Tööturu Ülevaade 2/2016

Orsolya SoosaarKatri Urke

Tööealine elanikkond ja tööjõus osalemine Taustinfo. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad

Hõive Tööpuudus vs. vakantsidPalk ja tööjõukulud

Taustinfo. Tööjõu maksukiilPalgajaotus

Taustinfo. Miinimumpalk ja palgajaotus (Simona Ferraro, Karsten Staehr, Jaanika Meriküll)Taustinfo. Soolise palgalõhe komponendid (Kaspar Oja)

Tööturu institutsioonid: kollektiivsed palgaläbirääkimised ja palgakasv EestisTööjõu tootlikkus ja ühikukulu

Ülevaate teemad

2

Tööealine elanikkond

3

Rahvastikustatistika on hõive kasvu hindamisel oluline, sest Eesti tööjõu-uuringu hinnanguid laiendatakse tööealiste elanike arvule

Eesti elanike arv kasvas tänu rändesaldole ja korrigeerimisele 0,2%, tööealiste arv kahanes vaid 0,16%

4

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

2015

-12,000

-10,000

-8,000

-6,000

-4,000

-2,000

0

2,000

4,000rändesaldo loomulik muutus tööealiste arvu muutus

Tööealiste (15–74aastaste) elanike arvu muutus

Allikas: statistikaamet

• Vanuserühmas 15–74 ulatus tööjõus osalemine 70,1%ni ja hõive määr 65,5%ni

• Hõive määr vanuserühmas 20–64 oli 76,1%, Euroopa 2020 eesmärk on 75%

Tööjõus osalemise määra ja tööhõive määra tase lõi 2016. aasta esimeses pooles taas rekordeid

5

1998

2000

2002

2004

2006

2008

2010

2012

2014

2016 I pa

50%

55%

60%

65%

70%

75%tööjõus osalemise määr tööhõive määr

Tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr (15–74)

Allikas: statistikaamet

• Vähenes pensioniea ja tervise tõttu mitteaktiivsete arv

• Töövõimereform käivitus juulis 2016, seega ei saanud see veel otsest mõju avaldada

• Tulevikus ootame tervise tõttu mitteaktiivsete elanike arvu edasist vähenemist

Tööjõus osalemise määra muutusesse panustas üle 50aastaste vanuserühm

6

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa

-1.0

-0.5

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

vanusestruktuuri mõju naised, 50–74 naised, 25–49 naised, 15–24 mehed, 50–74 mehed, 25–49 mehed, 15–24 kokku (%)

prot

send

ipun

kti

Panus tööjõus osalemise määra aastasse muutusse vanuse ja soo järgi

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused

• Euroopa Komisjoni näitaja mõõdab ilma oluliste tegevuspiiranguteta elada jäänud aastaid

• Alates 2004 kuni 2015 on tervena elada jäänud aastad naiste puhul kasvanud 2,7, meestel 3,7 aasta võrra

• Paraku alates 2009. aastast nende arv suisa kahanes

Taustinfo. Kas koos oodatava eluea pikenemisega paraneb ka tervis?

7

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 201540455055606570758085

meeste tervena elada jäänud aastad naiste oodatav eluigameeste oodatav eluiga naiste tervena elada jäänud aastad

Oodatav eluiga sünnimomendil, erinevad näitajad

Allikas: statistikaamet

• WHO metoodika põhineb haiguskoormusel

• See on kasvanud kiiremini kui Euroopa Komisjoni näidik

Taustinfo. Kas koos oodatava eluea pikenemisega paraneb ka tervis?

8

2000 2004 2015 muutus 2000-2015

muutus 2004-2015

Mehed oodatav eluiga 65,86 66,78 73,08 7,2 6,3 WHO

haigestumusega korrigeeritud oodatav eluiga

59,0 65,6 6,5

tegevuspiiranguteta elada jäänud aastad

49,9 53,6 3,7

Naised oodatav eluiga 76,34 78 81,85 5,5 3,8 WHO

haigestumusega korrigeeritud oodatav eluiga

67,0 72,0 5,0

tegevuspiiranguteta elada jäänud aastad

53,4 56,1 2,7

Oodatava eluea näitajad ja nende muutus

Allikad: statistikaamet, OECD

Hõive

9

• Pendelränne suurenes aasta võrdluses 13,5%

• Täistööajale taandatud hõive kahanes palgauuringu järgi

Esimesel poolaastal hõive aastakasv aeglustus, kuid oli siiski kiirem, kui prognoositud

10

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa

-16%

-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive Eestis SKP aastane reaalkasv

Joonis 6. Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja SKP kasv

Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet

Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja SKP kasv

• Osaajaga töötajaid on enam noorte ja vanemaealiste hulgas

• Töötunnid töötaja kohta kokku veidi vähenesid, aga teises kvartalis kasvasid aastavõrdluses

Osaajaga töötamine kasvas kiiresti ilmselt tänu vanemaealistele ja noortele, kuid nende osakaal on endiselt ligikaudu 11,5%

11

2002

2004

2006

2008

2010

2012

2014

2016 I pa

-12-10

-8-6-4-20246täisajaga töötajad osaajaga töötajad täis- ja osaajaga töötajad kokku (%)

prot

send

ipun

kti

Hõivatute arvu aastane muutus tööaja järgi

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused

• Töötleva tööstuse lisandväärtus 2016. aasta esimesel poolel ei kasvanud

• Negatiivne panus põlevkivisektoriga seotud alamharudel

Hõive töötlevas tööstuses kahanes pea kõigi andmeallikate järgi

12

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa

-25%-20%-15%-10%

-5%0%5%

10%15%20%

palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika tööjõu-uuring: hõive Eestis tegevusala lisandväärtus

Hõive aastakasv töötlevas tööstuses eri andmeallikate põhjal ja tegevusala lisandväärtuse kasv

• Teenindussektori käekäiku toetab sisenõudlus – kasutatav tulu kasvab ja tarbijate kindlustunne on tugev

Hõive erasektori teeninduse tegevusaladel seevastu kasvas pea kõigi andmeallikate järgi

13

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika tööjõu-uuring: hõive Eestis tegevusala lisandväärtus

Hõive kasv kaubanduse, veonduse ja laonduse, info ja side ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal ja lisandväärtuse kasv

Allikas: statistikaamet

• Näitaja on hõive kasvu ootavate ettevõtete ja selle kahanemist ootavate ettevõtete osakaalu erinevus

• Ehitussektori ootused on tublisti paranenud

• Väga täpselt see näitaja hõive muutuseid siiski ei ennusta

Tööandjate ootused hõive arengu suhtes on läinud optimistlikumaks

14

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30tööstus kaubandus ehitus teenindus

Hõiveootuste saldo (hooajaliselt tasandatud, kolme kuu libisev keskmine)

Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused

Tööpuudus

15

• Registreeritud töötute arv 2015. aasta teisel poolel kasvas

• Registreeriti rohkem inimesi, kelle töösuhe oli lõppenud

• Aasta viimases kvartalis aga suurenes registreeritud töötusest väljumine tänu töö leidmisele

Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ja II kvartalis 6,4%

16

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

0%

4%

8%

12%

16%

20%

registreeritud töötuse määr töötuse määr loomuliku töötuse määr

Tööpuudus

Allikad: statistikaamet, töötukassa, Eesti Pank

• Lühiajaliste töötute arv kasvas nii tööjõu-uuringu kui ka töötukassa andmetel

• Pikaajaliste töötute arvu kasv erines tööjõu-uuringu ja registreeritud töötuse statistika järgi

Pikaajaliste (üle 12 kuu) töötute osakaal esimesel poolaastal kahanes ning oli keskmiselt 27,5%

17

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-50%-40%-30%-20%-10%

0%10%20%30%40%

ETU: kuni 6 kuud reg. töötus: kuni 6 kuud ETU: 6 kuud ja kauem reg. töötus: 6 kuud ja kauem

Töötute arvu muutus töötuse kestuse järgi

Sources: töötukassa, statistikaamet

Tööjõukulu ja tootlikkus

18

• Keskmise deklareeritud palga kasv EMTA andmetel ei kiirenenud

• Keskmine brutotunnipalk ja ka tööjõukulu tunnis kasvas aeglasemalt kui brutokuupalk

• 2016. a II kvartalis oli 2 tööpäeva rohkem kui aasta varem, see võis kiirendada keskmise kuupalga kasvu

Keskmise brutokuupalga ja brutotunnipalga tõus 2016. aasta esimesel poolaastal kiirenes

19

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

majanduskasv brutokuupalk reaalne brutopalk brutotunnipalk

Aastane palgatõus ja majanduskasv

Allikas: statistikaamet

• See näitaja mõõdab kogu tööjõukulu muutust tegelikult töötatud tunni kohta

• Avaliku sektori palgakasvu aeglustumist näitab ka deklareeritud palgaväljamakse statistika

Tööjõukulu aastakasv tegelikult töötatud tunni kohta (sh tasu mittetöötatud aja eest) aeglustus avalikus, kuid kiirenes erasektoris

20

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-6%-4%-2%0%2%4%6%8%

10%12%

tegevusalad kokku, v.a põllumajandus ärimajandus avalik sektor

Tööjõukulu aastakasv töötunni kohta (tööpäevade arvuga korrigeeritud)

Allikas: statistikaamet

• Tegevusaladest võib välja tuua haldus- ja abitegevuse (18%), kinnisvaraalase tegevuse (16,7%) ning majutuse ja toitlustuse tegevusala (12,6%)

• Mäetööstuses ja energeetikas palgakasv aeglustus

Palgatõus kiirenes esimeses kvartalis välisomanikega ettevõtetes ja teises kvartalis Eesti omanikega eraettevõtetes

21

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

12%

15%

Eesti eraõiguslik isik riik kohalik omavalitsus välismaine eraõiguslik isik

Palgatõus tööandja omaniku järgi

Allikas: statistikaamet

• 2016–2017 kasvab netopalk ligikaudu samas tempos brutopalgaga, sest suuri maksumuudatusi pole

• Tööjõu maksukiil on võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem progressiivne ja lastega perede puhul veidi madalam

• Kolmanda lapse toetusel saab olema maksukiilule suur mõju

Taustinfo.Tööjõu maksukiil

22

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

2015

2017

15

20

25

30

35

40

45

üks täiskasvanu 100% keskmisest palgast, lastetaüks täiskasvanu 100% keskmisest palgast, 2 lastühe palgateenijaga abielupaar 100% keskmisest palgast, 2 lastkahe palgateenijaga abielupaar, üks 100% ja teine 33% keskmisest palgast, 2 lastkahe palgateenijaga abielupaar, üks 100% ja teine 67% keskmisest palgast, 3 last

Tööjõu maksukiil Eestis (%)

Allikad: OECD, Eesti Panga arvutused 2016. ja 2017. aasta kohta

• Miinimumpalk on nüüdseks tõusnud ligikaudu 10% neljal aastal järjest

• Liiga kõrge miinimumpalk võib tööturult välja tõrjuda madala tootlikkusega töötajad

• Kiire miinimumpalga tõus mõjutab ka sellest kõrgemaid palkasid

Ka 2016. aasta esimese 8 kuu jooksul kasvas palk palgajaotuse alumises osas kiiremini kui ülemises

23

I II III IV V VI VII VIII IX X0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%2013 2014 2015 2016. a jaanuarist augustini

Keskmise palgaväljamakse kasv detsiilide kaupa

Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused

• Miinimumpalga tõusu mõju on suurem alumistele protsentiilidele ning väheneb sedamööda, mida lähem see on mediaanpalgale

• Ülekandeefektid palgajaotuse protsentiilides on naiste puhul suuremad kui meeste puhul ning üle 45aastaste palgasaajate puhul suuremad kui alla 45aastaste seas

Taustinfo. Miinimumpalga tõusu mõju palgajaotusele

24

p5 –

p50

p10

– p5

0

p15

– p5

0

p20

– p5

0

p25

– p5

0

p30

– p5

0

p35

– p5

0

p40

– p5

0

p45

– p5

0

p55

– p5

0

p60

– p5

0

p65

– p5

0

p70

– p5

0

p75

– p5

0

p80

– p5

0

p85

– p5

0

p90

– p5

0

p95

– p5

0

-0.2-0.10.00.10.20.30.40.50.60.7

Alampalga 1% tõusu mõju palgajaotuse protsentiilidele, elastsused 95% us-alduspiiridega

Allikas: S. Ferraro, J. Meriküll, K. Staehr. Alampalk ja palgajaotus Eestis, Eesti Panga Toimetised 6/2016

• Eurostati indikaator hõlmab vähemalt 10 töötajaga ettevõtteid ja välja on jäetud riigisektor ja põllumajandus

• Väikefirmades on sooline palgalõhe madalam – omanikutulu?

• Samal ametikohal töötavate naiste ja meeste palgaerinevus suurenes 2014. aastal võrreldes 2010. aastaga

Taustinfo. Palgalõhe püsib 23% juures, Eurostati definitsiooni järgi aga 28,2%

25

2005 2006 2007 2008 2010 2011 2012 2013 2014 20150

5

10

15

20

25

30

palga erinevus sarnastes ametites (pp) töökohtadest tulenev erinevus (pp) palgalõhe (%)

Soolise palgalõhe allikad

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

• 2013. ja 2014. aasta palgafondi on revideeritud allapoole

• 2015. aasta tõus ühtib ettevõtete aastaste andmete kättesaadavuse lõpuga

Tööjõu ühikukulu komponentidest kiirenes 2015. aastal palgafondi kasv

26

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-15%-10%

-5%0%5%

10%15%20%25%30%35%

hüvitised töötajatele tegevuse ülejääk ja segatulu ning põhivara kulum

Hüvitised töötajatele ja ettevõtluse tulemi kasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

• 2013.–2014. aastal kasvas tööjõu ühikukulu 0,5% aastas

• Selle näitaja järgi suurenes erinevus tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahel 2015. aastal

• Viitab tasakaalustamatusele majanduses

Reaalse tööjõu ühikukulu kasv kiirenes 2015. aasta alguses järsult

27

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-12%

-9%

-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

12%

nominaalne tööjõu ühikukulu reaalne tööjõu ühikukulu

Tööjõu ühikulu aastane muutus

Allikas: statistikaamet

• Mittetöötleva tööstuse kasvumäär oli väga kõrge, aga panus tagasihoidlik

• Töötlevas tööstuses on palgafondi osakaal lisandväärtusest võrreldes buumieelse ajaga 12% kõrgem

Reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli 2016. aasta esimesel poolel endiselt laiapõhjaline

28

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

kokku tööstus, v.a töötlev tööstus töötlev tööstus

ehitus erasektori teenused

Reaalse tööjõu ühikukulu kasv

Allikas: statistikaamet

• Hõive ja palga kasv olid ka 2016. aasta alguses vastuolus nõrga majanduskasvuga. Seekord olid selle taga aga suuremad erinevused majandussektorite vahel. Tööstussektoris oli olukord halvem kui teenuste sektoris.

• Kokkuvõttes peegeldus suur tööjõunõudlus korraga kasvavas hõives ja keskmises palgas. Nii õnnestus tööturule meelitada rekordiliselt suur osa tööealistest.

• Tööpuudus jäi samaks, aga pikaajaliste töötute arv kahaneb ja lühiajaliste oma kasvab. Töö leidmise ja töö kaotamise tõenäosus ei ole halvenenud.

• Tööjõukulu kasv 2016. aasta esimesel poolel aasta võrdluses kiirenes. Palgad kasvasid kiiremini erasektoris.

• Statistikaameti revideeritud andmete põhjal kasvas reaalne tööjõu ühikukulu 2013.–2014. aastal vaid 0,5% aastas. Tasakaalustamatused majanduses aga süvenesid järsult 2015. aastast alates.

Kokkuvõte

29