KülakiriL I I K U M I S E K O D U K A N T A J A K I R I

Detsember 2012

Kodukandi 15. sünnipäev • Tule maale. Mine linna • Mis nägu on Kodukant?

Tavalise inimese võim • Külade koostöö • Mõtteid konverentsilt • Parimate tunnustamine

Liikumise Kodukant 15. aasta konverents toimus projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2

Sisukord 4 Tule maale. Mine linna.

6 Mis nägu on Kodukant?

8 Tavalise inimese võim

10 Külade koostöö

12 Kodukant rahvusvahelisest vaatest

13 Mõtteid konverentsilt

14 Tunnustamine

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor.Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618.

MTÜ Eesti Külaliikumine KodukantAadress: Sirge 2, Tallinn 10618, EestiToimetus: Kaie Toobal, Eha Paas, Heleriin Jõesalu, Külli VollmerKorrektuur: Lea Arme Fotod: Vikror Rõbtšenko, Aare Hindremäe, Liikumine Kodukant arhiiv, erakogudKujundus: Sven PuuseppTrükk: Paar OÜTiraaž: 2500, ilmub 5 korda aastas

Fotomeenutusi Kodu-kandi 15. aastapäeva koverentsilt

3

Kodukandi 15. aastapäeva mõlgutusedKodukant tuleb sõnast koda (koonusekujuline elamu). Kesksel kohal on kojas kodukolle, mida hoiab põlevana koja kuju, tekitades tõmmet alt ülespoole. Eesti traditsiooni kohaselt seos-tatakse tuult ja tõmmet Vaimuga. Sellepärast sümboliseerib Kodukant kodusid, mida seob üksteisega ühine Vaim. Eesti Külaliikumise Ko-dukant puhul võrdleme Vaimu sädeinimestega – kohalike vabatahtlikega. Üks osa Kodukandi ülesandest on hoida tuld põlevana ja maaelu Vaim virgena.

Liikumisel Kodukant on läbi viieteistkümne aasta olnud kolm eesmärki: kohaliku omaalga-tuse toetamine, väikeettevõtluse soodustami-ne ja koostöövõrgustike loomine. Kodukandi lii-kumises on algusest peale võtmerolli kandnud kohalikud inimesed, kes kõige paremini teavad ja tunnevad oma kodukandi vajadusi. Lisaks kohalikule tegutsemisele oleme üha enam ha-kanud kaasa rääkima ka suuremates otsusta-misprotsessides, nii kohaliku omavalitsuse kui ka riiklikul tasandil

Mis teeb uhkeks?Liikumine Kodukant on uhke, et koondab järg-misel aastal kümnendat korda maakondade külade esindajad ja koostööpartnerid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemadel. Eesti Külade Maapäeva kandvaks ideeks on anda külaliikumisele järgmise kahe aasta tege-vuste suunised ning seekord saame kokku Saa-remaal ja teemaks „Aastaring külas“.

Liikumine Kodukant on uhke, et Eestimaal on jõudsalt kasvanud tegusate külade ja selt-side arv, kes räägivad kaasa kohalikus arengus, toovad oma piirkonda lisaressursse, pakuvad maainimesele eneseteostuse võimalusi.

Liikumine Kodukant on uhke, et terves Ees-tis on oluliselt kasvanud aktiviseerunud külade ja südamega küla arengut toetada soovivate valdade arv.

Millised tegemised ootavad ees?Kodukandil seisavad ees järgmised suunasead-mised. Kokkuleppeid uuteks arengusuunda-deks ootab strateegia ja liikmeskond. Kuidas püsida heas toonuses perioodil 2014–2020? See on meie võtmeküsimus.

Mida silmas pidada edasiliikumisel?Minu esimene soovitus on keskendume olulis-tetele eesmärkidele ja loobume kogu maailma parandamisest. Liigselt rabeledes raiskame as-jata jõuvarusid ja eesmärgini jõudmine muutub vaevaliseks. Teine soovitus: julgegem õppida ja muutuda.

Oma 15. aastapäeva konverentsil „Ühtetule-mine“ tõdesime järjekordselt, et külaliikumine ei oleks võimalik, kui poleks inimesi küladest, kes tõeliselt hoolivad oma kodukandi käekäi-gust. Kõige suurem tänu Kodukandi olemasolu ja arengu eest kuulub eelkõige innustunud küla-inimestele üle kogu Eestimaa.

Sügava kummarduse ja tänutundegaKaie Toobal

Liikumise Kodukant tegevjuht

Kaie Kodukandi juubelikonverentsil

4

Indrek MaripuuNeitsijärve Loovusaida eestvedaja

www.ait.maripuu.eu

„Jüri Mõis kunagi kirjutas – ta on selline lapse-meelne inimene –, et mis inimene tahaks ela-da Põlvamaal. Mina mõtlesin, et tont võtku, ma mujal ei tahagi Eestis elada.“ rääkis Jaan Ka-plinski Maalehele antud intervjuus selle aasta juunis. See mõte on mulle meenunud, kui olen meedia vahendusel jälginud sellel aastal jutuks olnud algatusi – olgu siis tegemist Tiit Niilo

poolt veetava projektiga Misso vallas, alles hoogu koguva „Tule maale“ algatuse või teis-te samalaadsetega, mis on võib-olla grammike vähem tähelepanu saanud.

Paar aastat tagasi linnast maale koli-nud inimesena olen veendunud, et tege-mist on põhimõtteliselt vahvate ettevõt-mistega, mis tasakaalustavad üldlevinud

Tule maale. Mine linna.

Ma ei tea, kas uued algatused toovad maale inimesi juurde, aga igal juhul on need muutnud maaelu teema aktuaalseks ja käivitanud arutelu.

5

stereotüüpe maaelust. Ma ei tea, kas need algatused maale inimesi juurde toovad, aga igal juhul on need muutnud teema aktuaalseks ja käivitanud arutelu.

Samas ei saa ma lahti mõttest, et siin on ka ohud peidus – külaelu valimatu kiitmine ja kõi-kide maale kutsumine on avalõigus tsiteeritud jürimõisaliku maailmapildi skaala teine ots. Aga ega see valimatu maale kutsumine vist kam-paaniate algatajate eesmärk olegi?

Pole ju maaelu kunagi igale inimesele sobi-nud ega sobi ka tulevikus. Ei sobinud põldude ja lehmade maaelu, ei sobi ka tänane maaelu. Pole uudis, et majanduses üldiselt suureneb n-ö ajudel põhineva töö osakaal ja väheneb raual ehk seadmetel põhineva töö osakaal. Seepärast usun, et maalt linna ja linnast maale kolimisi peaks vaatama laiemas kontekstis ning eristama eilset ja tänast maaelu. Sest see muu-datus majanduses muudab ka elu võimalikkust maal.

Kes saab maal hakkama?Maal saab täna lisaks põllumehele oma elu-ga hakkama ametnik ja ettevõtja. Esimeste all pean silmas inimesi, kes on kas riigi või omava-litsuse palgal, ja teise all algatusvõimelisi inime-si. Muid võimalusi ju ei ole – suurfirmade, olgu see siis näiteks energia- või telekomifirma, või mõni suurtootja poolt loodud töökohti on maal ja provintsilinnas kaduvvähe. Algatusvõimeline inimene seejuures ei tähenda siin kontekstis ainult äriomanikku – ta võib tegutseda ka kol-mandas sektoris või olla väikefirmas palgal – ka seal eelistatakse ja vajatakse isemõtlevaid ja initsiatiivikaid inimesi. Kes nendesse kategoo-riatesse ei mahu, ongi raskustes.

Sellest tulenevalt ei jaga ma vaadet või hir-mu, et elu maal jääb seisma, sest inimesed lä-hevad ära. Ma ei eita fakti, et elanike arv maal väheneb, aga minu arvates on see osa just sel-lest suuremast protsessist. Trend ei ole, et ini-mesed lähevad ära, vaid et kompetentsid vahe-tuvad. Elu maal on muutunud – täna on maal elamiseks vaja teistsuguseid oskusi ja hoiakuid, kui veel mõned aastakümned tagasi. Sellel on vähe pistmist sellega, mis erakonnad meid va-litsevad või kas keegi lasi põllumajanduse põh-ja. See on seotud sellega, et terves meie kul-tuuriruumis väheneb nii põllumajanduses kui tootval tööl elatist teenivate inimeste osakaal. Oleks imelik, kui see maaelu ei mõjutaks. Ja ärgem unustagem, et ajast aega on inimesed läinud linna, vabrikusse tööle – nii oli see esime-se vabariigi ajal ja nii on see täna. Ainult selle vahega, et tänane „vabrik“ võib tähendada nii sõna otseses mõttes vabrikut kui ka Soomes ehitamist või kontoris arvuti taga suhteliselt

rutiinse töö tegemist. Need on tööd, kus öel-dakse, mis töölõik peab õhtuks valmis olema, ja töötegija ülesanne ongi see valmis teha. Olulist erinevust ei ole, kas see on suur sein, mis tuleb kipsplaadiga katta, jublakas, mis tuleb valmis treida, või järjekordne europrojekt, mis tuleb taotlusvooru sulgemise ajaks valmis kirjutada.

Nendest ühegi ameti pidaja pole priileiva-sööja või teistest kehvem – kõik on tänase ühis-konna toimimiseks vajalikud ametid, lihtsalt oma iseloomult on osa nendest linnades ega tule kunagi enam maale tagasi. Ja üritada seda protsessi muuta, oleme ette kaotanud.

Maaelu maine ja levinud stereotüübidMuidugi ei tule linnast maale inimesed samal põhjusel – kompetentside müümine –, miks lii-gutakse vastassuunas. Maale tulevad need, kes väärtustavad seda, mis maaelul on pakkuda, ning kellel on olemas kompetentsid, mis või-maldavad neil oma tööelu nii korraldada. Täna-ne külaelu on segu elustiilist ja väärtushinnan-gutest.

Usun, et need maaelu propageerivad pro-jektid on vajalikud just selleks, et näidata Ees-ti maaelu teist poolt. Mitte „teist Eestit“, kui selline üldse peaks olemas olema, vaid seda, kus hakkajad noored inimesed kolivad linnast maale ja teevad seal fantastilisi asju ja ELAVAD. Elavad kohati palju rohkem, kui linna jäänud semud. Vaadake kas või, mida tehakse Sänna Kultuurimõisas.

Ja just seda, väljundit otsivat elustiili ja väär-tushinnangut tuleb kampaania korraldajatel lin-nast otsida. See aga eeldab, et täna maal elaja hakkab ise neid asju väärtustama, nendesse uskuma ja võtab uued aktiivsed inimesed ko-gukonda vastu. Maaelu maine ja üldlevinud ste-reotüübid hakkavad pihta just sellest, kuidas me ise elu maal tajume, kuidas me sellest rää-gime ning kui avatud oleme. Seni, kuni me ise räägime, et kõik tegijad on läinud Soome ehi-tama, levib ka arusaam, et vähesed allesjäänud mehed on külapoe taga kanget õlut joomas. Ei ole mõtet taga nutta neid, kes läksid ehitama, loodetavasti on nad leidnud selle, mida on otsi-nud – endale sobiva töö- ja elukorralduse.

Maale jääja ja siia tulija hoiak peab olema „kuidas saab“, mitte „miks ei saa“ või „kes on süüdi“ – see ongi ettevõtjalik hoiak, aktiivse inimese hoiak. Tegelikult on see positiivne el-lusuhtumine, mis on oma eluga rahul olemise eeldus ka linnas, seal on lihtsalt inimeste arv suurem ja need, keda me maaelu kontekstis liigitame kaupluse taga olijateks, kaovad suu-re inimhulga sisse ära. See on tänane Eesti elu oma kirevuses.

6

Mis nägu on Kodukant? Siim Valmar Kiisler

Regionaalminister

Kui küsida, mida on Kodukant saavutanud meie ühiskonnas oma 15 tegutsemisaasta jooksul, võib vastusele läheneda mitme nurga alt. Töö, mida külaliikumine on teinud meie maaelu arendamiseks, see omamoodi regionaalpoliitika külade aktiviseerimisel, on olnud teedrajav. Aga lisaks on Kodukant olnud omamoodi ajast ees ja heaks eeskujuks kogu meie vabakonna arenguteel.

7

Inimesed saavad aru, millega Kodukant tege- leb – keegi ei küsi, miks teid vaja on, miks te üldse olemas olete. Kõik teavad seda, sest külaliikumisel on selge nägu, mida inimesed mõistavad. Kodukant seisab inimestele süda-melähedaste konservatiivsete väärtuste eest. Traditsioonid, eestlus, kodu ja perekond. Sellis-te väärtuste eest seisjaid ei ole tänases kohati pöörases maailmas just liiga palju. Konserva-tiivse ilmavaate esindajana on mul väga hea meel, et Kodukant on seda teinud ja neid põ-himõtteid meie ühiskonnas hoidnud, kaitsnud ja kandnud.

Kui võrrelda nüüd eelmises lõigus maalitud pilti kodanikuühiskonnaga laiemalt, siis julgen öelda, et Kodukant on sellest ajas ja sisus isegi ees olnud. Kodanikuühiskonnast ja vabakon-nast on meil räägitud juba pikka aega, kuid sel-le nägu on olnud hägus. Alles viimastel aastatel on see tugevalt selginenud, näojooned on välja joonistunud ning inimesed mõistavad – ahhaa, sellest räägitaksegi.

Kui ma vaatan, kuidas tänane vabakond, võrreldes näiteks viie või veelgi enam kümne aasta taguse ajaga, suudab oma ideid avalik-kusele välja käia ja neid ka esindada, siis tun-ne on ühene – see on võimas. Samas on vaba-kond muutunud ka väga mobiilseks nii vormilt kui sisult ning kohati tundub, nagu oleks tegu kaasaegse tarbimisühiskonna analoogiga. Täna shoppan siin, homme ostlen seal, üks päev tu-len jõuliselt ühe ja järgmine päev järgmise akt-siooni taha – ühesõnaga vaatan, mis on atrak-tiivne ja kasulik. Sellega võrreldes on Kodukant jäänud väga selgelt oma juurte juurde ning aja-nud peremehetundega oma sirget joont.

Lihtne on öelda, et tehtagu korda, palju ras-kem on võtta ja minna ja teha ise korda. Seda tehakse, kuid ainult siis, kui on olemas omani-kutunne, peremehetunne selle kõige paremas tähenduses.

Sama lugu on ka osalemise ja kaasamisega. Kerge on öelda, et mind ei kaasata, või lihtsalt oodata, et keegi tuleks ja kaasaks. Ses mõttes on mulle Kodukandi liikumine väga sümpaatne – siin tehakse oma asja täie innuga ning alles siis vaadatakse, kas üldse on vaja või tahtmist ke-dagi kaasata, olgu selleks siis omavalitsused või riigiasutused.

Kodukandi tugevus põhineb küladel ja kü-laseltsidel. Aga külavanema roll on seadusega täna määratlemata, sest te ise olete seda soovi-nud. Külavanemad mõistavad, et seadus annab õiguse, aga õigusega kaasnevad alati ka ko-hustused ja seni on vabadust neist seaduslikest

õigustest ja vastutusest kõrgemalt hinnatud. Samas on huvitav jälgida, kuidas Kodukant kü-lavanema rolli ka edaspidi suhtub ning kuidas see roll aja jooksul sisustatakse.

Aga vaatamata seadusliku regulatsiooni puudumisele, on muljetavaldav, kuidas küla-vanemast on tänases ühiskonnas kujunenud juba väga tugev tegija. Tal on inimeste austus ning nüüd on meie asi üheskoos mõelda, kui-das seda tugevat jõudu saaks veelgi paremini realiseerida. Üheks võtmekohaks on kindlasti ka meie omavalitsused, mis täna on sageli nii tillukesed, et vallavanem kipub täitma külava-nema rolli. Suuremad omavalitsused annavad ka külaliikumisele rohkem hapnikku ja ruumi tegutsemiseks ning iseseisvaks otsustamiseks, oma asja ajamiseks.

Vabakonna arengusuundKui nüüd tulla veel kord tagasi vabakonna kui sellise olemuse juurde, siis selle eestkõnelejad positsioneerivad ennast sageli rohujuure tasan-dile ja sõnumeid saadetakse sinna „üles“, va-litsejatele ja võimule. Aga vahel mulle tundub, et suur osa neist eestkõnelejaist on ise ka juba seal „üleval“. Kuigi mõelda armastatakse en-nast ikka pigem sinna rohujuurte vahele…

See teeb mind vabakonna arengu eest vas-tutava ministrina vahel üsna murelikuks. Kas vabakonna eestkõnelejate teemad ja ka esin-datus ei muutu liiga elitaarseks ja lõhe esin-dajate ja esindatavate vahel ei lähe liiga suu-reks? Räägitakse väga keerulistest asjadest, maailma tipptasemel, aga ma ei ole kindel, kui palju tunnevad sellega seost kõik need n-ö tavainimesed, kellena end näidata tahetakse. Kuigi traditsioonilise esindaja-esindatava telje olemasolu üle vabakonnas võib muidugi suisa eraldi arutleda.

Selles osas on Kodukant kindlasti väga hea näide – kaasarääkimine toimub vaieldamatul tipptasemel, isegi maailmatasemel, suheldak-se vabalt ükskõik kellega sealt „ülevalt“. Ja samal ajal kaasatakse väga eeskujulikult iga inimest külaseltside tasemel. Ei ole sellist re-benemist, kaasamine toimub nii ühes kui tei-ses suunas.

Kodukant on tegutsenud juba 15 aastat. Ees-ti kontekstis on see väga pikk aeg, kuid kindlasti ei saa öelda, et külaliikumine oleks kuidagi hin-gelt või vormilt vana. Ja vaadates, mis praegu Eestimaal toimub, siis ma pigem usun, et Kodu-kandi paremad ajad on veel ees. Põhiväärtused on teil paigas, nii et nende pärast ma üldse ei muretse. Aga selleks, et vaim erksana püsiks, soovin Kodukandile ka piisavalt nooruslikkust, sellist mürsiklikkust, mis igapäevasesse töösse ka mõne krutski sisse toob. See aitab teil Eesti asja ajada ka järgmised 15 aastat.

8

Tavalise inimese

võim Hille HinsbergPoliituuringute Keskus Praxis valitsemise ja

Kodanikuühiskonna programmi ekspert

“Kus on sinu tõeline jõud?” küsib lauluhääl “Nukitsamehe” filmis ja poiss asub järjekordset nõgest välja sikutama. “Kus on sinu tõeline jõud?” küsib endalt aeg-ajalt kodanikuühiskonna tegelane, kui ta järjekordset projekti või aruannet pastakast välja sikutab.

9

Külaseltsi liikmed teavad, et üksinda on raske, aga mitmekesi koos võib elu täitsa mõnus olla. Ka linnainimene tahab kogukonna tunnet, mis seisneb heas seltskonnas, mõnusas ajaveetmi-ses ja arusaamises, et koostegemisest on kasu. Koos on jaksu mõelda ka suurematele asjadele. Mõelda on aga vaja, et leida üles kõige olulise-mad asjad, kuhu panustada – kas kodukandis, oma piirkonnas või hoopis kogu riigis.

Kodukant linnas ja internetisUue Maailma Seltsi kui noorte linnainimeste koostegemise veidrus on saanud sümboliks omakandi inimeste jõule, millega aeg-ajalt võib mägesid tõsta ja mis aeg-ajalt on pinnuks sil-mas. Näiteks kui 2009. aasta mais toimusid mõttetalgud, pidi selts asja klaarima munitsi-paalpolitseiga, sest naabritele ei meeldinud, et keegi hoovi peale koguneb ja arutab. Kaeba-misest polnud häda miskit, see vaid tugevdas seltsi tunnet, et aetakse tähtsat asja.

Kohalikust boheemlaste pundist, kes hakkas omatahtsi kodukandis toimetama, on nüüdseks saanud selts, kelle poole linnavalitsus pöördub, et nad hakkaksid teenuseid osutama. Võimu ja voli lausa pakutakse juurde! Nüüd peab selts kaaluma, kas on jõudu, et vastutust kanda.

Lisaks linnainimeste külaseltsidele on moes ka virtuaalsed kogukonnad. Need ei sõltu ko-duse kandi aadressist, vaid hoopis ühisest hu-vist. Protest ACTA leppe vastu näitas, et inter-netis on võimalik seljad kokku panna, et oma huve ning õigusi edukalt kaitsta. Lisaks selgus, et internetikogukonnas on terve mõistusega ja informeeritud eksperdid, kes ei jää vastust võl-gu juristide ega riigikogulastega väideldes.

Kodukant kehastab oma kandi kodanikuühis-konda. Vahest on aeg täpsemini mõelda, mis on liikumise võim ja tegelik jõud? Kui kaugele ulatuvad ühised huvid – kas ajate külade asja, aitate kaasa kohalike omavalitsuste elujõule või räägite kaasa riigivõimu otsuste juures.

Kõike võib teha, kui endal on selge, mida tu-lemuseks tahetakse. Pakun siinkohal kaalumi-seks mitmesuguseid mõtteid.

Kuhu panustada jõudu?Mõne asja suhtes võib võtta teeme-ära-hoiaku. Tuleb vaid leida need asjad, mida saab korda teha ise, ilma arengukavade ja ilma avaliku või-mu lubadeta. Talgupäev iga aasta mais – tehtud! Juba see üks päev näitab, milline on rohujuure tegelik jõud. Aga millised on need probleemid, mille suhtes tuleks pingutada püsivamalt, kuni

needki korda saavad. Näiteks - kuidas külama-jas pidevalt elu käiks?

Suuremate asjade ettevõtmine tähendab sageli, et me kaasame kedagi veel, olgu need toetajaid kohalike tööandjate seast või kohali-ku omavalitsuse juurest. Näiteks: kuidas saab kogukond toetada priitahtliku päästekomando tegevust?

Kui oma piirkonnast kaugemale vaadata, siis võib olla vajalik osaleda asjade juures, mis on kogu Eesti huvides. Need on küsimused nagu riigijuhtimise läbipaistvus ja ühiskonnas lahen-damist vajavate teemade õige järjekord.

Ehk saab kogukond leida lahendused kü-simustele nagu kuhu jäävad alles koolid? Või kuhu jäävad omavalitsuste piirid? Võib-olla teavad hoopis kogukonnad, kuidas korraldada avalikke teenuseid nii, et keskmes oleks inime-ne, mitte ametkondlik tööjaotus.

Valusalt puudutab igaüht küsimus, kuidas ja keda maksumaksja rahaga toetatakse? Mis toi-mub ühises meie rahakotis – nii riigis kui oma-valitsuses.

Riigieelarve suhtes on tehtud lihtne veebi-sait www.meieraha.eu, kust saab järgi vaada-ta, kuhu maksumaksja raha kulub. Kas poleks mõistlik samamoodi jälgida ka kohaliku oma-valitsuse eelarve jagamist ning esitada selle suhtes ka Kodukandi ettepanekuid? Mujal maa-ilmas taoline mudel, nimelt kaasav eelarve juba toimib.

Islandil näiteks on paar veebiaktivisti alga-tanud portaali Better Rejkjavik. Portaalis esita-vad linnaelanikud oma piirkonnas läbiarutatud projektid, järgneb nende kaalumine linnavoli-kogu istungil ja parimate finantseerimine. Kuigi Island on veel väiksem ühiskond kui Eesti, on veebikeskkonnas üle 10 000 osaleja ning mõ-nikümmend ettepanekut on juba raha saanud.

Kahte sorti võimOleme harjunud mõtlema võimust kui mingist kaugest kogust, kel on voli otsuseid teha meie kõigi üle. See võim tegutseb ülalt alla.

Kodanikuühiskonnas käivad jõujooned teist-pidi, horisontaalselt. Rohkem võimu on nendel, kes suudavad oma eesmärke teistega jagada ning neid ühiste asjade juurde paremini kaasata.

Ühendused on tugevad siis, kui leiavad en-dale tegevused, kus nad on paremad kui avalik võim, teevad midagi teistmoodi ja nutikamalt. Tõeline jõud on nende käes, kes on suuteline pakkuma kogukonnatunnet, mida inimesed ko-gevad kui väärtust.

10

Vestlusringi vedas Ants Välimäe. Külavanema ja külaseltsi koostööst, nende rollidest külas arutlesid Ester Tammis Hiiumaa Kodukandist, Maive Õispuu Käesla külast Saaremaalt ja Heldur Kotov Lobotka külast Põlvamaalt. Kü-lade koostööst vallas ja valla toetusest küla-dele rääkisid Margus Vain Rae valla alevike- ja külavanemate seltsist ning vallavanemad Tiiu Aavik (Martna vald) ja Mati Meeliste (Põlva vald). Külade esindamisest riigi tasandil, ko-misjonide töödes osalemisest ja infovahetu-

sest vestlesid Liikumise Kodukant endised ju-hatuse liikmed Aare Kasemets ja Krista Pedak ning Raplamaa Külade Liidu juhatuse esmees Urmas Kristal.

Projekti Eesti külad 2013 raames on mit-mes Külakirjas ilmunud lugusid külade koos-tööst. Jätkame nende avaldamist ka seekord. Uued lood ilmuvad ka aastal 2013. Projektist, mida rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, loe lähemalt www.kodukant.ee.

Külade koostöö

MTÜ Kadrina Valla Külade Ühendus

Anastasia Mägi, MTÜ Kadrina Valla Külade Ühenduse juhatuse liige

Külade ühendus asutati 2007. aastal ja see kas-vas välja Neeruti Seltsi külaliikumisest. Neeruti Selts algatas kümmekond aastat tagasi külaliid-rite koolitused, et vallas kujuneks külaliikumise-ga tegelev ühendus. Sellest saigi alguse täiesti iseseisva MTÜ loomine. Neeruti Selts tegeleb täna peamiselt loodus- ja ajaloopärandiga.

MTÜ peamisteks tegevusteks on külade ela-nike teadmisi laiendavate tegevuste korralda-mine ja koostöö arendamine Kadrina valla ja teiste piirkondade organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega. Ühenduse sihtgrupiks on Kad-rina valla külade elanikud. Vallas on 37 küla, neist 22 on MTÜ-s esindatud. Liikmeid on MTÜ-s 30, juhatuses 7. Liikmete endi tegevusaladeks on turismindus, põllumajandus, loomakasvatus, haridus, käsitöö, kaubandus, metallitööstus ja ka poliitika, kuna meie seas on mitu volikogu liiget ning ühendus on esindatud valla külade-komisjonis.

2007. aastal viisime läbi oma esimese ette-võtmise „Pere Päev Ohepalu külas“ ning alusta-sime iseseisvalt korraldama konkurssi „Kaunim talu, küla ja eramu“, mida eelnevalt korraldas Neeruti Selts. Konkurss toimub igal aastal, 2010. aastal kujunes konkursi auhinnaks sepis-tatud lill, mida on võimalik kinnitada, kuhu iga-nes võitja soovib.

Traditsiooniks on saanud külapäevad, mis toimusid 2009. aastal Vohnjas, 2011 Orutagu-sel ja 2012 Vaiatus. Kadrina valla lastele on toi-munud õppepäevad. Kokku on saadud Vihulas

ja Haljalas (2008), Oandus (2009), Sagadis ja Altjal (2010), õppepäeval „Looduse ilu ja võlu“ (2011), harrastusfotograafi õppepäeval (2012). Aastast 2009 oleme tegevusaastat lõpetanud „Tänuavalduse õhtuga“, kus tunnustame ja tä-name tegusaid vallaelanikke.

Nende aastate jooksul on meil olnud palju toetajaid ja koostööpartnereid nii valla ameti-asutuste kui ettevõtjate seas. Vallaga on väga

Konverentsil Ühtetulemine räägiti ka külavanematest, külaseltsidest ning külade omavahelisest koostööst.

11

hea koostöö, nad toetavad meid nii rahaliselt kui ka moraalselt.

Ühenduse arenguvõimalused: kaasata esin-damata valla alevikud ja külad oma tegevustes-se, korraldada õppereise ja koolitusi, koostada korralik liikmete ja koostööpartnerite andme-baas, julgustada elanikke tegema rohkem eri-nevaid ühisüritusi (talgud, laadad, festivalid jms) ning olla külade esindaja koostöös valla-valitsusega erinevates küsimustes.

Aivar Lankei, vallavanem: „Tervikuna on Kad-rina valla seltside aktiivsus väga kõrge, vaata-mata sellele, et enamikes külades puuduvad külavanemad. Külade ühendus sai loodud am-bitsiooniga tekitada katusorganisatsioon mitte ainult kultuuri ja vabaaja ürituste korraldami-seks, vaid kõikide (teed, ühistransport, ühis-projektid, sotsiaalküsimused) külasid puudu-tavate probleemide lahendamiseks. Niikaugele siiski veel jõutud pole. Ilmselt on selleks vajalik oluliselt suuremate ressursside (raha ja inime-sed) kaasamine. Samas selles suunas liigutak-se. Väga suureks eduks pean lastelaagri kor-raldamist, ideaalis võiks see toimida kogu suve (juuni lõpp-augusti keskpaik). Oluline on ära märkida, et Külade ühendus aktiviseeris „uusi inimesi” meie väljakujunenud aktiivsete tegijate kõrvale.“

Vigalal pole viga

Liina Kikas, MTÜ Vigala Külade Ümarlaud juhatuse liige

Vigala vallas on 27 küla, külavanemad on valitud vähem kui pooltel. Väiksemates külades elatak-se aastaringselt kolmes-neljas talus, valdavalt elab seal vanem generatsioon. Suveperioodil elavneb külaelu suvitajate ja maakodudes puh-kavate inimeste arvel ning ka tänu traditsioo-niks saanud suurüritustele (Hard Rock laager). Nooremaid inimesi liigub külas kooliperioodil tänu Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolile.

Kodukandi projekti „Säde Küladesse“ raa-mes sai kaks aktiivset külaedendajat külavane-ma tunnistuse ning koostöös EMSL-i algatatud projektiga „Küladesse külla“ hakkas ka Vigala külaelu elavnema.

Aktiivseks külaelu käivitusaastaks oli 2007, siis asutati seltsing Vigala Külade Ümarlaud ning toimus mitmeid infopäevi, koolitusi, koos-olekuid ja väljasõite. Hakati valima külavane-maid, looma seltse ja seltsinguid. Seltsingust Vigala Külade Ümarlaud sai registreeritud mit-tetulundusühing ning koostöö vallaga muutus veelgi aktiivsemaks. Suhetes omavalitsusega võetakse ümarlaua arvamust ja nõu kuulda. Koostöös on kirjutatud mitmeid projekte ning korraldatud ühisüritusi. MTÜ-d juhib kolmeliik

meline eestseisus ja liikmeteks on kõik külava-nemad ning aktiivsed sädeinimesed.

2008. aastal valmistati MTÜ eestvedamisel külavanema kaelaraha, mida külavanem võib uhkusega kanda pidulikel sündmustel. Samuti saab värske külavanem tunnistuse, mis tõen-dab külavanemaks valitud saamist.

MTÜ Vigala Külade Ümarlaud korraldab su-viti traditsioonilise väljasõidu, et vaadata oma silmaga mujal toimuvat. Oleme käinud laatadel Jänedal, Palamusel, Küüslaugufestivalil. Aktiiv-sed külavanemad on organiseerinud oma kü-ladega ekskursioone. Külade päevad toimuvad suviti kord Kivi-Vigalas, kord Vana-Vigalas. Neil päevil pakume erinevaid tegevusi ja õpituba-sid, valitakse kangem küla ning rändauhinnaks on suur saunakapp.

Meil on kasutada renoveeritud külade kes-kus Kivi-Vigalas ning oma tegemisi oleme nõus huvilistele alati tutvustama. MTÜ Vigala Külade Ümarlaud seisab hea selle eest, et Vigala valla külaliikumine oleks jätkusuutlik ning tegus.

Priit Kärsna, vallavanem: „Vigala Külade Ümar-laud koondab valitud külavanemaid ja teisi ak-tiivseid inimesi, kes soovivad oma kodukohas midagi ära teha. See on suhtlus- ja infokanaliks vallavalitsuse ja külade vahel. See on võimalus edastada ja saada tegelikkusele vastavat infot. See on võimalus kasutada rahalisi vahendeid otstarbekalt ja kaasata läbi ümarlaua projektide ka fondide vahendeid.“

12

PREPARE esindaja oli äärmiselt tänulik Eesti Külaliikumise Kodukant panuse eest rahvusva-helise võrgustiku töösse. Kui poleks Kodukanti, poleks ka PREPARE-t.

PREPARE sai alguse aastal 1999, kui toimus esimene õppereis Rootsi ja Eestisse, kus Kodu-kant tegi ettepaneku luua võrgustik, mis ühen-dab erinevate riikide maaelu organisatsioone. Tänaseks on selles võrgustiku liikmeteks 10 Eu-roopa Liidu riiki: Eesti, Rootsi, Soome, Leedu, Läti, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia ja kolm Euroopa Liidu kandidaatriiki Horvaatia, Makedoonia ja Serbia, lisaks kaks üle-euroopa-list mittetulundusühendust ECOVAST ja Forum Synergies.

Hetkel tegeleb PREPARE koos oma liikmes-organisatsioonidega Kagu-Euroopa – Ukraina, Valgevene ja Türgi maaelu organisatsioonide nõustamise ja toetamisega. PREPARE liikmed osalevad sealsetel seminaridel ja konverentsi-del ning tutvustavad oma kogemusi kodani-kuühiskonna arendamisest, tugevdamisest ja koostööst valitsusega. Viimane selline missioon

oli juunis Türki Ankarasse, kus ka Eesti Külalii-kumine Kodukant tutvustas oma Maapäeva metoodikat.

Läti Maaelu Foorumi esindaja sõnul on Eesti Külaliikumine Kodukant olnud neile eeskujuks ja inspiratsiooniks organisatsiooni loomisel. 2003. aastal konverentsil „Kohaliku initsiatiivi arendamine ja edendamine kanditaat riikides“ kohtus nende esindaja Kodukandi esindaja Kaja Kauriga, kes ütles kuldsed sõnad: „Tehke ära, mida te ootate?!“ Läks veel poolteist aastat mööda ning loodigi Läti Maaelu Foorum. Läti organisatsiooni liikmed on käinud mitmel kor-ral Eestis õppereisil ja nad on õppinud, et:

• Kui on ühine visioon ja vaimsus, siis on kogukond.

• Kogukonna arvamus on väga tähtis.• Koostöö on kõige tähtsam.

2013. aasta juunikuus saab toimuma nen-de esimene Maapäev, ikka Eesti Külaliikumine Kodukant eeskujul.

Liina SaarJuhatuse esimees

Liikumise Kodukant 15. aastapäeva konverentsil olid meil külas rahvusvahelise võrgustiku PREPARE esindaja Goran Soster Sloveeniast ja Aris Adlers Läti Maaelu Foorumist.

Kodukant rahvusvahelisest vaatevinklist

13

Maive Õispuu MTÜ Saaremaa Kodukant juhatuse liige, Käesla küla külavanem

Mulle meeldis Paide konverents „Ühtetule- mine“.

Eriti esimene esineja Indrek. Kompetent-side ümberjaotumine ja külavanem tänases külas on väga sügava tähendusega teemad. Teiste esinejate signaalid juurde panna, et riik tahab palju ülesandeid allapoole suruda, on tu-levikus püsimajäämisel tõsine läte. Seda tuleb edasi arendada. Külavanemate kompetentsi tuleb ju samuti tõsta, kes omakorda suunavad oma külade inimeste tegusust. Või siis – koli linna, kus ettevõtted ootavad lahtiste ustega ja odava palgaga.

Regionaalminister on saatnud laiali kir-ja omavalitsuste reformimisest, seega tuleb Maapäeva teemad selle suunitlusega kohan-dada. Vallavanem käib meil haldusjuhtimist õppimas ja eelmisel korral oli teemaks Eesti kujunemine: kas kogukonnapõhine (Prantsus-maa) või teenuste põhine (vist oli Inglismaa)? Tähendab, me oleme teelahkmel, seega tuleb kodukandil ka ajaga kaasas käia ja oma inimesi juba ette valmistada.

Ants VälimäeEesti Piimandusmuuseumi direktor, konverentsi moderaator

Tänan, et kutsusite mind oma juubelikonverent-si läbi viima. Mul oli õnn ja võimalus kohtuda suurepäraste inimestega ning saada aimu ühe huvitava valdkonna tegemistest. Kuna ma va-rem ei olnud väga tihedalt Kodukandi tegemis-tega kokku puutunud, siis üllatas mind tõsiselt Teie tegemiste maht, mõjukus, tõsiseltvõeta-vus ja tulemuslikkus.

Ma ei olnud ammu näinud korraga nii suurt hulka säravaid inimesi. Sattusin hiljuti vaatama Terevisioonist intervjuud Kalle Muuliga, kes tut-vustas oma raamatut esimesest Mart Laari valit-susest. Küsimusele, mis on peamine vahe meie toonaste ja tänaste valitsuste vahel, ütles autor: „Erinevalt tänasest oli toonastel ministritel to-hutu vajadus oma riigi heaks midagi ära teha, toolist kinnihoidmine ei omanud mingisugust tähtsust.“ Laupäeval Paides, selles saalis, nägin ma suurt hulka inimesi, kelle pilgus oli seesama tahtmine – oma kodupaiga, rahva ja riigi heaks tööd teha, ka ilma tasuta, maksku mis maksab!

Soovin Teile palju edu ja kordaminekuid ning ikka seda särasilmset entusiasmi!

Mõtteid konverentsilt

Õnnitlen Kodukanti tema 15-aastase sünni- päeva puhul. Nende aastate jooksul on Kodu-kant olnud külaliikumise hingeks ja mootoriks. Kuid organisatsioon ei oleks elujõuline ja ka külad ei teeks midagi ilma inimesteta. Õnneks on Eestis palju teotahtelisi inimesi ja Kodukan-di kõige „suuremaks süüks“ ongi toredate „sä-deinimeste“ ärgitamine ja koolitamine. Nii on neist väikestest tulekestest omakorda tekki-nud suur leek, mis valgustab mitte ainult oma küla, vaid kaugemaidki.

Soovin kõigile toredatele külaliikumises osalejatele jõudu ja jaksu Eesti külaelu eden-damisel!

Ene Ergma, Riigikogu esimehe tervitus konverentsil osalejatele

14

Lisaks anti välja Kodukandi juhatuse tunnus-tus, Kodukandi organisatsiooni arendamise valdkonna tunnustus, Kodukandi Koolituskes-kuse tunnustus, Kodukandi ettevõtluse ja ette-

võtlikkuse valdkonna tunnustus, Kodukandi külakultuuri valdkonna tunnustus. Tunnustati veel ka Kodukandi noori ning tänati külaliiku-mise toetajaid.

Kodukant tunnustas tublisid tegijaidEesti Külaliikumise Kodukant juubelikonverentsil “Ühtetulemine” tunnustati külaliikumise sädemehoidjaid – külade äratamise, ärgitamise ja pikaaegse eestvedamise eest. Kandidaadid esitasid maakonnaühendused ja Vastse- liina Külade Esindus.

Pärjatud maakondadest

Harjumaa Kodukant – OLVIA LAURHiiumaa Kodukant – ESTER TAMMISIda-Viru Külade Esindus – ERET LAHTJõgevamaa Kodukandi Ühendus – KARINA KAAREPEREKodukant Järvamaa MTÜ – RIINA TRUMMKodukant Läänemaa – ANU-LII JÜRMANPõlvamaa Liikumine Kodukant – EELA JÄÄ Pärnumaa Kodukant – EVE SIKKARaplamaa Külade Liit – ÜLLE RÜÜSONKodukant Saaremaa – ELVI VIIRATartumaa Kodukant – AIME GÜSSONKodukant Valgamaa – AILI KELDOVastseliina Külade esindus – RAUL TOHVVirumaa Lootus – ILMA MÄNNIKVõrumaa Kodukant – ANNELI LUISKÜhendus Kodukant Viljandimaa – LEA SAAREOKS

Organisatsiooni tunnustused

Kodukandi juhatuse tunnustus – HELERIIN JÕESALUKodukandi organisatsiooni arendamise vald-konna tunnustus – IVI PROOSKodukandi Koolituskeskuse tunnustus – MAI KOLNESKodukandi ettevõtluse ja ettevõtlikkuse vald-konna tunnustus MTÜ – KÕRTSIALUSE KÜLASELTSKodukandi külakultuuri valdkonna tunnustus – KUHJAVERE KÜLA SELTS

Tunnustame Kodukandi noori!

EELIKA LEPASILD, MERLE HÄLVIN, SIIM HUNT, MADIS KERNER, DEIVI SARAPSON, KAIJA KÕIV, MIKK MEREKIVI, HELEN PULLI-NEN, MARIAN LAINESTE, HELERI MELSAS, ANŽELIKA RAAGMETS, KAIRI SUUREKIVI, SIRLE POIKALAINEN, MARIT KÜLV, KADRI RENNEL, INDREK TAMMOJA

Külaliikumise toetamise tänu

Inimesed, kes on alati nõu ja jõuga abiks olnud külakultuuri valdkonna projektide sünnil, nen-de elluviimisel, aruteludel, kellele saab toetuda kui külaelu praktikutele.

ÕNNE PÕLLUMETS – JärvamaaANNELI KANA ja MARGUS VAIN – HarjumaaAADO KUHLAP – VõrumaaMATI ULM – Lääne-VirumaaHELDUR KOTOV – Põlvamaa

Põllumajandusministeerium

SILLE RÄHN, kohaliku algatuse ja elukesk- konna büroo peaspetsialist

Regionaalministri valitsemisala:

RASMUS PEDANIK, regionaalministri nõunik

Maamajanduse Infokeskus

KRISTA KÕIV ja AVE BREMSE

15

Fotomeenutusi juubelikonverentsilt

Eestimaal liigub ringi külade rändnäitus „Mõeldud, tehtud“. Kutsu külla!Kodukandi 15. aastapäeva konverentsil esitleti esmakordselt külade rändnäitust „Mõeldud, tehtud“, mis tutvustab iga maakonna kahte küla ja nendes Eesti maaelu arengukava (2007–2013) meetme 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine – raames ellu viidud projekte.

Kui soovid, et rändnäitus jõuaks ka Sinu kodukohta ja/või mõnele olulisele üritusele (konverentsile, aastapäevale), siis võta julgesti ühendust Maamajanduse Infokeskusega. Kontakt: e-post seminar@maainfo.ee, tel: 384 9700

Näituse idee sündis Liikumise Kodukant ja Maamajanduse Infokeskuse kohtumisel – Krista Kõivu, Ave Bremse, Kaie Toobali ja Külli Vollmeri poolt peetud ühisarutelus. Idee elluviimisesse panustas mõtetega veel ka põllumajandusministeeriumi esin-daja Sille Rähn.

Meetme 3.2 üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühendu-se kättesaadavuse tõstmise ja mittetu-lundussektori arendamise. Meede aitab kaasa maapiirkonna sotsiaalse ja ma-jandusliku mahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise negatiivsete arengute pidur-damisele. Meetme 3.2 raames on olnud aastatel 2007–2011 neli taotlusvooru, kus esitati kokku 2247 taotlust, millest kiideti heaks 791 erineva taotleja poolt esitatud 1245 taotlust. Külade uuenda-mise ja arendamise meetmele määratud toetuste summa on 54,47 miljonit eurot.

Rändnäituse eesmärgiks on tutvustada Eestimaa külasid ja peaasjalikult vaba-

ühenduste poolt läbiviidud projekte ning nende tulemusi, teadvustades seeläbi laiemale avalikkusele maaeluga seotud arenguid. Kõige suurema osa toetata-va investeeringu summast moodustasid projektid, mille abil sooviti ehitada selt-simaju (49,0%), mänguväljakuid, küla-platse või teisi vaba aja veetmise rajatisi (30%) ning soetada rahvariideid, spordi-tarvikuid, muusikariistu, sisustustarvikuid ja muud (6%).

Külade rändnäitus koosneb 16 roll-up stendist – igal stendil on üks maakond ning tutvustatakse kahte küla ja kahte projekti. 16. stend tutvustab meedet (Külade uuendamine ja arendamine) en-nast. Näitus tutvustab järgmisi külasid: Rahinge, Lääniste, Taevaskoja, Leevi, Taagepera, Karula, Osula, Viitina, Päri, Karksi, Hageri, Ingliste, Kabli, Kastna, Kõpu piirkond, Kassari, Metsanurme, Pärispea, Kunda, Kadila piirkond, On-gassaare, Lüganuse, Kamari, Sadala, Liivi, Kinksi, Karala, Tagavere, Prandi ja Aravete alevikku.