LHV Täiendav Pensionifond · LHV Täiendav Pensionifond Aastaaruanne 2016 2 LHV Täiendav...

LHV Täiendav

Pensionifond

Majandusaasta aruanne 2016

LHV Täiendav Pensionifond Aastaaruanne 2016

2

LHV Täiendav Pensionifond

Majandusaasta aruanne 01.01.2016 – 31.12.2016

Fondi nimi LHV Täiendav Pensionifond

Fondi liik Lepinguline fond

Fondijuht Andres Viisemann

Põhitegevusala Vabatahtliku pensionifondi varade investeerimine, EMTAK 65301

Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn 10145

Telefon (372) 6 800 400

Faks (372) 6 800 402

Fondivalitseja AS LHV Varahaldus

Fondivalitseja äriregistri number 10572453

Fondivalitseja juhatus Mihkel Oja

Joel Kukemelk

Audiitor AS PricewaterhouseCoopers

Majandusaasta aruanne sisaldab fondi tegevusaruannet, raamatupidamise aruannet ja selle lisasid,

investeeringute aruandeid, tehingu- ja vahendustasude aruannet ning sõltumatu vandeaudiitori aruannet.


3

Sisukord

TEGEVUSARUANNE .................................................................................................................................................................... 4

Fondivalitseja juhatuse allkirjad LHV Täiendava Pensionifondi 2016. a majandusaasta aruandele ................................ 7

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ...................................................................................................................................... 8

Bilanss ........................................................................................................................................................................................ 8

Tulude ja kulude aruanne ........................................................................................................................................................ 9

Fondi puhasväärtuse muutumise aruanne ........................................................................................................................... 10

Rahavoogude aruanne .......................................................................................................................................................... 11

Raamatupidamise aruande lisad ......................................................................................................................................... 12

Lisa 1 Üldine informatsioon ...................................................................................................................................... 12

Lisa 2 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest .................................................................................................. 12

Lisa 3 Finantsriskide juhtimine .................................................................................................................................. 18

Lisa 4 Kapitali juhtimine ............................................................................................................................................ 24

Lisa 5 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus ............................................................................................ 24

Lisa 6 Fondi puhasväärtuse võrdlusaruanne ......................................................................................................... 26

Lisa 7 Viitlaekumised ................................................................................................................................................ 26

Lisa 8 Seotud osapooled ......................................................................................................................................... 26

Lisa 9 Bilansipäevajärgsed sündmused .................................................................................................................. 27

TEHINGU- JA VAHENDUSTASUDE ARUANNE .......................................................................................................................... 28

FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE SEISUGA 31.12.2016 ..................................................................................................... 29

FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE SEISUGA 31.12.2015 ..................................................................................................... 33

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE .............................................................................................................................. 37


4

TEGEVUSARUANNE

LHV Täiendav Pensionifond on täiendava kogumispensioni võimaldamiseks loodud lepinguline investeerimisfond.

Fondi investeerimispoliitika põhiprintsiip on osakuomanike kapitalipaigutuse väärtuse pikaajaline maksimaalne

kasvatamine. Maksimaalse kasvu tagamiseks hoitakse aktsiate ja aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu 75%

lähedal fondi varade turuväärtusest. Juhul, kui fondivalitseja peab mõistlikuks osakuomanike huvides hoida aktsiate

ja aktsiatesse investeerivate fondide osakaalu madalamal, võib selliste investeeringute osakaal olla oluliselt alla 75%.

Peale aktsiate investeerib fond ka võlakirjadesse ja rahaturuinstrumentidesse. Fond investeerib globaalselt ja riske

hajutades.

Aktsiaturgude ülevaade

2016. aasta algas aktsiaturgudel tugeva langusega, mille peamiseks põhjuseks oli hirm Hiina majanduse jahenemise

ees. Veebruaris aga hakkasid taastuma nii arenenud riikide kui ka arengumaade aktsiaturud ning tugevat tootlust

näitas ka toorainesektor. Arengumaade tõusu vedas eelkõige Ladina-Ameerika, mille indeks tõusis eurodes

mõõdetuna aasta jooksul 32% võrra. Tugevaimaks sealsetest börsidest kujunes Brasiilia 66% tõusuga. Ka Venemaa

aktsiaturg taastus 2015. aasta kriisist ja kerkis euros vaadatuna 53% võrra. Mainitud turge mõjutas positiivselt ennekõike

toorainesektor – rauamaagi hind kerkis aastaga üle 80%, nafta hind pea 50% ja vase hind tõusis rohkem kui 20%.

Möödunud aastal mõjutasid aktsiaturge märkimisväärselt ka poliitilised sündmused, millest aasta esimesel poolel oli

olulisim Suurbritannia rahvahääletus Euroopa Liidust väljumiseks. Aktsiaturud ei olnud lahkumisotsuseks valmis ning

hääletusele järgnes järsk langus, millest siiski üpris kiiresti taastuti. Aasta lõpetas Suurbritannia börsiindeks kohalikus

valuutas 14% tõusuga, kuid eurodes mõõdetuna langes aktsiaturg 1% võrra naela vahetuskursi olulise nõrgenemise

tõttu. 2016. aasta teise poole tähtsaim poliitiline sündmus oli Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel, mis tabas

investoreid samuti mõnevõrra ootamatult. Pärast esialgset ehmatust reageerisid aga nii USA kui Euroopa aktsiaturud

positiivselt. USA börsiindeks S&P 500 kerkis aasta kokkuvõttes pea 10% ning saavutas ajaloo kõrgeima taseme.

Euroopa aktsiaturud näitasid aasta teises pooles head tootlust tänu majanduskasvu ja inflatsiooni aeglasele

taastumisele ning üldine börsiindeks lõpetas 4% jagu plusspoolel. Ka Jaapanis kujunes aasta teine pool aktsiaturgude

jaoks positiivseks ning kokkuvõttes tõusis riigi börsiindeks eurodes mõõdetuna 7,4% võrra.

Balti aktsiaturud püsisid kogu aasta vältel tugevad tänu ettevõtete headele finantstulemustele ja rekordiliselt kõrgele

dividenditootlusele. Baltikumis näitas kõrgeimat tootlust Riia börsiindeks 24%-se tõusuga ning ka Tallinna börs tegi väga

tugeva 20%-lise tulemuse.

Jaanuaris ja veebruaris toimunud langus aktsiaturgudel pakkus lühiajaliselt soodsaid ostukohti ning seetõttu

suurendasime märgatavalt pensionifondides aktsiapositsioone ja viisime vaba raha osakaalu pea miinimumini.

Seejärel oleme järjepidevalt võtnud erinevatest investeeringutest kasumit ning aktsiariski taas vähendanud. Kuna

fondid on konservatiivselt positsioneeritud, siis õnnestus kogu aasta jooksul vältida suuremaid kaotusi börside

kõikumiste ajal. Samas oleme säilitanud paindlikkuse ning turgude languse puhul oleme valmis taaskord uusi

aktsiapositsioone soetama.


5

Pensionifondide portfellis on jätkuvalt olulisel kohal alternatiivsed varaklassid nagu kinnisvara, mets ja

erakapitaliinvesteeringud, mis praeguses keskkonnas pakuvad kõrgemat oodatavat tootlust kui aktsiaturud. Hiljutised

muudatused investeerimisfondide seaduses avardavad veelgi võimalusi investeerimaks kohalikule turule

otseinvesteeringute kaudu ning 2017. aastal võib oodata uusi investeeringuid just selles valdkonnas.

Võlakirjaturgude ülevaade

Võlakirjaturgudel koosnes aasta selgelt kahest erinevast osast – kuni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise

hääletuse järgse esialgse segaduseni tõusid võlakirjade hinnad üle maailma. Seejuures saavutas hinnaralli kohati

uskumatuid tasemeid – juuli alguseks oli Saksamaa 10-aastase võlakirja edasine oodatav tootlus aastas jõudnud -0,2%

tasemele, mis tähendab investoritele kindlat raha kaotamist võlakirja lõpuni hoidmisel. Sügise saabudes pöördus

tähelepanu siiski enam USA Föderaalreservi rahapoliitikale ja hiljem juba sealse uue presidendi kavatsustele. Kuivõrd

Ühendriigid on majandustsüklis eurotsoonist eespool, tõi see koos sealse oodatava rahapoliitika karmistamisega kaasa

intresside vastupidise liikumise võrreldes aasta esimese poolega, mistõttu võlakirjade hinnad langesid. Tulemuseks oli

see, et aasta lõpuks oli sealse valitsuse 10-aastase võlakirja oodatav tootlus isegi kõrgem kui aasta alguses ehk hind

oli aastaga langenud. Euroopas ei olnud esimese ja teise poolaasta kontrast nii suur, kuid ka siin kaotas võlakirjaturg

sügisel suure osa kevadel võidetust, pakkudes kogu aasta peale siiski 3% kuni 4,5% vahelist tootlust, olenevalt

turusegmendist.

Meie suurimad positsioonid, mis on jätkuvalt kontsentreeritud Ida-Euroopa valitsuste võlakirjaturgudele ja üksikutele

globaalsetele ettevõtetele, pakkusid keskmisest veidi kõrgemat tootlust. Eelkirjeldatud keskkonnas müüsime aasta

esimesel poolel võlakirjade hindade tõustes positsioone, mis olid hinnaliikumistele enim tundlikud – loobusime kõigist

2015. aasta sügisel soetatud pikkadest Saksa võlakirjadest ja samuti eurokriisi ajal soetatud Itaalia valitsuse

võlakirjadest. Peale selle müüsime lühema kestvusega võlakirju, kus saavutatud hinnatase tähendas edasihoidmisel

negatiivset tootlust – Euroopa Liidu, Flaami omavalitsuse ja Slovakkia valitsuse paberid.

Aasta teisel poolel võlakirjaturgude hindade languse keskkonnas fondid uusi positsioone rahvusvahelistelt turgudelt ei

soetanud. Ainsad uued investeeringud olid meie koduregioonist – suvel vahetasid fondid oma osaluse Nortalis

ettevõtte poolt emiteeritud võlakirjade vastu ja sügisel osalesime Citadele ja Inbanki allutatud võlakirjade

pakkumistes. Samuti panid fondid varade kaitsmiseks negatiivsete hoiuseintresside ja langevate võlakirjahindade eest

vabu vahendeid märkimisväärses koguses tähtajalistele deposiitidele.

Euroopa võlakirjaturgude lähiaja tootluse väljavaated on väga tagasihoidlikud. Selles valguses vaatame uute

investeeringute otsimisel senisest rohkem intresside tsükli järgmises faasis oleva Ameerika Ühendriikide turu poole.

Sellega paralleelselt jätkub töö Eesti turul võlakirjaemitentide leidmiseks ja neile vajalike lahenduste välja töötamiseks.


6

Täiendavate fondide võrdlus * NAV 31.12.2015 NAV 31.12.2016 Osaku puhasväärtuse kasv

Nordea Pensnionifond Aktsiad 100 (100) 1.40320 1.50179 +7.03%

Swedbank Pensionifond V3 (100) 1.23820 1.32450 +6.97%

LHV Täiendav Pensionifond (75) 1.51650 1.60180 +5.62%

SEB Aktiivne Pensionifond (100) 1.07588 1.13189 +5.21%


Nordea Pensionifond Intress Pluss (20) 0.77346 0.79765 +3.13%

LHV Pensionifond Intress Pluss (30) 0.78613 0.79768 +1.47%

SEB Tasakaalukas Pensionifond (35) 1.19785 1.21716 +1.61%


LHV Pensionifond 100 Pluss (100) 1.74097 1.74506 +0.23%

* Võrdlevad puhasväärtused on kajastatud veebilehe www.pensionikeskus.ee (Pensionikeskus) andmete alusel.

Kuivõrd 31.12.2016 oli laupäev, kuvab Pensionikeskus selle päeva asemel 30.12.2016 puhasväärtust. Käesolevas

aruandes toodud NAV erinevus esialgsest avaldatud NAV-st on peamiselt seotud aruande koostamise ajaks saadud

täiendava informatsiooni arvesse võtmisega investeeringute hindamisel (vt ka Lisa 9 Bilansipäevajärgsed sündmused).


7

Fondivalitseja juhatuse allkirjad LHV Täiendava Pensionifondi 2016. a majandusaasta aruandele

Fondivalitseja AS LHV Varahaldus juhatus on koostanud LHV Täiendava Pensionifondi 2016. a majandusaasta

aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, investeeringute aruandest, tehingu- ja

vahendustasude aruandest ning sõltumatu vandeaudiitori aruandest.

Mihkel Oja

Juhatuse liige

Joel Kukemelk Juhatuse liige

Tallinn, 31.03.2017


8

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss

(eurodes)

Varad Lisa 31.12.2016 31.12.2015

Käibevarad

Raha ja raha ekvivalendid 1 062 789 842 628

Tähtajalised hoiused 1 481 221 0

Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude

ja kulude aruande:

Võlakirjad 5 2 601 926 3 186 735

Aktsiad 5 1 376 111 1 152 467

Fondiosakud 5 2 346 624 2 244 449

Viitlaekumised 7 528 27 451

Varad kokku 8 869 199 7 453 730

Kohustused ja fondi vara puhasväärtuses

Lühiajalised kohustused

Võlgnevus fondivalitsejale 8 7 313 6 174

Võlgnevus depoopangale 1 066 899

Lühiajalised kohustused kokku 8 379 7 073

Kohustused kokku v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara

puhasväärtuses 8 379 7 073

Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses 6 8 860 820 7 446 657

Kohustused ja fondi vara puhasväärtuses kokku 8 869 199 7 453 730

Lisad lehekülgedel 12 kuni 27 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


9

Tulude ja kulude aruanne

(eurodes)

Lisa 2016 2015

Tulud

Intressitulu 95 946 101 544

Dividenditulu 103 517 101 910

Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude

aruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest:

Võlakirjadelt 58 044 84 071

Aktsiatelt 98 698 120 178

Fondiosakutelt 185 457 201 898

Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest 28 730 1 697

Tulud kokku 570 392 611 298

Tegevuskulud

Valitsemistasud 8 80 202 68 199

Depootasu 11 549 9 802

Tehingutasud 2 772 2 310

Muud tegevuskulud 51 19

Tegevuskulud kokku 94 574 80 330

Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuse muutus 475 818 530 968



10

Fondi puhasväärtuse muutumise aruanne

(eurodes)


01.01.2016 01.01.2015

Lisa -31.12.2016 -31.12.2015

Fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi algul 7 446 657 6 255 831

Osakute märkimisel laekunud raha 1 200 119 912 146

Osakute lunastamisel tasutud raha -261 774 -252 288

Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuse muutus 475 818 530 968

Fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi lõpus 6 8 860 820 7 446 657

Ringluses olevate osakute arv aruandeperioodi lõpus 5 524 811 4 922 304

Osaku puhasväärtus aruandeperioodi lõpus 6 1.60382 1.51284


11

Rahavoogude aruanne

(eurodes)

2016 2015

Rahavood põhitegevusest

Laekunud intressid 95 840 101 544

Laekunud dividendid 130 440 74 956

Saldeeritud finantsinvesteeringute ostud ja müügid 601 189 -1 272 439

Tähtajaliste hoiuste sõlmimine -1 481 115 270 000

Makstud tegevuskulud -93 268 -79 072

Neto rahavood põhitegevusest -746 914 -905 011

Rahavood finantseerimistegevusest

Osakute emiteerimisest laekunud 1 200 119 912 146

Osakute lunastuse eest tasutud -261 774 -252 288

Neto rahavood finantseerimistegevusest 938 345 659 858

Rahavood kokku 191 431 -245 153

Raha ja raha ekvivalentide muutus 191 431 -245 153

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 842 628 1 086 084

Valuutakursside muutuse mõju 28 730 1 697

Raha ja raha ekvivalentide aruandeperioodi lõpus 1 062 789 842 628



12

Raamatupidamise aruande lisad

Lisa 1 Üldine informatsioon

LHV Täiendav Pensionifond (edaspidi: Fond) moodustati 20.02.2002. Fond võib investeerida kuni 95% varadest

aktsiatesse, kuid hoiab tavaliselt aktsiate osakaalu portfellis 75% lähedal. Pikaajalise tootluse tõstmiseks investeeritakse

oluline osa varast aktsiatesse. Lühiajalise stabiilsuse tagamiseks investeeritakse osa varast võlakirjadesse,

rahaturuinstrumentidesse ja fikseeritud kasvikuga instrumentidesse.

LHV Täiendav Pensionifond fondivalitsejaks on AS LHV Varahaldus, asukohaga Tartu mnt. 2, Tallinn.

Koostatud raamatupidamise aruanne kajastab Fondi majandustegevust perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016.

Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes.

Käesolev raamatupidamise aruanne on fondivalitseja juhatuse poolt heaks kiidetud 31.03.2017.

Lisa 2 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest

2.1 Aruande koostamise alused

LHV Täiendav Pensionifond raamatupidamise aruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse

Standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EU). Investeerimisfondide finantsaruandluse

põhimõtted on sätestatud investeerimisfondide seaduses, raamatupidamisseaduses ning Rahandusministri määruses

nr 21 „Nõuded avalikustamisele kuuluvate investeerimisfondi aruannetele“ 13. aprillist 2011. Aruande koostamisel on

arvesse võetud Investeerimisfondide seaduse § 142 lõike 2 ja § 204 lõike 1 alusel kehtestatud fondi vara puhasväärtuse

määramise korda ning eelpool mainitud määruses toodud muid erisusi.

Fond on raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtunud IFRS-i nõuetest ulatuses, mis ei ole vastuolus

Investeerimisfondide seaduse ja Rahandusministri määruse nr. 21 nõuetega. Vastuolu korral on Fond lähtunud

Investeerimisfondide seaduses ja Rahandusministri määruses nr. 21 (Nõuded avalikustamisele kuuluvate

investeerimisfondide aruannetele) sätestatud nõuetest.

Uued finantsaruandluse standardid

Käesoleva aruande koostamise hetkeks on välja antud uusi rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid ning

olemasolevate standardite muudatusi ja tõlgendusi, mis muutuvad Fondile kohustuslikuks alates 1.01.2017 või

hilisematel perioodidel ja mida Fond ei ole rakendanud ennetähtaegselt.

IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ (rakendub 1. jaanuaril 2018 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Standard on

Euroopa Liidu Komisjoni poolt heaks kiidetud. Lubatud on standardi varasem rakendamine, kuid Fond ei ole plaaninud

seda teha. Fond kavatseb esmasel IFRS 9 standardi rakendamisel 2018. aastaaruandes kasutada vabastust 2017.a

võrdlusandmeid mitte korrigeerida. Uue standardi peamised reeglid on järgmised:

Finantsvarad tuleb klassifitseerida ühte kolmest mõõtmis-kategooriast:

varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses

varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande (FVOCI)

varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (FVTPL).

IFRS 9 klassifitseerimise ja mõõtmise reeglite alusel tuleb finantsvarad klassifitseerida ja mõõta kas amortiseeritud

soetusmaksumuses, õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi muu

koondkasumiaruande. Finantsinstrumendi klassifitseerimine sõltub Fondi ärimudelist portfelli osas, kuhu instrument

kuulub ning sellest, kas lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid. Ärimudeli hindamiseks on

Fond jaganud finantsvarad portfellidesse ja/või alamportfellidesse selle alusel, kuidas sarnaseid finantsvarasid koos

hallatakse saavutamaks kindel äriline eesmärk. Võlainstrumendi klassifitseerimine sõltub Fondi ärimudelist

finantsvarade haldamisel ning sellest, kas vara lepingulised rahavood sisaldavad ainult põhiosa- ja intressimakseid


13

(„APIM“). Kui võlainstrumenti hoitakse sissenõudmise eesmärgil ja APIM nõue on täidetud, võib instrumenti kajastada

korrigeeritud soetusmaksumuses. Võlainstrumendid, mis vastavad APIM nõudele ja mida hoitakse portfellis, kus Fond

hoiab varasid nii sissenõudmise kui ka müümise eesmärgil, võib kajastada õiglases väärtuses läbi

koondkasumiaruande. Finantsvarad, mis ei sisalda APIM rahavoogusid, tuleb mõõta õiglases väärtuses läbi

kasumiaruande (näiteks tuletisinstrumendid). Varjatud („embedded“) tuletisinstrumente ei eraldata enam

finantsvaradest, vaid kaasatakse APIM tingimuse hindamisel.

Omakapitaliinstrumendid tuleb alati kajastada õiglases väärtuses. Samas võib fondivalitseja juhtkond teha

tagasivõtmatu valiku kajastada õiglase väärtuse muutused läbi muu koondkasumiaruande, eeldusel, et instrumenti

ei hoita kauplemiseesmärgil. Kui omakapitaliinstrumenti hoitakse kauplemiseesmärgil, tuleb selle õiglase väärtuse

muutused kajastada kasumiaruandes.

Enamus IAS 39 nõudeid finantskohustuste klassifitseerimiseks ja mõõtmiseks kanti muutmata kujul üle IFRS 9-sse.

Peamiseks muudatuseks on see, et finantskohustuste puhul, mis on määratud kajastamiseks õiglases väärtuses läbi

kasumiaruande, peab Fond enda krediidiriski muutusest tulenevad õiglase väärtuse muutused kajastama muus

koondkasumiaruandes.

Eelpool kirjeldatud ärimudeli analüüsimine veel kestab, kuid praegused tulemused ei anna alust arvata, et finants-

instrumentide mõõtmises toimuks olulisi muutusi võrreldes IAS 39-ga. Seega ei ole oodata, et standardi esmakordne

rakendamine oluliselt mõjutaks Fondi finantspositsiooni, finantstulemusi või omakapitali perioodil, mil standard

esmakordselt rakendatakse. Tegemist on esialgsete hinnangutega ning võivad sõltuda ülemineku hetke tegelikust

finantspositsioonist.

IFRS 9 väärtuse languse kahjumite kajastamise mudeli nõuded põhinevad oodatava krediidikahjumi mudelil,

vastupidiselt IAS 39 tegeliku krediidikahjumi mudelile. Samuti on IFRS 9 väärtuse languse kahjumite kajastamise nõuded

laiahaardelisemad võrreldes standardiga IAS 39, nõudes kõigi finantsvarade, mida mõõdetakse amortiseeritud

soetusmaksumuses ja õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, sh bilansiväliste kohustuste (nii garantiid

kui ka väljastamata laenusummad), puhul finantsvara väärtuse languse testimist. Testitavad finantsvarad jaotatakse

kolme gruppi vastavalt finantsvarade krediidikvaliteedi muutumisele. Esimesse gruppi kuuluvad finantsvarad, mille

puhul pole toimunud olulist krediidikvaliteedi halvenemist, teise gruppi kuuluvad finantsvarad, millel on toimunud

oluline krediidikvaliteedi halvenemine, ning kolmandas grupis on mittetöötavad finantsvarad. Kolmandasse gruppi

kuuluvate oluliste finantsvarade väärtuse langust hinnatakse individuaalselt, samas kui ebaolulistele finantsvaradele

rakendatakse grupipõhist hindamist. Esimesse gruppi kuuluvate finantsvarade allahindluse summa moodustab 12 kuu

oodatav krediidikahjum. Teise ja kolmandasse gruppi kuuluvate finantsvarade allahindluse summa on võrdne

finantsvara oodatava krediidikahjumiga kogu eluea jooksul. Fondil puuduvad sellised finantsvarad, mille puhul IFRS-st

9 tulenevad väärtuse languse muudatused mõjutaksid oluliselt ettevõtte finantstulemusi.

Uus standard muudab riskimaandamisarvestuse nõudeid põhiliselt selle poolest, et seob riskimaandusarvestuse

paremini riskijuhtimisega, kuid need standardi muudatused ei oma otsest mõju Fondis, sest Fond ei kasuta praegu

riskimaandust. Samas näeme, et uued riskimaandusarvestuse nõuded annavad Fondile paremad võimalused

riskimaandusarvestuse kasutuselevõtuks, eesmärgiga vähendada finantsaruannetes selliste positsioonide volatiilsust,

mida maandatakse raamatupidamislikult teisiti kajastatavate instrumentidega.

Uue standardi rakendamise lõplik mõju finantsaruannetele pole praegu veel täpselt teada ning see selgub 2017.

aasta teises kvartalis.

“Avalikustamise projekt” – IAS 7 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2017 või hiljem algavatele aruandeperioodidele;

ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudetud standard IAS 7 nõuab finantseerimistegevusest tekkinud

kohustuste alg- ja lõppsaldo vahel toimunud liikumiste avalikustamist. Fond hindab uue standardi mõju

finantsaruandele.

“Muudatused IFRS-ides 2014–2016” (rakendub 1. jaanuaril 2017 või hiljem algavatele aruandeperioodidele (IFRS 12

muudatused) või 1. jaanuaril 2018 või hiljem algavatele aruandeperioodidele (IFRS 1 ja IAS 28 muudatused)).


14

Muudatused mõjutavad kolme standardit. Muudatused selgitavad et IFRS 12 avalikustamise nõuded, v.a

paragrahvides B10-B16 toodu, kehtivad ka ettevõtte investeeringutele teistes ettevõtetes, mis on klassifitseeritud

müügiootel olevateks või lõpetatud tegevusvaldkondadeks vastavalt IFRS-ile 5. IFRS 1 muudeti, et tühistada mõned

lühiajalised vabastused teistest IFRS standarditest, kuna need vabastused on juba oma eesmärgi täitnud. IAS 28

muudatused selgitavad, et investeerimisfondid ja sarnased ettevõtted tohivad valida investeeringuobjekti kaupa, kas

neid kajastada õiglases väärtuses. Lisaks selgitab muudatus, et mitte-investeerimisettevõttest investor, kes omab

investeerimisettevõttest sidus- või ühisettevõtet, võib valida investeeringuobjekti kaupa, kas kapitaliosaluse meetodi

rakendamisel jätta alles või tagasi pöörata sidus- või ühisettevõtte poolt oma aruandes investeeringute kajastamine

õiglases väärtuses. Fond hindab uue standardi mõju finantsaruandele.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Fondile.

2.2 Juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Aruannete koostamine kooskõlas IFRS’iga eeldab fondivalitseja juhtkonnalt otsuste, eelduste ja hinnangute tegemist,

mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ning varade, kohustuste, tulude ja kulude kajastamist. Kuigi

hinnangute aluseks on nii juhtkonna parim teadmine kui faktid, võivad tegelikud tulemused hinnangutest erineda.

Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle järjepidevalt ning hinnangute muudatusi kajastatakse

muudatuste tegemise aastal ning kõikidel järgnevatel aastatel, mida hinnangu muudatus mõjutab.

Aruandeperioodil ei ole taolisi hinnanguid rakendatud.

2.3 Välisvaluutapõhised tehingud

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused

bilansipäeval on ümber hinnatud eurodesse võttes aluseks depoopanga Swedbank poolt hindamishetkel kehtivad

ülekandevaluuta ostukursid. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud tulude ja kulude

aruandes real „Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest“.

2.4 Finantsvarade- ja kohustuste klassifikatsioon

Fond klassifitseerib finantsvarad ja finantskohustused järgnevatesse kategooriatesse:

• finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande - soetamisel määratletud klassi

õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande – aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad,

positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid;

• laenud ja nõuded - raha ja raha ekvivalendid, tähtajalised hoiused, tehingupäevaga kajastatud tehingutest

saadaolevad summad, intressi-ja dividendinõuded. Laene ja nõudeid kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses;

• finantskohustused õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande – negatiivse õiglase väärtusega

tuletisinstrumendid;

• finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses - tehingupäevaga kajastatud tehingutelt maksta olevad

summad, kohustused fondivalitseja ja depoopanga ees. Antud finantskohustusi kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses.

IAS 39 kategooria Klass (määratletud Fondis) 31.12.2016 31.12.2015

Finantsvarad

Laenud ja nõuded Nõuded krediidiasutustele 2 544 010 842 628

Muud finantsvarad 528 27 451

Finantsvarad

õiglases väärtuses

muutustega läbi

kasumiaruande

Kauplemise eesmärgil

soetatud väärtpaberid

Aktsiad 1 376 111 1 152 467

Fondiosakud 2 346 624 2 244 449

Noteeritud

võlakirjad 2 601 926 3 186 735

Õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatav finantsvara või- kohustus on

kauplemiseesmärgil hoitav, s.t. omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil.


15

Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad

finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul.

Esmane ja edasine kajastamine

Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande võetakse esmalt arvele tehingupäeval ehk

päeval, mil Fond omandab lepingujärgsed õigused finantsinstrumendi omandamiseks.

Õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavad finantsvarad ja –kohustused võetakse

esialgselt bilansis arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantsvara või -kohustuse eest makstud või saadud tasu

õiglane väärtus. Tehingutega kaasnevad tehingutasud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kuluna kirjel

„Tehingutasud“. Muud finantsvarad ja –kohustused võetakse esmalt arvele nende soetusmaksumuses koos nendega

otseselt seotud tehingukuludega.

Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse finantsvarasid ja finantskohustusi õiglases väärtuses muutusega läbi tulude

ja kulude aruande nende õiglases väärtuses (vt ka „Õiglase väärtuse hindamine“ allpool).

Muud finantsvarad kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses (vt ka „Korrigeeritud

soetusmaksumus“ allpool).

Finantskohustuste edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil

soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases

väärtuses). Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast.

Väärtpaberite ümberhindlusest õiglases väärtuses tekkinud kasumid ja kahjumid, välja arvatud intressi- ja dividenditulu

(-kulu) kajastatakse tulude ja kulude aruandes real „Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja

kulude aruande kajastatud finantsvaradest ja –kohustustest“.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid (valuutaforvardid) võetakse arvele õiglases väärtuses, arvestamata tehingukulusid

tehingupäeval, edasine kajastamine toimub nende õiglases väärtuses. Juhul kui tuletisväärtpaberid on noteeritud

aktiivsel turul, kasutatakse õiglase väärtusena turuväärtust. Vastasel juhul kasutatakse õiglase väärtuse leidmiseks

hindamismeetodeid.

Need tehingud kajastatakse bilansis varana, kui nende turuväärtus on positiivne ning kohustusena, kui turuväärtus on

negatiivne. Bilansis varade ja kohustuste õiglasi väärtusi tuletisinstrumentidel ei saldeerita. Tuletisinstrumentide

arvestusel ei kasutata riskimaandamisarvestuse erireegleid.

Valuutaforvardite realiseerunud kasum ja realiseerimata tulu/kulu tuletisinstrumentide ümberhindlusest kajastatakse

tulude ja kulude aruandes periooditulu ning –kuluna real „Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi

tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest“.

Korrigeeritud soetusmaksumus

Finantsvara või –kohustuse korrigeeritud soetusmaksumus on selle vara või kohustuse algne soetusmaksumus, mida

on vajadusel korrigeeritud põhiosa tagasimaksete, sisemise intressimäära meetodil leitud kumulatiivse amortisatsiooni

või muu erinevuse algse seostusmaksumuse ja lunastusväärtuse vahel ning vara väärtuse langusest tulenevate

allahindlustega.

Õiglase väärtuse hindamine

Õiglase väärtuse all mõeldakse väärtust, millega Fondi vara on võimalik müüa tehingust huvitatud ja Fondist

sõltumatule osapoolele hindamispäeva seisuga. Väärtpaberibörsil kaubeldavate finantsvarade ja -kohustuste

(näiteks aktsiad, fondid, võlakirjad, tuletisinstrumendid) puhul põhineb õiglane väärtus börsipäeva sulgemishinnal

(close price). Fond kajastab kõiki investeeringuid väärtpaberitesse õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude

aruande, välja arvatud need investeeringud, mille õiglast väärtust ei ole võimalik leida. IFRS 13 „Õiglase väärtuse

mõõtmine“ kohaselt börsil kaubeldavate finantsvarade ja kohustuste õiglase väärtusena kasutatakse börsi

sulgemishinda, kui see jääb ostu- ja müüginoteeringu vahele. Kui sulgemishind ei jää antud vahemikku, määrab


16

fondivalitseja õiglase väärtusena hinna ostu- ja müügihinna vahel, mis kõige täpsemalt väljendaks konkreetse

väärtpaberi õiglast väärtust.

Fondi varade väärtuse määramise aluseks on AS LHV Varahaldus juhatuse poolt kinnitatud „Investeerimisfondide vara

puhasväärtuse arvutamise reeglid“, millega määratakse reguleeritud turgudel kaubeldavate, reguleeritud turul

mittekaubeldavate ja muude Fondi finantsvarade ja -kohustuste määramise põhimõtted.

Börsil kaubeldava investeerimisfondi aktsia või osaku väärtus määratakse samamoodi nagu börsil kaubeldava aktsia

väärtus. Börsil mittekaubeldava lepingulise fondi osaku väärtus määratakse viimase teadaoleva tagasivõtmishinna

alusel või kui hind ei ole kättesaadav, siis fondi puhasväärtuse põhjal. Börsil kaubeldava võlaväärtpaberi väärtus

määratakse vastavalt reguleeritud turu viimasele teadaolevale ostunoteeringule (last bid-price).

Kui instrumentide õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, võidakse neid kajastada soetusmaksumuses

või määrab õiglase väärtuse fondivalitseja juhatus kasutades hindamismeetodeid. Fondivalitseja kasutab omapoolse

õiglase väärtuse määramisel erinevaid hindamismeetodeid, mis hõlmavad sõltumatute osapoolte vahel hiljuti

toimunud turutehinguid, viiteid teistele, ligikaudselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoo analüüsi

ja optsioonide hindamise mudeleid ja muid hindamismeetodeid tuginedes võimalikult palju turuinfole ja võimalikult

vähe firmapõhistele sisenditele.

Finantsvarade kajastamise lõpetamine

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse ja see eemaldatakse Fondi bilansist kui lepingujärgsed õigused finantsvarast

tulenevatele rahavoogudele on aegunud või kui finantsvara koos kõigi oluliste omandiga seotud riskide ja hüvedega

on üle antud.

Finantsvara kajastamise lõpetamisel näidatakse bilansilise jääkmaksumuse ja finantsvara realiseerimisel saadud

müügihinna vahe tulude ja kulude aruande real „Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja

kulude aruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest“. Realiseerimisega seotud tehingutasud näidatakse real

„Tehingutasud“. Kui kõik või märkimisväärne osa finantsvara omandiga seotud riskidest ja hüvedest ei ole üle antud,

siis ülekantud finantsvara kajastamist ei lõpetata (näiteks väärtpaberite laenamine).

Finantskohustuste kajastamise lõpetamine

Fond lõpetab finantskohustuste kajastamise, kui lepinguga määratud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud.

Erinevused finantskohustuse bilansilise jääkmaksumuse ja kustutatud või ülekantud maksumuse vahel kajastatakse

tulude ja kulude aruandes.

Tasaarveldamine

Finantsvarasid ja –kohustusi tasaarveldatakse ja näidatakse bilansis netosummas ainult juhul, kui Fondil on selleks

juriidiline õigus ning kavatsus need varad ja kohustused tasaarveldada või realiseerida samaaegselt. Fond ei ole

aruande- ega võrreldaval perioodil varade ja kohustuste tasaarveldamist rakendanud.

2.5 Finantsvarade väärtuse langus

Kui fondil on finantsvarasid, mida ei kajastata nende õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande,

siis hinnatakse igal aruande kuupäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et varade väärtus võib

tegelikkuses olla vähenenud võrreldes nende varade bilansilise väärtusega. Finantsvara väärtuse langemisele võivad

viidata:

• väärtpaberi emitendi finantsraskused, viited emitendi võimalikule pankrotile;

• väärtpaberi intressi- või põhiosamaksete maksmatajätmine või hilinenud maksmine;

• finantsvara aktiivse turu kadumine;

• teised olulised sündmused, mis võivad viidata varade väärtuse langusele.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud varade väärtuse langemisel arvutatakse kahjumi suurus vara bilansilise

väärtuse ning hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud

finantsvara esialgse sisemise intressimääraga. Vara bilansilist väärtust vähendatakse saadud kahjumi võrra, kahjumit

kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvara väärtuse languse

korral antud vara intressitulu arvestust ei muudeta. Kui kahjum vara väärtuse languselt väheneb ja seda langust saab


17

objektiivselt seostada sündmusega, mis toimub pärast väärtuse languse kajastamist, siis tühistatakse eelnevalt

kajastatud vara väärtuse langusest tulenev kahjum.

2.6 Intressid

Intressitulud ja -kulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Sisemine

intressimäär on määr, mis diskonteerib eeldatava rahavoo täpselt läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara

bilansilise väärtuseni. Efektiivse intressimäära arvutamisel hindab Fond rahavooge, arvestades finantsinstrumendi kõiki

lepingulisi tingimusi, kuid ei arvesta tulevasi krediidikahjumeid. Intressitulu finantsvaradelt, mis on klassifitseeritud

õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande, kajastatakse eraldi real „Intressitulu“.

2.7 Dividendid

Dividendid võetakse arvele esimesel päeval, mil aktsia kaupleb ilma dividendita (Ex-dividends date), arvestades välja

kuulutatud dividendimäära, Fondi poolt omatavate aktsiate arvu aktsionäride nimekirja fikseerimise päeval ning

rakendatavat maksumäära. Dividendinõue eemaldatakse aktivatest vastava rahasumma laekumisel fondi.

Enammakstud maksud dividendidelt jäetakse aktivatena üles, kuni summad laekuvad Fondi. Dividenditulu

finantsvaradelt, mis on klassifitseeritud õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande, kajastatakse

eraldi real „Dividenditulu“.

2.8 Viitlaekumised

Viitlaekumiste all kajastatakse üldiselt dividendinõuded (vt arvestuspõhimõte "Dividendid"), tekkepõhiselt arvestatud,

kuid laekumata tulud, sh intressid ja intressi iseloomuga nõuded ning müügitehingud, mille väärtuspäev on hiljem kui

bilansipäev.

2.9 Raha ja rahaekvivalendid

Raha ja rahaekvivalendid all kajastatakse nõudmiseni hoiuste saldod pangakontodel, üleööhoiuste saldod ning kuni

3-kuulisi tähtajalisi hoiuseid.

Üleööhoiustelt laekunud intressid kajastatakse tulude ja kulude aruandes real „Intressitulu“.

2.10 Investeerimisfondi puhasväärtuse arvutamine

Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks lähtudes investeerimisfondide seadusest, Rahandusministri kehtestatud

Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korrast, AS LHV Varahaldus (fondivalitseja) sisemistest

protseduurireeglitest ja Fondi tingimustest.

Fondi vara puhasväärtuse (NAV) määramiseks arvutatakse välja Fondi koguvarade turuväärtus ning lahutatakse

sellest Fondi kohustused. Osaku puhasväärtus saadakse kogupuhasväärtuse jagamisel ringluses olevate osakute

arvuga.

2.11 Valitsemistasu

Valitsemistasu on fondivalitsejale makstav tasu Fondi valitsemise eest. Valitsemistasu määr on 1% aastas Fondi varade

turuväärtusest. Valitsemistasu arvestatakse Fondi varade turuväärtusest maha igapäevaselt ning makstakse välja

hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viimasel pangapäeval.

2.12 Depootasu

Depootasu on depoopangale makstav igakuine tasu depooteenuste osutamise eest. Depootasu määr on 0.12%

aastas, millele lisandub kehtiv käibemaks. Depootasu makstakse välja depoopangale hiljemalt aruandekuule

järgneva kuu viimasel pangapäeval.


18

2.13 Tehingutasud

Tulude ja kulude aruandes on real „Tehingutasud“ all kajastatud fondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud

ülekandekulud ja teenustasud.

2.14 Osakute märkimine

Osakute märkimine toimub vastavalt Fondi emissiooniprospektis kirjeldatud tingimustele.

2.15 Väljamaksed osakuomanikele, märkimis- ja lunastamistasu

Osaku ostmisel väljalasketasu puudub. Osaku tagasivõtmistasu piirmäär on 1% osaku puhasväärtusest ning tasu

kuulub Fondivalitsejale tasumisele osakuomaniku arvelt.

2.16 Fondiosakud

Fond on välja lasknud ühte liiki osakuid, mis annavad osakuomanikule õiguse proportsionaalsele osale Fondi

netovarast Fondi likvideerimisel tähtaja saabudes. Osakuomaniku nõudel peab fondivalitseja osaku tagasi võtma;

osakuomanikel on õigus osakuid tagasi anda ja vastu saada raha igapäevaselt. Osakutega ei kaasne muid lepingulisi

kohustusi peale nende lunastamise Fondi likvideerimisel.

Osakud kajastatakse omakapitalina, kuna järgmised IAS 32 kriteeriumid on täidetud:

osakud annavad omanikule õiguse saada proportsionaalse osaluse Fondi netovarast (ehk

kogupuhasväärtusest) Fondi likvideerimisel. Fondi puhasväärtus saadakse, lahutades Fondi kohustused

Fondi varade turuväärtusest. Proportsionaalne osalus arvutatakse järgnevalt: jagatakse Fondi

kogupuhasväärtus kõigi väljalastud osakute arvuga ning korrutatakse saadud summa igale

osakuomanikule kuuluvate osakute arvuga;

osakud on allutatud kõikidele teistele Fondi poolt välja lastud võla- vm instrumentidele;

kõikide osakutega kaasnevad õigused (saada tasu vastavalt proportsionaalsele osalusele netovaras) on

identsed;

Fondil ei ole muid finantsinstrumente või lepinguid, millega kaasnevad rahavood põhinevad suures osas

kasumil, netovara muutustel või bilansis/bilansiväliselt kajastatud netovarade õiglase väärtuse muutusel,

mille tulemusena oleks osakuomanike tulu oluliselt piiratud või fikseeritud.

Kui osakutega seotud tingimused muutuvad nii, et ülal loetletud kriteeriumid ei ole enam täidetud, klassifitseeritakse

osakud finantskohustuseks alates päevast, mil need tingimused ei ole täidetud. Finantskohustus võetakse arvele

tehingupäeva õiglases väärtuses. Juhul, kui tekib erinevus omakapitaliinstrumendi bilansilise väärtuse ja kohustuse

õiglase väärtuse vahel, kajastatakse vahe omakapitalis.

Uute osakute väljalaskmisega seotud otsesed kulud kajastatakse omakapitalis, osakute eest tasutud summa

vähendamisena. Kui Fond ostab enda osakud tagasi, vähendatakse osakuomanikele kuuluvat omakapitali saadud

tasude võrra, millest on maha arvatud müügiga otseselt seotud kulutused.

2.17 Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva

ja raamatupidamise aastaaruande koostamise päeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel

perioodidel toimunud asjaoludega (täpsem informatsioon lisas 9).

Lisa 3 Finantsriskide juhtimine

Fond investeerib oma vara vastavalt Fondi investeerimiseesmärkidele erinevatesse väärtpaberitesse,

tuletisinstrumentidesse, hoiustesse.

Fondidesse investeerimisega kaasnevad mitmesugused riskid, mis võivad mõjutada investeeringu tootlust. Fondide

minevikutootlus ei tähenda lubadust Fondide järgmiste perioodide tulude kohta. Fondide investeerimispoliitikast

tulenevalt võib osaku puhasväärtus kõikuda. Fondid võivad teenida nii kasumit kui ka kahjumit. Investor peaks


19

arvestama sellega, et tulevikus ei pruugi ta Fondist tagasi saada kogu sinna investeeritud summat. Mida lühem on

investeeringu kestus, seda tõenäolisem on kaotuse võimalus.

Fondijuht investeerib Fondi vara vastavalt Fondi investeerimiseesmärkidele, arvestades seejuures Investeerimisfondi

seaduse ja Fondi tingimustega seatud investeerimispiiranguid. Investeerimislimiitidest kinnipidamist jälgitakse

igapäevaselt, investeerimispiirangute ületamise korral võtab fondijuht ette meetmed nende likvideerimiseks.

Fondi investeerimispoliitikast tulenevalt on Fond avatud järgmistele riskidele:

tururisk

krediidirisk

likviidsusrisk

kapitalirisk

3.1 Tururisk

Tururisk väljendab potentsiaalset kahju, mis võib tekkida finantsinstrumentide tulevaste rahavoogude õiglase väärtuse

muutusest tulenevalt muutustest intressimäärades, valuutakurssides ja aktsiahindades.

Tururiski vähendamiseks hajutatakse investeeringuid erinevate emitentide, riikide ja piirkondade vahel ning võidakse

kasutada tuletisinstrumente.

Väärtpaberiturgudel toimuvat jälgitakse igapäevaselt. Turusituatsioonide muutumisel võidakse vajadusel

investeeringutes teha muudatusi, näiteks vähendada või suurendada aktsiaosakaalu Fondi koguinvesteeringutes.

Fondi investeeringud aruandepäeva seisuga on toodud Investeeringute aruandes.

Intressimäära risk

Intressimäära risk tuleneb võimalusest, et muutused intressimäärades mõjutavad tuleviku rahavoogusid või

finantsinstrumendi õiglast väärtust. Suurem osa intressiriskist tuleneb investeeringutest võlainstrumentidesse. Fond

investeerib valdavalt fikseeritud intressimääraga võlakirjadesse.

Tabelis esitatud tundlikkuse analüüs näitab põhjendatud võimalike intressimäärade muutuste mõju Fondi

kasumlikkusele tulenevalt kahest aspektist:

aruandeperioodi lõpu seisuga hoitavate ujuva intressimääraga finantsinstrumentide (võlakirjad) neto

intressitulu aastane muutus

aruandeperioodi lõpu seisuga hoitavate fikseeritud intressimääraga finantsinstrumentide (raha ja raha

ekvivalendid, tähtajalised hoiused ja võlakirjad) õiglase väärtuse aastane muutus

Intressimäärade muutuse mõju tulude ja kulude

aruandele

Muutus

baaspunktides

Intressitulu

muutus (EUR)

Õiglase väärtuse

muutus (EUR)

31.12.2016

EUR +/- 20 +/- 6 835 +/- 400

USD +/- 20 +/- 134 +/- 18

31.12.2015

EUR +/- 20 +/- 4 865 +/- 185

USD +/- 20 +/- 138 +/- 19


20

Järgnev tabel analüüsib Fondi avatust intressiriskile. Fondi intressiteenivad varad on kajastatud põhisummades ja

kategoriseeritud järgmise intressi ümberhindamise järgi. Fondil puudusid 2016. ja 2015. aastal intressikandvad

kohustused. Summad tabelis on esitatud eurodes.

31.12.2016 Kuni 3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Üle 5 aasta Kokku põhi-

summades Kogune-

nud intress Kokku

Varad

Raha ja raha ekvivalendid

ning tähtajalised hoiused 1 062 789 1 481 115 0 0 2 543 904 106 2 544 010

Finantsvarad õiglases

väärtuses muutustega läbi

tulude ja kulude aruande:

Võlakirjad 134 523 0 767 515 1 475 504 2 377 542 224 384 2 601 926

Kokku 1 197 312 1 481 115 767 515 1 475 504 4 921 446 224 490 5 145 936

31.12.2015 Kuni 3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Üle 5 aasta Kokku põhi-

summades Kogune-

nud intress Kokku

Varad

Raha ja raha ekvivalendid 842 628 0 0 0 842 628 0 842 628

Finantsvarad õiglases

väärtuses muutustega läbi

tulude ja kulude aruande:

Võlakirjad 241 505 260 000 602 915 1 837 904 2 942 324 244 411 3 186 735

Kokku 1 084 133 260 000 602 915 1 837 904 3 784 952 244 411 4 029 363

Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumendi väärtus muutub tulenevalt muutustest valuutakurssides. Fond kasutab

valuutariski maandamiseks tuletisinstrumente. Avatud valuutapositsiooni jälgib fondijuht igapäevaselt. Vastavalt

Fondi tingimustele võib Fond hoida avatud valuutapositsiooni maksimaalselt 50% NAV-st. Erinevates valuutades

nomineeritud varad ja kohustused on tabeli veergudes toodud eurodes vastavalt bilansipäeval kehtinud

vahetuskursile. Fondil on finantskohustused ainult eurodes.

Avatud valuutapositsioonide kontsentreerumine

31.12.2016 EUR USD RON RUB Muu Kokku

Valuutariski kandvad varad

Raha ja raha ekvivalendid 454 444 600 329 3 918 2 432 1 666 1 062 789

Tähtajalised hoiused 1 481 221 0 0 0 0 1 481 221

Finantsvarad õiglases väärtuses

muutusega läbi tulude ja kulude aruande:

Võlakirjad 2 364 770 237 156 0 0 0 2 601 926

Aktsiad 1 185 835 0 0 62 440 127 836 1 376 111

Fondiosakud 2 010 544 304 929 31 151 0 0 2 346 624

Viitlaekumised 0 364 0 0 164 528

Valuutariski kandvad varad kokku 7 496 814 1 142 778 35 069 64 872 129 666 8 869 199

Valuutariski kandvad kohustused

Muud kohustused -8 379 0 0 0 0 -8 379

Valuutariski kandvad kohustused kokku -8 379 0 0 0 0 -8 379

Avatud valuutapositsioon 7 488 435 1 142 778 35 069 64 872 129 666 8 860 820


21

31.12.2015 EUR USD RON RUB Muu Kokku

Valuutariski kandvad varad

Raha ja raha ekvivalendid 804 343 17 190 1 966 1 302 17 827 842 628

Tähtajalised hoiused 0 0 0 0 0 0

Finantsvarad õiglases väärtuses

muutusega läbi tulude ja kulude aruande:

Võlakirjad 2 962 403 224 332 0 0 0 3 186 735

Aktsiad 1 119 450 0 0 33 017 0 1 152 467

Fondiosakud 2 103 448 109 145 31 856 0 0 2 244 449

Viitlaekumised 26 189 1 262 0 0 0 27 451

Valuutariski kandvad varad kokku 7 015 833 351 929 33 822 34 319 17 827 7 453 730

Valuutariski kandvad kohustused

Muud kohustused -7 073 0 0 0 0 -7 073

Valuutariski kandvad kohustused kokku -7 073 0 0 0 0 -7 073

Avatud valuutapositsioon 7 008 760 351 929 33 822 34 319 17 827 7 446 657

Tuletisinstrumendid on toodud lepingulistes summades bilansiväliste varade ja bilansiväliste kohustustena.

Tuletisinstrumentide õiglaseks väärtuseks on bilansiväliste varade ja bilansiväliste kohustuste vahe.

Järgnev tundlikkuse analüüs esitab põhjendatud võimalike muutuste mõju tulude ja kulude aruandele valuutades,

milles Fondil on olulised finantsvarad aruandeperioodi lõpu seisuga. Tabelis esitatud summad on eurodes.

Mõju tulude ja kulude aruandele Kursimuutus 2016 Kursimuutus 2015

USD kurss +/- 10% +/- 114 278 +/- 10% +/- 35 193

RON kurss +/- 10% +/- 3 507 +/- 10% +/- 3 382

RUB kurss +/- 10% +/- 6 487 +/- 10% +/- 3 432

Aktsiahinna risk

Aktsiahinna risk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib ebasoodsatest muutustest aktsiate või nendega seotud

tuletisinstrumentide õiglases väärtuses tulenevalt muutustest aktsiaindeksites või üksikute aktsiate hindadest. Fond

maandab riski investeerides erinevatele turgudele ja limiteerides maksimaalseid positsioone riikide kaupa.

Fond järgib aktsiahinna riski juhtimisel nii õigusaktides ja fondi tingimustel välja toodud piiranguid kui ka täiendavalt

kehtestatud sisemisi piiranguid. Järgitavateks piiranguteks on:

ühe instrumendi maksimaalne investeering 10% NAV-st;

ühe konsolideerimisgrupi poolt välja antud väärtpaberite maksimaalne osakaal 20% NAV-st;

üle 5% kontsentratsiooniga investeeringute koondpositsiooni maksimaalne osakaal 40% NAV-st;

aktsiate ja aktsiafondide maksimaalne osakaal 95% NAV-st;

lubatud maksimaalne osaluse osakaal äriühingust 10%.

Aktsiahindade liikumise analüüsi arvutustes kasutatakse Balti-, Euroopa- ja maailma aktsiaturgude volatiilsuste ning

omavahelise korrelatsiooni hindamiseks Balti võrdlusindeksi (OMX Baltic Benchmark), Euroopa turgude indeksi (MSCI

Europe Index) ning maailma turgude indeksi (MSCI World Index) tootlusi. Analüüsis kasutatakse eelmise kuu turgude

päevaseid tootlusi ning fondi aktsiainvesteeringu regionaalsed osakaalud on fikseeritud aruandekuupäeva seisuga.

Analüüs tugineb järgmistele eeldustele ja arvutuspõhimõtetele:

Balti-, Euroopa- ning maailma aktsiaturgude tootluste omavahelised korrelatsioonid leitakse arvutuslikult.

Sellest lähtuvalt leitakse fondi aktsiaportfelli kogutootluse standardhälve.

Usaldusnivooks on fikseeritud 99.9%.


22

Regioonide lõikes jagunevad Fondi aktsia- ja fondiinvesteeringud investeeringute peamise majandustegevuse järgi

järgnevalt:

Osakaal fondi varadest 31.12.2016 Osakaal fondi varadest 31.12.2015

Baltikum 27.42% 2 429 834 30.19% 2 248 231

Euroopa 7.81% 691 735 11.55% 860 010

Muu 6.78% 601 166 3.61% 268 642

Aktsiainvesteeringu minimaalse ja maksimaalse osakaalu puhver arvestades turgude volatiilsust ja selle mõju Fondi

tulude ja kulude aruandele: Muutus 2016 Muutus 2015

Aktsiahindade muutuse mõju +/- 0.10% +/- 4 430 +/- 0.10% +/- 3 723

Fondi investeeringute jaotus geograafiliste piirkondade ja sektorite lõikes on esitatud lisas 3.3 Krediidirisk.

3.2 Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on võimalus, et turu madala likviidsuse tõttu ei ole Fond võimeline ostma või müüma väärtpabereid

soovitud hinnatasemel ning seetõttu ei ole võimalik järgida Fondi investeerimispoliitikat ja/või ei saa rahuldada kõiki

osakute lunastusnõudeid õigel ajal, seda eriti olukorras, kus mitmeid suuri lunastusordereid on kogunenud

samaaegselt.

Likviidsusrisk võib samuti suureneda tururiski ja krediidiriski suurenemisega raskes turuolukorras, näiteks

majanduslanguse korral.

Fond juhib likviidsusriski järgmiste kriteeriumite alusel:

Fond investeerib valdavalt turukõlbulikesse väärtpaberitesse, mis on kergesti realiseeritavad;

Fond investeerib minimaalselt 75% NAV-st likviidsetesse väärtpaberitesse. Mittelikviidsete väärtpaberite hulka

loetakse alla investeerimisjärgu krediidireitinguga äriühingute (mille koguvõlg jääb alla ühe miljardi euro)

võlakirjad, turul mittekaubeldavad aktsiad ning turul mittekaubeldavad kinniste fondide osakud;

Fond võib investeerida maksimaalselt 10% NAV-st turul mittekaubeldavatesse aktsiatesse ja võlakirjadesse.

Fondi finantsvarad kogusummas 6 855 082 eurot on fondijuhi hinnangul väga likviidsed, kuna fondi positsiooni on

võimalik kuni 3 börsipäevaga turutingimustel realiseerida.

Alljärgnevas tabelis on grupeeritud mittelikviidsete väärtpaberite info, mille realiseerimine võib võtta kuni 2 nädalat

või üle 2 nädala:

Mittelikviidsed väärtpaberid 31.12.2016 31.12.2015

Kiiresti realiseeritavad (alla 2 nädala)

Telekom Slovenije 21/12/16 0 61 640

Bank Saint Petersburg 25/07/17 153 773 140 778

Nelja Energia 02/06/21 201 947 201 040

Realiseerimiseks rohkem kui 2 nädalat BaltCap Latvia Venture3 Capital Fund K.S. 36 381 37 340

Lithuania SME Fund KÜB 95 314 104 558

BaltCap Private Equity Fund II SCSp 87 093 46 187

Birdeye Timber Fund 45 076 43 231

East Capital Baltic Property Fund II 515 164 483 459

EfTEN Kinnisvarafond 550 618 500 782

KJK Fund II Sicav-SIF Balkan 164 843 145 303

KJK Fund II Sicav-SIF Balkan 163 907 144 513

Kokku 2 014 117 1 908 831

Fondijuht jälgib fondi likviidsuspositsiooni igapäevaselt. Likviidsete vahendite mittepiisavuse korral informeerib

fondijuht koheselt riskijuhtimise üksust ja juhatust. Riskijuhtimise üksuse igakuistes ülevaadetes juhatusele on toodud

välja ka eelpool nimetatud likviidsusega seotud positsioonid.


23

Fondil ei ole kindla lunastustähtajaga finantskohustusi, mistõttu ei ole siinkohal esitatud ka Fondi kohustuste ja nende

kohustuste katteks hoitavate varade struktuuri tähtaegade lõikes. Fondi bilansipäeva finantskohustuste

maksetähtajad on kuni 1 kuu, kuid tulenevalt Fondi likviidsete finantsvarade mahust suudab Fond finantskohustusi

täita.

3.3 Krediidirisk

Krediidirisk on võimalik kahju, mille võib põhjustada finantsinstrumendi vastaspoole võimetus oma kohustusi täita. Fond

järgib sisemisi protseduurireegleid vastaspoolte valimisel ning fondijuht jälgib regulaarselt vastaspoolte

krediidireitinguid, uudisvoogu ja finantsaruandeid.

Fond järgib krediidiriski juhtimisel nii õigusaktides ja fondi tingimustel välja toodud piiranguid kui ka täiendavalt

kehtestatud sisemisi piiranguid. Järgitavateks piiranguteks on:

Fond võib investeerida vastavate keskvalitsuste või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt emiteeritud

võlakirjadesse maksimaalselt 35% NAV-st;

Fond võib hoiustada ühe krediidiasutuse hoiustesse maksimaalselt 10% NAV-st.

Tabelis on välja toodud fondi maksimaalne avatus krediidiriskile, lähtuvalt instrumentide bilansilistest väärtustest ning

tuletisinstrumendid on esitatud netosummas (tabel ei kajasta aktsia- ja fondiinvesteeringuid, mis ei kanna krediidiriski).

Fondis ei ole ühtegi võlakirja, mis oleks ületähtaegne oma põhiosa või intressimaksetega. Fond ei ole pantinud oma

finantsvara.

31.12.2016 31.12.2015

Raha ja raha ekvivalendid ning tähtajalised

hoiused 2 544 010 842 628

Viitlaekumised 528 27 451

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega

läbi tulude ja kulude aruande:

Võlakirjad 2 601 926 3 186 735

Kokku 5 146 464 4 056 814

Standard & Poors / Moody´s reitingute lõikes jagunevad Fondi investeeringud võlakirjadesse:

31.12.2016 31.12.2015

A / A2 5.87% 4.95%

A- / Aa3 38.05% 44.44%

BBB+ / Baa1 0.00% 6.63%

BBB / Baa2 3.39% 12.17%

BBB- / Baa3 5.61% 4.61%

BB+ / Ba1 24.23% 12.22%

BB / Ba2 0.00% 4.24%

B+ / B1 9.18% 0.00%

B / B2 5.91% 4.42%

Reitinguta 7.76% 6.31%

Kokku 100.00% 100.00%

Raha krediidirisk on marginaalne kuna nõudmiseni kontol olev raha asub depoopangas, mille krediidireiting on Aa3

(Moody’s) ning deposiitide sõlmimisel oleme lähtunud eelkõige vastaspoolte usaldusväärsusest (Moody’se

krediidireitingud Aa3, B1 ja Ba1).

3.4 Riski kontsentratsioon

Eraldi regiooniti investeerimispiiranguid kehtestatud ei ole. Küll aga on piirangud riikide kaupa. Riikidesse investeerimise

piirangud leitakse vastava mudeli abil, mis arvestab välistest allikatest saadud informatsiooni vastava riigi kohta, võttes

arvesse ka fondi investeerimise põhiprintsiipe ja riskitaset.


24

Regioonide lõikes jagunevad Fondi finantsvarad järgnevalt:

31.12.2016 31.12.2015

Baltikum 66.85% 59.65%

Euroopa 20.80% 28.02%

Euroopa arenevad turud 5.81% 7.52%

Venemaa 0.70% 0.44%

Põhja-Ameerika 3.23% 2.56%

Vaikse ookeani piirkond 0.90% 0.00%

Ladina-Ameerika 1.70% 1.81%

Kokku 100.00% 100.00%

Sektorite lõikes jagunevad Fondi finantsvarad järgnevalt:

31.12.2016 31.12.2015

Raha ja raha ekvivalendid 28.62% 11.59%

Kestvuskaubad 2.85% 2.83%

Esmatarbekaubad 5.39% 5.45%

Energia 1.06% 1.18%

Finantssektor 6.88% 5.56%

Valitsus 15.37% 27.54%

Tervishoid 3.70% 3.54%

Tööstussektor 2.38% 2.66%

Informatsioonitehnoloogia 0.80% 0.99%

Materjalid 0.64% 0.79%

Regionaalsed fondid 26.48% 30.14%

Telekommunikatsiooniteenused 0.00% 0.83%

Kommunaalteenused 5.80% 6.90%

Kokku 100.00% 100.00%

Lisa 4 Kapitali juhtimine

Fondi kapital koosneb tema netovaradest (vt lähemalt Lisa 6 Fondi puhasväärtuse võrdlusaruanne) ehk Fondi osakute

emiteerimisest saadud rahast ja Fondi kasumist. Fondi kapital muutub regulaarselt tulenevalt uute osakute

emiteerimisest. Fondijuht monitoorib oodatavaid raha sisse ja väljavooge eesmärgiga tagada piisav likviidsuspuhver

osakute lunastuseks (vt ka lisa 3.2).

Lisa 5 Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus

Fondi finantsvarade ja –kohustuste bilansiline väärtus vastab valdavalt nende õiglasele väärtusele, arvestades

kasutatavate hindamistehnikate erisusi. Õiglases väärtuses mõõdetavate varade hierarhiast tulenevalt kasutatavast

hindamistehnikast annab ülevaate järgnev tabel:

31.12.2016 1. tase 2. tase 3. tase Kokku

Aktsiad 1 376 111 0 0 1 376 111

Fondiosakud 688 228 0 1 658 396 2 346 624

Võlakirjad 2 601 926 0 0 2 601 926

Finantsvarad kokku 4 666 265 0 1 658 396 6 324 661

31.12.2015 1. tase 2. tase 3. tase Kokku

Aktsiad 1 152 467 0 0 1 152 467

Fondiosakud 739 076 0 1 505 373 2 244 449

Võlakirjad 3 186 735 0 0 3 186 735

Finantsvarad kokku 5 078 278 0 1 505 373 6 583 651


25

Fond kajastab finantsvarasid õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande. Fond kategoriseerib

finantsinvesteeringud sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele:

1. tase – finantsinvesteeringud, mida hinnatakse börsil või muul aktiivsel turul noteeritud hinnas

2. tase – finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamistehnikatega, mis põhinevad jälgitavatel sisenditel (sarnaste

tehingute kursid ja intressikõverad)

3. tase – finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamistehnikad põhinevad mittejälgitavatel

sisenditel (näiteks diskonteeritud rahavoogude meetod)

Aktiivsel turul kaubeldavate väärtpaberite väärtuseks loetakse viimane teadaolev sulgemishind reguleeritud turul, mis

enamikel juhtudel langeb ostu- ja müüginoteeringu vahele.

Muud hindamismeetodit kasutatakse turul mittekaubeldavate kinniste fondide osakute ja turul mittekaubeldavate

aktsiate väärtuse määramisel.

Turul mittekaubeldavate kinniste fondide õiglase väärtuse määramisel tuginetakse fondide poolt edastatud NAV-le.

Erinevad fondid edastavad vastava aruande kas 4 või 12 korda aastas. Kui pärast NAV-i avaldamist tehakse

vastavasse fondi investeering, siis see lisandub avaldatud väärtusele.

Mittekaubeldavate kinniste fondide erakapitali investeeringute väärtuse hindamisel toetub vastav fondivalitseja

kehtivatele rahvusvahelistele standartidele - International Private Equity and Venture Capital Valuation Guidelines -

Edition December 2012. Need standardid näevad ette erinevaid investeeringu väärtuse hindamismeetodeid sõltuvalt

investeeringu iseloomust, ettevõtte arengustaadiumist ja finantsseisust.

Nende erinevate hindamismeetodite eesmärgiks on leida investeeringu õiglane väärtus. Üldiselt kasutatakse selleks

järgmist kolme meetodit:

1) Turupõhine lähenemine (Market Approach);

2) Rahavoo või sissetuleku põhine lähenemine (Income Approach);

3) Kuludepõhine lähenemine (Cost Approach).

Arvestades Fondis olevate erakapitali investeeringute iseloomu on edaspidi kavas kasutada peamiselt kahte

meetodit, mis on mõlemad turupõhised meetodid:

Hiljutise investeeringu hinna meetod (Price of Recent Investment) – meetod seisneb selles, et investeeringu

õiglase väärtuse leidmiseks kasutatakse turul hiljuti toimunud tehingu hinda, arvestades tehingu tausta,

olulisust ja suurust turu seisukohalt. Selle meetodi abil leitud väärtust võib kasutada vaid suhteliselt lühikest

aega, kuna tehingu asjaolud kaotavad oma aktuaalsust aja jooksul, samuti muutuvad ka turu tingimused.

Meetod on oma iseloomult suhteliselt subjektiivne, seetõttu saadud väärtuse täiendava valideerimise

huvides kasutame diskonteeritud rahavoogude meetodit.

Suhtarvude meetod (Multiples) – meetod näeb ette, et hinnatava ettevõte äri on välja kujunenud ning omab

jätkusuutlikku rahavoogu. Õiglase väärtuse leidmiseks kasutatakse tööstusharu esindavate börsil noteeritud

ettevõtete suhtarve, mis haakuvad hindamisobjektiks oleva investeeringuga. Tüüpiliselt kasutame järgimisi

suhtarve: P/E, EV/EBITDA, EV/Sales.

Juhul, kui ülalpool loetletud meetodid ei suuda kindlaks määrata investeeringu õiglast väärtust, kasutatakse muid

rahvusvaheliste standarditega ette nähtud meetodeid. Järgnevas tabelis on välja toodud 3. taseme investeeringute

õiglase väärtuse muutused.

Fondiosakud Aktsiad Võlakirjad Kokku

Saldo 31.12.2014 1 113 656 0 0 1 113 656

Ost/müük 245 966 0 0 245 966

Õiglase väärtuse muutus 145 751 0 0 145 751

Saldo 31.12.2015 1 505 373 0 0 1 505 373

Ost/müük 41 680 0 0 41 680

Õiglase väärtuse muutus 111 344 0 0 111 344

Saldo 31.12.2016 1 658 396 0 0 1 658 396


26

Aruandeaastal ning võrreldaval perioodil ei olnud 1. ja 3. taseme vahelisi liikumisi.

Seisuga 31.12.2016 on 3. taseme varade väärtus 1 658 396 eurot (31.12.2015: 1 505 373 eurot) ehk 18.72% (31.12.2015:

20.22%) Fondi puhasväärtusest. Kui nende investeeringute väärtused muutuvad +/-10%, siis on mõju Fondi

puhasväärtusele +/- 165 840 eurot (31.12.2015: +/- 150 537 eurot).

Lisa 6 Fondi puhasväärtuse võrdlusaruanne

tegevuse algus: august 2001.a.

Fondi

puhasväärtus

Osaku

puhasväärtus

Fondi

puhasväärtus

Osaku

puhasväärtus

31.12.2001 117 127 0.65573 31.12.2009 2 257 774 1.05412

31.12.2002 175 246 0.57904 31.12.2010 3 317 911 1.24800

31.12.2003 375 594 0.65765 31.12.2011 3 712 785 1.11308

31.12.2004 554 512 0.72092 31.12.2012 4 540 359 1.27603

31.12.2005 914 392 0.97413 31.12.2013 5 726 875 1.37764

31.12.2006 1 334 338 1.09851 31.12.2014 6 255 831 1.39602

31.12.2007 1 772 870 1.19195 31.12.2015 7 446 657 1.51284

31.12.2008 1 288 357 0.77014 31.12.2016 8 860 820 1.60382

Käesolevas aruandes toodud NAV erinevus esialgsest avaldatud NAV-st on peamiselt seotud aruande koostamise

ajaks saadud täiendava informatsiooni arvesse võtmisega investeeringute hindamisel (vt ka Lisa 9

Bilansipäevajärgsed sündmused).

Lisa 7 Viitlaekumised

Viitlaekumistena on kajastatud laekumata dividendide nõuded summas 528 eurot. Seisuga 31.12.2015 oli laekumata

dividendide nõuded summas 27 451 eurot. Nõuded on aruande koostamise hetkeks laekunud.

Lisa 8 Seotud osapooled

Seotud osapoolteks käesoleva aruande mõistes loetakse fondivalitsejat AS LHV Varahaldus ning teisi fondivalitseja

poolt valitsetavaid investeerimis- ja pensionifonde ning fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid

ettevõtteid. LHV Täiendav Pensionifond maksab igakuiselt valitsemistasu fondivalitsejale. 2016. aastal moodustasid

tasud kokku 80 202 eurot, võlgnevus bilansipäeva seisuga on 7 313 eurot. 2015. aastal moodustasid tasud kokku 68

199 eurot, võlgnevus 31.12.2015 seisuga oli 6 174 eurot.

Osakute lunastustasu on makstud AS LHV Varahaldusele 2016. a jooksul 3 799 eurot, 2015. a jooksul 2 510 eurot.

Fondivalitseja poolt valitsetavate teiste fondidega tehtud tehingud on olnud turutingimustel ning vahendustasusid

nende tehingute eest ei ole võetud ega makstud.

2016. a ja 2015. a tehingutasud LHV Pangale on avalikustatud „Tehingu- ja vahendustasude aruandes“.


27

Lisa 9 Bilansipäevajärgsed sündmused

2016. a raamatupidamise aruande koostamisel on võetud arvesse turul aktiivselt mittekaubeldavate väärtpaberite

bilansipäevajärgselt saadud informatsiooni väärtuse hindamise osas 31.12.2016 seisuga. Kõrgem hind sai fondijuhile

teatavaks ja kaasati igapäevase Fondi osaku puhasväärtuse arvutusse EfTEN Kinnisvarafond puhul alates 12.01.2017,

East Capital Baltic Property Fund II puhul alates 16.01.2017 ning Birdeye Timber Fund puhul alates 23.01.2017. Sellest

tulenevalt erineb raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud Fondi osaku puhasväärtus 2.01.2017 avalikustatud

Fondi osaku puhasväärtusest järgnevalt:

Väärtpaber Kogus Turuväärtus Hind 31.12.2016

Hind 12/

16/23.01.2017 Mõju fondi NAV-le

EfTEN Kinnisvarafond 201 603 550 618 2.6427 2.7312 17 842

Birdeye Timber Fund 4 000 45 076 10.8093 11.269 1 839

East Capital Baltic Property Fund II 3 519 515 164 146.91 146.40 -1 795


28

Tehingu- ja vahendustasude aruanne

2016 Tehingute arv Tehingute maht Makstud tehingu- ja

vahendustasud Tasu % makstud tasudest

AS Swedbank 45 3 962 727 2 554 92.15%

AS SEB Pank 1 12 186 24 0.88%

AS LHV Pank 31 1 964 092 193 6.97%

Kokku 77 5 939 005 2 772 100.00%

Aruandeperioodil on makstud väärtpaberitehingu tasu summas 193 EUR AS-le LHV Pank.

2015 Tehingute arv Tehingute maht Makstud tehingu- ja

vahendustasud Tasu % makstud tasudest

AS Swedbank 40 1 142 386 1 887 81.68%

AS SEB Pank 9 331 326 271 11.74%

AS LHV Pank 10 936 244 152 6.57%

Kokku 59 2 409 956 2 310 100.00%

Aruandeperioodil on makstud väärtpaberitehingu tasu summas 152 EUR AS-le LHV Pank.


29

Fondi investeeringute aruanne seisuga 31.12.2016

(eurodes)

Emitent/väärtpaberi nimetus Reiting

Reitingu-

agentuur* Päritoluriik ISIN-kood

Nimi-

väärtus Valuuta Intress

Lõpp-

tähtaeg Kogus

Keskmine

soetushind

valuutas

Soetus-

maksu-

mus

kokku EUR

Ühiku

turuhind

31.12.2016

valuutas**

Turuväärtus

EUR

Osakaal

fondi

varade

puhas-

väär-

tusest

1. Väärtpaberid 5 312 412 6 324 661 71.38%

Võlakirjad 2 392 813 2 601 926 29.36%

BRF 2.75% 03/06/22 Ba1 Moody´s Brasiilia XS1242327168 1 000 EUR 2.75% 03.06.2022 145 934.47 135 497 1 038.40 150 568 1.70%

Bulgaria 2.95% 03/09/24 BB+ S&P Bulgaaria XS1083844503 1 000 EUR 2.95% 03.09.2024 306 1 028.34 314 672 1 102.62 337 401 3.81%

Elering 4.625% 12/07/18 A2 Moody´s Eesti XS0645947457 1 000 EUR 4.63% 12.07.2018 140 988.12 138 337 1 091.39 152 795 1.72%

Nelja Energia 02/06/21 NR - Eesti NO0010737174 1 EUR 6.50% 02.06.2021 200 000 1.00 200 000 1.01 201 947 2.28%

EDP Finance 4.125% 29/06/20 BB+ S&P Holland XS0223447227 1 000 EUR 4.13% 29.06.2020 63 717.75 45 218 1 130.41 71 216 0.80%

Bank Saint Petersburg 25/07/17 B2 Moody´s Iirimaa XS0312572984 1 000 USD 7.63% 25.07.2017 154 811.72 87 734 1 050.35 153 773 1.74%

Lithuania 2.1% 06/11/24 A- Fitch Leedu LT1000610014 100 EUR 2.10% 06.11.2024 2 496 106.79 266 557 110.17 274 976 3.10%

Lithuania 5.5% 17/05/22 A- Fitch Leedu LT0000610057 0.01 EUR 5.50% 17.05.2022 3 765 100 0.01 47 373 0.01 48 884 0.55%

Lithuania 3.375% 22/01/24 A3 Moody´s Leedu XS1020300288 1 000 EUR 3.38% 22.01.2024 24 1 118.25 26 838 1 231.22 29 549 0.33%

Lithuania 4.1% 28/02/23 A3 Moody´s Leedu LT0000610065 0.01 EUR 4.10% 28.02.2023 18 825 300 0.01 219 555 0.01 235 013 2.65%

Lithuania 7.375% 11/02/20 A3 Moody´s Leedu XS0485991417 1 000 USD 7.38% 11.02.2020 75 1 232.41 74 045 1 169.48 83 383 0.94%

Citadele banka 6.25% 06/12/2026 B1 Moody´s Läti LV0000802221 10 000 EUR 6.25% 06.12.2026 25 10 000.80 250 020 9 552.93 238 823 2.70%

Latvenergo 1.9% 10/06/22 Baa2 Moody´s Läti LV0000801777 1 000 EUR 1.90% 10.06.2022 50 998.97 49 949 1 047.12 52 356 0.59%


Latvia 1.375% 23/09/25 A3 Moody´s Läti XS1295778275 1 000 EUR 1.38% 23.09.2025 195 993.23 193 679 1 059.23 206 550 2.33%

PKO Bank 2.324% 23/01/19 A3 Moody´s Rootsi XS1019818787 1 000 EUR 2.32% 23.01.2019 106 1 007.23 106 766 1 053.28 111 648 1.26%

Romania 4.875% 07/11/19 Baa3 Moody´s Rumeenia XS0852474336 1 000 EUR 4.88% 07.11.2019 100 1 099.76 109 976 1 140.21 114 021 1.29%

Romania 2.875% 28/10/24 Baa3 Moody´s Rumeenia XS1129788524 1 000 EUR 2.88% 28.10.2024 30 992.30 29 769 1 065.04 31 951 0.36%

Nokia 6.75% 04/02/19 Ba1 Moody´s Soome XS0411735482 1 000 EUR 6.75% 04.02.2019 60 1 079.04 64 742 1 188.55 71 313 0.80%


30

Emitent/väärtpaberi nimetus Päritoluriik ISIN-kood

Nimi-

väärtus Valuuta Kogus

Keskmine

soetushind

valuutas

Soetus-

maksumus

kokku EUR

Ühiku turuhind

31.12.2016

valuutas Turuväärtus EUR

Osakaal fondi

varade puhas-

väärtusest

Aktsiad 1 215 808 1 376 111 15.53%

Arco Vara ¹ Eesti EE3100034653 0.70 EUR 4 933 0.85 4 207 1.24 6 117 0.07%

Ekspress Grupp Eesti EE3100016965 0.60 EUR 44 965 1.45 65 245 1.32 59 354 0.67%

Olympic Entertainment Group Eesti EE3100084021 - EUR 36 654 1.18 43 210 1.78 65 244 0.74%

PRFoods Eesti EE3100101031 0.20 EUR 53 195 0.94 49 917 0.37 19 523 0.22%

Tallink Grupp Eesti EE3100004466 0.54 EUR 231 335 0.63 146 640 0.91 211 209 2.38%

Tallinna Kaubamaja Eesti EE0000001105 0.40 EUR 26 350 5.21 137 175 8.23 216 861 2.45%

Seven and i Holdings Jaapan JP3422950000 - JPY 930 5 028.81 36 603 4 453.00 33 617 0.38%

Rakuten Inc Jaapan JP3967200001 - JPY 5 000 1 102.56 43 617 1 145.50 46 493 0.52%

Apranga Leedu LT0000102337 0.29 EUR 20 765 2.07 43 044 2.57 53 366 0.60%

Grigeo Grigiskes Leedu LT0000102030 0.29 EUR 21 900 0.63 13 730 1.13 24 747 0.28%

Linas Agro Leedu LT0000128092 0.29 EUR 89 731 0.58 52 396 0.64 57 248 0.65%

Siauliu Bankas Leedu LT0000102253 0.29 EUR 26 965 0.31 8 425 0.45 12 107 0.14%

Grindeks Läti LV0000100659 1.40 EUR 18 025 8.47 152 670 4.39 79 130 0.89%

Latvian Shipping Company Läti LV0000101103 1.40 EUR 200 300 0.59 117 321 0.47 94 141 1.06%

Olainfarm Läti LV0000100501 1.40 EUR 23 636 3.86 91 269 8.51 201 142 2.27%

Daimler ¹ Saksamaa DE0007100000 2.87 EUR 400 67.45 26 979 70.72 28 288 0.32%

Metsa Board ¹ Soome FI0009000665 1.70 EUR 4 763 5.16 24 583 6.80 32 365 0.37%

Technopolis Soome FI0009006886 - EUR 7 985 3.48 27 770 3.13 24 993 0.28%

Roche Holding Šveits CH0012032048 1.00 CHF 220 244.85 49 018 232.60 47 726 0.54%

Bank Saint Petersburg ¹ Venemaa RU0009100945 - RUB 60 097 59.10 81 989 67.00 62 440 0.70%

Emitent/väärtpaberi nimetus Fondivalitseja

Nimi-

väärtus Päritoluriik Valuuta Kogus

Keskmine

soetushind

valuutas

Soetus-

maksumus

EUR

Ühiku

turuhind

31.12.2016

valuutas

Turu-

väärtus

EUR

Osakaal

fondi varade

puhas-

väärtusest

Fondiosakud 1 703 791 2 346 624 26.48%

Kinnisvarafondid 770 236 1 110 858 12.54%

EfTEN Kinnisvarafond EfTEN Capital 0.60 Eesti EUR 201 603 1.49 300 236 2.73 550 618 6.21%

Birdeye Timber Fund Birdeye Capital 10.00 Eesti EUR 4 000 10.00 40 000 11.27 45 076 0.51%

East Capital Baltic Property Fund II East Capital Real Estate 100.00 Luksemburg EUR 3 519 122.20 430 000 146.40 515 164 5.81%


31


Nimi-


Keskmine

soetushind

valuutas

Soetus-

maksumus

EUR

Ühiku

turuhind

31.12.2016

valuutas

Turu-

väärtus

EUR

Osakaal

fondi varade

puhas-

väärtusest

Aktsiafondid 920 055 1 215 883 13.72%

Lithuania SME Fund KÜB BaltCap 1.00 Leedu EUR 35 317 1.00 35 315 2.70 95 314 1.08%

BaltCap Private Equity Fund II SCSp BaltCap 1.00 Luksemburg EUR 78 600 1.00 78 600 1.11 87 093 0.98%

Invesco Asia Infrastructure Fund Invesco Management - Luksemburg EUR 2 005 12.22 24 500 11.27 22 596 0.26%

KJK Fund II Sicav-SIF Balkan KJK Management 1 000.00 Luksemburg EUR 89 951.69 85 072 1 844.07 164 843 1.86%


SEF-LHV Persian Gulf Fund Swedbank Management Company S.A. - Luksemburg EUR 1 629 6.02 9 801 11.35 18 492 0.21%

JF China A JPMorgan Asset Management Europe - Luksemburg USD 462 59.92 19 583 42.40 18 624 0.21%

Pictet Water P Cap Pictet Funds Europe - Luksemburg EUR 337 154.45 52 110 274.80 92 715 1.05%

BaltCap Latvia Venture3 Capital Fund K.S. BaltCap 1.00 Läti EUR 36 337 1.00 36 337 1.00 36 381 0.41%

Fondul Proprietatea Templeton Asset Management 0.85 Rumeenia RON 178 000 0.61 25 976 0.80 31 151 0.35%

iShares STOXX Europe 600 Health Care Blackrock Asset Management Deutschland - Saksamaa EUR 2 800 75.36 222 611 70.88 198 461 2.24%

WisdomTree Japan Hedged Equity Fund WisdomTree Investments - USA USD 5 480 42.73 210 750 49.54 258 085 2.91%

Aberdeen Latin American Equity Fund Aberdeen Asset Management Investment - USA USD 1 500 31.02 34 459 19.79 28 221 0.32%

Võlakirjafondid 13 500 19 883 0.22%

JPMF Global Convertible Bond Fund JPMorgan Asset Management Europe - Luksemburg EUR 1 705 7.92 13 500 11.66 19 883 0.22%

Krediidiasutuse nimi Hoiuse liik Päritoluriik Reiting Reitinguagentuur

Alusvara

nimetus

Algus-

kuupäev

Lõpp-

tähtaeg

Hoiustatud

summa Intress

Turu-

väärtus

EUR

Osakaal fondi

varade puhas-

väärtusest

2. Hoiused 2 544 010 28.71%

Arvelduskontod

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service CHF 1 158 1 080 0.01%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service EUR 454 444 0.01% 454 444 5.13%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service JPY 72 161 586 0.01%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service RON 17 800 3 918 0.04%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service RUB 156 823 2 432 0.03%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service USD 631 485 600 329 6.78%

Tähtajalised hoiused

Citadele Banka Eesti filiaal Tähtajaline hoius Läti B1 Moody´s EUR 19.12.2016 18.12.2017 259 723 0.67% 259 781 2.93%

Nordea Tähtajaline hoius Rootsi Aa3 Moody´s EUR 19.12.2016 18.12.2017 789 989 0.16% 790 031 8.92%

Šiauliu Bankas Tähtajaline hoius Leedu Ba1 Moody´s EUR 30.12.2016 27.12.2017 431 403 0.50% 431 409 4.87%


32

Emitent/väärtpaberi nimetus Liik Väljaandja Reiting Reitinguagentuur

Alusvara

nimetus Lõpptähtaeg Turuväärtus EUR

Osakaal fondi

varade puhas-

väärtusest

3. Muud varad 528 0.01%

Laekumata dividendid 528 0.01%

VARAD KOKKU 8 869 199 100.09%

Fondi kohustused - 8 379 - 0.09%

FONDI VARADE PUHASVÄÄRTUS 8 860 820 100.00%

* Lühendatud reitinguagentuuride täisnimed on Moody´s Investor Service, Standard&Poor´s Corporation ja Fitch IBCA.

** Ühiku turuhind valuutas sisaldab selleks kuupäevaks kogunenud intressi.

¹ Investeering, mille väärtus on võrreldes eelneva perioodiga oluliselt (üle 10%) muutunud


33

Fondi investeeringute aruanne seisuga 31.12.2015

(eurodes)

Emitent/väärtpaberi nimetus Reiting

Reitingu-

agentuur* Päritoluriik ISIN-kood

Nimi-

väärtus Valuuta Intress

Lõpp-

tähtaeg Kogus

Keskmine

soetushind

valuutas

Soetus-

maksu-

mus

kokku EUR

Ühiku

turuhind

31.12.2015

valuutas**

Turuväärtus

EUR

Osakaal

fondi

varade

puhas-

väär-

tusest

1. Väärtpaberid 5 716 040 6 583 651 88.41%

Võlakirjad 2 885 668 3 186 735 42.79%

BRF 2.75% 03/06/22 Baa2 Moody´s Brasiilia XS1242327168 1 000 EUR 2.75% 03.06.2022 145 934.47 135 497 928.35 134 611 1.81%

Bulgaria 2.95% 03/09/24 BB+ S&P Bulgaaria XS1083844503 1 000 EUR 2.95% 03.09.2024 306 1 028.34 314 672 1 044.59 319 645 4.29%

Elering 4.625% 12/07/18 A2 Moody´s Eesti XS0645947457 1 000 EUR 4.63% 12.07.2018 140 988.12 138 337 1 127.24 157 813 2.12%

Nelja Energia 02/06/21 NR - Eesti NO0010737174 1 EUR 6.46% 02.06.2021 200 000 1.00 200 000 1.01 201 040 2.70%

EDP Finance 4.125% 29/06/20 BB+ S&P Holland XS0223447227 1 000 EUR 4.13% 29.06.2020 63 717.75 45 218 1 108.35 69 826 0.94%

Bank Saint Petersburg 25/07/17 B2 Moody´s Iirimaa XS0312572984 1 000 USD 7.63% 25.07.2017 154 811.72 87 734 992.85 140 778 1.89%

Buoni Poliennali 3.75% 01/08/21 Baa2 Moody´s Itaalia IT0004009673 1 000 EUR 3.75% 01.08.2021 143 794.55 113 621 1 175.49 168 095 2.26%


Lithuania 4.85% 07/02/18 A3 Moody´s Leedu XS0327304001 1 000 EUR 4.85% 07.02.2018 32 831.61 26 612 1 144.95 36 638 0.49%


Lithuania 3.375% 22/01/24 A3 Moody´s Leedu XS1020300288 1 000 EUR 3.38% 22.01.2024 44 1 004.09 44 180 1 225.72 53 931 0.72%


Lithuania 2.125% 29/10/26 A3 Moody´s Leedu XS1130139667 1 000 EUR 2.13% 29.10.2026 100 979.77 97 977 1 093.66 109 366 1.47%

Lithuania 7.375% 11/02/20 A3 Moody´s Leedu XS0485991417 1 000 USD 7.38% 11.02.2020 75 1 232.41 74 045 1 209.98 83 554 1.12%

Latvenergo 1.9% 10/06/22 Baa2 Moody´s Läti LV0000801777 1 000 EUR 1.90% 10.06.2022 50 998.97 49 949 998.59 49 930 0.67%


Latvia 2.625% 21/01/21 A3 Moody´s Läti XS1017763100 1 000 EUR 2.63% 21.01.2021 320 1 001.64 320 524 1 132.24 362 317 4.87%

Latvia 1.375% 23/09/25 A3 Moody´s Läti XS1295778275 1 000 EUR 1.38% 23.09.2025 300 993.23 297 968 1 024.72 307 416 4.13%

PKO Bank 2.324% 23/01/19 BBB+ S&P Rootsi XS1019818787 1 000 EUR 2.32% 23.01.2019 106 1 007.23 106 766 1 050.78 111 382 1.50%

Romania 4.875% 07/11/19 Baa3 Moody´s Rumeenia XS0852474336 1 000 EUR 4.88% 07.11.2019 100 1 099.76 109 976 1 159.19 115 919 1.56%

Romania 2.875% 28/10/24 Baa3 Moody´s Rumeenia XS1129788524 1 000 EUR 2.88% 28.10.2024 30 992.30 29 769 1 037.03 31 111 0.42%

Telekom Slovenije 4.875% 21/12/16 Ba2 Moody´s Sloveenia XS0473928371 1 000 EUR 4.88% 21.12.2016 60 999.42 59 965 1 027.33 61 640 0.83%

Nokia 6.75% 04/02/19 Ba2 Moody´s Soome XS0411735482 1 000 EUR 6.75% 04.02.2019 60 1 079.04 64 742 1 223.03 73 382 0.99%

Goldman Sachs 30/01/17 BBB+ S&P USA XS0284728465 50 000 EUR 0.28% 30.01.2017 2 41 970.73 83 941 50 024.37 100 049 1.34%


34

Emitent/väärtpaberi nimetus Päritoluriik ISIN-kood

Nimi-

väärtus Valuuta Kogus

Keskmine

soetushind

valuutas

Soetus-

maksumus

kokku EUR

Ühiku turuhind

31.12.2015

valuutas Turuväärtus EUR

Osakaal fondi

varade puhas-

väärtusest

Aktsiad 1 107 035 1 152 467 15.48%

Arco Vara Eesti EE3100034653 0.70 EUR 4 933 0.85 4 207 1.15 5 673 0.08%

Ekspress Grupp Eesti EE3100016965 0.64 EUR 44 965 1.45 65 245 1.35 60 703 0.82%

Olympic Entertainment Group Eesti EE3100084021 0.64 EUR 36 654 1.18 43 210 1.79 65 611 0.88%

PRFoods Eesti EE3100101031 0.20 EUR 87 295 0.92 80 436 0.39 34 045 0.46%

Tallink Grupp Eesti EE3100004466 0.64 EUR 231 335 0.63 146 640 0.86 198 254 2.66%

Tallinna Kaubamaja Eesti EE0000001105 0.40 EUR 26 350 5.21 137 175 6.74 177 599 2.38%

Apranga Leedu LT0000102337 0.29 EUR 20 765 2.07 43 044 2.58 53 574 0.72%

Grigeo Grigiskes Leedu LT0000102030 0.29 EUR 24 000 0.62 14 801 1.10 26 400 0.35%

Linas Agro Leedu LT0000128092 0.29 EUR 89 731 0.58 52 396 0.66 59 222 0.80%

Grindeks Läti LV0000100659 1.40 EUR 18 425 8.47 156 058 5.20 95 810 1.29%

Latvian Shipping Company ¹ Läti LV0000101103 1.40 EUR 200 300 0.59 117 321 0.44 87 731 1.18%

Olainfarm Läti LV0000100501 1.40 EUR 23 636 3.86 91 269 7.11 168 052 2.26%

Daimler Saksamaa DE0007100000 2.87 EUR 400 67.45 26 979 77.58 31 032 0.42%

Metsa Board Soome FI0009000665 1.70 EUR 4 763 5.16 24 583 6.86 32 674 0.44%

Technopolis Soome FI0009006886 - EUR 6 185 3.51 21 681 3.73 23 070 0.31%

Bank Saint Petersburg Venemaa RU0009100945 - RUB 60 097 59.10 81 989 43.55 33 017 0.44%


Nimi-


Keskmine

soetushind

valuutas

Soetus-

maksumus

EUR

Ühiku

turuhind

31.12.2015

valuutas

Turu-

väärtus

EUR

Osakaal

fondi varade

puhas-

väärtusest

Fondiosakud 1 723 337 2 244 449 30.14%

Kinnisvarafondid 770 236 1 027 472 13.80%

EfTEN Kinnisvarafond EfTEN Capital 0.60 Eesti EUR 201 603 1.49 300 236 2.48 500 782 6.72%

Birdeye Timber Fund Birdeye Capital 10.00 Eesti EUR 4 000 10.00 40 000 10.81 43 231 0.58%

East Capital Baltic Property Fund II East Capital Real Estate 100.00 Luksemburg EUR 3 519 122.20 430 000 137.39 483 459 6.49%


35


Nimi-


Keskmine

soetushind

valuutas

Soetus-

maksumus

EUR

Ühiku

turuhind

31.12.2015

valuutas

Turu-

väärtus

EUR

Osakaal

fondi varade

puhas-

väärtusest

Aktsiafondid 939 602 1 196 944 16.07%

Lithuania SME Fund KÜB BaltCap 1.00 Leedu EUR 45 756 1.00 45 754 2.29 104 558 1.40%

DB X-Trackers MSCI Europe Small Cap DB Platinum Advisors - Luksemburg EUR 5 000 32.92 164 582 36.72 183 600 2.47%

SEF-LHV Persian Gulf Fund Swedbank Management Company S.A. - Luksemburg EUR 1 629 6.02 9 801 11.46 18 667 0.25%

BaltCap Private Equity Fund II SCSp BaltCap 1.00 Luksemburg EUR 38 168 1.00 38 168 1.21 46 187 0.62%

Invesco Asia Infrastructure Fund Invesco Management - Luksemburg EUR 2 005 12.22 24 500 11.37 22 797 0.31%



JF China A JPMorgan Asset Management Europe - Luksemburg USD 455 60.89 19 583 45.19 18 918 0.25%

Pictet Water P Cap Pictet Funds Europe - Luksemburg EUR 337 154.45 52 110 251.98 85 016 1.14%

BaltCap Latvia Venture3 Capital Fund K.S. BaltCap 1.00 Läti EUR 34 400 1.00 34 400 1.09 37 340 0.50%

Fondul Proprietatea Templeton Asset Management 0.90 Rumeenia RON 178 000 0.61 25 976 0.81 31 856 0.43%

iShares DAX EX Blackrock Asset Management Deutschland - Saksamaa EUR 1 300 83.49 108 537 95.08 123 604 1.66%

iShares STOXX Europe 600 Health Care STOXX - Saksamaa EUR 1 800 75.74 136 328 80.20 144 358 1.94%

WisdomTree Japan Hedged Equity Fund WisdomTree Investments - USA USD 1 500 48.68 65 230 50.08 69 165 0.93%

Aberdeen Latin American Equity Fund Aberdeen Asset Management Investment - USA USD 1 500 31.02 34 459 15.25 21 062 0.28%

Võlakirjafondid 13 500 20 033 0.27%

JPMF Global Convertible Bond Fund JPMorgan Asset Management Europe - Luksemburg EUR 1 666 8.00 13 500 11.87 20 033 0.27%

Krediidiasutuse nimi Hoiuse liik Päritoluriik Reiting Reitinguagentuur

Alusvara

nimetus

Algus-

kuupäev

Lõpp-

tähtaeg

Hoiustatud

summa Intress

Turu-

väärtus

EUR

Osakaal fondi

varade puhas-

väärtusest

2. Hoiused 842 628 11.32%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service EUR 804 343 0.0001% 804 343 10.80%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service GBP 0 0 0.00%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service JPY 2 330 373 17 827 0.24%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service RON 8 900 1 966 0.03%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service RUB 103 187 1 302 0.02%

Swedbank Nõudmiseni hoius Eesti Aa3 Moody's Investor Service USD 18 671 17 190 0.23%


36

Emitent/väärtpaberi nimetus Liik Väljaandja Reiting Reitinguagentuur

Alusvara

nimetus Lõpptähtaeg Turuväärtus EUR

Osakaal fondi

varade puhas-

väärtusest

3. Muud varad 27 451 0.37%

Laekumata dividendid 27 451 0.37%

VARAD KOKKU 7 453 730 100.09%

Fondi kohustused - 7 073 - 0.09%

FONDI VARADE PUHASVÄÄRTUS 7 446 657 100.00%

* Lühendatud reitinguagentuuride täisnimed on Moody´s Investor Service, Standard&Poor´s Corporation ja Fitch IBCA.

** Ühiku turuhind valuutas sisaldab selleks kuupäevaks kogunenud intressi.

¹ Investeering, mille väärtus on võrreldes eelneva perioodiga oluliselt (üle 10%) muutunud

AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

LHV Täiendava Pensionifondi osakuomanikele

Meie arvamus

Meie arvates kajastab aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i LHV Varahaldus (Fondivalitseja)poolt valitsetava LHV Täiendava Pensionifondi (Fond) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2016 ningsellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas investeerimisfondideseadusega.

Meie poolt auditeeritud Fondi aastaaruanne sisaldab: raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab:

- bilanssi seisuga 31. detsember 2016;- tulude ja kulude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;- Fondi puhasväärtuse muutumise aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;- rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja- raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja

muud selgitavat infot; tehingu- ja vahendustasude aruannet; ning investeeringute aruannet.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavaltnendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses Fondiaastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Oleme Fondivalitsejast ja Fondist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste ArvestusekspertideEetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBAkoodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muudeetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduseeetikanõuetele.

2 (3)

Muu informatsioon

Fondivalitseja juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub Fondi majandusaasta aruandes lisaksFondi aastaaruandele ja meie audiitori aruandele.

Meie arvamus Fondi aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsioonikohta kindlustandvat arvamust.

Fondi aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda sedatehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi Fondi aastaaruandega või meie poolt auditikäigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud tööpõhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info omaaruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Fondivalitseja juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Fondi valitsemine, kohustused seosesFondi aastaaruandega

Fondivalitseja juhatus vastutab Fondi aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlasinvesteerimisfondide seadusega ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu Fondivalitsejajuhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta Fondiaastaaruande koostamist.

Fondi aastaaruande koostamisel on Fondivalitseja juhatus kohustatud hindama Fondi jätkusuutlikkust,avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuseprintsiipi, välja arvatud juhul, kui Fondivalitseja juhatus kavatseb Fondi likvideerida või tegevuse lõpetadavõi tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Fondi finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamiseeest.

Audiitori kohustused seoses Fondi aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas Fondi aastaaruanne tervikuna on pettusest võiveast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust.Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud auditgarantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veastja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutadakasutajate poolt Fondi aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealaseskeptitsismi. Samuti me:

tuvastame ja hindame riske, et Fondi aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusestvõi veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisavaja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva oluliseväärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettusvõib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist võisisekontrollisüsteemi eiramist;

3 (3)

omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundadaauditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Fondisisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning Fondivalitseja juhatuse poolt tehtudraamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

otsustame, kas Fondivalitseja juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ningkas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi,mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Fondi jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteeriboluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on sellekohta avalikustatud Fondi aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerimaoma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud audititõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Fondi tegevusejätkumise lõppemist;

hindame Fondi aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatudinformatsiooni, ning seda, kas Fondi aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millegasaavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Fondi valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse jaajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud olulistesisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

AS PricewaterhouseCoopers

Ago Vilu Verner UiboVandeaudiitor, litsents nr 325 Vandeaudiitor, litsents nr 568

31. märts 2017

LHV Täiendav Pensionifond · LHV Täiendav Pensionifond Aastaaruanne 2016 2 LHV Täiendav...

Documents

Transcript of LHV Täiendav Pensionifond · LHV Täiendav Pensionifond Aastaaruanne 2016 2 LHV Täiendav...