mm, 8/16 mm, 16/32 mm ja 32/64 mm. Lisaks eelsõelutud fraktsioon 0/32 mm ja lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu peenfraktsiooni 0/4 mm. Pesemisliiniga CDE toodetakse ka väiksema turupotentsiaaliga peenfraktsioonist ning eelsõelutud materjalist kvaliteetset kiviliiva, mida kasutatakse asfaltbetoonisegude tootmiseks. Maavara kaevandamise luba taotletakse 25 aastaks, kuna arendaja eeldab järgnevatel aastatel tootmismahtude vähenemist. See on tingitud peamiselt sellest, et teedeehituse

doteerimise viieaastane etapp lõpeb 2013. aastal ning uute programmidega pole veel alustatud. Aastase kaevandamise mahu vähenemist tingivad ka raskendatud kaevandamistingimused kuna suure osa jääkvarust moodustavad alumised Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Seetõttu on vähenenud korraga lõhatava massiivi osa ning sellest tulenevalt on suurenenud ettevalmistustööde maht väljatava kivi ühiku kohta. Samuti vajavad alumised kehvema kvaliteediga savikad lubjakivi lademed täiendavat töötlemist (pesemist), et tagada ettevõtte sertifikaatidele ja riiklikele standarditele vastava kvaliteediga killustik. Ettevõttel on laos tohutus koguses lubjakivi peenfraktsioone, millest toodetakse paeliiva spetsiaalse CDE pesemisliiniga. Sellega suudab ettevõte peaaegu 100 % väljatud kivist saada kvaliteetseid tooteid. Et kogu lubjakivi ressurss ratsionaalselt ära kasutada, arvestades pesemisliini tootmisvõimsust, oleks vajalik maavara kaevandamise loa kehtivusaeg minimaalselt 25 aastat. 7. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus Keskkonnamõju võimaliku ulatuse määramisel on kasutatud arendaja tellitud keskkonnamõju hindamise tulemusi, mis keskendus küll taotletava ala põhjaosale, Väo IV lubjakivikarjäär, kuid arvestas tegevust kogu karjäärialal (Paekivitoodete Tehase OÜ kavandatava Väo IV lubjakivikarjääri töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, J. Johanson jt, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2011). Sellest lähtuvalt on karbonaatkivimite kaevandamisel peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked ning mõju pinna- ja põhjaveele. Siinjuures tuleb märkida, et taotletav ala ei laiene pindalaliselt varasemalt mäetöödega hõlmamata aladele. Mäetöödega laienetakse ligikaudu 1,5 m sügavuti allapoole varem kaevandatud karjääri põhjast. Samuti jäävad samaks kasutatav tehnoloogia ja ei suurene kaevandamise mahud. Mäetöödest põhjustatud müra hindamiseks tellis arendaja 2008. aastal Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika laborilt Väo karjääri müra modelleerimise. Tööga määratleti karjääri müraallikad ning mõõdeti nende põhjustatud müratasemeid. Mõõtmistulemusi kasutati karjääri tööst põhjustatud müratasemete arvutamiseks lähimate elamute välisfassaadidel. Seejuures arvestati ka piirkonna mürafooni ehk Tallinn-Narva maantee liiklusest põhjustatud müra. Töö tulemusel selgus, et karjääri peamised müraallikad on kaks statsionaarset purustus- sorteerimissõlme, killustiku peenfraktsioonide pesuliin CDE, hüdrovasar ja ekskavaator. Modelleerimise tulemused on võrreldavad sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud III kategooria olemasoleva ala tööstusmüra soovituslike piirtasemetega ehk päevasel ajal 60 dB-ga ja öisel ajal 45 dB-ga. Mudelist selgub, et karjääri tööst põhjustatud müra jääb päevasel ajal alla normtaseme. Probleemsemaks on öine müra, mida ületatakse paljude elamute juures. Samas piirkonna suurimaks müraallikaks on Tallinn-Narva maantee. Nii karjääri kui ka maantee koondmüra puhul on domineerivaks maantee müra, mis päevasel ajal ületab lubatud normi ligi pooltel modelleeritud punktidel. Öisel ajal jääb maantee müra enamasti alla piirnormi, mis on liiklusmüra puhul 55 dB. Seega piirnormide erinevusest

(tööstusmüral 45 dB, liiklusmüral 55 dB) tekib olukord, kus reaalselt domineeriv müraallikas ei ületa ja praktiliselt kuulmatu müraallikas ületab lubatud piirnormi. Lubjakivi kaevandamisel ja killustiku tootmisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed- ja väljaveoteed, purustus-sorteerimissõlmed ning materjali laadimisprotsessid. Mingil määral tekitavad tolmu ka puur- ja lõhketööd. Puurimisel eralduv tolm püütakse kinni püüdeseadmetega (ligikaudu 99 %). Lõhketöödel eralduv tolm põhjustab küll suuri kontsentratsioone, kuid ainult lühiajaliselt. Alates 2008. a on arendaja teinud soojal aastaajal iga kuu, aprillist oktoobrini, tolmu seiret. Saadud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 01.09.2004. a määruses nr 115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteaine sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase“ toodud piirtasemetega. Määruse järgi on summaarsete tahkete osakeste ühe tunni keskmine piirväärtus SPV1 = 500 µg/m3. Seire tulemustest võib väita, et Väo karjäär suuri, s.t ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone ei põhjusta. Kusjuures suurim mõõdetud tolmutase (56 µg/m3) oli kõigest 12 % lubatud piirnormist. Ülejäänud tulemused jäävad 2 – 11 % vahemikku. Madalad tolmukontsentratsioonid on osaliselt tingitud mitmete leevendusmeetmete, nagu udukahur ja teede niisutajate rutiinsest kasutamisest. Seega ei ole eeldada, et ka taotletav karjäär piirkonna välisõhku oluliselt negatiivselt mõjutaks. Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked ja kivimikildude laialipaiskumine. Lõhketöödest tekkinud ülenormatiivsed maavõnked võivad kujutada ohtu lähedalasuvate hoonete konstruktsioonidele kuni 400 m kaugusel lõhkamiskohast. Väga suurt kahju võivad tekitada maavõnked gaasitrassile. Viimase suhtes tellis arendaja 2005. aastal uurimistöö OÜ-lt Järva Paas Inseneribüroo STEIGER, kus hinnati gaasitrassi taluvuslävi maavõngete suhtes ning arvutati lõhketöödel maksimaalselt kasutatavad lõhkelaengud ja kaugused. Kivimikildude laialipaiskumine on ohtlik ennekõike ohuraadiuses viibivate inimeste tervisele ja varale. Karjäärivee väljapumpamisel on peamiseks negatiivseks mõjuks põhjavee alanduslehtri raadius, mis muudab ümbritseva ala looduslikku veerežiimi ning võib jätta veeta lähimad tarbevee kaevud. Karjääri kogunev karjäärivesi haarab kaasa ka peeneid osakesi ehk heljumit. Samuti on oht, et karjäärivesi saab reostatud nafta- ja õliproduktidega karjäärimasinate avariil. Veekogurisse kokku kogutud karjäärivesi suunatakse pumpamisega lõpuks Pirita jõkke ning võib mõjutada selle vee kvaliteeti nii heljumi kui ka nafta- ja õliproduktidest reostunud karjääriveega. Vastavalt keskkonnamõju hindamise aruandele pole eesvoolu lastava vee kvaliteediga seni probleeme olnud. Vee analüüsid näitavad, et olulisemad komponendid (BHT, heljum, üldfosfor ja naftaproduktid) on alla normatiivseid suurusi. 8. Maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad abinõud Vastavalt KMH aruandele, mis on heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 07.05.2012 a kirjaga nr 11-2/1883-2, on mäe- ja transpordimasinate töötamisest tulenev

müratase mudelarvutuste järgi üldjuhul lähimate elamute õuealadel piirnormi sees. Probleeme tekitab vaid öine müratase. Samas on peamine müraallikas Tallinn-Narva maantee liiklusmüra, mille lubatud normtase on kõrgema väärtusega kui tööstusmüral. Eeldada võib, et ajas karjäärimüra osakaal väheneb kuna osaliselt viiakse müratekitajad sügavamale karjääri põhja. Vastavalt keskkonnamõju hindamise aruandele ei ole otstarbekas kasutusele võtta ka lisameetmeid müra summutamiseks kuna dominineerivaks jääb ikkagi Tallinn-Narva maantee liiklusmüra. Vajadusel võib planeerida mäetöid öisel ajal müra suhtes tundlike elamute suhtes kaugemates punktides. Tolmu seirest selgus, et mäetöödest põhjustatud tolmutase ei ületa lubatud piirnorme. See on tingitud ilmselt senistest kasutusel olevatest leevendusmeetmetest nagu udukahur tootmisplatsil ja ulatuslik teede niisutamine kuival ajal. Seega lisameetemeid tolmukontsentratsiooni vähendamiseks esialgu kasutusele võtta pole vaja. Ülenormatiivset tolmu kontsentratsiooni võib tekkida massiivi lõhkamisest, mis on küll hetkeline, kuid soodsa tuulega võib levida 400 - 600 m kaugusele. Seetõttu on parimaks leevendusmeetmeks lõhkamise ajastamine tuulevaiksele hetkele või soodsale ilmakaarele. Lõhkamisel tekkiva maavõngete mõju vähendamiseks kasutatakse lühiviitlõhkamist, millega tagatakse vähim korraga lõhatav lõhkeaine kogus. Lõhketöid viib karjääris läbi vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes arvestab nii karjääri geoloogilisi tingimusi kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust lõhketöödest ja muid objektide iseärasusi ning vastavalt sellele koostab ka puur-lõhketööde passi. Vajadusel seiratakse maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. Alternatiivina kasutatakse ka mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. Laialipaiskuvate kivimikildude ohu vältimise lihtsaim moodus praktikas on lõhkamise ajal kasutada valveposte, takistamaks inimeste viibimist ohualas. Taotletav mäeeraldis paikneb Silur-Ordoviitsiumi veekihis, mis on Lasnamäe piirkonnas juba dreenitud. Selle on põhjustanud ajalooliselt linna veekasutus ja Lasnamäel töötavad karjäärid. Seega ei avalda Silur-Ordoviitsiumi veekihile mõju praegu töötavad karjäärid ega kavandatav Väo lubjakivikarjäär. Vältida tuleb õli või muu reostuse sattumist karjäärivette. Kui see peaks siiski juhtuma, tuleb veekoguri reostus koristada või neutraliseerida enne väljapumpamist eesvoolu (Pirita jõgi). Karjäärimasinate kui potentsiaalsete reostusallikate perioodiliseks kontrolliks ja hoolduseks on ette nähtud hooldusplats. Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Korrastamistöödega alustatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel. Nõlvade tasandamiseks ja täitmiseks kasutatakse kaevise töötlemisest tekkinud ja väikese müügipotentsiaaliga peenfraktsiooni ja eemaldatud kattekihte. Kogu väljatud ja rikastatud kaevis kaubastatakse või kasutatakse kaevandatud ala korrastamisel. Seega mäetöödega kaevandamisjäätmeid ei tekitata.

9. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine Pärast kaevandatava varu ammendumist karjääris tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada. Korrastamistööd toimuvad korrastamise projekti alusel, mille koostamiseks väljastab Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon korrastamise tingimused. Üldine Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise korrastamise suund peab vastama kogu Lasnamäe kaevandatud ala korrastamistingimustele ja ala planeerimisele, mis on veel pooleli. Olenemata korrastamistööde suunast alustatakse korrastamistöid tehnoloogilise korrastamisega. Tehnoloogilise korrastamise käigus puistangute ja karjääri nõlvad tasandatakse ning likvideeritakse kõik kaevandamisega seotud tehnorajatised. Nõlvade tasandamiseks kasutatakse eemaldatud kattekihte ja kaevise töötlemisest tekkinud peenfraktsiooni. Kui massiivi geotehnilised tingimused võimaldavad, siis on maastiku ilme mitmekesistamiseks soovitatav jätta osa karjääri astangust tasandamata ehk tekitada tehispaljand. See eeldab aga astangu puhastamist lahtistest kividest ja ripikutest.

01.03.2013 nr 204 Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Keskkonnaministeeriumile Paekivitoodete tehase OÜ volitusel kinnitamiseks Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 0046) täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvelevõtmise aruande (saabunud 04.12.2012, kirja registreerimise nr 10569-1, täiendatud aruanne on saabunud 05.12.2012, kirja registreerimise nr 10569-2). Aruanne on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku ning markšeidermõõdistamise tulemuste alusel. OÜ Inseneribüroo STEIGER töötles kameraaltöö käigus läbi varasemate geoloogiliste uuringute andmed. Saadud tulemustest selgus, et maavaralasund vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru nõuetele. Seega on teinud OÜ Inseneribüroo STEIGER aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse Väo lubjakivimaardla täiendav kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 84 tuh m3. Maavaravaru on arvutatud kahes plokis (aruandes nimetatud kui 31. ja 32. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas riigile kuuluvatel kinnistutel Peterburi tee 94 (katastritunnus 78403:313:0630) ja Peterburi tee 94h (katastritunnus 78403:313:0650), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku aruanne kinnitada (12. detsembri 2012. a istungi protokolliline otsus nr 12-199). Maavaravaru arvelevõtmiseks seadusest tulenevaid piiranguid ei ole. Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Kinnitan OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Harju maakonna Väo

lubjakivimaardla täiendava varu (plokkides 31 ja 32) arvele võtmise seletuskiri“ ning kannan seisuga 30.11.2012 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Väo lubjakivimaardla täiendava varu järgmiselt:

1.1 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 3,44 ha – 49 tuh m3 (31. plokk); 1.2 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 0,84 ha – 35 tuh m3 (32. plokk).

2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0046) vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1.

3. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Inseneribüroo STEIGER, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Paekivitoodete tehase OÜ

From: Priit Pihlak Sent: Wednesday, February 01, 2012 3:26 PM To: Reet Roosalu Subject: RE: Väo karjääride alal olevad geodeetilised punktid Tere, Väo karjääris olevad Tallinna linna paigaldatud ja mõõdetud punktid: 1305 ( 49391) Ilmselt hävinud, mõõdetud 1999.a,. juhul kui olemas võib likvideerida TP81 (49604) Ajutine punkt, mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida 1301 (48458) mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida 82 (48944) mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida 83 (48947) mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida 1300 (48457) mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida n/ta (48863) mõõdetud 1975-1988.a,, juhul kui olemas võib likvideerida 1299 (48456) mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida TP83 (49606) ajutine punkt, mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida TP84 (49607) ajutine punkt, mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida TP85 (49608) ajutine punkt, mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida TP86 (49609) ajutine punkt, mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida TP80 (49603) ajutine punkt, mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida TP79 (49602) ajutine punkt, mõõdetud 1999.a,, juhul kui olemas võib likvideerida Tallinna linna Geomõõdistuste infosüsteemis neid punkte ei ole märgitud, aga on märgitud 1302 ja 1303. Tallinna linna geopunktide 1302 ja 1303 osas peab küsima Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Geomaatika Teenistuse Geodeesia ja Kartograafia osakonna arvamust: Jaanis Lill Jaanis.Lill@tallinnlv.ee , tel. 6404718 või Veiko.Lopp@tallinnlv.ee tel. 6404482. Priit Pihlak Geodeesia osakonna juhataja kt -----Original Message----- From: Reet Roosalu Sent: 1. veebruar 2012. a. 10:20 To: Priit Pihlak Subject: Väo karjääride alal olevad geodeetilised punktid

Tere Tallinnas tegutsevate Väo karjääride ja nende teenindusmaade alal paiknevad järgnevad geodeetilised punktid: 1305 (VID kood 49391), TP.81 (VID kood 49604), 1301 (VID kood 48458), 82 (VID kood 48944), 83 (VID kood 48947), 1300 (VID kood 48457), n/ta (VID kood 48863), 1299 (VID kood 48456), TP.83 (VID kood 49606), TP.84 (VID kood 49607), TP.85 (VID kood 49608), TP.86 (VID kood 49609), TP.80 (VID kood 49603), TP.79 (VID kood 49602). Millised on nende punktide suhtes kehtivad nõuded? Reet Roosalu Geoloogia osakonna juhataja kt

mailto:Jaanis.Lill@tallinnlv.ee�mailto:Veiko.Lopp@tallinnlv.ee�

From: Veiko Lõpp [Veiko.Lopp@tallinnlv.ee] Sent: 2. veebruar 2012. a. 11:44 To: Indrek Malm Subject: RE: Kooskõlastus Tere! Viimased ülevaatuse andmed antud punktidest pärinevad meil 1994st aastast. Isegi kui need punktid on säilinud ei ole neid kuhugi ümber tõsta, kuna nad ei sobitu olemasolevatesse võrkudesse ja seega võite vajadusel antud punktid (1302 ja 1303) likvideerida. Lugupidamisega Veiko Lõpp Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geodeesia ja kartograafia osakond geodeesia juhtivspetsialist 640 4482 From: Jaanis Lill Sent: Thursday, February 02, 2012 10:23 AM To: Veiko Lõpp Subject: FW: Kooskõlastus From: Indrek Malm [mailto:indrek@steiger.ee] Sent: Thursday, February 02, 2012 10:06 AM To: Jaanis Lill Subject: Kooskõlastus Tere Väo lubjakivimaardlas soovib sealne kaevandaja, Paekivitoodete Tehase OÜ, liita olemasolevate ja ühe taotletava karjääride piirid kokku üheks tervikuks. Vastava protsessi käigus on Maa-amet viidanud, et alal paiknevad Tallinna linna Geomõõdistuse infosüsteemis arvel olevad geopunktid 1302 ja 1303. Sellega seoses oleks vaja teie arvamust nimetatud punktide võimaliku likvideerimise kohta. Lugupidamisega Indrek Malm OÜ Inseneribüroo STEIGER 6681 017

AS EG Võrguteenus, Gaasi 5, 11415 TallinnRegistrikood 11197170, KMKR EE101013996

Arvelduskonto 221029807380 SwedbankTelefon 605 6801, faks 601 2925

egvorguteenus@gaas.ee, www.egvorguteenus.ee

Tellimus-akt EGV-A13-01271Geodeetilise alusplaani kooskõlastamine

Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER Täitja: AS EG VõrguteenusRegistrikood: 11206437 Registrikood: 11197170Männiku tee 104, Tallinn, 11216 Harjumaakond

Gaasi 5, Tallinn, 11415 Harju maakond

Objekt(id): Väo IV lubajakivikarjäär

Projekti/töö number: 12/0838

Kooskõlastuse number: 572

Tellimus esitatud: 12.03.2013

Tellimus täidetud: 18.03.2013

Dokumentide arv: 1

Tellimus-akt on aluseks tellijale arve esitamiseks summas 12.78 eurot, millele lisandubkäibemaks 2.56 eurot, arve summa kokku 15.34 eurot.Teenuse hind vastavalt AS EG Võrguteenus hinnakirjale 1. juulist 2009. a 12.78 eurot iga kooskõlastatud dokumendi kohta.Maksumustele lisandub käibemaks.

Arve saatekoht: meelis@steiger.ee

Tellija esindaja: Meelis Peetris Täitja esindaja: Vladimir Drigin/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt /

Telefon: +372 66 81 015 Telefon: 6056827Mobiil: +372 56 566 777 Mobiil: 5022058E-post: meelis@steiger.ee E-post: vladimir.drigin@gaas.ee

Majandustegevuse register

Ettevõtja nimi Paekivitoodete Tehase OÜ

Registrikood 10022037

Ettevõtja aadress Peterburi tee 34, 11415, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond

Telefon 6212498

Faks 6211465

E-post paekivi@limestone.ee

Veebiaadress www.limestone.ee

Valdkond, tegevusala Kaevandamine, Kaevandamine

Registreeringu nr KA00032

Registreerimise kuupäev 30.01.2004

Täpsustavad andmed lubjakivi kaevandamine

Vastutav spetsialist Alo Adamson , Jaan Viru , Nikolay Usharov , Ivan Roos

Objektid Aadress Kirjeldus

Maardu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond Maardu II paekarjäär

Maardu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond Maardu IV paekarjäär

Maardu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond Maardu V paekarjäär

Maardu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond Maardu VI paekarjäär

Tallinna linn, Harju maakond Väo III karjäär

Tallinna linn, Harju maakond Väo IV karjäär

Tallinna linn, Harju maakond Väo karjäär

Tallinna linn, Harju maakond Väo II karjäär

Eivere küla, Paide vald, Järva maakond Eivere lubjakivi karjäär

Eivere küla, Paide vald, Järva maakond Eivere II lubjakivi karjäär

Registri veebiaadress http://mtr.mkm.ee/

MKM http://mtr.mkm.ee/valjavote.aspx?rks=578597

Lehekülg 1/1 6.06.2013 16:37

Lisa 1 - 7.pdfLisa 1 Käskkirjad 2.pdftäiendava varu arvelevõtmine ja

Lisa 3.pdfLocal DiskC:\STEIGER\Väo IV mklt (Paekivitoodete Tehase OÜ)\Lisad\Lisa 3.txt