1

Maa-asulate tööturu

ülevaade, 2007–2014 III kv

maaelu arengu osakond maaettevõtluse büroo detsember 2014

2

Sisukord 1. Kasutatavad mõisted .................................................................................................................... 3

2. Tööturu üldolukord ........................................................................................................................ 4

3. Maa-asulate hõive 2007–2014, III kvartal ................................................................................. 10

4. Tööhõive ja töötuse määr maa-asulates soo ja hariduse järgi ............................................... 13

5. Registreeritud töötus .................................................................................................................. 20

6. Tööpakkumised ja kindlustushüvitised oktoobris 2014........................................................... 24

7. Kokkuvõtteks ............................................................................................................................... 27

3

1. Kasutatavad mõisted Tööealised — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimise aluseks võetav rahvastik vanuses 15–74.

Tööga hõivatud isikud — ettevõttes töötavad isikud, olenemata nende töönädala pikkusest.

Töötaja — ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötav isik, kes saab töö eest rahalist tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon).

Töötu — isik, kelle puhul on samal ajal täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd.

Majanduslikult mitteaktiivne - isik, kes ei tööta ega otsi tööd (õpilased, pensionärid, lapsehoolduspuhkusel olijad, töövõimetud, heitunud isikud).

Heitunu - isik, kes on loobunud tööotsinguist, sest on kaotanud lootuse tööd leida.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas.

Vaba ametikoht - vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Primaarsektor (esmasektor) – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalapüük.

Sekundaarsektor (töötlev) – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus.

Tertsiaarsektor (teenindav) – hulgi- ja jaekaubandus, hotellid ja restoranid, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara rentimine ja äritegevus, avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus.

Tegevusala — ettevõtte põhitegevusala, määratletud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi.

Linnalised asulad - linnad, vallasisesed linnad ja alevid.

Maa-asulad - alevikud ja külad.

Esimese taseme haridus või madalam – alghariduseta, algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhihariduseta noortele.

Teise taseme haridus – kutseõpe põhihariduse baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, keskeriharidus põhihariduse baaasil.

Kolmanda taseme haridus – keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad.

OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.

4

2. Tööturu üldolukord Kuigi 2006. aasta III kvartalis olid suhteliselt head tööhõive põhinäitajad – tööhõive määr oli 61,9% ja töötuse määr 5,4% järgnes 2007. aastal majandusaktiivsuse kasv ja hõivatute arv suurenes veelgi 12 500 võrra (+1,9%), töötute arv vähenes 8 300 inimese võrra (-22,4%) ning tööhõive ja töötuse määraks kujunes vastavalt 63,3% ja 4,2%. Majanduse jahtumise alguses 2008. aastal oli III kvartalis juba märgata eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tööturu situatsiooni halvenemist: hõivatute arv vähenes 1 600 võrra, töötute arv kasvas 15 200 inimese võrra (1,5 korda) ja töötuse määr tõusis 6,2%-ni.

Järgnenud tööturuolukorra muutumise põhjustas majanduslangus, mis ulatus 2009. aasta I kvartalis 15, II kvartalis 16,1 ja III kvartalis 15,3 protsendini. Kõige järsem langus tabas Eestit 2009. aasta teises kvartalis. Konjunktuur kõigis majandussektorites oli aprillis-juunis jätkuvalt ebasoodne, nõudluse ja müügiindikaatorid liikusid langustrendil. 2009. aasta III kvartalis tõusis töötuse määr 14,6%-ni. Tööjõu-uuringu (ETU) andmetel oli 2009. aasta III kvartalis töötute hinnanguline arv 102 300, mis oli tookord Eesti taasiseseisvusaja suurim. 28% töötutest olid pikaajalised töötud — tööotsingud olid kestnud aasta või rohkem.

ETU andmetel oli 2009. aasta III kvartalis tööealisest rahvastikust (15–74-aastastest) majanduslikult aktiivseid 704 400 (67,4%). Tööga hõivatuid oli 598 100 (57,6% tööealistest), kellest 91% oli palgatöötajaid.

Mitteaktiivseid oli 338 400 (32,6% tööealisest rahvastikust), kellest 10 800 tahtsid ja olid võimelised tööle asuma, kuid olid loobunud tööotsingutest, sest ei uskunud töö leidmise võimalusse (nn heitunud). Töötuse kasv aeglustus, kuid sealjuures kasvas heitunute arv. Nii oli veel teises kvartalis heitunuid 7 000, eelmise aasta III kvartalis aga ainult 5 000.

III kvartali tööturu oluliseks positiivseks muutuseks on see, et tööhõive vähenemine peatus. Töötuse kasv jätkus ainult majanduslikult aktiivse rahvastiku suurenemise tõttu. Majanduslikult aktiivsete arv (nn tööjõud) on suurenenud nii noorte tööturule tulijate arvu kasvu tõttu kui ka pensioniealiste hilisema tööturult lahkumise tõttu.

Tabel 1. 15-74-aastaste hõiveseisund, III kvartal 2007-2014

Tööjõud, tuhat

Hõivatud, tuhat

Töötud, tuhat

Mitte-aktiivsed, tuhat

15–74-aastased kokku, tuhat

Tööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

2007 690,8 662,1 28,7 355,6 1046,4 66 63,3 4,2

2008 704,4 660,5 43,9 338,4 1042,8 67,6 63,3 6,2

2009 700,4 598,1 102,3 338,4 1038,8 67,4 57,6 14,6

2010 684,1 578,2 105,9 350,7 1034,8 66,1 55,9 15,5

2011 704,9 627,8 77,0 324,9 1029,8 68,5 61,0 10,9

2012 702,3 634,4 67,9 322,0 1024,3 68,6 61,9 9,7

5

2013 696,7 641,1 55,6 327,6 1024,3 68,0 62,6 8,0

2014 685,0 633,7 51,3 306,4 991,3 69,1 63,9 7,5

Allikas: Statistikaamet (ESA).

Et eelmised kolm kvartalit vähenes hõivatute arv kiiresti, siis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli 2009. aastal hõivatuid 62 000 ehk 9,4% vähem. Eelmise kvartaliga võrreldes oli aga hõivatuid veidi rohkem (0,9%).

Joonis 1. 15–74-aastased hõiveseisundi järgi, 2007 – 2014 (III kvartal), tuhat

Allikas: ESA.

Tegevusalade osas oli märkimisväärne, et hõivatute arv kasvas pärast viimaste kvartalite hoogsat langust taas ehituses ja kaubanduses. Tööhõive kasvas ka III kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. II kvartalini suurenes tellimuste või töö vähesuse tõttu pealesunnitud osaajaga töötajate (nn vaeghõivatute) arv. III kvartalis on tööturu olukord ka selles osas veidi paranenud. Vaeghõivatute arv vähenes 15 000-st 13 000-ni.

Töötute arv, mis 2010. aasta I kvartalis tõusis rekordilise 137 000-ni, vähenes II kvartalis 9000 võrra ja III kvartalis 22 000 võrra. Töötuse määr langes 18,6%-st II kvartalis 15,5%-ni III kvartalis. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga, mil töötuid oli 102 000 ja töötuse määr 14,6%, oli töötus 2010. aasta III kvartalis mõnevõrra suurem.

2010. aastal järjest süvenenud pikaajalise töötuse ja tööotsingutest loobumise probleem III kvartalis märkimisväärselt ei leevenenud. Töötus vähenes põhiliselt alla aasta tööta olnute arvu vähenemise tõttu, pikaajaliste töötute arv vähenes ainult paari tuhande võrra ja heitunute arv jäi samaks. III kvartalis oli 56 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 21 000 kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 53%-ni, väga pikaajaliste töötute osatähtsus 20%-ni. Heitunuid ehk tööotsingutest loobunuid oli III kvartalis sama palju kui II kvartalis — 9 000.

662,1 660,5598,1

578,2

627,8 634,4 641,1633,7

28,743,9

102,3 105,9

77 67,9

55,6

51,3

0

100

200

300

400

500

600

700

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Hõivatud

Mitteaktiivse

d

6

Tööga hõivatute arv oli 2010. aasta III kvartalis 578 000, mis on 19 000 (3,5%) rohkem kui eelmises kvartalis. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli hõivatuid tänavu III kvartalis 20 000 võrra (3,3%) vähem. Töötute arv, mis 2011. aasta II kvartalis oli 92 000, vähenes III kvartalis 15 000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 10,9%, mis on märkimisväärselt väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, mil töötuse määr oli vastavalt 13,3% ja 15,5%. Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli III kvartalis 44 000, neist 28 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Väga pikaajaliste töötute arv veidi vähenes, kuid nende osatähtsus töötute hulgas kasvas jätkuvalt. Kui II kvartalis oli kaks aastat või kauem tööta olnud 31% töötutest, siis III kvartalis kasvas nende osatähtsus 36%-ni.

Tööga hõivatute arv suurenes 2011. aasta III kvartalis 628 000-ni, mis oli 25 000 ehk 4,2% rohkem kui eelmises kvartalis. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 50 000 ehk 8,6% rohkem. Tegevusalati mõjutasid hõive kasvu kõige rohkem ehitus ja töötlev tööstus, kus 2010. aasta III kvartaliga võrreldes oli hõivatuid vastavalt 15 000 ja 10 000 rohkem.

Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2011. aasta III kvartalis 325 000, mis on 10 000 vähem kui eelmises kvartalis ja 26 000 vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem on tänavu vähenenud õpingute tõttu mitteaktiivsete arv.

Töötuse tippajal 2010. aasta alguses oli töötutest ligi kaks kolmandikku mehed. Edasi hakkas töötus meeste hulgas kiiremini vähenema kui naiste hulgas ja tänavu III kvartalis oli töötuid mehi koguni vähem kui töötuid naisi. Töötute meeste arv vähenes 37 000-ni ja töötute naiste arv samal ajal 40 000-ni. Meeste töötuse määr oli III kvartalis 10,6%, naiste töötuse määr 11,3%.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis 2012. aasta II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3 000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis oli väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%). Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal. Tööga hõivatuid oli 2012. aasta III kvartalis 634 000, mis on 10 000 ehk 1,6% rohkem kui eelmises kvartalis. Tegevusaladest mõjutasid hõive kasvu kõige rohkem ehitus ja töötlev tööstus. Osaliselt kasvas tööhõive ka III kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 1,1% rohkem ja tööhõive kasvas ainult teenindavas sektoris.

Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli III kvartalis 322 000, mis on 7 000 vähem kui eelmises kvartalis ja 3 000 vähem kui aasta tagasi. Aastaga on kõige rohkem vähenenud pensioniealiste mitteaktiivsete arv. Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli III kvartalis ligi 7 000, mis on vähem kui aasta tagasi, kuid veidi rohkem kui eelmises kvartalis.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötuse määr muutus 2013. aasta kolmandas kvartalis (8,0%) eelmise kvartaliga võrreldes minimaalselt (teises kvartalis oli see 8,1%), ent möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes (9,7%) oli töötuse määr oluliselt madalam. Töötute hinnanguline arv oli tänavu kolmandas kvartalis 56 000, mis on 12 000 võrra väiksem kui aasta varem.

7

Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenes ennekõike pikaajaliste (enam kui aasta tööd otsinud) töötute arv. Tänavu III kvartalis oli neid 24 000, mis on aastataguse seisuga võrreldes 12 000 võrra vähem.

Vanuserühmade võrdluses vähenes töötus enam noorte ja keskealiste seas. Vanemaealiste seas väheneb töötus vaevalisemalt ning eelmise kvartaliga võrreldes nende töötuse määr isegi pisut kasvas (7,2 protsendini). Noorte (15–24-aastaste) töötuse määr oli III kvartalis 14,5%, see on väiksem nii eelmise kvartaliga kui aasta varasemaga võrreldes (siis oli noorte töötuse määr vastavalt 16,1% ja 19,5%). Arvuliselt oli töötuid noori hinnanguliselt 10 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 5,9 protsenti.

15–74-aastaste tööhõive määr oli III kvartalis 62,6%. Kuigi aastatagusega võrreldes tööhõive määr kasvas (0,7 protsendipunkti), siis eelmise kvartaliga võrreldes veidi langes (0,4 protsendipunkti). Tööga hõivatute hinnanguline arv oli III kvartalis 641 000. Aastases võrdluses panustasid tööhõive kasvu enim kaubanduse, majutuse ja toitlustuse, haldus- ja abitegevuste ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Majanduslikult mitteaktiivsete (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) osatähtsus 15–74-aastaste hulgas veidi kasvas ning oli III kvartalis 32%. Mitteaktiivsete hinnanguline arv oli 328 000. Sagedasemad tööturul mitteaktiivsuse põhjused on pensioniiga, õpingud ning terviseprobleemid. Heitunute arv (need, kes on kaotanud lootuse tööd leida) oli III kvartalis hinnanguliselt 6 000.

Tööjõu-uuringu andmetel oli 2014. aasta III kvartalis hinnanguliselt 51 300 töötut (töötuse määr 7,5%), mis oli II kvartaliga võrreldes 4000 võrra rohkem. Töötuse määr kasvas samal perioodil 0,5 protsendipunkti võrra. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes oli töötute arv samas pisut väiksem (2000 võrra, töötuse määr oli aasta tagasi 7,8%).

Kvartaliga kasvas tööpuudus ennekõike lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) töötute lisandumise tõttu, keda oli III kvartalis 29 000 (kasv võrreldes II kvartaliga 6000 võrra). Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on juba viimased viis kvartalit püsinud stabiilsena, III kvartalis oli neid 22 000 ning pikaajalise töötuse määr oli III kvartalis 3,3%.

Noorte, 15–24-aastaste töötuse määr oli III kvartalis 13,4% ning see kahanes nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta III kvartaliga võrreldes. Töötuid noori oli tänavu III kvartalis hinnanguliselt 8000. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus III kvartalis kõikide noorte seas vaid 5,3%.

Tööga hõivatuid oli tänavu III kvartalis hinnanguliselt 634 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 4000 võrra enam ning eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7000 võrra enam. III kvartali tööhõivet mõjutavad suveperioodi hooajatöötajad, nt ehitussektoris. 15–74-aastaste tööhõive määr oli III kvartalis 63,9%. II kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 0,4 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 1,2 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 63,5% ja 62,7%).

8

Kasvamas on vanemaealiste tööhõive. Võrreldes 2013. aasta III kvartaliga oli tänavu III kvartalis 50–74-aastaseid töötajaid 11 000 võrra enam. Kui vanemaealiste hõive kasvu mõjutab muuhulgas pensioniea järkjärguline tõus, siis noorte töötajate arv pigem kahaneb seoses 90ndatel sündinud väikesearvulise põlvkonna tööturule sisenemisega.

Tööturul mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta III kvartalis 15–74-aastaste hulgas 31% (306 000 inimest), võrreldes 2013. aasta sama perioodiga kahanes nende arv 14 000 võrra. Ennekõike jäi tööealiste hulgas vähemaks õppijaid ja pensionäre. Mõnevõrra vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute arv (kes sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida), III kvartalis oli neid 4000.

Joonis 2. Tööga hõivatud vanuserühma järgi, I kvartal 2008 – III kvartal 2014 (tuhat)

Allikas: ESA Mida aasta edasi, seda enam mõjutab tööealise rahvastiku vähenemine olukorda tööturul. Tööturult liigub välja rohkem inimesi, kui tuleb peale uusi töötajaid, mistõttu hõivatute üldarv hakkab langema.

Primaarsektoris (eelkõige põllumajandus) on hõive vahepeal stabiliseerunud, kuid edaspidi on oodatav hõive langus aeglasemas tempos kui seni. Põllumajandus- ja investeeringutoetused aitavad kaasa tootmistehnoloogia ja tehnika kaasajastamisele ning ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele. Suurema tootlikkusega masinate ja seadmete ning uuema tehnoloogia kasutuselevõtt vähendab kokkuvõttes tööjõu vajadust.

Ühtlasi kasvab vajadus uusi tehnoloogiaid, keerulisemaid masinaid ning seadmeid kasutada oskavate oskustööliste järele. Perioodi 2006–2008 aastakeskmine hõivatud isikute arv oli põllumajanduses, jahinduses ja metsamajanduses kokku 27,7 tuhat, 2011. aastal aga 26,6 tuhat. 2012. aastal 27,6 tuhat ning 2013. aastal 26,5 tuhat. 2016. aastaks on oodata hõive vähenemist 1,1 tuhande võrra, millest põhiosa annab põllumajanduse tegevusala.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

15-24

25-49

50-74

9

Sekundaarsektori tööjõumahukamatel tegevusaladel on üha raskem konkureerida niinimetatud odavamate riikidega, kuna Eesti madalatel tööjõukuludel põhinev konkurentsieelis on ammendumas. Hõive kasvab eelkõige kõrgema tööjõu tootlikkusega harudes ning väheneb neis harudes, kus lisandväärtus töötaja kohta on keskmisest madalam.

Põllumajandussektoris tunnevad tööjõupuudust kuni 50% ettevõtetest oskustööliste osas ning kuni 17% juhtide ja spetsialistide osas. Oskustöölistest napib kõige rohkem mehhanisaatoreid/traktoriste ja lüpsioperaatoreid/lüpsjaid. Spetsialistide seast tuntakse puudust eeskätt agronoomidest ja zootehnikutest.

Suurim tööjõu-alane väljakutse on aga tööjõu vananemine. Eestis tervikuna suureneb alates 2013. aastast iga järgneva viie aasta jooksul 65-aastaste hulk 18-aastastega võrreldes kokku enam kui 20 000 inimese võrra, st. selle võrra rohkem on tööturult lahkujaid kui lisandujaid. Välisriikidesse väljavool võib lisada teist sama palju.

Hõive kasvu väheneva tööealise rahvastiku tingimustes võimaldab tööjõus osalemise määra kasv, mis tuleneb tööealiste vanusstruktuuri muutusest.

Tööpuudus on kriisiaegsest kõrgtasemest praeguseks hetkeks oluliselt vähenenud ning 2012. aastal alanes töötuse määr 10,2%ni. Võrreldes 2011. aastaga, kui toimus kiire hõive taastumine, alanes 2012. aastal hõive kasv 2,5%ni, tempo aeglustus just eelkõige aasta teises pooles. 2013. aasta algusest oli hõive kasv taas kiirenenud. Kuigi tööpuudus aasta lõpus kasvas, oli 2013. aasta aastakeskmine töötuse määr (8,6%) 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2012. aastal (10,0%).

2013. aasta keskmine hõivatute arv oli 621 300, mis on 6 400 ehk 1,0% rohkem kui aasta varem. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem veonduse ja laonduse, info ja side, hariduse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Varem hõive kasvu vedanud töötlevas tööstuses ja ehituses ning primaarsektoris 2013. aastal hõivatute arv pisut vähenes.

Tööpuudus on kriisiaegsest kõrgtasemest praeguseks hetkeks oluliselt vähenenud ning Edaspidi prognoositakse1 iga-aastast hõivatute arvu mõõdukat kasvu ja tööpuuduse määra järk-järgulist vähenemist 2013. aasta 8,6%-lt kuni 2017. aasta 6,1%-ni.

1 Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine makromajandusprognoos.

10

3. Maa-asulate hõive 2007–2014, III kvartal Maapiirkonna hõives alates 2008. aastast toimunud muutused on otseselt seotud kogu vabariigis aset leidnud majanduse olukorra muutustega ning ülemaailmse majanduskriisiga.

Tabel 3. Maa-asulate* 15–74-aastaste hõiveseisund, 2007-2014, III kvartal

Tööjõud, tuhat

Hõivatud, tuhat

Töötud, tuhat

Mitte-aktiivsed, tuhat

15–74-aastased kokku, tuhat

Tööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

2007 195,7 187 8,6 119,2 314,9 62,1 59,4 4,4

2008 198,3 186,5 11,8 116,1 314,4 63,1 59,3 5,9

2009 196,8 171,2 25,5 116,7 313,5 62,8 54,6 13

2010 191,3 162,4 28,9 122,0 313,3 61,1 51,8 15,1

2011 201,8 180,8 21,0 108,9 310,8 64,9 58,2 10,4

2012 203,6 187,0 16,7 104,8 308,4 66,0 60,6 8,2

2013 201,4 187,0 14,4 110,4 311,7 64,6 60,0 7,1

2014 200,9 190,0 10,9 109,9 310,8 64,6 61,1 5,4

* Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad. Allikas: ESA.

2008. aasta lõpus alanud majanduskeskkonna halvenemine ning Eesti majanduses süvenev kriis tõid kaasa kiire tööhõive languse ka maa-asulates. Tegevusaladest suurenes kolmandas kvartalis hõive vaid kaubanduses ja ehituses, mis näitab, et hõive paranemine toimus sesoonselt iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu.

Maa-asulates oli tööga hõivatuid 2009. aasta III kvartalis 171 200. Et eelmised kolm kvartalit vähenes hõivatute arvukus kiiresti, siis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatute üldarv 15 300 võrra väiksem (­8,2%), kuid võrreldes 2006–2008. aasta III kvartali keskmise hõivatute arvuga 13 100 võrra (-7,1%) väiksem. Vaatamata majanduslangusele ei olnud 2009. aasta III kvartalis maa-asulate mitteaktiivsete arv eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes märkimisväärselt kasvanud (+600 ehk 0,5%).

2009–2010. aastatel toimus maa-asulates hõivatute üldarvu vähenemine 21 400 inimese võrra (­11,5%). Maapiirkonnas vähenes hõive 2008. aastaga võrreldes peamiselt töötleva tööstuse (­7 900 hõivatut), ehituse (­4 300), veonduse ja laonduse (­2 600) ning hulgi- ja jaekaubanduse (­1 900) tegevusaladel. Hõivatute arv põllumajanduses, metsanduses ja kalapüügis vähenes samal ajavahemikul 1 200 võrra (-4,7%) ja moodustas 11,8% maa-asulate hõivatutest.

11

Joonis 3. Maa-asulate 15–74-aastased hõiveseisundi järgi, 2007–2014, III kvartal (tuhat)

Allikas: ESA.

Majanduse elavnemisel suutsid maaettevõtjad juba 2012. aasta III kvartalis taastada 2007. aasta hõive taseme ning võrreldes 2010. aasta sama perioodiga oli hõivatuid 24 600 inimese võrra rohkem (+15,1%). Hõivatute arv põllumajanduses, metsanduses ja kalapüügis suurenes samal ajavahemikul 1 600 võrra (+6,2%)

Sama ajavahemiku jooksul vähenes majanduslikult mitteaktiivsete isikute arv 17 200 võrra (­14,1%) ning töötute arv 12 200 võrra (­42,2%).

2013. aastal hõivatute arvu kasv peatus ning hõivatute arv oli III kvartalis eelmise aasta sama perioodi tasemel. Mitteaktiivsete arv suurenes 5 600 võrra (+5,3%), kuid töötute arv vähenes 2 300 inimese võrra (-13,8%).

2014. aasta III kvartalis suurenes hõivatute arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3 000 hõivatu võrra (+1,6%), mitteaktiivsete arv vähenes 500 võrra ning töötute arv kahanes 3 500 võrra (­24,3%).

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul2 kasvab Eesti majandus sellel aastal kaks protsenti, kasv kiireneb järgmisel aastal 2,4 protsendini ja 2016. aastal 3,4 protsendini. Majanduskasvu kiirenemist toetab eratarbimise kasv, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja vähenevast tööpuudusest. Ekspordi kasvu hoiab tagasi mõne Eesti peamise kaubanduspartneri – eeskätt Soome ja Venemaa – nõrk majanduskasv. Samuti on OECD hinnangul kiire palgakasvu tõttu vähenenud Eesti konkurentsivõime.

Samal ajal peame arvestama, et majanduse edasiseks arenguks on tähtis, kuidas jätkub ettevõtete moderniseerimine ja ümberorienteerumine kõrgema lisandväärtusega välisturul nõudlust omavale toodangule, tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja ümberpaigutumine majandussektorite lõikes. Töötlev tööstus vajab vahepeal kriisi ajal vabanenud tööjõu täiendõpet ja selle suunamist valdkondadesse, mis tegelevad rohkem ekspordiga.

2 OECD: Eesti majandus kasvab kiirenevas tempos. 25.11.2014. Majandus24Ȁriuudised;

187186,5

171,2162,4

180,8

187 187 190HÕIVATUD

8,6 11,8

25,5 28,921 16,7 14,4 10,9

TÖÖTUD

119,2 116,1 116,7 122 108,9 104,8110,4 109,9

MITTEAKTIIVSED

0

50

100

150

200

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

12

Samuti on olulise tähtsusega, et tööhõives kasvaks suurema tootlikkusega sektorite osakaal, mis nõuab peale suurte investeeringute ka tööjõu üldise kvalifikatsioonitaseme märgatavat tõstmist.

Eestil on veel võimalus Soome ja Rootsi ning laiemalt Euroopa turgudele pääseda oma suhteliselt odava toodangu ja madalamate tootmiskuludega, kuid olud on viie-kuue aasta tagusega võrreldes oluliselt muutunud.

Majanduse tulevik sõltub sellest, kui paljud ettevõtted ja kui kiiresti suudavad end kohandada olukorraga, kus tööjõu pakkumine väheneb kiiresti, kus palgad seetõttu tõusevad, kus töötajate leidmiseks tuleb loobuda ajale jalgu jäänud töökorraldusest ja juhtimisstiilist ning ellujäämiseks tuleb toodangus, tootmisprotsessis ja kasutatavas tehnoloogias teha olulisi muudatusi, mis nõuavad aga täiendavat kapitali.

13

4. Tööhõive ja töötuse määr maa-asulates soo ja hariduse järgi

Maa-asulate tööealiste tööhõive määr 2007. aastal ja 2010. aastal (vastavalt 59 ja 52,5%) on märgatavalt vähenenud, soo lõikes on hõivemääras toimunud samuti analoogsed muutused: meeste tööhõive määr on vähenenud 62,7%-lt kuni 54,8%-ni ning naiste osas 55,3%-lt kuni 50,2%-ni.

Maa-asulates oli saavutatud parimad hõivenäitajad 2008. aastal, kui aastakeskmine tööhõive määr oli 59,3% (sh meestel 62,6% ja naistel 56%).

Majanduskeskkonna järsk halvenemine 2008. aasta lõpus näitas, et tööjõukulude kärpimiseks on lisaks palkade langetamisele vältimatu ka töötajate arvu vähendamine.

Tabel 4. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund soo lõikes, %

Näitaja 2007 2008 2010 2011 2012 2013

Mehed ja naised

Tööjõus osalemise määr, %

62,1 62,8 61,9 64,2 64,2 64,5

Tööhõive määr, % 59 59,3 52,5 57 58,5 60,2

Töötuse määr, % 5 5,6 15,2 11,2 8,9 6,7

Mehed Tööjõus osalemise määr, %

66,6 67 66,1 66,3 67,3 68,2

Tööhõive määr, % 62,7 62,6 54,8 58,8 60,3 63,2

Töötuse määr, % 5,8 6,5 17,1 11,4 10,4 7,4

Naised Tööjõus osalemise määr, %

57,6 58,7 57,7 61,9 61 60,7

Tööhõive määr, % 55,3 56 50,2 55,1 56,5 57,2

Töötuse määr, % 4 4,6 12,9 11 7,3 5,8

Allikas: ESA.

Süveneva majanduslanguse tagajärjel alanes tööhõive määr 2009. aastal 53,6%-ni ning 2010. aastal 52,5%-ni, millele järgnes majanduse taastumine ja tööhõive määra mõningane kasv 2011-2013. aastatel ning aastakeskmiseks kujunes vastavalt 57% ja 58,5% ning 60,2%. 2010. aastaga võrreldes on 2013. aastal keskmine tööhõive määr suurenenud 7,7 protsendipunkti (PP), sealhulgas naistel 7 PP ja meestel 8,4 PP.

14

Joonis 4. Maa-asulate 15–74-aastaste hõiveseisund 2007–2013, %

Allikas: ESA.

Kui 2007. aastal oli maa-asulate 15–74-aastaste töötuse määraks 5% ning naiste ja meeste omad võrreldavad (vastavalt 4% ja 5,8%), siis 2010. aastal olukord muutus märgatavalt ning keskmise 15,2%-lise töötuse määra juures oli naiste määraks 12,9%, kuid meestel oli töötus 17,1%. 2011. aastal töötuse tase soo lõikes võrdsustus ja oli keskmise tasemel (11%), kuid 2013. aastal oli meeste töötus (7,4%) märgatavalt kõrgem naiste omast (5,8%).

Kõige madalam tööhõive määr 2010–2013. aastail (vastavalt 23,2%, 26,2% ja 28,2% ning 32%) oli esimese taseme haridusega maaelanikel, järgnesid teise taseme haridusega (58,4%, 63% ja 64,9% ning 64,9%) ja kõige soodsamas olukorras olid kolmanda haridustasemega maaelanikud (75,4%, 77,6% ja 77,7% ning 77,2%).

Tabel 5. Maa-asulate tööjõu hõiveseisund hariduse järgi, 2013

Tööjõud, tuhat

Hõivatud, tuhat

Töötud, tuhat

Mitte-aktiivsed, tuhat

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

Kokku 200,3 186,9 13,4 110,0 60,2 6,7

Esimese taseme haridus või madalam 26,6 23,0 3,5 45,4 32,0 13,3

Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus 111,7 104,0 7,7 48,4 64,9 6,9

Kolmanda taseme haridus 62,0 59,8 2,2 16,2 76,5 3,5

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Tööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

Tööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

Tööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

Me

he

d ja

nai

sed

Me

he

dN

ais

ed

2013

2012

2011

2010

2008

2007

15

keskeriharidus pärast keskharidust 13,8 13,1 0,7 4,0 74 5,1

kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 48,2 46,7 1,5 12,3 77,2 3,1

Allikas: ESA.

Seoses majanduslangusega kasvas maapiirkonnas 2009. aasta esimeses kvartalis töötute arv 20,5 tuhandeni, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,9 korda rohkem ning töötuse määr kasvas 5,6%-lt kuni 10,6%-ni.

Joonis 5. Maa-asulate tööjõu hõiveseisund hariduse järgi, 2007-2013

Allikas: ESA.

Majanduslanguse süvenedes oli 2010. aasta esimeses kvartalis töötuid juba 34,3 tuhat ja töötuse määr suurenes 17,4%-ni. Koos majandusolukorra järgneva stabiliseerimisega vähenes 2010. aasta järgnenud kvartalites töötus 15,5%-ni ja töötuid oli aastakeskmiselt I kvartaliga võrreldes 4 200 võrra vähem.

Kõige suurem töötuse määr 2010. ja 2011. aastal (vastavalt 28% ja 25,1%) oli esimese taseme haridusega maaelanikel, järgnesid teise taseme haridusega (16,2% ja 11,1%) ja neist palju paremas olukorras olid kolmanda haridustasemega hõivatud (6,5% ja 5,2%).

Majanduskriisi ajal kasvas nii madalama kui ka kõrgema haridustasemega inimeste töötus. 2012–2013. aastail olukord tööturul paranes, kuid neil, kel haridust vähem, oli siiski märksa raskem tööd leida kui teistel. Põhihariduse või sellest madalama haridustasemega tööjõust olid 2012. ja 2013. aastal töötud vastavalt 21,6% ja 13,3%, teise taseme haridusega 8,4% ja 6,9% ning kolmanda haridustasemega oli töötuid vastavalt 4,2% ja 3,5%.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Esimese taseme haridus võimadalam Tööhõive määr, %

Esimese taseme haridus võimadalam Töötuse määr, %

Teise taseme haridus Tööhõivemäär, %

Teise taseme haridus Töötuse

määr, %

Kolmanda taseme haridusTööhõive määr, %

Kolmanda taseme haridusTöötuse määr, %

16

ESA andmed näitavad, et kõrgema haridustasemega inimestel on parem võimalus saada kõrgemat sissetulekut ja väiksem oht jääda töötuks. Hea haridus loob eeldused teadmistepõhise majanduse poole liikumiseks, mis omakorda võimaldab tõsta elukvaliteeti.

Tabel 6. Hõivatute haridustaseme osatähtsus majandussektori järgi, 2013 (%)

Majandus-sektorid kokku

Primaar-sektor

Sekundaar-sektor

Tertsiaar-sektor

Kokku 100 100 100 100

Esimese taseme haridus või madalam 8,4 22,1 13,1 5,3

Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus 51,5 59,7 64,4 45

Kolmanda taseme haridus 40,1 18,3 22,5 49,7

keskeriharidus pärast keskharidust 8,9 8,5 7,4 9,6

kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 31,3 9,7 15,1 40,1

Allikas: ESA.

Tabeli 6 andmetest on näha, et hõivatute haridustaseme poolest on kõige kehvemas olukorras primaarsektor, kus 22,1% hõivatutest on esimese haridustasemega, ületades sektorite keskmist näitajat (8,4%) 2,6 korda. Suur erinevus on ka kolmanda hariduse tasemega hõivatute osatähtsuses, mis oli 18,3%, jäädes sektorite keskmisele (40,1%) 2,2 korda alla. Seega on suureks probleemiks esmasektoris hõivatute märgatavalt nõrgem haridustase, mis ei võimalda neil edukalt konkureerida tööturul.

Joonis 6. Hõivatute haridustaseme osatähtsus majandussektorite järgi, 2013 (%)

Allikas: ESA.

010203040506070

Esimese taseme

haridus võimadalam

Teise taseme

haridus, teisetaseme järgnening kolmanda

taseme eelneharidus

Kolmanda taseme

haridus

..keskeriharidus

pärastkeskharidust

..kõrgharidus,

magistri- jadoktorikraad

Primaarsektor

17

Parema haridustasemega hõivatud on koondunud peamiselt tertsiaarsektorisse (teenindusse), kus esimese tasemega hõivatuid oli 5,3% kõigist hõivatutest, mis oli 1,6 korda kõigi majandussektorite keskmisest madalam, kuid kolmanda taseme haridus oli peaaegu pooltel (49,7%) ja ületas keskmist taset 1,2 korda. Suur osa sellest sektorist vajab kvalifitseeritud töötajaid ja valdav töökohtade asukoht on linnades või välismaal.

EL eesmärk 2010. aastaks oli suurendada matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaerialade lõpetajate arvu ja see ka õnnestus. Alates 2000. aastast on nende erialade lõpetanute hulk EL-s suurenenud 37%. EUROSTAT-i andmetel oli 2009. aastal Eestis loodus- ja täppisteadusi, tootmist ja ehitust ning tehnikat õppivate üliõpilaste osatähtsus 22,8%, mis on Euroopa keskmisel tasemel. EL riikide võrdluses oli vastav näitaja parim Soomes (35,6%) ja väikseim Hollandis (14,7%).

Üldiselt on arenenud riikides neis oludes kõrghariduse nõudlus ja kolmanda taseme hariduse omandamine ehk elanikkonna haridustase kasvanud. Kui aastal 2001 oli kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal Euroopa Liidus 17%, siis 2010. aastaks kasvas see 22,7%ni3. Samas pole see toonud loodetud lahendust. Euroopas on umbes 30% inimesi oma töökoha jaoks üleharitud ehk teevad vähemnõudlikku tööd kui nende haridus lubaks, kuigi suur hulk inimesi on oma töö jaoks alaharitud ehk ebapiisavate oskustega.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 20-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kõrgharidusega 34%, keskharidusega 45% ning põhi- ja madalama haridusega 21%.

Eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes on kõrgharidusega inimeste osatähtsus suurenenud 8 PP, keskharidusega inimeste osatähtsus jäänud samaks ning põhi- ja madalama haridusega inimeste osatähtsus vähenenud 7 PP. 20-aastasest ja vanemast elanikkonnast oli 2011. aastal kõrgharidusega 342 289 inimest, keskharidusega 455 280 ning põhi- ja madalama haridusega 214 076. 1,5% 20-aastaste ja vanemate puhul on haridus teadmata.

20-aastastest ja vanematest meestest oli kõrgharidusega 27%, keskharidusega 49% ning põhi- ja madalama haridusega 24%, naiste puhul vastavalt 39%, 42%, 19%. Eelmise loendusega võrreldes on kõrgharidusega meeste ja naiste osatähtsus suurenenud ning põhi- ja madalama haridusega vähenenud.

Eelmise loenduse ajal võis tähendada haritumate inimeste koondumist linnadesse. 2011. aasta loenduseks oli see suundumus muutunud, ehkki linnaelanike hulgas on kõrgharituid endiselt rohkem. Maaelanikkonna hulgas oli kõrgharidusega inimeste osatähtsus 26% (eelmisel loendusel 16%) ning põhi- ja madalama haridusega inimeste osatähtsus 29% (eelmisel loendusel 42%).

3 EUROSTAT andmebaas (Persons with tertiary education attainment by age and sex (%)).

18

Esimese taseme või madalama haridusega mitteõppivate noorte osatähtsus on aastatel 2007–2011 Eestis vähenenud 14,6%-lt kuni 10,8%-ni, mis on EL-i riikide keskmisest parem (EL-is 13,5%).

Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ on seatud eesmärgiks, et koolist väljalangejaid oleks alla 9,5%. Leedul on see eesmärk alla 9%, Lätil alla 13,4%, Rootsil alla 10% ja Soomel vähem kui 8%. Kolmanda taseme hariduse omandamise suhtes on Eestil sama eesmärk, mis EL-il tervikuna – selle omandab vähemalt 40 protsenti 30–34-aastastest (Leedu vastav eesmärk 40%, Lätil 34–36%, Rootsil 40–45% ja Soomel 42%).

2011. aastal oli töötajatest 3% ala- ja 12% üleharitud. Üks üleharituse põhjus: tööturule sisenejad on nõus kogemuste saamise nimel ajutiselt töötama madalamat haridustaset nõudval töökohal, kust hiljem on lihtsam edasi liikuda kõrgemale positsioonile.

Üleharitus annab seega märku, et tööturu vajadused ja haridussüsteemi pakutu ei ole omavahel kooskõlas ning tööturg ei toimi efektiivselt. Oma haridusele mittevastavale tööle minnakse ikkagi seepärast, et omandatud kraad ja teadmised pole siiski tööturu vajadustele sobivad ehk nõutud või hinnas, kuid elatist on vaja ju teenida. Need üleharitud inimesed ise ei ole enamasti tööga rahul, nende võimed ei leia piisavat rakendust ning nad hoiavad tööturult eemale madalama kvalifikatsiooniga inimesi, kes tegelikult antud töökohale paremini sobiksid.

Kui haridussüsteeme ei suudeta tõhusalt toimivaks kujundada ja need jäävad „tootma“ tööturu osalisi, kellel sobilikke oskusi pole või kes ei leia rakendust, on tegemist nii inimvara kui ka riigi eelarveraha raiskamisega.

Tööjõud ja eriti kõrgelt kvalifitseeritud osa sellest (st talendid) muutuvad rahvusvaheliselt üha mobiilsemaks. Tänapäeval on maailmas piiriüleselt liikvel 214 miljonit inimest, kes moodustaks suuruselt maailma viienda riigi.4 Suureneva rahvusvahelise rände põhjuseks on sageli ebapiisavad võimalused enda realiseerimiseks ja palgatase kodumaal, samas kasvavad võimalused rahvusvaheliselt tööd leida.

Ühtlasi väheneb oluliselt nõudlus lihtsamat ja rutiinset oskustööd tegevate inimeste, nn sinikraede või tavaliste kontoritöötajate järele, kelle oskusi vajav tootmine liigub mujale või inimtööd asendab tehnoloogia.5 Just nemad on enim struktuurse tööpuuduse ohus ja vajavad ümberõpet.

Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) viimaste aastate trendiks on püüd vähendada sõltuvust odavat tööjõudu kasutavasse tootmisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest ning suurendada strateegilisi välisinvesteeringuid, mis oleksid huvitatud kõrgharitud tööjõust, korralikust infrastruktuurist ja tehnoloogilisest toest. Esmapilgul võib see tunduda väikese poliitilise muudatusena, ent lähem vaatlus näitab, et need majanduspoliitilised muutused on põhimõttelised, suunaga kõrgema lisaväärtusega majanduse poole6.

4 BCG: Global talent risk: seven responses.

5 http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/3052_en.pdf

6 Mihkel Lauk, PricewaterhouseCoopers, „Eesti majandus liigub väärtusahelas ülespoole”, detsember 2012.

19

Üle Kesk- ja Ida-Euroopa on suure lisaväärtusega ettevõtetesse panustada soovivate investorite jaoks avanemas ohtralt võimalusi. Eri asukohamaade vahel valides on investorite jaoks olulised nii poliitiline stabiilsus ja toimiv õigusruum, kui ka valitsuste suutlikkus viia läbi teadmusühiskonna jaoks olulisi institutsionaalseid ja poliitilisi reforme.

20

5. Registreeritud töötus Töötuse kiire kasvu perioodil oli 2009. aastal järjest kasvanud töötute registreerumise aktiivsus. Töötute ja registreeritud töötute arv on erinev, sest kõik töötud ei võta end Töötukassas arvele. Viimasel kahel aastal on see erinevus järjest vähenenud, sest Töötukassa poolt töötutele pakutavate teenuste laienemisega on registreerunud rohkem töötuid.

Tabel 7. Registreeritud töötute arv, 2007-2014

Aasta Aasta keskmine

I kvartali keskmine

II kvartali keskmine

III kvartali keskmine

IV kvartali keskmine

2007 15 329 15 716 15 255 14 806 15 539

2008 21 918 18 594 19 372 21 132 28 574

2009 71 537 49 440 68 684 78 658 89 364

2010 87 107 99 349 95 128 80 902 73 048

2011 60 713 72 091 64 897 54 081 51 784

2012 48 116 54 787 50 664 43 902 43 112

2013 42 169 47 928 44 711 38 675 37 360

2014 40 702 35 696 33 021 30 089 :

(:) - andmeid ei ole saadud. Allikas: Töötukassa

Septembris 2009 kasvas jätkuvalt registreeritud töötute arv. Kui augustis oli registreeritud töötuid kuu jooksul arvel 78 552, siis septembris ulatus see arv 82 228-ni (+4,7%).

Joonis 7. Registreeritud töötute arv, 2007-2014 (III kvartali keskmine)

Allikas: Töötukassa.

14 806

21 132

78 658

80 902

54 081

43 902

38 675

30 089

0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 60 000 70 000 80 000 90 000

2014

2013

20122011

20102009

2008

21

Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid 2009. aasta II kvartalis 68 684 ja III kvartalis 78 658, mis moodustas vastavalt 74,5% ja 76,9% Statistikaameti tööjõu-uuringul põhinevast töötute koguarvust.

Uute töötute arv küündis märtsikuu tasemele, kus uusi töötuid oli rekordarv nimetatud aasta jooksul. Septembris oli uute töötute arv 11 370, mis on 29,0% rohkem kui augustis. Aasta tagasi samas kuus oli registreeritud töötuid arvel 22 402 ning uusi töötuid vaid 4 390.

Jätkuvalt oli registreeritud töötuse määr 30.09.2009 seisuga kõrgeim Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal. Ida-Virumaal oli töötuse määr septembris 17,0%, Võrumaal 16,4%, Valgamaal 14,4% ning Põlvamaal 12,6% (vt. tabel 5).

Tabel 5. Registreeritud töötud III kvartali lõpu seisuga maakondade järgi, 2007, 2009 ja 2014

Maakond 30.09.2007 30.09.2009 30.09.2014

Töötute osakaal tööjõust, %

30.09.2009

Töötute osakaal tööjõust, %

30.09.2014

Harjumaa 3 567 30 705 8 957 10,9 3,0

Hiiumaa 117 537 164 10,0 5,3

Ida-Virumaa 3 372 13 266 5 003 17,0 7,3

Jõgevamaa 299 1 356 457 9,2 3,7

Järvamaa 338 1 933 633 10,7 4,3

Läänemaa 251 1 430 497 11,3 4,1

Lääne-Virumaa 592 3 192 942 10,8 3,6

Põlvamaa 437 1 467 644 12,6 6,2

Pärnumaa 629 5 069 1 612 11,9 4,2

Raplamaa 226 1 986 754 10,9 4,7

Saaremaa 362 1 554 542 10,6 3,9

Tartumaa 883 6 873 2 513 9,1 3,1

Valgamaa 671 2 018 944 14,4 8,2

Viljandimaa 508 2 631 630 10,4 3,3

Võrumaa 641 2 427 950 16,4 6,9

Kokku 12 893 76 444 25 242 11,6 4,0

Allikas: Töötukassa

22

Kõige väiksem töötuse määr oli Tartumaal (9,1%), Jõgevamaal (9,2%) ja Hiiumaal (10,0%). Võrreldes 2008. a septembriga on registreeritud töötus oluliselt kasvanud, kuid kõrgeima ja madalaima töötusega maakonnad olid valdavalt samad. 2008. aasta septembris oli töötus kõrgeim Võrumaal (6,1%), Valgamaal (5,8%) ja Ida-Virumaal (5,8%) ning madalaim Tartumaal (1,9%), Hiiumaal (2,2%) ja Harjumaal (2,4%).

Järgnevatel aastatel on registreeritud töötute arv jõudsalt vähenenud ning 2013. aasta III kvartali lõpuks oli nende arvukus 2009. aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 2,5 korda, sealhulgas valdades 2,4 korda. Kõrgem registreeritud töötute tase on säilinud Valgamaal (9,0%) ja Ida-Virumaal (8,5%). Madala registreeritud töötuse poolest paistavad silma Viljandimaa (3,3%), Jõgevamaa (3,4%) ja Tartumaa (3,6%).

Registreeritud töötute arv oli 2013. aasta III kvartali lõpu seisuga võrreldes eelneva aasta sama perioodiga kõikide haridustasemete lõikes alanenud. Seahulgas vähenes esimese haridustasemega töötute arv 17,0% (1 057 inimese võrra), teise haridustasemega (kesk- ja kutseharidus) töötute arv vähenes aastaga 15,4% (ehk 3 036 võrra) ning kolmanda haridustasemega töötute arv vähenes aastaga 8,3% (ehk 941 inimese võrra). Registreeritud töötutest moodustasid alg- ja põhiharidusega töötud 15,9% ja keskharidusega 51,5% ning kolmanda haridustasemega registreeritud töötud 32,3%.

Majanduslanguse tõttu oli registreeritud töötute arv kasvanud Eestis 2009. aasta üheksa kuu jooksul 2,6 korda (sealhulgas valdades 2,5 ja linnades 2,7 korda). 3,5 - kordse töötute arvu kasvu poolest paistsid silma Harjumaa vallad (aasta algusest lisandus 3 304 töötut). 2,9-kordne kasv oli Raplamaa (+1 419) ja 2,8-kordne Hiiumaa (+233) ning Pärnumaa (+1 368) valdades (vt. tabel 6).

Tabel 6. Registreeritud töötute arv kohalikes omavalitsusüksustes

31.12.08

30.09.09

Kasv,x 09.09/ 12.08 30.09.14

Vähenemine, x 09.2009–09.2013

EESTI 30 374 80 143 2,6 32 272 2,5

Töötud linnades 20 656 55 626 2,7 22 043 2,5

Töötud valdades 9 718 24 517 2,5 10 229 2,4

Harju maakonna vallad 1 296 4 600 3,5 1 873 2,5

Hiiu maakonna vallad 128 361 2,8 164 2,2

Ida-Viru maakonna vallad 963 1 786 1,9 908 2,0

Jõgeva maakonna vallad 425 907 2,1 321 2,8

Järva maakonna vallad 574 1 489 2,6 545 2,7

Lääne maakonnavallad 318 762 2,4 358 2,1

Lääne-Viru maakonna vallad 870 2 258 2,6 880 2,6

Põlva maakonna vallad 636 1 216 1,9 685 1,8

23

Pärnu maakonna vallad 765 2 133 2,8 789 2,7

Rapla maakonna vallad 748 2 167 2,9 892 2,4

Saare maakonna vallad 381 883 2,3 441 2,0

Tartu maakonna vallad 766 1 996 2,6 737 2,7

Valga maakonna vallad 398 865 2,2 455 1,9

Viljandi maakonna vallad 665 1 545 2,3 484 3,2

Võru maakonna vallad 785 1 549 2,0 697 2,2

Allikas: Töötukassa

Väikseim registreeritud töötute arvu kasv (1,9 – kordne) oli Ida-Viru- (+823) ja Põlvamaa (+580) valdades, kus töötuse määr oli aga Eesti keskmisest suurem.

Seoses majandusaktiivsuse taastumisega on 2014. aasta III kvartali lõpuks registreeritud töötute arv valdades võrreldes 2009. aasta sama perioodiga vähenenud 2,4 korda. Seejuures keskmisest märgatavalt suurem vähenemine toimus Viljandimaa (3,2 korda) ja Jõgevamaa (2,8 korda) valdades ning tagasihoidlikum Põlvamaa (1,8 korda) ja Valgamaa (1,9 korda) valdades.

24

6. Tööpakkumised ja kindlustushüvitised oktoobris 2014

Uute registreeritud töötute arv oli oktoobris sarnane aasta alguse tasemele. Kuna töötuna arveloleku lõpetamisi oli oktoobris aga oluliselt rohkem, siis kokkuvõttes kasvas registreeritud töötute arv vähem kui aasta alguses

Oktoobris registreeritud töötute arv suurenes 638 võrra. Kuu lõpus oli töötuna arvel32 655 inimest ehk 5,0%32 655 inimest ehk 5,0% 25 785 ehk 4,1%32 655 inimest ehk 5,0%32 655 inimest ehk 5,0%32 655 inimest ehk 5,0% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Kõrgeim oli oktoobris registreeritud töötuse määr Valgamaal (8,2%) ja Ida-Virumaa (7,6%) ning madalaim Harjumaal (3,0%) ja Tartumaal (3,2%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised (19%), teenindus- ja müügitöötajad (17%) ning oskus- ja käsitöölised (17%).Oktoobris registreerus 1 756 uut töötut. Oktoobrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 255 inimest. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised (18%), oskus- ja käsitöölised (18%) ning teenindus ja müügitöötajad (13%).

Tabel 7. Vabad töökohad, 2014

Kuu

Vabad töökohad kuu jooksul

Kuu jooksul lisandunud

Kuu jooksul suletud

Kuu lõpu seisuga

Jaanuar 7 317 3 405 2 421 4 990

Veebruar 8 128 3 211 3 399 4 853

Märts 9 691 4 888 4 027 5 825

Aprill 10 431 4 749 4 051 6 430

Mai 11 228 4 630 6 727 5 037

Juuni 8 491 3 966 4 556 4 026

Juuli 7 738 3 736 3 548 4 362

August 8 537 4 270 4 363 4 315

September 8 539 4 343 4 188 4 462

Oktoober 7 718 3 300 4 088 3 783

Allikas: Eesti Töötukassa

25

Oktoobrikuu jooksul lisandus septembrikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3 300 uut tööpakkumist, millest 64% sisestati töötukassa portaali (www.tootukassa.ee) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7 718. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (22%). Järgnesid lihttöölistele (19%) ning oskus- ja käsitöölistele (18%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales oktoobris 3 542 töötut, tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 173 inimest, tööpraktikal 799 töötut ja tööharjutusel 936 ning tööklubis 1 036 inimest. Karjäärinõustamist sai 1 714 inimest.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 44 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 72 uut töökohta. Palgatoetusega oli oktoobris töötamas 1 188 inimest. Lisaks osales veel 2 604 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Oktoobrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 2 816 inimest.

Töötukassa maksis oktoobris töötuskindlustushüvitist 8 292 inimesele ehk 28% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 400 eurot. Ligikaudu 112 euro suurust töötutoetust sai oktoobris 6 559 inimest ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa oktoobris 666 inimesele. Keskmine oktoobris määratud hüvitis oli 1 590 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 923 tuhande euro. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa oktoobris 183 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 107 eurot ning hüvitisteks maksti oktoobris ligikaudu 304 tuhat eurot.

Samas ei ole Eesti võrreldes teiste riikidega töötute ümberõppeks ja konkurentsivõime tõstmiseks oluliselt panustanud: kulutused aktiivsele tööpoliitikale on läbi aastate olnud OECD riikide keskmisest mitu korda väiksemad ja seni eraldatud raha taga on osaliselt hoopis Euroopa Sotsiaalfond. Siinjuures peame arvesse võtma, et töötuse kõrgmomendil 2010. aastal kulutas Eesti aktiivsele tööpoliitikale7 ligi 0,2% SKP-st (OECD keskmine 0,7), suhtarv oli sama ka 2011. aastal. Kordades enam ei panusta aktiivsele tööpoliitikale mitte ainult rikkad ja ülikõrge hõivega riigid nagu Taani (1,9% SKPst), vaid ka Eestile sarnasema elatustasemega Poola, Ungari ja Sloveenia (0,6–0,7 protsenti). Nii 2011. kui ka 2012. aastal moodustasid Eesti tööpoliitika kulutused ühtekokku SKP-s 0,79% ning 2013. aastal 0,68%.

Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopa tööturud hoolimata neid räsinud majanduskriisist paindlikud ning kriisist väljumisel saab suunaks keskkonnasõbralike töökohtade loomine. Keskkonnasõbralike töökohtade loomise ja olemasolevate töökohtade keskkonnasõbralikumaks muutmisega käib paratamatult kaasas mõnede töökohtade kadumine.

7 „Eesti kulutab töötute ümberõppele vähem kui teised riigid.“, Postimees, 23.07.2012. http://www.e24.ee/915754/eesti-kulutab-tootute-umberoppele-vahem-kui-teised-riigid/

26

Muutused hõlmavad ka töötajate ümberjaotamist majandussektorite lõikes. Esmalt hõivatakse tööga kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, kuid pärast uute tehnoloogiate rakendumist tekib töökohti ka madalama kvalifikatsiooniga töötajatele. Uute tehnoloogiate ja suure tootlusega masinate kasutuselevõtmise korral võivad ka madalama kvalifikatsiooniga töötajad nendele uutele töökohtadele asuda, eeldusel et nad saavad vajalikku täiendavat koolitust. Seejuures on

oluline, et oskustööliste ettevalmistamisel antav haridus soodustaks neil hiljem keerulisemate oskuste ja teadmiste omandamist. Järjest rohkem hakkab rolli mängima töötajate võime ja tahe muutustega kaasas käia ning valmidus ennast pidevalt täiendada. Majanduses tervikuna suureneb spetsialistide arv, lihttöölisi jääb vähemaks.

27

7. Kokkuvõtteks Majanduse elavnemine on kujunenud oodatust küll kiiremaks, kuid Eesti ettevõtjad ei ole kiirustanud uute töötajate värbamisega. 2007. aasta III kvartaliga võrreldes oli 2012. aasta III kvartalis tööga hõivatuid 27 700 võrra vähem (-4,2%) ning 2013. aasta samal ajal 21 100 võrra vähem (-3,2%). Sellest tulenevalt on Eestis jälgitav tavapärane viitaeg majanduse kasvufaasi pöördumise ja tööturu reageerimise vahel.

Suurim tööjõu-alane väljakutse on tööjõu vananemine. Eestis tervikuna suureneb alates 2013. aastast iga järgneva viie aasta jooksul 65-aastaste hulk 18-aastastega võrreldes kokku enam kui 20 000 inimese võrra, st. selle võrra rohkem on tööturult lahkujaid kui lisandujaid. Välisriikidesse väljavool võib lisada teist sama palju.

Tööpuudus jätkas kasvu 2010. aasta jooksul ning saavutas kõrgtaseme 2010. aasta I kvartalis (töötuse määr 19,8%), kuid aastakeskmisena vähenes töötus Eestis tervikuna 16,9%-ni, sealhulgas maapiirkonnas 15,5%-ni. Hinnates 2010. aastat tervikuna võib positiivsest küljest ära märkida tööpuuduse vähenemist aasta teises pooles.

Kuigi hõivatute arv alanes majanduslanguse ajal ulatuslikult, hoidis veelgi suuremat langust ära töötundidearvu ja palkade vähendamine. Majanduslanguse alguses pidas tööhõive vastu, eeskätt töötundide arvu vähenemise ja eeldatavalt ka töötajate hoidmise strateegia tõttu. Majanduslanguse ulatuse süvenemine ja pikaajalisus tingis aga lõpuks ka tööhõive suure languse ja tööpuuduse järsu kasvu.

Järgnenud taastumisetapis hakkasid töötundide arv ja tööhõive kasvama, kuid majanduskasvuga võrreldes aeglasemas tempos. Edasine tööpuuduse langus on olnud märgatav, alanedes 2011. aasta I kvartalis 13,2% juurde, mis III kvartalis vähenes maapiirkonnas 10,4%-ni (sh meestel 11% ja naistel 9,8%). 2012. aasta III kvartalis alanes töötus kuni 8,2%-ni ning töötuid oli eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 4 300 võrra vähem.

Majanduskriisi üheks tagajärjeks oli heitunute arvu kasv. Kui majandusbuumi aegu oli neid 5 000 ringis, siis kriisi ajal see kahekordistus (2010. aastal oli neid 8 600). Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli 2013. aastal keskmiselt 6 100, mis oli 1,4 korda vähem, kui 2010. aastal.

Kahaneva tööealise elanikkonna juures on see suhteliselt suur kaotus, kuna pikk töötuseperiood vähendab töölesaamise tõenäolisust ja aeglaselt taanduva tööpuuduse tingimustes nad võivad osutuda tööturu jaoks püsivalt kadunuks.

Alates 2010. aastast on tööstuses toimunud muutused paremuse poole: metalli-, masina- ja elektroonikatööstuses on suurenemas kõrgtehnoloogiliste ja lõpptarbija toodete osatähtsus, tootmisettevõtluses edendatakse kohalikku tootearendust. Ettevõtted püüdlevad ja liiguvad kõrgematele ja kasumlikumatele funktsionaalsetele positsioonidele rahvusvahelistes tootmisvõrgustikes.

28

Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule 2010. aasta alguses tõstis Eesti majanduse madalseisust välja. Oluliseks teguriks osutus Eesti elektroonikatööstuse potentsiaali efektiivne ja jõuline kasutamine Rootsi kaudu liikuvas ekspordiahelas. Eesti SKP kasv jätkus 2011. aastal ning oli III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,5% suurem. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2012. aastal eelmise aasta võrreldes 3,2%. Peamiselt sisenõudluse toel kasvas Eesti SKP 2013. aastal 0,9%. 2014. aastal oodatakse kasvu vähenemist 0,5%ni, 2015. aastal 2,5%-st kasvu ning aastaks 2016 kasvu kiirenemist 3,5%ni (RMi suvine prognoos).

Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang 2014. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 2,1 protsenti. Lisaks töötlevale tööstusele oli Eesti majanduse suurim kasvataja veel kaubanduse tegevusala, kus kasvu vedas tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus. Samuti tugevnes kolmandas kvartalis välisnõudlus.

Eesti majandus sõltub märkimisväärselt välisnõudlusest ning peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. 2014. aasta kolmandas kvartalis suurenes kaupade väljavedu pärast langust varasemas neljas kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 6,6 protsenti. Kaupade sissevedu kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 3,5 protsenti.

Eesti Panga 2014. aasta 10. detsembril avaldatud prognoosi kohaselt8 kasvab sisemajanduse kogutoodang püsivhindades tänavu 1,9 protsenti, juuni prognoosis pakkus pank kasvuks 0,7 protsenti. Samas hindas pank pessimistlikumalt kahe järgmise aasta majanduskasvu: 2015. aastal kasvab SKT prognoosi kohaselt 2,1 protsenti (juunis pakutud 3,9 protsenti) ja 2016. aastal 3,3 protsenti (juunis 3,6 protsenti).

Tootmisressursside kallinemise ja piiratuse ning tugeva rahvusvahelise konkurentsi tõttu jätkub Eestis vähese tulukusega põllumajanduslike majapidamiste integreerimine suurematesse arenguvõimelistesse tootmisüksustesse ning selle tulemusena on oodata jätkuvalt põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtete arvu vähenemist koos põllumajandustootjate üheaegse majandusliku suuruse ja efektiivsuse kasvuga. Suuremad põllumajandusüksused saavad tulemuslikumalt kasutada avanevaid uusi tehnoloogiaid, paremaid meetodeid ja masinasüsteeme ning muid tootmiseks vajalikke vahendeid ja sisendeid, mis võimaldab tegutseda jätkusuutlikult, parandada organisatsioonikultuuri, tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning muutuda efektiivsemaks.

Väärikad töökohad on ühtlasi ka tööandjate huvides. Kestev edu saadab ju ainult selliseid ettevõtteid, kus töötavad motiveeritud inimesed. Aga väärika töö põhitõed on aktuaalsed kogu aeg: ettevõtjatepoolne austav suhtumine töövõtjatesse, töö jätab aega ka pere tarvis, kaasaegsetele nõuetele vastav töökoht on olemas ka homme ning töö eest peab saama korralikku tasu.

8 Eesti Pank kärpis järsult järgmise aasta kasvuprognoosi. 10.12.2014. http://majandus24.postimees.ee/3021293/

29

Neile põhimõtetele vastavate töökohtade loomise eest peavad tööandjate ja riigi kõrval seisma ka töötajad ise. Täistööajaga päevast päeva ametis olev inimene peab saama palka, mis tagab talle ja ta perele inimväärse elu. Praeguses Eestis aga ei ela vaesuse piiril ainult pikaajalised töötud, vaid ka tuhanded töölkäivad inimesed. Paljud töötajad, sealhulgas meditsiiniõed ja hooldajad, jooksevad mitme töökoha vahet ja teevad liiga pikki tööpäevi, seda kõike tervise, pere ja laste arvel9.

Suureks probleemiks on nii linna- kui ka maaelanike ebapiisav haridustase ja suhteliselt nõrk konkurentsivõime tööturul. Keskendumine ametioskustele kiirendamaks üleminekut uutele tootlikumatele töökohtadele ning üheaegselt tööjõu oskuste erinevuste vähendamine koos asjakohase sotsiaalse dialoogiga kuuluvad peamiste tegevuste hulka, mis võimaldavad hõlbustada üleminekut efektiivsemale majandusele. Samal ajal tekitab muret, et töötute kvalifikatsioon ja paiknemine ei vasta sageli tööturul nõutavale.

Samas ei ole Eesti võrreldes teiste riikidega töötute ümberõppeks ja konkurentsivõime tõstmiseks oluliselt panustanud: kulutused aktiivsele tööpoliitikale on läbi aastate olnud OECD riikide keskmisest 3 kuni 3,5 korda väiksemad.

Järjest rohkem hakkab rolli mängima töötajate võime ja tahe muutustega kaasas käia ning valmidus ennast pidevalt täiendada. Majanduses tervikuna suureneb spetsialistide arv, lihttöölisi jääb vähemaks. Majanduse edasiseks arenguks ja töökohtade loomise seisukohalt on tähtis, kuidas jätkub ettevõtete moderniseerimine ja ümberorienteerumine kõrgema lisandväärtusega välisturul nõudlust omavale toodangule, tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja ümberpaigutumine majandussektorite lõikes.

Edaspidi prognoositakse10 iga-aastast hõivatute arvu mõõdukat kasvu ja tööpuuduse määra järk-järgulist vähenemist 2013. aasta 8,6%-lt kuni 2017. aasta 6,1%-ni.

OECD hinnangul11 kasvab Eesti majandus 2014. aastal kaks protsenti, kasv kiireneb järgmisel aastal 2,4 protsendini ja 2016. aastal 3,4 protsendini. Tööpuuduse määraks prognoosib OECD Eestile 2014. aastaks 7,4 protsenti, mis kahaneb järgmisel aastal 7 protsendile ja 2016. aastal 6,6 protsendile.

9 http://www.tartupostimees.ee/1064578/arno-arukask-parim-kaitse-vaesuse-vastu/

10 Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine makromajandusprognoos.

11 OECD: Eesti majandus kasvab kiirenevas tempos. 25.11.2014. Majandus24Ȁriuudised;